Kiri

Kultuuriministeerium Sotsiaalministeerium Meie: 02.03.2021 nr 7-5.13/21-00476-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Etendusasutuste Liidu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Vabariigi Valitsusele 02.03.2021 Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 97 Austatud peaminister Kaja Kallas Eesti on riik, mis põhiseaduse kohaselt on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis peab tagama eesti keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuur on kultuurisõpradele ka üheks viisiks, kuidas raskel ajal säilitada vaimujõud. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud kultuuri tegemisele peavad olema põhjendatud eriti hoolsalt: nii kultuuri säilimise kui inimeste (vaimse) tervise vaatest. Vabariigi Valitsus kehtestas 26. veebruaril 2021 korraldusega nr 97 piirangud, mis näevad ette, et 3. märtsil peavad teiste seas oma uksed sulgema teatrid, kontserdisaalid, kinod ja muuseumid. Valitsuse korralduse alusena on märgitud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatav lauseosa ja lõige 6, valitsus võttis arvesse ka sama paragrahvi lõike 2 punkte 2 ja 3 ning lõikeid 5 ja 8. Piiranguid on seega õigus kehtestada vaid siis, kui need on vältimatult vajalikud nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks. Kehtestada ei või piiranguid, mis ei ole vahetult seotud viiruse leviku tõkestamisega ning arvestada tuleb, et piirangud peavad olema proportsionaalsed, vähimal võimalikul moel õigusi piiravad. Kui sama eesmärki on võimalik saavutada vähem piiraval moel, tuleb nii ka talitada. Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab valitsuse korraldus olema põhjendatud. Iga piirang mõjutab kellegi majanduslikku või vaimset toimetulekut, seega peab piirangu kehtestamisele eelnema veendumus, et piirang tõesti on vältimatu ja saab anda soovitud tulemuse (on põhjuslikus seoses). Piirangud igaks juhuks või hirmust või näitamaks, et valitsus on viirusega võitlemiseks võtnud tarvidusele meetmeid, ei ole kohased. Seda ütlesite ka 25.02.2021 pressikonverentsil. Rõhutasite, et valitsuse eesmärk on: „kehtestada vaid need piirangud, mis on otseselt põhjuslikus seoses sellega, et saame nakatumiskõverat alla tuua, ehk siis need valdkonnad, kus viirus hästi levib.“ Unustada ei saa ka seda, et valitsuse korraldustesse kirjutatud keelud ei takista viiruse levikut. Viiruse levikut takistavad inimesed oma käitumisega, mis võib, aga ei pruugi olla kooskõlas valitsuse korralduses toodud piirangutega. Selleks, et inimesed käituks viiruse levikut peatavalt mitte kiirendavalt, tuleb neile luua võimalused teha võimalikult madala viirusriskiga tegevusi, mitte suunata neid tegevustele, kus nakkusrisk on suur. Ei ole realistlik, et inimesed suudavad olla üksnes kodus. Seda, et kodus püsimine on langevas trendis, ütleb ka korralduse nr 97 seletuskiri. Kui hea ventilatsiooniga ruumides madala nakkusriskiga tegevused keelata, siis veedetakse oma vaba aeg mujal. Korralduse nr 97 kohaselt on üheks väheseks alles jäänud lubatud aja veetmise kohaks kaubanduskeskus. Teatris etenduse või Nukuteatrimuuseumis nukkude vaatamise asemel tuleb minna kaubanduskeskusesse kaupa vaatama. Veeta saab aega ka sõprade-tuttavate kodudes, kuna sinna valitsuse korraldus ei ulatugi. Paraku on kodudes aja veetmine teatri või muuseumiga võrreldes kõrgema nakkusriskiga. Piirangute põhjendamise kohustusest Seletuskirjas on selgitatud, et piirangute eesmärk on vältida haiglate ülekoormust ja alla on vaja tuua nakkuskordaja R. Seletuskirjas on kirjas: „Teadlaste hinnangul on võimalik nakatumiskordajat alandada, kui inimesed suudavad omavahelisi kontakte 20% vähendada ning kui suureneb umbes 10% distantsi hoidmine koos maski kandmisega.“. Täiendavalt on selgitatud: „Piirangute kehtestamise aluseks on ka 23. veebruaril 2021. a avaldatud seireuuringust1 nähtuv, mille kohaselt suuremate osalejate arvuga (kuni 50 ja kuni 100) üritustel osalemine on kasvanud, kuni 20 osalejaga üritustel osalemine on märgatavalt kasvanud ning kuni 20 osalejaga ürituse külastamine on oluliselt kasvanud 18–39-aastaste, aga ka 40–64-aastaste seas. Kohtumiste vältimine on jätkuvalt normiks ligi 50% elanikkonna seas, kuid see on langemas, samuti on nooremad inimesed hakanud kohtumiste vältimist vähem tõsiselt võtma. Ka kodus püsimine on langevas trendis. Samuti on uuringu 14. laines märgatavalt suurenenud nende osakaal, kes ei muuda midagi oma tegevustes pärast kokkupuudet nakatunuga, mistõttu suureneb viiruse leviku oht veelgi.“. Seletuskirjas viidatud Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse uuringu2 tulemused näitavad, et positiivsete SARS COV-2 testide hulgas on nakkusohtlike inimeste hulk languses, sest tõusnud on inimeste hulk, kes on haiguse läbi põdenud. Professor Ruth Kalda3 selgitas, et juhuvalimiga uuringust ilmnes, et ligi pooled kõigist positiivse testi andnutest olid jääkpositiivsed - see tähendab, et nad olid selle haiguse läbi põdenud millalgi varem ja ei olnud positiivse PCR-testi tulemuse andmisel enam nakkusohtlikud. Seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas viidatud uuringu ja teadusnõukoja hinnanguid tervikuna mõistma peaks. Teadusnõukoja soovitused ja nende aluseks olevad mõttekäigud ei ole seletuskirjas viidatud. Teadusnõukoja soovitused on siiski leitavad meediast4, kuid seda, millele tuginedes soovitused antud on, ei leia ka sealt. Kuna teadusnõukoja soovitused on aluseks korraldusega kehtestatud piirangutele, peavad need olema toodud korralduses või selle seletuskirjas või olema viidatud, et nendega saaks tutvuda need, kellele korraldus piiranguid seab. Kui need ei ole kättesaadavad, siis ei saa need olla ka osaks korralduse põhjendustest. Piirangute seosest viiruse leviku peatamisega Nii male kui maadlus on sport, ent nakkuskordaja R vaatest ei oma see tähtsust. Tähendust omab vaid see, et aerosoolid levivad erinevalt. Maletatakse vaikides ja maskides, aerosooli eritub vähe. Maadeldakse maskita, hingeldades ja aerosooli eritub rohkelt. Kaubanduskeskus ja muuseum on mõlemad ruumid, kus inimesed liiguvad eesmärgiga midagi leida ja näha, erinevuseks, et ühest ostetakse kaasa kaup, teisest viiakse kaasa kultuurielamus. Inimestena tunnetame neis kahes olukorras olemuslikku vahet, viiruse leviku vaatest on oluline vaid see, kas 1 https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire 2 https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire 3 https://www.err.ee/1608122110/professor-kalda-edasine-testimine-ja-isoleerimine-on-mottekoht 4 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/teadusnoukoda-avaldas-oma-soovitused-valitsusele-taheti-rangemaid-piiranguid?id=92686645 ruumis on või ei ole talle levimiseks piiravalt tihedalt inimesi koos. Mõlemas ruumis saab viiruse levikut kontrollida samade meetmetega: mask, distants, inimeste hulk, ventilatsioon. Mõlemas kohas on võimalik luua olukord (ja muuseumid on selle juba paljuski ka loonud), kus inimesed lähikontakti üleüldse ei satugi. Muuseumides sisenetakse piletiga, saalides on töötajad, kes juba täna jälgivad tavapärasele muuseumietiketile lisaks maski kandmist, distantsi hoidmist. Muuseumis pigem asju ei katsuta või kui katsutakse, siis neid katsutavaid asju desinfitseeritakse, poes kaupa mitte. Seega, kui pood on viiruse leviku vaates turvaline, siis muuseum on väga turvaline. Seisukohale, et statsionaarse istekohaga (kultuuri)üritused, kus istutakse maskis ja vaikides, on nakkuskordaja R vaates erinevad teistest siseruumis peetavatest üritustest, on valitsus oma korraldustes jõudnud korduvalt. Teatripublik hakkas kandma maske usinalt ja vabatahtlikult juba oktoobris, kui teatrid neilt seda palusid, olles seega eeskujuks ka muule ühiskonnale. Kuigi inimesed on istudes lähikontaktis on tegu nakatumise vaates madala riskiga kontaktiga. Meile teadaolevalt ei ole statsionaarselt maskiga istuva publikuga ürituselt saanud algust ükski kolle; vastupidiseid andmeid ei too välja ka korraldus nr 97 ega selle seletuskiri. Berliini teadlased56 on uurinud välja, erinevate tegevuste nakkuskordaja R suuruse. Teatrite puhul on nakkuskordaja R alla ühe. Kuna teatrites (statsionaarse istekohaga kultuuris) ei ole tekkinud nakkust ja ka teadlaste töö tulemus näitab, et nakkuskordaja R jääb alla 1, siis ei ole statsionaarsete istekohtadega kultuuri avatud olemine panustanud viiruse leviku kiirenemisse ega saa seega kahjuks ka teatrite, kinode ja kontserdisaalide sulgemine tuua kaasa nakatumiste vähenemist. Sama kehtib muuseumite kohta. Ka Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma on võrreldes erinevaid valdkondlikke piiranguid öelnud7, et ühes kohas (teatris) suudetakse nakkuse levikut kontrollida hästi korraldajate endi poolt võetavate meetmetega ja teistes kohtades lihtsalt ei olegi võimalik viirust kontrollida. Seega - viiruse kontrolli võimalused sõltuvad tegevuse enda iseloomust ja ei sõltu sellest, kui oluliseks valdkonda peetakse. Korraldusest nr 97 ega selle seletuskirjast ei nähtu, et valitsus oleks pööranud tähelepanu asjaolule, et viirusega võitlusel tuleb lähtuda üksnes viiruse levikust, st kontaktide olemusest, mitte sellest, kas nad on harjumuspäraselt paigutatud meelelahutuse, kultuuri, spordi, kaubanduse vm valdkonda. Valitsus ei ole pööranud tähelepanu ka asjaolule, et kui inimestel keelatakse madala nakkusriskiga tegevused, nagu näiteks statsionaarse istekohaga kultuuriüritused ning muuseumikülastused, siis inimesed leiavad alternatiivsed tegevused, mis võivad olla kõrgema viirusriskiga. Valitsus on keelanud statsionaarse istekohaga kultuurisündmused, ent ei ole korralduses ega seletuskirjas toonud välja ühtegi selget põhjendust, miks sulgemine on viirusega võitluseks vältimatult vajalik ning kuidas valdkond, kus R on nii Eesti praktika kui teadusliku teadmise kohaselt alla ühe, võimaldab viiruse levikut alla tuua. Selgitatud ei ole, miks seni kasutatud meetmed (poolik täituvus, maskid, teavitus jm) pole piisavad viiruse leviku piiramiseks. Valitsus sulges muuseumid, milles on võimalik nakkust (ja inimeste lähikontakte üleüldse) vältida vähemalt samaväärselt kui kaubanduskeskustes. Ent valitsus ei ole korralduses ega seletuskirjas toonud välja põhjendust, miks muuseumite sulgemine on viirusega võitluseks vältimatult vajalik. Välja ei ole toodud, miks muuseumites seni kasutatavad meetmed (näiteks külastajate hulga piiramine) ei ole piisavad viiruse leviku takistamisel Kuna valitsus otsustas, et viiruse leviku vaates 5 Kriegel, Martin, and Anne Hartmann. "Covid-19 Ansteckung über Aerosolpartikel–vergleichende Bewertung von Innenräumen hinsichtlich des situationsbedingten R-Wertes." (2021). Kättesaadav: https://depositonce.tu-berlin.de/handle/11303/12578 6 Vt ka Tang, Song, et al. "Aerosol transmission of SARS-CoV-2? Evidence, prevention and control." Environment international 144 (2020): 106039. 7 https://vikerraadio.err.ee/1608116113/mari-anne-harma-uuel-nadalal-tulevad-etteteatamisega-maskireidid võrreldav valdkond – kaubandus – ei vaja viiruse leviku tõkestamiseks piiranguid, siis peavad põhjendused olema eriti sisukad, ent praegu need puuduvad täielikult. Korralduses ja selle seletuskirjas on selgitatud üldist viirusolukorda Eestis, võrreldud nakatumust muu Euroopaga ja toodud välja, et Eestis on see märkimisväärselt suurem. See, kas mingi näitaja on suurem või väiksem võrreldes muu maailmaga ei anna (õiguslikku) alust millegi piiramiseks. Piirangud tuleb kaaluda paika arvestades üksnes Eesti olusid ja Eestis kehtivat õigusruumi. Rahast Iga tegevuskeeld toob ilmselgelt kaasa rahalise kaotuse. Valitsus on lubanud, et piirangutele lisandub kompenseeriv meede. Soovime siiski rõhutada, et kultuuriorganisatsioonid tegutsevad väga erinevate mudelite alusel, seega ei ole üksnes palgatoetus kohane meede kõigi kultuurivaldkonna keeldudest mõjutatud organisatsioonide aitamiseks. Kultuuri toetamine on oluline ka põhjusel, et kriisi järgselt oleks olemas professionaalsed loovisikud ja organisatsioonid, kes saavad Eesti kultuuri edasi viia. Eraldi tuleb silmas pidada vabakutseliste, keda kultuuris on rohkelt, toetamine. On oluline mitte unustada, et osa neist vabakutselistest ei kuulu loomeliitudesse, seega ei jõua loomeliitude kaudu makstav toetus nendeni. Kokkuvõtteks Me ei ütle, et kultuuri ei tohiks viiruse leviku peatamiseks piirata. Kui kultuuri täiendav piiramine aitab meie haiglasüsteemi töös hoida, siis on selge, et seda tuleb teha. Ent valitsuse korralduses ja selle seletuskirjas toodud põhjendustest ei nähtu, mis on kultuurikeelu ja haiglasüsteemi töös hoidmise omavaheline põhjuslik seos, sest näha on, et kultuurivaldkonnas on olnud võimalik viirusevastaseid meetmeid kasutades hoida nakkusrisk all. Vastupidi, oleme mures, et kui madala nakatumisriskiga tegevused keelatakse, siis vaba aeg on kui ühendatud anumad ja inimesed hakkavad oma aega veetma kõrgema viirusriskiga tegevustega ja kohtades, kus viiruse levik on kontrollimatu. Me ei ütle, et kaubanduskeskused tuleks sulgeda, seda tuleb otsustajatel otsustada sealsele nakkusriskile tuginedes. Me soovime, et õigusriigis seataks iga piirang, ükskõik mis valdkonnas, läbimõeldult ja põhjendatult nii palju kui vähegi võimalik teaduslikule teadmisele tuginedes ja võimalikult vähe kahju tekitades. Piiraja vaatenurgast on lihtsam lüüa nii-öelda ühe lauaga, kuid malele ja maadlusele samade piirangute kehtestamine viirusega võitlemise põhjendusel ei ole ei vajalik, õige ega õiguspärane. Soovime, et piirangud oleks viiruse takistamiseks põhjendatud ja põhjendused ka korraldusest ja seletuskirjast loetavad. Seeläbi oleks piirangud neile, keda need mõjutavad, paremini mõistetavad ja neid ka täidetaks kerge südamega. Protsessist Valitsuse pressikonverentsil 25.veebruaril öeldi, mida piiratakse ja ka seda, et piirangud jõustuvad märtsist. Vastav info avaldati nii meedias kui ka pressiteadetes. Kultuurivaldkond sai teada, et nende tegevus sulgetakse 1.märtsist. Kuna 25.veebruar oli neljapäev ja juba esmaspäeval pidi tegevus olema keelatud, siis loomulikult asuti väljamüüdud saale tühjendama. Ja mõistagi alustati tühjendamist just esmaspäevast, siis teisipäev ja kolmapäev. Väljamüüdud piletite tagasimüük või vahetamine on töömahukas ja seda tegevust ei ole võimalik jätta nädalavahetusele. 26.veebruaril selgus aga ootamatult, et valitsus kehtestas keelu hoopis 3.märtsist, mitte esimesest nagu päev varem mõista antud. Seega teatrid, kes olid asunud valitsuse sõnadele tuginedes oma saale tühjendama, said teada, et valitsus oli oma sõnumit muutnud. Seega 1. ja 2. märtsil jäi ära ridamisi etendusi puhtalt põhjusel, et valitsuse sõnumid on ebaselged. Tulemuseks on ebavajalik majanduslik kahju teatritele ja tarbetu meelehärm publikule ja teatrite müügiinimestele, kes niigi on pidanud leppima viirusest tingitud etenduste tühistamise ja edasilükkamisega. Palume valitsusel järgmisel korral jagada avalikkusele oma mõtteid piirangutest alles siis, kui need on ka tegelikult otsustatud. Tähtis ei ole võimalikult kiiresti rääkida midagi, vaid tähtis on rääkida vaid seda, mis päriselt otsustatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Allikmaa juhatuse esimees  From: Margus Allikmaa <[email protected]> Sent: Tuesday, March 2, 2021 2:30 PM To: Riigikantselei <[email protected]> Subject: EETEAL kiri VV korraldusest nr 97 Tere Edastan Eesti Etendusasutuste kirja. Lugupidamisega Margus Allikmaa Juhatuse esimees Eesti Etendusasutute Liit