Ministeeriumid
Meie 26.04.2021 nr 1.1-10.1/3262-1
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a
määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a
määruse nr 31 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Eelnõu
koos seletuskirjaga on kättesaadav EIS süsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee//
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri
Lisaadresaadid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Linnade ja Valdade Liit
Kairi Sudakov 6113068
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus”
Lisa 2
(Vabariigi Valitsuse „…..“ 2021 määruse nr „…“ sõnastuses)
KÜTUSE KÄITLEMISE ANDMEKOGU ANDMEKOOSSEIS
I. Kesksed andmed
1. Kütuse müüja või omaniku andmed:
1.1. äriühingu ärinimi, registrikood, riik, sidevahendid;
1.2. kütuse müügi tegevusloa number ning kehtivuse algus- ja lõppkuupäev.
2. Kütuse ostja andmed:
2.1. äriühingu ärinimi või isiku ees- ja perekonnanimi, riik, sidevahendid;
2.2. registri- või isikukood;
2.3. müügi tegevusloa olemasolul selle number ning kehtivuse algus- ja lõppkuupäev.
3. Kütuse vedaja ja veo andmed:
3.1. veo ja veovahendi liik, veose identifitseerimise number;
3.2. veovahendi number;
3.3. veovahendi riiklik kuuluvus;
3.4. juhi nimi, isikukood või sünnikuupäev, riik;
3.5. vedaja nimi, registri- või isikukood, riik;
3.6. sõiduki ohtliku veose veole lubamise tunnistuse (ADR) andmed.
4. Kütuse hoiuleandja või -võtja andmed:
4.1. kütuse ladustamise koha, peale- ja mahalaadimise aadress;
4.2. asukoha liik ja kood, lao loa ja tegevuskoha number, ladustaja nimi ja registrikood.
5. Kütuse käitlemisega seotud andmed:
5.1. sündmuse ja toimingu liik;
5.2. vastavussertifikaadi või -deklaratsiooni number, kuupäev, väljaandja nimi, registrikood ja
riik;
5.3. käitlemiskande number, tollideklaratsiooni number või aktsiisikauba saatedokumendi SNR
number, kuupäev, käitlemiskande tegemise kellaaeg ja asendustoimingu tunnus;
5.4. märge, et kauba saaja on omanik;
5.5. kütuse kombineeritud nomenklatuuri kood;
5.6. kütuse liik ja klass;
5.7. kütuse kogus;
5.8. erimärgistatud kütuse kasutusotstarve;
5.9. volituse viitenumber, tellimuse number ja kuupäev, koorma number;
5.10. asukoha muutmise, omatarbe ja mahakandmise selgitused ja märkused;
5.11. vastuvõetud kogus ja erinevuste põhjendus;
5.12. märge kütuse kontrollimise, kinnipidamise või järelevalve alla jätmise kohta ning viide
asjaomase haldusmenetluse numbrile ja kuupäevale;
5.13. kütuste keskmised hinnad ja arvestusperioodi info;
5.14. tagatise haldusakti number, kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, tagatise arvutamise tunnus,
tagatise summa, tagatise arvutamise valemi koefitsient ja isikuga seotud viitenumber;
5.15. isiku taotlused ja märkused;
5.16. ametniku märkused.
6. Andmed tanklast müüdud kütuse kohta:
6.1. vedelkütuse seaduse § 7 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud loetelusse kuuluvad andmed.
II. Andmed kütuse nõuetele vastavust tõendava dokumendi kohta
7. Üldised andmed:
7.1. dokumendi tüüp, väljastamise riik, number;
7.2. dokumendi väljastamise kuupäev;
7.3. dokumendi kehtivuse lõpu kuupäev.
8. Vastavusdokumendi väljastaja andmed:
8.1. registrikood;
8.2. nimi;
8.3. akrediteerimistunnistuse number;
8.4. vastavusdokumendi väljastanud isiku nimi.
9. Vastavushindamisotsus:
9.1. kütuse nimetus;
9.2. klass.
10. Kütuse ladustamise ja laopidaja andmed:
10.1. ladustamise kuupäev;
10.2. proovivõtukoha aadress;
10.3. mahuti aadress, number, kütuse kogus;
10.4. laopidaja registrikood, nimi, sidevahendid.
11. Vastavusdokumendi tellija andmed:
11.1. registrikood, nimi, sidevahendid;
11.2. märge, et tellija ei ole laopidaja.
12. Mõõtetulemuste andmed:
12.1. mõõtetulemuse dokumendi number ja kuupäev;
12.2. mõõtetulemuse dokumendi väljaandja registrikood ja nimi;
12.3. tegeliku katsetulemuse vastavus asjakohastele nõuetele ja metoodikale, mis on
kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri
määrusega.
13. Kütuse jäägiarvestuse andmed:
13.1. tollideklaratsiooni number või aktsiisikauba saatedokumendi SNR number;
13.2. kütuse kogus;
13.3. tollideklaratsiooni või aktsiisikauba saatedokumendi asendustoimingu number;
13.4. ametniku märkused.
III. Andmed biokütuse kohta
14. Alusandmed:
14.1. aruandeperiood;
14.2. kütuse liik;
14.3. vastavussertifikaadi või -deklaratsiooni number, väljastaja nimi ja registrikood;
14.4. tarbimisse lubatud kütuse liik, kogus ja mõõtühik, tarbimisse lubamise aeg, dokumendi
number ja laopidaja nimi;
14.5. märge kasutusele võetud vedelkütusevaru või eriolukorra ajal tarbimisse lubatud kütuse
kohta ja lepingu number;
14.6. säästlikkuse kriteeriumi tõendava dokumendi (PoS) number;
14.7. fossiilse kütuse liik ja KN kood;
14.8. fossiilse kütuse lähteaine ja töötlemisviis;
14.9. fossiilse kütuse kogus ja mõõtühik;
14.10. fossiilse kütuse alumine kütteväärtus ja mõõtühik;
14.11. fossiilse kütuse energiasisaldus (MJ);
14.12. fossiilse kütuse energiasisaldus vesinikkütuse kasutegurita (MJ);
14.13. fossiilse kütuse kasvuhoonegaaside (KHG) mahukus (gCO2ekv/MJ);
14.14. biokütuse tüüp ja KN kood;
14.15. märge statistilise ülekande kohta, lepingu number ja tarnija kinnitus, et biokütus täidab
säästlikkuse kriteeriume;
14.16. biokütuse tooraine;
14.17. biokütuse tootmisviis;
14.18. biokütuse kogus ja mõõtühik;
14.19. biokütuse alumine kütteväärtus ja mõõtühik;
14.20. biokütuse energiasisaldus (MJ);
14.21. biokütuse kasvuhoonegaaside (KHG) mahukus (gCO2ekv/MJ);
14.22. biokütuse maakasutuse kategooria ja maakasutuse emissioon;
14.23. biokütuse tüüp ja arvestuslik kordaja;
14.24. töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamise kogus (tCO2eq);
14.25. biokütust tootva käitise töö alustamise kuupäev;
14.26. elektrienergia dokumendi number;
14.27. tarnija kinnitus, et üles laetud dokumendid vastavad nõuetele;
14.28. elektri energiakogus jõuseadme kasuteguri kohandusteguriga ja kohandustegurita (MJ);
14.29. taastuvelektri kogus maanteetranspordis(MJ);
14.30. elektrienergia kasvuhoonegaaside heite mahukus energiaühiku kohta (gCO2ekv/MJ).
15. Taastuvenergia statistika andmed:
15.1. ostetud ja müüdud statistika pakkumise number, tehingu number, registrikood, äriühingu
ärinimi, statistika liik, ühik, kogus, arvestuslik kordaja, põlvkond, KHG mahukus, tehingu aeg,
märge tühistamise kohta;
15.2. müügipakkumise number, statistika liik, ühik, pakkumise kogus, ostetud kogus, tühistatud
kogus, pakkumise jääk, arvestuslik kordaja, põlvkond, KHG mahukus, pakkumise kuupäev,
viimane müük.
16. Koondvaatel kuvatavad andmed:
16.1. ühik (nMJ, aMJ, t, g/MJ), raporteeritud kogus, müüdud ja ostetud statistika kogus,
reaalsete tehingute järgne saldo, kinnitatud müügipakkumistest müümata kogus ja pakkumise
järgne saldo;
16.2. vedelkütuse seaduse § 21 kohustuse alla käivate ja kohustusest välja jäävate kütuste
energiasisaldus kokku;
16.3. biokütuste ja taastuvelektri naturaalne ja arvestuslik energiasisaldus;
16.4. I põlvkonna biokütuste, täiustatud kütuste, taastuvelektri ja muude biokütuste arvestuslik
energiasisaldus;
16.5. biokütuse, täiustatud biokütuse, I põlvkonna biokütuse osakaal ja biokütuse osakaalu
arvesse mittevõetav energia;
16.6. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 123³ lg 1 kohustuse alla käivate kütuste energiasisaldus;
16.7. KHG heitmed kokku;
16.8. energiastatistika tehingutest tekkinud KHG käibed;
16.9. töötlemiseelne KHG vähendamine;
16.10. KHG mahukus;
16.11. KHG ülejääk, KHG puudujääk;
16.12. tarnija poolne kinnitus KHG statistika müügipakkumise kohta.
17. Aruandluskohustuslase andmed:
17.1. äriühingu ärinimi, registrikood;
17.2. kohustuse algus- ja lõppkuupäev;
17.3. ametniku märkused.
IV. Seonduvad dokumendid
18. Seonduvad dokumendid:
18.1. dokument, mis tõendab töötlemiseelses etapis tekkiva kasvuhoonegaaside heite
vähendamise kogust;
18.2. säästlikkuse kriteeriumi tõendav dokument;
18.3. rafineerimistehasest, terminalist või aktsiisilaost saadud dokument, mis tõendab
massibilansi toimimist;
18.4. muu dokument, mis on nõutav seaduse alusel;
18.5. dokument, mis tõendab kütuse soetust;
18.6. vastavusdeklaratsioon.
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga ajakohastatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetava maksukohustuslaste
registri (edaspidi MKR) seitsme allnimetatud alamregistri andmekoosseise.
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakenduse (edaspidi
VIES) andmekoosseisude täiendamine on tingitud nõudmiseni varu1 regulatsiooni sisse
viimisest käibemaksuseadusesse.2
Füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakenduse (edaspidi FIDEK) andmekoosseisude
täiendamine on tingitud viite lisamisega sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 9 lõikele 7,
mis oli varasemast regulatsioonist ekslikult välja jäänud.
Riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse (edaspidi NAP) andmekoosseisude täiendamine on
tingitud riiginõuete konsolideerimisest.
Sularaha deklaratsiooni süsteemi (edaspidi SDS) andmekoosseisu puhul asendatakse viide
tolliseadusele viitega rakendusmäärusele3. Sularaha deklaratsioonide andmete säilitamise
tähtaeg viiakse kooskõlla EL õigusega.
Tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemi (edaspidi TOTS2) andmekoosseise täiendatakse
selleks, et luua võimalus tollimaksu tagasi maksmise ning vähendamise otsuse genereerimiseks
tollideklaratsiooni andmete alusel, eesmärgiga kiirendada menetlusprotsessi ja raha tagastust
kliendile.
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakenduse (edaspidi TSD) andmekoosseise täiendatakse
viitega tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS) sätestatud tonnaažikorraga.4
Kütuse käitlemise andmekogu (edaspidi KKS) andmekoosseisude täiendamine on tingitud
peamiselt vedelkütuse seaduse muudatustest5 ja atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatustest6.
1
Nõudmiseni varu korral ei teki maksukohustuslasel erinevalt kehtivast korrast kohustust teises liikmesriigis
ennast maksukohustuslasena registreerida ega täita seal maksukohustuslasele kehtestatud maksuarvestuse ja
deklareerimise nõudeid.
2
Käibemaksuseaduse muutmise seadus. Vastu võetud 4. detsembril 2019. a.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019002
3
Rakendusmäärus rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava
või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005.
4
Tonnaažikord tähendab laevandusettevõtjatele loodud tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiimi, mille
eesmärgiks on Eesti lippu kandvate laevade arvu suurendamine. Eelnõu materjalid on kättesaadavad:
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0877
5
Vedelkütuse seaduse muutmise seadus. Vastu võetud 16. märtsil 2020.
https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020001
6
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus. Vastu
võetud 20. mail 2020. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733
Enamjaolt seonduvad uued andmekoosseisud biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse täitmise
ja kasvuhoonegaaside mahu aruandluse deklareerimise ning biokütuse arvestuskohustuste
muutumisega.
Uusi alamregistreid ei moodustata7.
Eelnõuga täpsustatakse järgmiste alamregistrite andmeallikaid: maamaksu alusandmete register
(edaspidi MARE), maamaksu määramise rakendus (edaspidi MAAIS), tagatise haldamise
rakendus (edaspidi GARA), transiidi andmevahetuse süsteem (edaspidi NCTS), ettevõtjate
registreerimise ja identifitseerimise süsteem (edaspidi EORI), töötamise register (edaspidi
TÖR), laoarvestuse ja aruandluse andmekogu (edaspidi LAAK), tollideklaratsioonide töötlemise
süsteem (edaspidi COMPLEX) ja TOTS2. Muudatus on tingitud MTA läbiviidud MKR-i
alamregistrite andmeallikate revisjonist, millega tuvastati, et mõningatel juhtudel on
andmeallikad sätestatud kas liiga laialt või kitsalt. Siinjuures maamaksu alusandmete registri
(edaspidi MARE) ja maamaksu määramise rakenduse (edaspidi MAAIS) andmeelementide seas
tehakse täpsustus õigusselguse huvides.
Eelnõuga täpsustatakse TÖR-i andmete esitamiseks kasutatavad suhtluskanaleid.
Eelnõuga muudetakse MKR-i põhimäärust täna kehtivas redaktsioonis RT I, 10.03.2021, 2,
võttes ühtlasi arvesse 2021. aasta 1. juulil jõustuvat redaktsiooni RT I, 10.03.2021, 3.
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
Määrus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 3. juunil, välja arvatud muudatus TOTS2
andmekoosseisus, mis on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. juulil.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna
nõunik Anneli Valgma (telefon 611 3289, e-post
[email protected];), peaspetsialist Kairi
Sudakov (telefon 611 3068, e-post
[email protected]) ja tollipoliitika osakonna
peaspetsialist Aet Külasalu (telefon 611 3029, e-post
[email protected]) koostöös MTA
juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (telefon 676 1400; e-post
[email protected]), samuti teiste MTA ametnikega alljärgnevalt:
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakenduse osas –
maksude osakonna otseste ja kaudsete maksude talituse teenusejuht Monika Jõesaar (telefon
676 2002; e-post
[email protected]);
riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse osas – teenuste osakonna arvestuse ja võlahalduse
valdkonna arvestuse talituse teenusejuht Elli Pozdnjakov (telefon 676 1324; e-post
[email protected]);
tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemi osas – tolliosakonna tolliarenduse valdkonna
tolliteenuste arendusüksuse teenusejuht Külli Pällo-Ojala (telefon 676 4802; e-post kylli.pallo-
[email protected]);
7
Seisuga 01.07.2021 kuulub MKR-i kokku 54 alamregistrit.
2
tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakenduse osas – maksude osakonna otseste ja kaudsete
maksude talituse teenusejuht Külli Külm-Kivistik (telefon 676 1156; e-post kylli.kylm-
[email protected]);
töötamise registri osas – teenuste osakonna avalike teenuste valdkonna teenusejuht Tiina
Lindroos (telefon 676 2308; e-post
[email protected]);
kütuse käitlemise andmekogu osas – maksuauditi osakonna arendustiimi teenusejuht Riina
Šamatauskas (telefon 676 2185; e-post
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna
juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post
[email protected]) ning keeleliselt
toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 tehakse määruses järgmised muudatused:
Punktiga 1 täiendatakse MKR-i põhimääruse § 17 lõike 2 punkti 1. MKR põhimääruse § 17
lõige 2 reguleerib VIES-i kantavate andmete koosseisu. MKR-i põhimääruse § 17 lõike 2 punkt
1 on hetkel sõnastatud järgmiselt: Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksualase
teabevahetuse rakendusse kantakse andmed: andmevahetuse sisu kohta – müüja tegevusala,
müüja KMKR number ning käibemaksukohustuse algus- ja lõppkuupäev, ostja päritoluriik ja
VAT number, kaupade maksustatav väärtus, kolmnurktehingute maksustatav väärtus ja
teenuste maksustatav väärtus. Eelnõuga täiendatakse nimetatud punkti pärast tekstiosa
„käbiemaksuskohustuse algus- ja lõppkuupäev,“ tekstiosaga „deklareerimisperiood,“ ning
täiendatakse pärast tekstiosa „teenuste maksustatav väärtus“ tekstiosaga „ ,samuti nõudmiseni
varu soetaja VAT number ning nõudmiseni varu toimingu tunnus“.
Muudatus VIES andmekoosseisu osas on tingitud nõudmiseni varu regulatsiooni sisse viimisest
käibemaksuseadusesse ning selle alusel rahandusministri määrusega kehtestatud
ühendusesisese käibe aruande ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vormidesse8.
Muudatused peegeldavad käibemaksudirektiivi täiendusi9. Käibemaksuseaduse
10
muudatustega täiendati nõudmiseni varuga seotud maksuregulatsiooni, mis puudutab
nõudmiseni varu käsitamist kauba ühendusesisese käibena või kauba ühendusesisese soetusena.
Regulatsioon lihtsustab ühendusesisest käivet teostava ettevõtja maksukohustuse täitmise
protseduure. Nõudmiseni varu korral ei teki maksukohustuslasel erinevalt kehtivast korrast
kohustust teises liikmesriigis ennast maksukohustuslasena registreerida ega täita seal
maksukohustuslasele kehtestatud maksuarvestuse ja deklareerimise nõudeid.
8
Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese
käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord, lisad 1 ja 2.
9
Euroopa nõukogu direktiiv (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses
käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikide vahelise kaubanduse
maksustamisel (ELT L 311, 08.12.2018, lk 3–7). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32018L1910&from=ET
10
Käibemaksuseaduse muutmise seadus. Vastu võetud 4. detsembril 2019. a.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119122019002
3
Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab kauba soetajaga sõlmitud
kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki. See kaup jääb võõrandaja omandisse seni, kuni
see kauba soetajale üle antakse. Vana korra kohaselt tuli kauba võõrandajal sellisel juhul
deklareerida oma kauba toimetamine teise liikmesriiki ühendusesisese käibena ning lisaks
registreerida ennast sihtriigis maksukohustuslasena ja deklareerida seal ühendusesisene soetus.
Kauba võõrandamine sihtriigis oli käsitatav siseriikliku käibena.
Vastavalt muudatusele deklareerib kauba võõrandaja üksnes ühendusesisesest käivet
nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba teises liikmesriigis võõrandamise hetkel.
Teises liikmesriigis tal sellise tehingu osas registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.
Arvestust nõudmiseni varu üle peetakse ning tehinguid kajastatakse vastavalt ühendusesisese
käibe aruande ja ühendusesisese käibe muutmise aruande kaudu, mille vormid on ette nähtud
rahandusministri ülalviidatud määrusega. Selle määruse kohaselt deklareeritakse täiendava
infona nõudmiseni varu soetaja VAT number ja toimingu tunnus. Toimingu tunnusega
näidatakse ära milline toiming on teise liikmesriiki nõudmiseni varuna saadetud kaubaga
tehtud, kas kauba soetaja on muutunud, kas kauba soetaja oli valesti deklareeritud ja nüüd
parandatakse varem deklareeritud andmeid, kas kauba soetaja on õigel maksustamisperioodil
deklareerimata jäetud ja nüüd deklareeritakse ning kas kaup on Eestisse tagasi toimetatud.
Ühendusesisese käibe aruande vormil deklareeritud täiendavad andmed, nõudmiseni varu
soetaja VAT number ja toimingu tunnus edastatakse infovahetuse käigus EL teistele
liikmeriikidele. Vastavalt Nõukogu määruse (EL) nr 904/2010, 7. oktoober 2010,
halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268
12.10.2010, lk 1)11, artiklitele 17, 21 ja 24 toimub konkreetse teabe säilitamine ja vahetamine
VIES-i kaudu.
Punktiga 2 täiendatakse MKR põhimääruse § 19 lõikes 2 nimetatud FIDEK-i andmekoosseisu
aluseks olevaid norme viitega sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõikele 7, mis oli sealt seni ekslikult
välja jäänud. Viide on asjakohane kuna füüsilisest isikust ettevõtjale arvutatakse
sotsiaalmaksukohustus välja tuludeklaratsiooni vormil E, mis on Rahandusministri 14. juuni
2011. a määruse12 nr 30 üks lisadest.
Punktidega 3 ja 4 parandatakse normides kasutatud termineid.
MKR-i põhimääruse § 321 lõike 2 punkt 1 sätestab tänases sõnastuses, et MARE-sse kantakse
maa asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse nimi,
selle täitevorgani registrikood, kontaktandmed). Eelnõu punktiga 3 asendatakse § 321 lõike 2
punktis 1 viide täitevorganile viitega valla- või linna ametiasutusele.
Tänases sõnastuses sätestab ka MKR-i põhimääruse § 322 lõike 2 punkt 4, et MAAIS-i kantakse
maa maksustamishinna akti andmed. Nendeks on maksustamishinna akti number, kohaliku
omavalitsuse üksuse täitevorgani asjaomase haldusakti number ja kuupäev ning muud
asjaomased andmed. Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 322 lõike 2 punktis 4 viide kohaliku
omavalitsuse üksuse täitevorganile viitega valla- või linna ametiasutusele.
MKR põhimääruse andmekoosseisu sõnastuses on piiratud normi tõlgendamise kaudu
võimalike lünkade kõrvaldamine. Termin valla- või linna ametiasutus katab kõige täpsemalt ära
11
Määrus on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02010R0904-
20200101&qid=1610716959621
12
Rahandusministri 14. juuni 2011. a määrus nr 30 Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine, vt Lisa 3 vorm
E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“.
4
erinevad lahendused, mis kohalikes omavalitsustes on valla või linna struktuuris loodud
ülesannete täitmiseks.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 tähenduses on täitevorgan linna või valla
valitsus, mille moodustab volikogu.
MKR andmekogudesse andmete esitamisel on tekitanud termini täitevorgan kasutamine
segadust, kuna valdades ja linnades on volitatud MKR-is käsitletud toiminguid tegema
kohalikud asutused, mitte vahetult valla või linnavalitsus. MKR põhimäärus kohustab ka
esitama MTA-le selle täitevorgani registrikoodi. Linna- või vallavalitsus saab sisepädevust
jagada küll oma struktuuriüksustele, kuid MKR põhimääruse nõue esitada kohaliku
omavalitsuse konkreetse struktuuriüksuse detailseid andmeid ei ole normi eesmärgist lähtuva
tõlgendamise kaudu piisavalt hõlpsalt tuletatav. MKR põhimääruse §-is 322 täitevorgani
haldusaktile viitamine võib piirata linna või valla volikogu õigust sisepädevust jaotada
valitsusest allapoole, mida seadus täna lubab.
Punktiga 5 ajakohastatakse NAP-i andmekoosseisu (MKR-i põhimääruse § 42 lõige 2). Uuteks
andmeallikateks on allnimetatud infosüsteemid:
Ametlike Teadaannete infosüsteem, millest liiguvad NAP-i Ametlikes Teadaannetes teabe
avaldamisega seotud riigilõivude andmed;
Patendiameti infosüsteem (Kauba- ja teenindusmärkide register ja Tööstusdisainilahenduste
register), millest liiguvad NAP-i Patendiametile kaubamärgi registreerimise ja
tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamise eest tasutud
riigilõivude andmed;
Äri- ja ühinguregistri infosüsteem, millest liiguvad NAP-i äriregistri, mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivude andmed, osakapitali
deposiidi ning registriosakonna trahvimäärusega määratud trahvinõuete andmed;
Kinnistusraamatust liiguvad NAP-i kinnisturaamatu toimingute riigilõivude andmed; võimalus
on edastada ka trahvimääruste andmeid;
Maksekäsu infosüsteemist liiguvad NAP-i maksekäsu kiirmenetluse avaldustega või
kohtuasjade toimingutega seotud riigilõivude andmed;
Täitemenetluse infosüsteem ja kahe kohtutäituribüroo13 infosüsteemid, millest liiguvad NAP-i
Sotsiaalkindlustusameti täitemenetlusaegsete elatisabi nõuete ja alusdokumentide andmed.
Eelnimetatud andmeallikatest laekuvad NAP-i ühes kuus hinnanguliselt 24 000 dokumendi ja
nõude andmed.
Väärib rõhutamist, et NAP-i kantud andmetest saab e-maksuameti kaudu ülevaate ka isik, keda
dokument või nõue puudutab. Oma kohustustest ülevaate saamine oli riiginõuete
konsolideerimise üks eesmärke, mis praegusega on realiseeritud.
Punktiga 6 tehakse muudatus SDS-i andmekoosseisus. Kehtiva MKRi põhimääruse § 44 lõige
2 sätestab, et sularaha deklaratsiooni süsteemi kantakse tolliseaduse § 29 lõike 5 alusel
13
Kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo ja kohtutäitur Elin Vilippuse büroo.
5
rahandusministri määrusega kehtestatud sularaha deklaratsioonis ettenähtud andmed.
Eelnimetatud volitusnorm muutub kehtetuks, kui jõustub tolliseaduse muutmise seadus
(eeldatavasti 3. juunil 2021. a).14
Edaspidi tuleb SDS andmekoosseisu väljaselgitamisel juhinduda rakendusmäärusest, mis
rakendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava
või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1889/2005 (ELT L 284, 12.11.2018, lk 6–21)15 (rakendatav määrus edaspidi sularaha kontrolli
määrus). Paraku ei ole eelmainitud rakendusmäärust 2021. aasta märtsi seisuga veel
kehtestatud. Mitteametlikel andmetel leiab see aset alles mais. Seepärast ei ole eelnõus toodud
rakendusmääruse avaldamismärkeid. Rakendusmäärus on otsekohalduv ega vaja rangelt
avaldamismärgete esitamist ega sellega kehtestatud andmekoosseisude taasesitamist16.
Punktiga 7 lisatakse MKRi põhimääruse § 50 lõikesse 2 punktid 10–12, täiendades TOTS2
andmekoosseisu. Edaspidi kantakse TOTS2 ka andmed:
maksuotsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni andmed, menetluskäik ja
muud menetluslikud asjaolud, määratud maksud või teave maksumenetluse lõpetamise
kohta makse määramata (§ 50 lõike 2 punkt 10);
tollimaksu tagasimaksmise otsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni
andmed, taotluse põhjendus ja muud menetluslikud asjaolud, tagastatav maksusumma
ja asjaomased dokumendid (§ 50 lõike 2 punkt 11);
tollimaksu vähendamise otsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni andmed,
taotluse põhjendus ja muud menetluslikud asjaolud, vähendatav maksusumma ja
asjaomased dokumendid (§ 50 lõike 2 punkt 12).
Eelnevalt viidatud seotud isikuteks on kauba saaja, saatja ja tollideklaratsiooni esitaja jne
sarnaselt kehtiva MKR-i põhimääruse § 50 lõike 2 punktidele 2, 3 ning 6–9.
Muudatus seondub impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi (edaspidi IMPULSS)
käivitamisega alates 1. juulist 2021. a.
Seni on pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmise või kehtetuks tunnistamise ja
tollimaksu tagastamise või vähendamise taotluste menetlemise automatiseeritus puudunud.
Hetkel esitab isik pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmise või kehtetuks
tunnistamise ja tollimaksu tagastamise või vähendamise taotluse elektroonselt
tollideklaratsiooni töötlemise süsteemis. Mõlema taotluse menetlemine toimub aga IT-
süsteemiväliselt. Lisaks koostatakse käsitsi tollimaksu tagastamise või vähendamise otsus.
Arusaadavalt kätkeb selline meetod endas arvestatavat halduskoormust, rääkimata võimalikust
riskist inimlike eksimuste tekkimiseks arvnäitajate kirjeldamisel.
Väärib ka rõhutamist, et kuna tollideklaratsiooni muutmise või kehtetuks tunnistamise ja
tollimaksu tagastamise või vähendamise taotluste menetlustega on MTA-s seotud erinevad
ametnikud ja otsused jäävad väljaspool süsteemi, ei ole tegevus läbipaistev ning puudub
koondpilt, mille tagaks ühtne tööülesannete menetluskeskkond.
14
Tolliseaduse muutmise seadus 311 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9f93c0fc-7560-43b1-
9940-fa43ed5faf1c/Tolliseaduse%20muutmise%20seadus, vt § 1 p 2.
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?toc=OJ%3AL%3A2018%3A284%3ATOC&uri=uriserv%3AOJ.L_.2018.284.01.0006.01.EST
16
Vt näiteks maksukorralduse seaduse § 15123 lg 4 ja § 15130 lg 4.
6
TOTS2-s luuakse võimalus tollimaksu tagastamise ning vähendamise otsuse automaatseks
genereerimiseks tollideklaratsiooni andmete alusel, võimaldades nii kiiremat menetlusprotsessi
ja kiiremat raha tagastust. MTA hinnangul oleks parim koht nende taotluste menetlemiseks
TOTS2, kus toimub ka teiste tollidokumentide menetlemine.
Punktis 8 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni rakenduse andmekoosseisu (edaspidi
TSD) täiendamine tuleneb vajadusest lisada TSD andmekoosseisu sealt seni puudunud viide
tulumaksuseaduse § 521 lõikele 14 seonduvalt tonnaažikorraga17. Lihtsustatult tähendab see
regulatsioon laevandusettevõtetele loodud eraldiseisvat tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu
erirežiimi, mis eelduslikult toob kaasa Eesti lippu kandvate laevade arvu suurenemise.
Punktides 9–13 täpsustatakse üheksa alamregistri andmeallikaid kõigi viie andmeallika18
lõikes.
MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 3 toodud MKR-i alamregistrite loetelust, mis saavad
andmesubjekt käest andmeid, jäetakse välja alamregistrid MARE ja MAAIS ning lisatakse
nimetatud alamregistrite loetelusse GARA ja NCTS (eelnõu p 9).
MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 4 toodud MKR-i alamregistrite loetelusse, mis saavad andmeid
kolmandatelt isikutelt, asutustelt seaduses sätestatud juhtudel ning vabatahtliku esitamise korral
või andmesubjekti nõusoleku olemasolul, lisatakse alamregistrid EORI ja GARA (eelnõu p 10).
MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 5 toodud MKR-i alamregistrite loetelusse, mis saavad andmeid
teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, lisatakse alamregistrid LAAK,
COMPLEX, TOTS2, NCTS ja TÖR (eelnõu p 11).
MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 6 toodud MKR-i alamregistrite loetelusse, mis saavad andmeid
MTA põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise tulemusel, lisatakse alamregistrid
COMPLEX ja NCTS (eelnõu p 12).
MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 7 toodud MKR-i alamregistrite loetelusse, mis saavad andmeid
välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt
organisatsioonidelt rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel, lisatakse alamregister NCTS
(eelnõu p 13).
Ülaltoodud välistused ja lisandused tulenevad asjaolust, et k.a jaanuaris viisid MTA ametnikud
läbi MKR-i alamregistrite andmeallikate revisjoni. Selle käigus tuvastati, et allikad, kust
töödeldavad andmed pärinevad – s.o andmeandjad avaliku teabe seaduse § 435 tähenduses – on
MKR-i kehtivas põhimääruses mõningatel juhtudel sätestatud kas liiga laialt või liialt kitsalt.
Eeltoodud põhjusel tehakse MKR-i põhimääruses vastavad täpsustused.
17
Vastavalt tulumaksuseaduse § 521lõikele 14 esitab tonnaažikorra rakendamise kuule järgneva kalendrikuu 10.
kuupäevaks TuMS §-s 521 sätestatud tingimustele vastav ettevõtja maksuhaldurile tonnaažikorrale üleminekuks ja
selle kohaldamiseks vajalikud andmed. Nimetatud andmete loetelu on kehtestatud rahandusministri 29. novembri
2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja
töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja
esitamise korrad“. Vt Lisa 8¹ Vormi TSD lisa 8 „Kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu“.
Seadusemuudatuse materjalid on kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0877
18
Andmeid saavad alamregistrid: 1) andmesubjekti enda käest (MKRi põhimääruse § 58 lg 3); 2) kolmandatelt
isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui kolmandad isikud ja asutused esitavad
andmeid vabatahtlikult või andmesubjekti nõusolekul (§ 58 lg 4); 3) teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest
andmekogudest (§ 58 lg 5); 4) MTA-lt ameti põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisel (§ 58 lg 6); 5)
välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt
rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel (§ 58 lg 7).
7
Punktides 14–16 sätestatud muudatustega viiakse sularaha deklaratsioonide andmete
säilitamise tähtaja regulatsioon kooskõlla sularaha kontrolli määrusega, mille põhjenduspunkti
34 kohaselt tuleks deklaratsioonides esitatud andmeid kasutada ja säilitada kuni viis aastat,
võimalusega pikendada põhjendatud vajadusel andmete säilitamise aega veel kolme aasta võrra.
Liikmesriikide rahapesu andmebüroode tehtava analüüsi jaoks ja selleks, et võimaldada teiste
liikmesriikide ametiasutustel kontrollida ja nõuda sularaha deklareerimise kohustuse täitmist,
eeskätt seoses nende isikutega, kes on varem seda kohustust rikkunud, on vaja, et sularaha
kontrolli määruse alusel koostatud deklaratsioonides esitatud andmeid säilitataks piisavalt pika
aja jooksul. Selleks et liikmesriikide rahapesu andmebürood saaksid oma analüüse
tulemuslikult teha ning pädevad asutused kontrollida ja tulemuslikult nõuda sularaha
deklareerimise või avalikustamise kohustuse täitmist, ei tohiks deklaratsioonides esitatud
andmete säilitamise aeg ületada viit aastat, mida peaks aga olema võimalik pärast säilitamise
aja edasise pikendamise vajaduse ja proportsionaalsuse põhjalikku hindamist veel kuni kolme
aasta võrra pikendada.
Andmete säilitamise tähtajad on sätestatud MKR põhimääruse §is 63. SDS andmete säilitamise
tähtaeg on praegu seitse aastat (§ 63 lg 2 p 3). Selline üldine tähtaeg ei ole kooskõlas 5+3
süsteemiga, mis on ette nähtud sularaha kontrolli määrusega. Eelnõuga sätestatakse SDS
andmete uue üldise säilitamise tähtajana viis aastat (§ 63 lg 2 p 2). Viieaastase tähtaja
pikendamise võimalus sätestatakse § 63 lõikes 21.
Punktiga 17 ajakohastatakse paragrahvi 64 lõikes 4 ja § 65 lõikes 4 kasutatud termineid.
Rahandusministri 14.03.2019 määrusega nr 15 „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas
elektroonilise asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja
dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate
deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri“ on uuendatud senist e-maksuameti/e-tolli
nimetust. Uus nimetus „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkond“ võetakse järk-järgult ja
läbivalt kasutusele ka teistes õigusaktides. Viidatud normides asendatakse viited e-teenuse
keskkonnale „e-maksuamet/e-toll” viitega Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnale.
Sisulisi muudatusi või ümberkorraldusi ameti töös keeleline muudatus kaasa ei too.
Punktid 18–20 on ajendatud soovist loobuda MKR-i põhimääruses seaduses esitatud normide19
üle kordamisest ja keskenduda rakendusaktiga sätestatavatele tehnilistele nüanssidele.20
Töötamise registreerimiseks olemas olevate kanalite loetelu uuendatakse tegelike
võimalustega. Praktikas on TÖR-is kannete tegemise võimalused laiemad, kui on kirjeldatud
ca 2 aastat tagasi (märtsis 2019) vastu võetud MKR-i põhimääruses. Nii näiteks puudub senises
loetelus võimalus, et tööd võimaldav isik sooritab kande masin-masin liidese abil või e-posti
teel edastatava digiallkirjastatud taotluse kaudu.
Siinjuures masin-masin liidese kaudu kannete tegemine on tehniline lahendus, mis võimaldab
X-tee vahendusel liidestada tööd võimaldava isiku kasutuses oleva majandustarkvara ja
töötamise registri.21 Masin-masin liidesega liidestumisel teeb tööd võimaldav isik töötamise
19
Maksukorralduse seadus, 1.ptk 31. jagu (§-d 251 – 258)
20
Sellega seostub ka MKRi põhimääruse § 71 pealkirja muutmine (andmete parandamise kord versus andmete
parandamine).
Vrdl ka MKRi põhimääruse § 70 pealkiri (Andmete esitamise kord).
21
Vt ka rahandusministri 14.märtsi 2019 määrus nr 15 Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas elektroonilise
asjaajamise tingimused ja kord, automaatselt antavate haldusaktide ja dokumentide loetelu ning riigi-, valla- ja
linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekiri, § 5.
8
kande majandustarkvaras, misjärel liigub kanne online liidese kaudu üle X-tee töötamise
registrisse. Selline võimalus on mugav ning aitab vähendada tööd võimaldavate isikute
halduskoormust. Küll aga on masin-masin liidesega liitumise eeldus tööd võimaldaval isikul
ühenduse olemasolu X-teega. Lisaks tuleb arvestada, et andmevahetusele masin-masin liidese
kaudu kehtivad samad reeglid, mis e-maksuameti puhul (näiteks esinduse ja elektroonilise
keskkonna turvalisuse osas).
Punktiga 21 ajakohastatakse MKR-i põhimääruse lisana 2 esitatud KKS-i andmekoosseis.
Muudatused andmekoosseisus on tingitud vedelkütuse seaduse22 ja atmosfääriõhu kaitse
seaduse muudatustest23. Samuti on lisandunud andmeväljad vajalikud Keskkonnaametile ja
Keskkonnaagentuurile ning Euroopa Komisjonile saadetavate raportite ja aruannete
koostamiseks. Osa lisandunud andmeelementidest (nt asukoha kood, käitlemiskande tegemise
kellaaeg, koorma number) tuleneb MTR-is kütuse müügi tegevusluba omavate käitlejate
esitatud ettepanekutest. Samuti on lisandunud andmeelemente tulenevalt riikliku järelevalve
vajadustest (nt märge kontrollimise kohta).
Valdavalt on KKS andmekoosseisu uued andmeelemendid seotud biokütuse tarbimisse
lubamise kohustuse täitmise ja kasvuhoonegaaside mahu aruandluse deklareerimise ning
biokütuse arvestuskohustuse muutumisega. Lisandunud on maanteetranspordis kasutatava
taastuvelektri ning elektrienergia, biokütuse ja biometaani statistikaga kauplemise andmestiku
vaade, mis ühendab tarnijate poolt esitatud andmed koondvaateks. Seeläbi on võimalik saada
ülevaade kasvuhoonegaaside vähenemise statistikast, võimaldades hinnata atmosfääriõhu
kaitse seaduse § 1231 lõikes 1 sätestatud eesmärgi24 täitmist.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine.
Määrus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 3. juunil, mis on ka SDS andmekoguga seotud
tolliseaduse muutmise seaduse eelnõus 311 SE sätestatud kuupäev.
Muudatus TOTS2 andmekoosseisus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. juulil tulenevalt
IMPULSS-i käivitamisest sellel kuupäeval.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Muudatused toetavad MTA 2020. a arengukava25 eesmärki tagada õiguskuulekale
maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise võimalus.
22
Vedelkütuse seaduse muutmise seadus. Vastu võetud 16. märtsil 2020.
https://www.riigiteataja.ee/akt/124032020001
23
Atmosfääriõhu kaitse seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus. Vastu
võetud 20.mail 2020. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733
24
Atmosfääriõhu kaitse seadus, § 1231. (1) Tarnija peab vähendama kütuse elutsükli jooksul energiaühiku kohta
tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes kütuse alusstandardiga kalendriaasta jooksul vähemalt kuus
protsenti.
25
https://www.emta.ee/sites/default/files/kontaktid-ja-ametist/ameti-struktuur-ulesanded-
strateegia/strateegia/arengukava_2020.pdf
9
Eelnõuga ajakohastatakse MKR-i seitsme alamregistri (VIES, NAP, FIDEK, SDS, TSD,
TOTS2 ja KKS) andmekoosseise ning täpsustatakse üheksa alamregistri (MARE, MAAIS,
GARA, NCTS, EORI, TOTS2, TÖR, LAAK ja COMPLEX) andmeallikaid. Uusi
alamregistreid ei moodustata. MKR põhimäärusega reguleeritakse ka mõningatele
andmekogudele andmete esitamise korda. Eelnõuga täpsustatakse TÖR-i andmete esitamise
võimaluste loetelu26. Seni on TÖR-i olnud praktikas võimalik esitada andmeid masin-masin
liidese kaudu ja ka e-posti teel digitaalselt allkirjastatud kirjaga, kuigi MKR-i põhimäärus
selliseid võimalusi ette ei näinud.
Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kelle esitatud andmed kantakse eelnimetatud
registritesse ja riigiasutustest peamiselt MTA töötajad. MTA sisemised protsessid on seatud
selliselt, et määruse jõustumiseks ollakse valmis juba eelnõu kooskõlastusringile esitamise ajal.
Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja
välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse
korraldusele. Ettevõtjate halduskoormus seoses kavandatavate muudatustega ei kasva.
Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat:
4.1. VIES andmekoosseisu nõudmiseni varu andmete lisamine
Sihtrühmad: Täpsemalt avaldavad eelnõuga kavandatavad muudatused mõju eelkõige EL-
siseste piiriüleste kaubatehingutega tegelevatele ettevõtjatele ning riigiasutustest MTA-le.
Mõlema mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ettevõtjate vahelisi piiriüleseid kaubatehinguid
(ühendusesisene käive) deklareerib umbes 6% maksukohstuslastest. Käibemaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on maksukohustuslaste üldarv ligikaudu 91 000.
Kui suur osa nendest ettevõtjatest teeb tehinguid, mis vastavad nõudmiseni varu tingimustele,
ei ole teada.
Mõju kirjeldus: eelnõuga reguleeritakse kogutud andmete koosseisu MKR-is. Määruse
eelnõuga ei kaasne lisaks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas
väljatoodud mõjudele täiendavat mõju. Nõudmiseni varu puudutavatest muudatustest tulenevat
mõju on analüüsitud Euroopa Komisjoni töödokumendis27 SWD(2017) 325.
Muudatused on olemuselt positiivse mõjuga, kuna ettevõtja halduskoormus väheneb.
Registrisse kantud andmed võimaldavad maksuhalduril teha järelevalvet selle üle, kas kogutud
kaup vastab nõudmiseni varu tingimustele.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.2. FIDEK-i andmekoosseisus viite lisamine SMS § 9 lõikele 7
Sihtrühmad: füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on kohustatud esitama MTA-le tuludeklaratsiooni
vormi E ning maksuhalduri ametnikud, kes vajavad oma tööks registrisse kogutud andmeid.
Mõju kirjeldus: Muudatusega ei kaasne sihtrühmadele mõju, kuna eelnõuga lisatakse FIDEK-i
andmekoosseisu viide SMS § 9 lõikele 7, mis oli varasemalt ekslikult välja jäänud.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
26
MKRi põhimääruse 3. ptk 3. jagu (§-d 68–71).
27
Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2017:0325:FIN
10
4.3. NAP-i andmekoosseisu täiendamine seoses nõuete konsolideerimisega
Sihtrühmad: registrite ja andmekogude kaudu andmeid edastavad juriidilised- ja eraisikud,
Tartu Maakohtu Registriosakond, Tartu Maakohtu Kinnistusosakond, Patendiamet, Riigi
Infosüsteemide Keskus, kohtutäiturid, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond, Kohtutäiturite- ja
Pankrotihaldurite koda, Maksu- ja Tolliamet. Isikud, kelle andmeid kogutakse.
Mõju kirjeldus: Isikutel, kelle andmed NAP-i liiguvad, on võimalik eelnimetatud registrites
toodud rahaliste kohustuste andmeid näha e-maksuameti/e-tolli kaudu.
4.4. SDS andmekoosseisu kooskõlla viimine sularaha kontrolli määrusega
Sihtrühmad: Muudatusest on mõjutatud isikud, kes sisenevad Euroopa Liitu või lahkuvad
liidust ja kannavad kaasas sularaha 10 000 euro väärtuses või sellele vastavat summat muus
vääringus. Teise sihtrühmana on muudatustest mõjutatud peamiselt tolliametnikud, kuid ka
Rahapesu Andmebüroo. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike.
Mõju ulatus: eelnõuga ei kaasne lisaks sularaha kontrolli määrusest ja selle rakendusmäärusest
tingitud mõjudele täiendavaid mõjusid. Eelnõu reguleerib rakendusmääruses toodud andmete
töötlemise korda maksukohustuslaste registris. Eeltoodud põhjusel ei kaasne muudatusega
isikute jaoks sellist vahetut mõju, mis nõuaks isikutelt vajadust muudatustega kohaneda.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.5. TOTS2 andmekoosseis
Sihtrühmad: kõik isikud (kauba saaja, saatja ja tollideklaratsiooni esitaja jne), kelle esitatud
andmed kantakse tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemi. Muudatus puudutab MTA
tolliametnikke.
Mõju olulisus: Eelnõuga täiendatakse TOTS2 andmekoosseisu ja nende andmete töötlemise
korda. Muudatuse eesmärgiks on luua võimalus tollimaksu tagasi maksmise ning vähendamise
otsuse genereerimiseks tollideklaratsiooni andmete alusel, võimaldades nii kiiremat
menetlusprotsessi ja isikule kiiremat raha tagastust. Muudatus võimaldab kiirendada ja
lihtsustada tolliametnike tööd.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.6. TSD andmekoosseisu täiendamine seonduvalt tonnaažikorraga
Sihtrühmad: Muudatus puudutab residendist äriühinguid, kes TuMS § 521 kohaselt valivad
kaupade või reisijate rahvusvahelisest meritsi veost saadud tulu maksustamiseks tonnaažikorra.
Tonnaažikorra kasutajaks on eelnõu koostamise ajal vaid 1 ettevõte ja riigiabi tingimustele
vastavaid laevasid on 6.
Riigiasutustest mõjutab muudatus MTA-d ja Transpordiametit, kelle ülesanne on MTA-lt
saadud andmete alusel leida riigiabi suurus ning anda sellest Euroopa Komisjonile aru.
Sihtrühmade suurus on väike.
Mõju ulatus: eelnõu reguleerib tonnaažikorra kohaldamisel deklareeritavate andmete töötlemist
MKR-is. Deklareeritavate andmete koosseis on kindlaks määratud rahandusministri 29.11.2010
määrusega nr 60. Muudatusega kaasnevaid mõjusid on kirjeldatud laeva lipuõiguse ja
laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu seletuskirjas ja seletuskirja lisades.28 Nimetatud seaduste muudatuste eesmärk
28
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/19-0877
11
oli luua soodsamad tingimused laevade Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse
registreerimiseks ja selle läbi Eesti lipu all sõitvate laevade arvu suurendamiseks.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
4.7. KKS koosseis
Sihtrühmad: Muudatused KKS-s puudutavad enim atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1231 ja VKS
§ 21 nimetatud tarnijaid, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,
Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri ametnikke, kütuse müügi
jaoks tegevusluba omavad juriidilisi isikuid, vedajad ning MTA ametnikke.
Mõju olulisus: MKR-i põhimääruse lisa 2 on kehtestatud uute lisandunud andmekoosseisude
tõttu tervikuna uuesti. Muudatustega ei kaasne lisaks vedelkütuse seaduse eelnõu seletuskirjas,
samuti atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuste eelnõu seletuskirjas toodule täiendavat mõju.
Olemuslikult ei nõua muudatus sihtrühmadelt aktiivset tegevust. MKR-is on tehtud vajalikud
arendused uute andmekoosseisude lisandumiseks.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
tulud ja kulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid. Määrusega ühtegi uut
alamregistrit MKR-i ei moodustata ning muudatused mõne olemasoleva alamregistri
andmekoosseisus ei eelda ega tingi eraldi arendust.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma kahes osas: suur enamus muudatusi 2021. aasta 3. juunil, välja
arvatud muudatus TOTS2 andmekoosseisus (§ 1 punkt 7), mis jõustub 2021. aasta 1. juulil.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõu kooskõlastamissüsteemi EIS
kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti
Linnade ja Valdade Liidule.
12
EELNÕU
09.04.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
§ 1. Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „käibemaksukohustuse algus- ja
lõppkuupäev,“ sõnaga „deklareerimisperiood,“ ning pärast sõnu „teenuste maksustatav
väärtus“ sõnadega „, samuti nõudmiseni varu soetaja VAT number ning nõudmiseni varu
toimingu tunnus“;
2) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 44 lõike 7“ tekstiosaga „ning
sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 7“;
3) paragrahvi 321 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „selle täitevorgani“ sõnadega „valla või
linna ametiasutuse“;
4) paragrahvi 322 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse
täitevorgani“ sõnadega „valla või linna ametiasutuse“;
5) paragrahvi 42 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse kantakse:
1) e-toimikust saadud dokumentide andmed – link dokumendile, dokumendi liik, number ja
kuupäev, dokumendi koostanud asutus, koostaja ja kinnitaja ning kohtuasja number ja
dokumendi sisestamise kuupäev;
2) Ametlike Teadaannete infosüsteemist saadud dokumentide andmed – dokumendi liik,
number ja kuupäev, dokumendi koostanud asutus ja koostaja ning asja number ja dokumendi
sisestamise kuupäev;
3) Patendiameti infosüsteemist saadud dokumentide andmed – dokumendi liik, number ja
kuupäev, dokumendi koostanud asutus ja koostaja ning asja number ja dokumendi sisestamise
kuupäev;
4) äri- ja ühinguregistri infosüsteemist saadud dokumentide andmed – link registriosakonna
trahvimäärusele, dokumendi liik, number ja kuupäev, dokumendi koostanud asutus ja koostaja
ning asja number ja dokumendi sisestamise kuupäev;
5) kinnistusraamatust saadud dokumentide andmed – dokumendi liik, number ja kuupäev,
dokumendi koostanud asutus ja koostaja ning asja number ja dokumendi sisestamise kuupäev;
6) maksekäsu infosüsteemist saadud dokumentide andmed – link dokumendile, dokumendi liik,
number ja kuupäev, dokumendi koostanud asutus, koostaja ja kinnitaja ning kohtuasja number
ja dokumendi sisestamise kuupäev;
7) täitemenetluse infosüsteemist ja kohtutäiturite infosüsteemidest saadud dokumentide
andmed – dokumendi liik, number ja kuupäev, dokumendi koostanud asutus ja koostaja ning
kohtuasja number, täiteasja number ja dokumendi sisestamise kuupäev;
8) nõude registreerimise andmed – nõude subjekt ja liik ning nõude määranud asutus,
dokumendi kuupäev, nõude alusdokumendi jõustumise kuupäev ja tasumise tähtpäev, summa
ja saldo, kas nõue on tasumisgraafikus, kas nõude täitmine on peatatud, kas nõude
täitetoimingud on peatatud, viitenumber, solidaarselt vastutav isik, selgitus, nõude subjekti
registri- või isikukood, alaealise vanema, eestkostja või kasvatusasutuse andmed, kui nõude
täitmise eest vastutavad eelnimetatud isikud, vastutuse alguse ja lõpu kuupäev, nõude subjekti
kontaktandmed ning elatisabi nõudel elatisabi saaja nimi ja isikukood.“;
6) paragrahvi 44 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sularaha deklaratsiooni süsteemi kantakse andmed, mis on ette nähtud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja
viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1889/2005 (ELT
L 284, 12.11.2018, lk 6–21), rakendusmäärusega.“;
7) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10–12 järgmises sõnastuses:
„10) andmed maksuotsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni andmed,
menetluskäik ja muud menetluslikud asjaolud ning määratud maksud või teave
maksumenetluse lõpetamise kohta makse määramata;
11) andmed tollimaksu tagasimaksmise otsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni
andmed, taotluse põhjendus ja muud menetluslikud asjaolud, tagastatav maksusumma ning
asjaomased dokumendid;
12) andmed tollimaksu vähendamise otsuse kohta – seotud isikud, kaup, tollideklaratsiooni
andmed, taotluse põhjendus ja muud menetluslikud asjaolud, vähendatav maksusumma ning
asjaomased dokumendid.“;
8) paragrahvi 52 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 50 lõike 9,“ tekstiosaga „§ 521 lõike
14,“;
9) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „27–33“ tekstiosaga „27–32, 33“ ja tekstiosa
„48–50, 52, 53“ tekstiosaga „46, 48–53“;
10) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „14, 15, 17–19“ tekstiosaga „14–19“ ja lõiget
täiendatakse pärast tekstiosa „44,“ tekstiosaga „46,“;
11) paragrahvi 58 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „31, 321–322“ tekstiosaga „31–322“ ja lõiget
täiendatakse pärast tekstiosa „42“ tekstiosaga „, 48, 50, 51, 53“;
12) paragrahvi 58 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „44–47, 49, 50“ tekstiosaga „44–51“;
13) paragrahvi 58 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „48–50, 52“ tekstiosaga „48–52“;
14) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ja 341“ tekstiosaga „, 341 ja 44“;
15) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „44–51“ tekstiosaga „45–51“;
16) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
2
„(21) Põhjendatud juhtudel võib Maksu- ja Tolliamet pikendada §-s 44 nimetatud
alamregistrisse kantud andmete säilitamise tähtaega kuni kolme aasta võrra.“;
17) paragrahvi 64 lõikes 4 ja § 65 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „e-teenuse keskkond „e-
maksuamet/e-toll”“ vastavas käändes tekstiosaga „Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkond“
vastavas käändes;
18) paragrahvi 70 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmeid töötamise registrisse esitavad tööd võimaldavad isikud enne tööd tegeva isiku
tööle asumist järgmiselt:
1) Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonna kaudu;
2) masin-masin-liidese kaudu;
3) elektronposti teel, edastades digitaalselt allkirjastatud avalduse Maksu- ja Tolliameti
veebilehel avaldatud elektronposti aadressile;
4) teenindusbüroo kaudu;
5) lihtsustatud korras telefoni teel Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud telefoninumbrile;
6) lihtsustatud korras lühisõnumiga Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud
telefoninumbrile.“;
19) paragrahvi 70 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töötamise alustamise lihtsustatud korras registreerimisel edastab tööd võimaldav isik
Maksu- ja Tolliametile ülejäänud § 53 lõikes 2 nimetatud andmed ühe lõike 1 punktides 1–4
nimetatud suhtluskanali kaudu seitsme kalendripäeva jooksul andmete lihtsustatud korras
esitamisest arvates.“;
20) paragrahv 71 sõnastatakse järgmiselt:
㤠71. Andmete parandamise kord
(1) Töötamise registri andmeid parandatakse maksukorralduse seaduse §-s 256 sätestatud
alustel.
(2) Andmeid saab parandada või andmete parandamist taotleda selleks õigustatud isik:
1) Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonna kaudu;
2) masin-masin-liidese kaudu, välja arvatud maksukorralduse seaduse § 256 lõikes 2 sätestatud
juhtudel;
3) elektronposti teel, edastades digitaalselt allkirjastatud avalduse Maksu- ja Tolliameti
veebilehel avaldatud elektronposti aadressile;
4) teenindusbüroo kaudu.“;
21) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 1–6 ja 8–21 jõustuvad 2021. aasta 3. juunil.
(2) Määruse § 1 punkt 7 jõustub 2021. aasta 1. juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Kallas
Peaminister
3
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 2 Kütuse käitlemise andmekogu andmekoosseis
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0527 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7893303-862f-436e-a040-857db75c4c84
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7893303-862f-436e-a040-857db75c4c84?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main