Vastus pöördumisele

Jaak Aab Teie 05.04.2021 nr 14-6/2586-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 26.04.2021 nr 13-1/1023-1 Välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete regionaalse mõju suunamisest Austatud minister Edastame Kultuuriministeeriumi sisendi välisvahenditest rahastatavate toetusmeetmete regionaalse mõju suunamise pöördumisele. Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil Sekkumisega suurendatakse kohalike omavalitsuste teadlikkust lõimumisega seotud katsumustest ja võimalustest, et tõhusamalt toetada teisest rahvusest inimeste, sh uussisserändajate ja tagasipöördujate, kohanemist ja lõimumist ühiskonnaellu. Mida paremini ja kiiremini on inimene lõimunud, seda aktiivsemalt osaleb ta kogukonna- ja ühiskonnaelus ning vaba aja tegevustes. Tegevus aitab kaasa arendus- ja planeerimisalasele võimekusele kohalikul ja regionaalsel tasandil. Tegevuse tulemusena paraneb kohanemist ja lõimumist toetavate teenuste kättesaadavus ning väheneb info killustatus. Sekkumise alla planeeritavad tegevused aitavad ennetada juurprobleemi: regionaalne ebavõrdsus ühiskonnaelus osalemise ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimaluste all toodud probleeme, sest teenuseid pakutakse piirkondades, kus on tuvastatud suurim arendusvajadus ning kus vastavaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada on madalam. Planeeritavad tegevused aitavad saavutada „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärke. Lisaks on arengukava koostamise käigus tehtud meetmete mõjude analüüs, mis toob välja, et meetmete tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Konkreetsete tegevuste väljatöötamise protsessis arvestame samuti regionaalset aspekti ning kaalume võimalusi, kuidas meetmeid kujundada selliselt, et need mõjuksid regionaalsele arengule positiivses suunas. Kuid täpsemalt, kas ja milliseid lisas 3 toodud ja teisi sekkumisvõimalusi kasutada plaanime, selgub tegevuste ja toetuse andmise tingimuste väljatöötamise käigus. Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused eesti keele praktiseerimiseks), tööjõuvahetusprogramm keeleõppe eesmärgil, kogukondade vahelised kontaktid Need tegevused on seotud ka lisas 1 toodud juurprobleemiga 1 (piirkondlikud erinevused töökohtade kättesaadavuses ja tööalastes eneseteostusvõimalustes) ja juurprobleemiga 2 (piirkondlik ebavõrdsus inimeste sissetulekutes ja vaesuses). Kuna teistest rahvustest inimestel on Eesti tööjõuturul kehvem sotsiaalne positsioon, kehvemad palgad ja suurem töötuse määr, Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 planeerime me mh ka tegevusi, mis toetaksid mitte-eestlastest inimeste konkurentsivõime tugevdamist ning sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamist. „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ koostamise raames tehtud mõjude analüüsi kohaselt on kohanemis- ja lõimumispoliitika eesmärkide saavutamiseks kavandatavatel tegevustel märkimisväärne otsene ja positiivne mõju sotsiaalsetele ja demograafilistele protsessidele. Täpsemalt tööturule ja töösuhetele, rahvastiku arengule, sugudevahelistele suhetele, kultuurile, haridusele ja kodanikuühiskonna arengule. Keeleõpet toetavad tegevused mõjutavad otseselt regionaalset arengut. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti ja vene keele oskus märkimisväärselt. Eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Lõimumiskoolitustel osalemise tulemusena on saavutatud kõrgem konkurentsivõime tööturul ja parem elukvaliteet. Laiemalt on keele- ja lõimumiskoolituste eesmärk eesti keelest erinevat emakeelt rääkivate inimeste suurem teadlikkus Eesti kultuuriruumist ja selle kaudu Eesti ühiskonna sidususe suurendamine. Mõju täpsemaks hindamiseks uuritakse sekkumise mõju nii eesti keele oskuse omandamisele ja eesti keele kasutuse aktiivsusele kui ka keeleõpet toetavate tegevuste vastavust osalejate ootustele ja vajadustele. Samuti seda, kuivõrd keeleõpet toetavates tegevustes osalemine mõjutab toimetulekut olulistes lõimumisega seotud valdkondades. Kogukondade vahelised kontaktide sekkumised on samuti seotud regionaalse aspektiga, sest katsumus on piirkondlik rahvuslik segregatsioon Ida-Virumaal ja Harjumaal ning teisest rahvusest inimeste vähesed kontaktid eestlastega, mis ei toeta ühiskonna lõimumisprotsessi. Konkreetsete tegevuste väljatöötamise protsessis arvestame regionaalset aspekti ning kaalume võimalusi, kuidas meetmeid kujundada selliselt, et need mõjuksid meie valdkonda puudutavates teemades regionaalsele arengule positiivses suunas. See, kas ja milliseid lisas 3 toodud või teisi sekkumisvõimalusi kasutada plaanime, selgub toetuse andmise tingimuste väljatöötamise käigus. Loomemajanduse toetamine Loomemajanduse puhul on kaudne puutumus ka teiste lisas 1 toodud juurprobleemidega, kuid tagasiside andmisel keskendume juurprobleemile nr 7. Kuna loomemajanduse meedet töötatakse veel välja, siis lõplikke lahendusi tasakaalustatuma regionaalse arengu eesmärgi saavutamiseks selle meetme raames veel välja tuua ei saa. Küll aga arvestame tegevuste ja toetuse andmise tingimuste edasises väljatöötamise protsessis ka regionaalset aspekti ning kaalume võimalusi, kuidas meetmeid kujundada selliselt, et need mõjuksid regionaalsele arengule positiivselt. Kuna Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodil loomemajanduse arengusse suunatud vahendid on oluliselt väiksemad kui käesoleval perioodil, peame oluliseks ka teiste ettevõtluse- ja regionaalarengu meetmete kujundamisel arvestada kultuuri- ja loomesektori ettevõtete vajaduste ja eripäradega. Lisaks tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu meetmete koos- ja vastastikmõjude suurendamisele. Loomemajanduse edendamisel on eesmärk siduda kultuuri- ja loomevaldkondade potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta loomeettevõtete ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Meetme eelarve kasutamine on kavandatud nii avatud taotlemise kui ka tegevuste elluviimise kaudu. Regionaalsete erisustega arvestamiseks on tõhusaks osutunud tegevuste kavandamine ja elluviimine lähtudes piirkonna turutõrkest, nõudlusest (sh meetme sihtgrupi suurusest, eripäradest ja arenguvajadustest) ja potentsiaalist. Piirkond on eelistatult maakond (nt Ida-Virumaa) või regioon (nt Kagu-Eesti) ning koostöös elluviija (EAS), piirkondlike partnerite (ettevõtluse tugistruktuurid, sh loomemajanduse inkubaatorid ja arenduskeskused, haridusasutused jms) ja ministeeriumi(de)ga kujundatakse katse- või pikemaajalisem projekt. Avatud taotlemise puhul on erinevate kvalifitseerimistingimuste seadmine piirkonniti keeruline, sest lisaks piirkonna eripäradele tuleb arvestada loomemajanduse valdkondade mitmekesisuse ja eripäradega. Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodil on otsetoetused kavandatud kultuuri- ja loomesektoris tegutsevatele kasvupotentsiaaliga VKE-dele arenguplaani elluviimiseks ning soodsamate toetusmäärade ja/või boonuspunktide rakendamine piirkonniti on mõeldav. Rahalisest toetusest olulisem on tagada loomeettevõtete terviklikku arengut toetavate kvaliteetsete tugiteenuste, info, kompetentside, võrgustike, rahastusvõimaluste, jms kättesaadavus tõhusal ja tulemuslikul viisil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Kärt Kallion 628 2248 [email protected]