Kiri

Austatud Taaniel Raudsepp, Eesti Interpreetide Liidu juhatus käsitles helikunsti alajaotust dokumendis „K ultuuri arengukava 2021- 20 30 eelnõu . 09.04.2021“ . Leiame , et helikunsti alajaotus peaks oluliselt rohkem hindama ja väärtustama professionaalset helikunsti. Eesti Interpreetide Liit peab oluliseks, et helikunsti alajaotus vastaks heliloomingu ja interpretatsiooni vajadustele. Edastame käesolevaga Eesti Interpreetide Liidu juhatuse poolt koostatud ja heaks kiidetud kultuuri arengukava helikunsti alajaotuse punktid ja loodame, et kultuuriministeerium arvestab loomeliidu seisukoht adega. Lugupidamisega, Henry-David Varema Eesti Interpreetide Liidu esimees Allkirjastatud digitaalselt Lisa : EIL. K ultuuri arengukava 2021-30 h elikunsti alajaotus . HELIKUNST Riik tagab Eesti helikunsti elujõulisuse, toetades loovisikute ja kollektiivide, muusikavaldkondlike etendusasutuste, riiklike ja kohalike omavalitsuste asutuste ja eraõiguslike organisatsioonide, kontserdikorraldajate, festivalide, esindus- ja arendusorganisatsioonide tegevust ning arengut. Eestis on väga head tingimused professionaalsete heliloojate ja interpreetide tegutsemiseks. Riik rahastab heliloomingu tellimist ja interpretatsioonikunsti mahus, mis võimaldab heliloojatel ja interpreetidel professionaalsel tipptasemel tegutseda ning tagab eesti interpretatsioonikunsti ja heliloomingu püsimise rahvusvahelises konkurentsis. Riik toetab igakülgselt heliloojate ja interpreetide loometegevust, enesetäiendamist ja loomingu tutvustamist ning tõhustab loovisikutele pakutavaid sotsiaalseid garantiisid. Analoogiliselt kunstnike ning kirjanike palgaga viiakse sisse professionaalsetele heliloojatele ja interpreetidele mõeldud helikunstnike palk. Riik loob helikunsti ja muusikavaldkonna etenduskunstide kõrgtasemel toimimiseks tänapäevastele nõuetele vastava taristu. Riiklikult toetatakse rahvusvahelistele standarditele vastavate saalide rajamist ja järjepidevat kaasajastamist, sh pillipargi uuendamist, et tagada valdkonnas ajakohased töö- ja esinemistingimused. Lisaks suurematele keskustele on oluline välja arendada muusikasündmuste läbiviimiseks vajalik taristu ka maakondades. Riik toetab laenude tagamise süsteemi loomist nii üksikisikutele kui ka kollektiividele kõrgtasemel muusikainstrumentide soetamiseks. Muusikakultuur on Eesti ühiskonnas olulisel kohal . Toetatakse muusikaalase informatsiooni professionaalsust ja kättesaadavust ning laiapõhjalist kajastust erinevat tüüpi meedias nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Kõrgel professionaalsel tasemel muusikakriitika ja selle väärtustamine tagab valdkonnale vajaliku tagasipeegelduse ja laiema kõlapinna. Terviklik muusikahariduse süsteem Eestis tagab professionaalsete muusikute järelkasvu. Professionaalse muusikakultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks on kriitiliselt tähtis, et andekatel noortel oleks võimalik välja arendada oma muusikalised võimed. Senisest suurem hulk noori peab jõudma algastme muusikakoolist kesk- ja kõrgastmesse helikunsti erialadele ning sealt professionaalsesse muusikaellu. Riik väärtustab ning peab oluliseks muusikaharidusasutuste pedagoogide ja juhendajate tööd ning sellealast pealekasvu kõikjale Eestis. Elukestva õppe võimalused aitavad valdkonnas tegutsejatel püsida konkurentsis. Riigi toel arendatakse täiendusõpet muusikaõpetajatele ja tegevmuusikutele, aga ka kõigile muusikahuvilistele. Selleks kaasatakse esituskunstide tippkompetentsi ja professionaalseid õppejõude. Lisaks muusikaalastele teadmistele ja oskustele soodustatakse valdkonna arengut toetavate kompetentside omandamist. Kohalikul tasandil aidatakse kaasa kultuurielu korraldavate spetsialistide muusikavaldkonnaga seotud oskuste ja teadmiste arendamisele. Kõikjal ja kõigil Eestis on tagatud ligipääs professionaalsele muusikakultuurile. Riik toetab interpreetide ja professionaalsete kollektiivide esinemisi ning muusikasündmuste toimumist väljaspool suuremaid keskusi, eesmärgiga rikastada muusikaelu igas maakonnas. Noortele kuulajatele suunatud ja neid kaasavate erineva suunitlusega muusikasündmuste (sh koolikontsertide) korraldamisega tagatakse noortele võimalus helikunstist osa saamiseks. Eesti muusikakultuur on rahvusvaheline. Riik soodustab Eesti interpreetide, heliloojate ja professionaalsete muusikakollektiivide jõudmist rahvusvahelisele areenile, samuti piiriülest koostööd valdkonnas. Riik toetab riiklike ja rahvusvaheliste kõrgetasemeliste muusikakonkursside korraldamist ning peab oluliseks võimalust Eestis osa saada maailma muusikakultuuri paremikust. Uued tehnoloogilised lahendused avardavad muusikute ja organisatsioonide võimalusi loomingu esitamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks. Toetatakse Eesti helikunsti digitaalse kättesaadavuse parandamist, tõstes valdkonna esindajate vastavat pädevust. Loovisikute töö on uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ja edastusplatvormide tingimustes vääriliselt tasustatud ning autorite ja esitajate õigused kaitstud. Riik arvestab valdkonna arengut ja vajadusi õigusloomes ning pöörab tähelepanu autoriõiguste, samuti nendega kaasnevate õiguste kasutamisest laekuvate tasude ja kopeerimishüvitiste õiglasele jagamisele. Riik arendab eraõiguslike festivalide, kollektiivide ning kontserdikorraldajate, muusikakonkursside ja heliloomingu tellimise ning muusika-alaste trükiste aastatoetuste süsteemi ja tagab nende säilimise, samuti programmide mahu kasvu. Loodud on ka pikaajaliste toetuste süsteem, mis toetab muusikakollektiive ja helikunsti seisukohalt olulisi tegevusi. Eesti muusikapärand on hoitud, uuritud ja kättesaadav. Riik kindlustab muusikapärandi, sh noodikäsikirjade ja audio- ning videomaterjalide säilimise, digitaliseerimise ja kättesaadavaks tegemise. Riik tagab Eesti helikunsti jäädvustamise ja säilimise, luues võimalused Eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti regulaarseks salvestamiseks. Riik käivitab toetusprogrammi professionaalsete audio- ja videosalvestuste finantseerimiseks, väljaandmiseks ja tutvustamiseks. Helikunsti arengut toetavad ajakohased andmed ja uuringud. Valdkonnale tagatakse teadmistepõhine areng läbi statistilise analüüsi võimekuse tõstmise ning valdkonnaspetsiifiliste uuringute. Teeme ettepaneku ala punkt „ Muusikavaldkond panustab olulisel määral ettevõtluse, turismi ja piirkondade konkurentsivõime arengusse. Toetame muusikafestivalide, suursündmuste ja kontserdipaikade järjepidevat tegevust ning kohanemist muutuvas keskkonnas. Kuna festivalide ja teiste suursündmuste korraldamine omab otsest mõju kohaliku majanduse elavdamisel ja kogukondade tugevdamisel, peame oluliseks nende täiendavat toetamist ka ettevõtluse, turismi ja regionaalse arengu meetmetest.“ tõsta loomemajanduse alajaotusse ja asendada sõna „ Muusikavaldkond “ sõnaga „ Kultuurivaldkond “ . Eesti Interpreetide Liit 23.04.2021