Kiri

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (edaspidi PGS) muudatused tulenevalt käimasoleva õppeaasta õppekorralduslikest erisustest, mis omakorda tulenevad COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast. Arvestades praegust olukorda ja lähikuude prognoose, on vaja luua seaduse tasemel võimalus gümnaasiumi lõpetamise tingimusi riikliku õppekavaga muuta, et eksamikorralduses ja eksamitega seotud lõpetamise tingimustes tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast muudatusi teha. Eelnõu kohaselt võib gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamite osas gümnaasiumi lõpetamise tingimusi muuta juhul, kui see on vajalik tulenevalt sellest, et ühe või mitme eksami läbiviimine ei ole võimalik hädaolukorra seaduse § 31 või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõigete 2 ja 6 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu. Samuti antakse haridus- ja teadusministrile eelnõuga õigus muuta kehtivaid eksamiaegu ja vajadusel kehtestada täiendavaid eksamiaegu 2020/2021. õppeaastaks, kohaldamata § 31 lõikes 4 sätestatud ajalist piirangut eksami aegade sätestamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0206; [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudetav redaktsioon on RT I, 16.06.2020, 12. 2. Seaduse eesmärk PGSis on sätestatud kohustuslikud riigieksamid (vt § 31 lõiked 5 ja 6). Vastavalt PGS § 31 lõikele 4 on haridus- ja teadusminister kehtestanud riigieksamite vormid ja aja. Kinnitatud haigusjuhtumeid on viimase nädala jooksul lisandunud rohkem kui 1000. Viimase 14 päeva nakatumised 1000 inimese kohta on olnud pidevas tõusus (2. märtsi 2021. a seisuga 1072,33) ning seetõttu on pidevalt suurenenud ka aktiivsete haigusjuhtude hinnanguline arv (2. märtsi 2021. a seisuga 14 251), mis on pea kaks korda nädala jooksul suurenenud. Neid numbreid analüüsides ei ole alust arvata, et lähiajal võiks esile toodud numbrid pöörata langusesse. Sellest tulenevalt peab arvestama võimalusega, et riigieksamite aegades tuleb teha muudatusi ja vajadusel lükata lisaeksameid edasi, et õpilastel oleks võimalik eksamitel osaleda. Samuti on oluline luua õiguslik alus PGS § 31 lõikes 4 sätestatud tähtaegu järgimata täiendavate riigieksamite lisaeksamite toimumisaja määramiseks. Kuna olukord muutub kiiresti, tuleb seaduse tasandil arvestada ka olukorraga, kus eksamiperioodil on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud liikumispiirangud, mille tulemusel ei ole võimalik kõiki eksameid käimasoleval õppeaastal läbi viia. Et abiturientidel ei jääks sellises olukorras gümnaasium lõpetamata, peab seadusega nägema ette võimaluse sellises olukorras gümnaasiumi lõpetamise tingimusi Vabariigi Valitsuse määrusega (gümnaasiumi riikliku õppekavaga) muuta. Eelnõu eesmärgiks on tagada võimalikult paindlikud võimalused riigieksamite sooritamiseks 2020/2021. õppeaastal, kui õppekorraldus on COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmete ja piirangute tõttu olulisel häiritud. Eelnõu kohaselt peetakse oluliseks riigieksamite korraldamist selliselt, et abiturientidel oleks hoolimata õppeaasta jooksul kehtestatud piirangutes võimalik osaleda riigieksamitel. Samas on eelnõu ette valmistades arvestatud ka äärmusliku olukorraga, kui piirangute tõttu ei ole kõigi eksamite läbiviimine võimalik. Sellisel juhul on oluline abiturientidele tagada gümnaasiumi lõpetamise võimalus hoolimata sellest, et eksamite sooritamine ei olnud Vabariigi Valitsuse poolt COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmete ja piirangute tõttu võimalik. Eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna tulenevalt käesoleva hetke epidemioloogilisest olukorrast tingituna ning vajadusega teha äärmiselt kiireid otsuseid on eelnõu menetlus põhjendatult kiireloomuline (HÕNTE1 § 1 lõike 2 punkt 1). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehtavad erisused võimaldavad koostoimes tagada parimal viisil gümnaasiumi lõpetamise ja järgmisel haridustasemel õpingute jätkamise korraldamise olukorras, kus ka eksamiperioodil võib õppetegevus olla häiritud COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmete ja piirangute tõttu. Paragrahvi 10013 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada gümnaasiumi 2020/2021. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid juhul, kui ühe või mitme eksami läbiviimine ei ole võimalik hädaolukorra seaduse § 31 või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõigete 2 ja 6 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu. Sellisel juhul ei pea lõpetamise tingimuste sätestamisel lähtuma PGS § 31 lõigetest 5-8. Sätete kohaselt on lõpetamise tingimuste muutmise Vabariigi Valitsusele volitamine seotud eksamite eeldataval toimumise ajal kehtivate Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumispiirangutega, mille tõttu eksameid ei ole võimalik läbi viia. Kuigi eksamite ajaline hajutamine, milleks loob võimaluse eelnõuga sätestatava paragrahvi lõige 3, loob eelduslikult piisavad võimalused eksamite korraldamiseks sõltumata võimalikest liikumispiirangutest, on oluline luua seaduse tasemel võimalus reageerida operatiivselt ka olukorrale, kus eksamite sooritamine ei osutu siiski võimalikuks. Sellisel juhul tuleb vältida abiturientide jaoks ebaproportsionaalset kahju, mis kaasneks sellega, et neist olenemata põhjustel on takistatud gümnaasiumi lõpetamine, kuna ei ole võimalik täita eksamite sooritamisega seotud gümnaasiumi lõpetamise tingimusi. See välistaks samas ka järgmisel haridustasemel õpingute jätkamise võimaluse. Paragrahvi 10013 lõikega 3 tehakse käimasoleva õppeaasta osas erisus PGS § 31 lõikega 4 sätestatud nõudest, mille kohaselt kehtestab haridus- ja teadusminister riigieksamite vormid ja ajad gümnaasiumi lõpueksamitele eelneva õppeaasta 25. maiks. Käimasoleva õppeaasta osas oli juba tehtud erisus § 10012 lõikega 3, mille kohaselt pidi 2020/21. õppeaastaks kehtestama lõpueksamite aegu ja vorme sätestava määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks. Arvestades kehtestatud liikumispiiranguid on sel õppeaastal oluline tagada, et põhieksami ja lisaeksami vahele jääks piisavalt pikk aeg, mis arvestab kehtivate eneseisolatsiooni reeglitega. Arvestades 1 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ eelpool viidatud praeguse hetke nakatumisnäitajatega on mõistlik viia lisaeksamid läbi võimalikult õppeperioodi lõpus, arvestades samal ajal asjaoluga, et eksamitulemused peavad olema teatavaks tehtud piisavalt vara, et neid oleks võimalik arvestada kõrgkoolide vastuvõtu korraldamisel. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud ka võimalusega, et vajadusel tuleb ette näha täiendavaid lisaeksamite sooritamise aegu, et tagada gümnaasiumilõpetajatele eksamite sooritamise võimalus. Seejuures ei ole praegusel hetkel võimalik lähtuda PGS § 31 lõikes 4 sätestatud ajalise piirangu nõudest ning seetõttu tuleb rakendussättega näha ette erisus käimasoleva õppeaasta eksamiaegade kehtestamise osas. Konkreetselt vajalike muudatuste üle otsustatakse tulenevalt valitsevast epidemioloogilisest olukorrast ja eksamite läbiviimise ajal kehtivatest liikumispiirangutest . 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu võimaldab paindlikult reageerida vastavalt sellele, milliseks kujuneb epidemioloogiline olukord käimasoleva õppeaasta kevadel, eelkõige eksamiperioodil. Arvestades olukorda peab olema võimalik jooksvalt otsuseid teha. Näiteks eksamite ärajätmise otsus oleks praegu ennatlik. Samas tuleb arvestada sellega, et olukord võib kujuneda ka selliseks, kus lõpueksamite läbiviimine ei ole võimalik. COVID-19 haiguse leviku takistamiseks on oluline näha ette piisav aeg põhieksamite ja lisaeksamite vahel. 6.1. Mõju sihtrühm: eksamite sooritajad Gümnaasiumi lõpetajad 2020/2021. õppeaasta riigieksamile on registreerunud 10534 eksaminandi, kellest 8440 on gümnaasiumiõpilased, 728 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1366 kutseõppeasutuste õpilased. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 7161 ja eesti keele teise keelena plaanis teha 2783 õpilast. Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 4133 ja laia kursuse eksami 4883 gümnasisti. Lisaks sooritab 23 õpilast Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami. B1-/B2-keeleoskustaseme inglise keele eksamile on registreerunud 4445 õpilast. Cambridge Advanced C1-taseme eksamile registreerus 1980 õpilast. Kokku teeb inglise keele eksamit 6425 eksaminandi. Võõrkeele eksamiks sai valida ka Haridus- ja Noorteameti vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami. Saksa keele erinevaid eksameid on soovinud sel aastal teha kokku 124, vene keele võõrkeelena eksamit 300 ja prantsuse keele eksamit 276 eksaminandi. Mõju kirjeldus: Gümnaasiumilõpetajate jaoks avaldub negatiivne mõju juhul, kui eksamid tuleb ära jätta. Kui ülikoolidel ei ole võimalik arvestada riigieksami tulemustega, tuleb neil korraldada oma vastuvõtutestid. Negatiivne mõju gümnaasiumilõpetajatele võib avalduda selles, et muutuvad ülikooli astumiseks sooritatavate testide ajad ning need ajad võivad eri ülikoolides ka kattuda, mis tähendab, et sisseastujatel on keeruline teha mitme ülikooli vastuvõtuteste korraga. Samas on kõik ülikoolidesse kandideerijad võrdses seisus ning negatiivset mõju on võimalik vähendada piisava etteteatamise ajaga ning ülikoolidel on ka võimalus omavahel sisseastumiskatsete aega kooskõlastada. Positiivset mõju gümnaasiumi lõpetajate jaoks avaldab muudatus, mille kohaselt põhi- ja lisaeksamite vaheline aeg on tavapärasest pikem. Samuti on positiivse mõjuga muudatus, mis võimaldab vajadusel ministri määrusega näha ette täiendavad lisaeksamite ajad. 6.2. Mõju sihtrühm: haridusasutused Gümnaasiumid Mõju seoses gümnaasiumi lõpetamisega Muudatus eksamite aegades häirib kindlasti mingil määral koolide töökorraldust, kuid negatiivse mõju vähendamiseks teavitatakse koole uutest eksamiaegadest võimalikult vara ette ning eksamid viiakse läbi esimesel võimalusel. Kui eksamid tuleb liikumispiirangute tõttu ära jätta, tuleb muuta ka gümnaasiumi lõpetamise tingimusi. Mõju gümnaasiumi lõpetamise otsusele ei ole sellisel juhul siiski oluline, kuna gümnaasiumi lõpetamise eelduseks on üksnes riigieksamite sooritamine vähemalt ühele protsendile maksimaalsest tulemusest. Ülikoolid Mõju ülikoolidele sõltub sellest, millised muudatused eksamikorralduses tehakse. Mõju ei ole oluline, kui eksamid on võimalik läbi viia selliselt, et eksamitulemused tehakse teatavaks enne tähtaega, mis on ülikoolide poolt kavandatud vastuvõtutaotluste ja eksamitulemuste esitamise tähtajaks. Samuti sõltub mõju ülikoolile sellest, kuivõrd konkreetne ülikool kasutab gümnaasiumi riigieksamite tulemusi üliõpilaste vastuvõtmisel. 6.3. Mõju sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet Muudatused eksamikorralduses avaldavad mõju ja eeldavad muudatusi nii Haridus- ja Noorteameti kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi töökorralduses. Kui lõpueksameid ei saa korraldada planeeritud ajal, tuleb muuta lõpueksamitega seotud planeeritud tegevusi ja kavandada lõpueksamite läbiviimiseks ja apellatsioonide läbivaatamiseks uus aeg. 6.4. Mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele Mõju halduskoormusele sõltub sellest, milliseid muudatusi on vaja teha. Halduskoormuse muudatus puudutab ettevõtete seast erakoole, kodanike seast eelkõige õpilasi, avalikus sektoris üldhariduskoole, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit. Eksamite ärajätmise korral võib üldhariduskoolide, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti halduskoormus ka väheneda. Ülikoolide puhul on võimalik, et halduskoormusele mõju ei ole või muutub halduskoormuse esinemise aeg – juhul, kui riigieksamid korraldatakse kavandatust hiljem. Kui riigieksamid jäetakse ära, kaasneb selle muudatusega ülikoolide halduskoormuse ja kulude kasv, kuna vastuvõtukatsete korraldamine on vajalik. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eksamite ettevalmistamiseks ja korraldamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta eelarves vahendid ette nähtud. 8. Rakendusaktid Rakendusakti – Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ - muutmise vajadus sõltub eksamite kavandatud läbiviimise ajal kehtivatest Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumispiirangutest. Rakendusakti „Haridus- ja teadusministri 2. juuli 2020. a määruse nr 23 „Riigieksamite vormid ja ajad, ühtsete ülesannetega lõpueksamite ning tasemetööde õppeained, vormid ja ajad 2020/2021. õppeaastal" muutmine“ kavand on seletuskirjale lisatud. Konkreetsed muudatused eksamite läbiviimise aegades ja vajadusel täiendavate lisaeksamite läbiviimine kooskõlastatakse enne kehtestamist huvigruppidega. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -Lasteaedade Ühendusele ning Eesti Kristlike Erakolide Liidule. Liina Kersna minister  EELNÕU 03.03.2021 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine Põhikooli- ja gümnaasiumiseadust täiendatakse §-ga 10013 järgmises sõnastuses: „§ 10013. Erisused gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID- 19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest (1) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada gümnaasiumi 2020/2021. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid juhul, kui ühe või mitme eksami läbiviimine ei ole võimalik hädaolukorra seaduse § 31 või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõigete 2 ja 6 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu. (2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse, ei kohaldata käesoleva seaduse § 31 lõikeid 5−8. (3) 2020/2021. õppeaastal riigieksamite läbiviimise aegu võib muuta peale § 31 lõikes 4 märgitud tähtaega.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik  Kooskõlastamiseks: 3.03.2021 nr 8-1/21/1093 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kehtestamise vajadus tuleneb COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusest tingitud epidemioloogilisest olukorrast, mis võib mõjutada ka kevadist eksamikorraldust. Eelnõuga soovime sätestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses võimaluse muuta käimasoleva õppeaasta riigieksamite aegu, näha vajadusel ette täiendavaid aegu eksamite sooritamiseks ning muuta gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamite osas gümnaasiumi lõpetamise tingimusi, kui eksamite sooritamine ei ole Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu võimalik. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 8. märtsiks 2021. a. Lisaks sellele soovime Teie hinnangut, kas käesoleval õppeaastal lõpueksami sooritajate kontakte tuleks enne eksameid pigem vähendama ja neid õpilasi kontaktõppe asemel suunata osa saama distantsõppest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Eesti Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lastevanemate Liit, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja – Lasteaedade Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit Indrek Kilk 735 0144 [email protected] 2 (2) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0261 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd015336-1a13-4d49-9413-d6012a3821c9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fd015336-1a13-4d49-9413-d6012a3821c9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main