Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Draamateater registrikood: 90008264 tänava/talu nimi, Pärnu mnt 5 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10148 telefon: +372 6831400 faks: +372 6831401 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.draamateater.ee Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Tulemiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Netovara muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 21 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 22 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 24 Lisa 11 Muud tulud 24 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 13 Tööjõukulud 25 Lisa 14 Muud kulud 25 Lisa 15 Intressitulud 25 Lisa 16 Seotud osapooled 25 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 SA Eesti Draamateater TEGEVUSARUANNE 2020 Uued lavastused: 1. Andrus Kivirähki „Keiserlik kokk“ (lav Andrus Kivirähk) 2. Fjodor Dostojevski romaani dramatiseering „Kuritöö ja karistus“ (teksti autorid, lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo) 3. Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ (lav Hendrik Toompere) 4. Stefano Massini „Lehman Brothers“ (lav Hendrik Toompere jr) 5. Andra Teede „Esimene armastus“ (lav Mari-Liis Lill) 6. Anat Govi „Oh jumal“ (lav Mehis Pihla) 7. Urmas Vadi „Millest tekivad triibud?“ (lav Urmas Vadi) REPERTUAAR 2020. aastale jätsid selge jälje koroonapiirangutest tulenevad tööseisakud ja keeruline planeerimisolukord. Kaks planeeritud uuslavastust oli teater sunnitud edasi lükkama järgmistesse hooaegadesse. Seega uusi lavastusi oli senisest vähem, kuid vahe ei ole suur. Samas jätkus teatrile oluliste sisuliste eesmärkide täitmine, nagu uue eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. Tööseisakute ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see väga keeruline aasta, aga teater püüdis tegutseda paindlikult-kokkuhoidlikult ja sai kohanemisega (sh osaliselt ka tänu riigipoolsele kriisiabile) hakkama. ED kui järjepidevalt eesti dramaturgiaga tegeleva teatri jaoks on tähtis koostöö kaasaegsete autoritega. Lavastas mitu väga oodatud külalislavastajat, sh oli märgatav autoriteatri osakaal, kirjanikud Kivirähk ja Vadi lavastasid ise oma näidendid ning Ojasoo ja Semper omakirjutatud dramatiseeringu. Kaalukaks on kujunenud koostöö tõlkija Margus Alveriga, seitsmest lavale jõudnud tekstist kaks olid tema soovitatud ja tõlgitud. Eesti näidendid. Jaan Unduski „Suur Siberimaa“ tähistas Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva. Teater pöördus Jaan Unduski poole ja ta pakkus välja teema, millega oli uurijana kümmekond aastat tegelenud. Näidend põhineb Jaan Krossi elukäigu motiividel ajal, mil Kross oli pärast vangilaagreid asumisel Krasnojarski krais ja seejärel tagasi Eesti NSV-s. Just Siberis hakkas Kross tegema süstemaatilist kirjanikutööd, mida soodustas sõbralik kooselu kommunist Alma Vaarmaniga. Tallinnasse tagasi tulles püüdis ta kirjandusliku tööga leiba teenida, esialgu aga edutult. Eluloolisi motiive ühendab ja teisendab kujutluslik lugu. Selle pealkiri tuleneb Andrei laulust Juri Miljutini operetis „Rahutu õnn“ („Suur Siberimaa, tume põline laas …“), mis sai omal ajal kuulsaks Georg Otsa esituses. Suur osa teose taustafaktoloogiast on näidendi autori poolt avatud ajakirjas Tuna aastal 2017. „Suur Siberimaa“ kuulub samasse sarja Unduski varasemate näidenditega „Boulgakoff” (laval 2008 Eesti Draamateatris) ja „Quevedo” (laval 2010 Vanemuises), kus peategelaseks on vaimu ja võimu vahelist heitlust oma isikus teravalt läbi elav kirjanik. Peaosa, kirjanik Jaani mängis külalisena Tambet Tuisk, kellele see oli esimene suur roll Draamateatris. Andra Teede „Esimene armastus“ on žanrilt dokumentaallavastus. Lavastaja Mari-Liis Lill ja autor Andra Teede on mõlemad tuntud sotsiaalse dokumentaalteatri autoritena. Mari-Liis Lille soov oli rääkida eri põlvkondade inimeste esimesest armastusekogemusest. Selleks küsitleti kümneid inimesi, intervjuude põhjal kirjutas Andra Teede teatriteksti, mida lavastuse 1 tarbeks proovides veel uute stseenidega täiendati. Dokumentaalne alge on tekstis alles, kuid tekstide kirjanduslik töötlus loob üldistust ja uut, mängulisemat dramaturgilist kvaliteeti. „Esimene armastus“ räägib koos esimese Eesti Vabariigiga ja ka koos uue vabadusega sündinud inimeste armastuslugudest, endistest ja praegustest oludest, igiinimlikust suurte tunnete traagikast ja koomikast. Lavastus oli planeeritud väiksesse saali, kevadise eriolukorra tõttu lükkus esietendus edasi ning see tuli välja ja esimesed kümmekond etendust mängiti vabaõhulaval Viinistu seenekasvatuse siseõues. Urmas Vadi „Millest tekivad triibud?“ on autorilavastus, lisaks teksti kirjutamisele ja lavastamisele on Vadi ka lavastuse kunstnik. Saame võimaluse vaadata eesti klassiku elule ja loomingule korraga dokumentaalses ja uperpallitavalt fantaasiarikkas võtmes. Vadi põimib Vilde väga konkreetseid eluseiku ja ajaloolisi isikuid ning tema teoste tsitaate ning tegelasi, jutustades nõnda kogu Vilde eluloo poisipõlvest Muuga mõisas kuni auväärse rahvakirjaniku nukra ja kirgliku elulõpuni. Eesti riik kinkis Vildele Kadriorus korteri, praegu asub seal muuseum – nende autentsete seinte vahel mängitakse ka lavastust. „Triibud“ valmiski Vilde muuseumi initsiatiivil, kes sai inspiratsiooni Draamateatri lavastusest Tammsaare muuseumis „Vaimude tund Koidula tänaval“. Urmas Vadi lavastas Draamateatris esimest korda. Andrus Kivirähki „Keiserlik kokk“ on kirjutatud kümmekond aastat tagasi, aga 2020. aastal Draamateatris lavastamiseks valis selle välja autor ise – selle lavastusega tähistas Kivirähk oma 50. sünnipäeva. Tekst põhineb Elo Tuglase päevaraamatul. Ühelt poolt on tegelaskujudes selgesti ära tuntavad ajaloolised isikud ning Elo Tuglas on jäädvustanud konkreetseid sündmusi, teisalt on Kivirähk kirjutanud nad üldistuseks 1940-1950ndate aastate mentaliteedi kohta. Normaalne maailm on muutunud otsekui tsirkuseks ja paljud inimesed käituvad kui klounid, ideoloogiline surutis on samaaegselt nii naeruväärne kui ka eluohtlik. Kuid igal, ka kõige närusemal ajastul on siiski inimese võimuses säilitada pisut väärikust ja inimlikkust. „Suur Siberimaa“ ja „Keiserlik kokk“ vaatavad mõlemad omal kombel tagasi stalinismiaastate ühiskonnale ja kirjanduselule, mõtestavad tollal loojate ees seisnud valikuid. Kivirähk on alates 1994. aastast olnud Eesti Draamateatri püsiautor, teatri suurepärane koostööpartner ja rõõm oli tema juubelit tähistada tema enda lavastusega. Tänapäeva maailma dramaturgia. Stefano Massini „Lehman Brothers“ on nõudlik nii mahu, vormi kui ka teema poolest – vabavärsi laadne tekst katab 150 aasta pikkust ajavahemikku ja sisaldab mitukümmend tegelast ning kestaks tervikuna ette kandes üle 6 tunni. Draamateatri lavastuse tarbeks on seda kolmandiku võrra lühendatud. See on maailma ühe mõjukaima finantsistide dünastia Lehmanite panga asutamise, õitsengu ja kokkuvarisemise lugu, aga selles on ka rikkalik pisiportreede galerii, sissevaateid ameerika tööstusrevolutsiooni ajastusse ja 20. sajandi plahvatuslikku majanduslikku õitsengusse, palju viiteid juudi kultuurile ja religioonile. Saksa-juudi pankurite suguvõsa edulugu Ameerikas saab liigutavaks ja jõuliseks üldistuseks inimlikust pürgimusest eneseteostusele, perekondlikust kokkukuuluvusest, piirideta kasvu illusoorsusest, ärieetikast. Kolme näitlejaga ette kantud epopöad toetab laval kolmeliikmeline džässmuusikute ansambel. Kogu lavastusmeeskonna pühendunud tööd kroonis silmapaistev kunstiline saavutus. Anat Govi „Oh jumal“ on intelligentset huumorit täis näitemäng, mille keskmes on psühholoog nimega Ingel. Ühel päeval tuleb Ingli vastuvõtule patsient, kelle kohta õige pea selgub, et tegu on jumala endaga. Jumalal on sügav depressioon ning vaid Ingel saab teda aidata. Kuidas veenda Jumalat, et ta ei hävitaks kõike, mis ta eales loonud on? Kuidas aidata 2 ja lohutada kedagi, kellele tahaks ainult etteheiteid teha? „Oh jumala” autor on Iisraeli näitekirjanik Anat Gov, selles segunevad nii juudi usu kui ka kristluse teemad, samas on tegu ka elulise, mõistatava kaasaegse olukorraga. Näidend liigub väga laial väljal piiblitõlgendusest tänapäeva naise toimetulekuvalikuteni. Draamateatri repertuaari kultuurilise spektri avardumise üle tänapäeva Israeli näidendiga võib tõsiselt rõõmustada. Klassika. Fjodor Dostojevski „Kuritöö ja karistus“, dramatiseerinud Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. 1866. aastal kirjutatud romaani keskmes on endine õigusteaduste üliõpilane Raskolnikov, kes üleolekutundest joobudes võtab õigluse mõistmise enda kätte ja tapab kaks inimest. Aastal 2020 kasutasid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo sama romaani, et uurida kuriteo fenomeni tänapäevases individualistlikus kontekstis. See saab kunstnikele hüppelauaks teemadel, nagu kus on üleilmastunud ühiskonna südametunnistus, kes on reeglite ja seaduste autorid maailmas, kus põrkuvad erinevad religioonid, kultuurid ja poliitilised süsteemid, kas tänapäeval on olemas selline asi nagu moraal ja millist rolli tegelikult mängib individuaalne võim seoses kehtivate õigusaktidega. 150 aasta vanune lugu räägib tänapäeva moraalsetest valikutest. Ojasoo ja Semperi viimasest lavastusest Draamateatris („Julia“, 2006) on möödas 14 aastat, nad olid väga oodatud taas siia lavastama. Materjali päritolu põhjal on uute lavastuste jaotus selline: 4 eesti, 1 vene, 1 itaalia, 1 iisraeli. Aasta uues repertuaaris on selgesti esil eesti näidend ning selle kõrval on huvitavad, kõrgetasemelised teisi kultuure esindavad tõlkenäidendid. Itaalia ja heebrea keelest tehtud tõlked on eesti laval üpris haruldased külalised. Nagu juba mitu aastat varemgi tuleb ka 2020. aasta puhul rõhutada, et repertuaariteatritele üldiselt ette heidetavat angloameerika materjali domineerimist ED-s pole. Draamateater on sihipäraselt teinud koostööd väga heade tõlkijatega ja kasutanud ajaproovile vastu pidanud vanemaid tõlkeid. Avalikul ja kunstilisel keelekasutusel on suur mõju keelekogukonnale, teatri vastustus ja võimalus seda mõjutada on suur. 2020. a lavastatud uute tekstide eestindused tegi Margus Alver (itaalia ja heebrea keelest), klassikatõlke autor (vene keelest) oli Anton Hansen Tammsaare. Lavastuskunstnike puhul jätkus koostöö Draamateatrile hästi tuntud kolleegidega, nagu Ervin Õunapuu („Suur Siberimaa“), Kristjan Suits („Oh jumal“), Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo (“Kuritöö ja karistus“). Autor-lavastaja Urmas Vadi kujundas oma lavastuse „Millest tekivad triibud?“, Andrus Kivirähki kõrval oli kunstnikuna Kaspar Jancis („Keiserlik kokk“) ja Mari-Liis Lillel Nele Sooväli („Esimese armastuse“ sisuliselt kaks erinevat kujundust nii Viinistul vabas õhus kui ka väikses saalis mängimiseks). Majakunstnik Laura Pählapuu kujundas lavastuse „Lehman Brothers“. Lisaks lavastuskunstnikele tuleb rõhutada viljakat koostööd suuremate loominguliste meeskondadega, kuhu kuulusid nii oma majast kui ka väljastpoolt suurepärased valgus- ja videokunstnikud, helikujundajad, muusikud, kostüümikunstnikud, koreograafid jt. Repertuaaripilt tervikuna kujuneb uutest ja juba mängukavas olevatest lavastustest ning see on jätkuvalt hästi tasakaalus. 2020. aastal oli repertuaaris 30 lavastust. Eesti dramaturgia valik on mitmekesine, moodustab repertuaarist stabiilselt umbes kolmandiku („Eesti matus“ püsib 2002. aastast). Pidevalt on repertuaaris 1-2 lastelavastust, needki juba aastaid algupärandid (2020. a „Lohe needus“). Maailma tänapäevadramaturgia kultuuriline spekter on lai ja valik kunstiväärtuslik. Meelelahutuslikuma repertuaari osakaal on piisav. 3 2020. aasta jooksul anti 368 etendust ja korraldati lisaks 4 muud üritust. Statsionaaris anti 309 etendust ja väljaspool teatrimaja 59 etendust. Etendusi jäi ära aasta jooksul 195, nii riiklike piirangute kui näitlejate haigestumiste tõttu. 50% täituvusega mängiti 20 etendust suvel ja 48 etendust aasta viimastel kuudel. Piletiga külastajaid oli 63 893. Saalide keskmine täituvus oli 92% ja keskmine piletihind 13,82 € (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 883 277 € (ilma km-ta). Kõige enam mängiti aasta jooksul lavastusi „Oh jumal“ (34), „Isamaa pääsukesed“ (25), „Päikesetriip“ (25), „Esimene armastus“ (24). Suurim publikuarv oli suure saali lavastustel „Isamaa pääsukesed“ (7205 koos Viinistul ja Keilas antud etendustega), „Lehman Brothers“ (6907), „Lohe needus“ (4708), „Suur Siberimaa“ (3988 inimest). Väikse saali lavastustest oli suurim publikuarv lavastustel „Pangalaen“ (3648 nii suures kui ka väikses saalis antud etendustega), „Oh jumal“ (3616 koos Viinistul antud etendustega), „Linnade põletamine“ (3508 koos külalisetendustel antud etendustega), Maalisaalis oli suurema vaatajate arvuga „Päikesetriip“ (1599). Külalisetendusi anti Eestis 6 – märtsikuus Haapsalu Kultuurikeskuses „Isamaa pääsukesed“ (1 etendus) ja Rakvere Teatris „Saraband“ (1 etendus), augustikuus toimus „Isamaa pääsukesed“ salvestusetendus lavastuse algses mängukohas Keila Kultuurikeskuses (1 etendus) ning septembris „Linnade põletamine“ etendus Tartus Draama festivali raames Vanemuise väikeses majas kolmel korral (3 etendust). Suvelavastusi mängiti 2020. aastal Viinistul – „Isamaa pääsukesed“ Viinistu katlamajas (9), „Oh jumal“ Viinistu kabelis (11) ja „Esimene armastus“ täiesti uues mängupaigas, mis loodud selle lavastuse jaoks, Viinistu seenekasvatuse õues (10). Kadriorus Vilde muuseumis esietendus uuslavastus „Millest tekivad triibud?“, mida mängiti 23 etendust. Võrreldes 2019. aastaga anti 128 etendust vähem ehk etenduste arv vähenes 26%, külastajaid oli 36 911 inimest vähem ehk külastatavus vähenes 37%. Piletitulu vähenes 33%. Eesti Draamateatri ja Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva ei õnnestunud viiruseolukorra tõttu tähistada nii, nagu see kavas oli. Suuresti toimus see meedia vahendusel, intervjuude ja telesaadete vormis, nt „OP. Draamateater 100“. Avasime fuajees Panso portreefoto. Oktoobris toimus lavastatud lugemine, kus esitati Hugo Raudsepa „Mikumärdi“, näidend, mille menukas lavastus 1929. aastal oli pöördepunktis 9-aastase draamateatri elus. Kahjuks jäid ära mitmed planeeritud üritused sh „Tants aurukatla ümber” ühislugemine koos Linnateatri ja EMTA Lavakunstikooliga. 2020. aastal jõudis lõpule visuaalse identiteedi uuendamine. Disainifirma Platvorm ja disainer Margus Tamme juhtimisel uuendati teatri plakatid, trükised, koduleht. Loodi mitmeid uue kujundusega meeneid. Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised tulemused isegi head. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta, aga teater kohanes paindlikult. Erakordselt suur koormus langes müügiosakonnale, tuli ühendust võtta, pileteid vahetada ja tagasi osta, korduvalt saalide plaane muuta ja kohti hajutada, pretensioone lahendada ja soove rahuldada personaalselt kümnete tuhandete 4 piletiostjatega. Tähelepanuväärne on seejuures, et absoluutne enamik ei soovinud pileteid tagasi müüa vaid edasi lükata, valitud etendust ikkagi näha. On oluline, et kunstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Sama tähtis kogemus esimesest koroona-aastast on see, et tuntav oli publiku truudus ja huvi – aastatega loodud usaldust Eesti Draamateatri vastu ei murendanud ka keeruline aeg. TRUPP, TUNNUSTUS Koosseisuliste lavastajatena töötasid 2020. a teatris Priit Pedajas, Hendrik Toompere, Uku Uusberg ning kunstiline juht Hendrik Toompere jr. Koosseisulistest lavastajatest tõid Hendrik Toompere ja Hendrik Toompere jr kumbki välja ühe lavastuse, teistel lavastajatel sel aastal lavastust ei esietendunud. Ühe lavastuse tegi dramaturg Mehis Pihla. Külalislavastajatelt oli 4 lavastust (Andrus Kivirähk, Mari-Liis Lill, Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, Urmas Vadi). 2020. a lõpus oli trupis 36 näitlejat, aasta jooksul lahkusid Liisa Saaremäel ja Pääru Oja. Paljudes lavastustes kasutati taas külalisnäitlejaid (ka muusikuid), mis kindlasti rikastas kunstilist koostööd. Eesti teatri aastaauhindade laureaadid 2019. aasta loomingu eest: LAVASTAJAAUHIND Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater). KUNSTNIKUAUHIND Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Persona“ ja „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (mõlemad Teater Vanemuine), „Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater), „Kant“ ja „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater) ning „Emilie Sagée“ (Kellerteater). NAISPEAOSATÄITJA AUHIND Teele Pärn – Tiina lavastuses „Linnade põletamine“, Ottilie lavastuses „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses „Gesamtkunstwerk“ (Kinoteater). SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Kontrabass“ (Eesti Draamateater). ANTS LAUTERI NIMELINE AUHIND Kertu Moppel – lavastused: „Kunstveri ja -pisarad“ (2010, Rakvere Teater), „Bloody Mary“ (2013, Von Krahli Teater), „Mõnikord on kõik nii selge“ (2013, R.A.A.A.M.), „Hipsteri surm“ (2016, Von Krahli Teater), „Väikekodanlased“ (2018) ja „Rahvavaenlane“ (2019, mõlemad Eesti Draamateater). Lisaks olid teatri aastaauhindade nominendid 2019. a loomingu eest: Mehis Pihla – „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater) Pille Jänes – kujundused lavastustele „Armastus Krimmis“, „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“, „Linnade põletamine“ (kõik Eesti Draamateater), „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater) ja „Kauka jumal“ (VAT Teater). 5 Laura Pählapuu – kujundus lavastusele „Päikese lapsed“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool). Ivo Uukkivi – Tomas Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“, Max Schumacher lavastuses „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater) ja Robert lavastuses „Vihanemees.com“ (Kinoteater). Kersti Heinloo – Nora lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater). Mari Lill – Anne Marie lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater). Anne Türnpu – Teresa Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“ (Eesti Draamateater). Kolleegipreemia Ants 2020. aasta loomingu eest: Käsu-Ants, lavastajapreemia – Hendrik Toompere jr (lavastus „Lehman Brothers“) Naispeaosa Suur Ants – Merle Palmiste (Alma lavastuses „Suur Siberimaa“) Meespeaosa Suur Ants – Priit Võigemast (Mayer Lehman jt lavastuses „Lehman Brothers“ ja Porfiri Petovitš lavastuses „Kuritöö ja karistus“) Naiskõrvalosa Väike Ants – Harriet Toompere (Muia lavastuses „Keiserlik kokk“) Meeskõrvalosa Väike Ants – Taavi Teplenkov (Geberecht lavastuses „Suur Siberimaa“ ja Marmeladov lavastuses „Kuritöö ja karistus“) Ilu-Ants – Joel Remmeli trio lavastuses „Lehman Brothers“ Parim tehniline töötaja ehk Asi-Ants – valgusala juhataja Priidu Adlas Parim teenindav töötaja ehk Abi-Ants – müügijuht Elen Jaaska Kaval-Ants (annab välja teatri juhatus) – majakunstnik Laura Pählapuu teatri uue visuaalse kujunduse ning näituse ja raamatu „Trupp“ eest Aasta hõivatuimad näitlejad olid Christopher Rajaveer (mängis 116 etendust) Harriet Toompere (96 etendust). Preemia pani välja Draamateater koos MyFitnessiga. Draamateatri Töömesilase auhinna sai müügijuht Elen Jaaska, auhinna pani välja Kalev Spa. HARIDUS- JA TEAVITUSTÖÖ, MUUD SÜNDMUSED Koostöös koolidega on meie peamisteks partneriteks eesti keele ja kirjanduse õpetajad ja gümnaasiumiõpilased. Koroonapandeemia mõjutas tugevasti haridusprogramme – see töö toimub enamasti vahetu kohtumise vormis, milleks aga 2020. aastal oli väga vähe võimalust. Aasta jooksul toimus 7 töötuba 145 õpilasele. Lavataguseid ringkäike tehti 2. Jaanuaris toimus koostöös Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Eesti Noorsooteatriga teatrimälumäng Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumiõpilastele. Eesti Draamateatri ja Eesti Noorsooteatri koostöös tegutses noorte teatrihuviliste teatrikriitikaring Üle Rambi Laboratoorium, mida Draamateatri poolt korraldas ja juhendas Kairi Kruus. Toimus 6 töötuba, mis tutvustasid erinevate Draamateatrite lavastuste tausta ja andsid võimaluse õpilastele nähtu üle arutleda. 2020. aasta kevadise eriolukorra tõttu oli õpilastel võimalus vaadata mitmeid lavastusi teatri videoarhiivist. Selle põhjal toimus 12. korda arvustuste võistlus, laekus 83 arvustust õpilastelt üle Eesti. 7. oktoobril osalesime Koolinoorte teatripäeval Narva Vaba Lava keskuses. Töötoad "Paberilt lavalaudadele" (Kairi Kruus, 30 õpilast) ja "Eesti teatrid ja näitekirjanikud" (Ene Paaver, 30 õpilast). 6 Viiruseolukorra tõttu jäi ära teatriuurimuste võistlus, samuti ei käinud kooligrupid teatris ega tellinud töötube nii palju kui varem. Mõnedki teatri juubeliks planeeritud haridusprogrammi üritused jäid ära või lükkusid järgmisesse hooaega. Lavastuste lisaprogrammi sarjas Link toimus „Oh jumala“ teemaline seminar koostöös Vaba Akadeemiaga. Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt. „Näidendiraamatu“ sarjas avaldame Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. 2020. aastal ilmusid Jaan Unduski „Suur Siberimaa“, Andra Teede „Esimene armastus“ ja Urmas Vadi „Millest tekivad triibud?“. Täname toetuse eest Kultuurkapitali näitekunsti ja kirjanduse sihtkapitali. Ilmus Laura Pählapuu fotoalbum „Trupp“ ED näitlejate ja lavastajate portreefotodest (kujundaja Tuuli Aule). Suureformaadilised fotod on publikule näha ka näitusel teatrimaja fuajeedes. Näituse idee autor ja fotokunstnik on Laura Pählapuu, abiks olid teatri grimmiala juhataja Helga Aliis Saarlen ja kostüümiala juhataja Piret Tang. Publikulehte Eesti Draamateater ilmus 1 number, uues kujunduses ja tavapärasest mahukam. See on publikule tasuta kättesaadav ED kassas ning jõuab Põhja-Eestis Postimehe tellijateni koos põhilehega. ED kasutas järjest aktiivsemalt ja läbimõeldumate kampaaniatega oma Facebooki ja Instagrami kontot, sotsiaalmeedia on jätkuvalt oluline infokanal teatud sihtgruppideni jõudmiseks. Septembris osales Eesti Draamateater Tallinna neljandal Kirjandustänava festivalil Koidula tänavas. Eesti Draamateater osaleb Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine). Eesti Suurperede Liidu liikmetel on võimalik osta ED etendustele sooduspileteid. EHITUS JA REMONT 2020. aasta ehitus ja remontööde investeeringute plaanid sõltusid suuresti töödeks planeeritavatest rahadest. Teostatud sai pikalt etteplaneeritud tegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd. Aasta kandvamateks teostatud projektideks olid aastaid kavandatud Väikese saali kliimaautomaatika väljaehitamine ja teatrimaja kõige kasutatavama trepipüstaku kulunud astmete väljavahetamine. Mõlemad tööd teostati kollektiivpuhkuse ja osaliselt karantiini ajal, mil nad ei seganud etendustegevust majas. Väikese saali tööde käigus sai väljavahetatud lava põrand ja muudetud saali üldventilatsiooni nii seadmestiku kui ka automaatika osas. Täna on võimalik Väikses saalis õhukvaliteeti ka mõõta ja jälgida tänu paigaldatud CO anduritele paigaldamisele. Parketisaalis avati uus publiku kohvik. Pidevaks tööks on endiselt ventilatsioonisõlmede remont ja uuendamised. Paljusid olulisi purunenud ja amortiseerunud komponente ei toodeta enam ning kilpe ja seadmeid ei ole varsti 7 võimalik remontida, seega nad vajavad komplektset vahetamist. Sama saatus ootab ees ilmselt kõiki üle 10 aasta vanuseid sõlmi, süsteeme. PILETIMAAILM Piletimaailma Litsentsisaajate nimekirjaga liitusid Saue Kultuuri- ja Huvikeskus, Haiba Rahvamaja, Riisipere Kultuurimaja, Tamsalu Kultuurimaja ning 25 uut ürituste-etenduste korraldajat, kes oma pileteid läbi Piletimaailma müüvad. Aastal 2020 on müüdud Piletimaailma programmist 631 296 piletit, mis on pandeemiaga seoses ürituste vähenemise ja ärajäämise tõttu ligi 40% vähem kui 2019.aastal. Piletimaailma programmi arendused 2020: Mahukamad tööd müügi- ja adminprogrammis: Seadistused ja testimine serveris - backupi probleemide ja serveri jõudluse lahendamine ning optimeerimine. Ülekoormuse intsidentide uurimine/meetmed ning probleemi lahendamine. Dockeri seadistamine ja dokumenteerimise seadistuse täiustamine Veebiserveri SSL sertifikaatide vahetus, keskkonna seadistamine ja sertifikaadihalduse testimine, Letsencrypt/Certbot kasutusele võtmine ja automaatse sertifikaadiuuenduse seadistamine. Adminprogrammi lisatud mitmed funktsioonid - nt võimalus tõsta etendusi ringi teise ürituse alla, makseviisi lisamine 0-hinnaga netimüükidele, võimalus määrata soodustusi kõikidele soovitud esitlustele ühekorraga, e-mailide signeerimise, meiliaadresside filtreerimise ja piletite tagasiostu probleemide lahendamine müügiprogrammis. Aruandluse seadistamine liitumiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse süsteemiga Pangalinkide sertifikaatide uuendamine ja makseliidese protokolli muutus. EveryPay töökeskkonna seadistamine (lisatud 3D-Secure lisaturvalisuse funktsioon). Piletimaailma programmi arendajaga kooskõlastatud peamised olulised arendused: Teatrite oma kinkekaartide müük/vahetus netipoodi. Topelt kliendiandmete sisestamise takistamine. Mõlemapoolne ühilduvus korraldaja veebilehega. Wallet-App iOSi ja Androidi jaoks, samuti iCali või Google’i kalendrisse lisamise võimalus. Sündmuspaiga saalide automaatne arhiveerimine. Igale teatrile oma kliendikoodid; et klient oleks koodiga leitav ning paistaks aruandluses. 8 MUU INFO Sihtasutusele Eesti Draamateater eraldati Kultuuriministeeriumi poolt tegevustoetuse lepinguga 2 684 376 eurot, sellest remondifondi toetuseks 202 000 eurot.Kultuuriministri käskkirjaga eraldati KM määruse nr 9 (COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale) alusel 230 285 eurot.Töötukassa määras SA Eesti Draamateater avalduste alusel teatri töötajatele töötasu hüvitist perioodi 01.04 – 31.05.2020 eest koos maksudega summas 281 645 eurot. SA Eesti Draamateater juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liikmena jätkab Rein Oja, kellega on sõlmitud juhatuse liikme leping perioodiks 2018-2021. SA Eesti Draamateater nõukogu on neljaliikmeline, juhatuse koosseisus vahetus kaks liiget. Juhatusele maksti aruandeaastal koos maksudega 56 626 eurot. Nõukogu liikmetele maksti koos maksudega 9 787 eurot. Olulisi kohustusi ega tingimuslikke kohustisi aruandeaastal ei olnud, tehingud juhatuse ja nõukogu liikmetega ning nendega seotud osapooltega on avalikustatud vastavas lisas. Koosseisulistele töötajatele arvestati aruandeaastal tasusid koos maksudega 2 557 387 eurot, mittekoosseisulistele 125 007 eurot. Kokku olid tööjõukulud 2 752 433 eurot. Keskmiselt oli aruandeperioodil 131,45 töötajat, aasta lõpul töötas teatris 141 inimest. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika: Puhaskasumi marginaal = tulem / müügitulu Ärikasumi marginaal = põhitegevuse tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Netovara määr = netovara / aktiva 31.12.2020 31.12.2019 Puhaskasumi marginal -13,63% -0,22% Ärikasumi marginaal -13,63% -0,29% Netovara puhastootlus -2,38% -0,06% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,65 1,23 Netovara määr 88,5% 83,5% 9 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 175 817 1 270 247 2 Nõuded ja ettemaksed 208 030 332 145 3,4 Kokku käibevarad 1 383 847 1 602 392 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 5 861 389 6 256 966 5 Immateriaalsed põhivarad 24 275 28 431 6 Kokku põhivarad 5 885 664 6 285 397 Kokku varad 7 269 511 7 887 789 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 837 949 1 299 760 4,7,8 Kokku lühiajalised kohustised 837 949 1 299 760 Kokku kohustised 837 949 1 299 760 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 103 591 7 103 591 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -515 562 -511 743 Aruandeaasta tulem -156 467 -3 819 Kokku netovara 6 431 562 6 588 029 Kokku kohustised ja netovara 7 269 511 7 887 789 12 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 3 201 256 2 816 835 9 Tulu ettevõtlusest 1 147 554 1 760 355 10 Muud tulud 0 23 637 11 Kokku tulud 4 348 810 4 600 827 Kulud Jagatud annetused ja toetused -4 772 -4 381 Mitmesugused tegevuskulud -1 275 548 -1 273 161 12 Tööjõukulud -2 752 433 -2 820 737 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -472 523 -507 611 5,6 Muud kulud -1 -13 14 Kokku kulud -4 505 277 -4 605 903 Põhitegevuse tulem -156 467 -5 076 Intressitulud 0 1 257 Aruandeaasta tulem -156 467 -3 819 13 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -156 467 -5 076 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 472 523 507 611 5,6 Muud korrigeerimised -38 916 -380 000 Kokku korrigeerimised 433 607 127 611 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 124 115 3 490 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -461 811 -93 782 Kokku rahavood põhitegevusest -60 556 32 243 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -33 874 -9 214 soetamisel Antud laenude tagasimaksed 0 405 Laekunud intressid 0 1 257 Kokku rahavood investeerimistegevusest -33 874 -7 552 Kokku rahavood -94 430 24 691 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 270 247 1 245 556 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -94 430 24 691 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 175 817 1 270 247 2 14 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 7 103 591 -511 743 6 591 848 Aruandeaasta tulem -3 819 -3 819 31.12.2019 7 103 591 -515 562 6 588 029 Aruandeaasta tulem -156 467 -156 467 31.12.2020 7 103 591 -672 029 6 431 562 15 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardi, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Riigieelarve seadusega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist eurodes. Varade ja kohustuste jaotus. Varad ja kohustused on jaotatud lühi – ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha,raha teel, arvelduskontode jääke ( v.a. arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse soetatud varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurot. Soetusmaksumuses ei kajastu käibemaks. Varad, mille soetusmaksumus oli alla 5000euro, on bilansipäeva seisuga jääkmaksumuses kuluks kantud. Parendused Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Laenukasutuse kulud Hoonete ehitamiseks võetud pika-ajalise laenuga seonduvaid kulusid (laenu teenustasud ning intressid kuni hoone valmimiseni) ei kapitaliseerita ning neid kajastatakse tekkepõhiselt tulemiaruandes kuluna. Kinnistutel asuvad hooned on kajastatud soetusmaksumuses, maa maksustamishinnas. Muud materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses. Kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi,sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 5-50 aastat Transpordivahendid 5 aastat Arvutid ja arvutustehnika 3-4 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud materiaalsed põhivarad 3-20 aastat Kunstiväärtused Amortisatsiooni ei arvestata Immateriaalne põhivara 5-10 aastat 16 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Rendid Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastmemeetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtub sihtasutus Eesti Draamateater Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi paragrahvidest 25-30. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooltena käsitletakse: • tegev- ja kõrgem juhtkond • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nendega seotud äriühingud. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 4 509 7 167 Raha arvelduskontodel 1 170 453 1 256 904 Raha teel 855 6 176 Kokku raha 1 175 817 1 270 247 17 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 55 937 55 937 Ostjatelt laekumata 62 653 62 653 arved Ebatõenäoliselt -6 716 -6 716 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 126 322 126 322 4 tagasinõuded Ettemaksed 25 618 25 618 Tulevaste perioodide 25 337 25 337 kulud Muud makstud 281 281 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 153 153 Kokku nõuded ja 208 030 208 030 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 170 600 170 600 Ostjatelt laekumata 170 600 170 600 arved Ebatõenäoliselt 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud osapoolte 0 vastu Maksude ettemaksed ja 125 062 125 062 tagasinõuded Ettemaksed 36 350 36 350 Tulevaste perioodide 35 909 35 909 kulud Muud makstud 441 441 ettemaksed Kinnipidamised töötasudest 133 133 Kokku nõuded ja 332 145 332 145 ettemaksed 18 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 83 144 Käibemaks 12 002 28 134 Üksikisiku tulumaks 36 675 40 555 Sotsiaalmaks 69 829 76 199 Kohustuslik kogumispension 3 367 3 571 Töötuskindlustusmaksed 4 587 4 881 Ettemaksukonto jääk 114 320 125 062 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 126 322 114 541 125 062 153 484 19 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Arvutid ja Muud põhivarad Ettemaksed arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 123 096 13 314 24 703 161 113 3 157 645 156 149 12 985 448 Akumuleeritud kulum -3 828 785 -34 107 -13 300 -24 703 -72 110 -2 684 628 -6 585 523 Jääkmaksumus 308 457 5 373 299 88 989 14 0 89 003 473 017 156 149 6 399 925 Ostud ja parendused 15 000 15 000 346 211 361 211 Muud ostud ja 15 000 15 000 346 211 361 211 parendused Amortisatsioonikulu -286 638 -24 114 -14 0 -24 128 -121 061 -431 827 Ümberliigitamised 502 360 -502 360 0 Ümberliigitamised 502 360 -502 360 0 ettemaksetest Muud muutused -72 343 -72 343 31.12.2019 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 24 703 176 113 3 332 928 0 13 019 582 Akumuleeritud kulum 0 -4 115 423 -58 221 -13 314 -24 703 -96 238 -2 550 955 0 -6 762 616 Jääkmaksumus 308 457 5 086 661 79 875 0 0 79 875 781 973 0 6 256 966 Ostud ja parendused 72 790 72 790 Muud ostud ja 72 790 72 790 parendused Amortisatsioonikulu -276 456 -26 364 -26 364 -165 547 -468 367 31.12.2020 Soetusmaksumus 308 457 9 202 084 138 096 13 314 17 098 168 508 3 327 170 13 006 219 Akumuleeritud kulum -4 391 879 -84 585 -13 314 -17 098 -114 997 -2 637 954 -7 144 830 Jääkmaksumus 308 457 4 810 205 53 511 0 0 53 511 689 216 5 861 389 20 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2018 Soetusmaksumus 205 629 205 629 Akumuleeritud kulum -201 760 -201 760 Jääkmaksumus 3 869 3 869 Ostud ja parendused 28 003 28 003 Amortisatsioonikulu -3 441 -3 441 Ümberliigitamised 28 003 -28 003 31.12.2019 Soetusmaksumus 183 632 0 183 632 Akumuleeritud kulum -155 201 -155 201 Jääkmaksumus 28 431 0 28 431 Amortisatsioonikulu -4 156 -4 156 31.12.2020 Soetusmaksumus 183 632 183 632 Akumuleeritud kulum -159 357 -159 357 Jääkmaksumus 24 275 24 275 21 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 303 835 303 835 Võlad töövõtjatele 93 194 93 194 8 Maksuvõlad 114 541 114 541 4 Muud võlad 3 887 3 887 Muud viitvõlad 3 887 3 887 Saadud ettemaksed 319 675 319 675 Muud saadud ettemaksed 319 675 319 675 Muud kohustised 2 817 2 817 Kokku võlad ja ettemaksed 837 949 837 949 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 723 188 723 188 Võlad töövõtjatele 94 456 94 456 Maksuvõlad 153 484 153 484 Muud võlad 7 852 7 852 Muud viitvõlad 7 852 7 852 Saadud ettemaksed 319 050 319 050 Muud saadud ettemaksed 319 050 319 050 Muud kohustised 1 730 1 730 Kokku võlad ja ettemaksed 1 299 760 1 299 760 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 9 0 Puhkusetasude kohustis 93 185 94 456 Muud võlad 0 0 Kokku võlad töövõtjatele 93 194 94 456 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 22 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 380 000 -380 000 0 Kokku sihtfinantseerimine 380 000 -380 000 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 385 982 -2 385 982 0 Eesti Kultuurkapital 1 738 -88 -1 650 0 Teater Maal 2 503 -2 503 0 Kultuuriministeerium 46 700 -46 700 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 738 2 435 097 -2 436 835 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 1 738 2 815 097 -2 816 835 0 toetused 31.12.2019 Laekunud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 38 916 -38 916 Kokku sihtfinantseerimine 38 916 -38 916 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeerium 2 482 376 -2 482 376 tegevustoetus Kultuuriministeerium 163 084 -163 084 remondifond Kultuuriministeerium 230 285 -230 285 kriisiabi Töötukassa palgatoetus 281 645 -281 645 Kultuurkapital 4 950 -4 950 Kokku sihtfinantseerimine 3 162 340 -3 162 340 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 3 201 256 -3 201 256 toetused 23 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Kunsti ja kirjandusalane loometegevus (9231) 919 886 1 372 950 Tulud Piletimaailma teenustest (5119) 170 390 308 820 Enda mittteeluruumide rendileandmine (7020) 21 746 36 308 Reklaamindus (7440) 14 200 24 660 Kirjastamistegevus (2214) 2 460 1 633 Muud tulud (9232) 18 872 15 984 Kokku tulu ettevõtlusest 1 147 554 1 760 355 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2020 2019 Muud 0 23 637 Kokku muud tulud 0 23 637 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent -20 916 -16 700 Energia -95 890 -120 431 Elektrienergia -43 921 -55 973 Soojusenergia -46 743 -57 919 Kütus -5 226 -6 539 Veevarustusteenused -4 716 -5 489 Mitmesugused bürookulud -190 979 -173 066 Lähetuskulud -4 472 -13 655 Koolituskulud -3 652 -4 280 Riiklikud ja kohalikud maksud -8 209 -8 215 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -6 716 0 Uuslavastuste kulud -254 425 -263 152 Etendustegevuse kulud -336 503 -386 585 Muud -349 070 -281 588 Kokku mitmesugused tegevuskulud -1 275 548 -1 273 161 24 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -2 060 406 -2 110 726 Sotsiaalmaksud -688 401 -704 023 Erisoodustused -3 626 -5 988 Kokku tööjõukulud -2 752 433 -2 820 737 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 131 134 Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Trahvid, viivised ja hüvitised -1 -13 Kokku muud kulud -1 -13 Lisa 15 Intressitulud (eurodes) 2020 2019 Intressitulu hoiustelt 0 1 254 Intressitulu laenudelt 0 3 Kokku intressitulud 0 1 257 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 0 0 70 0 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2020 2019 Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid Asutajad ja liikmed 700 900 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 2 345 7 350 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 25 Sihtasutus Eesti Draamateater 2020. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 49 934 56 715 26  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Draamateater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Draamateater raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 19.03.2021