TOIDUOHUTUSE PROGRAMM 202 7 –20 30 Sisukord TOC \o "1-3" \z \u \h 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc230103673 \h 3 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc230103674 \h 5 3. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc230103675 \h 7 2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks PAGEREF _Toc230103676 \h 11 4. Olulised tegevused PAGEREF _Toc230103677 \h 13 5. Programmi tegevused PAGEREF _Toc230103678 \h 17 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetised PAGEREF _Toc230103679 \h 17 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal PAGEREF _Toc230103680 \h 19 5.3 Programmi tegevus – Taimetervis PAGEREF _Toc230103681 \h 20 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus PAGEREF _Toc230103682 \h 22 5.4 Programmi tegevus – Loomatervis, loomaheaolu ja söödaohutus PAGEREF _Toc230103683 \h 23 5.2 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid PAGEREF _Toc230103684 \h 26 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutus PAGEREF _Toc230103685 \h 28 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc230103686 \h 31 Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta PAGEREF _Toc230103687 \h 33 Sissejuhatus Toiduohutuse programm on koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ ( PõKa ) elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele . Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 eesmärke. Toiduohutuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Programmi nimi Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Elluviimise periood 2027-2030 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaasvastutajad Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) Toiduohutuse programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid : Ü hise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“ Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaal- ja põllumajandusminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ( ReM ) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse. 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk ja mõõdikud Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Mõõdik Tegelik (2025) Sihttase (2027) Sihttase (2028) Sihttase (2029) Sihttase (2030) Tarbija kindlustunde indeks, % 74 72 72 72 72 Antibiootikumide kasutamise tase, mg/PCU 40,2 39 38 37,5 37,5 Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, % 0,83 1 1 1 1 Tarbija kindlustunde indeks n ä itab mitu protsenti Eesti elanikest v ä ljendas toiduohutuse suhtes kindlustunnet - usku , et toidu tarbimine ei põhjusta negatiivseid tervisemõjusid. Toiduohutuse alane kindlustunne on oluline kõikidele toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise süsteemi osalistele ning toidu tootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes. Eesmärk on tõsta tarbija kindlustunde indeksit vähemalt 72%- ni ja taset hoida. Antibiootikumide kasutamise tase ( müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda ning haiguste ennetamise ning ravi efektiivsust. Antibiootikumide vastutustundlik kasutus vähendab mikroobide resistentsuse teket. Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on tagada toidu vastavus taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele . ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud toimeaine jää gi sisaldus jää b alla toimeaine jäägi suurima lubatud sisalduse ( MRLi ). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 202 6 * 202 7 202 8 202 9 20 30 Programmi kulud kokku -86 821 -91 154 -86 462 -54 435 -58 359 Taimekaitse ja väetised -3 008 -2 670 -2 544 -2 312 -2 324 Toiduohutus -13 677 -14 596 -14 164 -14 131 -14 170 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -11 680 -12 111 -11 286 -11 220 -11 217 Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid -3 431 -5 608 -5 805 -5 105 -6 673 Mahepõllumajandus -29 847 -31 186 -35 014 -5 500 -8 895 Taimetervis -3 050 -2 920 -2 968 -2 982 -2 951 Loomatervis ja -heaolu ning söödaohutus -22 127 -22 063 -14 682 -13 186 -12 129 * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve 3. Hetkeolukorra analüüs Taimekaitse valdkond on tugevas muutumises , mõjutatuna Euroopa Liidu poliitikasuundadest ja keskkonnaeesmärkidest, mis näevad ette taimekaitsevahendite kasutamise ja nendega seotud riskide vähendamist. Kuigi liigutakse madalama riskiga taimekaitselahenduste kasutamise poole, puuduvad paljudel juhtudel sobiva efektiivsusega alternatiivid keemilistele taimekaitsevahenditele. Mitmed toimeained on ELis turult eemaldatud ning väikese turu tõttu ei ole taimekaitsevahendite tootjatel alati majanduslikku huvi uusi tooteid Eestis registreerida. 2026. aasta veebruari seisuga oli registris 525 taimekaitsevahendit, kuid kõik neist ei ole turul kättesaadavad ning mitmete kahjustajate jaoks puuduvad tõhusad lahendused. 2024. aastal turustati Eestis 782,5 tonni taimekaitsevahendeid (toimeaine arvestuses), mis jääb kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta alla ELi keskmise ning moodustab hinnanguliselt kuni 0,2% kogu ELis turustatud taimekaitsevahenditest. Oluline on töötada selle nimel, et uute ELi algatuste ambitsioonikus oleks tasakaalus liikmesriikidele nende eripärade arvestamiseks jäetud paindlikkusega ja tagataks toidutootmise jätkusuutlikkus. Integreeritud taimekaitse põhimõtetele vastamine aitab hinnata kuivõrd taimekaitsetegevused on kavandatud ja ellu viidud nii, et riskid inimesele, loomadele ja keskkonnale on viidud miinimumini. See näitab, kas tõrje põhineb ennetusel, vajaduspõhisusel, rakendatakse erinevaid võtteid jne. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ja väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust on järelevalve mõõdikud ja peegeldavad nõuete täitmist. Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 125 kontrolli (millest 27 on lõpetatud rikkumisega) ja võeti 46 proovi väetise koostise ja kvaliteedi kontrollimiseks. COVID-19 pandeemia, energiakriis, Venemaa sissetung Ukrainasse ja praegune olukord Lähis-Idas kõik osundavad probleemidele, mis on seotud ELi energiasõltuvuse ga ja jätkuvate häirete ga üleilmsetes tarneahelates, survestades märkimisväärse lt kogu ELi toidutootmis t , sisend i kulu sid , põllumajandustootjate sissetuleku id ja toiduhinda sid . Kasvavad energiakulud piiravad ELi keemiliste väetiste tootmisvõimsust, kuna ELi väetisetööstus sõltub kulukast energiakasutusest. Samal ajal mõjutavad imporditud väetisi praegused kõrged hinnad ja tarneahela häired, mis suurendavad kulusid ning süvendavad olukorda veelgi. Praegune olukord näitab, et väetiseturg on jätkuvalt haavata v ja on vajadus suurendada ELi autonoomiat ja puhta energia tootmist ning vähenda sõltuvust välistest taastumatutest energiaallikatest ja sisenditest . Lühiajaliselt on kõige olulisem tagada väetiste kättesaadavuse ja hinna stabiilsus. Komisjon tuleb välja asjakohase tegevsukavaga, kus muuhulgas kavandatakse ELi väetisetoodete määruse muudatusi. Seisame selle eest, et väetiste nõuete täieliku ühtlustamise juures arvestataks siseriiklikke vajadusi ja säiliks konkreetse liikmesriigi või regiooni turgude eripäradel põhinevatele riigisisestele nõuetele vastavate väetiste turustamise võimaluse . Selle võimaluse säilimine on sektori toimimise huvides ülioluline, kuna ELi väetisetood e te määrus ei paku valdavalt ringmajandusel põhinevatele toodetele toimivaid ja proportsionaalseid CE-märgise saamise lahendusi ja need kaoksid ühtlustamise järel üldse turult . Lisaks on v äetisevaldkonna väljakutsed seotud turu kiiresti laieneva ja mitmekesistuva tootevalikuga. ELi väetisetoodete määrus on toonud juurde uusi tooteliike (nt biostimulaatorid , inhibiitorid, mullaparandusained), mille vastavust nõuetele tuleb hinnata , et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. See mõjutab nii laborite töömahtu, kes peavad juurutama uusi analüüsimeetodeid, soetama täiendavaid seadmeid või leid m a teenusepakkujaid teistest EL riikidest , kui ka järelevalveasutust, kellele lisandub uusi kontrollobjekte. Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel ning piimaveiste toodangunäitajad kuuluvad Euroopa Liidu kõrgemate hulka, kuigi veiste karjaspüsimise aeg on suhteliselt lühike. Samal ajal esineb mitme tõu puhul riske, mis võivad vähendada geneetilist mitmekesisust ja ohustada kohalike ning põlistõugude säilimist. Näiteks Eesti punase veise tõu populatsioon on iga-aastases vähenemises. Lambakasvatuses on kahanenud kohalike tõugude (eesti valgepealine ja eesti tumedapealine) osakaal, samal ajal kui välismaiste tõugude arvukus on kasvanud. Hobusekasvatuses on ohustatud tõugude seas eesti hobuse arvukus suurenenud ning teadusuuringud on tuvastanud selles tõus maailma mõistes unikaalseid geene. Eesti raskeveohobuse populatsioon püsib väike ning varssade arv on madal. Eesti maaveise arv on olnud varasemalt stabiilne, kuid viimastel aastatel kerges languses, samas kui Kihnu maalamba populatsioon on viimastel aastatel kasvanud ning teadusuuringud on kinnitanud tõu geneetilist eripära ja säilitamisväärtust. Põlis - ja kohalike tõugude säilitamine toetab bioloogilise mitmekesisuse säilimist ning programm „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ panustab geneetiliste ressursside süsteemsesse kogumisse, säilitamisse ja kasutamisse ning toetab sellega ka loomakasvatuse pikaajalist tootmispotentsiaali. Tänu programmile „ Sordiaretusprogramm 2020–2030 “ saavad põllumehed kasutada Eestis aretatud sorte. 2025. aastal võeti Eesti sordilehte 35 sorti, millest Eestis oli aretatud 3 sorti (1 talinisu ja 2 kartulit). Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate kliima- ja keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on lisandumas võimalusi, mis aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Kohalike sortide arendamiseks tuleb tihendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd, et aretuse eesmärgid vastaksid paremini põllu majanduse ja toiduainetööstuse vajadustele. Lisaks vajab tugevdamist Eestis aretatud sortide paljundamine ja sertifitseeritud seemne tootmin e. Eesti sordid lähevad ruttu sordilehest välja, sest METKil pole resursse , et turundada oma sortide paljundamist või oma aretatud sortide paljundatud seemneid põllumeestelt tagasi osta . Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal . Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase. Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus ning seemnepõldude pindala on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel, võimaldades Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega külvata kuni poole riigi teravilja kasvupinnast (kasutades külvisenormi 180 kg/ha). Isevarustatuse tase on seetõttu püsinud stabiilsena. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus , mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel . Sertifitseeritud seemne tootmise üks peamisi väljakutseid on sertifitseeritud seemne tootmise kasvatamine, mis eeldab seemnekeskustelt investeeringuid ja kaasaegsete sorteerimisseadmete soetamist. Ilma nendeta on keeruline tagada seemnepartiide piisav puhtus teiste taimeliikide seemnetest, sealhulgas tülikate umbrohtude seemnetest. Teiseks suureks probleemiks on heintaimede seemnesegude kasvava nõudluse katmine, kuna heintaimede seemnetootjaid on tootmise keerukuse ja suurema kulukuse tõttu jäänud järjest vähemaks. Taimetervise valdkonna peamised väljakutsed tulenevad taimekahjustajate leviku kasvavast riskist, mis võib oluliselt mõjutada põllumajanduse ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ning rahvusvahelist kaubandust. Hoolimata varasemast edust esineb Eestis jätkuvalt ohtlikke taimekahjustajaid, sealhulgas kartuli-ringmädanikku ning teisi karantiinseid kahjustajaid, mille leviku piiramine eeldab järjepidevat seiret ja ennetusmeetmeid . Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud. Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused. 2025. aastal tuvastati ühes tarbekartuli tootmisüksuses kartuli-ringmädanik ( Clavibacter sepedonicus ) ning neljal kartulipõllul kollane kartuli- kiduuss ( Globodera rostochiensis ), Kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmeid. Kartuli-ringmädanikuga saastunuks tunnistati 109 tonni ning saastumiskahtlaseks ligikaudu 580 tonni kartulit. Saastunuks tunnistatud kartul, väärtusega ligikaudu 62 000 eurot, hävitati. 2025. aasta seirete käigus ühtegi uut EL karantiinset taimekahjustajat ei leitud, nii ringmädanikku kui kartuli- kiduussi on ka eelnevatel aastatel Eestist leitud. Valdkonna toimimist mõjutavad olulised muutused seirete rahastamises. Euroopa Liidu kaasrahastuse osakaal on vähenenud ning senisest suurem osa kohustuslike seirete kuludest tuleb katta riigieelarvest. Samal ajal on seirekohustuste maht ja vajadus varajaseks avastamiseks pigem kasvanud, mis suurendab survet riigieelarvele ja seirete jätkusuutlikule rahastamisele. Järelevalve ja teenuste rahastamise osas on probleemiks, et riigilõivude ja järelevalvetasude süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ega kooskõlas tegelike kuludega , vajalik on üleminek selgemale ja kulupõhisele järelevalvetasude süsteemile. Lisaks mõjutavad valdkonda Euroopa Liidu taimetervise määrusest tulenevad laienenud kohustused, mis on suurendanud järelevalve ja tõrjemeetmete mahtu ning töökoormust. See hõlmab suurt hulka erinevaid taimekahjustajaid ja keskkondi, mis nõuab üha rohkem ressursse ja spetsialiseeritud võimekust. Olukord loomatervise tagamisel on taudide leviku tõttu ärev. Suurimateks ohtudeks loomatervisele on endiselt sigade Aafrika katk (SAK), linnugripp, mäletsejaliste sinikeel e viirus ( Bluetongue ) ja suu- ja sõrat aud ( SST) . SAK riskifoon metsades on jätkuvalt kõrge, samuti on hooajaliselt leviva lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse suureks riskiks . 2025. aastal tabas SAK 11 farmi ning taudi edasise leviku vältimiseks hukati rohkem kui 60 000 kodusiga. Uue riskina on pildis suu- ja sõrataudi puhangud Kesk-Euroopas, mille jõudmisel Eestisse oleks väga suur majanduslik mõju. Eriti ohtlike loomataudide esinemisel likvideeritakse taudikolle kõigi loomade hukkamisega. Seetõttu on eriti olulised ennetustegevused ja valmisolek taudijuhtumitele reageerimiseks. Teavituskohustuslike loomataudijuhtude suur tõus on tingitud sigade Aafrika katku juhtudest 2025. aasta suvel. Oluline on kindlustada ressurss PTAle ja LABRISele kohustuslike programmiliste tegevuste ning uuringute läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ning tõrjemeetmete rakendamiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastus loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks on vähenevas trendis ning nõuab iga-aastaselt täiendavat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine langetab oluliselt loomataudide esinemise varajase tuvastamise tõenäosust ning suurendab tõrje kulusid. Suuri s öödaohutuse probleeme p ole Eestis esinenud . Söödaohutuse valdkonna peamised väljakutsed tulenevad muutuvatest kliimatingimustest ning riskidest seoses e-residentidest söödakäitlejatest ja e-kaubanduse kasvust. Olulise tähtsusega on ka imporditud söödamaterjalide asendamine EL-is kasvatatud taimsete proteiinid ja alternatiivsete söödamaterjalidega, et saavutada strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk ja vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid. Söödamaterjali suur impordisõltuvus on problemaatiline ka kriisiolukordades. Suuremat tähelepanu vajab teaduse arendamine söödavaldkonnas, et pakkuda teadustuge uute väljakutsega toimetuleks (nt kliimamuutused, ringmajandus , kriisid jmt) . Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb ning t õhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega , sh laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu , arvestades olemasolevaid ja uusi riske. Riskipõhist lähenemist rakendades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%. Samuti aitab IT lahenduste laiem kasutuselevõtt toetada järelevalve korraldust ning tõhustada olemasolevate ressursside juhtimist. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim - ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid. Antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aastal toimus väike langus 42,5 mg/ PCUni ja 2024. aastal on samuti toimunud väike langus 40,2mg/ PCUni . Kuigi viimasel kahel aastal on olnud langus veidi suurem võib siiski olla seatud eesmärki keeruline 2030. aastaks saavutada. Aasta‑aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Loomaheaolu valdkonda iseloomustavad kasvavad ühiskondlikud ootused ning eriarvamused tegevussuundade ja ajaraamide osas , mis on vajalikud loomadele viie vabaduse tagamiseks: vabadus janust ja näljast; vabadus ebamugavusest, valust, vigastustest ja haigustest; võimalus loomuomaseks käitumiseks ning vabadus hirmust ja kannatustest. Loomapidamistingimuste parandamiseks on oluline suurendada ettevõtjate teadlikkust ja vastutust. Samal ajal toob uute nõuete kehtestamine, näiteks loomade veo tingimuste täpsustamine ja puurispidamise piiramine, kaasa vajaduse kohandada ärimudeleid, mis eeldab märkimisväärseid investeeringuid ja aega. Seejuures püsib ühiskondlik ootus hoida põllumajandustoodete hinnad madalal, mis muudab tasakaalu leidmise loomade heaolu ja majanduslike võimaluste vahel kogu sektorile keeruliseks. Loomade , sh lemmikloomade heaolu on jätkuvalt avalikkuse tähelepanu all ning järelevalveasutustele esitatud vihjete arv suurendab vajadust tõhustada järelevalvet. Kuigi teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamisest on paranenud, on endiselt vaja arendada loomapidamiskultuuri Eestis. Lemmikloomade heaolu mõjutab veel madal marutaudivastane vaktsineeritus ja illegaalne kaubandus, mis võivad ohtu seada marutaudivaba staatuse. Haruldaste ja eksootiliste lemmikloomade puhul on täheldatud madalat teadlikkust pidamistingimustest ja asjakohaste veterinaarteadmiste puudust. Toiduohutuse valdkonna peamised väljakutsed tulenevad toiduohutuse riskide muutumisest , nende keerukusest ning vajadusest tagada ajakohane õigusruum, tõhus järelevalve ja teaduspõhine riskihindamine. Valdkonna arendamist piira b ebapiisav digivõimekus, sealhulgas andmete ristkasutuse ja tehisintellektil põhinevate lahenduste vähene rakendamine. Eestis toimib riskipõhine järelevalvesüsteem, mida toetavad riiklikud laborid ja IT-lahendused. Nii laborite (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Maaelu Teadmuskeskus) kui ka infosüsteemide arendamine ja ajakohastamine on hädavajalik. Oluline on tagada laborite piisav suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents ja taristu) ning stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduse kuhjumist. Uute riskitegurite tõttu peab järelevalveasutus oma tegevust pidevalt kohandama, arvestades toidusüsteemi kestlikkuse, tarbimistrendide ja teadusuuringute arengut. Järelevalve tõhususe suurendamiseks tuleb arendada IT- ja andmeanalüüsi võimekust sh tulenevalt muudatustest EL-s kasutatavatest infosüsteemide muutustest ning rakendada kaasaegseid lahendusi, sealhulgas andmemudeleid ja tehisintellekti. Prioriteediks on otseste rahvatervise riskide maandamine, eelkõige bioloogilise ohutuse tagamine toidutarneahelas, ning valmisolek kiireks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele. Samas on pikaajaliste riskide (nt saasteained, lisaained, GMOd ja toiduga kokkupuutuvad materjalid) käsitlemiseks ressursid piiratud , eelkõige ressursid hindamaks Eesti olukorda ja elanikkonna ainete saadavust toidu kaudu . Lisaks on oluliseks väljakutseks kesliku toidukeskkonna arendamine ning tarbijate kestlikumate ja tervist toetavate toiduvalikute soodustamine. E esti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 52,8% 16–64-aastasest elanikkonnast ülekaalus või rasvunud. Ülekaal ja rasvumine põhjustavad ligikaudu 250 000 haigusjuhtu aastas ning ligikaudu igal viiendal täiskasvanul esineb nendega seotud terviseprobleeme. Praeguseks on vananenud andmed laste toitumis e kohta, seetõttu on vajalik leida ressurss uue uuringu läbiviimiseks. Tõstmist vajab valmisolek kriisisituatsioonides toiduga seotud ohtudele reageerimiseks , puudu on nii kompetentsist kui ka ressurssidest , samuti vajavad uuendamist toidu kriisi situatsiooniplaanid . Toiduohutussüsteemi toimimist mõjutavad lisaks veel ettevõtjate ebaühtlane teadlikkus ja tarbijate vähene allikakriitilisus, mis suurendab vastuvõtlikkust valeinfole. Ettevõtjatel on piiratud võimekus loakohustusega toitude turule toomiseks, sh vajalike uuringute tegemine, loataotluse koostamine jne. Tervikuna vajavad arendamist riskihindamise, -juhtimise ja -kommunikatsiooni koordineeritus. Toiduohutuse baromeetri näitaja on 2025. aastal tõusnud tasemele 103,91, ületades seatud eesmärgi (vähemalt 100). Järelevalvetulemused näitavad siiski, et jätkuvalt tuleb pöörata suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmisele ning toidualase teabe ja e-kaubanduse valdkondadele. Eriti probleemne on toitumis- ja tervisealaste väidete vastavus nõuetele. Seetõttu on vajalik suurendada käitlejate teadlikkust, parandada nende praktilisi oskusi ning hoida probleemsed valdkonnad jätkuvalt järelevalve keskmes. Tarbija teadlikkuse baromeetrit ehk tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. aastal ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut langenud (-3,6%). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027. aastal. Kõige enam mõjutas baromeetri tulemust säilimisaja väljenditest „kõlblik kuni” ja „parim enne“ arusaamine. Pea pooled vastanutest ei teadnud „kõlblik kuni” õiget tähendust ning omistasid sellele mõiste „parim enne” tähenduse. Tarbijate teadlikkuse taseme hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik jätkata teavitustegevustega, pöörates suuremat tähelepanu just eesti keelt mittekõnelevatele tarbijatele. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2025. aastal 74% . Selle alusel võib öelda, et 70% kuni 77% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. Keskmine kindlustunne toiduohutuse suhtes on varasemast kõrgem ja see muutus on üldistatav kõigile Eesti elanikele. Tarbija kindlus olenes endiselt väga olulisel määral isiklikest kokkupuudetest juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 1000-eurose sissetulekuga, kõrgharidusega ja 18-24-aastaste Eesti elanike seas. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2027. aastal. Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2025. aastal 228 148 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 23,0%. Võrreldes aasta varasemaga suurenes mahepõllumajandusmaa 1,8%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2025. aastal 1869, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 0,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2025. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 122 ha mahepõllumajandusmaad. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv vähenes 12%. 2025. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 166 ettevõtet. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2025. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 300 toitlustusettevõtet. 2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine. 2025. aastal tehti olulisi samme rahvatervise kaitse ning kestlike toiduvalikute edendamisel Eestis. Töötati välja toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus, et lahendada praktikas esile kerkinud küsimusi ning suurendada õigusruumi selgust ja ajakohasust . J ätkub 2026. aastal. Alustati analüüsi riigihanke kriteeriumide kehtestamise võimaluste kohta avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohaliku, mahepõllumajandusliku ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks. Jätkub 2026. aastal. 2025. aastal alustati erijuhiste koostamist, et anda ettevõtjatele ja majapidamistele selged suunised oma võimekuse ja võimalike puudujääkide hindamiseks toiduohutuse, sealhulgas taime- ja loomatervise ning loomade heaolu tagamisel. Erijuhised on osa riigikaitse tegevuskava alamkavast ning nende eesmärk on suunata käitlejaid tõstma valmisolekut riigikaitselises ja muudes kriisiolukordades, kavandades vajalikud kriisi tegevused ette tavaolukorras . Erijuhiste koostamine ja nendega seotud teavitustegevused jätkuvad. 2025 . aastal toimus seminar „Mis värvi on toit?“, kus käsitleti pakendi esikülje märgistamise, sealhulgas Nutri-Score’i kasutuselevõtu küsimusi. Seminariga alustati teema põhjalikumat analüüsi ning selle tutvustamist sidusrühmadele ja avalikkusele. Lisaks koostati ülevaade viimaste aastate teaduskirjandusest erinevate esikülje märgistussüsteemide võrdluse kohta ning alustati Nutri-Score’i kooskõla hindamist Eesti toitumissoovitustega. Järgmise sammuna hinnata kse Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtu majanduslikke mõjusid Eestis. Tõsteti nii toidukäitlejate kui ka tarbijate teadlikkust. Alustavate toidukäitlejate teadlikkuse suurendamiseks hakati koostama toiduohutuse teekaarti, mis selgitab valdkonna põhimõtteid ja kehtivaid nõudeid. Jätkub 2026. aastal. Tarbijate teadlikkust toetati Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooniga, osaledes EFSA kampaanias #Safe2Eat. Eestis keskenduti kampaanias kolmele teemale: toidu säilimisaeg, looduslikud taimetoksiinid ja toidulisandid. Samuti viidi läbi toiduohutuse haridusteemaline innovatsiooniprojekt, mille käigus töötati välja lahendusettepanekud kodunduse tundides toiduohutuse olukorra parandamiseks. Haridusasutustes jätkati mahetoidu kasutamise edendamist, suurendades mahepõllumajanduslike toiduainete osakaalu koolide ja lasteaedade menüüdes. Riiklik toetus aitab katta mahetooraine kõrgemast hinnast tulenevaid lisakulusid ning muudab selle kasutamise toitlustajatele kättesaadavamaks. Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel 2025. aastal edendati Eestis inimeste, taimede ja loomade tervise kaitset terviklikul „Üks Tervis“ lähenemisviisil. Taimetervise valdkonnas alustati taimetervise baromeetri väljatöötamist, et saada sisulisem ülevaade taimetervise olukorrast ning valdkonna riskidest ja muutustest. Jätkusid teavitustegevused rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamisel ja EFSA teavituskampaania #PlantHealth4Life raames. Taimekaitse valdkonnas tegeleti taimekaitsevahendite riskiindeksi väljatöötamisega, mis võimaldab hinnata erinevate toimeainete mõju nii keskkonnale kui ka inimeste ja loomade tervisele. 2022. a. – 2025. a. koostati ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja töötati välja tõrjekriteeriumid põhiliste taimekahjustajate kohta. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024–2029 tegevuste raames viidi 2025. aastal ellu mitmeid teavitamis- ja seiretegevusi. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 13. märtsil 2025 taimekaitsevahendite infopäeva ning avaldas sektori teavitamiseks pressiteateid ja artikleid, milles rõhutati koostöö vajadust, ohutut kasutust ja regulatiivseid nõudeid. Samuti jagati juhiseid väetiste teadlikuks valikuks ning selgitati taimekaitsevahendite kasutamisega seotud nõudeid ja põllul viibimise ohutust. PTA avaldas kokkuvõtted taimekaitsevahendite jääkide kohta toidus ning ülevaate 2024. aasta kasutushooajast. Teadus- ja seirepoolel panustas Maaelu Teadmuskeskus (METK) uuringutega, milles hinnati taimekaitsevahendite jääkide sisaldust ja toimeainete püsimist mullas erinevate agrotehnoloogiate rakendamisel. 2026 . aastal on k äimas ka väetise koostise nõuete ühtlustamise uuring, mille eesmärgiks on määruse lisade nõuete ühtlustamine sh nõuete dubleerimise vältimine ja võimalusel nõuete koondamine ühte lisasse. Loomaheaolu taseme tõstmine 2025. aastal jätkati loomade heaolu parandamist nii õigusruumi ajakohastamise kui ka praktiliste lahenduste arendamise kaudu. Algatati veterinaarseaduse muutmine, millega nähakse ette kasside, koerte ja valgetuhkrute kohustuslik kiibistamine ning kandmine riigi lemmikloomaregistrisse. Sellega luuakse alus ühtse ja toimiva registrisüsteemi kasutuselevõtuks, mis toetab kohalike omavalitsuste ülesannete täitmist hulkuvate loomadega seotud juhtumite lahendamisel ja loomapidajate vastutuse suurendamisel. Registri arendamiseks viidi läbi ka ärianalüüs, et tagada süsteemi tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine. Jätkus ka loomakaitseseaduse muutmine. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse esimeses etapis sooviti keelustada kanade puurispidamine alates 2035. aastast ja sooviti anda katseloomade kasutamise statistika koondamise ülesanne üle Põllumajandus- ja Toiduametile. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse teises etapis on ette valmistatud muudatused, millega soovitakse keelustatakse zoofiilia , koerte ketis pidamine, tegevusloanõuded varjupaikadele ning vaadati üle kehtivad karistusmäärad. Nende sammudega tugevdatakse loomade heaolu ning ajakohastatakse regulatsiooni vastavalt ühiskondlikele ootustele ja loomade heaolu põhimõtetele. Toidutootjate majandustegevuse toetamine 2025. aastal keskenduti toidutootjate majandustegevuse toetamisel nii regulatiivse keskkonna ajakohastamisele kui ka tootjate teadlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele. 2025. aastal alustati alkoholiseadus, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ning riigilõivuseaduse muutmist, et vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust ja kaotada Riiklik alkoholiregister. Registri kaotamisega kaasneb ettevõtjatele ajaline ja rahaline kokkuhoid registrikande tegemise taotlemise arvelt ning tekib võimalus uusi tooteid kiiremini ning väiksemate kuludega turule viia. Riiklik alkoholiregister plaanitakse sulgeda 1. novembrist 2026. Muudeti regionaal- ja põllumajandusministri määrust „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“, viies sellega ellu Vabariigi Valitsuse memorandumis kokku lepitud suunised põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete võimaliku väetisena kasutamiseks. Muudatuste eesmärk oli luua selgem ja teaduspõhisem raamistik, mis võimaldaks laiendada väetisekomponentide ringi. Olulisel kohal oli taimetervisealane teavitustöö. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM) viisid ellu tegevusi EFSA kampaania #PlantHealth4Life raames. Tallinna lennujaamas toimusid teavitusüritused ning digiekraanidel kuvati reisijatele suunatud teabematerjale, et ennetada ohtlike taimekahjustajate sissetoomist. Avaldati taimetervise infokirja „Terve taim“ uus number, milles anti ülevaade EL karantiinsete kahjustajate seire tulemustest. Samuti tähistati rahvusvahelist taimetervise päeva ning viidi läbi koolitusi ja avalikke teavitusüritusi. Tootjate konkurentsivõime tugevdamiseks parandati tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavust, et Eesti põllumajandustootjatel oleksid võrdsed võimalused teiste liikmesriikide tootjatega. Lisaks viidi läbi loomade geneetilise materjali säilitamise hange, toetades põllumajandusliku mitmekesisuse säilimist ja aretustöö jätkusuutlikkust. Nende tegevustega toetati üheaegselt nii toidutootjate majanduslikku jätkusuutlikkust kui ka taimetervise ja bioohutuse tagamist. Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel Alustati uuringuga, mille tulemusel luuakse PTA- le Üks Tervis kontseptsiooni alusel riskimudel, mis seob omavahel olemasolevad andmed ja mille alusel saab targemalt suunata seire ja järelevalve ressursse. 4. Olulised tegevused Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine Milles seisneb väljakutse? Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, mistõttu on vaja edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine arvestades esilekerkivaid toiduohutuse riske ja toidusüsteemi muutusi, et kindlustada inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase. Olulisemad tegevused 2027. aastal Jätkatakse toiduseaduse muutmise eelnõu ettevalmistusega, et lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muudatused puudutavad eelkõige järelevalvekorraldust, nt ülevaatamist vajab järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning maksimumtrahvimäärad, mis ei taga ametliku kontrolli määrusega kehtestatud nõuete täitmist. Jätkatakse ettevalmistusi pakendi esikülje märgisüsteemi Nutriscore kasutamise võimaldamiseks Eestis. Jätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis. Viiakse läbi tarbija toiduohutuse teadlikkust ja kindlustunnet hindavad uuringud. Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus. Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel Milles seisneb väljakutse? Taimekahjustajate ja loomataudide levik mõjutab negatiivselt põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust. Loomataudide ennetamine vähendab haiguste esinemist, ravimite kasutamist ning mikroobide ravimresistentsuse teket. Sigade Aafrika katku ja lindude gripi esinemine keskkonnas hoiab nende ettevõtetesse jõudmise riski kõrgel, lisandunud on uus risk tulenevalt suu- ja sõrataudi puhangutest Kesk-Euroopas. Eriti ohtlike loomataudide jõudmine meie põllumajandusettevõtetesse ohustab isevarustatust ja seeläbi toidujulgeolekut. Ohtlikest taimekahjustajatest on tuvastatud kartulikahjustajate koldeid, jätkuvaks ohuks on meile lähim saare- salehundlase kolle, mis asub Eesti ida-piirist kõigest ~100 km kaugusel Peterburi regioonis. Taimekahjustajate võimalikult varajane tuvastamine ja tõrjemeetmete rakendamine hoiab ära hilisema oluliselt suurema kulu ja võimaliku kahju nii majandusele kui ka ökosüsteemile. Eestis turustatavad taimekaitsevahendid, väetised, sööt ja ravimid ning nende kasutus peab olema ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Olulisemad tegevused 2027. aastal Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ning tõrjeks tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste elluviimiseks ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiretega jätkamiseks. Seirete (RLTP) muutmine riskipõhisteks ja läbipaistvateks. Eesti jaoks uute eriti ohtlikke ja esilekerkivate taudide seiremetoodikate väljatöötamine. Veterinaarse digiretsepti loomise analüüs ja arenduse ettevalmistamine. PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine tulenevalt muutustest taudiolukorras, sh metsloomapopulatsioonis taudide tõrjumiseks. Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja interaktiivne mudel taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning trendide jälgimiseks. Loomaheaolu taseme tõstmine Milles seisneb väljakutse? Ühiskonnas on ootused loomade heaoluküsimustele lahenduste leidmiseks. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamisel peab loomakasvatussektor vaatama üle oma senised ärimudelid. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg. Samal ajal loomade kõrgemat heaolu arvestavate pidamistingimuste tagamisega, on säilinud ootus, et põllumajandustoodete hind säiliks madalal tasemel. Sellistele omavahel vastukäivatele ootustele vastamine on loomade heaolu kontekstis suur väljakutse kogu loomakasvatussektorile. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, vajab loomapidamiskultuur Eestis siiski edendamist läbi ühiskonnas konsensuse saanud õiguslike muudatuste ja teavitustöö. Liiga palju on omanikuta lemmikloomi, mis paneb suure koormuse kohalikele omavalitsustele hulkuvate ja omanikute loomade küsimustega tegelemisel. Murekohaks on kassikolooniad, loomade hülgamisega seotud kõrge koormus varjupaikades ning koertega kauplemisel levinud pettused. 2026. aasta veterinaarseaduse muudatuse (mikrokiipimine, registreerimine) tegevused jätkuvad. 2026. aasta menetletava loomakaitseseaduse muudatuse (munakanade puurispidamise keelustamine, koerte alaliselt ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine ning varjupaikadele tegevuslubade kohustuse seadmine) tegevused jätkuvad. Olulisemad tegevused 2027. aastal Loomaaedade ja loomaparkide õigusruumi korrastamine ja loomakaitseseaduse muutmise seaduse koostamine. Jätkub Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu puudutavate õigusaktide arutelul osalemine ja Eesti positsioonide kaitsmine Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. * Prioriteet ka Biomajandus 2026-2029 programmis Milles seisneb väljakutse? Poliitika ajakohastamine vastavalt ühiskonna ootustele, bürokraatia vähendamise vajadusele, jm muutuvatele vajadustele ja väljakutsetele (nt teaduse ja tehnoloogia areng, riigikaitseline kriis, kliimamuutused, kaubavahetuse trendid). Olulisemad tegevused 2027. aastal Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesanded - toidukäitlemise ja loomatervise (Toiduohutuse programmi ulatus) tagamise erijuhise koostamine ja teavitamise korraldamine. PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine toiduga seotud kriisidega toimetulekuks, sh situatsiooniplaanide ajakohastamine. Ajakohastatakse ja korrastatakse väetise nõudeid ja riikliku järelevalve käigus väetisest proovide võtmise korda ja proovide analüüsi meetodeid Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel Milles seisneb väljakutse? Praegu kasutatavad ressursid ja töövahendid ei toeta innovatsiooni toidusektoris ega põllumajanduses ega võimalda saavutada eesmärke, nagu maaelu digitaliseerimine, teenuste proaktiivsus, halduskoormuse vähendamine ja kontrollimenetluste kiirendamine. Haldusalas on kasutusel hulk vananenud ja omavahel mitteühilduvaid infosüsteeme (nt MATI, MEIS, JVIS, PMAIS, KIR, KP, e-PRIA, LIS). Need ei toeta ristkasutust ega andmete korduvkasutust ning ei taga kliendist tervikvaadet. Andmete esitamine mitmesse kohta rikub andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Süsteemide killustatus ja koostöövõime puudumine pärsivad järelevalvetoimingute tõhusust ja takistavad teenuste arendamist kliendi vaates. Olulisemad tegevused 2027. aastal Järelevalve tööprotsesside ja töövahendite uuendamine. Arendatakse ühtne järelevalve töölaud ja kliendivaade, mis võimaldab ametnikel planeerida, teha ja hallata järelevalvetoiminguid terviklikult sõltumata taustsüsteemist. Olemasolevad infosüsteemid jäävad etapiviisiliselt kasutusse, kuid kasutajakogemus ja tööprotsessid ühtlustatakse. 2026. aastal viiakse läbi analüüs ja lahenduse ettevalmistus, 2027. aastal arendus ja kasutuselevõtt. Andmelao arenduse lõpuleviimine ja andmete koondamine ühtsesse analüüsikeskkonda. 2027. aastal luuakse terviklikud Power BI tööalad ja juhtimisvaated, et toetada riskipõhist juhtimist, seiret ja otsustamist. Riskipõhise ja kooskõlastatud järelevalve arendamine. Luuakse võimalused kontrollide paremaks planeerimiseks, sihistamiseks ja omavaheliseks koordineerimiseks, et vähendada dubleerimist ning tõsta järelevalve mõjusust ja kliendivaadet. Jätkatakse taimetervise, loomatervise ja toidu järelevalve valdkondade tööprotsesside ühtlustamist ning järelevalve rahastuse ja andmete tervikvaate kujundamist. 5. Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetis ed Eesmärk Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, % 100 95 95 95 95 Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, % 95,2 9 5 9 5 9 5 9 5 Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust, % 94,4 9 5 9 5 9 5 9 5 Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine näitab, kui ulatuslikult rakendatakse põllumajanduses ITK põhimõtteid. ITK iseloomustab taimekaitsevahendite ja muude abinõude majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel kasutust. Eesmärk on, et ITK põhimõtetele vastamine ei lange alla 95%. ITK vähendab taimekaitsevahendite liigkasutust ning soodustab keskkonna- ja tervisesõbralikku lähenemist, mis on otse seotud ohutuse tagamisega inimestele, loomadele ja keskkonnale. Suurem vastamine ITK-le tähendab, et ohutus paraneb ja taimekaitsevahendite kasutamine on vajaduspõhisem, teadlikum ja keskkonnasäästlikum. Eesmärk on hoida taset vähemalt 95% juures. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise ga seotud rikkumiste osakaal (nt keelatud ained, vale dokumentatsioon) ja väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuse osakaal iseloomustavad seda, kas Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid ja väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste ja taimekaitse valdkonnas on eesmärk hoida vastavuste osakaal vähemalt 95% juures ehk rikkumiste osakaal alla 5%. Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides. Osaletakse EL otsustusprotsessis (taimekaitse ja väetiste valdkondades), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Taimekaitse valdkonnas on fookuses nõuete lihtsustamine ja turulepääsu kiirendamine (direktiiv 2009/128/EÜ (SUD) ja määrus 1107/2009), eriti madala riskiga ja bioloogiliste taimekaitsevahendite, ning mehitamata õhusõidukite kasutamine taimekaitsetöödel. Väetiste valdkonnas on fookuses ELi peamiste kemikaaliõigusaktide ühtlustamine ja lihtsustamine ning eelnõu (määrus 2019/1009), mis loob eeldused toodete kiiremaks turule tulekuks. Rakendatakse „ Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2024-2029“. Fookus on alavaldkondade kitsaskohtade leevendamiseks suunatud tegevustel . Analüüsitakse teiste ELi liikmesriikide väetiste järelevalve proovivõtu praktikat ja muudetakse vajadusel põllumajandusministri määrusega on sätestatud nõudeid , et vähendada riikliku järelevalve raames partii kohta nõutavate proovide arvu. Kuna Eestis turustavate väetisetoodete valik on juba praegu laiem kui METK-i analüüsivõimalused, siis järelevalves peab olema tagatud mitte ainult valmidus proovide võtmiseks kõikidest uutest väetisetoodetest kui ka valmidus analüüsi tellimiseks väljaspool METKi pakkuvaid teenuseid . Pidevas töös on riigisiseste väetiste koostise nõuete täiendami ne, sh vajadusel lisatakse uusi liike . Väetise käitlejale protsessi kiirendamiseks peavad olema sõnastatud ning avalikuks tehtud selged põhimõtted väetiste koostise nõuete täiendamise ks. 2025. a töötati välja Eesti olusid arvestav taimekaitsevahendite indeks, mis näitab kasutatavate taimekaitse toodete riskitaset ning loodi tööriista prototüüp, mis võimaldab hinnata taimekaitsevahendite kasutuskoormust, võttes arvesse turustatud ja hiljem võimalusel kasutusandmete baasil taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete riskiindekseid erinevates mõjukategooriates 2026. a. jätkatakse Eesti oludele sobiv a tööriist a arendamist , mis võimaldab taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning aastatiste trendide jälgimiseks ning luuakse andmebaasi Eestis kasutamiseks lubatud taimekaitsepreparaatide riskiindeksitest Parandatakse tsoonipõhiste võrdsete taimekaitselahenduste kättesaadavus t . Analüüsitakse kitsaskohtasid ning otsitakse lahendusi toodete Eesti turule saamiseks. Järelevalve ja taimekaitsevahendite turule lubamine Kiirendatakse taimekaitsevahendite turule lubamise protsessi. PTA taotles ühisturu programmi ( SMP Food ) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine . Panustame, et tarbijal on võimalus soetada soovitud omadustega ja ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse või kandma ELi vastavusmärgist „CE“ ja olema kantud ELi väetisetoodete nimekirja. Väetise koostis peab vastama kas ELi väetisetoodete määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul ELi väetisetoodete määruse kehtima hakkamisega on lisandunud mitmeid uusi väetisetooteid näiteks orgaanilised väetised, inhibiitorid, mullaparandusained, biostimulaatorid ja kasvusubstraadid, mille vastavust nõuetele peame hindama, et tagada nende ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on kaardistatud väetisetoodete siseriiklikud analüüsivõimalused ning METK tegeleb nende võimaluste laiendamisega, mis tähendab labori vaates uute analüüsimeetodite juurutamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavate seadmete soetamist. Samas kui laboritel nt proovide vähesuse tõttu ei ole mõistlik uusi analüüsimise meetodeid kasutusele võtta, tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigist. Uute ELi väetisetoodete ja väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja selleks peab labor olema valmis. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisetoodete määruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust . Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme. Teadlikkuse tõstmine Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest. Tagatakse taimekaitsekoolituste toimimine. Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA hindab koolitusasutuste poolt edastatud programmide vastavust õigusaktidele ja praktikas ilmnenud vajadustele. Kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud viiele koolitusasutusele, millest kaks ei korralda avalikke koolitusi . Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse taimetervise uurimissuund, mis keskendub põllukultuuride kahjustajate varajasele avastamisele ning nende tõrje tõhususe ja kestlikkuse tagamisele, et säilitada saagikus ja toidu ohutus. Uuritavad probleemid: 1) millistel umbrohuliikidel ja kui ulatuslikult esineb Eestis herbitsiidiresistentsust ning milliste toimeainete/toimeviiside suhtes see on kujunenud (sh ristresistentsus); 2) milline on Eestis peamiste seenhaiguste tekitajate fungitsiiditundlikkus ning kas ja millises ulatuses esineb resistentsust riiklikus registris olevate ja praktikas enim kasutatavate fungitsiidide toimeainerühmade suhtes. 5.3 Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Eesmärk Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 2027 2028 2029 2030 Sertifitseerimise läbinud seemnepartiide suhtarv, % 89 95 95 95 95 Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t 3 9 171 (2024) 4 0 000 42 000 4 5 000 50 000 Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide arv aastas 3 3 3 3 3 Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv näitab, kui suur osa toodetud seemnepartiidest on läbinud ametliku sertifitseerimise protsessi, mis tagab kvaliteedi ja vastavuse kehtestatud standarditele. Seda mõõdikut hindamaks , kui paljuski vastavad Eestis toodetud seemned kvaliteedinõuetele, mis on oluline kohalike tingimustega sobivate kultuuride tagamiseks. Kõrge protsent viitab sellele, et Eesti põllumajandussektor toodab kvaliteetseid seemneid, mis on sobilikud kasutamiseks nii kohalikul turul , Euroopa Liidus või mujal maailmas . Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus näitab, kui palju sertifitseeritud seemneid on Eestis toodetud koguseliselt, väljendatuna tonnides. Seda kasutatakse eesmärgi suunas liikumise hindamiseks, et mõista, kas Eestis toodetud sertifitseeritud seemnete kogus on piisav kohaliku vajaduse rahuldamiseks ja kas Eesti põllumajandus suudab toota kvaliteetset paljundusmaterjali. Suurem kogus tähendab, et Eestis toodetud kvaliteetsete ja sertifitseeritud seemnete turg on laienenud, mis omakorda toetab kohaliku tootmise tugevnemist ja sõltumatust impordist. Sordilehte lisatud Eestis aretatud sordite arv mõõdab, kui palju uusi sorte on Eestis aretatud ja aastas sordilehte kantud, andes ülevaate sordiaretuse tulemuslikkusest ja uute kohalike oludega kohanenud sortide levikust . Seda mõõdikut kasutatakse eesmärgi suunas liikumise jälgimiseks, et hinnata, kas uute sortide are t amine on piisavalt aktiivne. Suurem arv uusi sorte näitab, et Eesti teadus- ja arendustegevus on edenenud ning pakub põllumajandusele mitmekesiseid ja kohalikesse oludesse sobivaid lahendusi. Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste , sh uute aretustehnoloogiate (UAT) kasutuselevõtuks Eestis. Toetused Sordiaretuse valdkonnas antakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. Teadustöö ja teadlikkus e tõstmine Rakendatakse programmi „Sordiaretusprogramm 2020–2030“ , mis toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust ja sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ks ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega. Tellitakse programmi välishindamine . Valmistatakse ette Sordiaretuse programmi üleviimist Strateegiliste uuringute programmi SUP alates 2028. aastast. Rakendatakse programmi „ Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ , mille eesmärgiks on põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda ning taga da toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses. Valmistatakse ette uut, 2028. aastal algavat Geneetiliste ressursside säilitamise programmi. S ordiaretuse ja geneetilise ressursi nõukogus vaadatakse iga-aastaselt üle ja vajadusel muu detakse sordiaretuse põhimõtteid sordiaretusprogrammi s . Jätkatakse teadlikkuse tõstmisega sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise vajalikkusest. Suurendatakse teadlikkust ja võimekust ka koolituste kaudu , nt AKIS koolitused. 5.3 Programmi tegevus – Taimetervis Eesmärk Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv 5 4 4 4 4 Taimetervise baromeeter Algtase selgub 2026. a suvel - - - - Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv näitab tuvastatud EL teavituskohustuslike taimekahjustajate leidude arvu. Eesmärk on hoida puhangute arv madalal tasemel ning vältida kahjustajate laialdast levikut. Taimetervise baromeeter on kompleksne mõõdik, mis hõlmab olulisemaid taimetervise valdkonna näitajaid ja koondab need ühtseks ülevaateks valdkonna seisust. See võimaldab anda üldhinnangut Eesti taimetervise olukorrale aastapõhiselt võrrelduna eelnevasse perioodi ning lisaks hinnata olukorra muutusi mõjukomponentide kaudu. Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Taimetervise baromeetri kui valdkonna uue mõõdiku rakendamine – Arendatakse välja ja rakendatakse taimetervise baromeeter kui kompleksne mõõdik valdkonna olukorra hindamiseks, mis võimaldab jälgida muutusi ajas ning toetab otsuste tegemist alates järgmisest programmiperioodist. Koostatakse t aimekaitseseaduse eelnõu tuginedes 2026. aastal eelnõu väljatöötamiskavatsuse raames valdkonna trahvimäära de ja väärteokoossei sude analüüsile. Järelevalve ja kriisivalmidus PTA teeb järelevalvet taimekaitseseaduses sätestatud nõuete üle. Ohtlike taimekahjustajate seireid viiakse läbi mitmeaastase seirekava alusel . Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist Kasutusel on taimetervise valdkonnaülene situatsiooniplaan, mis sisaldab teavet otsustusprotsessi ja järgitavate menetlustoimingitute kohta ohtliku taimkahjustaja tuvastamisel. Iga prioriteetse taimekahjustaja kohta on koosatud eraldi kahjustajaspetsiifiline tõrjemeetmeid sisaldav situatsiooniplaan , mida tuleb hoida ajakohasena . Kahjustajate puhanguteks ettevalmistumiseks on oluline regulaarselt korraldada simulatsiooniõppuseid, milleks on meil kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/2031. Järelevalvet toetav laborisüsteem Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened , viirused, viroidid , fütoplasma ) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Teadlikkuse tõstmine Valdkonna arendamisel on tähtis teadlikkuse tõstmine, et nii ettevõtjad kui ka laiem avalikkus mõistaksid taimetervise olulisust, oskaksid ennetada kahjustajate levikut ning järgiksid paremini kehtivaid nõudeid. Jätkatakse taimetervisealase teadlikkuse tõstmist erinevate sihtrühmade seas. Korraldatakse r ahvusvahelist taimetervisepäeva ja antakse välja taimeterviseteemalist infokirja. Uuringud ja teaduspõhisus Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerivad koostöövõrgustikud Euphresco Network ja Euphresco III, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal algas kaks projekti, üks neist („ Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance “) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises projektis ( „ Improving detection of quarantine rust fungi ( IDQRusts ) “) osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist . 2026. algas METKi poolt juhitud projekt „ Multidiagnostics of potato pathogens using next-generation sequencing technologies (HTS) - epidemiological studies and workflow application for accredited diagnostic laboratories “ . 5.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajandus Eesmärk M ahepõllumajandus on konkurentsivõime line ja mahepõllumajandustoodang tarbija silmis usaldusväärne . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 202 6 202 7 202 8 202 9 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas), % 10 1 2 1 2 1 4 1 4 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt peegeldab mahetarbimist ja nõudluse tugevust. Mahetoitu regulaarsete tarbijate osakaal näitab ka tarbijate teadlikkust ja usaldust mahetoodete vastu . Tegevused perioodil 2027-2030 : Õigusloome ja analüüsid Rakendatakse Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava aastateks 2023–2030 . Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks on vajalik selgita da välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud. M ahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga ning e-põlluraamatuga , et luua kvaliteetne mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade andmestik, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega. Toetused Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist . Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuse suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd . Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 202 6 . aasta I kvartalis pakuti mahetoitu juba 2 40 haridusasutuses (ligikaudu 3 3 % Eesti lasteaia- ja koolilastest ). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%- le Eest i lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu. Rakendatakse mahepõllumajanduse ökokava ja loomade heaolu toetust mahepõllumajandusloomadele . METK pakub m ahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik ku nõuandeteenus t mahepõllumajanduslik u taime- ja loomakasvatus e ning , mahemesindus e valdkondades. M ahetöötlemi s e ja -toitlustami s e nõuannet, mida oleks samuti vaja, ei pakuta . Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem. Järelevalve Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks. PTA teostab mahepõllumajanduslikke kontrolle isikute (füüsilised või juriidilised) üle, kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega ning kes peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse riskipõhiselt, iga ettevõtet kontrollitakse vähemalt kord aastas. Madala riskiga ettevõtteid ei pea igal aastal kohapeal kontrollima. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist. PTA võttis kasutusele mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele. Teadus REM osale b mahepõllumajanduse teaduskoostöövõrgustikus Core Organic Pleiades Network vaatlejana kuni 31.12.2026. Võrgustik tegeleb ühiselt mahepõllumajandusteaduse kaardistamisega, koordineerimisega ning Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluste taotlusvoorudesse sisendi andmisega. Core Organic initsiatiivil kaasatakse mahepõllumajanduse teemasid struktuurselt partnerlustesse Agroökoloogia ja FutureFoodS ning seetõttu suureneb maheteema kajastamine nimetatud partnerluste taotlusvoorudes. 5.4 Programmi tegevus – Loomatervis , loomaheaolu ja söödaohutus Eesmärk Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2026 2027 2028 2029 EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 277 120 120 120 120 Loomatervise ja heaolu baromeeter 102,61 ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase ≥ eelmise aasta tase EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv näitab taudikollete leide. Taudikolle on näiteks nakatunud loomadega farm- või metsloomaleid. Nakatunud loomade arv on igas taudikoldes erinev. Loomatervise ja heaolu baromeetriga hinnatakse olukorra muutusi võrreldes eelmise aastaga erinevate loomatervist ja -heaolu mõjutavate mõjukomponentide kaudu . Eesmärk on, et loomatervise ja heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange. Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Söödaohutuse, loomatervise ja looma heaolu valdkondade õigusnormide kaasajastamine ja korrastamine . Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus ning hinnatakse, millised juba kehtivad nõuded on ettevõtja vaates liialt bürokraatiat tekitavad . Jätkub veterinaarseaduse muutmine vaadatakse üle veterinaararstide kutsetegevusloa nõuded ning veterinaararsti abilise tähendus, samuti analüüsitakse, kas on vajalik seada nõuded veterinaarkliinikutele. Lisaks vaadatakse üle veterinaarseaduses kehtivad karistusmäärad. J ätkub töö lemmikloomaregistri arendamisega ning infokampaaniate korraldamisega lemmikloomade kiipimise ja registrisse kandmise olulisuse teemadel. Lisaks muudetakse ja uuendatakse veterinaarseaduse alusel kehtestatud määruseid. Analüüsitakse Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu d kasside ja koerte heaolu ning nende jälgitavuse osas ning tehakse vastavad muudatusettepanekud veterinaarseadusesse. Jätkatakse loomakaitseseaduse uuendamist lisaks juba menetluses olevatele loomakaitseseaduse teemadele (munakanade puurispidamise keelustamine ja uute puurikanalate ehitamine, koerte alaliselt ketis pidamise keelustamine, zoofiilia keelustamine ning varjupaikadele tegevuslubade kohustuse seadmine) vaadatakse üle ja analüüsitakse loomaaedade ja loomaparkide tegevusloa kohustust ja ruuminõudeid. Eelnõu tugineb 2024. aastal koostatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK-l. Jätkub töö Euroopa Komisjoni algatusega, mis puudutab loomade heaolu pikkadel vedudel ning lisaks on alust arvata, et Euroopa Komisjon tuleb välja uute algatustega, mis puudutab põllumajandusloomade heaolu. Rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava“ veterinaarmeditsiini valdkonnas. AMR valdkondliku tegevuskava alusel on k oostatud põllumajandusloomade ja lemmikloomade ravijuhised. Hea tava kohaselt ja AMR valdkondliku tegevuskava eesmärgiks on nende ravijuhiste ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine ning informatsiooni jagamine sektorile. Lisaks on plaanis üle vaadata tegevuskava mõõdikud ja tegevuskava uuendada . Lisaks antibiootikumide resistentsusele tuleb tegevuskavasse lisada ka resistentsus taimekaitsevahendite toimeainete ja anthelmintikumide suhtes. Alustatakse veterinaarse digiretsepti loomise analüüsiga . 2029. aastast peavad antibiootikumide kasutamise andmeid esitama ka need veterinaararstid, kes ei tegele põllumajandusloomade raviga. Vajalik on täiendada veterinaararstide registri juures asuvat antibiootikumide andmekogu, et andmete sisestamine oleks mugav ja kiire. Täiendavalt on vajalik analüüsida veterinaarse digiretsepti kasutamise võimalusi. Veterinaarias on täna kasutusel paberretsept, mis omakorda tähendab veterinaaridele topelt tööd, kus esmalt väljastatakse retsept ja seejärel sisestatakse väljastatud ravimiandmed antibiootikumide andmekogusse. Tegemist on ebamugava ja töömahuka protsessiga . Osaletakse EL otsustusprotsessis (söödaohutuse, loomaheaolu, loomatervise valdkon dades ), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Söödaohutuse nõuete ajakohastamisel ja välja töötamisel on fookuses sööda käitlemise jätkusuutlikus , loomakasvatuse keskkonnamõju vähendamine jmt . Jätkatakse t ihe dat koostöö d Põhja- ja Baltimaadega sööda valdkonna suhtes ühiste lähenemiste kujundamiseks EL-is reguleerimata küsimuste puhul ning EL-i õiguse ühtse rakenduspraktika kujundamiseks piirkonnas . Analüüsitakse põllumajandusloomade ümberpaigutamise võimalusi ning koostatakse kontseptsioon (Riigi kaitsetegevuse kava REM alamkava tegevus). Järelevalve PTA teostab järelevalvet loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel. PTA teostab järelevalvet veterinaararstide tegevuse , sööda nõuetekohasuse ja kõrvalsaaduste käitlemise üle. Lisaks teostab PTA riiklike loomatauditõrje programmis ettenähtud kontrolle, et tagada Eesti taudivabadus ja võimaldada loomade ning loomsete saaduste eksport . PTA korraldab ja teostab looma taudide seiret. Tulenevalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 loomatauditõrje programmi rakendamise toetusest teostab PTA ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad läbi programmis osalemise taotleda veiste infektsioosse rinotrahheiidi ja veiste viirusdiarröa viiruse vaba staatust. Tulenevalt piiratud ressurssidest hinnatakse senist r essursside kasutus t ja vajadus t tagamaks usaldusväär n e sisend riskipõhise söödaohutuse ja loomataudide järelevalve planeerimiseks. Järelevalve fookusesse tõstmist vajavad kliimamuutustega seotud taimsed t oksiinid, mis mõjutavad sööda kvaliteeti ja toidujulgeolekut ning e-residen tide ja e-kaubandus e järelevalve. Järelevalvet toetav laborisüsteem ja riskihindamine LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid ning koostab riskihinnanguid söödaohutuse, looma heaolu ja loomatervise valdkonnas . METK täidab riikliku referentlabori ülesandeid söödalisandite osas. Laboriteenuste arendamine – tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja arendamine) . Lisaks arendada välja uusi võimekusi seni Eestis veel tuvastamata taudide diagnoosimiseks. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, Referentlaborite süsteem i toimimine - t eenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või riigi sisese laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. 2023. aastal alustati LABRISe riskihindamisüksuse seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega . Kõigil eelnimetatud loomagruppidel viiakse teatava regulaarsusega läbi kordusuuringud, kaardistamaks olukorda aastate vältel. Seireprojekti esimesed tulemused avalikustati 2026. aastal. Edaspidi on plaanis uuringuid korrata iga kolme aasta tagant alustades 2027. aastal piimaveiste uuringuga, jätkates 2028. aastal lihaveiste uuringuga ja 2029. aastal väikemäletsejaliste uuringuga. Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöös loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamiseks ja ohuprognooside sõnastamiseks ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamiseks. Jätkuvad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega. Toetused ja registrid Põllumajandusloomade registrisse luuakse võimekus märkida loomapidamisettevõtte kohta erinevate loomataudide karja staatust. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM , PRIA, PTA kui ka LABRIS. Jätkub riikliku veterinaararstide registri arendus ja õiguslike aluste täiendamine, et analüüsida täpsemalt tegevusluba omavate veterinaararstide hõlmatust erinevates sektorites (põllumajandussektor, lemmikloomasektor aga ka toiduainetööstused või riigisektor). Vajalik on arendada ligipääsud erinevatele kasutusel olevatele eratarkvaradele, et vähendada v eterinaararstide halduskoormust ravimite andmete sisestamisel. Alates 2029. aastast tuleb veterinaararstidel hakata edastama ka lemmikloomadel antibiootikumide kasutamise andmeid, selleks on vajalik ab -andmekogu arendus, digiretsepti arendus ja ka lemmikloomaregistri loomine, et teada saada, kui palju on Eestis lemmikloomi ja edastada korrektseid andmeid Euroopa Ravimiametile. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu toetatakse loomade heaolu, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete täitmist ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Loomapidamisel miinimumnõuetest kõrgemate heaolu standardite rakendamist ja teadlikkuse tõstmist toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”. Tea dlikkuse tõstmine Jätkatakse l oomapidaja te ja söödakäitlejate süsteemse teavitamisega uutest ja kehtivatest nõuetest. Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks ja söödakäitlemiseks vajalike teadmiste omandamist toetatakse ÜPP AKIS sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastusega ja konverentsid. Loomapidajate ja söödakäitlejate teadlikkusele aitab kaasa ka fokusseeritud järelevalve, eelkõige puudutab see madalama teadlikkusega loomapidajaid ja sööda esmatootjaid . Ühiskonnas on oluline tõsta teadlikkust lemmikloomade heaolust ja parandada lemmiklooma de pidamis e kultuuri. Samuti tuleb lasteaedade ja algklasside õppekavasse integreerida sisse loomade heaolu temaatika, sest parimaid praktikaid on vaja hakata tutvustama juba varajasest lapsepõlvest. Järjest enam tuleb rõhutada loomade 5 vabaduse põhimõtet (olla vaba janust ja näljast, olla vaba ebamugavustest, olla vaba valust, vigastustes ja haigustest, vabadus loomuomasele käitumisele, olla vaba hirmust ja kannatustest ) ja võtta eeskujuks „Toiduohutuse 5 võtit“ ning teha teavituskampaania nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomapidajatele. Uuringud ja teaduspõhisus Viiakse läbi rakendusuuringuid poliitikakujundamise toetamiseks . 2026 aastal algab RITA+ programmist rakendusuuring „Loomataudide seire ja bioturvalisuse riskihindamise mudeli väljatöötamine toidujulgeoleku tagamiseks ja selle piloteerimine sigade Aafrika katku näitel . Uuringu eesmärgiks on luua varase hoiatuse süsteem, mis on eeskätt kasutatav järelevalveasutustel (PTA ja KeA ) aga ka jahimeestel ja loomapidajatel. Valgusfoorisüsteem peab andma just täpselt sulle huvipakkuva loomapidamishoone riskitaseme ja andma soovitused, millised on täiendavad bioturvalisuse meetmed, mis tuleks kasutusele võtta, et vältida taudi sattumist loomapidamishoonesse. Lisaks eelmainitule peaks uuringu tulemusena valmima ka mudel, mille alusel saab vajadusel kalkuleerida sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid neile ettevõtjatele, kelle ettevõte on saanud eriti ohtliku loomataudi diagnoosi ning loomad on tulnud hukata. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerlus t es EUPAHW (Loomade tervis ja heaolu) ja OHAMR (Üks tervis – antimikroobikumiresistentsus ) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 202 8 . aastast. 5.2 Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid Eesmärk Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv 102468 (2024) 103500 104000 1045000 1045000 Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti: Eesti hobune 3098 2970 2970 2970 2970 Eesti raskeveohobune 331 330 330 330 330 Tori TA (hobune) 520 560 560 560 560 Vana-Tori (hobune) 13 17 17 17 17 Eesti maatõug (veis) 802 812 812 812 812 Kihnu maalammas 1497 1430 1430 1430 1430 Eesti vutt (individuaaljõudluses) 4090 (aretuses) 4740 4740 4740 4740 Kohalike ohustatud tõugu(de) loomade arv tõuti annab ülevaate kui suur on iga tõu populatsioon ning kas see kasvab või kahaneb. See peegeldab säilimisriski ning aretus- ja toetusmeetmete mõjukust. Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv näitab nende loomade arvu, kes vastavad tõustandardile ja kelle põlvnemine on nõuete kohaselt tõendatud. Põhiossa kantud puhtatõuliste arv näitab aretussüsteemi kvaliteeti, jälgitavust ja võimekust teha sihipärast, mitmekesisust hoidvat aretust. Tegevused perioodil 2027-2030 Õigusloome Teostatakse tõugude jätkusuutlikkuse analüüs, võttes arvesse aretusühingute poolt esitatud varasemaid aretusanalüüse. Kuna kõik aretusühingute esitatud aretusanalüüsid ei hõlma populatsiooni jätkusuutlikkuse hindamiseks vajalikke näitajaid, püütakse koostöös aretusühingutega leida võimalusi nende andmete kogumiseks ning kajastamiseks eelnimetatud dokumendis. Aruteludesse kaasatakse kõik aretusühingud, kuigi kehtiva PõLASe kohaselt on aretusanalüüsi esitamise kohustus üksnes ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugude aretusega tegelevatel aretusühingutel. Kui see muude meetodite abil ei õnnestu, kehtestatakse PõLASes aretusanalüüsi täpsemad nõuded. Tõugude olukorra hindamise ning loomageneetiliste ressursside säilitamise kohustus tuleneb riigile võetud rahvusvahelisest kohustusest (Rio konventsioon). Viiakse läbi põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs, võttes arvesse 2026. a toetuse määramise ning väljamaksete tegemise tulemusi. Võttes arvesse tõugude olukorra analüüsi, muudetakse vajadusel aretustoetuse raames teatud aretusühingute poolt osutatavate teenuste hüvitamise määra, võttes seejuures arvesse toetuse eelarvelisi võimalusi ning ka riigiabi reeglitest tulenevaid tingimusi. Lähtuvalt eelpool nimetatud aretusanalüüsidest uuendatakse andmeid FAO andmebaasis DAD-IS. Toetused Aretusühingutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja aretusregistri ning jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise teenuse osutamise kulude kompenseerimiseks. Vastavat teenust osutavad aretusühingud loomapidajatele. Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse ÜPP ohustatud tõugu looma pidamise toetust . See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. Toetusskeemi rakendamisel on vajalik võtta arvesse populatsioonide olukorda ning lähtuda tõugude säilimise ja geneetilise mitmekesisuse tagamise eesmärgist. Lähtuvalt tõugude olukorra analüüsist, mille kohaselt mitmed kohalikud tõud on olnud aastaid loomade arvult langevas trendis, on vajalik leida lisavahendeid nende tõugude pidajate toetamiseks, et hoida ära nende tõugude kadumine. Programmis „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ ettenähtud tegevuste elluviimiseks on vajalik jätkuv rahastus . Kuna nii geneetiliste ressursside kogumine kui ka nende säilitamine on jätkuvad protsessid, mida tuleb teha iga - aasta se l t , et väärtuslike loomade geenid ei häviks, vajavad nii geneetiliste ressursside kogumine kui ka kogutud geneetiliste ressursside säilitamine aastakümneteks stabiilset rahastust. Samuti nähakse programmi tegevustes ette ohustatud tõugude populatsioonide uuringud, mis tagavad nende populatsioonide püsimajäämise. Teadlikkuse tõstmine Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuses AKISe kaudu, mille raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel. Uuringud Lähtuvalt programmi „Põllumajandusloomade geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“ tegevustest viiakse läbi uuringu „Eesti raskeveohobuse kui ohustatud tõu populatsiooni olukord ning selle säilitamise meetmed“ jätku-uuring, milles lisatakse 2026. aastal läbiviidava uuringu tulemustele 2022–2025. aastal sündinud varssade andmed. K avandatakse eesti maatõugu lamba tõu pilootuuringu läbiviimist. 5.5 Programmi tegevus – Toiduohutus Eesmärk Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 2027 2028 2029 2030 Toiduohutuse baromeeter 103,91 ≥100 ≥100 ≥100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 65,8% (2023) 74,6 - - 76,4 Toiduohutuse baromeeter mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100 ehk ei langeks võrreldes eelmise aastaga. Tarbija teadlikkuse baromeeter näitab tarbijate teadlikkust toiduohutusest. Tegevused: Õigusloome ja analüüsid Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine (EL ning Eesti toiduseaduse reguleerimisala ulatuses nagu toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine. Euroopa Komisjon peaks eeldatavalt esitama õigusakti ettepaneku toitu lisada lubatud mineraalainete ja vitamiinide piirnormide kehtestamise ks . Samuti on oodata uusi algatusi toiduga kokkupuutuvate materjalide ja toidualase teabe valdkondades. Jätkatakse biotehnoloogiamääruse aruteludega ja alustatakse määruse rakendamiseks vajalike meetmete välja töötamisega. Jätkub toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine, et tagada valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus ning kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale. Jätkatakse toiduseaduse muutmise seaduse välja töötamisega. Samuti vajab jätkuvalt analüüsi Euroopa Nõukogu toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate dokumentide kasutamine Eesti õigusruumis ja järelevalves. Toidu pakendi esikülje märgisüsteemi Eestis kasutamisele võtmiseks vajalikud tegevused , sh õiguslike aluste loomine, teavitus, teadlikkuse tõstmine jne . Toiduraiskamise vähendamise riigisiseste tegevuste planeerimine ja elluviimine arvestades riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel. Järelevalve PTA arendab kompetentse ja järelevalve võimekust , võttes arvesse uusi ja ressurssidega katmata riske, sh toidupettus te , uuendtoi tude , toidulisandi te ja toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkon dades . Tulenevalt piiratud ressurssidest hinnatakse senist ressursside kasutust ja vajadust tagamaks usaldusväärne sisend riskipõhise toidu järelevalve planeerimiseks. Samuti jätkub PTA järelevalvesüsteemi ja –protsesside pidev edasi arendamine, sh IT lahenduste laiem kasutusele võtmine. Arendatakse PTA ühtset infosüsteemi, mis võimaldab parandada andmekvaliteeti, analüüsivõimekust ja tõhustada asutuste protsesse. Valmistutakse ELAN ( Electronic System for DG AGRI Non- Customs Formalities ) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisi haiguspuhanguid ning tagavad valmisoleku haigustekitajate täpsema ks iseloomustamiseks. Kriisivalmiduse tõstmiseks vaadatakse üle t oidu valdkonna situatsioonplaanid , parendatakse valmisolek ut ja kompetents i kriisidele reageerimiseks (nt koolitused, olukorra analüüs jne) . Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem Referentlaborite süsteemi toimimise tagamiseks tuleb leida teenusepakkujad mõnest teisest ELi liikmesriigist nendes referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või riigi sisese laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. Laboriteenuste arendamine, et tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja võimekuse tõstmine prioriteetsemates valdkondades). Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, Ülevaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid. Lisaks kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad toiduohutuse valdkonnas; prioriseeritakse senine laborivõimekus, et tagada prioriteetsetes valdkondades jätkusuutlik laboriteenus. Teadlikkuse tõstmine Jätkatakse toiduohutusealaste teavitustegevustega, mis on suunatud nii tarbijatele kui ka käitlejatele. Ettevõtjate toiduohutuse alase teadmiste omandamist toetatakse ÜPP AKIS sekkumiste kaudu - t oimuvad erinvad teabepäevad, koolitused, konverentsid ning koostatakse infomaterjale. Luuakse toidukäitleja teejuht, mis selgitab toiduohutuse valdkonna õigusraamistikku ning tegeletakse selle kasutuselevõtu teavitustegevusega. Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesandena toimub toidukäitlemise erijuhise teavitamise korraldamine. Tarbijate teavitamiseks kasutatakse erinevaid kanaleid ja tehakse temaatilisi teavituskampaaniaid . Samuti j ätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis. Otsitakse võimalusi toidu- ja toiduohutushariduse arenduskeskuse loomiseks, millega luuakse toiduharidusse värskeid lahendusi. Keskus korraldab ettevõtmisi ja kampaaniaid, mis suurendavad toidu- ja toiduohutuse teadlikkust ühiskonnas. Korraldab koolitusi, seminare, partnerlusprojekte, mis aitavad tõsta laiema ühiskonna teadlikkust kestlikust toidusüsteemist ja toiduohutusest. Loob uut kvaliteeti nii üldharidus- kui kutse- ja ülikoolide õppeprogrammidesse ja toetab õpetajaid/õppejõude toidu- ja toiduohutuse hariduse valdkonnas ning edendab huvi kestliku toidusüsteemi vastu. Teaduspõhisus LABRIS jätkab toiduohutuse valdkonnas riskide hindamise, toiduahela riskidest teavitamise ja teadusnõu andmisega ReMile ning PTAle . Jätkatakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiidide jääkide biomonitooringut ning uuringuga „Teatud saasteained (eeskätt broomitud leegiaeglustid, perfloralküülühendid ) teatud loomsetes esmatoodetes“, kus on eesmärgiks määrata erinevate elanikkonnarühmade riskitase ( saadavushinnang ). Toiduohutuse riskide hindamiseks viiakse läbi Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Uuringuga on kaetud täiskasvanud, kuid laste osas on vajalik leida rahastus edaspidi. Analüüsitakse ja arendatakse uusi võimalusi, sh digitaalseid , riskihinnangute alusandmete kogumise ks (nt toidu koostise andmed) ja andmeanalüüsi ks . Sealjuures pööratakse tähelepanu olemasolevate andmete paremale kasutusele ja analüüsile ning otsitakse lahendusi andmekogumise süsteemide loomiseks toidust põhjustatud kõrvalmõjude (nt toidulisandite kõrvalmõjud tervisele ) registreerimiseks (nt tervishoiusüsteemis ) ning olukorra jälgimiseks Eestis. Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse t oiduohutuse riskihindamise uurimissuund , mis keskendub toiduohutuse riskide hindamisele ning mille eesmärk on teaduslikul alusel põhinevate sõltumatute riskihinnangute ja ekspertarvamuste andmine, poliitikakujundajate ja pädevate asutuste nõustamine ning riskihinnangute tulemustest järelduste tegemine. Uuritava te probleemide hulka kuuluvad e rinevad riskihinnangud . PTA alustab RITA+ uuringuga "Toidusüsteemi riskimudeli loomine" , mille eesmärgiks on Eesti toidusüsteemi tervikliku One Health põhimõtetel põhineva riskimudeli väljatöötamine ja valideerimine, ühendades loomade, taimede, toidu, keskkonna ja inimtervisega seotud riskid ning rakendades mudelit riskipõhise järelevalve ja strateegilise juhtimise toetamiseks. L isa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetised Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM , PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse valdkonnas turustamise ja kasutamise ning väetiste valdkonnas turustamise järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega. Programmi tegevus – Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised ressursid Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust. Programmi tegevus – Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades. PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega. METK tegeleb põllumajanduskultuuride sordiaretusega, seemnete kvaliteedi määramisega, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majandusviljelusväärtuse katsete) läbiviimisega ning geneetilise ressursi kogumise ja säilitamisega. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust. Programmi tegevus – Loomatervis, loomaheaolu ja söödaohutu s REM kujundab poliitikat ja arendab õigusruumi kooskõlas EL nõuetega. Sellele tuginedes teostab PTA toiduohutuse järelevalvet ning korraldab ja teostab seiret, rakendades riskipõhist lähenemist ning arendades järelevalveprotsesse ja andmekasutust. PTA teostab järelevalvet söödaohutuse, loomade pidamise ja heaolu ning kõrvalsaaduste käitlemise üle. PTA teostab loomatervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli. PRIA haldab ja arendab erinevaid registreid ja maksab välja toetusi. PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid ning koostab riskihinnanguid. Lisaks tagab AMR riiklike seirete läbiviimise ja valmisoleku diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude. METK täidab riikliku referentlabori ülesandeid söödalisandite osas. Programmi tegevus – Taimetervis REM kujundab poliitikat ja arendab õigusruumi, luues eeldused toimivaks ja ajakohaseks taimetervise süsteemiks kooskõlas Euroopa Liidu nõuetega. PTA teostab järelevalvet ja seiret. PTA ülesandeks on taimetervise järelevalve korraldamine, taimede ja taimsete saaduste sisse- ja väljaveo kontroll, puidutöötlemisettevõtete üle järelevalve teostamine ning taimekahjustajate leviku tõkestamine ja riskide haldamine. Samuti teostatakse järelevalvet taimse paljundusmaterjali üle, et tagada selle vastavus nõuetele. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik PRIA kaudu anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest. Programmi tegevus – Toiduohutus s Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. Programmi tegevus – Mahepõllumajandus Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava , loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus. PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõtete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. Lisa 2 . Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 202 6 . a kohta Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus) 202 6 .a riigieelarve I p.a . seadusemuudatused 202 6 .a riigieelarve II p.a . seadusemuudatused VV reservide eraldised Lõplik 202 6 .a programmi tegevuse eelarve* Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -59 -3 309 Loomataimetervise ja -heaolu poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -336 -3 344 Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -7 486 -29 613 Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine programmi tegevus -320 -13 997 Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -1 030 -12 710 Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -80 -3 511 Taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -1 511 -31 358
REGIONAALARENGU programm 202 7 –20 30 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc229995119 \h 3 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc229995120 \h 5 3. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc229995121 \h 7 4. Olulised tegevused PAGEREF _Toc229995122 \h 16 5. Programmi tegevused PAGEREF _Toc229995123 \h 18 5.1 Programmi tegevus - Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine PAGEREF _Toc229995124 \h 18 5.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine PAGEREF _Toc229995125 \h 23 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc229995126 \h 26 Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026. a kohta PAGEREF _Toc229995127 \h 26 1 . Sissejuhatus Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkon na „ Elukeskkond, liikuvus ja mer endus " eesmärke regionaalaren gu valdkon n as. Regionaalareng ning k ohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkon n ale „ Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmär kide saavutamisele aitab kaasa see, kui muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärk e kavandatakse ja viiakse ellu regionaalselt tasakaalustatult ja kohapõhiseid erisusi arvestavalt . Regionaal arengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi , kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu r egionaal arengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimi st . Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Programmi nimi Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Elluviimise periood 2027-2030 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaasvastutajad Programmi alusdokumendid: Üleriigiline planeering „Eesti 2035+“ ja üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (eelnõu) ; Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035” ; Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ; Eesti regionaalse arengu tegevuskava; Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021 – 2027 ning perioodi 2021 – 2027 Interreg programmide programmdokumendid; EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027; Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“ Regionaal arengu programm on vajalik riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ horisontaal s e te alus põhimõ te te elluviimiseks ja panustab peamiselt „majandus e ja kliima“, „ruum i ja liikuvus e “ ning „riigivalitsemi s e“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse. Regionaalarengu programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid : Euroopa Regionaalarengu F ondist antakse erinevaid toetusi avalikule, era- ja mittetulundussektorile , et ühtlustada piirkondade arengut ja edendada piiriülest koostööd ( Interreg programm id ). Õiglase Ülemineku Fond ist toetatakse Ida-Virumaa piirkondlikke algatusi ning investeeringuid kohalike omavalitsuse teenuste tulevikukindlusesse . Moderniseerimisfondist ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tuludest toetatakse kohalike omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamist. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ist rahastatakse investeeringuid maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisse ja Leader -programmi elluviimiseks. Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse kohalike omavalitsuste jalgratta- ja jalgteedesse investeeringuid. 2 . Programmi eesmärk , mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk Inimestel kõikjal Eestis on kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Mõõdik Tegelik 202 5 Sihttase 2027 Sihttase 2028 Sihttase 202 9 Sihttase 2030 Sihttase 2035 Väljaspool Harju maakonda elavate elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <= 52,8 % 53,0 % 53,0 % 53,0 % 53,0 % 53,0 % Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst , %, >= 3 6,8 % ( 2024 ) 37 % 37,5 % 38 % 38,5 % 39 % KOV teenustega rahulolu , > 58,8 (2024) 62 63 63 63 66 Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist , % 23,2% 25 25 25 25 25 Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määr a erinevus võrreldes linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga 0,5%-punkti madalam <3%-punkti madalam <3%-punkti madalam <3%-punkti madalam <3%-punkti madalam <3%-punkti madalam Väljaspool Harju maakonda elavate elanike osakaal – lähtub Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” sarnasest mõõdik ust ja väljen dab riigisisese regionaalarengu tasakaalu ning piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana . Mõõdik näitab, mil määral jätkub majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni ning mil määral saavad selle taustal majanduskasvust kasu muud Eesti piirkonnad . Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst - Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab riigisises t regionaalarengu tasakaalu ja toodetavat lisandväärtust väljaspool pealinnapiirkonda . M õõdiku valik lähtub asjaolust, et rahvastiku ja aktiivsema majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni muude Eesti piirkondade arvelt on jätkuvalt üheks olulisemaks regionaalarengu väljakutseks ja eri piirkondade pika a jalist arenguperspektiivi kujundavaks suundumuseks. KOV teenustega rahulolu – Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” mõõdik kirjeldab elanike hinnangut omavalitsuste teenustele. Elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus tagab elanike kõrgema rahulolu KOV teenustega. KOVide tulude osakaal valitsussektori st mõõdab detsentraliseerituse taset, kasv viitab tugevamalt kohaliku omavalitsuse finantsrollile. Maapiirkonna elanike vanuses 20-64 tööhõive määra erinevus võrreldes linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonnaga määr – Mõõdik lähtub muuhulgas Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 sarnasest mõõdi kust. Mõõdik väljendab maalises asustuspiirkonnas elavate tööealiste elanike võimalusi osaleda tööturul ja atraktiivsete töökohtade kättesaadavust võrreldes keskus piirkondadega , kuhu on koondumas aktiivsem ettevõtlustegevus . Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 202 6 * 202 7 202 8 202 9 20 30 Programmi kulud kokku -180 630 -147 114 -133 965 -91 171 -23 513 Regionaalpoliitika -177 380 -124 605 -108 509 -58 348 -23 722 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -3 250 -22 509 -25 456 -32 823 -1 791 * Riigikogu kinnitatud eelarve Programmi tegevuse „ Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine “ kulude eelarvest valdav osa antakse toetuste na regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks , et väheneks piirkondade eba ühtlane areng, rakendades muuhulgas piirkondade eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi, seiratakse ja hinnatakse valdkonnapoliitikate mõju regionaalarengule ning toetatakse piirkondade tasakaalustatud arengut piirkondliku konkurentsivõime ja elukeskkonna arendamise kaudu. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus . 3 . Hetkeolukorra analüüs Regionaalareng Suuremad väljakutsed ja nendele suunatud tegevused saab regionaalarengu valdkonnas jagada peamiselt kolme gruppi: p iirkondliku konkurentsivõime , p iirkondliku elukeskkonna ning piirkondlike mõjude hindamise ja suunamise ning regionaalse koostöö edendamisega seotud väljakutsed. Arvestades Eesti territooriumi väiksust, on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. 202 5 . aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal püsivad Eestis jätkuvalt suured piirkondade vahelised arenguerinevused ning hoolimata üksikutest positiivsetest arengusuundumustest ei ole märke, et üleriigilises strateegias „Eesti 2035“-s jt riigi arengudokumentides seatud eesmärgid regionaalse tasakaalustatuse osas päriselt oleks realiseerumas. Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste heaolu seisukohalt jätkuvalt üks peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid . Eriti suur piirkondade vaheline ebavõrdsus püsib ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning kõrgemalt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule ligipääsus, mis on paraku piirkondlikku arengu kujundamisel võtmeteguriks. Piirkondade vaheline arengulõhe on jätkuvalt ilmekaim suuremate linnapiirkondade ja ääremaalisemate piirkondade vahel ning suurem arengumahajäämus on ka Lääne-Eestis ning Eesti idapiiri äärsetes regioonides Kagu-Eestis ja Jõgevamaal. Samas ei ole regionaalne ebavõrdsus üksnes üksikute piirkondade probleem, vaid mõjutab Eesti kui terviku majanduslikku konkurentsivõimet, ühiskondlikku sidusust, julgeolekut ja säilenõtkust. Rahvastiku ja majandustegevuse koondumine pealinnapiirkonda suurendab survet taristule, teenustele ja eluasemeturule ning toob samal ajal kaasa olemasoleva taristu ja arengupotentsiaali alakasutuse mujal Eestis. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu meetmete ja valdkonnapoliitikate regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes . Regionaalpoliitika kujuneb majandus-, haridus-, transpordi-, ettevõtlus-, tervishoiu-, eluaseme- , teenus - ja muude poliitikate koosmõjus ning seetõttu peab regionaalne mõõde olema senisest süsteemsemalt seotud riigi strateegiliste otsuste, investeeringute ja eelarvepoliitikaga. Valitsuse algatatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ asu s tuse arengu sihtide kohaselt eeldab seniste pikemaajaliste trendide mõjutamine ulatuslikku valdkondade üleselt koostööd ja laiemat ühiskondlikku kokkulepet piirkondlike keskuste tugevdamiseks, millel on potentsiaali kujuneda piirkondade majandusliku arengu veduriks ja riigi ruumilise arengu tasakaalustajaks , et kujundada Eestist mitmekeskuseline , tasakaalustatum ja pikaajaliselt kestlikum riik. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 202 5 . aastal 47 ,2 %, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0, 2 -0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Rahvastiku pealinnaregiooni koondumine on lähiminevikus olnud OECD riikide võrdluses Eestis üks kõige kiiremaid. Rahvastiku vananemise riigisisesed erinevused pealinnaregiooni ja ääremaalisemate maapiirkondade vahel on ka rahvusvahelises võrdluses OECD analüüside põhjal Eestis ühed silmatorkavamad. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 5 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal ( + 6, 9 %) ja Tartumaal ( + 7, 4 %) ning pisut vähem ka Pärnu- ja Raplamaal (vastavalt 1,8% ja 2,1%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 6 maakonnas Kagu-Eestis, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud enam kui 3% võrra . Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda asuvates maakondades ja omavalitsusüksustes , kus rahvastik on rände arvelt mõnel üksikul aastal kasvanud. Ka Harju maakonna rahvaarv on 2025. aasta jooksul tervikuna vähenenud 2266 inimese võrra, mis on ilmselt mõjutatud peamiselt Ukraina põgenike tagasirändest. Samal ajal on kasvanud maakondadest vaid Tartumaa elanike arv 17 5 inimese võrra. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s ulatus 202 4 . aastal 3 6,8 % - ni . SKP on paljudes väljapool suuremaid Eesti linnapiirkondi paiknevates maakondades nii Harjumaa kui ka ELi keskmisega võrreldes jätkuvalt kesine. SKP elaniku kohta on Eurostati andmete le toetudes selgelt kõrgem kahe suurema linnapiirkonnaga regioonides, ulatudes 202 4 .a seisuga Põhja-Eestis (Harjumaal) 10 9 %- ni ELi keskmisest ning Tartumaal 80 %- ni . Kuigi viimaste aastate jooksul on SKP näitaja lähenenud ELi keskmisele enamikes maakondades , jääb see 6 maakonnas endiselt alla 50% taseme, ulatudes Valga- ja Põlvamaal vaid 41 -42 %- ni ELi keskmisest. See näitab ühtlasi selgelt, et nende piirkondade ettevõtluse panus riigi majanduskasvu ja nende endi sotsiaalmajandusliku heaolu parandamisele ei ole siiani olnud piisav ning tuleb otsida uusi võimalusi selle panuse suurendamiseks. Piirkondlike arenguerisuste taustal joonistuvad välja maapiirkondade pikemaajalised arenguväljakutsed . Erilist tähelepanu vajavad muuhulgas i nimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades. Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv tervikuna oli Statistikaameti andmetel 2025. aastal 3,1% ning linna- ja väikelinnalises asustuspiirkonnas kokku 5,1% võrra suurem kui 5 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv samal ajal vähenes ligemale 3500 inimese ehk 0,9% jagu. Siiski on pärast 2020. aastat ka maapiirkondade rahvaarvu kahanemine viimaste l aastate l pigem pidurdunud ja mõnel vahepealsel aastal (2022 ja 2024) ka ajutiselt , eeskätt Ukraina põgenike arvelt suurenenud. Samuti on näiteks sissetulekute erinevused erinevate maakondade vahel märksa suuremad kui maa- ja linnaelanike vahel, näiteks oli elanike aastakeskmine ekvivalentnetosissetulek 21761 eurot ning madalaima näitajaga Ida-Virumaal 14789 eurot. Võrdluseks linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas oli see näitaja 20359 eurot ja maalises asustuspiirkonnas 17840 eurot. 202 5 . aastal oli vanuses 20-64 elanike tööhõive määr maapiirkonnas 8 1,3 %. Võrreldes aasta varasemaga kasvas maapiirkonna elanike tööhõive määr samas vanusrühmas 0,9 %, olles 2020. aasta tasemest 7,5 protsendipunkti kõrgemal . Linnalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas on tööhõive määr võrdlusena olnud pärast 2023. aastat languses, ulatudes 2025. aastal 81,8 protsendini , ehk vahe maapiirkonnaga on peaaegu võrdsustunud . Samas, maakondade lõikes on erinevused 20-64-aastaste tööhõivemääras märksa suuremad, ulatudes Hiiumaal 91%, Harjumaal 84,5% ja Tartumaal 83,3% tasemeni , samal ajal kui Ida-Virumaal ja Põlvamaal jäi see vaid 73,6- 73,8% vahemikku . Suurima kasvu on 2025. aasta võrdluses läbi teinud Hiiumaa ja Põlvamaa – tööhõive määr on 2025. aastal vastavalt 15,5 ja 11,3 protsendipunkti võrra kõrgemal kui kaks aastat varem . Üldise rahvastiku vananemise ga jätkub ka kahanev tööturg ja ülalpidamiskoormus maapiirkonnas , ku na tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on seal tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kõige kiirem on see muutus Ida-Virumaal, seda nii maal kui linnas. Kui linnalises asustuspiirkonnas ja eriti pealinnapiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb . Suurim on kasv sealjuures väikelinnalises asustuspiirkonnas, mis viitab valglinnastumisele . Piirkondade vahelised erinevused elanike sissetulekutes ei ole samuti selget vähenemistrendi märgata . Pärast 2020. aastat on keskm ise ekvivalentnetosissetulek uga maakonna osatähtsus Harjumaast, kus sissetulekute tase on püsinud pidevalt kõrgeim, 4 järjestikusel aastal ühtlaselt vähenenud, ulatudes 2024.a Ida-Virumaal 68% tasemeni Harjumaa näitajast . Selle näitaja põhjal ei ole piirkondade vaheline ebavõrdsus inimeste elatustasemes ja elukvaliteedis vähenenud. Samas maalises asustuspiirkonnas on võrreldes linnalise ja väikelinnalise piirkonnaga keskmine ekvivalentnetosissetulek kahe viimase aasta andmete (2023-24) põhjal olnud viimase 6 aasta keskmisest 1-2 %-punkti võrra kõrgem. Samas on mõne arengunäitaja puhul olnud paaril viimasel aastal märgata ka piirkondliku ebavõrdsuse vähenemist. Seda eelkõige inimeste tööjõus osalemises ja rahulolus KOV arengu, teenuste ja elukeskkonnaga. Need muutused on siiski vähemärgatavad ja ei võimalda veel teha veel järeldusi selgematest ja püsivamatest suundumustest piirkondlike arenguerinevuste vähenemisel. Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele avalduva mõju suuna misel on puudujääke. Ühtlasema regionaalarengu ni jõud miseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadliku ma lt oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele . Välja kujunemata on t oimiv valdkondade ülene koostöö ja praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, valdkonna arengukavade seire mõõdikute kaudu nende piirkondlike eesmärgipüstituse täpsustami ne ning piirkondlikku arengut tugevdavate tegevuste koordineeritud elluviimi ne valdkondlike programmide toel . Samuti ei ole süsteemne valdkondlike poliitikamuudatuste tegemisel regionaalsete ja maaelu mõjude hindamine ning vastavate juhendite järgimine [3] . Struktuuritoetuse meetmete puhul on regionaalse mõjuga arvestamine integreeritud toetuse andmise tingimiste väljatöötamise protsessi ning see on suurendanud teadlikkust regionaalse mõõtme arvestamise vajadusest ja aidanud meetmete panust ühtlasemasse regionaalarengusse mõnevõrra tugevdada . Kokkuvõttes on ELi toetuseid (2023-24.a toetusotsuste põhjal) jõudnud elaniku kohta pisut enam keskmiselt halvemate sotsiaalmajanduslike arengunäitajatega piirkondadesse. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Euroopa territoriaalse koostöö ( Interreg ) koostööprogrammid aitavad Eesti piirkondadel ja organisatsioonidel kasvatada oma haldussuutlikkust, vahetada kogemusi ja teadmisi üle Euroopa erinevates poliitikavaldkondades ning võimaldavad koostöös lahendada riigipiire ületavaid väljakutseid. 20 aasta jooksul on Eesti piirkondadesse investeeritud üle 300 mln euro, üle 1000 koostööprojektis osales üle 2000 Eesti partnerorganisatsiooni. 2021-2027 ELi eelarve perioodi programmid on aktiivses elluviimise faasis. 202 5 . aastal on alustatud uue 2028+ perioodi ettevalmistamisega nii programmide kui ELi tasandil. ELi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste rakendamine toimub planeeritud tempos. 2025. aastal kiirenes väljamaksete tempo oluliselt ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tõusnud kiireimate toetuste rakendajate sekka . Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on u ue ELi eelarve perioodi toetusmeetmeid kavandades vaja arvestada selgemalt piirkondade vajaduste ja potentsiaaliga ning tugevdada meetmete mõju ühtlasemale regionaalarengule . See eeldab EL uue eelarveperioodi toetusvahendite senisest oluliselt suuremas mahus suunamist väljapoole Harjumaad , kus areng ei vaja sarnasel määral lisasekkumisi võrreldes muude, eriti turutõrke- ja kahanevate piirkondadega . T uge ja paremat suunamist vajab ka ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele , eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi . Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on turutõrkega piirkondades raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude ja muude finantsinstrumentide parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turutõrkepiirkondades. Jätkuvalt tuleb tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest jõuaks väljaspoole Tallinna, selle lähivaldasid ja Tartut, nagu Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis ette nähtud. Üleriigiliste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Jätkata ning suurendada tuleb toetusmeetmete jõudmist nendesse piirkondadesse, tegeledes sealhulgas ka takistustega, mis pärsivad piirkondade taotlemisaktiivsust ja -edukust. Seoses Venemaa agressioonisõja ja sellest tingitud geopoliitiliste muutustega on veelgi tähtsustunud vajadus l ahenduste järele meie ELi välispiiri regioonide keerulise sotsiaalmajandusliku seisundi ning vastupidavusvõime tugevdamiseks geopoliitilistele jm välistele mõjutustele Kohandumaks nende muutustega on vaja pöörata eritähelepanu meie idapiiriregiooni vajadustele nii ELi ühtekuuluvuspoliitika, sh Interregi programmide, kui ka riiklike meetmete kavandamisel. Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaiksuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis . Edastatud postisaadetise koguarv on pikaajalises langustrendis peamiselt perioodika, universaalse postiteenuse ning tegevusloaga kirisaadetiste ja postipakkide mahu vähenemise tõttu. Postituru kogukäive mahtu aitavad hoida kullerpostiteenused ja muud postiteenused . 2025. aastal moodustas universaalne postiteenus kõigest 5 % AS Eesti Post ( ärinimega Omniva) müügituludest . 2025. aastal esitati Riigikogule menetlemiseks postiseaduse muudatused ning alustati ettevalmistusi AS Eesti Posti võõrandamiseks . Universaalse postiteenuse osutajal on seadusest tulenev kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta-aastalt vähenenud , on oluline tagada väljaannete kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid. 2026.a. on Eesti Meediaettevõtete Liidu (EML) ja AS Eesti Post andmetel Eestis vähemalt 200 000 paberlehtede lugejat, kellest 100 000 elab maapiirkonnas . Paberlehtede peamine lugejaskond on täna vanuses 60-85 eluaastat ning paberlehe tellimuste arv väheneb ca 10% aastas. Riigieelarvest makstakse AS Eesti Postile kui universaalse postiteenuse osutajale dotatsiooni, et tagada maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamine. Teenusemahtude pideva vähenemise taustal ei ole senine dotatsiooni maht (2026. a 1,5 mln €) piisav maapiirkondades kõrgemate kojukandekulude katmiseks. Eesti Meediaettevõtete Liidu esitatud maa piirkondade kojukande dotatsiooni prognoos 2026-2030 tuleneb AS Eesti Post andmestikust ning AS Eesti Post ja meediamajade vahelisest lepingust, mis kehtib 2028.a. novembrini ning selle kohaselt on vajalik suurendada dotatsiooni 2027. aastal 2,8 mln € võrra (2028-2030 väheneb lisavajadus 2,6 mln eurolt 2,1 mln tasemeni). Seejuures on arvesse võetud nii paberlehtede kojukande mahtude edasist vähenemist, kandevõrgu kulude kasvu kui ka perioodika kande hinnatõusu viiepäevase kojukande korral. Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul on vaja säilitada tänane maa piirkondade kojukandevõrk vähemalt aastani 2030. Jätkuva riigi dotatsioonita ei ole see võimalik . Kohalikud omavalitsused Suuremad väljakutsed ja vastavad tegevused saab omavalitsuspoliitika valdkonnas jagada peamiselt kahte gruppi: avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga seotud väljakutsed ning omavalitsuste finantsautonoomiaga seotud väljakutsed. Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%. Kohalike omavalitsuste otsustusõigus ja finantsautonoomia on madalad . Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Kohalike omavalitsuste finantsolukord paranes järk-järgult kuni 2020. aastani, millest alates on muutused toimunud halvenemise suunas. KOV finantsolukord saavutas madalseisu 2023. aastal. Halvenenud finantsolukord on kaasa toonud suure defitsiidi, võlakohustuste kiire kasvu ning hakanud mõjutama omavalitsuste investeerimisvõimekust. 2024. a on KOVide finantsolukord stabiliseerunud eelkõige selle tõttu, et inflatsioon on aeglustunud, mis tähendab kulude kasvust mõnevõrra kiiremat tulude kasvu. Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, kriisivalmidus ja rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist. Kohalike omavalitsuste võimekus teenuste osutamisel on ebaühtlane. Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises . Kuigi omavalitsuste võimekus on üldiselt kasvamas, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks, siis elanike rahulolus KOV teenustega on 2024.a olnud võrreldes 2022.a-ga langus 2 punkti ja piirkondlikud erinevused on kasvanud 0,6 punkti. Kõrgeim on rahulolu Saare maakonnas (69), Harju (61) ja Läänemaal (61). Madalaimad on rahulolu hinnangud Jõgeva (48), Põlva (48) ja Valga (51) maakonnas. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist. Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Jätkuvalt on omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused, kriisivalmidus jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab olema tagatud jätkuv üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Kohalike l omavalitsuste l on piiratud finantsautonoomia ja -võimekuse tingimustes ka kliimamuutustega kohandumisel ebaühtlane võimekus panustada riiklike kliimaeesmärkide täitmisesse , vajades selleks jätkuvalt täiendavat riigipoolset tuge . Omavalitsuste roll ettevõtluskeskkonna arendamisel on kesine. Seda tuleb suurendada . Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. Erinevatest uuringutest ja raportitest [1] on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt . Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid [2] , ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas oli 202 5 . a 5 3 %. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 202 2 -202 5 . aasta keskmisena oli 5 2 %, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 5 7,8 %. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%. 2025. a olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise kontseptsiooni, abivahendite ja koostöömudeli arendamine. 2025. aastal arendati süsteemselt valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise raamistikku, et tugevdada tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtete arvestamist riigi otsustes. Koostati regionaalarengu põhifookuste dokument ning regionaalarengu põhisõnumi d olulisematele valdkonnapoliitik a tele , mis lõi d esmase ühise lähtekoha eri valdkonnapoliitikate kujundamise ks. Raamistik sai loodud, kuid nüüd on vaja edasi liikuda j õulisema, fokuseerituma ja rakenduslikuma lähenemise suunas, et regionaalsed eesmärgid jõuaksid sisuliselt valdkondlike arengukavade, investeeringuotsuste ja meetmete kujundamisse. Paralleelselt on välja töötamisel koostöömudel, mille eesmärk on tagada regionaalarengu mõjude järjepidevam ja sisulisem arvestamine ministeeriumide üleselt ning tugevdada valdkondade vahelist koostööd. Töös on ka regionaalse mõju hindamise põhialused ja abivahendid. Selle käigus täpsustatakse regionaalarengu mõju hindamise keskseid põhimõtteid, sh linna-, maa- ja rannapiirkondade vaates, ning ajakohastat akse metoodikat ja kontrollküsimustikku, sidudes selle paremini nn rural-proofingu juhendiga. Hindamisraamistikku täiendat akse regionaalarengu seirenäitajate analüüsiga ning alustat ud on vastava automatiseeritud abivahendi loomist, et muuta mõju hindamine andmepõhisemaks ja kasutajasõbralikumaks. Samuti viidi läbi Riigikantselei arengukiirendi programmi koostööprojekt, mille käigus selgitati välja vajadused ELi struktuuritoetuste ning valdkonnapoliitikate arengukavandamise regionaalse mõju arvestamise paremaks korraldamiseks ja võimekuse suurendamiseks. Lisaks viidi läbi teavitamis- ja koosloome tegevusi, eelkõige valdkonnaministeeriumide suunal, et parandada regionaalse mõju hindamise kvaliteeti ja järjepidevust riigivalitsemises. Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine 2025. aastal jätkati Eesti regionaalarengu edendamist, keskendudes majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamisele ja rakendamisele. Lõuna-Eesti arengulepe kinnitati nõukogus 16. juunil 2025 ning alustati kavandatud tegevuste elluviimist, sealhulgas regionaalse koostöö ja projektide ellu viimisega, et toetada piirkonna majandusarengut ja konkurentsivõimet. Kesk-Eesti arengulepe läbis jaanuaris 2025 täiendava kooskõlastuse ministeeriumites ja kinnitati 17. veebruaril 2025 nõukogu koosolekul. Alates jaanuarist 2025 toimusid kohtumised Kesk-Eesti arenguleppe raames kahe regionaalse projektitaotluse koostamiseks PEEK2 programmi jaoks. Samuti valmistati ette Lõuna-Eesti arenguleppe nõukogu koosolekud, et tagada arenguleppe tegevuste koordineeritud elluviimine. Regionaalsete arengulepete protsessist anti Vabariigi Valitsusele ülevaade 11. detsembri 2025. a kabinetiistungil, kus võeti senine tegevus ja edasiseks planeeritud tegevus teadmiseks. Alates 2026. aastast võimestatakse arengulepete protsessi vastavalt OECD soovitustele peamiselt rahastusmeetmete kujundamisega seotud tegevustega, et aidata kaasa lepetes määratud eesmärkide elluviimisele. Regionaalarengule suunatud toetuste mahu ja mõju suurendamine töökohtade ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavusele vähemarenenud piirkondades. Ministeeriumitele saadeti kooskõlastamiseks ja seotud osapooltele arvamuse avaldamiseks maaelu- ja põllumajandusturu korralduse seaduse (MPKS) väljatöötamiskavatsus, mille eesmärgiks oli käsitleda võimaliku õigusruumi muutmist suurendamaks õiguskindlust maapiirkonnas elamistingimuste parendamiseks loodavate riiklike toetusmeetme rakendamisel. 2026. aastal jätkub töö MPKS seaduseelnõu menetlusega . Alustati 2028-2034 riigiplaani ettevalmistamisega , mille raames kaardistati kohaliku ja regionaalse tasandi rahastusvajadused, viidi läbi partnerite infokorje ja mitmed kaasamisseminarid, sh Kagu-Eesti välitööde raames. Nende põhjal esitati Rahandusministeeriumile ettepanek missiooniks „ Mitmekeskuseline Eesti: majanduslik, sotsiaalne ja julgeoleku tagatis“, mis valiti strateegiaseminaride tulemusel üheks 14-st katusmissioonist, mille elluviimisele 2028-2034 riigiplaani rahastus suunata. 2025. aastal sai alguse valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks oleva idapiirialade rap o rti koostamine, mis valmi s 2026. a kevadel . Samuti osaleti idapiirialade arengu toetamiseks Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga Baltic s CURI ning ESPON Chanebo projektides, et toetada EL tasandi arutelusid ja regionaalsete prioriteetide kujundamist . Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) raames kasutati eelarvejääke finantsinstrumentide ks . MAK muudatuste kaudu suurendati Maaelu Edendamise SA poolt rakendatavate finantsinstrumentide eelarvet 2 miljoni euro võrra, et programmi lõpus efektiivselt leevendada turutõrkeid. Lisaks avati eraldi taotlusvoorud Ida-Virumaa elamumajanduse arendamise toetuseks ning hoonete rekonstrueerimise toetuseks, et tagada piirkonna arengu ja kohalike investeeringute toetamine. Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõuga kehtestati maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise kord. Sekkumise eesmärk oli tugevdada maapiirkondade ettevõtjate konkurentsivõimet ja toetada kestlikku arengut, luues uusi hästi tasustatud ja atraktiivseid töökohti. Toetuse väljatöötamisel toimusid mitmed kaasamiskohtumised ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, Leader -tegevusrühmade ja maakondlike arenduskeskustega. 2025. aastal eraldati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programmidest regionaaltoetuseks kokku ligi 140 miljonit eurot . Sellele lisandusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenud ja käendused. Postside valdkonna korralduse reformimine 2025. aastal tehti olulisi samme postside valdkonna reform imisel , et tagada postiteenuste kvaliteet ja kättesaadavus, toetada turu dünaamikat ning luua kaasaegsem ja jätkusuutlikum õigusraamistik. Sealhulgas ajakohastati kahel korral universaalse postiteenuse hinnakirja, et toetada teenuse jätkusuutlikkust. Riigikogule esitati postiseaduse muutmise seaduse eelnõu , mille eesmärk on ajakohastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni ning tagada universaalse postiteenuse jätkusuutlikkus, vähendades halduskoormust ja toetades regulatsiooni paremat vastavust muutuvatele turutingimustele. Vabariigi Valitsus kiitis 13. novembri 2025 . aasta kabinetiistungil heaks ettevalmistuste alustamise ASi Eesti Post erastamiseks, et suurendada ettevõtte investeerimisvõimet ja tagada postiteenuste jätkusuutlik toimimine kogu Eestis . 2. aprillil 2026 toimunud istungil otsustas Vabariigi Valitsus müüa Aktsiaseltsi Eesti Post. ASi Eesti Post osas telliti erikontroll, mille eesmärk on hinnata, kuidas ettevõtte juhtorganid – nii juhatus kui ka nõukogu – on viimastel aastatel oma otsustega mõjutanud Eesti Posti majandustulemust ja finantsseisu. Lisaks toimus 8-19. septembrini Ülemaailmse Postiliidu kongress, kus lisaks õigusraamistiku ajakohastamisele kinnitati ka järgmise perioodi strateegia koos uute nõukogu liikmetega. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine 2025. aastal jätkati tegevusi kohalike omavalitsuste (KOV) võimekuse ja tulubaasi tugevdamiseks, et parandada avalike teenuste kvaliteeti ning toetada kohalikke kogukondi. Valitsus arutas ja võttis 13. veebruari kabinetinõupidamisel vastu otsuse jätkata analüüse ja ettevalmistusi meetmete kohta, mis laiendaksid KOVide tulubaasi ja suurendaksid nende rahalist autonoomiat . Koostati väljatöötamiskavatsus sotsiaalse taristu arendustasu ja päikesepargi tasu õigusliku aluse kehtestamiseks. 2025. a astal võeti vastu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatused , mille eesmärk on võimaldada võimekamatel omavalitsustel suurendada netovõlakoormust, vähendada bürokraatiat ning suurendada omavalitsuste paindlikkust ja otsustusõigust finantsjuhtimises. 2025. a alustati omavalitsuste toetusfondi vahendite omavalitsuste tulubaasi andmisega, mille eesmärk on omavalitsuste sõltuvuse vähendamine riigieelarvest ja aastaid samas suuruses püsinud vahendite kasvavama panemine tuleviku vaates. Viidi läbi töörühmade arutelud ja esitati kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsus. 2025.a langetas Riigikohus märgilise otsuse seoses tulumaksu ümberkorraldusega nn Robin Hoodi reformiga, mille tulemused hakkavad tulevikus vormima omavalitsuse rahastamise põhimõtteid ja tulubaasi piisavuse vaidlusi. 2025. a viidi läbi omavalitsuste teenuste ajalis - ruumilise kättesaadavuse uuring, mille eesmärgiks oli kaardistada , kui kaua võtab elanikel aega omavalitsuse teenuskohtade sse jõudmine. Uuringu tulemusel selgus, et Eestis on omavalitsuslike teenuste võrk hästi kättesaadav. 2025. a jätkus minuomavalitsus.ee rakenduse andmete korraline täiendamine ja lepiti kokku rakenduse edasised arengusuunad, mis viiakse ellu järgnevatel aastatel. 2025. a jätkus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus e eelnõu menetlus e esmärgi ga s uurendada omavalitsuste sisemist enesekorraldusõigust ning muuta KOV korraldus lihtsamaks ja paindlikumaks . Eelnõu anti üle Riigikogu menetlusse septembris 2025 ja võeti vastu 2026.a jaanuaris . 2025. a valmis tuleviku omavalitsuse kontseptsioon. Kontseptsiooni raames töötati läbi kohaliku omavalitsuse koostööd ning ülesannete asümmeetrilist jaotust puudutav teaduskirjandus ning rahvusvaheline praktika, samuti analüüsiti asümmeetria rakendatavuse põhiseaduslikke ja õiguslikke võimalusi ja piire Eesti õigussüsteemis. KOV koolitustest ja arendustegevustest viidi läbi KOV personalijuhtide võrgustiku koolitused KOV personalijuhtimise mudeli juurutamiseks. Koolitati planeerimisvaldkonna ametnikke ja töötajaid, anti ülevaade ruumiloome valdkonnast, et osalejad saaksid oma töös kaasa aidata parema ehitatud keskkonna loomisele. Korraldati konverents „ Piirkondlik ettevõtlus – külvame koostööd, lõikame edulood “ suurendamaks ettevõtluse arendamist piirkondades. Maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultantidele toimusid e ttevõtluskeskkonna arendustegevuste kavandamise töötoad . Tehti ettevalmistused uute omavalitsusjuhtide koolitamiseks 2026 .a. Valmis tööriistakast k ohaliku ja regionaalse arengu kavandamise ks. 4 . Olulised tegevused Valdkonnapoliitikate regionaalse mõõtme tugevdamine Milles seisneb väljakutse? Valdav osa riigi sekkumistest ja avalikest investeeringutest jõuab piirkondadesse valdkonnapoliitikate kaudu, mistõttu sõltub regionaalse arengu tasakaalustamine suurel määral just nende poliitikate ruumilisest mõjust. Seni ei ole regionaalsed eesmärgid valdkonnapoliitikates piisavalt tugevalt seotud valdkonnakesksete eesmärkide, investeeringute ega teenuste kujundamisega. Seetõttu kujuneb valdkondlike otsuste mõju piirkondade arengule sageli ilma teadliku suunamise ja keskse strateegilise koordineerimiseta. Tulemuseks on olukord, kus erinevates valdkondades tehtud otsused võivad tahtmatult süvendada olemasolevaid regionaalseid arengulõhesid, kuigi regionaalse tasakaalu tugevdamine on riigi strateegiline eesmärk. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Regionaalpoliitika mudeli väljatöötamine ja juurutamine. Tegevus on suunatud regionaalpoliitika kujundamise, analüüsi, piirkondlike mõjude hindamise ning piirkondliku koostöö toetamise ühtse teenusmudeli väljatöötamisele ja rakendamisele, et tagada regionaalse mõõtme süsteemne arvestamine valdkonnapoliitikates, õigusloomes, investeeringuotsustes ja piirkondlikes arenguprotsessides. Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja juurutamine . Tegevus on suunatud peamiselt valdkondlike õigusaktide, strateegiadokumentide eelnõudele ning samuti koostöömudeli arendamisele regionaalsete mõjude hindamisel regionaalarengule ja nendega arvestamise tagamisel valdkonnapoliitikate sekkumiste kujundamisel. Ühtlasi kaasaaegsete tööriistade väljatöötamisele tagamaks tõhus regionaalne mõjude hindamine. Regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine , selge tööprotsessi väljatöötamine ja regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides). Regionaalarengu mõõtme arvestamine EL 2028+ riigiplaani toetusmeetmete kavandamisel. Selleks on vaja teha vastavad kokkulepped ja toetada teisi ministeeriume, aga ka piirkondi piirkonnapõhiste meetmete kujundamisel, võttes mh arvesse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ raames langetatavaid ruumiotsuseid ja ruumilise arengu eesmärke. Regionaalpoliitika elluviimisega seotud partnerorganisatsioonide ja -võrgustike rollide ülevaatamine Milles seisneb väljakutse? Tugevatel toimepiirkondadel põhinev asustusmudel eeldab tugevat eestvedamisvõimekust ja partnerlust piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seetõttu on tegevuste elluviimise oluliseks eelduseks selge piirkondliku tasandi rollijaotus ning võimekate partnerite olemasolu kõigis võtmetegevustes. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni v ä ljat öö tamine . Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide pinnalt üle-eestilise kontseptsiooni väljatöötamine, mille eesmärgiks on piirkondade majanduse arengu ja ettevõtluse edendamine piirkondlike arengu ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja keskvalitsuse koostöös. Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamine. Maakondlike arenduskeskuste ( MAKid e ) teenusmudeli analüüs ja uue teenusmudeli koostamine lähtuvalt ettevõtja elukaare etappidest. Eesmärgiks on motivatsiooni tõstmise ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse edendamine, töökohtade loomine, koostöö partnerorganisatsioonidega ning võrgustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine, sealhulgas mitme maakonna üleselt tehtavate tegevuste osas . Ühtse kohalike tegevusrühmade võrgustiku kujundamine rannapiirkondade ja LEADER kohalikke tegevusrühmade baasilt, vaadates üle ka kohalike tegevusrühmade juhtimismudeli, tegevuspiirkonnad ja võimalused suuremaks sünergiaks maakonna arengustrateegiatega. Regionaalarengu toetuste mahu ja m õ ju suurendamine piirkondade konkurentsivõime ja elukeskkonna parandamiseks Milles seisneb väljakutse? Tulenevalt ajas muutuvatest ja lisanduvatest väljakutsetest, alanud EL 2028+ finantsperioodi rahvusvahelisest ettevalmistamisest ning üleriigilise planeeringu 2050 koostamisest on vajalik vaadata tervikuna üle regionaalarengu toetuste pakett sõltumata rahastusallikast. On oluline vähendada erinevast allikatest sama sihtrühma sarnaseid väljakutseid lahendavate toetusmeetmete koguarvu ning fokusseerida kasutada olevad toetusvahendid valdkondadesse ja piirkondadesse, kus nende mõju piirkondade konkurentsivõimele ning „õigus paigale jääda“ põhimõtte rakendamisele on suurim. Samuti on Euroopa territoriaalses koostöös ( Interreg ) vaja adresseerida riigipiiriületavaid ühiseid väljakutseid ja probleeme ning kindlustada piiriüleste piirkondade sidusust ja terviklikku arengut muutuvas keskkonnas. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Osalemine Rahandusministeeriumi juhitavas läbirääkimiste protsessis Euroopa Komisjoniga EL 2028+ finantsperioodi õigusraamistiku ning riigiplaani kavandatavate regionaalarengu meetmete osas. Muudatusettepanekute paketi koostamine riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ülevaatamiseks perioodiks 2028-2031 , mis on vajalik regionaalarengu toetuste paremaks sidustamiseks piirkondlike arenguväljakutsete, üleriigilise planeeringu 2050 eesmärkide ning EL 2028+ finantsperioodi riigiplaani regionaalarengu toetustega. Euroopa territoriaalse koostöö programmide Eesti prioriteetide kaardistamine ja Eesti seisukohtade kujundamine, ELi läbirääkimisprotsessis osalemine, uue põlvkonna programmide kavandamise käivitamine koostöös teiste riikidega. Postside valdkonna korralduse reformimine Milles seisneb väljakutse? Vaatamata ajas kahanevale teenuste mahule ning kasvavatele kuludele on vajalik tagada kvaliteetsele postiteenusele ja perioodilistele väljaannetele ligipääs võrdsetel tingimustel kõikjal Eestis. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Seisukohtade kujundamine ja vastavate ettepanekute esitamine ELi uue posti- ja pakiveomääruse kohta, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis. Osalemine ASi Eesti Post võõrandamisega seotud tegevustes. Kohalike omavalitsuste v õ imekuse t õ stmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia ja tulubaasi suurendamine Milles seisneb väljakutse? Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse vähenemine. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Tuleviku omavalitsuse kontseptsiooni rakendamine. Minuomavalitsus.ee tööriista ümberkujundamine teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse tõhusamaks seireks. 5 . P rogrammi tegevused 5 .1 Programmi tegevus - Regionaal p oliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevus 1 Regionaa l poliitika kujundamine ja rakendamine Tegevuse eesmärk: Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt. Tegevuse mõõdikud 202 5 (tegelik) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) 202 9 (sihtase) 20 30 (sihtase) SKP elaniku kohta (aastane) kasv väljaspool Harjumaad , % Väljaspool Harjumaad 0,4% vs Harjumaal 5,4% (202 4 ) > Harjumaa näitaja > Harjumaa näitaja > Harjumaa näitaja > Harjumaa näitaja Elanike keskmise aastase ekvivalentnetosissetuleku maakondade vaheline erinevus, % 32,0% (2024) <3 1,8 % <3 1,6 % <3 1,4 % <3 1,2 % Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, % 26,1 7 27,7 27,7 27,7 27,7 ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide 2020-27 rakenduskava poliitikaeesmärkide 1 ja 2 ettevõtlusmeetme te toetuste jõudmine väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi > 40% > 40% > 40% > 40% SKP elaniku kohta kasv väljaspool Harjumaad (%) mõõdik väljendab riigisisese ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime piirkondlikku tasakaalu ja piirkondade majanduse tootlikkuse muutuseid ja vastavate toetusmeetmete mõju selles . Mõõdik väljendab samuti, mil määral jätkub majandustegevuse koondumine pealinnaregiooni ning kuivõrd saavad selle taustal majanduse ja tootlikkuse kasvust kasu muud Eesti piirkonnad. Elanike keskmise aastase ekvivalentnetosissetuleku maakondade vaheline erinevus (Statistikaamet, ST14) peegeldab muutuseid inimeste elukvaliteedi piirkondlike erinevustes ning võimaldab teha kaudseid järeldusi selle kohta, milline on olnud eri poliitikate koosmõju elujärje ühtlasemale par a n emi sele Eesti eri piirkondades. . Maapiirkonnas elavate 21-40 aastaste osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus näitab, kui suur osakaal noortest elab maapiirkonnas ( vastavalt Statistikaameti maalise asu la piirkonna klassifikatsioonile) . Mõõdik annab infot maapiirkondade atraktiivsuse ja püsivuse ning demograafilise jätkusuutlikkuse kohta ning väljendab kaudsemalt ka vastavate regionaalarengu toetusmeetmete mõju nendele muutustele. ELi ühtekuuluvuspoliitika fondide 2020-27 rakenduskava poliitikaeesmärkide 1 ja 2 ettevõtlusmeetmete toetuste jõudmine väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkondi väljendab muuhulgas REM REGO tegevuste tulemuslikkust valdkonnapoliitikate meetmete mõju tugevdamisel ühtlasemale regionaalarengule koostöös valdkonna ministeeriumitega . Tegevused perioodil 2027-2030: Piirkondliku mõju hindamist ja suunamist ning regionaalset koostööd edendavad tegevused Regionaalpoliitika kujundamine ja regionaalarengu strateegiline kavandamine. R egionaalpoliitika mudeli väljatöötamine ja rakendamine, et tagada ministeeriumidele, piirkondadele ja partneritele süsteemne nõustamine, regionaalsete mõjude hindamisega arvestamine , andmetugi ning koostöömudel regionaalsete eesmärkidega arvestamisel. Sealhulgas: koostöö korraldamine valdkonna ministeeriumitega regionaalarengu suunamisel; regionaalpoliitika strateegiadokumen t i d e väljatöötamine ja täiendamine (sh regionaalpoliitika põhialuste ja valdkondike põhisõnumite dokumen d id); üleriigiliste ja valdkonnapoliitikate strateegiate ja planeeringudokumentide (sh "Eesti 2035", üleriigiline planeering, valdkondlikud arengukavad) ettevalmistamisel ning kooskõlastamisel sisendi ja ettepanekute andmine lähtuvalt regionaalarengu vajadustest ja eesmärkidest. Regionaalpoliitiliste põhifookuste kujundamine ning nende süsteemse arvestamise juurutamine valdkonnapoliitikates, õigusloomes ja investeeringuotsustes. Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja juurutamine koostöös teiste ministeeriumite ja partneritega , sh piirkondlike mõjude süstemaatiline jälgimine, tulemuste hindamine ning vajadusel poliitikasoovituste tegemine sekkumiste korrigeerimiseks. Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide , meetmete ja reformide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks. Osalemine partnerina valdkonna arengukavade koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine. R egionaalse arengu tegevuskava ( RETK ) elluviimise tugevdamine riigi regionaalse arengu suunamise ja seire tööriistana koostöös valdkonnaministeeriumitega. Samuti RETKi elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide suunas liikumise jälgimisega ning seire tulemuste põhjal ettepanekute tegemine kõigi ministeeriumite tegevuste regionaalarengut tasakaalustava mõju tugevdamiseks . Oluliseks tegevuseks 2026. aastal on RETKi elluviimise tõhustamine koostöös valdkonnaministeeriumitega. Regionaalse arengu suundumuste seire ja analüüs . Koostatakse ka vajaduspõhiseid statistikapäringuid ja analüüse regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel tehakse ettepanekuid riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks . R ahvusvahelise teadmise ja kogemuse Eestisse toomine ja Eesti seisukohtade kujundamine ELi , OECD ja ÜRO valdkonna poliitika töörühmade töös osalemise kaudu . Rahvusvaheline koostöö on läbiv tegevus kõigis regionaal poliitika valdkon dades – piirkondlike mõjude hindamises, piirkondliku konkurentsivõime edendamises ja piirkondliku elukeskkonna arendamises. Se e töö toetab ruumiteadlikumate poliitikate kujundamist nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil . Lisaks on oluline roll koostööpartnerite kaasamisel, teavitamisel ja informeerimisel. Samuti alustatakse e ttevalmistus i Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ülesanneteks regionaal- ja linnapoliitika valdkonna s (2031 I pa ). Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. aasta I kvartal. Võrgustikutegevuste korraldamine maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade ja kohalike omavalitsuste arendusjuhtide vahelise koostöö, kogemuste vahetamise ning teabe jagamise soodustamiseks. Tegemist on läbiva tegevusega kõigis regionaalpoliitika valdkondades, et olla kursis piirkondlike arengute ja tegemistega ning koguda vajadusel sisendit ja jagada operatiivselt valdkondlikku teavet. Perioodil 2021-2027 osaleb Eesti seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ( Interreg ) programmis, mille raames toetatakse koostööd: piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT IV, ESPON 2030, INTERACT programmid. 202 7 . aastal jätkuvad ELi regulatsioonidega seonduvad riikidevahelised läbirääkimised , alustatakse uue põlvkonna Interreg programmide kavandamist koostöös teiste riikidega. 2004. aastast toimiv Eesti-Läti valitsuskomisjon a nalüüsi b ja aruta b piiriülest koostööd, aitab kaasa piiriregioonides ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele, toeta b piiriregioonide piiriülese koostöö strateegiate elluviimist ning otsib lahendusi piiriregioonide päevakohastele probleemidele. Lätis on loodud Läti-Eesti valitsuskomisjon. Regionaal- ja põllumajandusminister juhib Eesti valitsuskomisjoni tööd ja Eesti ja Läti valitsuskomisjonide ühisistungit. Aasta jooksul tuvastatud Eesti ja Läti piiriülesed takistused käsitletakse ühisistungil. 2024. a ühisistungi agendas mh arutati piiriüleste tervishoiuteenuste osutamist Valga haiglas, piiriülese ühistranspordiühenduse (bussi- ja rongiühendus) loomist, piiriüleste päästeoperatsioonide koordineerimist mehitamata õhusõidukite valdkonnas, elanikkonnakaitset, Eesti-Läti riigipiiri tähistamist ja korrastamist, eesti ja läti keeleõpet piirialadel ja EL välispiiri regioonide toetamist jpm. Järgmine kohtumine toimub 2026. a Eestis. Käivitunud on EL ja Eesti tasandil ettevalmistused EL 2028+ finantsperioodi toetus meetme te väljatöötamiseks . J ätkuvad EL tasandil läbirääkimised eelarve- ja õigusraamistiku täpsustamiseks, mille raames antakse sisend, et parimal moel oleks võimalik kasutada EL vahendeid regionaalarengu tasakaalustamiseks ja piirkonnapõhiste instrumentide rakendamiseks. Riigisisese ettevalmistamise protsessis on ministeeriumil vajalik esitada 2026. aastal Rahandusministeeriumile regionaalarengu 2028+ meetmete paketi ettepanekud ning osaleda riigisisese õigus- ja rakendusraamistiku kujundamisel. Piirkondliku konkurentsivõime tõstmist toetavad tegevused . Käivitame regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektides kokku lepitud tegevuste elluviimise ning avame arengulepete investeeringumeetme, et rahastada piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks vajalikke projekte. Samuti viiakse läbi arengulepete elluviimise kavandamiseks ja mõjude mõõtmiseks vajalikke analüüse ning täiendatakse vastavalt arengulepete tegevuskavasid. Laiendame arengulepete formaati Lääne- ja Ida-Eesti piirkondadesse, kujundades välja ühtselt rakendatava mudeli. Koostame ettepaneku arengulepete õigusliku raamistiku loomiseks ning alustame õigusliku aluse ettevalmistamist 2027. aastal. Samuti valmistame ette EL 2028+ finantsperioodi arengulepetega seotud toetusmeetmeid. Maakondlike arenduskeskuste ( MAKide ) teenusmudeli analüüs ja uue teenusmudeli koostamine lähtuvalt ettevõtja elukaare etappidest. Eesmärgiks on motivatsiooni tõstmise ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtluse edendamine, töökohtade loomine, koostöö partnerorganisatsioonidega ning võrgustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine, sealhulgas mitme maakonna üleselt tehtavate tegevuste osas . Tähelepanu pööratakse ka klienditeekonna kirjeldamisele ja konsultantide kutseoskuste mudelile. Ministeeriumite ühistellimusena 2026. aastal koostatava rahastamisvahendi eelhindamise tulemuste põhjal kavandatakse ja disainitakse uued või ajakohastatud finantsinstrumendid (nt laenud, käendused, omakapitaliinstrumendid, segarahastus ) . Eelhindamise alusel viiakse läbi instrumentide detailne kujundamine (sihtgrupid, sobivaim instrumentide tüüp, tingimused, koostoime toetustega), 2028–2030 toimub instrumentide rakendamine, seire ja vajaduspõhine kohandamine ning tulemuste hindamine, tagamaks vahendite tõhus kasutus ja jätkusuutlik ringlus. Teeme koostööd teiste ettevõtlusmeetmete eest vastutavate ministeeriumitega, et suurendada ettevõtlustoetuste jõudmist väljapoole Tallinna ja Tartu piirkondi ning tagada, et vähemalt 40% Nutikam Eesti ja Rohelisem Eesti ettevõtlustoetustest jõuaks teistesse Eesti piirkondadesse. Toetusmeetmed piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks 202 7 .a on järgmised eelduste loomiseks m aapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD); eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD); toetus Ida-Virumaa programm ist - toetus leping I da-Viru Ettevõtluskeskusega (IVEK) Viru Filmifond i ja strateegiline nõustami se toetamine ; toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks; toetus mikro- ja väikeettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF); maakondlike arenduskeskuste (MTÜ MAK) tegevustoetus ; toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF); toetus maakondlikele arenduskeskustele ( MAKidele ) nõustamisteenuse pakkumisel (MAK1) ja VKEde võimekuse kasvatamisel ( MAK2) (ERF) . Piirkondliku elukeskkonna arengut toetavad tegevused Kohalike omavalitsuse võimekuse kasvatamine ja tegevuste kiirendamine riiklike kliimaeesmärkide täitmisel , eelkõige läbi avaliku sektori hoonefondi energiatõhusaks muutmise . K ohalike omavalitsuste võimkonnas on kliimaeesmärkide saavutamiseks olulise mõjuga tegevused nagu avalike teenuste osutamiseks kasutatava hoonefondi rekonstrueerimine ja kliimaeesmärkide saavutamiseks suunatud koostöö korraldamine. Suurema osa avaliku sektori hoonefondist moodustavad omavalitsussektori hooned. Vähemalt C-energiaklassiga hoonete osakaal omavalitsuste avalike teenuste põhifunktsiooniga seotud hoonete seas oli 2024. aastal 44%. Võttes arvesse nõutava sisekliima tagamist, on osakaal veelgi väiksem. Postivaldkonna tuleviku kujundamine , sh ELi uue posti- ja pakiveomääruse välja töötamine, mis on aluseks tuleviku postiteenuste osutamisele. Määrus hakkab asendama senist postidirektiivi. Alanud on AS Eesti Posti erastamise protsess – v alitsus kiitis 2026. aasta aprillis heaks aktsiate võõrandamise avaliku enampakkumise teel , tehinguni soovitakse jõuda 2027. aastal. Eesmärk on tõsta ettevõtte efektiivsust ja konkurentsivõimet eraturul, tagades samas universaalse postiteenuse kättesaadavuse. Oluline on ka perioodika kojukande jätkusuutliku tulevikumudeli kujundamine koostöös seotud osapooltega, et tagada usaldusväärse ja sõltumatu info kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid . Maa- ja rannapiirkondade elujõulisuse hoidmisel on oluline kohalike kogukondade võimekuse tõstmine ning neid toetavate võrgustike tugevdamine, tagamaks selge piirkondliku tasandi rollijaotus kogukondade toetamisel. Selleks on kavas: luua eeldused ühtse kohalike tegevusrühmade võrgustiku kujunemiseks seni tulenevalt erinevast rahastusallikast eraldiseisvalt toimivate rannapiirkondade ja LEADER kohalikke tegevusrühmade baasilt, vaadates üle ka kohalike tegevusrühmade juhtimismudeli ja tegevuspiirkonnad; luua eeldused suuremaks sünergiaks maakonna arengustrateegiate ning kohaliku tegevusrühma strateegiate vahel, seda nii sihtpiirkonna kui elluviimise korralduse osas. Tehakse ettevalmistusi EL 2028+ finantsperioodi toetusmeetmete väljatöötamiseks , mille eesmärgiks on t ulevikukindlad teenused, piirkondade innovatsiooni- ja arenguvõimekuse kasv , k ohaliku kogukonna võimestamine ning i dapiirialade kohanemine geopoliitiliste väljakutsetega . Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspertrühma ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. Toetused piirkondliku elukeskkonna arendamiseks 2027 .a on järgmised: maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele , sh Kagu-Eesti programm kolme maakonna ülesteks prioriteetideks; toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks; toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF); väikesaarte programm ; toetus hajaasustuse majapidamistele ( hajaasustuse programm); toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD); toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm); toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF); Ida-Virumaa programm (uute elamu ehituse arendus t e toetus, spordi- ja kultuuriürituste toetus); toetus tühjenevate korterelamute probleemistiku lahendamiseks (üle-eestiline); toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond); toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF); toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF); toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF); toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (Ühtekuuluvusfond); toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF); toetus maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohaletoimetamiseks. 5 . 2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevus 2 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevuse eesmärk: Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tegevuse mõõdikud 202 5 (tegelik) 2027 (sihtase) 2028 (sihtase) 202 9 (sihtase) 2030 KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe , <= 26 (2024) 25 25 25 25 Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 skaala) , % 50 (9 valdkonda 18-st, 2024) 61 67 72 Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, % 22, 5 % 18% 18% 18% 18% Tulukuse erinevused KOV-de vahel: t asandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades 1,2 1 1,2 3 1,2 3 1,23 1,23 KOV teenustega rahuolu piirkondlikud erinevused mõõdik mõõdab rahulolu hajuvust omavalitsuste lõikes. Eesmärk on, et rahulolu teenustega kasvaks kõikides piirkondades. Mida väiksem vahe, seda ühtlasem on teenusekvaliteet üle Eesti. Teenusvaldkondade osakaal, kus vähemalt 90% KOV-dest saavutab taseme 3, näitab, kui paljudes valdkondades on miinimumtaseme saavutatud. Eesmärk on, et see näitaja kasvaks ning oleks kõikides täidetud. Sihtotstarbeliste toetuste osakaal KOVide põhitegevuse tuludest näitab sõltuvust sihtotstarbelistest riigitoetustest. Eesmärk on toetuste osakaalu vähendada suurendamaks omavalitsuste kuluautonoomiat ja tagada eelarve paindlikkus. Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades mõõdik näitab tulubaasi ebavõrdsust. Tegevused perioodil 2027-2030 Kohaliku omavalitsuse poliitika kujundami st ja finantseerimist toetavad tegevused . Toeta takse detsentraliseerimise algatusi teenuste paremaks korraldamiseks ja omavalitsuste rolli suurendamiseks . Soodusta takse ja toeta takse KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel. Taga takse regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring ) minuomavalitsus.ee veebilehel. A renda takse rakendust, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamise otsustamise l, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega. Taotle takse vahendeid ja valmistatakse ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks . Koostöös ELVL- ga viiakse ellu KOV teenistujate arendamise tegevus i. K ohaliku omavalitsuse korralduse seadus e muutmise järgne omavalitsuste nõustamine ja juhendmaterjalide koostamine . KOV tulev ikustsenaariumid e rakendamine. Suurendatakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks: andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu; võimaldades suuremat otsustusõigust maksude kehtestamisel ; a nalüüside teostamine ja ettepanekud õigusloome algatusteks, et muuta KOV tulubaas paindlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Suurenda takse kohalike omavalitsuste motivatsiooni tegeleda ettevõtluskeskkonna arendamisega: rakendades kohaliku kasu instrumendi päikeseparkide ja hoonete arendamiseks; kavandades kohaliku omavalitsuste tulubaasi sidumist töökohtade arvuga piirkonnas. Ajakohastatakse kohalike omavalitsuste tasandusfondi jaotuspõhimõtteid tegeliku kuluvajaduse muudatustega arvestamiseks. Seirata kse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata kse finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Vajadusel toetatakse kohalikke omavalitsusi nende kriisiülesannete täitmisel. L isa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärke aitavad oma teenuste kaudu saavutada ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda toetust maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamise ks, ettevõtluskeskkonna arendamise ks ja LEADER kohalike arengustrateegiate elluviimiseks projektitoetusi . RTK kaudu makstakse välja enamiku teiste regionaalarengu programmi toetusmeetme te projektitoetused . Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaa l halduse poliitikat. Lisa 2 . Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 202 6 . a kohta Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus) 202 6 .a riigieelarve I p.a . seadusemuudatused 202 6 .a riigieelarve II p.a . seadusemuudatused VV reservide eraldised Lõplik 202 6 .a programmi tegevuse eelarve* Regionaalarengu programm, Regionaalpoliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus -2 377 -225 - 179 982 Regionaalarengu programm, Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine programmi tegevus -59 -3 309
ÜHISTRANSPORDI programm 202 7 –20 30 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc229994503 \h 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc229994504 \h 4 2. Hetkeolukorra analüüs PAGEREF _Toc229994505 \h 6 Olulised tegevused PAGEREF _Toc229994506 \h 12 Programmi tegevused PAGEREF _Toc229994507 \h 13 5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine PAGEREF _Toc229994508 \h 13 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc229994509 \h 15 Lisa 2. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (tuh, eurodes) PAGEREF _Toc229994510 \h 16 Sissejuhatus Ühistranspordi programm on koostatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 ˮ (edaspidi TLAK ) elluviimiseks. TLAK üldeesmär k on : „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmär ki panustavad kolm programmi: Transpordi ja liikuvuse programm ( K liimaminist ee ri umi vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimis t ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; Mere ja vee programm ( K liimaminist ee ri umi vastutusala) ; Ühistranspordi programm (regionaal - ja põllumajandus ministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. Ühistranspordi programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus, merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Programmi nimi Ühistranspordi programm Programmi eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav , paindlik ja konkurentsivõimeline ühistranspordisüsteem. Elluviimise periood 2027-2030 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ühistranspordi programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid : Programmi rakendamiseks kasutatakse CO2 meetmeid „Kestliku ühistranspordi arendamine, sh KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamine“ ja „Säästva liikuvuse pilootprojektide toetamine“. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“ P rogramm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ , panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse . Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse , sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Programmi eesm ärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi e esmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav , paindlik ja konkurentsivõimeline ühistranspordisüsteem. Tabel 1: Programmi mõõdikud Mõõdik Tegelik (2025) Sihttase (202 6 ) Sihttase (202 7 ) Sihttase (202 8 ) Sihttase (202 9 ) Reisijate arv ühistranspordis 186 358 036 193 071 361 197 710 388 202 321 912 207 307 379 Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud ühistranspordi maksumusest, % 23,06 23,15% 23,24% 23,34% 23,43% R egionaalliinidega kaetud maaelanike osakaal, % N/A Metoodika välja töötamisel - - - Reisijate arv ü histranspord is – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel , sh kommertsliinid . Piletitulu osakaal riigi eelarvest toetatud ühistranspordi maksumusest, % – ü histranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOV i de eelarvest ja piletitulust. M õõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Regionaalliinidega kaetud maaelanike osakaal , % - Mõõdiku täpne metoodika on alles välja töötamisel. Mõõdik peaks mõõtma nende maaelanike osakaalu , kes elavad regionaalliinide mõjualas ( nt 1 km raadiuses) ja seeläbi on tagatud ühendus lähimate suuremate linnadega iga päev, hommikust õhtuni ja kindla intervalliga (1-4 h) , mis võimaldab neil osaleda erinevates tege vu stes, samuti käia töö l nii tavapärasel ajal kui ka graafiku alusel. Osakaalu suurenemisele aitab kaasa nii regionaalliinide kättesaadavuse parandamine kui ka asustuse tihendamine, ehk mida rohkem inimesi elab regionaalliinide poolt teenindavates asulates ehk keskustes, seda suurem on osakaal. Kõigi kolme mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Tabel 2. P rogrammi eelarve (tuh, eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 202 6 * 202 7 202 8 202 9 20 30 Programmi kulud kokku -1 77 585 -120 079 -119 603 -124 457 -118 566 Ühistransport -1 77 585 -120 0 79 -119 603 -124 457 -118 566 * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Hetkeolukorra analüü s Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seotud nii linnapiirkondade autostumisega kui ka hajaasustuses kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumisega. 2025. aastal jätkas ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga töölesõitude osakaal väikest kasu (35,1% à 35,7%), aga esimene kord üle aastate vähenes ka auto kasutamine (59,1% à 58,0%) Vaatamata sellele on autoga tööle liikumiste osakaal kõige suurem, mis näitab, et autostumistrend pole kuhugi kadunud ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse ning inimeste harjumuste muutmisesse peab endiselt rohkem panustama. Arvestades praegust taset ja aeglast kasvu soovitud suunas, siis 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei ole võimalik täita. 2025. aastal langes reisijate arv ühistranspordis veelgi, trend on olnud kahanev alates 2023. aastast. Peamiste põhjustena võib välja tuua suured taristutööd raudteel, piletihinna tõstmine lennuliinidel ja maakonnaliinidel piletihinna tagasitoomine tööealistele. Ühistranspordi riikliku rahastamise peamine väljakutse on kasvavate kulude kontrolli all hoidmine , et maksumaksja ja riigieelarve koormus ei suureneks, säilitades samal ajal liinivõrgu ning tagades bussiteenuse järjepidevuse. Ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid. Mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Samas ei saa piletitulu osakaal kasvada ainult reisijate arvu tõusuga, kuna ühistranspordi maksumus tõuseb iga aasta. Et piletitulu osakaal tõuseks peavad ajapikku tõusma ka pilethinnad. Rongireisijate arv rongkilomeetri kohta 2025. aastal vähenes. Kõige suuremaks põhjusteks olid taristutööd Tallinn-Tartu suunal, mis toimusid terve aasta. Maakondlike bussiliinide sõitjate arv liinikilomeetri kohta 2025. aastal vähenes, peamise põhjusena võib välja tuua selle, et veomaht tõusus, aga reisijate arv vähenes. Reisijate arvu vähenemise peamiseks põhjuseks on piletihinna tagasitoomine tööealistele 2024. aastal. Kuna see muudatus ei toimunud päris aasta alguses, siis avaldas see mõju ka 2025. aasta reisijate arvule. Siselendude reisijate arv reisi kohta 2025. aastal vähenes, selle selgituseks on kaks peamist põhjendust. Esimene on pilethindade tõstmine 2024. ja 2025. aastal, mille tingis asjaolu, et pilethinnad olid eelnevalt püsinud muutumatuna 2016. aastast alates. Pilethindade tõus toob alati endaga kaasa mõningase reisijate arvu vähenemise. Teine reisijate arvu vähenemise põhjendus seisneb selles, et reisijate arv on alates 2021. aastast rohkem kui kahekordistunud ja mõningane reisijate arvu vähenemine viimastel aastatel on marginaalne võrreldes eelnevate aastate tõusuga ja seda võib pidada pigem normaliseerumiseks ning turu stabiliseerumiseks pärast kiiret kasvu, mitte püsivaks langustrendiks. Parvlaeva reisijate arv reisi kohta on 2025. aastal tõusnud. Kuigi veomaht natukene vähenes, siis reisijaid tuli juurde. Reisijate arvu tõusu tõid liinid Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa, mis on viimastel aastatel reisijate arvu iga-aastaselt kasvatanud. Kindlasti on selles oma roll soojadel suvistel ilmade, aga ka kvaliteetses teenuses. Ühistranspordireform Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel . Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud ühistranspordireform . Ühistranspordireformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda. Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile. Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine. Ühtne piletisüsteem, mis soosib erinevate ühistranspordiliikide ristkasutust ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist. Toetavad investeeringud säästlikesse ja ligipääsetavatesse sõidukitesse ning taristusse (liikuvuskeskuse d , bussipeatus ed , kergliiklusteed , raudtee taristu ), mis tõst ab ühistranspordi kasutajamugavust ja atraktiivsust. Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi. Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maa konnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud . Pu udub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse pakkuja kui ka Elroni poolel. Siiski juba praegu mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK ) sünkroniseeri vad bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, mistõttu reisijatel puudub info selle kohta, millised rongide väljumised on bussidega teenindatud . Lisaks on ÜTKdel raske tihti muutuva rongi de sõidugraafikuga sammu pidada. Eesmärk oleks teha kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindus raadiusest kaugemal oleva te le , suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendus selliselt , et: ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku ; rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kas u võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega; ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasut ajad mõistaksid selle tähendust; sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka pa ariminutilise hilinemise korral; Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad. Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi ee lnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. 2025. a olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks Ühistranspordi teenuse tagamine ja pikaajalise rahastusmudeli väljatöötamine. Kehtestasime ühistranspordi rahastusmudeli, mis katab rongi- ja bussiliikluse pikaajalised kulud, taristutasude kasvu ning uute elektrirongide kasutuselevõtu. 54,47 miljonit eurot lisaraha võimaldas lõpetada ühekordsete lisataotlustega kaasnenud ebakindluse ja luua eeldused prognoositavaks planeerimiseks. 2025. aastal viidi läbi uuring mõistliku kasumi suuruse analüüsimiseks maakonnaliinidel, et töötada välja metoodika mõistliku ärikasumi arvutamiseks bussiveo hangetes ja seeläbi vältida ebaseadusliku riigiabi väljamaksmist avaliku teenindamise lepingute alusel korraldatavate maakonna bussiliinide vedajatele. Ühistranspordireformi läbiviimine (VVTP) . Ühistranspordi reformi, mis koondab süsteemi ühtse ühispileti alla, korrastab dubleerivad liinid, tugevdab piirkondlike keskuste rolli ning viib ühistranspordi digitaalse juhtimise ühtsele alusele. Säilitasime Balti jaama strateegilise sõlmpunktina, mille ümber ühistranspordi loogika toimib. Rakendasime taktipõhise sõiduplaani lääne suunal ning sidusime sellega bussivõrgud Sauel, Sakus, Jüris ja Lasnamäel, tagades järjepidevad ja täpsed ümberistumised. Tallinna-Kloogaranna liinil võeti kasutusele uued Škoda elektrirongid. 2026. aasta algusest hakkavad uued rongid sõitma Tapa ja Tallinna vahel. Kokku on tellitud 16 uut rongi, mis võimaldavad tulevikus tihendada sõiduplaane ja lühendada reisiaegu. Uued rongid saab kasutusele võtta eeldatavalt 2026. aasta lõpuks pärast taristutööde lõppu. Saaremaa nõudepõhise transpordi pilootprojektiga alustati 2024. aastal. Pilootprojekt oli edukas: läbisõit vähenes 15%, reisijate arv jäi samaks ja kulud riigile olid mõistlikud. Seetõttu ühendati peale pilootprojekti lõppu 2025. aastal nõudepõhine liinivõrk põhiliinivõrguga. Seitsmes maakonnas korraldati liinivõrgu ümberkorraldamise analüüsiks koosloome kohtumised, mille eesmärgiks oli koguda sisendit tegelike vajaduste kohta. Kaasaegse ühistranspordi registri väljaarendamine, mis võimaldab paremini planeerida toimivat ühistransporti ja hallata ühistranspordi andmeid 2025. aastal võeti kasutusele uus sõiduplaanide haldamise tarkvara, mis võimaldab koondada ühtsesse kohta bussiliinide ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine 2025 a astal töötati välja ja esitati avalikule konsultatsioonile ü histranspordiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus on avalikkusele esitatud. Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine jätkub 2026. aastal. Järgnevalt on toodud vastava l t transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid . Tabel 3. Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL Rongid 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* Sõitjad kokku (tuhat in) 7 807 7 934 7 661 7 954 9 700 10 600 11 800 Veomaht (kilomeetrit) 6 063 572 6 059 602 6 348 165 8 0 00 000 8 3 00 000 8 800 000 9 300 000 Riigi toetus liiniveo korraldamiseks (eurodes) 32 461 128 36 010 204 41 755 893 46 700 000 49 100 000 50 200 000 52 600 000 R iigi toetus reisija kohta (eurodes) 4,16 4,54 5,45 5,87 5,06 4,74 4,46 Piletitulu osakaal maksumusest (%) 40,3% 38,7% 34,6 % 34,7 % 34,8 % 34,9 % 35,0 % * prognoos Tabel 4. Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Parvlaevad 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa 2 411 446 2 462 376 2 491 876 2 516 795 2 541 963 2 567 382 2 593 056 Sõru -Triigi 47 989 51 734 52 628 53 154 53 686 54 223 54 765 Ruhnu 8 785 8 763 7 899 7 978 8 058 8 138 8 220 Vormsi 74 414 77 537 76 870 77 639 78 415 79 199 79 991 Kihnu 82 353 87 185 84 827 85 675 86 532 87 397 88 271 Piirissaare 10 630 11 234 12 846 12 974 13 104 13 235 13 368 KOKKU 2 635 617 2 698 829 2 726 946 2 754 215 2 781 758 2 809 575 2 837 671 Muutus,% 5% 2% 1% 1% 1% 1% 1% Veomaht (reiside arv) 30 644 30 944 30 881 31 100 31 100 31 100 31 100 Riigi toetus (eurodes) 26 609 889 26 899 408 28 372 177 33 243 824 35 672 419 36 830 432 37 991 513 R iigi toetus reisija kohta (eurodes) 10,10 9,97 10,40 € 12,07 € 12,82 € 13,11 € 13,39 € Piletitulu osakaal maksumusest (%) 37,1% 36,5% 36, 0 % 36, 1 % 36, 2 % 36, 3 % 36,4 % * prognoos Tabel 5. Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV Lennukid 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* Kärdla 16 275 15 332 11 886 12 124 12 245 12 367 12 491 Kuressaare 41 237 41 156 34 300 34 986 35 336 35 689 36 046 Ruhnu 1 400 1 451 1 341 1 368 1 381 1 395 1 409 KOKKU 58 912 57 939 47 527 48 478 48 962 49 452 49 946 Muutus,% 17% -2% -18% 2% 1% 1% 1% Veomaht (reiside arv) 1 385 1 367 1 369 1 390 1 390 1 390 1 390 Riigi toetus (eurodes) 6 885 078 7 058 958 7 624 465 7 686 780 7 978 878 8 246 170 8 514 171 Riigi toetus reisija kohta (eurodes) 116,87 121,83 160,42 158,56 162,96 166,75 170,47 Piletitulu osakaal maksumusest (%) 15,9% 16,2% 15,4 % 15,5 % 15,5 % 15,6 % 15,7 % * Prognoos Tabel 6. Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL Bussid 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* Sõitjaid kokku 23 168 838 21 924 971 21 294 525 21 720 416 22 154 824 22 597 920 23 049 879 Muutus,% 4% -5% -3% 2% 2% 2% 2% Veomaht (kilomeetrit) 48 499 324 48 929 462 49 609 074 49 900 000 49 900 000 49 900 000 49 900 000 Riigi toetus (eurodes) 74 600 450 72 079 082 75 811 433 78 085 776 80 428 349 82 841 199 85 326 435 Riigi toetus reisija kohta (eurodes) 3,22 3,29 2,33 € 3,60 € 3,63 € 3,67 € 3,70 € Piletitulu osakaal maksumu - sest (%) 6,0% 9,0% 8,4 % 8,5 % 8,5 % 8,6 % 8,6 % * Prognoos Olulised tegevused Prioriteet Ühistranspordireform Milles seisneb väljakutse? Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja ühistranspordi killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Käivitatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi väljatöötamine. Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. Ühistranspordikeskuste halduslepingute ajakohastamine Ühistranspordireformi koosloomeprojekti raames koostatud liinivõrgu muudatuste elluviimisel käivitame piirkonniti liinivõrgud, kus busside ja rongide väljumisajad on omavahel sünkroonitud Riigi ja KOV-i vahelise vastutuse määratlemine ühistranspordiliinide puhul (seaduse muutmine) Jätkusuutlikus rahastuses kokkuleppimine Programmi tegevused 5.1 Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine Eesmärk Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem Mõõdik Tegelik tase Trend Sihttase 202 4 ↗ 2026 2027 2028 2029 Rongireisijate arv rong/km kohta 1, 31 ↗ 1, 21 1, 29 1, 32 1,38 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/ lkm kohta 0, 4 5 ↗ 0, 46 0, 47 0, 48 0,49 Siselendude täitumus reisijad / reisi kohta 42, 4 ↗ 43 43 44 44 Parvlaeva reisijad / reisi kohta 8 7 , 2 ↗ 89 90 91 92 Kõik neli mõõdikut on kasutusintensiivsuse näitajad ja peegeldavad efektiivsuse trendi. Efektiivsusmõõdikute abil saab osaliselt ka hinnata, kas ühistranspordisüsteem on kasutajate vajadusi arvestav. Kõik neli mõõdikut näitavad, kui palju reisijaid teenindatakse pakutud teenuse mahu kohta (läbisõidu või reisi kohta). Mida suurem on näitaja, seda efektiivsem on ühistransporditeenus. Kui teenuse mahtu suurendada, kuid reisijate arv ei kasva samas tempos (või üldse), siis näitaja langeb: kulu suureneb, kuid teenuse kasutamine ei suurene, mistõttu teenuse efektiivsus väheneb. Tegevused perioodil 2027-2030: Tööta takse välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine) Elroni , ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ÜTK- dele , mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega. 202 7 . aastal tagatakse ühistranspordireform i eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega . Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muu detakse regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk o n , et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne. Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine. Luuakse ü leriigili n e üht n e piletisüsteem , mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam. Juurutatakse t aktipõhi n e rongisõiduplaan ja t aktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on, et 2035. aastal on aastane reisijate arv 20 miljonit rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi . Ajakohastatakse ühistranspordiseadus t . Ühistranspordiseaduse muutmisega ajakohastatakse ühistranspordi korraldamise õigusraamistikku, vähendatakse halduskoormust ning viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õiguse, muutunud praktika ja ühiskondlike vajadustega, sh ühistranspordi ligipääsetavuse suurendamise eesmärgiga. Teadus Jätkub r akendusuuring „LAAM: Eesti andmepõhise ja avatud liikuvusmudeli prototüübi loomine“ , mille eesmärk on ühest küljest luua Eestile strateegilise tasandi liikuvusmudeli prototüüp otsusetegemise abivahendina ning teisest küljest kaardistada ja siduda omavahel asjakohased andmestikud, et mudeli koostamisel ja otsusetegemisel saaks tugineda parimale Eestis olemasolevale teabele. L isa 1 . Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust: Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistran spordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide väljatöötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Trend Tegelik tase ( 202 4 ) Sihttase ( 202 6 ) Sihttase ( 202 7 ) Sihttase ( 202 8 ) Sihttase ( 202 9 ) Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss) ↗ 32,6 35,4 36,8 38,2 39,9 Lisa 2 . Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 202 6 . a kohta (tuh, eurodes) Ülekantav summa (piir - määraga vahetus) 202 6 . a riigieelarve I p.a . seadusemuudatused 202 6 . a riigieelarve II p.a . seadusemuudatused VV reservi eraldis Lõplik 202 6 . a programmi tegevuse eelarve* Selgitused Ühistranspordi programm, ü histranspordi - teenuse arendamine ja soodustamine programmi tegevus -2 299 853 -179 885
Tekstiparagrahvid 202 7 . aasta riigieelarve seadusesse § 11. Tulude laekumise korralduse erisus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala võib amortiseerunud laboriseadmete müügist laekunud vahendite arvelt soetada uusi laboriseadmeid. Selgitus: Paragrahvis 11 antakse Maaelu Teadmuskeskusele, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala hallatav asutus, õigus amortiseerunud laboriseadmete müügi korral kasutada uute laboriseadmete soetamisel müügist laekunud vahendeid. Laboriseadmed vajavad kaasajastamist, seadmed on spetsiifilised, nende hinnad on tõusnud ja vähenenud rahastuse tõttu on seadmete väljavahetamisel möödapääsmatu kasutada amortiseerunud seadmete müügitulu.
Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 3.1-2/385
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sisend
riigi eelarve strateegia 2027-2030 protsessi
Austatud härra Ligi
Esitan Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi RES 2025-2028 sisendmaterjalid ja kinnitan,
et rahastamiskava on sisestatud kuluarvestuse infosüsteemi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Biomajanduse programm 2027-2030
2. Toiduohutuse programm 2027-2030
3. Regionaalarengu programm 2027-2030
4. Ühistranspordi programm 2027-2030
5. Õigusaktidest tulenevad lisataotlused
6. CO2 taotlused
7. Tekstiparagrahv
Karmeli Kinks
5633 8427
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
BIOMAJANDUS E PROGRAMM 202 7 – 20 30 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc230792385 \h 2 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc230792386 \h 3 2. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava PAGEREF _Toc230792387 \h 5 3. Hetkeolukorra lühianalüüs PAGEREF _Toc230792388 \h 7 2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks PAGEREF _Toc230792389 \h 12 4. Olulised tegevused PAGEREF _Toc230792390 \h 17 5. Programmi tegevused PAGEREF _Toc230792391 \h 19 5.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkond PAGEREF _Toc230792392 \h 19 5.2. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine PAGEREF _Toc230792393 \h 22 5.3. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime PAGEREF _Toc230792394 \h 23 5.4. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvand ja eksport PAGEREF _Toc230792395 \h 27 5.5. Programmi tegevus – kutseline kalapüük PAGEREF _Toc230792396 \h 29 5.6. Programmi tegevus – kalandusturu korraldus PAGEREF _Toc230792397 \h 30 5.7. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse PAGEREF _Toc230792398 \h 32 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus PAGEREF _Toc230792399 \h 34 Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2026.a kohta PAGEREF _Toc230792400 \h 36 Sissejuhatus Biomajanduse programm on koostatud „Põll u majanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ ( PõKa ) elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks. Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada , võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke , ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks , toetades seeläbi toiduga kindlustatust ja pikaajalise toidujulgeoleku tagamist Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Programmi nimi Biomajanduse programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse. Elluviimise periood 2027-2030 Peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaasvastutajad Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK) Biomajanduse programmis kasutatakse järgmisi välisvahendeid : Ü hise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Bioressursside väärindamise ja biogaasi tootmise investeeringuid rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest. Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“ Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud. Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse ) arendamisel. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas) , seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk ja mõõdikud Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmin e , mis taga vad toiduga kindlustatuse . Mõõdik Tegelik ( 2025 ) Sihttase ( 2027 ) Sihttase ( 2028 ) Sihttase (2029 ) Sihttase ( 2030 ) Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha 982 063 990 000 990 000 990 000 990 000 Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 93,09 > 90 > 90 > 90 > 90 Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, % 6,5 (2024) 7,2 7,2 7,2 7,2 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu E esti päritolu kaupade ekspordis, % 15 1 4 14 14 14 Heas seisus kalavarude arv, % 50 (2024) 50 60 60 60 Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus , mln € 68 ,3 85,1 96,7 96,7 96,7 Kasutuses olev põllumajandusmaa pindala – põllumajandusmaa on piiratud ressurss ja maakasutusele pretendeerib erinevaid huve. Strateegiline suund on, et toidutootmise kes t likkuse ja konkurentsivõime tagamise seisukohalt tuleb põllumajandusmaa pindala hoida või veidi kasvatada (eesmärk 2030-ks aastaks vähemalt 1 mln ha põllumajandusmaad). Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal – s ee ilmestab Eesti toidutootmise loodushoidlikkust ja maa heaperemehelikku kasutamist. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal hõlmab ühekordselt põllumajanduslike keskkonnatoetuste ja ökokavade pindala, sh mahepõllumajandustoetuse pindala ning püsirohumaa säilitamise kohustuses arvesse läinud püsirohumaa pindala suhet kasutuses olevasse põllumajandusmaasse. Eesmärk on taset hoida ja kindlustada, et tase ei langeks alla 90%. Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses — mõõdik on oluline näitaja toidutarneahela rolli ja mõju hindamisel riigi majanduses . Mida suurem on selle ahela panus ettevõtlussektori lisandväärtusesse, seda rohkem luuakse riigis kohapeal väärtust läbi tootmise, töötlemise ja teeninduse, toetades regionaalset arengut, töökohtade kasvu ja majandus t. Mõõdik toetab teadlikku otsustamist ning võimaldab mõõta sektorisiseste investeeringute, innovatsiooni ja koostöö tegelikku mõju majandusele. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu E esti päritolu kaupade ekspordis — mõõdik näitab kohaliku põllumajanduse ja toidutootmise rolli riigi ekspordis ja majanduses. Kõrgem osakaal näitab sektori tugevust ja konkurentsivõimet välisturgudel, toetab maaelu arengut ning aitab mitmekesistada ja stabiliseerida majandust. Lisaks suurendab see toidutootjate sissetulekuid, loob töökohti maapiirkondades ning soodustab investeeringuid kodumaise toidutootmise arendamisse. Heas seisus kalavarude arv – mõõdik peegeldab kalandussektori kestlikkust ja näitab , kui suur osa majanduslikult olulisi kalavarusid on heas seisundis. Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus – mõõdik näitab kogu kutselise kalapüügi saagi väärtust arvutatuna keskmistes kala kokkuostuhindades. Hõlmatud on kõik kutselise kalapüügi segmendid – püük siseveekogudel, Läänemere rannikupüük ja traalpüük ning kaugpüük väljaspool Läänemerd. Mõõdik annab esmase indikatsiooni, kas maaletoodava saagi eest saadav tulu on suurenenud või vähenenud. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos 202 6 * 202 7 202 8 202 9 20 30 Programmi kulud kokku -397 743 -328 138 -194 648 -112 877 -23 289 Põllumajanduskeskkond -62 799 -62 154 -67 387 -13 836 -3 849 Ringbiomajanduse arendamine -18 445 Alates 2027. on programmi tegevus liidetud põllumajanduskeskkonnaga. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime -261 819 -218 081 -70 306 -53 921 -11 083 Eesti toidu kuvand ja eksport -2 659 -2 921 -2 929 -2 696 -1 626 Kutseline kalapüük -11 391 -12 646 -14 824 -14 998 -1 267 Kalavarude haldus ja kaitse -5 464 -6 007 -9 075 -9 245 -1 654 Kalandusturu korraldus -17 431 -6 594 -9 386 -9 026 -887 Põllumajandusmaa ja maaparandus -17 735 -19 736 -20 739 -9 155 -2 924 * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Hetkeo lukorra lühianalüüs Keskkond Kestlik loodusressursside kasutamine oluline, et tagada toidutootmise pikaajalisus. Keskkonda hoidev põllumajandus ja muldade hea seisund on kestliku toidutootmise alus. 2025. aastal oli Eestis põllumajandusmaana kasutuses 982 063 hektarit, mis on üsna sama s suurusjärgus kui eelmisel aastal. P õllumajandusmaale avaldava d jätkuvat survet metsastamine, taristu rajamine ja elamuehituse laienemine, mis suurendavad konkurentsi ma a kasutuse osas ning mõjutavad mullatervist ja tootmisvõimekust. Oluline on kaitsta v äärtuslik k u põllumajandusmaa d ja tagada kaitse- ja kasutustingimuste piisavus , selg us ja rakendatavus . Seda eriti jus t v iimaste aastate arengu te tõttu – ebastabiilsem geopoliitiline olukord, ü leriigilise planeeringu 2050 koostamine ning EL mullaseire direktiivi vastuvõtmine (sh maahõive hierarhia põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine) – kõik need tegevused eeldavad väärtusliku põllumajandusmaa täpsemat defineerimist , et hoida väärtuslik põllumajandusmaa põllumajanduslikus kasutuses, tagada toidutootmise võimekus ning vältida maa ulatuslikku killustumist ehitustegevuse või muude püsivalt maakasutust muutvate tegevuste tõttu. Kuigi väärtuslikud põllumajandusmaad on üldplaneeringutes määratletud, siis nende kaitse- ja kasutustingimused varieeruvad ning ei pruugi alati tagada maa säilimist põllumajanduslikuks kasutusek s . Sellest tulenevalt on kasutusel ebaühtla n e praktika väärtuslike põllumajandusmaade kaitse tagamisel ning selle tulemuslikkuse hindamisel. Põllumajandusmaa kestliku kasutuse kõrval on üha teravamaks väljakutseks maaparandussüsteemide seisund ja toimimine. Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem kui nende kaasajastamise võimalused . Samal ajal vajavad maaparandussüsteemid ajakohastamist muutuvate tingimuste tõttu, mida kujundavad nii põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kui ka muutunud ilmastikuolud. Lisaks on maaparandussüsteemide korrashoi ul oluline koostöö teiste maaomanikega . Piiratud ressursside tingimustes on maaparandusseire korraldamine üha keerulisem ning praegu puudub terviklik ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, põllumajandusmaa kuivendusseisundist ja keskkonnamõjust. Seetõttu tuleb kasutusele võtta uuenduslik ke tehnoloogilis i lahendus i kuivendussüsteemide toimivuse hindamiseks , näiteks droon id ja mu u d kaugseire võimalu se d . Pideva m aaparandusseire puudumist aitab mõnevõrra leevendada kuni 2030. aastani läbiviidav uuring „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutööde mõju ja ulatuse väljaselgitamiseks“, mis annab täpsema ülevaate hoiutööde mõjust ja ulatusest looduskeskkonnale . Samuti aitab maaparandusseirele kaasa kuni aastani 2033 kestev projekt LIFE SIP WetES T projekt, ku s tehakse seiretegevusi, et hinnata maaparandustegevuste, sh ka rakendatud keskkonnakaitsemeetmete , mõju veekvaliteedile, põhjaloomastikule, kaladele, suurselgroogsetel e , veetaimestiku le , kahepaiksete le ning selgub rakendatud meetme te tõhusus (peale meetmete rakendamist tehakse ka järelseiret ). Projekti raames soovitakse erinevate seiret tegevate asutuste tegevused ühtlustada. Valdkonda mõjuta s positiivselt 2026. a maaparandussüsteemide kaardirakenduses maaparandussüsteemide teo s tusjoonis te avalikustamine, mis suurendas maakasutajate s huvi ja teadlikkus t maaparandussüsteemide olemasolust ja paiknemisest . Seda kinnitas sama aasta kevadel toimunud eesvoolu uuendamise toetuse taotlusvoor, mis osutus väga populaarseks: taotlusi esitati rohkem, kui oli eelarve . Valdkonda mõjutab ka m aaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesu s ja väljakutseks on valdkonna järelkasvu tagamine. Oluline on jätkata teavitustegevustega maaparandussüsteemide korrastamisest ja leida maaparandussüsteemide korrashoiuks motiveeriv rahastus . Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal oli 2025. aastal 93,09%. Kogu kasutatav põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis eeldab keskkonna-, loomade heaolu ja tervisenõuete täitmist. Vaatamata sellele püsib põllumajanduse surve keskkonnale, väljendudes kasvuhoonegaaside heite ning lämmastikukoormuse kasvus. Põllumajanduse kliima- ja keskkonnamõju vähendamisel on keskne roll õigusraamistikul, ökokavadel ja teistel kliima- ja keskkonnameetmetel , teaduspõhistel lahendustel ja teadmussiirdel. Oluline on tootjate keskkonnateadlikkuse kasv ning riigi roll suunata tootmist keskkonnasäästlikumaks, toetades heite vähendamist, süsiniku sidumise suurendamist, kliimamuutustega kohanemist ning õhu-, vee- ja mullaseisundi parandamist. Samuti on vajalik tugevdada seirevõimekust, et paremini hinnata põllumajanduskeskkonna muutusi ja kujundada sihitumaid ja tulemuslikumaid meetmeid. Põllumajandus mõjutab ja sõltub samaaegselt loodusressurssidest, maastikest ja elurikkusest. Kliimamuutused mõjutavad tootmist, samal ajal kui põllumajandus mõjutab kliimat. Elurikkuse säilimine ja toidutootmise jätkusuutlikkus eeldavad mullatervise hoidmist ning kliimamuutustega kohanemist. Põllumajandusmaastike elurikkuse seisund on ebaühtlane: kuigi osa näitajaid on stabiilsed, on põllulindude indeks langustrendis. Peamistes tootmispiirkondades on elurikkust toetavaid maastikuelemente vähe ning liigirikaste rohumaade säilitamine ja taastamine vajab täiendavat tähelepanu. Looduslik kahjuritõrje on kestliku põllumajanduse oluline osa, mille eesmärk on toetada kasulikke organisme ja kahjurite looduslikke vaenlasi, et vähendada kahjurite levikut ning sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest. Lähenemine tugineb integreeritud taimekaitse põhimõtetele ning hõlmab erinevaid maastiku-, põlluäärseid ja põllusiseseid meetmeid, mis aitavad säilitada elurikkust ja tugevdada agroökosüsteemide tasakaalu. Vajalik on täpsemalt hinnata, kui tõhus on looduslik kahjuritõrje erinevates põllumajandustingimustes ning millistel tingimustel suudab see vähendada kahjurite arvukust ja piirata saagikadu ning uurida, millised maastikuelemendid, põlluäärsed kooslused ja majandamisvõtted toetavad kõige enam kasulike organismide, sealhulgas kahjurite looduslike vaenlaste arvukust ja aktiivsust. Heas seisundis muld tagab elutähtsad ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved ning on paljude majandussektorite aluseks. R iikliku põllumuldade seire maht on süsteemse ja üleriigilise ajakohase hinnangu andmiseks ebapiisav. 2028. a sügiseks tuleb Eestil mullaseaduse kaudu üle võtta EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiiv , mis loob mh aluse senisest mahukamale mullaseirele. Kui Eesti muldade seisundi hoidmisega põllumeeste poolt võib üldiselt rahule jääda, siis täiendavat tähelepanu on vaja pöörata muldade tihenemise vähendamisele, happeliste ja fosforiliiaga põldude osakaalu vähendamisele ning muldade struktuursuse parandamisele ja põllumaadel o rgaanilise süsinikuvaru säilimi sele, mis on oluline nii mullaviljakuse, mulla veesidumis võime kui ka kliimakindluse seisukohalt. Suurendada on vaja ka tahesõnniku ja komposti kättesaadavust ja kasutust, samuti digestaadi töötlemist ning edendada segatootmist ja põllumajandustootjate omavahelist koostööd . Oluliseks teemaks on ka turvasmullaga maade kasutamine eelkõige rohumaadena. Kalavarude seis on mitmel pool kesine ning selle parandamine eeldab püügikoormuse ja kalavarude tasakaalustamist, arvestades ka kormoranide ja hüljeste mõju. Mõlemad mõjutavad varusid oluliselt ning üksnes ühe teguri reguleerimisest ei piisa kestlikuks paranemiseks. Rannakalandust mõjutab hallhülge tekitatud kahju, mis väljendub püüniste kahjustamises ja saagikaos. Kalavarude taastamiseks tuleb jätkata kaitsemeetmete ajakohastamist, vähendada püügikoormust ning taastada kalade elupaiku ja kudealasid. Samuti on vajalik tõhustada ebaseadusliku kalapüügi tõkestamist, kaaspüügi vähendamist ja ebasoovitavatest püügimeetoditest loobumist. 2025. aastaks oli avatud 134 kalade rändetakistust, millest viis avati samal aastal. Rändetakistuste kõrvaldamine on järjepidev protsess, mis eeldab koostööd teadlaste ja haldusasutustega ning parandab kalade rändevõimalusi ja ökosüsteemide toimimist. Harrastuskalapüügi korralduses on väljakutseks tasakaalustatud püügikorraldus, mis tagab võimalikult paljudele püüdjatele tulemusliku saagi, säilitades samal ajal kalavarude seisundi. Kalavarude taastamiseks on vajalik jätkata kudealade parandamist ja rändeteede avamist. Ringbiomajanduse arengut piirab bioloogiliste ressursside vähene väärindamine ning praktikate aeglane levik. Kõrvalsaadusi kasutatakse sageli madala lisandväärtusega või jäetakse kasutamata, mida süvendavad tooraine hajutatus ja väikesed kogused. Arengut piiravad ka vähe ne investeerimisvõim e katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimalustesse ning puudulik õigusraamistik ja statistika, mis raskendab ressursside tõhusat kasutamist ning planeerimist. Põllumajandus , kalandus ja toiduainetööstus Eesti biomajandus on hästi varustatud loodusressurssidega, kuid selle peamised kitsaskohad on madal lisandväärtus ja suur sõltuvus toorme ekspordist (nt töötlemata teravili, toorpiim ja puit). Biomajanduse sektorid annavad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ja 17% ekspordist, kuid lisandväärtus töötaja kohta jääb ligikaudu 30% alla Euroopa Liidu keskmise. Eesti biomajandus on tugevalt toorainepõhine – metsa- ja puidutööstus, põllumajandus ja toiduainetööstus loovad 90% lisandväärtusest . P õllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus on Eesti toidutootmise nurgakivid, andes olulise panuse majandusse, eksporti ja tööhõivesse . Need sektorid tagavad riigi toidujulgeoleku ning aitavad säilitada elu- ja ettevõtluskeskkonda maapiirkondades ja rannikualadel. Samuti on neil oluline roll kohalike ressursside väärindamisel , regionaalse arengu toetamisel ning kestliku biomajanduse edendamise . Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, aga toodangu väärtus hektari kohta jääb oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Eestis on põllumajanduse netolisandväärtus tööjõuühiku kohta viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kui 2015. aastal jäi Eesti näitaja EL-i keskmisele veel alla (15 925 eurot vs 18 403 eurot), siis alates 2017. aastast on Eesti n ä itaja valdavalt olnud k õ rgem. Selle positiivse trendi jätkusuutlikkuse tagamine on väga oluline – see eeldab nutikaid investeeringuid innovatsiooni, täppispõllumajandusse ning tööjõu oskuste arendamisse. 2025. aasta oli põllumajandussektorile keeruline . M uutlik ilm ja erakord selt kõrge sademe te hulk pidurdasid põllutöid ja vähendasid saagikust, loomakasvatuses mõjutas olukorda Sigade Aafrika katk, vähendades s ealihatööstuse tootmismahtu ja tulusid. Majandusnäitajate poolest oli aasta siiski mõnevõrra parem kui eelnevad kaks aastat . Kogutoodang ulatus 1,4 miljardi euroni (+6,5% võrreldes 2024. aastaga), mida vedas eelkõige loomakasvatussaaduste hinnatõus, samal ajal kui taimekasvatus koges kolmandat järjestikust keerulist aastat. Brutolisandväärtus kasvas 37% ning ettevõtjatulu koos toetustega pöördus positiivseks, kuid sektori finantsstabiilsus sõltub endiselt suurel määral toetustest. Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutavad kasvav hinnavolatiilsus, ilmastiku- ja tururiskid ning loomataudid, mis vähendavad investeerimisvalmidust ning suurendavad ebakindlust tootmisotsustes. Erinevate kriiside mõjul on põllumajandustootjate konkurentsivõime ning seeläbi ka investeerimis- ja innovatsioonivõime oluliselt vähenenud , mis mõjutab otseselt toidujulgeolekut. Majandusarvestuse andmetel ei kata toodangu eest saadud tulu kulusid ning ilma toetusteta on ettevõtjatulu valdavalt negatiivne. Ka koos toetustega jäi ettevõtjatulu 2023. ja 2024. aastal miinusesse. Esialgsetel andmetel paranes olukord 2025. aastal, kuid toetusteta tegutseb sektor endiselt kahjumiga. Madal kasumlikkus ja tugev sõltuvus toetustest soodustavad ettevõtete ja põllumajandusmaa koondumist ning tootjate arvu vähenemist, suurendades riske eelkõige toidujulgeoleku seisukohast. Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud nii ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise sagedusega kui ka põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesise se d kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad tootmispotentsiaali hävimist. Sektori struktuurist tulenevalt on uute ettevõtjate ja noorte sisenemine põllumajandussektorisse raskendatud nii piiratud maa kättesaadavuse kui ka suure kapitalinõudluse tõttu. Samas on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes 21%, mis kirjeldab sektori järelkasvu olukorda. K alandussektori majanduslik areng sõltub otseselt kalavarude seisundist ning nende tasakaalustatud kasutamisest ja haldamisest. Kalanduse majanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada elujõuline vesiviljeluse, kalapüügi ja vee-elusressursside töötlemise sektor tervikuna. Eesti kalandussektori esmatootmise koguväärtus oli 2025. aastal 68,3 miljonit eurot. Seda mõjutavad saagi kogus ja kokkuostuhind, mida omakorda määravad liigiline koosseis, väärtuslike liikide osakaal, kalavarude seisund, püügikulud ja turu nõudlus. Kuigi pikemas, ligikaudu 10-aastases vaates on olnud kasvutrend, on viimastel aastatel toimunud langus ning heas seisus kalavarude osakaal oli 2024. aastal 50%, jäädes alla sihttasemele 61%. R annapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks. Rannapüügi m ediaansaak on viimase kolme aasta jooksul vähenenud peamiselt kogu rannapüügisektori saagi vähenemise tõttu, samal ajal kui loaomanike arv on püsinud sarnane (2023. aastal 1044, 2024. aastal 1023 ja 2025. aastal 1037). Rannapüügil on jätkuvalt suur väljakutse leida tasakaal püüdjate arvu ja kalavaru vahel, tagamaks sektori majanduslik elujõulisus ja konkurentsivõime. Rannapüügi majanduslik tõhusus ( kuni 10 m laevade puhul) on kahe aasta võrdluses oluliselt vähenenud, peamiselt tulude vähenemise tõttu – tulud langesid 7,3 miljonilt 5,7 miljoni euroni, samal ajal kui kulud tõusid 5,5 miljonilt 5,9 miljoni euroni. S ektori arendamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogili si lahendusi nii püügivahendites kui ka püügitegevuse aruandluses. Arendada tuleb püügivahendite selektiivsus t , ökonoomsemate ja keskkonnasõbralikumate kalalaevade kasutuselevõttu ning lossimistaristu arendamist. Samuti on oluline arendada e-teenuseid kalurite tegevuse terviklikuks haldamiseks. Toidutööstuse lisandväärtus töötaja kohta oli 42 717 eurot ning peamisteks väljakutseteks on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringud kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks. Seda piiravad väiksed tootmismahud, investeeringute nappus ning piiratud võimekus tootearenduseks ja innovatsiooniks. Samuti mõjutab sektori konkurentsivõimet tööjõupuudus ning kvalifitseeritud tööjõu nappus. Täiendavaid investeeringuid nõuab viimaste aastate tervise- ja julgeolekukriiside taustal vajadus tõsta toidutööstuse ettevõtete tootmissisenditega varustuskindlust ning ühiskonna muutunud ootuste ja kõrgemate keskkonnanõuete taustal vajadus kasutada rohkem keskkon nasäästlikumaid tehnoloogia id . Tarneahel Kogu tarneahela tõhus toimimine nõuab tihedat koostööd ja pidevat täiustamist, tagamaks toodete kvaliteeti, ohutust ja kättesaadavust. Uued tehnoloogiad ja automatiseerimine võimaldavad tõhusamat tootmist, tarneahela jälgimist ja tarbijate eelistustele vastavate toodete pakkumist. Toidutrendid liiguvad tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma suunas, sundides ettevõtteid pakkuma kõrgema kvaliteediga ja innovaatilisi tooteid. 2024. aastal oli kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus ettevõtlussektori lisandväärtusest 6,5%, jäädes alla sihttasemele 7,2%. Toidutarneahelad on tihti pikad, läbipaistmatud ja ahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse tihti üle nõrgema positsiooniga lülile ehk turutõrgete korral on Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ning raskused võimenduvad kiiremini. Ühistuline koostöö suurendab põllumajandustootjate läbirääkimisvõimekust. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu osakaal kogu põllumajandustoodangu väärtusest oli 202 4 . aastal 2 4 %. 202 6 . aasta I kvartali seisuga tegutses 11 tunnustatud tootjaorganisatsiooni piima-, kartuli-, veise- , sea - ja lambalihasektoris. Ühistute arendamisel on oluline suurendada koostöö- ja juhtimisoskusi ning võimaldada investeeringuid. Sama seisuga tegutseb kalanduse valdkonnas viis tunnustatud tootjaorganisatsiooni (tunnustused on kalaliigi põhised) ja üks tootjaorganisatsioonide liit. Eksport Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele . Märkimisväärne osa ekspordist koosneb madalama töötlemisastmega toodetest, mis väärindatakse väljaspool Eestit . Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul , mis näitab vajadust suurendada kohaliku töötlemise võimekust ja kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist . Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline toetada välisturgudele sisenemist ja ekspordivõimekuse kasvu läbi erinevate müügiedendustegevuste . Kaubanduse vaates oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe 2025. aastal 0,80, ületades sihttaset 0,79 ning kaubandusdefitsiit ulatus 604 miljoni euroni (+58 mln eurot). Eksporditi 2,3 miljardi euro eest ja imporditi 2,9 miljardi euro eest (+8% ja +8,5%). Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidu kaupade eksport moodustas kogu Eesti päritolu kaupade ekspordi väärtusest umbes 15%, millest 78% suunati Euroopa Liidu turule ja ligikaudu pool lähiriikidesse. EL-i ekspordis moodustasid 31% piimatooted, 16% teravili ja 9% toiduvalmistised; kolmandatesse riikidesse ekspordist 25% kala ja vähid, 17% teravili ja 16% kakao. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete eksport on 2025. aastal küll veidi kasvanud, kuid jääb endiselt alla varasemate aastate taseme. Ekspordi koguväärtus oli 187,8 miljonit eurot . S uur osa ekspordist on toorainepõhine, mis piirab lisandväärtuse kasvu ja suurendab majanduslikku ebakindlust. Tarbijad Tarbijakäitumine on muutunud hinnatundlikumaks – perioodil 2022–2024 kasvas hinnatundlikkus märgatavalt ning kodumaist toitu eelistavate tarbijate osakaal on langenud ( varasema 61%- lt 59%- ni , perioodil 2016 – 2020 oli see 74%). Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust ning kestlikust toidutootmisest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Tarbijate teadlikud valikud aitavad üheaegselt hoida Eesti toidukultuuri, toetada kestlikku elukeskkonda ja panustada kohaliku toidutootmise elujõulisusse, mis on oluline toidujulgeoleku seisukohalt. Seetõttu on vajalik sihipäraselt kujundada Eesti toidu positiivset kuvandit ning tõsta teadlikkust kohaliku toidutootmise väärtustamise olulisusest ühiskonnas. Aastas tarbitakse Eestis keskmiselt 17,1 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on alla Euroopa keskmise ( ligikaudu 23 kg inimese kohta ) . Tarbimise suurendamiseks on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ning teavitamise kampaaniat, et pöörata tähelepanu kalatoitude olulisusele ja toetada kohalike toodete väärindamist ja turustamist. K alatoodete tarbimise suurendamiseks vajalik jätkata teavitustegevusi, et tõsta teadlikkust kala kui tervisliku ja kohaliku toidu olulisusest ning toetada kohalike toodete väärindamist ja turustamist. 2025. aasta olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ja toidujulgeoleku suurendamine. 2025. aastal toetasime Eesti toidusektori ettevõtete (põllumajandus, kalandus, toiduainetööstus) arengut terviklikult, et suurendada sektori kestlikkust, tootlikkust ja toidujulgeolekut. Avasime mahukad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika investeeringumeetmed, mis võimaldavad ettevõtjatel uuendada tootmis- ja töötlemistaristut, võtta kasutusele nutikaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi ning kasvatada ekspordivõimekust. 2025. aastal avati kalanduse investeeringumeetmeid 30 miljoni euro ulatuses ning põllumajanduse tootmise, töötlemise ja taristu investeeringumeetmeid kokku 119,7 miljoni euro mahus. Lisaks maksti välja ligi 147 miljonit eurot pindala- ja loomatoetusi, tagades tootjate majandusliku stabiilsuse ning panustades toidujulgeoleku tugevdamisse. 2025. aastal toimusid taotlusvoorud toiduainetetööstuse investeeringutoetuse (augustis), põllumajandusettevõtjate keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise investeeringutoetus (oktoobris), põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus (septembris), põllumajanduskindlustustoetuse (aastaringselt avatud) , erakorralise investeeringutoetuse suu- ja sõrataudi ennetamiseks, eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringu toetuse (üks taotlusvoor suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja teine taotlusvoor Aafrika seakatku ennetamiseks) ning turuarendustoetuse taotlemiseks. Eelnõud valmistati ette ühistuliseks investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (taotlusvoor 2026. aastal) , väikeste põllumajandusettevõtjate arendamise investeeringutoetus (taotlusvoor 2026. aastal) ja e rakorralist investeeringutoetust sealihatootjatele sigade Aafrika katku ennetamiseks (taotluste vastuvõtt 2026) . Tulenevalt 2024. aasta ebasoodsatest ilmastikutingimustest eraldas Euroopa Komisjon põllumajandusreservist Eesti põllumajandussektorile 3,3 mln eurot rahalist toetust ning 2025. a kevadel said toetust enim kahju kannatanud aiandussektor ning kartuli, rapsi- ja rüpsikasvatajad. Lisaks toetati täiendavalt „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 23 „Erakorraline ajutine toetus loodusõnnetustest eriti mõjutatud põllumajandustootjatele” raames rapsi-, rüpsi ja suviodrakasvatajaid 14,3 mln euroga. Tulenevalt 202 5 . aasta ebasoodsatest ilmastikutingimustest eraldas Euroopa Komisjon põllumajandusreservist Eesti põllumajandussektorile 3,3 mln eurot rahalist toetust , mis makstakse välja hiljemalt 30. septembriks 2026 . Erakorralist toetust ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks saavad enim kahju kannatanud kartuli-, põldherne-, suvirapsi ja suvirüpsi , suvinisu- ja suviodra kasvatajad ning aiandussektor . Jätkus RRF i vahendite rakendamine, sh biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetus, mis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mitmekesistada energiaallikaid ning väärindada põllumajanduslikke kõrvalsaadusi. Tegevused viiakse ellu 2026. aasta II kvartali lõpuks. Alustasime 2028+ finantsperioodi ettevalmistamist, et kujundada tuleviku välisrahastuse raamistik ku kooskõlas sektori vajaduste, kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime tugevdamisega. Toidujulgeoleku reformi eesmärk on tagada Eesti toidujulgeolek nii tava-, kriisi- kui ka sõjaolukorras, et igal inimesel oleks ligipääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule. Reformi raames planeeritakse tegevusi isevarustatuse ja tarneahelate toimepidevuse tõstmiseks, konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamiseks, kriisikindluse suurendamiseks, koolikavade ja AKIS süsteemiga jätkamiseks. Analüüsisime ka noorte põllumajandustootjate kasutuses oleva põllumajandusmaa, sh riigimaa kasutust, et paremini toetada põlvkondade vahetust sektoris. Lähiaastatel t öötatakse ja rakendatakse meetmed, mis teevad noorte le põllumajandustootjate le maa ostmise ja rentimise lihtsamaks ja vähenda vad sisenemisbarjääre. Õigusloome valdkonnas uuendasime maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise ning kohustuslike majandamisnõuete regulatsiooni, et tagada nõuete selgus ja kooskõla Euroopa Liidu reeglitega. 2025. aastal viidi läbi „Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus“ järelhindamine , millest selgus, et toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade kasutamine on tavapärane. Järelhindamisel tuvastati, et ebaausate tavade vähendamist pärsib endiselt hirmufaktor: 48% tootjatest või töötlejatest, kes on ebaausaid kaubandustavasid kogenud, ei ole proovinud olukorda lahendada, kartes ärisuhte halvenemist või lõppu. Ühtlasi tuuakse esile vajadust tõsta toidutootjate teadlikkust nii ebaausatest kaubandustavadest kui ka oma õigustest . Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine Järjepidevalt vii me Eestis ellu sihipäraseid tegevusi kestliku toidusüsteemi kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks, sidudes teaduspõhise lähenemise praktiliste meetmetega. 2025. aastal valmis uuring „Põllumajandusettevõtete süsiniku jalajälje ehk kliimamõju testhindamised ettevõtte ja toote tasandil“, mille raames hinnati 50 põllumajandusettevõtte süsiniku jalajälge ja analüüsiti tööriistas kasutatud metoodikat ning tehti ettepanekud tööriista täiendamiseks ja parandamiseks . Paranduste tegemiseks tellisime 2026. a täiendava uuringu, mis valmib 2027 I kvartalis. Alustasime EL looduse taastamise määruse rakendamist põllumajandussektoris, korraldades kohtumisi Eesti looduse taastamise kava tolmeldajate ja agroökosüsteemide osa ettevalmistamiseks. Kava peab valmima 2026. a sügiseks ning seal nähakse ette meetmeid elurikkuse taastamiseks ja mulla ning ökosüsteemide seisundi parandamiseks. Looduse seisundi parandamine aitab suurendada süsiniku sidumist ning tugevdada põllumajanduse vastupidavust kliimamuutustele. Kliimakindla majandamise seaduse (KKMS) eelnõu põllumajanduse töörühmas kokkulepitust lähtudes koostasime põllumajanduse kliimateekaardi, kus kaardistati võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks viisil, mis säilitaks põllumajandussektori konkurentsivõime ja tagaks toidu varustuskindluse . Teekaardis pööratakse tähelepanu ka kliimamuutustega kohanemisele ning põllumajandusmaa ja selle mullastiku hea seisundi tagamisele. 2025. aastal alustasime koostöös PRIA, METKi ja Riigikantseliga uuringut „Rohefoor. Põllumajandustoodete esmatootjate kestlikkuse hindamise kontseptsioon ja hindamismetoodika väljatöötamine“, mille eesmärk on luua kestlikkuse hindamise kontseptsioon ja metoodika põllumajanduses . 2026. a valmis metoodika ja selle põhjal töötatakse välja digitaal s e tööriista prototüüp. 2025. aastal alustasime uuringuga „Väetiste kasutamisega seotud KHG heite täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris“. Uuringu eesmärgiks on mõõta väetiste kasutamisel tekkivat KHG heidet ning Eesti KHG inventuuri jaoks välja töötada väetiste kasutamisega seotud riigipõhised Tier 2 määramistasandiga eriheitetegurid. 2025. a I kvartalis viidi maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti raames läbi konkurs s , mille tulemusena on käivitunud PÕMU ehk „LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris.“ Töö lõpptähtaeg on 30.08.2027 ja seda viib ellu konsortsium koosseisus Eesti Maaülikool (juhtpartner) ja Maaelu Teadmuskeskus. Nende tegevustega lõime 2025. aastal tugevama teadus- ja andmepõhise aluse kestliku toidusüsteemi kujundamiseks, aidates vähendada sektori kliimamõju ning suurendada süsiniku sidumise võimekust kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega. Põllumuldade hea seisundi tagamine 2025. aastal panustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti põllumuldade hea seisundi tagamisse läbi poliitikaarenduse, toetuste ja teadus-arendustegevuste, mille tulemusel paranes valdkonna strateegiline tervikvaade ja otsuste sidusus. Valmis ajas täienev turvasmulla tegevuskava, mis koondab turvasmuldade majandamise eesmärgid ja meetmed ning seob mullakaitse kliima- ja elurikkuse eesmärkidega. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse mullasõbralike praktikate kõrval r akendati spetsiifilist turvas- ja erodeeritud muldade kaitse toetusmeedet, millega vähendatakse orgaanilise süsiniku kadu ja suunatakse tootjaid kasutama mullakaitselisi praktikaid, parandades seeläbi muldade seisundit ja kestlikku kasutust. Osaleti EL mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiivi aruteludes; direktiiv jõustus 16. detsembril 2025 ja selle ülevõtmist alustati koostöös Kliimaministeeriumiga, sh mullaseaduse koostamisega. Selle tulemusel paranes valmisolek süsteemseks mullaseireks ning loodi selgem raamistik mulla seisundi hindamiseks ja juhtimiseks. Alustasime EL looduse taastamise kava koostamist, milles nähakse ette meetmeid muu hulgas mulla seisundi parandamiseks, et suurendada süsiniku sidumist ja tugevdada põllumajanduse vastupanuvõimet kliimamuutustele. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga jätkati maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekti juht i mist, mille eesmärk on luua seire- ja juhtimissüsteem. Selle raames jätkati MULD2 projekti (digitaalse mullastikukaardi ajakohastamine), koostati koondülevaade maa- ja mullakasutuse juhtimisest (teekaart), hinnati mullaseire direktiivi rakendamise kulusid ning anti soovitusi edasisteks tegevusteks, mille tulemusel paranes andmepõhisus ja otsuste kvaliteet maakasutuse planeerimisel. Õigusloome toetamiseks valmis Soraineni analüüs " Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse tagamise õiguslikud põhimõtted “ ning alustati TEGOS-e analüüsi maa- ja mullakasutuse õiguslike aluste kohta, mis aitasid tugevdada õiguslikku selgust ja luua eeldused tõhusamaks maakasutuse reguleerimiseks. Korraldati konverentsid „XVI Mullapäev“ ja „Kestlik mulla- ja maakasutus“, ning töötati välja ettepanek Eesti Mulla Koostöökeskuse loomiseks, mille tulemusel paranes koostöö, teadmussiire ja parimate praktikate levik. Kokkuvõttes kujundati 2025. aastal integreeritud lähenemine, mis ühendab poliitika, teaduse, seire ja praktilised meetmed, parandades mullakaitse tõhusust ja toetades kestlikku maakasutust. Eesti ringbiomajanduse teekaardi rakendamine 2025. a astal edendati ringbiomajandust mitmes valdkonnas, keskendudes andmete kogumisele, ja regulatiivsele täpsustamisele . Valminud uuring bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste, jäätmete ja tootmiskadude kohta lõi tervikliku metoodika nende tekke kaardistamiseks Eestis . K aardista ti umbes 70 kõrvalsaadust ja nende tekkekogused ning tehti ettepanekud süstemaatilise andmekogumise korraldamiseks . Tulemused parandasid võimalusi teadus- ja arendustegevuste planeerimiseks, logistika- ja töötlemislahenduste kujundamiseks ning toetusmeetmete sihtimiseks, tuues esile vajaduse ühtse materjalipanga järele andmete parema kättesaadavuse tagamiseks. Koostöös Kliimaministeeriumiga täpsustati ja ajakohastati ringbiomajandusega seotud mõisteid ning algatati määruse muutmine biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta. Samuti viidi läbi ringbiomajanduse teekaardi vahehindamine ja uuendamine, kus analüüsiti viie fookusvaldkonna seniseid tegevusi ning kaardistati täiendamist vajavad teemad, mille põhjal täpsustati ja prioriseeriti edasised tegevused. Kliimaministeeriumi eestvedamisel v alminud „Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise teekaart“ andis ülevaate valdkonna hetkeseisust ning määratles biogaasi ja biometaani rolli süsinikuheite vähendamisel, majanduse konkurentsivõime suurendamisel ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisel. Samuti toetati investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning kõrvalsaaduste ja jäätmete efektiivsemaks väärindamiseks , suurendades seeläbi ressursside lisandväärtust ja ringbiomajanduse arengut. Ettevõtete ja teadusasutuste osalemine rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumides võimaldas paremini kasutada Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogramme, sealhulgas Horisonti ja Interregi. Lisaks panustati järjepidevalt ringbiomajanduse põhimõtete teadvustamisse ja levitamisse, korraldades sihipärast kommunikatsiooni ning tõstes teadlikkust erinevate sihtrühmade seas. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete müügivõimekuse tõstmine. 2025. aastal rakendati Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022–2025“ tegevusi, tugevdades kohaliku toidu kuvandit, tarbijate teadlikkust, tootjate konkurentsivõimet ja kohaliku toidutootmise väärtustamist. Eesti toidu kuu kampaaniaga toodi laiemalt avalikkuse tähelepanu kohalikule toidule ja toidukultuurile, kaasates toiduga seotud ürituste korraldajaid, toitlustusettevõtteid ja kaubandusketid üle Eesti. Arvukate sündmuste, eripakkumiste ja teavitustegevuste kaudu suurendati kodumaise toidu nähtavust ning edastati tarbijatele selge sõnum kohaliku toidu väärtusest. Toidutööstuse nädala teavituskampaania rõhutas kodumaise toidu kvaliteeti, innovatsiooni ja ettevõtjate panust majandusse, suurendades tarbijate usaldust ja eelistust kohalike toodete vastu. Samuti edendati piirkondlikku toidukultuuri ja ettevõtlust Tartumaa maitsete aasta raames, tugevdades koostööd tootjate, toitlustajate , turismisektori ja teadusasutuste vahel ning toetades uute toodete, teenuste ja sündmuste väljatöötamist. Projekt suurendas piirkonna nähtavust, toetas toiduturismi ja aitas luua koostöövõrgustikke, mis panustavad kohaliku toidu väärtustamisse ja piirkondlikku majandusarengusse. Noortele suunatud projekt „Peakokad kooli s “ tutvustas toidu teekonda talust lauale, suurendas teadlikkust kohaliku toidu ja tooraine väärtust est ning kujundas teadlikumaid toiduvalikuid . Projektiga panustati Eesti toidukultuuri väärtustamisse, kasvatati noorte toiduvalmistamise oskusi ning tutvustati koka eriala ja kutsehariduse võimalusi. AKIS teadmussiirde kaudu toetas ministeerium ettevõtete müügivõimekuse kasvatamist, keskendudes ekspordi- ja müügioskuste arendamisele, sihtturgude valikule, ekspordi planeerimisele, müügitööle ja läbirääkimistele ning digitaalsetele kanalitele ja e-kaubandusele. Tegevused viidi ellu koolituste, infopäevade ja õppereiside kaudu rahvusvahelistele messidele, soodustades kontaktide loomist, võrgustumist ja praktiliste oskuste omandamist. Turuarendustoetuse abil toetati ettevõtete osalemist kolmel rahvusvahelisel messil Eesti ühisstendiga , suurendades seeläbi Eesti toidu nähtavust välisturgudel ning toetades ettevõtjate ekspordivõimekust . Kalavarude hea seisundi saavutamine . 2025. aastal töötas Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium kalanduspoliitika raamistiku arendamisega, et toetada kalavarude jätkusuutlikkust ja rannakalanduse elujõulisust. Valmistati ette ja võeti vastu määrus, millega kehtestati kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal, sätestades tingimused nii Läänemerel kui siseveekogudes kalapüügi korraldamiseks ja tasustamiseks. Viidi läbi rannapüügi sektori 2020-2024. a majandusanalüüs, mis on sisendiks rannakalanduse reformi analüüsipaketile. Algatati rannakalanduse reformi arutelud, et saada sisend kutselise rannapüügi korra st amise reformikava väljatöötamiseks. Reformikava on suunatud kalavarude hea seisundi saavutamisele, sektori sissetulekute tagamisele ja noorte motiveerimisele kalandusse sisenemise ks . 2025. aastal viidi läbi kolm töötuba, kus koos sektori esindajate, teadlaste ja muude osapooltega arutati lubade reformi, põlvkondade vahetuse ning püügikorralduse teemadel. 2025. a a sta kalapüügikvootide läbirääkimised olid Eestile edukad. Kilu ja Lää ne mere avaosa räime püügikvoodid suurenesid, Liivi lahe räime kvoot aga vähenes (räime arvukus on vähenenud) ja Soome lahe lõhekvoot jäi pea samaks nagu varem. Targa ja kestliku kalandussektori toetamine. 2025. aastal toetas Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium kalandussektori jätkusuutlikku arengut mitme olulise meetmega. Käivitati hange, et leida EMKVF 2021–2027 rahastamisvahendi rakendaja, mis võimaldab kalandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele pakkuda laenupõhiseid finantstooteid ning suurendada nende investeerimisvõimekust. Jätkus ka EMKVF 2021–2027 rakendamine, suunates toetused merendus e - ning kala- ja vesiviljelussektori arendustegevustele ning innovatsioonile. Aastal muudeti Vabariigi Valitsuse 05. oktoobri 2023. a määrust nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“, eesmärgiga lihtsustada kaluritele PERKi (püügiregistrite kasutamise infosüsteem) kasutamist, sh kaotada vajadus esitada püügikoordinaate, vähendades halduskoormust ja toetades sektoripõhist digitaliseerimist. Kalanduse IT-süsteemide arendamine ja toimivuse tagamine. 2025. aasta sügisel valmis kalurite esitatud kalapüügiandmete põhjal Power BI andmelaud „ Kutselise kalapüügi raport “. Lahendus tugineb kaluritele mõeldud püügiandmete esitamise rakendusele PERK, mis võimaldaks püügiandmeid süsteemselt koguda ja neid ettevõtetele peaaegu reaalajas kuvada (praktikas uuendatakse andmelaua andmeid kord nädalas). Andmelaualt saab kutselise kalapüügiga tegelev ettevõte jooksvalt jälgida oma saagiandmeid: püütud kala osakaalu, püüki püügivahendite kaupa, püügikohti ja -koguseid ning sadamatesse lossimist. Lisaks kuvatakse ettevõtetele nende positsioon teiste ettevõtete võrdluses (detsiilid) ning saagi väärtust esmakokkuostu hindades. Andmelaual on eraldi vaheleht Peipsi kvootide täitumise jälgimiseks ning kord kvartalis uuendatavad traalpüügi koondandmed. Aastal 2025 algatati REM-i ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KEMIT) eestvedamisel IT süsteemide konsolideerimise ärianalüüs. Vajadus lähtub sellest, et praegune infosüsteemide ökosüsteem on killustunud: süsteemid on arendatud erinevatel aegadel ja erinevatel eesmärkidel, andmevood on osaliselt dubleeritud ning kasutajakogemus ei ole ühetaoline. Eesmärgiks on luua ühtne kalanduse digiteenus, mis vastab EL-st tulenevatele määrustele, on maksimaalselt automatiseeritud, kasutajakeskne ning andmepõhine. Muudatuste tulemusena peab vähenema oluliselt kogu kalandusega seotud tegevuste aja- ja ressursikulu nii administratsiooni- kui kliendivaates. 2026. aasta vaatest on eesmärk valmis saada ärianalüüs ja alustada arendustega. Olulised tegevused Targa ja kestliku põllumajandustootmise , kalanduse ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. * Prioriteet ka Toiduohutus 2026-2029 programmis Milles seisneb väljakutse? Vähene lisandväärtus võrreldes EL keskmisega, madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks, kliimamuutuste mõju toidutootmisele ja toidutootmise mõju keskkonnale, ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades (riskijuhtimine), järelkasv põllumajandussektoris. Vajalik on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringute kaasamine, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja eksporti. Samuti on vajalik vaadata üle põllumajandustootmise varustuskindlustust ja toidujulgeoleku t mõjutavate õigusn ormide (maaparandusseadus, väärtusliku põllumajandusmaa kaitse) ja muude tegurite asjakohasus . Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023 ˗ 2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine. Kalandussektori arenguks vajalike EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine , sh fookusega kestliku vesiviljeluse arendami sel, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringu tel ja turuarendustoetus tel ning kalanduspiirkondade arengul. Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks viiakse läbi uuring , mis keskendub Eesti põllumajanduse vähenenud konkurentsivõime põhjuste väljaselgitamisele ning nende eristamisele sektorite, tootmistüüpide ja ettevõtete suurusgruppide lõikes. Tootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas . R ingbiomajanduse teekaar di uuendamine aastateks 2028–2031 Uue 2028+ välisvahendite finantsperioodi ettevalmistus. P õllumajanduskeskkonna parandamine . Milles seisneb väljakutse? Põllumajandus keskkonna hea seisundi tagami sel tuleb Eestil taastada agroökosüsteeme ja kehtestada meetmed rohumaaliblikate indeksi , mineraalsetes põllumuldades orgaanilise süsiniku varu ja mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaal u suurenemise kohta. Samuti tuleb kehtestada meetmed põllumajandusmaastike linnustiku indeksi suurenemiseks ja põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldade taastamismeetmeteks. Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Looduse taastamis e kava koostamine ja esitamine Euroopa Komisjonile. Ettevalmistused EL mullaseire ja vastupidavuse direktiivi ülevõtmiseks. METKI mullaportaali edasiarendamine (uute andmekihtide ja soovituste loomine) Põllumajandus- ja toidusektori toetamine müügiedendustegevuste kaudu . Milles seisneb väljakutse? Müügiedendustegevustega suuname koduturul tähelepanu kohaliku toidutootmise väärtustamisele. Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest ja selle tarbimise laiemast mõjust, samuti kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Samal ajal iseloomustab Eesti toidusektori eksporti madalama lisandväärtusega toodete suur osakaal ning vajadus suurendada kohaliku töötlemise võimekust ja kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti. Seetõttu on oluline toetada ettevõtjate välisturgudele sisenemist ja ekspordivõimekust . EL-ülese geograafiliste tähiste süsteemi võimalusi on kasutatud põllumajandus- ja toidutoodete nimetuste kaitsmisel pigem tagasihoidlikult, mis on piiranud ka EL müügiedendusalgatustes osalemise võimalusi, Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse tegevuste rakendamine . Kalakampaania korraldamine . Kalavarude hea seisundi saavutamine. Milles seisneb väljakutse? Heas seisus kalavarude osakaal (202 4 . a 50 %) jääb alla seatud sihttasemetele (202 8 . a 60 %). Olulisemad tegevused 202 7 . aastal Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügi surve vähendamine K alavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu korrigeerimine, ajalis -ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Kormoranide ja hüljeste ohjamiskava tegevuste toetamine . Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti EL tasemel (kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodete kauplemise keelu kaotamisel) ja siseriiklikud tegevused koostöös Kliimaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga . Programmi tegevused Programmi tegevus – p õll umajanduskeskkon d Eesmärk Põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine. Mõõdik Tegelik tase Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 20 29 2030 Rohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, % 44 , 6 42 42 42 42 Rohumaade osakaal näitab kui suur osa põllumajandusmaa st on heintaimede all suurema osa aasta st ja mis seetõttu aitab hoida mulla seisundit, vähendab erosiooni ning toitainete leostumise riski ja toetab elurikkus . Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast iseloomustab põllumajandusmaa kasutamise e kstensiivsust . Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Koostöös Kliimaministeeriumiga võetakse üle EL mullaseire ja vastupidavuse direktiiv , sh töötatakse välja mullaseadus ja uuendatakse mullaseire raamisti kku . Koostöös Kliimaministeeriumiga rakendatakse Eesti looduse taastamise kava tolmeldajate ja agroökosüsteemide osa . R akendatakse kestliku toidusüsteemi kliimameetme i d ( nt fossiilkütuste tarbimise vähendamine ja biokütuste kasutamise laiendamine põllumajandusmasinates; kasvuhoonegaaside sidumist soodustavate maakasutuse muutuste suunamine). Rakendatakse ja arendatakse tingimuslikkuse süsteemi , mille eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Taotlejad, kes soovivad saada toetusi täies mahus peavad hoidma maad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis (näiteks säilitama püsiroh u maid), kindlustama, et tegevus ei kahjustaks inim -, looma- ja taimetervist, tagama loomade heaolu, jälgima töö- ja tööhõivetingimustega seatud nõudeid jne. Koostöös Kliimaministeeriumiga jätkatakse ringbiomajandusega seotud mõiste te (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused , jäätmete lakkamine ) ja nendega seotud nõue te ajakohastamise ja ühtlustamisega Eesti õigusruumis lähtudes uuringu „ Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ ettepanekutest . Eesmärk on bioloogilist päritolu kõrvalsaadus i ja tootmiska dusid käsitleda biolagunevatest jäätmetest selgelt erinevana , läht udes ringbiomajanduse perspektiiv ist , mitte jäätmekäitluse loogika st. Jätkatakse ringbiomajanduse teekaar di pikaajaliste (kuni aastani 2035) tegevuste elluviimist , mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise , teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega. Uuendatakse ringbiomajanduse teekaart aastateks 2028–2031 , lähtudes 2025. aasta lõpus vastu võetud Euroopa Liidu uuest biomajanduse strateegiast ning vahepeal toimunud muutustest nii riigisiseselt kui väliskeskkonnas. Osaletakse Kliimaministeeriumi koordineerimisel biometaani teekaardi tegevuste rakendamises. Kuna biometaani tootmisvõimekus suurene s Eestis alates 2026. aastast märgatavalt, on vaja luua täiendavaid stiimuleid ja tingimusi biometaani tarbimise ning turunõudluse suurendamiseks, mh võimalik maakonnaliinide metaanibusside ostutoetuse väljatöötamine. Digilahendused ja seire S üsiniku jalajälje hindamise tööriista abil on võimalik põllumajandusettevõtetel hinnata ettevõtte või toote tasandil oma süsiniku jalajä l ge. 2027. a I kvartaliks tehakse tööriistas parandused, mis tugine vad süsiniku jalajälje hindamis tel põllumajandusettevõtetes . Keskendutakse ka tegevuste le , mis paneks põllumajandusettevõtte i d seda tööriista järjepidevalt kasutama ning tähelepanu pööratakse tööriista kasutajamugavus ele . Arendatakse rohefoori prototüüpi , mille abil saab hinnat a põllumajandusettevõtete ja -toodete keskkonna- ja kestlikkusalast toimetulekut. P rototüübi valmimise järel jätkatakse lahenduse edasiarendamist ja valmistatakse ette selle kasutuselevõtt. Arendatakse edasi PRIA e-põlluraamatut , mille abil saavad põllumajandusega tegelevad isikud pidada põlluraamatut ühes digitaalses keskkonnas. E-põlluraamatus olevate andmete alusel saab arendada ja pakkuda põllumajandussektorile paremaid teenuseid. Lisaks on loodud eratarkvaradega liidestused tänu millele liiguvad andmed eratarkvaradest kesksesse põlluraamatusse. Eesmärgiks on vähendada taotleja töökoormust esitades andmeid mitmel korral erinevatele asutustele. Lisaks on põlluraamatu andmed oluliseks sisendiks teadustöö ja põllumajanduspoliitika kujundamisel. Üheks teenuseks, mis on seotud e-põlluraamatu kui keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on lämmastikubilanss. Lämmastikubilanss on põllupõhine tööriist, mille kaudu saab kasutaja indikatiivse tagasiside lämmastikuga majandamise osas. Nii nagu ka e-põlluraamatut, arendatakse ka lämmastikubilansi pidamist kasutajale mugavamaks ja sisukamaks. 2025. aastal rakendati lämmastikubilansi pidamise nõuet ainult nisu põldudel, kuid tulevikus on eesmärgiks hõlmata laiemalt kõiki põllukultuure. Mullaproovide tulemust e tõhusamaks arvesse võtmiseks ja väetiste kasutamise paremaks planeerimiseks jätkatakse Mullaportaali rakenduse kasutuselevõtuga . Koostöös Kliimaministeeriumiga l uuakse bioressursside , sh kõrvalsaaduste kättesaadavuse ja kasutamise digilahendus (töölaud) , mis koondab olemasolevate digilahenduste ja registrite (nt e-põlluraamat, PISTRIK , jäätmeregister) ressursside päritolu, koguste ja kasutus e andmed ühtsesse keskkonda . Rakendatakse ja arendatakse pinnaseiresüsteemi , mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt seiratakse põllumajanduspraktikaid- ja tavasid Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude samaväärsete andmete alusel. Pinnaseire eesmärk on aidata põllumajandustootjal tõhusamalt toetuse tingimusi täita läbi seiratavate nõuete vältimaks kohest sanktsiooni rakendamist. Lisaks kasutatakse asukohamärgisega fotosid. Eesti on selleks puhuks välja töötanud nt IVA äpi . Toetused Keskkonnahoiu tagamiseks ja keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõtuks rakendatakse ÜPP strateegiakava vahenditest I samba otsetoetusi ja II samba maaelu arengu toetusi. Olulisemat mõju avaldavad põllumajanduskeskkonnale ja kliimale suunatud toetused : Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikad sobivad suuremale hulgale põllumajandustootjatele (nt keskkonnasõbralik majandamine). Samuti toetatakse nii läbi mittetootlike alade kui ka maastikuelementide loomise ja säilitamise elurikkust ning maastikulist mitmekesisust (nt ökoalad ja ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal). Ökoalade ning ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus on suunatud põllumaale, mis avaldab otsest mõju nii elurikkusele, mullastikule kui ka ökosüsteemiteenustele aidates seeläbi suurendada elurikkust just haritaval maal. Sellele eesmärgile aitavad panustada eelkõige keskkonnasäästlikud harimispraktikad, näiteks ajutiselt tootmisest kõrvale jäetud mittetootlike alade, nagu rohumaaribade või erinevate kesatüüpide määratlemine, mis omakorda aitab vähendada taimekaitsevahendite vajadust. Samuti on oluline osa nii olemasolevatel kui ka uutel rajatavatel maastikuelementidel, mida tuleb säilitada ning hoida just maastikulise mitmekesisuse otstarbel, millel on veelgi laiem eesmärk elurikkuse toetamisel. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rakendamine avaldab mõju põllumajanduskeskkonnale lämmastikubilansi pidamise, viljavahelduse, liblikõieliste kasvatamise, mullaproovide võtmise, sertifitseeritud seemne kasutamise , ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramise kaudu . Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla tervise seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda. Lisaks rakendatakse mesilaste korjeala toetust , mille eesmärgiks on pakkuda täiendavat toiduressurssi tolmeldajatele põllumajandusmaastikus. Samuti rakendatakse ühe ökokavana mahepõllumajandus liku taime- ja loomakasvatuse toetust , mille üldine eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu. Põllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Veekaitse toetus aitab vähendada põllumajandusest tulevat koormust aladel, kus pinna- ja põhjavee kaitse on eriti oluline. Põllumajandustegevuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjaveele ja põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine makstakse põhjavee kaitse ja pinnavee kaitse toetusi. Kohalikku sorti kasvatamise toetuse kaudu suunatakse säilitama kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edenda m a kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodusta m a kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust . Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. Väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetuse eesmärk on säilitada ja ekstensiivselt majandada väärtuslikke püsirohumaid. Toetusega suunatakse taotlejaid hoidma väärtuslikke püsirohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik ja liigirikkus. Teadus ja uuringud Töötatakse välja ja viiakse ellu piimatootmise arenguprogramm Eestis. Jätkatakse söödakultuuride, eeskätt rohttaimede alaste teadusuuringutega. Läbi rohumaade pindala suurenemise toetatakse elurikkust, suureneb orgaanilise süsiniku sisaldus muldades ja mullaviljakus ning väheneb põudade ja liigsete sademete mõju põllumajanduslikule tootmisele. Viiakse läbi uuring „ Väetiste kasutamisega seotud KHG heite täpsem hindamine riiklikus KHG inventuuris “. Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“. Tegeletakse LULUCF sektori põllu- ja rohumaa mineraal- ja turvasmuldade KHG voogude ja süsinikuvaru dünaamika täpsema hindamisega riiklikus KHG inventuuris (PÕMU). Kaasajastatakse soovitused orgaaniliste väetiste käitlemiseks ja eri põllumajanduskultuuride väetamiseks orgaaniliste väetistega. Seeläbi vähendatakse sõltuvust imporditavatest mineraalväetistest ja panustatakse põllumajanduse kliima- ning kriisikindlusse (toidujulgeolekusse). Viiakse läbi pilootprojekte, tehnoloogiakatsetusi jm uute tehnoloogiate (näiteks agrodroonide kasutamine seireks ja põllumajandustöödeks) kiireks kasutuselevõtmiseks põllumajanduses ning t oetatakse täppisviljeluse arengut Eestis. REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Käimas on kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline ( CleanEST ) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline ( ForEst&FarmLand /Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses Biodiversa + (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas: esimeses taotlusvoorus projekti „Veeseente bioloogiline mitmekesisus liigikaitse vajaduse ja tegevuskava valguses“ ja „Mikroobide mitmekesisus, mulla mikrobioomi ökosüsteemiteenused ja ökosüsteemi kaitse“ ning teises taotlusvoorus projekti „Geenidest maastikeni: mere bioloogilise mitmekesisuse seiramiseks vajalike keskkonnamõju hindamise vahendite väljatöötamine kasutades eDNA -d ja kaugseiret“. Alates 2027. aastast plaanib REM rahastada ühte viiendas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti. REM osaleb Põhjamaade teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm i NordForsk Sustainable Agriculture and Climate Change taotlusvooru programmikomitees ja rahastab projekti „ Seenepõhised protsessid kohaliku mitteloomse valgu toodangu suurendamiseks ja kestliku põllumajanduse arendamiseks “ ning Green Transition taotlusvooru programmikomitees rahastades projekti „ Külmaga kohandunud biorafineerimise kontseptsioon toidujäätmete energiatõhusaks ja süsinikneutraalseks väärindamiseks “. Toetatakse ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks. Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine Eesmärk Tagada põllumajandusmaa säilimine ja selle tootmisvõimekus ning põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine sh maaparandussüsteemide toimimise,kaudu . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 2027 2028 2029 20 30 Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast , % 62 62 62 62 62 Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Ajakohastatakse ja rakendatakse maaparanduse valdkonna õigusakte , näiteks kavandatakse uus maaparandussüsteemi registri põhimäärus , kuna Maa- ja Ruumiamet arendab uut maaparandussüsteemi infosüsteemi ning tehakse väiksemaid muud atusi kehtiva tes rakendusakt ides , et need vastaksid muudetud maaparandus seadusele . Kujundatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse poliitikat. Põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste eesmärk on tagada eelkõige põllumajandusmaa säilimine ja selle pikaajaline põllumajanduslik tootmisvõimekus. Valmistatakse ette õiguslikult sisustama väärtusliku põllumajandusmaa mõiste t ja vajadusel mu i d õiguslik k e aluse i d , arvestades maa- ja mullakasutuse teadus- ja arendusprojekti raames tellitud õigusliku analüüsi tulemusi, et tagada üldplaneeringutega määratletud väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste elluviimine tõhusalt ja üle riigi ühtsetel põhimõtetel . Koostöös Kliimaministeeriumiga töötatakse 2026. - 2028. a välja mullaseadus , millega võetakse üle EL mullaseire ja vastupidavuse direktiiv. Aktiga määratletakse pädevad asutused, luuakse mullaseire raamistik, kehtestatakse maahõive ohjamise printsiibid, käsitletakse saastunud muldi ning sätestatakse meetmed mulla-alase teadlikkuse, teadmussiirde ja nõuande suurendamiseks. Samaaegselt tegeletakse vajaduspõhiselt kehtivate maa- ja mullakasutust reguleerivate õigusaktide muutmisega. Toetused Antakse ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetusi maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks. Lisaks alustatakse ettevalmistusi ÜPP 2028+ maaparandustoetus te kujundamiseks, et põllumajandusmaa tootmisvõimekus sä i liks. Antakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetusi. Metsandustoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säästlikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus. Metsandustoetused panustavad metsamaa sihipära se sse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Alustatakse uue perioodi metsandustoet uste ettevalmistamist , et edendada metsamaa säästlik ku kasutus t . Programmi tegevus – p õllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime Eesmärk Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõime tõstmine nii sise - kui välisturul, tarneahela tasakaalustamine, riskijuhtimis e tõhustamine, koostöö arendamine ning põlvkondade vahetuse soodustamine. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, kolme aasta liikuv keskmine, FADN 35 535 (2024) 29 716 30 205 30 452 30 452 Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta 42 717 38 200 38 900 38 900 38 900 Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, % 21(2024) 21 21 21 21 Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, % 24 ( 202 4 ) 24 24 24 24 Põllumajanduskindlustustoetust saanud ettevõt ete arv 18 (2024) 30 30 30 30 Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid / uuringud Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks analüüsitakse sektori olukorda , kujundatakse vajalikke toetusmeetmeid ja sekkumis i , et arendada põllumajandussektorit, turukorraldus t ning toidusektori ettevõtlust. Viiakse läbi uuring põllumajanduse lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest. Jätkatakse uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas. METK kogub ja edastab Euroopa Komisjonile turuinfot . Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on vajalik tagada turu läbipaistvus. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Turuinfo kogumise üheks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil rakendada asjakohaseid ELi turu korraldus meetmeid. Toetused Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, põllumajanduskindlustustoetus), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul . Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks jätkatakse erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega. Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilaspere toetust ja mesindussektori sekkumisi . Mesilaspere toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Alates 2025. a on toetuse täiendavaks eesmärgiks tagada toidujulgeolek ja mesindussektori konkurentsivõimelisus. Mesindussektorisse sekkumise toetuse eesmär k on parendada mesinike teadmis i ja oskusi, et ennetada, monitoorida ja võidelda mesilashaiguste ja kahjuritega, analüüsida mesilashaigusi ja mesindustoodete kvaliteeti ning soodustada investeeringuid, tõhustada koostöö d teadusasutustega ja t õsta t arbijate teadlikkus t . I nvesteeri ngusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandus tootmise moderniseerimis t ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmis t ( väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus ), soodust atakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähenda takse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurenda takse loomade heaolu ja bioohutust ( Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ). Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslik ku võimeku st ja konkurentsivõime t ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamis t . Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust . P õllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd tootjaorganisatsioonide tunnustamise ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetuse, ühistuliste investeeringutoetuste, lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse ning kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse ja kvaliteedikava arendamise toetuse kaudu. Lisaks tugevdatakse põllumajandustootjate ja tarnijate vaheliste lepingute eeskirju, muutes kirjalikud lepingud kohustuslikuks ning tagades, et turu muutused ja kulude kõikumised oleks paremini arvesse võetud ning kehtestatakse kohustuslikud vahendusmehhanismid põllumajandustootjate ja teiste lepinguosapoolte vahel, kui puudub kokkulepe lepingu sõlmimiseks või sellise lepingu läbivaatamiseks. Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe . Põllumajanduskindlustustoetuse kaudu hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Rakendatakse eriti ohtliku loomataudi ennetamise investeeringutoetust , mille eesmärk on suurendada põllumajandusettevõtetes bioohutuse nõuete täitmist, et ennetada ja takistada eriti ohtliku loomataudi levikut põllumajandusettevõttes. Rakendatakse Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) , mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine. AKISe eesmärgiks on rakendada ühe ukse põhimõtet teenuste pakkumisel sektorile. AKISe teenusteks on teadmussiirdeteenus, mh elektrooniline teabesalv, nõuandeteenus ja innovatsiooniteenus. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust . Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalust , mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist . Programm rakend us 202 5 . aasta l . R akendatakse ÜPP turukorraldusmeetmena koolikava , mille raames toetatakse haridusasutustes puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jagamist lastele ning nendega seotud haridusmeetmeid. Meetme eesmärk on suurendada laste puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete tarbimist, kujundada tervislikke toitumisharjumusi ning tõsta laste teadlikkust põllumajandus- ja toidusektorist. Toodete pakkumisel eelistatakse kohaliku toodangut ja lühikesi tarneahelaid. Alates 01.01.2028 viiakse koolikava õiguslikult üle uude RPP fondi ning toetuse rakendusperiood muutub õppeaastapõhiselt arvestuselt kalendriaastapõhiseks. Käimasolev koolikava toetus kehtib kuni 31.12.2027. Üleminekus nähakse 2027/2028. õppeaasta jaoks ette proportsionaalselt vähendatud Euroopa Liidu eraldis viie kuu (01.08–31.12.2027) kohta . Alates 2028. aastast muutub koolikava rakendamine kohustuslikuks. Rahastuse maht ei ole veel fikseeritud, iga LR peab ise otsustama rahastuse suuruse, sh riiklik omafinantseering peab moodustama vähemalt 30% kogurahastusest. 2027 a vaadatakse koolikava põhimõtted üle ja rahaliste vahendite olemasolul suurendatakse alates 2028 a pakutavate toodete mahtusid ja laiendatakse sihtrühma. Rakendatakse turukorraldusmeetmeid , mis aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda . T eatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik , kasutatakse vajadusel sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja aitab seeläbi stabiliseeri da turgu . Erakorralis i meetme i d kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi või kompenseerida loomahaiguste või taimekahjustajate leviku tagajärjel tekkinud kahju . Järelevalve PTA teeb turustusstandardite üle järelevalvet . Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites mõisteid ja müüginimetusi . PRIA administreerib impordi- ja ekspordilitsentside väljastamist ja imporditariifikvootide süsteemi . Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär. Valmistutakse ELAN ( Electronic System for DG AGRI Non- Customs Formalities ) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis hõlmab põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning ELAN2 -C moodul rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt puu- ja köögivilja, humal a , vein i turustamisstandarditele vastavussertifikaat) ning hõlbustab elektrooniliste dokumentide vahetamist neid väljastavate asutuste või organite ja tolliasutuste vahel. A lates 19. 01. 2026 on võimalik ELAN moodulis teha vabatahtlikult kättesaadavaks põllumajandustoodetega kauplemisega seotud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks nõutavaid dokumente , a lates 18. 01. 2027 peavad väljaandvad riiklikud asutused esitama impordi- ja ekspordilitsentsid ELAN mooduli vormis , a lates 17. 01. 2028 tuleb kõik liikmesriikide ja ELANiga hõlmatud kolmandate riikide välja antud dokumendid teha ELANis kättesaadavaks ning alates 6. 10. 2028 teeb toll impordi- ja ekspordilitsentside ja tariifidega seotud dokumentide automaatset kontrolli ja vajaduse korral teatatakse ELANile tollivormistuse läbinud kogused. Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele. PRIA teeb ettevalmistusi ELAN mooduliga liitumiseks hiljemalt 18.01.2027, mil muutub impordi- ja ekspordilitsentside vorm ning kõik liikmesriikide ja ELANiga hõlmatud kolmandate riikide välja antud dokumendid peavad olema ELANis kättesaadava d ning edastas Komisjonile ELANiga liitumise taotluse 1.04.2026 . PTA valmistub ELAN2 -C moodul kasutuselevõtmiseks, mis alates 1.01.2028 on vabatahtlik ning alates 1.01.2031 kohustuslik . Teadus REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „ Euroopa horisont “ partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte : esimese s taotlusvoorus „ Kattekultuuride tõhusam kasutus köögiviljafarmides: Eluslaborid agroökoloogiliste süsteemide ressursside säilitamiseks ja majanduslikuks jätkusuutlikkuseks “ ja „ Mitmekesistamine vahekultuuridega – jätkusuutlik kartulikasvatus “ ning teises taotlusvoorus „ Ajaliselt kattuvate segaviljelusviiside integreerimine tavaviljelusega Balti- ja Põhjamaades “ . Alates 202 8 . aastast plaanib REM rahastada ühte neljandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti. REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses FutureFoodS ( Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid ) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundami s e jm teemadel : esimeses taotlusvoorus „ Sustainable and Nutritious ALGAE- Based Burger Development “ ning alates 202 7 . aastast plaanib REM rahastada ühte kolmanda s taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti ja alates 202 9 . aastast ühte viiendas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti . REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluses AgDATA (Põllumajanduse andmed) ning plaanib rahastada riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte alates 2027. aastast. Strateegiliste uuringute programmi SUP esitatakse p õllumajandussektori konkurentsivõime uurimissuund , mis keskendub Eesti põllumajanduse vähenenud konkurentsivõime põhjuste väljaselgitamisele ning nende eristamisele sektorite, tootmistüüpide ja ettevõtete suurusgruppide lõikes. Uuritavad probleemid on : l isandväärtuse jaotus tarneahelas , k ulustruktuur ja sisendite kasutuse tõhusus , t ootmisriskid ja vastupidavus riskidele , v äärindamisvõimekuse suurendamine ja uued ärimudelid , t eaduse jõudmine praktikasse (teadmussiire) , k estlikkuse ja konkurentsivõime koosmõju ja Eesti toiduga isevarustatuse ja tarneahela lisandväärtuse suurendamine . Programmi tegevus – Eesti toidu kuvand ja eksport Eesmärk Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi , mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektor i ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise - kui välistur ul . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa , %* 59 (2024) 75 75 75 75 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup) ekspordi väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga , % 5 7 7 7 7 * Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 202 6 . aasta lõpus Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa on Eesti toidu eelistamise koondnäitaja ja näitab Eesti toidu konkurentsivõimet siseturul. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade (v.a tooraine ja mittesöödav kaup) ekspordi väärtuse kasv võrreldes eelmise aastaga näitab ettevõtjate konkurentsivõimet ja lisandväärtusega müüki välisturu l . Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome , analüüsid ja uuringud Eesti toidu kuvandi tugevdamiseks ning põllumajandus- ja toidusektori ekspordi edendamiseks analüüsitakse kohaliku toidu eelistamist , tarbijate hoiakuid ja ostukäitumist , samuti ekspordivõimekust ja sihtturgude arenguid ning kasutatakse tulemusi poliitikakujundamisel ja tegevuste planeerimisel. Jätkatakse valdkonna toetus meetmete ja tegevuste arendamist eesmärgiga suurendada ettevõtjate müügivõimekust, toetada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti ning mitmekesistada eksporditurge. Jätkatakse uuringu „ Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud “ läbiviimist, et saada ülevaade tarbijate ostukäitumisest, kohaliku toidu eelistamisest ja hoiakute muutustest. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks müügiedendustegevuste planeerimisel ning poliitikakujundamisel. REM koordineerib Euroopa Liidu kvaliteedikavade (põllumajandus- ja toidutoodete geograafiliste tähiste) skeemi rakendamist Eestis, et toetada põllumajandus- ja toidutoodete nimetuste kaitsmist, suurendada tootjate võimalusi osaleda Euroopa Liidu müügiedendusalgatustes ning aidata kaasa toodete turul esiletõstmisele, ekspordi soodustamisele ja kõrgema lisandväärtuse saavutamisele. Toetused Rakendatakse turuarendustoetust, mille eesmärk on suurendada Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate ekspordivõimekust, tugevdada Eesti toidu nähtavust välisturgudel ning toetada kõrgema lisandväärtusega toodete eksporti . T oetust saab taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel . Rahvusvahelised ühisstendid võimaldavad saavutada suuremat nähtavust ja mõju sihtturgudel, toetavad ettevõtjate koostööd ning on nii ettevõtjate kui riigi vaatest üks mõjusamaid ekspordi edendamise meetmeid. 2027. a ajakohastatakse turuarendustoetuse skeemi ning koostatakse uus terviktekst, et muuta toetuse tingimused selgemaks ja lihtsamini rakendatavaks nii taotlejale kui rakendajale, vähendada halduskoormust ning suurendada toetuse mõju ettevõtjate ekspordivõimekuse tulemuslikkuse kasvatamisel. Rakendatakse kvaliteedikava teavitus- ja müügiedenduse toetust , mille eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust kvaliteedikavade alusel toodetud toodete eriomadustest nii koduturul kui välisturgudel . Kvaliteedikavas osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda , tuues esile toodete erilisi tootmismeetodeid ja eriomadusi . Teadlikkus Eesti toidu nähtavuse ja kohaliku toidu väärtustamise hoidmiseks ja suurendamiseks viiakse ellu teavitus- ja müügiedendustegevusi nagu Eesti toidu kuu, Eesti toidupiirkonna projekt, avatud talude päev, avatud kalasadamate päev ning teisi Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustavaid algatusi. Tegevuste eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust kohaliku toidu ja toidukultuuri väärtusest ning kohaliku toidu tarbimise mõjust Eesti majandusele, maaelu arengule, toidujulgeolekule ja kestlikule toidusüsteemile, kasutades selleks tarbijatele arusaadavaid ja kaasavaid teavitus- ning müügiedendustegevusi . Samuti aitavad tegevused toetada kohaliku tooraine ja piirkondlike eripärade esiletõstmist , tugevdada ettevõtjate, kogukondade ja teiste partnerite koostööd ning uute koostöövormide ja toiduga seotud algatuste tekkimist. Projekti „Peakokad koolis“ kaudu toetatakse laste ja noorte teadlikkuse kasvu kohaliku toidu, toidutootmise ja toidukultuuri teemadel . Eesti üldhariduskoolides elluviidava projekti eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kohaliku tooraine ja Eesti toidukultuuri väärtusest, kujundada teadlikumaid toiduvalikuid ning väärtustada toiduvalmistamise oskusi. AKIS-e teadmussiirde tegevuste kaudu toetatakse kohaliku toidu, kestliku toidusüsteemi ja Eesti toidukultuuriga seotud teadlikkuse suurendamist ning sektori ettevõtjate teadmiste ja koostöö arendamist, sealhulgas ekspordivõimekuse kasvatamist ja kõrgema lisandväärtusega toodete turustamist . Programmi eesmärgiks on toetada põllumajandustootjate ja toidusektori ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamist turunduse, müügivõimekuse ja ekspordi valdkonnas ning arendada koostööd erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside , ettevõtete juhendamiste jms kaudu . Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil jätkatakse Eesti toidu sise - ja välistegevuste ümarlaud ade formaadiga . Selle raames arutatakse toiduvaldkonna olulisemaid arengusuundi ja Eesti toidu teavitus- ja müügiedendustegevusi koos erinevate ministeeriumite, sektori esindusorganisatsioonide ning erialaliitudega, kes panustavad valdkonda toetusmeetmete, tegevuste ja projektide ga. Ümarlaudade eesmärk on vältida tegevuste dubleerimist, tõhustada infovahetust ja leida uusi koostöövõimalusi, et suunata sektori arengut ühiste eesmärkide suunas. Programmi tegevus – k utseli n e kalapüü k Eesmärk E lujõuli s e ja konkurentsivõimeli s e kutseli s e kalapüügisektor i tagamine . Mõõdik Tegelik tase Sihttase 2025 2027 2028 2029 2030 Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe 1,17 1, 25 1, 3 1,3 1,3 Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan 0, 39 1 1 ,2 1,2 1,2 Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10m laevade puhul) 0,96 (2024) 1, 4 2 2 2 Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe näitab, kui palju tulu keskmiselt saadakse ühe püütud kilogrammi kohta esmakokkuostuhindades. Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan aitab kirjeldada enamiku kalurite püügiulatust, vältides väga suure saagiga püüdjate mõju. Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10 m laevade puhul) näitab, kas tegevus on lühiajaliselt majanduslikult tasuv. Väärtus üle 1 viitab kasumlikule tegevusele, alla 1 kahjumlikule. 202 5 . aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames. Tegevused perioodil 2027-2030 Õigusloome ja analüüsid Kutselise kalapüügi sektori arendamiseks analüüsitakse selle majanduslikku olukorda ja kehtivaid püügikorralduslikke abinõusid , et leida võimalusi sektori tulususe suurendamiseks. Tähelepanu pööratakse püüdjate arvu ja kalavaru tasakaalu saavutamisele ning võimalustele toetada noorte sisenemist sektorisse piiratud püügiõiguse tingimustes. Viiakse ellu 2026. a Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi rannareformi tegevuskavas ja kalapüügiseaduse väljatöötamiskavatsuses kokkulepitud tegevused. Kutselise kalapüügi korraldus ja järelevalve Tagatakse kutselise kalapüügi korraldus ja järelevalve, sh kutselise kalapüügi lubade väljastami n e, kalalaevade riikliku registri haldami n e ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestus. Arendatakse ja hallatakse elektroonilisi andmekogumise ja -edastamise süsteeme (PERK, ERS), et tagada ööpäevaringne andmevahetus ning kasutajasõbralikud lahendused kõigile püügisegmentidele. Toetused Toetatakse investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks, et vähendada kalapüügiga seotud kulusid. Toetatakse kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamist , et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil t oetatakse püügivahendite parandamist , et suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja -lindude hukkumist püünistes. Selektiivsete püüniste kasutuselevõtmine aitab kaasa alamõõduliste kalade ja soovimatute liikide kaaspüügi vähendamisele. Hülgekindlate püüniste ja hülgepeletite kasutuselevõtmine kaitseb mereimetajaid püünistesse kinnijäämise ja püünistes hukkumise eest ning seeläbi aitab kaasa loodusliku mitmekesisuse säilimisele. Teadlikkuse tõstmine Pööratakse tähelepanu kalurite teavitamis ele , koolitamis ele ja nõustamis ele , eelkõige seoses elektroonilise andmeesituse rakendumisega. Arendatakse pidevat dialoogi sektori esindajatega ning edendatakse koostööd ja teadmussiiret, et suurendada ühist arusaama vajalikest muutustest ja tugevdada sektori enesereguleerimise võimet. Teadus Jätkub RITA+ rakendusuuring „Eesti mereala ökoloogia ja mereökosüsteemi hüvede digikaksik“ Programmi tegevus – kalandustur u korraldus Eesmärk K alandussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 2027 2028 2029 2030 Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus, € 187 800 000 181 000 000 183 000 000 185 000 000 185 000 000 Kalandustoodete tarbimine Eestis, kg inimese kohta 17, 1 (202 4 ) 19 19 ,5 19,5 19,5 Vesiviljelussektori toodang kokku, tonni 1216 1700 3500 3500 3500 Merevesiviljeluse toodang, tonni 590 1000 2800 2800 2800 Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus näitab, kui suure rahalise väärtusega kalatooteid jõuab Eestist välisturgudele . Kalandustoodete tarbimine Eestis näitab tarbijanõudlust kalatoodete vastu. Vesiviljelussektori ja merevesiviljeluse toodang näitab sektori kasvu ja arengut ning merevesiviljeluse s kalakasvatuse arendamisel näeme suurt potentsiaali toodangumahu suurenemisel. Suurem toodangumaht loob võimalused edasiseks lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaali kasvatamiseks. Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Kalandusturu arendamiseks kujundatakse poliitikat, mis toetab bioloogilise ressursi säästlikku kasutamist ning loob eeldused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandus- ja vesiviljelussektori arenguks. Selleks analüüsitakse sektori arenguvajadusi ning kujundatakse teadmuspõhine raamistik, mis toetab pikaajalist kasvu ja innovatsiooni, arvestades ka rahvusvahelisi suundumusi ning Euroopa Liidu tasandi arengusuundi sinimajanduses ja vee-elusressursside kestlikus kasutamises. Tagatakse terviklik ja rakenduslik lähenemi ne uuringute teemadele, mis hõlmavad kalapüügi, vesiviljeluse, keskkonna ja vee-elusressursside väärindamise valdkonda . Toetused Toetatakse kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsiooni. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Toetatakse taastuvenergeetika kasutuselevõttu kalapüüg i - ja vesiviljel ustoodete töötlemisega tegelevates ettevõtetes , mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustatakse kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Aidatakse kaasa uute turgude leidmisele ja hoitakse avatuna olemasoleva d välistu rge . See aitab vähenda da ettevõtjate sõltuvust üksikutest välisturgudest . Turgude avamise ja avatuna hoidmisega tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet. Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursside efektiivsemat kasutust. EMKVFi rahaliste vahendite vesiviljelusse suunamisega aidatakse kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut eeskätt kalakasvatuses ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldatakse ligipääsu laenurahale. Maaelu Edendamise SA väljastab sektorile laene ja tagatisi. Toetatakse ühistegevust sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Toetatakse tootearendust ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu. Teadlikkuse tõstmine Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks kestab teavituskampaania 2026. aasta sügisest 2027. aasta kevadeni . Kampaania eesmärk on k valiteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumise ning tarbijate teadlikkuse kasvu kaudu luua eeldused sisetarbimise suurendamiseks. Kalatoodete tarbimist propageeriti intensiivsemalt ka ajavahemikul 2021-2023. S oodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. K alapüügi, vesiviljeluse ning vee-elusressursside väärindamise valdkonnas tegutsevate ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks tehakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevusi, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Teadus REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „ Euroopa horisont “ partnerluses „ Kestlik sinimajandus “ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas : esimeses taotlusvoorus „ Merevetikate biomassi terviklik väärindamine jätkusuutlike, kõrge toiteväärtusega saaduste arendamiseks “. Alates 2027. aastast plaanib REM rahastada ühte kolmandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti ning alates 2028. aastast ühte neljandas taotlusvoorus edukaks osutunud teadusprojekti . Programmi tegevus – k alavarude haldamine ja kaitse Eesmärk K alavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Mõõdik Tegelik tase Sihttase 202 5 2027 2028 2029 2030 Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel, tk 1 3 4 145 150 150 150 Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas* 247 (2024) 410 420 420 420 * tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta Rändetakistuste avamine on vajalik, et vähendada negatiivset mõju nii kaladele (nt kasvukiirus, toitumis- ning rändevõimalused) kui ökosüsteemile laiemalt. Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas mõõdik on otseselt seotud Eesti majanduse üldise taseme ja heaoluga. Kui majanduse üldnäitaja paraneb, suurenevad ka kulutused harrastuspüügile, ja vastupidi. Mõõdik näitab, kui palju keskmine harrastuskalastaja kulutab oma hobile ühe aasta jooksul (eurodes). Tegevused perioodil 2027-2030: Õigusloome ja analüüsid Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kujundatakse kalavarude kaitsemeetmeid, sealhulgas püügivahendite arvu vähendamist liigse püügikoormusega piirkondades ning kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdud, ajalis -ruumilised piirangud ja selektiivse püügi meetmed). Lisaks analüüsitakse vajadust tõhustada röövloomade (kormoranid ja hülged) mõju ohjamist kalavarudele ning kujundatakse Eesti seisukohad EL tasandil vastavate regulatsioonide muutmiseks, sealhulgas linnudirektiivi ja hülgetoodete kaubanduse piirangute teemadel. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile, sh tehakse arendusi harrastuspüügiõiguste ja kalastuskaartide müügikeskkonna k alaluba.ee toimivuse tagami seks. Kalavarude kaitse ja taastamise toetamine Kalavarude loodusliku seisundi parandamiseks toetatakse kalade rändeteede avamist olulistel jõgedel ja suudmealadel, et tagada ligipääs kudealadele. T oetatakse elupaikade ja koelmu taastamist ning parandamist, et suurendada looduslikku taastootmist . Ohustatud kalaliikide varude tugevdamiseks toetatakse kalade noorjärkude asustamist veekogudesse , arvestades geneetilise mitmekesisuse säilitamise vajadust. T oetatakse harrastuspüügiks vajaliku taristu rajamist , mis parandab teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning aitab vähendada keskkonnakasutuse koondumist ja sellest tulenevat survet loodusele. Järelevalve Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks arendatakse elektroonilisi järelevalve- ja kontrollivõimalusi, et tõhustada kontrolli ning tagada kalavarude säästlik kasutamine. Teadus ja uuringud Kalavarude olukorra hindamiseks erinvates veekogudes viiakse igal aastal läbi mitmeid teadusuuringud . L isa 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus – põllumajanduskeskkon d Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. REM kujundab poliitikat , et vähendada p õllumajandustootmisega seotud negatiivse t kliima- ja keskkonnamõju, säilitada elurikkus ja maastiku mitmekesisus , tagada põllumuldade hea seisund ja saavutada ringbiomajanduse põhimõtete laialdasem levik ja rakendami ne. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele. PRIA kaudu on võimalik taotled a s põllumajanduskeskkonna tegevuse toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused). Programmi tegevus – põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamin e Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse nelja teenuse osutamise kaudu ReM-is ja PRIA-s . Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks, sh kestliku põllumajandusmaa säilimiseks ja metsa jätkusuutlikuks majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat, sh toetusmeetmeid. Kestliku põllumajandusmaa säilimiseks kujundab ReM põllumajandusmaa kasutamise ja kaitse poliitikat. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu sh keskkonnakaitserajatiste arendamist ja hoidu ning. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse ÜPP metsandustoetuste andmist. Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ), PRIA , PTA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis . METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku kestlikkuse andme võrk (F S DN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi , põhisissetulekutoetust, ümberjaotavat toetust, nii looma, kui ka pindalaga seotud tootmiskohustusega otsetoetusi, noore põllumajandustootja otsetoetust , noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi ning toiduainetööstuse investeeringutoetust . PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga , riskijuhtimistoetust , kindlustustoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikava arendamise toetus, kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus , lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus e , tunnustatud tootjaorganisatsiooni arendamise toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite . Turukorralduse järelevalvet teostab PTA. Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevuste ks vajalikku poliitikat kujundab ReM , mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise - kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja kvalieedikavade (geograafiliste tähiste järelevalvega). PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, kvaliteedikava raames toodetud toote teavitus- ja müügiedenduse toetus . Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM . PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö). Programmi tegevus – kalandusturu korraldamine Kalandusturu korralduse programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ( ReM ) vajalikku kalandusturu poliitikat, mille kaudu luuakse eeldused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandustoodete töötlemissektori arenguks. Poliitikakujundus toetab sektori paremat turule ligipääsu ning võimaldab ühtlasi ligipääsu laenurahale, et soodustada investeeringuid ja lisandväärtuse kasvu kogu väärtusahelas. PRIA kaudu viiakse ellu kalandussektori ja vesiviljeluse toetamise meetmeid, mis on suures osas rahastatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Toetuste abil toetatakse vee-elusressursside töötlemise sektori arengut, sealhulgas ladustamisabi, rannapüügilaevade ja kalalaevade energiatõhususe suurendamist ning töötlemisvõimekuse arendamist. Samuti rakendatakse kriisiabi, innovatsiooni- ja uuringutoetusi, mis aitavad tugevdada sektori kohanemisvõimet, tehnoloogilist arengut ja konkurentsivõimet. Vesiviljelussektori arendamiseks toetab PRIA investeeringuid tootmise ja innovatsiooni arendamisse, energiatõhususe parandamisse ning teadmussiirde ja riiklike vesiviljelusuuringute elluviimist, et suurendada sektori kestlikkust ja pikaajalist elujõulisust. Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaa l - ja Põllumajandusministeerium , KIK ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM . PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus. KIKi kalanduse keskkonnaprogrammist saa b taotleda kalandusalaste uuringute läbiviimiseks, kudealade või elupaikade taastamiseks, harrastuskalapüügi taristu arendamiseks, oluliste kalaliikide asustamiseks, järelevalve ja kalandusalase rahvusvahelise koostööprojektide läbiviimiseks. Lisa 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 202 6 .a kohta Biomajanduse programm Ülekantavate summa (piirmääraga vahetus) 202 6 .a riigieelarve II p.a . seaduse-muudatused VV reservide eraldised Lõplik 202 6 .a programmi tegevuse eelarve* Selgitused Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine programmi tegevus -610 -62 799 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine programmi tegevus -1200 -261 819 Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika kujundamine programmi tegevus -889 -17 735 Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine programmi tegevus -305 -2 659 Kutselise kalapüügi korraldamine programmi tegevus -49 -11 391 Kalandusturu korraldamine programmi tegevus -132 -17 431 Kalavarude haldamine ja kaitse programmi tegevus -39 -5 464 Ringbiomajanduse arendamine programmi tegevus -8 -18 445