Ministeeriumid
26.04.2021 nr 1-6/2322-1
Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks
tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate
dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seadusega
Austatud ministrid
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri
määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-tehingute
usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõu leiate aadressilt: http://eelnõud.valitsus.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisa:
Eelnõu – 6 lehel
Seletuskiri – 12 lehel
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Riigi Infosüsteemi Amet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Transpordiamet
Eesti Töötukassa
Eesti Mereakadeemia
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Kaspar Lepper 6125016
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
14.04.2021
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, § 115 lõike 7 ning §
15 lõigete 1 ja 6 alusel.
§ 1. Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse
menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede
võtmise kord“ muutmine
Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruses nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses
ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ning” tekstiosaga „isikutunnistuse,“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Isikutunnistuse väljaandmise menetluse ja isikutunnistuse kasutamise toimepidevuse
katsetamise eesmärgil võib Politsei- ja Piirivalveamet võtta sõrmejäljed Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori otsuses nimetatud isikutelt alates 2. augustist 2021. aastast.“;
3) paragrahvi 1 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Vähemalt 70-aastaselt või sügava puudega taotlejalt ei pea sõrmejälgi võtma, kui tema
viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui 11 aastat ja tema biomeetrilised
andmed ei ole muutunud.“;
5) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Alla 12-aastast isikut ei daktüloskopeerita isikutunnistuse või reisidokumendi taotlemisel
ja tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega isikutunnistuse või reisidokumendi
taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.“.
§ 2. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 77 „Isikutunnistuse,
elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe
teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi
või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,
väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ muutmine
Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,
digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase
passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise
taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise
tähtajad“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesolevas määruses sätestatud dokumente ei pea esitama, kui andmed sisalduvad riiklikes
andmekogudes.“;
2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Isiklikult esitatud taotluse võib allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse
infotehnoloogilise vahendiga.“;
3) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meremehe teenistusraamat või meresõidutunnistus antakse välja meremeeste registrisse
kantud kehtiva ohutusalase koolituse tunnistuse ning kehtiva meremehe tervisetõendi andmete
alusel.“;
4) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete puudumisel lisab taotleja taotlusele oma
tööandja kinnituse selle kohta, et taotleja töötab laeval või asub laevale tööle või praktikale.
Kui taotleja on töötu, lisab ta taotlusele Eesti Töötukassa teatise selle kohta, et taotleja on
meremees ning et ta on arvele võetud töötuna või tööotsijana.“;
5) paragrahvi 18 lõikes 1 ning § 24 lõigetes 2 ja 3 asendatakse tekstiosa „elamisloakaardi,“
tekstiosaga „isikutunnistuse, elamisloakaardi,“.
§ 3. Siseministri 2. novembri 2018. aasta määruse nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm
ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“
muutmine
Siseministri 2. novembri 2018. aasta määruses nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Siseministri 2. novembri 2018. aasta määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete
andmete kehtivusaeg“ muutmine
Siseministri 2. novembri 2018. aasta määruses nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline
kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete
loetelu“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ülaserva on süvistatud Eesti Vabariigi kolmetäheline maakood „EST” ja trükitud
negatiivina sinises ristkülikus Eesti Vabariigi kahetäheline riigikood „EE”, mida ümbritseb 12
kollast tähte, samuti on ülaserva kantud Eesti Vabariigi lipu värviline kujutis ning
suitsupääsukest kujutav läbipaistev ja optiliselt muutuv element.“;
4) paragrahvi 2 lõiget 8 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) VÄLJAANDJA / AUTHORITY.“;
5) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) väljaandja.“;
6) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete
kehtivusaeg“ muutmine
Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus
ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete
loetelu“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste
seaduse § 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„(61) Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel Ühendkuningriigi kodanikule väljastatud
elamisloakaardi esikülje ülaserva keskele kantakse dokumendi nimetus „ELAMISÕIGUS“ ja
alaossa dokumendi ingliskeelne nimetus „RIGHT OF RESIDENCE“.
(62) Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel Ühendkuningriigi kodaniku perekonnaliikmele
väljastatud elamisloakaardi esikülje ülaserva keskele kantakse dokumendi nimetus
„PERELIIKME ELAMISÕIGUS“ ja alaossa dokumendi ingliskeelne nimetus „RESIDENCE
CARD OF A FAMILY MEMBER“.“;
4) paragrahvi 4 lõike 8 punkti 8 ja lõike 9 punkti 9 täiendatakse pärast sõnu „Ühendkuningriigi
kodanikule“ sõnadega „ja tema perekonnaliikmele“;
5) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 38 „Diplomaatilise passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm,
tehniline kirjeldus ja sõidutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline
kirjeldus ja sõidutunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 42 „Meremehe teenistusraamatu
vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm,
tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 43 „Välismaalase passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline
kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 45 „Pagulase reisidokumendi
vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahv 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Siseministri 12. augusti 2010. aasta määruse nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks
ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ kehtetuks tunnistamine
Siseministri 12. augusti 2010. aasta määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud
dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 2. augustil 2021. aastal.
(2) Määruse § 1 punktid 1 ja 3–5, § 2 punktid 1,2 ja 5, § 4 punktid 3–5 ning § 5 punktid 3 ja 4
jõustuvad 13. septembril 2021. aastal.
(3) Määruse § 3, § 4 punktid 1, 2 ja 6, § 5 punktid 1, 2 ja 5 ning §-d 6–13 jõustuvad kuupäev,
kuu, aasta (rollijaotuse seaduseelnõu jõustumisega seotud kuupäev).
(4) Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine
seoses e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate
dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu peamine muudatus on, et edaspidi ei pea üle 70-aastased või sügava puudega isikud
isikut tõendava dokumendi taotlemisel sõrmejälgi andma, kui neil on viimasest
sõrmejäljehõivest möödas vähem kui 11 aastat. Samuti lihtsustatakse meremehe
teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlemist, edaspidi on võimalik meremehe staatust
tõendada meremeeste registris olevate andmete alusel ning enam ei pea esitama Eesti
Töötukassa või tööandja tõendit. Lisaks muudetakse siseministri kehtestatud isikut tõendavate
dokumentide vormi ja tehnilise kirjelduse määruseid, sest edaspidi vastutab dokumendile
kantava elektroonilise osa eest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
nõunikud Elen Kraavik (
[email protected]; 612 5212) ja Siiri Leskov
(
[email protected], 5865 0623) ning sama osakonna õigusnõunik Kaspar
Lepper (
[email protected]; 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask
(
[email protected], 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva „E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse“
eelnõuga (376 SE) (edaspidi seaduseelnõu). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL)
õigusega, sest eelnõu kohaselt tehakse muudatused, et rakendada Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) 2019/11571 (edaspidi (EL) 2019/1157 määrus) ja Euroopa Komisjoni
21. veebruari 2020. a rakendusotsust C(2020) 11142. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi siseministri määruseid:
1) siseministri 30. novembri 2015. a määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses
ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“
(RT I, 08.05.2020, 21);
2) siseministri 18. detsembri 2015. a määrus nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi,
digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu,
välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise
õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise
kohta (ELT L 188/67, 12.07.2019). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1157&from=EN (22.03.2021).
2
Komisjoni 21. veebruari 2021. a rakendusotsus C(2020) 1114, mis käsitleb dokumente, mida liikmesriigid peavad
välja andma vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa
Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu artikli 18 lõigetele 1 ja 4 ning artiklile 26.
https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/borders-and-visas/document-
security/docs/c2020_1114_commission-implementing-decision.pdf (23.03.2021).
1
meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu,
väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ (RT I, 02.03.2021, 13);
3) siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“
(RT I, 09.11.2018, 3);
4) siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline
kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete
kehtivusaeg“ (RT I, 09.11.2018, 5);
5) siseministri 26. augusti 2020. a määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete
kehtivusaeg“ (RT I, 28.08.2020, 8);
6) siseministri 23. novembri 2020. a määrus nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ (RT I, 26.11.2020, 11);
7) siseministri 23. novembri 2020. a määrus nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ (RT I, 26.11.2020, 12);
8) siseministri 3. detsembri 2020. a määrus nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline
kirjeldus ja sõidutunnistusele kantavate andmete loetelu“ (RT I, 08.12.2020, 18);
9) siseministri 3. detsembri 2020. a määrus nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm,
tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“
(RT I, 08.12.2020, 19);
10) siseministri 10. detsembri 2020. a määrus nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ (RT I, 15.12.2020, 11);
11) siseministri 10. detsembri 2020. a määrus nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline
kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ (RT I, 15.12.2020, 12);
12) siseministri 10. detsembri 2020. a määrus nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ (RT I, 15.12.2020, 13).
Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks siseministri 12. augusti 2010. a määrus nr 36
„Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“
(RT I, 14.01.2017, 2).
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõul on kaks põhieesmärki.
1. Teha vajalikud muudatused Siseministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vahel rollijaotuse korrastamiseks. Sealjuures tuleb
arvestada seaduseelnõuga kavandatud muudatusi ning vajadust sätestada asutuste vahel
selge pädevus- ja vastutusjaotus õigusruumi puhul, mis puudutab isikut tõendavaid
dokumente ning e-identimist ja usaldusteenuseid.
2. Teha isikut tõendava dokumendi taotlemise ja nende väljaandmisega seotud
muudatused. Esiteks võimaldatakse isikutunnistuse taotleja sõrmejälgede andmete
võtmist ja sellega rakendatakse (EL) 2019/1157 määrust, mis kohustab liikmesriike seda
tegema. Samuti sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel Ühendkuningriigi
kodanikule ja tema perekonnaliikmele väljaantava elamisloakaardi dokumendi nimetus.
Lihtsustatakse ka protsessi, kuidas esitatakse ja kontrollitakse tõendeid Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 1958. a meremeeste isikut tõendavate dokumentide konventsiooni
1083 (edaspidi ILO 108) alusel väljaantava meremehe teenistusraamatu ja
meresõidutunnistuse taotlemisel.
3
Konventsioon meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta (RT II 1996, 38, 142).
https://www.riigiteataja.ee/akt/13085453 (22.03.2021).
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 14 paragrahvist.
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri kehtestatud sõrmejälgede võtmise korda ning
luuakse alus isikutunnistuse taotlejalt sõrmejälgede võtmiseks. Samamoodi reisidokumendi
taotlemisega sätestatakse, et alla 12-aastastelt isikutelt sõrmejälgi ei võeta.
Lisaks kehtestatakse sõrmejälgede võtmise erisus vähemalt 70 aasta vanuste või sügava
puudega4 isikute puhul. Eelnõuga kavandatakse, et neilt ei pea sõrmejälgi võtma, kui sellest on
möödunud vähem kui 11 aastat.
Isikutunnistus on Eesti kodanikule kohustuslik dokument alates 15. eluaastast. Korduva
dokumendi taotlust on võimalik esitada nii Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
teenindusbüroosse isiklikult kohale minnes kui ka PPA iseteeninduskeskkonnas, e-kirja või
tavapostiga, samuti on võimalik esitada taotlus välisesinduses. (EL) 2019/1157 määrusest
tuleneb aga muudatus, et edaspidi peab isikutunnistuse taotlemisel võtma sõrmejäljed. See
tähendab, et PPA teenindusbüroosse või välisesindusse peab isiklikult kohale ilmuma juhul, kui
viimasest sõrmejäljehõivest on möödas rohkem kui kuus aastat.
Vähemalt 70-aastaste või sügava puudega isikute puhul kehtestatakse erisus. Eesmärk on
leevendada raskendatud liikumisvõimalusega inimeste vajadust ilmuda PPA-sse või
välisesindusse isiklikult kohale, et sõrmejälgi anda. Samuti võimaldab see vähendada vanemate
ja nõrgema immuunsusega inimeste kontakte, see on eriti oluline COVID-19 leviku tõttu.
Arvestades, et ka välisriigis elav sügava puudega inimene vajab isikut tõendavat dokumenti,
rakendatakse sügava puudega isikutelt sõrmejälgede võtmise erisust sõltumata puude määranud
riigist. Edaspidi ei ole neil vaja dokumendi taotluse esitamiseks ja sõrmejälgede andmiseks
teenindusbüroosse või välisesindusse kohale tulla, kui neil on viimasest sõrmejäljehõivest
möödas vähem kui 11 aastat. Kuna isikutunnistuse kehtivusaeg on viis aastat, siis ei ole
muudatuse rakendumisel sihtrühma kuuluvatel isikutel vaja isiklikult kohale ilmuda järgneval
kahel korral.
Muudatust kohaldatakse lisaks isikutunnistusele ka teistele biomeetriliste andmetega isikut
tõendavate dokumentide (reisidokumendid, elamisloakaart, e-residendi digitaalne
isikutunnistus) ning elamisloa ja elamisõiguse taotlejatele. Sõrmejälgede uuendamine on
oluline seetõttu, et biomeetriliste andmete kasutatavus aja jooksul kahaneb. Tõsikindlaks
isikutuvastamiseks peavad isikuandmed olema ajakohased ning tehniliselt töödeldavad. Isikut
tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 115 lõike 1 kohaselt on endiselt võimalus,
et kui Eestis viibiva isiku terviseseisund ei võimalda tal püsivalt dokumendi väljaandmise
taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse pöörduda, võib taotluse vastu võtta, tema isiku tuvastada
või taotleja isikusamasust kontrollida, samuti temalt biomeetrilised andmed võtta tema
elukohas või viibimiskohas.
Sõrmejälgede andmed kantakse edaspidi isikutunnistuse kiibile koos vajaliku infoga nende
andmete kasutamiseks, nagu on juba ette nähtud ka biomeetrilise passi ja elamisloakaartide
puhul. Biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistusele on vajalik nii isikusamasuse kui ka
dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning nende dokumentide turvalisemaks kasutamiseks. On
oluline märkida, et eelnõuga ei tehta muudatust sõrmejälgede isikutunnistuse kiibile
4
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 11 punkti 1 kohaselt on sügav puue inimese anatoomilise,
füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mistõttu vajab isik pidevat
kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäev ringi. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020025 (22.03.2021).
3
kandmiseks. Arvestades asutuste vahel rollijaotuse korrastamiseks väljatöötatud seaduseelnõu,
kehtestab isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed edaspidi ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister. Seega kantakse sõrmejäljed isikutunnistuse kiibile ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri kehtestatava määruse alusel.
Arvestades, et iga muudatus dokumendi taotlemise ja välja andmise menetluses võib kaasa tuua
ettenägematuid tehnilisi väljakutseid, võimaldatakse PPA-l kindlaksmääratud sihtgrupi (oma
töötajate) sõrmejälgi võtta alates 2. augustist 2021 aastast. Sarnase täienduse teeb ka ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaminister, et kanda võetud sõrmejäljed isikutunnistuse kiibile. Täienduste
eesmärk on katsetada sõrmejälgedega isikutunnistuse väljaandmise menetlust ja isikutunnistuse
kasutamist ning kõrvaldada võimalikud takistused enne kui sõrmejälgi hakatakse kandma
kõikidele isikutunnistustele.
Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse siseministri määrust, millega on kehtestatud isikut tõendavate
dokumentide väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise
kord ning väljaandmise tähtajad.
Punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõikega 4, milles sätestatakse, et määruses nõutud
dokumente ei pea esitama juhul, kui andmed sisalduvad riiklikes andmekogudes. Muudatusega
viiakse määrus kooskõlla avaliku teabe seaduses (edaspidi AvTS) sätestatuga, mille § 431 lõike 3
kohaselt juhindutakse andekogusse andmete kogumisel andmete ühekordse küsimise
põhimõttest. See tähendab, et kui andmed juba on mõnes riigi infosüsteemi andmekogus, tuleb
neid andmeid pärida infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu andmeid hoidvast
andmekogust. Täiendus tehakse õigusselguse huvides, PPA juba järgib seda põhimõtet.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 3 lõiget 4 teise lausega. Sätestatakse, et pädevas asutuses
(PPA, konsulaarametnik) isiklikult esitatud taotluse võib allkirjastada infotehnoloogilise
vahendi abil. Praegu täidetakse PPA teeninduses esitatavad taotlused taotleja ütluste põhjal
ekraanile ja seejärel prinditakse allkirjastamiseks välja. Edaspidi ei pea taotlust välja printima
ja taotleja saab esitatud andmete ja dokumentide õigsust allkirjaga kinnitada otse ekraanil
kuvatavale taotlusele. Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega
paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks ja kiiremaks. Taotluse
isiklikul esitamisel tuvastab ametnik taotleja isiku, veendub, et allkiri antakse
infotehnoloogilise vahendi abil oma käega ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga. Täiendus
tehakse õigusselguse eesmärgil ja ei kohusta PPA-d ega Välisministeeriumi oma
menetlusprotsesse muutma, kuid võimaldab paberivaba menetluse rakendamist siis kui
vajalikud ettevalmistustööd on tehtud.
Punktiga 3 muudetakse meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlemisel tõendite
esitamise ja kontrollimise protsessi. Praegu on PPA-l isikut tõendava dokumendi väljaandmisel
kohustus veenduda, et dokument väljastatakse vaid selleks õigustatud isikule. Kuna PPA-l
puudub pädevus meremehe staatuse hindamisel, siis tugineb PPA menetluse läbiviimisel
taotleja esitatavatele dokumentidele. Meremeeste organisatsioonidega tehtud konsultatsioonil
toodi välja, et meremeeste dokumentide taotlemisel rakendatakse ILO 108 Eestis liialt piiravalt.
Praegune kord sätestab, et dokumendi võib väljastada vaid meremehele, kes töötab laeval, mis
on registreeritud konventsiooniga ühinenud riigis. Selle tõendamiseks tuleb esitada tööandja
kinnitus. Samuti võib praegu väljastada dokumendi meremehele, kes on arvele võetud Eesti
Töötukassas ning kes esitab selle kohta tõendi.
4
Kavandatava muudatuse kohaselt ei ole meremeestel edaspidi kohustust dokumendi taotlemisel
tööandja kinnitust või Eesti Töötukassa tõendit esitada. PPA saab edaspidi meremehe staatust
kontrollida Transpordiameti riiklikusse meremeeste registrisse5 kantud andmete alusel. Kõikide
laeval töötavate isikute puhul kehtib kvalifikatsiooninõue, et neil peab olema kehtiv ohutusalase
koolituse läbimise tunnistus (kehtib 5 a) ja kehtiv meremehe tervisetõend (kehtib 2 a).
Sealjuures peab dokumendi taotlemise ajaks olema see teave kantud meremeeste registrisse.
Tervisetõend ei ole küll iseseisvalt tõsikindel alus meremehe dokumendi väljastamiseks ning
arstid ei kontrolli tervisetõendit väljastades, kas tegemist on meremehega. Samas ei lubata
kehtiva tervisetõendita laeval töötada. Seega annab tervisetõend vajaliku lisakinnituse, et
meremehel on valmidus laevale tööle minna, ta vajab meremehe reisidokumenti ning kõik
muud vajalikud dokumendid laevale minekuks on korrektselt vormistatud. PPA ei pääse ligi
spetsiifilistele terviseandmetele, vaid saab X-tee vahendusel tehtava päringuga JAH/EI-vastuse
selle kohta, kas taotlejal on meremeeste registris nõutud kehtivad dokumendid olemas.
Kvalifikatsiooni- ja tervisetõendit ei ole vaja esitada PPA-le paberil, samuti ei ole vaja neid
lisada taotluse esitamisel e-kirja või posti teel. Kuna PPA-l puudub pädevus hinnata
meremeeste kvalifikatsioonitõendite autentsust, siis tuleb need ka edaspidi esitada
Transpordiametile nagu praegu. Kui vajalikke andmeid ei ole dokumendi taotlemise ajaks
jõutud registrisse kanda, võtab PPA puudustega taotluse menetlusse ning kui andmed on
registris, teeb PPA uue päringu ning jätkab menetlusega. Nii puudub taotlejal vajadus minna
uuesti taotlust esitama ja saab vältida liigset bürokraatiat.
Selle muudatusega tekib PPA-l kaasaegne, elektrooniline võimalus kontrollida, kas dokumendi
väljastamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Samuti ei ole edaspidi meremeestel vaja
paberdokumente vormistada ega esitada.
Punktiga 4 jäetakse alles ka võimalus rakendada seni kehtinud dokumendi taotlemise protsessi.
Seega kui eespool kirjeldatud protsessi ei ole dokumendi taotlemisel võimalik rakendada, siis
võib taotleja esitada dokumendi taotluse koos tööandja kinnituse või Eesti Töötukassa tõendiga.
Punktiga 5 täiendatakse määrust (EL) 2019/1157 määruse tõttu. Määruses sätestatakse, et kui
isik taotleb isikutunnistust, kuid temalt ei ole võimalik sõrmejälgi võtta, tuleb selle kohta esitada
arstitõend. See nõue kehtib juba praegu teiste selliste isikut tõendavate dokumentide puhul,
mille taotlemisega kaasneb sõrmejälgede võtmise kohustus.
Eelnõu § 3, § 4 punktid 1, 2 ja 6, § 5 punktid 1, 2 ja 5 ning §-d 6–13 on seotud asutuste vahel
rollijaotuse korrastamiseks väljatöötatud seaduseelnõuga.
Edaspidi kehtestab dokumenti kantavate digitaalsete andmete loetelu ja andmekandjale
esitatavad nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määrusega. Digitaalsete dokumentide
andmekandja ning andmekandjale kantav informatsioon sõltub tehnoloogilisest lahendusest ja
valdkondlikest suundumustest. Seetõttu on otstarbekas määrata, et kõikide dokumendiliikide
puhul on dokumendi digitaalse osa eest vastutavaks ministriks ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister. Tema vastutusvaldkonnas on muu hulgas tehnoloogiline
arendustegevus, innovatsioon, informaatika ja riigi infosüsteemide arendamise
koordineerimine. See ei väära siseministri ega välisministri pädevust kehtestada määrusega
dokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja dokumenti kantavate andmete loetelu, st kehtestada
isikut tõendavate dokumentide füüsiline kirjeldus.
5
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2013. a määrus nr 1 „Meremeeste registri põhimäärus“
(RT I, 13.01.2017, 15). https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017015?leiaKehtiv (22.03.2021).
5
Siseminister on ITDS-i alusel kehtestanud isikut tõendavate dokumentide vormid, tehnilise
kirjelduse ja dokumendile kantavate andmete loetelu. Need dokumendid on: 1) isikutunnistus;
2) elamisloakaart; 3) digitaalne isikutunnistus; 4) ajutine reisidokument; 5) diplomaatiline pass;
6) Eesti kodaniku pass; 7) meremehe teenistusraamat; 8) meresõidutunnistus; 9) pagulase
reisidokument; 10) välismaalase pass.
Kõnesoleva eelnõuga muudetakse nimetatud dokumentide aluseks olevaid määruseid ja
tunnistatakse kehtetuks sätted, mis loetlevad isikut tõendava dokumendi elektroonilisele
andmekandjale kantava andmekoosseisu. Edaspidi vastutab dokumendi elektroonilise osa eest
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning asjaomased andmekoosseisud kehtestab
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Seetõttu korrastatakse ka nimetatud määruste
preambuleid ja mõnel juhul ka määruse pealkirja.
Lisaks kehtivate määruste muutmisele tunnistatakse eelnõu §-ga 13 kehtetuks siseministri
12. augusti 2010. a määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi
andmekandja tehnilised nõuded“. Muudatus on samuti seotud seaduseelnõuga ning edaspidi
kehtestab andmekandja tehnilised nõuded ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Seaduseelnõu
kohaselt hindab andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi
RIA).
Eelnõu § 4 punktide 3–5 kohaselt muudetakse siseministri kehtestatud isikutunnistuse vormi
ja tehnilise kirjelduse määrust (EL) 2019/1157 määruse tõttu.
Punktiga 3 täiendatakse (EL) 2019/1157 määruse nõuete kohaselt isikutunnistuse esikülje
kirjeldust. Esikülje ülaossa lisatakse liikmesriigi riigikoodi ümber EL-i ühine tunnusmärk –
kaksteist kollast tähte. Ühise visuaalse elemendi lisamine lihtsustab piirikontrollil dokumendi
kontrollimist, sest annab selgelt märku, et tegemist on EL-i liikmesriigi väljaantava
isikutunnistusega.
Punktidega 4 ja 5 täiendatakse (EL) 2019/1157 määruse nõuete kohaselt isikutunnistuse
esiküljele kantavat andmevälja tekstiga „VÄLJAANDJA / AUTHORITY“. Samuti
sätestatakse, et isikutunnistuse esiküljele kantakse dokumendi väljaandja.
Eelnõu § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt muudetakse siseministri elamisloakaardi vormi ja tehnilise
kirjelduse määrust. Selles sätestatakse Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel
Ühendkuningriigi kodanikule ja tema perekonnaliikmele väljaantava elamisloakaardi
dokumendi nimetused eesti ja inglise keeles, lähtudes Euroopa Komisjoni 21. veebruari 2020. a
rakendusotsusest C(2020) 1114.
Eelnõu § 14 kohaselt sätestatakse määruse jõustumise kuupäevad. Määruse § 1 punkt 2 jõustub
2. augustil 2021. aastal. Määruse § 1 punktid 1 ja 3–5, § 2 punktid 1,2 ja 5, § 4 punktid 3–5
ning § 5 punktid 3 ja 4 jõustuvad 13. septembril 2021. aastal. Määruse § 3, § 4 punktid 1, 2 ja
6, § 5 punktid 1, 2 ja 5 ning §-d 6–13 jõustuvad kuupäev, kuu, aasta (rollijaotuse seaduseelnõu
jõustumisega seotud kuupäev). Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.
Muudatus, mis võimaldab PPA-l katsetada sõrmejälgede hõivamist kindlaksmääratud
sihtgrupile jõustub 2. augustil 2021. aastal. Isikut tõendava dokumendi taotlemise ja
väljaandmisega seonduvad muudatused jõustuvad 13. septembril 2021. aastal, meremehe
teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlemist lihtsustavad muudatused jõustuvad 1.
jaanuaril 2022. aastal. Nende muudatuste rakendamiseks on vaja teha infotehnoloogilisi
6
arendustöid ja seetõttu ei saa neid muudatusi jõustada üldises korras. Asutuste vahel
rollijaotusega seonduvad muudatused jõustuvad kuupäev, kuu, aasta, sest neid ei saa jõustada
enne, kui on jõustunud rollijaotuse seaduseelnõu. Samuti ei saa need jõustada üldises korras,
kuna muudatused eeldavad Siseministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi määruste kehtestamist ühel ajal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1157 rakendamise ning Euroopa Komisjoni 21. veebruari 2020. a
rakendusotsusega C(2020) 1114.
6. Määruse mõju
6.1. Nende muudatuste mõjud, mis puudutavad dokumentidele kantavate digitaalsete
andmete kehtestamise pädevust
Sihtrühm:
Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, PPA ja
RIA ametnikud
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Edaspidi kehtestab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister nii dokumenti kantavate digitaalsete
andmete loetelu kui ka andmekandjale esitatavad nõuded. Sellega kaasneb riigiasutuste
korraldusele positiivne mõju, sest õigusruum viiakse de facto vastavusse asutuste ülesannete ja
rollidega. Siseministeeriumil ja PPA-l puudub tehniline kompetents, kuid see on olemas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning RIA-s. Seetõttu on PPA ja RIA vahel
sõlmitud koostööleppe alusel kaasanud PPA kõnealustes tehnilistes küsimustes RIA. Kuna
nüüd korrastatakse RIA ja PPA tööjaotust, on võimalik senisest tõhusamalt valdkonda juhtida
ja arendada. Samuti aitab see kaasa riskide ning probleemide kiirele ja tõhusale lahendamisele
olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist, selget juhtimisstruktuuri ja täpset
vastutusvaldkondade jaotamist (nt 2017. a ID-kaardi kriisi juhtum).
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike.
6.2. Sõrmejälgede võtmisega seotud mõjud
Sihtrühmad
PPA ametnikud (ca 160 ametnikku) ja Eesti välisesindustes töötavad konsulaarametnikud (ca
185 ametnikku), samuti kõik inimesed, kes taotlevad isikutunnistust
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju – keskmine
(EL) 2019/1157 määruse kohaselt tuleb võtta isikutunnistuse taotlemisel ka taotleja
sõrmejäljed. Praegu võetakse sõrmejäljed elamisloakaardi ja reisidokumentide taotlemisel.
Muudatuse rakendamisel tuleb kõikidel isikutunnistuse taotlejatel, kellelt ei ole varem
sõrmejälgi võetud või kelle sõrmejäljed on võetud rohkem kui kuus aastat tagasi, minna
7
sõrmejäljehõiveks kohale PPA teenindusbüroosse või Eesti välisesindusse. Tabelis 1 on
esitatud prognoos, kui palju isikutunnistusi järgmistel aastatel taotletakse.
Tabel 1. Isikutunnistuste taotlemise arvu prognoos järgmisteks aastateks
2021 2022 2023 2024 2025
Prognoositav isikutunnistuste
227 000 317 400 347 700 327 700 237 800
taotluste arv
Allikas: PPA (05.03.2021)
Kuna kehtiva õiguse kohaselt on sõrmejäljed vaja võtta iga kuue aasta järel, siis on ka edaspidi
võimalik taotleda igal teisel korral isikutunnistust PPA iseteeninduses, e-kirja või posti teel.
Samuti töötatakse PPA-s välja projekti, et paigaldada sõrmejäljehõive kioskid väljapoole PPA
teenindusbüroosid. Nii tekib inimestel võimalus anda sõrmejäljed avalikes kohtades, nt
kaubanduskeskustes. Seega viiakse toiming inimesele lähemale ning taotleja ei pea
sõrmejäljehõiveks PPA teenindusbüroosse kohale minema, vaid saab seda teha mugavalt
muude igapäevatoimingute kõrvalt.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike
Eelnõu mõju on positiivne. (EL) 2019/1157 määruse alusel hakatakse kõikidele EL-i
liikmesriikide väljastatud isikutunnistustele kandma biomeetrilisi tunnuseid (näokujutis,
sõrmejäljed). See tagab tõsikindlama võimaluse kontrollida nii isikusamasust kui ka dokumendi
ehtsust ning kasutada neid EL-is turvalisemalt. Eesti isikutunnistused vastavad juba praegu
kehtivatele rahvusvahelisele standarditele ja EL-i nõuetele. EL-is tehti selline otsus seetõttu, et
liikmesriikide dokumentide turvalisuse tase erineb märkimisväärselt, see aga suurendab
dokumendi võltsimise ja nende kasutamisega seotud pettuste ohtu. Seega on oluline tõsta
ühtlaselt kõikide liikmesriikide isikutunnistuste turvalisuse taset.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Eelnõu avaldab mõju PPA ja Eesti välisesinduste töömahule. Praegu võetakse sõrmejäljed
elamisloakaardi ja reisidokumentide taotlemisel, kuid edaspidi tuleb sõrmejäljed anda ka
isikutunnistuse taotlemisel. Isikutunnistus on üle 15-aastasele Eesti kodanikule kohustuslik.
Kuna isikutunnistusel on ka mitmeid elektroonilisi funktsioone (nt e-identimine,
digiallkirjastamine), esitatakse isikutunnistuste taotlusi teiste dokumendiliikidega võrreldes
rohkem. Kehtivaid isikutunnistusi (sh EL-i kodaniku isikutunnistusi) on 05.03.2021 seisuga
1 112 653, samas kui kehtivaid Eesti kodaniku passe ja välismaalase passe on kokku 815 400
ning elamisloakaarte 177 001.
Isikut tõendavate dokumentidega seotud toiminguid on välisesindustes kõige enam. Need
moodustavad 80% kõikidest konsulaartoimingutest, millest omakorda enim tehakse Soomes
(u 35%). Eelmiste aastate statistika põhjal saab öelda, et ligikaudu 1,6% isikutunnistustest
taotletakse välisesindustes. PPA-s ja välisesindustes taotletud isikutunnistuse arv eelmiste
aastate kaupa on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Isikutunnistuse taotlejate arv Eestis ja välisesindustes
2018 2019 2020
Kokku 301 208 282 471 190 073
Eestis 296 899 278 142 186 207
Välisesinduses 4 309 4 329 3 866
Allikas: PPA (05.03.2021)
8
Kui varem ei ole sõrmejälgi antud või kui viimasest sõrmejäljehõivest on möödas rohkem kui
kuus aastat, tuleb edaspidi minna kohale PPA teenindusbüroosse, välismaal elades
välisesindusse. See tõstab aga asutuste töökoormust, kuna praegu ei ole vajadust isiklikult
kohale minna ja korduva isikutunnistuse taotluse saab esitada ka PPA iseteeninduskeskkonnas,
e-kirja või tavapostiga. Eespool esitatud statistika põhjal on võimalik hinnata, et sõrmejäljed
tuleb anda ligikaudu 297 250-l isikutunnistuse taotlejal. Kuna isikutunnistus kehtib viis aastat,
siis suureneb muudatuse rakendamise tõttu töökoormus kõige rohkem järgmisel viiel aastal.
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike.
6.3. Vähemalt 70-aastaste või sügava puudega isikute puhul sõrmejälgede kehtivusaja
tõstmine 6 aastalt 11-le
Sihtrühmad:
PPA ametnikud (ca 160 ametnikku) ja Eesti välisesindustes töötavad konsulaarametnikud (ca
185 ametnikku) , samuti kõik inimesed, kes on vähemalt 70-aastased või sügava puudega
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju – keskmine
Selleks et leevendada nii asutuste töökoormust kui ka vähendada raskendatud
liikumisvõimalusega inimeste vajadust ilmuda sõrmejälgede andmiseks PPA-sse kohale,
nähakse eelnõuga ette erisus. Edaspidi ei pea vähemalt 70-aastased või sügava puudega isikud
dokumendi taotlemiseks ja sõrmejälgede andmiseks teenindusbüroosse kohale tulema, kui neil
on viimasest sõrmejälgede andmisest möödas vähem kui 11 aastat. See tähendab, et sellel
sihtrühmal ei ole vaja isiklikult kohale minna kahel dokumendi taotlemise korral. Muudatust
kohaldatakse lisaks isikutunnistusele ka teiste biomeetriliste andmetega isikut tõendavate
dokumentide ning elamisloa ja elamisõiguse taotlejatele.
ITDS-i § 115 lõige 1 sätestab, et kui Eestis viibiva isiku terviseseisund ei võimalda tal püsivalt
dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse pöörduda, võib taotluse vastu
võtta, tema isiku tuvastada või taotleja isikusamasust kontrollida ja temalt biomeetrilised
andmed võtta tema elukohas või viibimiskohas. Seni tehti koduvisiite üksnes elamisloakaardi
ja teatud juhtudel reisidokumendi taotlemisel. Varem sai püsivalt liikumisvõimetu isik või tema
seaduslik esindaja taotleda isikutunnistust ka muul viisil (nt iseteeninduses, posti või e-posti
teel), kuid vajadus hõivata sõrmejäljed välistab selle võimaluse. Elamisloakaardi ja
reisidokumendi taotlemisel tehti koduvisiite 2020. aastal 783 korral.
Praegu ei ole võimalik täpselt prognoosida nende isikutunnistuse taotlejate arvu, kes koduvisiiti
vajavad, kuid statistikast lähtudes võib koduvisiiti vajavate isikute arv olla u 13 600.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 2021. a alguse seisuga u 9088 sügava liikumispuudega
12-aastast (sõrmejäljehõive vanusepiir) või vanemat Eesti kodanikku. 2019. a lõpus elas üld- ja
erihooldekodudes u 9530 Eesti kodanikku, kuid nad kõik ei ole voodihaiged või sügava
puudega ning neil on võimalik lähisugulase või hooldekodu töötaja abiga vajalikud toimingud
ise ära teha. Lisaks on nende hulgas inimesi, kes on varem passi taotlemisel sõrmejäljed andnud
ja kellel on seetõttu kehtivad sõrmejälgede andmed olemas. Seega saavad nad isikutunnistuse
taotleda muul viisil, nt PPA iseteeninduskeskkonnas. Kui üldistatult u 1/3 hooldekodus
viibivatest inimest on püsivalt voodihaiged ja neist u 1/5 ei ole varem sõrmejälgi andnud, siis
on isikutunnistuse taotlemisel vaja hooldekodudesse teha koduvisiit u 2542 inimese puhul.
Isikutunnistuse taotlus vormistatakse ka kinnipeetavatele enne nende vabanemist, Eesti
kodanikest kinnipeetavaid on u 1970.
9
Samuti puudutab muudatus vähemalt 70-aastaseid või vanemaid inimesi. Statistikaameti
andmete kohaselt oli selliseid isikuid 1. jaanuari 2020. a seisuga u 188 700 ning 2023. aastaks
prognoositakse u 7%-list kasvu. Nende inimeste jaoks on muudatusel positiivne mõju, kuna
neil ei ole vajadust minna sõrmejälgede andmiseks PPA teenindusse või Eesti välisesindusse
enne 11 aasta möödumist. Seega saavad nad vahepeal taotleda kaks isikutunnistust ilma
isiklikult kohale ilmumata ning saavad seda teha nt PPA iseteeninduskeskkonnas.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Muudatus mõjutab PPA teenindusbüroode töökoormust. Nagu eelpool öeldud, siis lähtudes
ITDS-i § 115 lõikest 1, jääb endiselt kehtima võimalus, et kui Eestis viibiva isiku terviseseisund
ei võimalda tal püsivalt dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse
pöörduda, võib taotluse vastu võtta, tema isiku tuvastada või taotleja isikusamasust kontrollida
ja temalt biomeetrilised andmed võtta tema elukohas või viibimiskohas.
Praegu ei ole võimalik täpselt prognoosida nende isikutunnistuse taotlejate arvu, kes koduvisiiti
vajavad, kuid nagu eespool öeldud, võib koduvisiiti vajada u 13 600 isikut. See tähendab, et
järgmise viie aasta jooksul on vaja teha u 2720 koduvisiiti aastas. Vanglate ja hooldekodudega
koostööd tehes on võimalik asutusse tehtavate koduvisiitide arvu optimeerida. Selleks tuleb
enne kokku leppida, mitme inimese aeguva dokumendi taotlus vastu võetakse ja kelle
sõrmejäljed ühel visiidi käigus hõivatakse. PPA arvestuste kohaselt tehakse 76% koduvisiitidest
suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi) ning ühele koduvisiidile kulub
67 minutit. Väiksemate teeninduste piirkondades võtab koduvisiit aega 80 minutit.
Samas kohaldatakse muudatust ka nende 70-aastaste inimeste puhul, kes koduteenindust ei
vaja. Praegu kehtiva korra kohaselt peaksid nad minema PPA teenindusbüroosse kohale juhul,
kui nende viimasest sõrmejäljehõivest on möödas üle kuue aasta. Muudatuse kohaselt kehtivad
nende sõrmejälgede andmed edaspidi 11 aastat ning neil ei ole vaja isiklikult kohale minna
järgneval kahel dokumendi taotlemise korral. Lisaks isikutunnistusele kohaldatakse muudatusi
ka teiste biomeetriliste andmetega isikut tõendavate dokumentide ning elamisloa ja
elamisõiguse taotlejatele. Seega aitab muudatus vähendada PPA teenindusbüroode
töökoormust ning vabanevat tööjõudu on võimalik kasutada koduvisiitide tegemiseks.
Teenindusbüroode töömahu kasvu aitab vähendada ka kavandatav projekt, mille käigus
paigaldatakse avalikku ruumi (nt kaubanduskeskustesse) iseteeninduskioskid, mis võimaldavad
esitada dokumendi taotluse ja anda sõrmejäljed. Nii viiakse toiming inimesele lähemale ning
taotleja ei pea minema PPA teenindusse, vaid saab taotluse esitada mugavalt muude
igapäevatoimingute kõrvalt.
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus ja sagedus keskmised ning ebasoovitava
mõju risk väike.
6.4. Meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse väljaandmisega seotud
muudatused
Sihtrühmad:
meremehed ning asutustest PPA (ca 160 ametnikku), Transpordiamet ja Eesti Töötukassa
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju – väike
Eelnõuga muudetakse protsessi, kuidas esitatakse ja kontrollitakse tõendeid ILO 108 alusel
väljaantavate meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlemiseks. Meremeeste
10
organisatsioonidega läbiviidud konsultatsioonil toodi välja, et meremeeste dokumentide
taotlemisel rakendatakse ILO 108 Eestis liialt piiravalt. Piirangud sätestavad, et dokumendi
võib väljastada vaid meremehele, kes töötab laeval, mis on registreeritud konventsiooniga
ühinenud riigis. Selle tõendamiseks tuleb esitada tööandja kinnitus. Kui meremees on võetud
arvele Eesti Töötukassas, siis tuleb esitada asjakohane tõend. Meremehe dokumendile on aga
õigus ka meremeestel, kes töötavad nende riikide laevadel, mis ei ole ILO 108 konventsiooniga
ühinenud. Kuna Eesti Töötukassal puudub pädevus meremehe staatust hinnata, siis on see nõue
tarbetu bürokraatia, mis tekitab meremeestele dokumendi taotlemisel takistusi.
Kavandatava muudatuse kohaselt ei ole meremeestel edaspidi kohustust dokumendi taotlemisel
eespool nimetatud tõendeid esitada. PPA-l võimaldatakse taotluse menetlemisel kontrollida
meremehe staatust, seda saab teha Transpordiameti riiklikusse meremeeste registrisse kantud
andmete alusel. Kõikide laeval töötavate isikute puhul kehtib kvalifikatsiooninõue, et neil peab
olema kehtiv ohutusalase koolituse läbimise tunnistus (kehtib 5 a) ja kehtiv meremehe
tervisetõend (kehtib 2 a). Sealjuures peab dokumendi taotlemise ajaks olema see teave kantud
meremeeste registrisse. Tervisetõend ei ole küll iseseisvalt tõsikindel alus meremehe
dokumendi väljastamiseks ning arstid ei kontrolli tervisetõendit väljastades, kas tegemist on
meremehega. Samas ei lubata kehtiva tervisetõendita laeval töötada. Seega annab tervisetõend
vajaliku lisakinnituse, et meremehel on valmidus laevale tööle minna, ta vajab meremehe
reisidokumenti ning kõik muud vajalikud dokumendid laevale minekuks on korrektselt
vormistatud. PPA ei pääse ligi spetsiifilistele terviseandmetele, vaid saab X-tee vahendusel
tehtava päringuga JAH/EI-vastuse selle kohta, kas taotlejal on meremeeste registris nõutud
kehtivad dokumendid olemas. Kvalifikatsiooni- ja tervisetõendit ei ole vaja esitada PPA-le
paberil, samuti ei ole vaja neid lisada taotluse esitamisel e-kirja või posti teel. Kuna PPA-l
puudub pädevus hinnata meremeeste kvalifikatsioonitõendite autentsust, siis tuleb need ka
edaspidi esitada Transpordiametile nagu praegu. Kui vajalikke andmeid ei ole dokumendi
taotlemise ajaks jõutud registrisse kanda, võtab PPA puudustega taotluse menetlusse ning kui
andmed on registris, teeb PPA uue päringu ning jätkab menetlusega. Nii puudub taotlejal
vajadus minna uuesti taotlust esitama ja saab vältida liigset bürokraatiat. Meremeeste
dokumentide taotluste arv aastate kaupa on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Meremeeste dokumentide taotluste arv
2019 2020 2021
(prognoos)
Meremehe teenistusraamat 736 722 750
Meresõidutunnistus 362 329 300
Allikas: PPA (09.03.2021)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Eelnõuga muudetakse ka meremehe teenistusraamatu ja meresõidutunnistuse taotlemisel
tõendite esitamise ja kontrollimise protsessi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on meremehe
reisidokumendile õigus meremehel, kes töötab laeval, mis on registreeritud ILO 108
konventsiooniga ühinenud riigis. Selle tõendamiseks tuleb esitada kas tööandja kinnitus või
Eesti Töötukassa tõend. Paljud Eesti meremehed töötavad aga nt Hollandi või Küprose laevadel
ning need riigid ei ole ILO 108-ga liitunud. Meremehe reisidokumendita aga meremeest laevale
tööle ei vormistata. Seetõttu võtavad nad end vaid tõendi saamiseks Eesti Töötukassas arvele,
et selle alusel reisidokumenti taotleda. Kuna Eesti Töötukassal puudub pädevus meremehe
staatust hinnata, siis on see nõue tarbetu bürokraatia, mis suurendab Eesti Töötukassa
töökoormust.
11
Eelnõuga muudetakse meremeeste dokumentide taotlemise protsessi ning PPA-l tekib võimalus
kontrollida meremehe staatust Transpordiameti meremeeste registri andmete alusel.
Juurdepääsu loomiseks luuakse Transpordiameti ja PPA infosüsteemide vahel X-tee liidestus.
Muudatusega väheneb Eesti Töötukassa töökoormus, sest edaspidi ei võta end arvele need
meremehed, kes tegelikult Eesti Töötukassa teenust ei vaja. Tõendi taotlemise võimalus
jäetakse endiselt alles nende töötute või tööd otsivate meremeestest jaoks, kes seda teenust ja
tõendit päriselt vajavad.
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike.
7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks on vaja arendada PPA menetlusinfosüsteemi ning muuta
isikutunnistuse tootmisprotsessi, et võimaldada sõrmejäljehõive isikutunnistusele ning
lisaandmete kandmine dokumendile. PPA-le kaasnevate koduvisiitide arvu kasvu tõttu on vaja
lisatööjõudu, samuti suurenevad halduskulud. Need kaetakse isikut tõendavate dokumentide
väljaandmise ülesande täitmiseks olemasolevatest ettenähtud riigieelarvelistest vahenditest.
Meremeeste registri X-tee teenuse väljaarendamisega seonduvad kulud kaetakse
Transpordiameti infosüsteemi arendamiseks ettenähtud vahenditest. PPA arendustega seotud
kulutused kaetakse riigieelarvest menetlusinfosüsteemi arendamiseks ettenähtud vahenditest.
Otsest mõõdetavat tulu määruse rakendamisega ei kaasne.
8. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punkt 2 jõustub 2. augustil 2021. aastal. Määruse § 1 punktid 1 ja 3–5, § 2 punktid
1,2 ja 5, § 4 punktid 3–5 ning § 5 punktid 3 ja 4 jõustuvad 13. septembril 2021. aastal. Määruse
§ 3, § 4 punktid 1, 2 ja 6, § 5 punktid 1, 2 ja 5 ning §-d 6–13 jõustuvad kuupäev, kuu, aasta
(rollijaotuse seaduseelnõu jõustumisega seotud kuupäev). Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad
1. jaanuaril 2022. aastal.
9. Määruse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse andmiseks PPA-le, RIA-le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele,
Transpordiametile, Eesti Töötukassale, Eesti Mereakadeemiale, Laevajuhtide Liidule, Eesti
Meremeeste Sõltumatu Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule ja Eesti Laevamehaanikute
Liidule.
12
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/21-0520 - Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses e-identimise ja etehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seadusega
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c0050cd-3b1f-4959-89ed-793bafcaaf8c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c0050cd-3b1f-4959-89ed-793bafcaaf8c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main