Kiri

Justiitsministeerium Meie: 26.04.2021 nr 7-5.5/21-00928-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud kümmet Eesti kollektiivset organisatsiooni esindava PricewaterhouseCoopers Legal OÜ pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Lp peaminister Kaja Kallas 19.04.2021 Lp justiitsminister Maris Lauri Vabariigi Valitsus E-post [email protected], [email protected] PÖÖRDUMINE KAHJU HÜVITAMISEKS Kümme Eesti kollektiivse esindamise organisatsiooni - Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Kirjanike Liit (kannatanud) -, mida esindab Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal, pöörduvad teie poole seoses vajadusega hüvitada õiguste omajatele ajavahemikus 01.01.2019-31.03.2021 saamata jäänud nn erakopeerimise hüvitis (tuntud ka kui nn tühja kasseti tasu) summas 8 785 027 eurot1. 1. Autoriõigus annab õiguste omajale (nt autorile) ainuõiguse lubada ja keelata oma teoste kasutamist teistel isikutel, sh teoste reprodutseerimist (kopeerimist). Samas on üldsuse huvides ainuõigusi teatud juhtudel piiratud. Näiteks EL infoühiskonna direktiiv lubab liikmesriikidel piirata seda kopeerimisõigust, lubades füüsilistel isikutel teha mistahes kandjal koopiaid isiklikuks tarbeks. Kui EL liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust (nt nagu Eesti), lasub liikmeriigil kohustus korraldada õiglase hüvitise kogumine ja jagamine õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestusseadmete ja -kandjate, mida kasutatakse erakopeerimiseks, pealt. 2. Tänaseks on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud, et Eestis on õiguste omajatel jäänud erakopeerimise hüvitis saamata infoühiskonna direktiivi rikkumise tõttu juba vähemalt alates aastast 2010.2 Seejuures on märkimisväärne, et alates 2014. aastast ei ole õiguste omajatele Eestis erakopeerimise hüvitist makstud. 3. Pärast aastaid kestnud kohtuvaidlusi on Vabariigi Valitsus lõpuks ajakohastanud määruses nr 143 sisalduva salvestusseadmete ja -kandjate loetelu. Uuendatud loeteluga ja tasumääradega määruse nr 14 redaktsioon jõustus aga alles 01.04.2021 ja sellele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu, mistõttu on õiguste omajatele jätkuvalt hüvitamata saamata jäänud erakopeerimise tasu avajavahemiku 01.01.2019-31.03.2021 eest. 4. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus on rikkunud infoühiskonna direktiivi ülevõtmise kohustust, on lõplikult kindlaks teinud kohtud nii 2010-2013 perioodi kui ka 2014-2018 perioodi kahju hüvitamise vaidluses, mistõttu ei saa objektiivselt olla kahtlust, et infoühiskonna direktiivi 1 See summa ei sisalda 2021. a märtsi, kuna selle perioodi andmed pole veel kättesaadavad. 2 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2016 kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-9-16 (periood 2010-2013) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1490 (periood 2014-2018). 3 Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestuse isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimise toetuse andmise kord“. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn Telefon 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee  ülevõtmise kohustust on rikutud ka ajavahemikus 01.01.2019-31.03.2021, kui uuendatud õigusaktid veel ei kehtinud. Küsimus taandub seega kahjuhüvitise suuruse kindakstegemisele. 5. Ajavahemikus 01.01.2019-31.03.2021 tekkinud kahju hüvitissumma arvestamisel saab n-ö elementaarse miinimumina võtta aluseks 01.04.2021 jõustunud määruses nr 14 toodud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja tasu määrad, millele on lisatud salvestusfunktsiooniga digiboksid.4 Kannatanud on loetelu osas pigem konservatiivsed ja ei soovi hüvitist teatud nutiseadmete eest, mida nii mõneski EL liikmesriigis juba koormatakse hüvitiskohustusega.5 Tagamaks kannatanute põhiseaduslike õiguste ja põhiseaduslike alusväärtuste6 maksimaalne kaitse on kahju suuruse arvutamisel võimalik võtta aluseks ka eeldus, et Eestis kogutav ja makstav hüvitis peab olema EL liikmesriikide keskmisest suurem (EL keskmine hüvitise kogusumma elaniku kohta koos ostujõu korrigeerimisega oli 2,56 eurot 2018. a)7. 6. Salvestusseadmete ja -kandjate kasutamise mahu osas ei ole Eestis viidud läbi asjakohaseid tarbimisuuringuid ajavahemiku 01.01.2019-31.03.2021 kohta, mistõttu on võimalik lähtuda Statistikaameti andmetest. Kannatanud on kahju suuruse (esialgsed ja ilma 2021. a märtsikuuta, sest need andmed pole veel kättesaadavad) arvutused esitanud kokkuvõtlikus tabelis, mis on lisatud käesolevale pöördumisele (lisa 1). Arvestades pöördumises tõstatatud küsimuse olulisust ja kahjude arvutamise hinnangulisust, teeme ettepaneku korraldada kohtumine riigi ja kannatanute esindajate vahel, mille käigus saaksime arutada nii sisulisi kui ka menetluslikke küsimusi ja esitada omapoolseid põhjalikumaid selgitusi ja statistilisi andmeid. Kannatanute põhieesmärk on saavutada ebaõigluse heastamine mõistliku rahalise hüvitise maksmisega kohtuväliselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Lätt, vandeadvokaat Kannatanute esindaja Lisa 1 Kahjude esialgne kalkulatsioon. 4 Neid seadmeid on pidanud hüvitiskohustuslikeks ka Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2020 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-18-1490 (p 12.4) ja Justiitsministeerium määruse nr 14 muutmise kavandi algversioonis. 5 Nt lisas Holland nn kantavad andmekandjad (inglise k Wearables with storage capacity) kataloogi alates 01.01.2018, toetudes Kantari uuringule, mis näitas juba 2017. a, et kantavaid andmekandjaid (nutikellad ja aktiivsusjälgijad) kasutatakse üha enam erakopeerimisel, enamasti muusikafailide koopiate tegemiseks. Samad nutiseadmed on kataloogi lisanud ka Leedu (tasumääraga 1,01 eurot 2019. a), Itaalia (1,93 eurot) ja Saksamaa (1,20 eurot). Vt CISAC, BIEM ja Stichting de Thuiskopie uuring „Private Copying Global Study 2020“, lk 17, tabel 2 „Fixed levies in EUR (2019)“. 6 Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sätestab põhiseadusliku alusväärtuse: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, [---] mis peab tagama eesti rahvuse, kelle ja kultuuri säilimise läbi aegade [---].“ 7 Vt CISAC, BIEM ja Stichting de Thuiskopie uuring „Private Copying Global Study 2020“, lk 26, joonis 3 „Revenues per capita in 2018, corrected for differences in purchasing power (EUR)“. 2/2  From: Priit Latt (EE) <[email protected]> Sent: Monday, April 19, 2021 12:48 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; [email protected] Subject: Pöördumine kahju hüvitamiseks Lp peaminister Lp justiitsminister Edastan teile kümne Eesti kollektiivse esindamise organisatsiooni eest ja nimel pöördumise seoses vajadusega hüvitada õiguste omajatele ajavahemikus 01.01.2019-31.03.2021 saamata jäänud nn erakopeerimise hüvitis (vt manuses). Lugupidamisega Priit Lätt -- Priit Lätt PwC Legal | Partner Office: +372 6141 858 | Mobile: +372 511 9628 Email: [email protected] Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Pärnu mnt 15, Tallinn 10141, Estonia http://www.pwclegal.ee