Rahandusministeerium
Kultuuriministeerium Meie: 02.03.2021
nr 7-5.5/20-02687-4
Kirja edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud MTÜ Eesti Näitlejate Liit kirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikantselei
Stenbocki maja, Rahukohtu 3
Tallinn 15161
[email protected]
Eesti Näitlejate Liit MTÜ
Uus 5
Tallinn 10111
[email protected]
Teabenõue
Eesti Näitlejate Liit MTÜ (registrikood 80044655) esitab Riigikantseleile teabenõude ja
palume, et vastaksite kirjalikult, e-posti teel, järgmistele küsimustele:
1. Teatavasti võttis Euroopa Parlament 17.09.2020 vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu
taastumise kohta (2020/2708(RSP)). Selle sisuks on muu hulgas üleskutse eraldada kultuuri-
ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2 % majanduse
elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastu vahenditest.
Vabariigi Valitsuse jaotuskavas (12.02.2021) ei mainita kordagi kultuuri.
Soovime täpselt teada millised vahendid on jaotuskavas planeeritud kultuuri- ja
loomesektorile ja -majandusele. Toonitame, et Eesti kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse
kogutööhõive protsent on oluliselt kõrgem (5.6%) ELi keskmisest (3.7%) ja leiame, et
kultuuri- ja loomevaldkonnale tuleks eraldada rohkem, kui üleskutses nõutud.
2. Resolutsioonis nõuti tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid kultuuri- ja loomesektorit ja -
majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori ja prioriteedina.
Soovime teada Vabariigi Valitsuse seisukohta.
3. Samuti nõuti, et liikmesriigid määraksid kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete
meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonna osalejate turgutamisele ja millest peaksid
kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kunstiinimesed, ning mis oleks
suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja loomesektoris
ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele.
Soovime teada, millised konkreetsed meetmed on suunatud kultuurivaldkonna osalejate
turgutamisele, sealhulgas vabakutselistele kunstiinimestele.
4. Soovime teada, miks kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse sotsiaalseid partnereid ei ole
kaasatud jaotuskava aruteludesse ja kas see läheb kokku kaasamise hea tavaga.
Teabenõudele on lisatud Euroopa Parlamendi resolutsioon 17. septembrist 2020 ja Euroopa
Liidu kultuuri- ja loomemajanduse katusorganisatsioonide pöördumine liikmesriikide
valitsustele ja kultuuriministritele.
Lugupidamisega 01.03.2021
Tõnn Lamp
Eesti Näitlejate Liidu esimees
(allkirjastatud digitaalselt)
LETTER TO NATIONAL GOVERNMENTS
ON BEHALF OF EUROPE’S CULTURAL AND CREATIVE SECTORS
Dear Heads of State and Government,
Ministers for European Affairs,
Ministers for Culture,
Culture has always been a vibrant social resource, able to heal wounds in times of crisis. Culture carries
tremendous intrinsic value and contributes significantly to the economy, with 4.2% of the EU GDP and 7.4
million jobs created.
As our societies are going through an unprecedented turmoil, we call on the EU and its Member States to
place culture at the core of each and every recovery plan, which aims at a sustainable, inclusive and
future-looking revival of our social and economic life.
Cultural and creative sectors (CCSs) themselves are among the most seriously damaged by the pandemic.
Cultural activities are being halted, millions of jobs are frozen or wiped out, micro and small businesses are
on the brink of bankruptcy and many talents are forced to leave the sector altogether.
On top of that, we are at the beginning of a second wave in Europe that will undoubtedly increase the
impact of the pandemic crisis on the CCSs.
This unprecedented uncertainty prevents the CCSs from bouncing back, devising viable short and medium-
term plans and imagining a different future. There is a risk that citizens will not find their vibrant cultural life
back in the post-pandemic world. This would be a huge loss in terms of social cohesion, communities'
empowerment, individual well-being, and the economic revival of Europe.
While some first steps have been taken to support the CCSs, the ongoing pandemic and the measures
taken to contain it continue to have severe effects on the entire cultural and creative ecosystem. More
actions are needed to rescue the CCSs from total devastation.
On 28 May 2020, the European Commission adopted a Proposal for a Regulation on the Recovery and
Resilience Facility (RRF), which is meant to help the Member States to address the challenges related to the
COVID-19 pandemic and boost their recovery. The Member States are invited to design their recovery and
resilience plans, detailing how the RRF resources will be allocated and spent.
Culture is recognised by the European Commission as one of the 14 priority ecosystems for the recovery of
Europe. Moreover, CCSs are extremely relevant for each of the four main objectives outlined in the
Commission’s Staff Working Document “Guidance to Member States Recovery and Resilience Plans”: i)
CCSs contribute to the Union’s economic, social and territorial cohesion; ii) carry a tremendous resource for
economic and social resilience; iii) have a key role to play in mitigating the social and economic impact of the
crisis; and iv) have the potential to facilitate and boost the green and digital transitions. Therefore, the
cultural and creative sectors as a whole should be considered as an indispensable part of your recovery and
resilience plans.
Therefore, we, the pan-European community of 110 networks and associations, urge you to make sure that
CCSs are consulted in the design of and integrated in the national recovery and resilience plan of your
respective countries.
Namely, we ask that at the very least 2% of your national RRF budget is allocated to the CCSs, as called
for by the European Parliament in its recent Resolution on the “Cultural Recovery of Europe”, and that culture
is an integral part of your recovery and resilience plans, that could be also mainstreamed across the flagship
initiatives identified by the Commission.
It is our common duty to preserve culture in these challenging times, and we hope you will do everything
possible to safeguard the diversity, vibrancy and richness of Europe’s CCSs.
SIGNATORIES:
Amateo - Europe’s Network for Active Participation in Culture | Arty Farty | Association de producteurs de cinéma
et de télévision (Eurocinema) | Association des Centres Culturels de Rencontre (ACCR) | Association Européenne
des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen (AEC) | Association of European Performers’
Organisations (AEPO-ARTIS) | Association of European Radios (AER) | b.creative network | Biennale des Jeunes
Créateurs de l'Europe et de la Mediterranée (BJEM) | BOZAR - Centre for Fine Arts | Centre Européen de Musique
(CEM) | Centre of the Picture Industry (CEPIC) | Circostrada - European Network for Circus and Street Arts |
Coalitions Européennes pour la Diversité Culturelle (CEDC) | Confédération internationale des cinémas d'art et
d'essai (CICAE) | Culture Action Europe (CAE) | De Concert! Fédération Internationale de Festivals | European
Association of Archaeologists (EAA) | ELIA - globally connected European network of higher arts education | ESNS
(Eurosonic Noorderslag) | EU National Institutes for Culture (EUNIC) | Europa Cinemas | Europa Distribution - The
European Network of Independent Film Publishers and Distributors | Europa Nostra | Europavox | Europe Jazz
Network (EJN) | European and International Booksellers Federation (EIBF) | European Arenas Association (EAA) |
European Association for Music in Schools (EAS) | European Association of Independent Music Companies
(IMPALA) | European Audiovisual Production (CEPI) | European Children’s Film Association (ECFA) | European
Choral Association - Europa Cantat (ECA-EC) | European Composer & Songwriter Alliance (ECSA) | European
Concert Hall Organisation (ECHO) | European Council of Associations of Literary Translators (CEATL) | European
Creative Business Network (ECBN) | European Creative Hubs Network (ECHN) | European Cultural Foundation |
European Dancehouse Network (EDN) | European Fashion Heritage Association (EFHA) | European Federation of
Fortified Sites (EFFORTS) | European Federation of Journalists (EFJ) | European Federation of National Youth
Orchestras (EFNYO) | European Festivals Association (EFA) | European Games Developer Federation (EGDF) |
European Grouping of Societies of Authors and Composers (GESAC) | European Historic Thermal Towns
Association (EHTTA) | European Music Council (EMC) | European Music Exporters Exchange (EMEE) | European
Music School Union (EMU) | European network for live music associations (Live DMA) | European Network for
Opera and Dance Education (RESEO) | European Network of Cultural Centres (ENCC) | European Network on
Cultural Management and Policy (ENCATC) | European Publishers Council (EPC) | European Route of Industrial
Heritage (ERIH) | European Theatre Convention (ETC) | European Union of Music Competitions for Youth (EMCY) |
Europeana Foundation | Europeana Network Association | Eurozine | Fédération européenne des écoles de cirque
professionnelles (FEDEC) | Federation of European Publishers (FEP) | Federation of European Screen Directors
(FERA) | Federation of Screenwriters in Europe | Future for Religious Heritage (FRH) | ICMP - The global voice of
music publishing | IFPI – representing the recording industry worldwide | IN SITU, European platform for artistic
creation in public space | Independent Music Publishers International Forum (IMPF) | Innovation Network of
European Showcases (INES) | Interactive Software Federation of Europe (ISFE) | International Artist Organisation
of Music (IAO) | International Association of Art (IAA) Europe | International Association of Music Information
Centres (IAMIC) | International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML) |
International Federation of Actors (FIA) | International Federation of Film Distributors’ Associations (FIAD) |
International Federation of Film Producers Association (FIAPF) | International Federation of Musicians (FIM) |
International Music+Media Centre (IMZ) | International Network for Contemporary Performing Arts (IETM) |
International Video Federation (IVF) | Jeunesses Musicales International (JMI) | Kids REGIO | Literature Across
Frontiers (LAF) | Liveurope - the live music platform for new European talent | Michael Culture Association (MCA) |
National Association of Music Merchants (NAMM) | Network of European Museum Organisations (NEMO) | News
Media Europe | Northern Dimension Partnership on Culture (NDCP) | On the Move | Opera Europa | Pearle* - Live
Performance Europe | REMA - European Early Music Network | Res Artis - Worldwide Network of Arts Residencies |
SHAPE platform | System Europe | Société des Auteurs et Compositeurs Dramatiques (SADC) | South East
European (SEE) Heritage Network | The European Network for Professional Chamber Choirs (Tenso) | The
International Federation of Reproduction Rights Organisations (IFRRO) | The Society of Audiovisual Authors (SAA)
| Trans Europe Halles (TEH) | UNI Global Union - media, entertainment & arts (UNI MEI) | Union Internationale de
Cinémas (UNIC) | We are Europe | Yourope - The European Festival Association
Euroopa Parlament
2019-2024
VASTUVÕETUD TEKSTID
Esialgne versioon
P9_TA-PROV(2020)0239
Euroopa kultuurielu taastumine
Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon Euroopa kultuurielu
taastumise kohta (2020/2708(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit ning artikleid 2, 3 ja 4,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 6 ja 167 ning Euroopa Liidu
lepingu artiklit 3,
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, eelkõige selle
artiklit 19,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 22,
– võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Tugevama Euroopa
väljakujundamine: noorte-, haridus- ja kultuuripoliitika roll“ (COM(2018)0268),
– võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus
tegevuskava“ (COM(2018)0267),
– võttes arvesse komisjoni 14. novembri 2017. aasta teatist „Euroopa identiteedi
tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ (COM(2017)0673),
– võttes arvesse oma 13. detsembri 2016. aasta resolutsiooni ELi sidusa kultuuri- ja
loomemajanduse poliitika kohta1,
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete
kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu2,
– võttes arvesse oma 19. juuni 2020. aasta resolutsiooni transpordi ja turismi kohta
2020. aastal ja pärast seda3,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL)
1 ELT C 238, 6.7.2018, lk 28.
2 Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0054.
3 Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0169.
nr 1295/2013 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning
tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja
nr 1041/2009/EÜ)1 (edaspidi „määrus“),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 17., 18., 19., 20. ja 21. juuli 2020. aasta järeldusi,
– võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava
kohta aastateks 2019–2022 (2018/C 460/10),
– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Identifying Europe’s recovery needs“
(„Euroopa taastumisvajaduste kindlakstegemine“), mis on lisatud komisjoni 27. mai
2020. aasta teatisele „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi
järgmise põlvkonna jaoks“ (COM(2019)0260),
– võttes arvesse 2015. aasta aruannet „Cultural Heritage Counts for Europe“
(„Kultuuripärand on Euroopale tähtis“),
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõikeid 2 ja 4,
A. arvestades, et kultuur on Euroopa Liidu jaoks strateegiline sektor, mis ei ole mitte ainult
majanduse oluline osa, vaid annab ka panuse demokraatliku, kestliku, vaba ja kaasava
ühiskonna arengusse ning kajastab Euroopa mitmekesisust, väärtusi, ajalugu, vabadusi
ja eluviisi;
B. arvestades, et kultuur ja kunstivabadus aitavad ühiskonda märkimisväärselt elavdada ja
võimaldavad kõigil ühiskonnaliikmetel väljendada oma identiteeti, tugevdades
sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi, sillutades teed üha tihedamalt
seotud Euroopa Liidule;
C. arvestades, et kultuuril kui inimlikkuse, demokraatia ja kodanikuaktiivsuse väljendusel
on olemuslik väärtus ning see võib aidata edendada kestlikku arengut;
D. arvestades, et kultuur tugevdab ühiskondade sotsiaalset kapitali, hõlbustab
kodanikudemokraatiat, edendab loovust, heaolu ja kriitilist mõtlemist, soodustab
integratsiooni ja ühtekuuluvust ning edendab mitmekesisust, võrdsust ja pluralismi;
E. arvestades, et kultuurielus osalemist peetakse üheks peamiseks sotsiaalsete muutuste
ning kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna ülesehitamise katalüsaatoriks;
F. arvestades, et kultuur ning kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on oluline vahend
diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemisel,
ning väljendusvabaduse platvorm;
G. arvestades, et pandeemia on toonud esile Euroopa ühiskonna tõelise sotsiaalse väärtuse
ning kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse majandusliku kaalu; arvestades, et kultuuri
majanduslik pool on Euroopa Liidu ja selle majanduse jaoks strateegiline sektor, mis
tagab miljonitele eurooplastele sisukad töökohad ja Euroopa mitmekesisuse
jätkusuutliku rahastamise, kajastades samas Euroopa väärtusi, ajalugu ja vabadusi;
H. arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses osalejad säilitavad ja edendavad
1 ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.
kultuurilist ja keelelist mitmekesisust Euroopas ning aitavad tugevdada Euroopa
identiteeti kõigil tasanditel; arvestades, et kultuuri- ja loomemajanduses osalejad on
Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide sotsiaalse ühtekuuluvuse, kestliku arengu ja
majanduskasvu hindamatu väärtusega jõud ning ülemaailmse konkurentsivõime oluline
tegur;
I. arvestades, et Euroopa kultuuri- ja loomesektor ja -majandus annab ligikaudu 4 %
Euroopa sisemajanduse koguproduktist – see on sarnane info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia ning majutus- ja toitlustusteenuste osakaaluga;
arvestades, et 2019. aastal töötas ELi 27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas 7,4 miljonit
inimest, mis moodustab kogutööhõivest 3,7 %; arvestades, et 2019. aastal oli ELi
27 liikmesriigis kultuurivaldkonnas füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal üle kahe korra
suurem kui keskmiselt majanduses tervikuna1;
J. arvestades, et komisjoni enda hinnangute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja -
majandus (mis annab SKPsse 509 miljardit eurot lisandväärtust) COVID-19 kriisi ja
piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80 % käibest;
K. arvestades, et Euroopas töötab kultuuripärandi sektoris üle 300 000 inimese ning sellega
on kaudselt seotud 7,8 miljonit töökohta; arvestades, et statistikasüsteemides on
kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevad Euroopa loometöötajad praegu
alaesindatud;
L. arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on omavahel tihedalt seotud ning
on osutunud kasulikuks ka teistele valdkondadele, nagu turism ja transport; arvestades,
et Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel valib neli turisti kümnest oma sihtkoha
kultuurivõimaluste alusel ning kaks kolmandikku eurooplastest usub, et kultuuripärandi
olemasolu mõjutab nende puhkusesihtkoha valikut; arvestades, et Euroopa on endiselt
menukaim kultuuriturismi sihtkoht maailmas;
M. arvestades, et Euroopa mitmekesine kultuurimaastik kannatab rängalt COVID-19
pandeemia all ning paljud kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses osalejad seisavad
ilma avaliku sektori investeeringute ja abita silmitsi hävinguga; arvestades, et selle
sektori seiskumisel on olnud ülekanduv mõju teistele sektoritele, nagu transport, turism
ja haridus;
N. arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ning -majandus on ebatüüpiline sektor, millel on
oma majandusmudel, vajadused ja mõõtmed, kuid see koosneb peamiselt väikestest
struktuuridest (VKEd, mikroorganisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad), millel
puudub või on väike juurdepääs finantsturgudele ning mille sissetulekud on sageli
ebaregulaarsed ja segatüüpi ning pärinevad eri allikatest, nagu riiklikud toetused,
erasponsorlus, publikutulu või autoritasud;
O. arvestades, et COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on toonud esile ka kultuuri- ja
loomesektori ja -majanduse varasemad nõrgad kohad, sealhulgas kunstiinimeste ja
kultuuritöötajate ebakindlad elatusvahendid ning paljude kultuuriasutuste piiratud
eelarve;
1 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Culture_statistics_-
_cultural_employment#Self-employment
P. arvestades, et COVID-19 pandeemia tagajärgede ulatus kultuuri- ja loomesektorile ja -
majandusele alles selgub, kuid üldine mõju keskpikas ja pikas perspektiivis ei ole veel
teada; arvestades, et see mõjutab kunstiinimeste ja kultuuritöötajate sotsiaalseid õigusi,
pidades seejuures silmas nende õigust saada oma töö eest õiglast rahalist hüvitist, ning
kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitset;
Q. arvestades, et COVID-19 kriisil on juba praegu ja ka edaspidi püsiv negatiivne mõju
kultuuri- ja loomemajandusele, levitamisele ja sissetulekule ning seega ka Euroopa
kultuurilisele mitmekesisusele;
R. arvestades, et teatrid, ooperimajad, kinod, kontserdisaalid, muuseumid, pärandiobjektid
ja muud kultuuriasutused olid esimeste seas, mis karantiinimeetmete tõttu suleti, ning
on viimaste hulgas, mis taasavati; arvestades, et paljud kultuuri- ja kunstiüritused, nagu
messid, festivalid, kontserdid ja etendused, on kas ära jäetud või pikalt edasi lükatud;
arvestades, et uue puhangu ärahoidmiseks kehtestatud tervishoiu- ja ohutusmeetmed ei
võimalda neil asutustel lähitulevikus täisvõimsusel tegutseda;
S. arvestades, et kui paljud eurooplased pidid pandeemia ajal isolatsioonis viibima, said
paljud inimesed abi kultuuri- ja loomesisu jagamisest; arvestades, et internetis
pakutavale kultuurisisule juurdepääsu võimalused on mitmekordistunud ja muutnud
selle kättesaadavamaks ning tänu autoritele, artistidele, esitajatele ja teistele
loovisikutele saab sellega tutvuda sageli isegi ilma tasuta; arvestades, et see vähendab
loovisikute sissetulekuid veelgi; arvestades, et kultuurisisu kättesaadavus internetis ei
suurendanud õiguste omajate ja esitajate sissetulekut;
T. arvestades, et ebavõrdne juurdepääs digitaaltaristule on piiranud selliseid põhiõigusi
nagu juurdepääs kultuurile, õigus kultuurielus osaleda ja õigus tegeleda kunstiliste
väljendusvormidega;
U. arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ jaoks järgmises mitmeaastases
finantsraamistikus tehtud eelarveettepanekud ei vastanud juba enne COVID-19 kriisi
ilmselgelt kultuuri- ja loomevaldkonna ega Euroopa Parlamendi ootustele, mistõttu on
parlament nõudnud rahastamise kahekordistamist võrreldes 2014.–2020. aasta
finantsraamistikuga;
V. arvestades, et võrreldes komisjoni 2018. aasta mitmeaastase finantsraamistiku
ettepanekuga kärbitakse komisjoni muudetud mitmeaastase finantsraamistiku
ettepanekus Euroopa solidaarsuskorpuse assigneeringuid 20 %, programmi „Loov
Euroopa“ assigneeringuid 13 % ja programmi „Erasmus+“ assigneeringuid 7 %;
arvestades, et Euroopa Ülemkogu 17. juulil 2020. aastal väljendatud seisukoht on
kooskõlas ainult komisjoni 2018. aasta ettepanekuga; arvestades, et programm „Loov
Euroopa“ on ainus ELi programm, mis pakub kultuuri- ja loomesektorile ja -
majandusele kogu Euroopas otsest toetust; arvestades, et ei algatused, mida programm
„Loov Euroopa“ peaks katma, ega ka selle eelarve ei paku juba niigi ülekoormatud ja
alarahastatud programmile toetust;
W. arvestades, et pandeemia pakub võimalust mõtestada ümber kultuuri tulevik, ning
arvestades, et vastupidavama kultuuriökosüsteemi loomine eeldab laiemat arutelu
planeedi tuleviku üle ja kiireloomulist reageerimist kliimakriisile;
X. arvestades, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on hädavajalik
keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorit ja -
majandust tuleb ka edaspidi piisavalt rahastada ning sellesse sektorisse investeerimist
käsitada turvaliste investeeringutena, et olla valmis üleminekuks CO2-neutraalsele
majandusele vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja kestliku arengu eesmärkidele;
1. väljendab siirast solidaarsust esitajate, artistide, loovisikute, autorite, kirjastajate, nende
ettevõtete ning kõigi muude kultuurivaldkonna loovisikute ja töötajatega, sealhulgas
vabakutseliste loomeinimestega, keda ülemaailmne COVID-19 pandeemia on tõsiselt
mõjutanud, ning tunnustab nende tööd ja solidaarsust praegusel raskel ajal, mida
kogevad miljonid eurooplased;
2. rõhutab, et pandeemiajärgne taastumine ja Euroopa kultuuripoliitika elavdamine on
tihedalt seotud muude probleemidega, millega Euroopa Liit ja maailm silmitsi seisavad,
alustades kliimakriisist; on veendunud, et tulevane kultuuripoliitika peab olema tihedalt
seotud sotsiaalsete probleemidega ning keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku ja
digipöördega;
3. peab ülioluliseks eraldada kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele märkimisväärse
osa ELi institutsioonide kavandatud majanduse elavdamise meetmetest ning
kombineerida neid laiaulatuslike ja kiirete meetmetega Euroopa kultuuri- ja
loomejõudude toetuseks, mis võimaldaks neil lähikuudel oma tööd jätkata ja kriis üle
elada ning muudaks selle sektori vastupanuvõimeliseks; kutsub liikmesriike ja
komisjoni üles koordineerima oma tegevust kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse
toetamisel;
4. peab kiiduväärseks komisjoni ja Euroopa Ülemkogu jõupingutusi ELi majanduse
järgmise põlvkonna elavdamise kava koostamisel; tunneb siiski muret, et kultuuri- ja
loomesektori ja -majanduse otseseks toetamiseks ei ole selgelt ette nähtud ühtegi
konkreetset summat; rõhutab sellega seoses, et kultuuri- ja loomemajanduses osalejad
peaksid olema liikmesriikide sihipäraste meetmete selge sihtrühm ning saama kõiki
taastefondi vahendeid laialdaselt ja kiiresti kasutada;
5. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -
majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2 % majanduse elavdamiseks ette
nähtud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist; rõhutab, et see määr peaks
kajastama kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse tähtsust ELi SKP jaoks, kuna selles
sektoris on 7,8 miljonit töökohta ja see annab 4 % SKPst; kordab vajadust täpse
kavandamise ja konkreetsete rahastamiskavade järele, et tagada kultuuri- ja
loomesektoris ja -majanduses tegevuse järjepidevus ning prognoositavus selles
valdkonnas tegutsevatele inimestele;
6. tunneb heameelt, et otsese tegevuskavana loodi taasteabi REACT-EU, mille eesmärk on
anda täiendavat toetust paljukannatanud piirkondadele ja majandussektoritele; tunneb
heameelt, et kultuur on tunnistatud oluliseks ja kannatanud sektoriks; on siiski mures
selle pärast, et ei võetud meetmeid tagamaks, et kultuuri- ja loomesektor ja -majandus
saaksid sellest algatusest kasu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid kultuuri- ja
loomesektorit ja -majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori
ja prioriteedina ning määraksid kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete
meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonna osalejate turgutamisele ja millest
peaksid kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kunstiinimesed, ning
mis oleks suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja
loomesektoris ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele;
7. kritiseerib asjaolu, et programm „Loov Euroopa“ ei saanud taasterahastust
„NextGenerationEU“ lisavahendeid, ning nõuab, et programmi „Loov Euroopa“
üldeelarvet suurendataks 2,8 miljardi euroni;
8. palub liikmesriikidel tagada, et kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejatele riigi poolt
tavaolukorras kohaldatavad sotsiaalsed, maksualased ja majanduslikud eritingimused
jääksid jõusse nii kriisi ajal kui ka pärast seda; kutsub liikmesriike üles võtma kultuuri-
ja loomesektoris ja -majanduses tegutsevaid VKEsid arvesse oma sihtotstarbelistes
VKEde taastekavades, mida on juba rakendama asutud; palub liikmesriikidel kaaluda
uute tervishoiu- ja ohutusmeetmete rakendamisel kultuuriasutustele ja -üritustele
rahalise toetuse võimaldamist;
9. nõuab suuremat koordineerimist, et teha kindlaks parimad tavad ja konkreetsed
lahendused, mis võivad toetada kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust praeguses
olukorras ja ka tulevastel puhkudel; tunneb heameelt sektori kampaaniate
#saveEUculture ja #double4culture üle ning komisjoni jõupingutuste üle edendada
kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust kampaania #CreativeEuropeAtHome kaudu;
10. märgib murega, et ebatüüpilistes tööhõivevormides loovisikutel ei olnud sotsiaalsetele
turvavõrgustikele sageli ligipääsu; kutsub liikmesriike üles tagama sotsiaalhüvitiste
kättesaadavuse kõigile loovisikutele, sealhulgas ka ebatüüpilistes tööhõivevormides
töötajatele;
11. kutsub komisjoni üles kehtestama ELi tasandil kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse
töötingimuste Euroopa raamistiku, mis kajastaks sektori eripärasid ning kehtestaks
suunised ja põhimõtted, et parandada töötingimusi, pöörates erilist tähelepanu
piiriülesele tööhõivele;
12. märgib, et reisipiirangud takistavad jätkuvalt kultuurikoostööd Euroopas ning on tõsiselt
mõjutanud rahvusvahelist liikuvust ja ringreise, mis on kultuurivaldkonnas osalejate
oluline tuluallikas; märgib, et rahvusvahelise koostöö, ringreiside ja kaastootmise
rahastamist on sageli kärbitud ja suunatud ümber pandeemiaga seotud raskete olude
jaoks ette nähtud vahenditesse; on mures nende meetmete kahjuliku mõju pärast
Euroopa kultuurikoostööle; kutsub liikmesriike üles vähendama põhjendamatuid
Schengeni piiranguid ning kutsub komisjoni üles töötama liikmesriikide jaoks välja
suunised turvalisteks piiriülesteks ringreisideks, elavesituses kultuuriüritusteks ja
kultuuritegevuseks;
13. kutsub komisjoni üles toetama kunstiinimeste liikuvust, et nad saaksid vahetada tavasid
ja tehnikaid, ning edendama märkimisväärselt nende integreerimist tööturule; toetab
kindlalt sellega kaasnevat kunstipädevuse vastastikust tunnustamist;
14. väljendab rahulolu, et loodud on eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava
ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA), mille eesmärk on toetada liikmesriikides
rakendatud lühendatud tööaja meetmeid, eelkõige neid, mis on seotud VKEde ja
füüsilisest isikust ettevõtjatega; on seisukohal, et see rahastu, mis hõlmab võimalikult
paljusid kultuurivaldkonnas osalejaid, sealhulgas vabakutselisi autoreid, esitajaid, artiste
ja teisi loovisikuid, võib võimaldada kultuuri- ja loomevaldkonnas osalejatel jääda oma
tegevusvaldkonna juurde, kompenseerides samal ajal nende saamata jäänud tulu ja
tagades, et oskused ei lähe kaduma; kutsub sellega seoses liikmesriike üles nägema ette
piisavad tagatised, et TERA saaks kiiresti kasutusele võtta ja oleks kättesaadav kõigile
juriidilistele isikutele, sealhulgas kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse
mitteformaalsetele ettevõtjatele;
15. on seisukohal, et praegust pandeemiat ja selle mõju majandusele ei tohiks kasutada
argumendina kultuurile tehtavate riiklike või Euroopa avaliku sektori kulutuste
edasiseks vähendamiseks; rõhutab, et programmil „Loov Euroopa“ ja selle alaharudel
MEDIA, Kultuur ja sektoriülestel tegevussuundadel on Euroopa rahalistele vahenditele
juurdepääsu kaudu otsustav roll Euroopa koostöö ja sektori piisava stabiilsuse
tagamisel, kuna projektide raames on võimalik arendada pikaajalisi partnerlusi; palub
komisjonil võtta kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust arvesse kogu mitmeaastase
finantsraamistiku ulatuses; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Parlament on
pidanud vajalikuks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus programmile „Loov
Euroopa“ eraldatud eelarve kahekordistamist, ning on endiselt kindlalt seisukohal, et
kultuuri- ja loomesektorit ja -majandust ning nende töötajaid tuleb toetada; peab
äärmiselt tähtsaks, et programmid tehtaks valmis ja võetaks vastu võimalikult kiiresti, et
tagada sujuv üleminek eelmistelt programmidelt; rõhutab, et kui uus rahastamisperiood
algab hiljem, peab komisjon tagama ülemineku, mis ei jätaks praeguse ja uue
programmi „Loov Euroopa“ vahele lünka;
16. palub komisjonil kindlaks määrata ja selgelt teatavaks teha mitmesugused
segarahastusallikad, millest kultuuri- ja loomesektoril ja -majandusel võiks kasu olla;
rõhutab, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tulevasel kultuuri- ja
loomemajandusele pühendunud teadmis- ja innovaatikakogukonnal peaks sellega seoses
olema juhtroll; kutsub komisjoni üles laiendama programmi „Euroopa horisont“
rahastamist nendele kultuuri- ja loomesektoris osalejatele, kes tegelevad kultuurialase
eksperimenteerimise ja innovatsiooni ning kunstiuuringutega; kordab vajadust
suurendada Euroopa tasandil sünergiat ning edendada samal ajal uusi innovaatilisi ja
digitaalseid lahendusi, mis võivad aidata sektorit praegusel ajal ja ka hiljem;
17. tunnistab digiteerimise tähtsust kultuuri- ja loometeoste loomisel, tootmisel, levitamisel
ja kättesaadavusel ning kutsub komisjoni üles leidma Euroopa kultuuriteoste
digiteerimise rahastamiseks lisavõimalusi ning hõlbustama VKEde ja organisatsioonide
juurdepääsu digioskustele ja -taristule;
18. märgib, et enamik seni kavandatud toetusmeetmetest on olnud võlapõhised ning et
selline võimalus ei ole kultuuriökosüsteemide kõigi sidusrühmade jaoks kestlik; nõuab
kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele märkimisväärset ja ennekõike toetustel
põhinevat abi, et tagada kohalike kogukondade elatusvahendid;
19. tunneb heameelt kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendi uute toetusmeetmete üle, mille
eesmärk on parandada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse VKEde juurdepääsu
taskukohasele võlapõhisele rahastamisele; rõhutab, et see tuleb teha laiemalt
kättesaadavaks, et see hõlmaks kõiki liikmesriike, piirkondi ja igas suuruses VKEsid;
nõuab tagatisvahendi jõulist rakendamist programmi „InvestEU“ raames, et pakkuda
kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele suuremat paindlikkust;
20. kutsub komisjoni üles tagama, et kultuuri- ja loomevaldkonna VKEd saaksid
tagatisvahendi tulevaste vahendite kaudu programmi „InvestEU“ (2021–2027) raames
kasutada suuremat toetust võlapõhise rahastamise vormis;
21. peab kahetsusväärseks, et valitsusväliste organisatsioonide ja väiksemate
organisatsioonide juurdepääs rahalistele vahenditele ei ole paranenud; palub seetõttu
liikmesriikidel ja komisjonil oma praegused garantiikriteeriumid ja -poliitika läbi
vaadata, eriti nende VKEde puhul, kelle riskiprofiil on kõrgem ja kellel on piiratud
juurdepääs finantsturgudele või kellel see hoopis puudub ning kes loovad
immateriaalset vara;
22. palub komisjonil võtta meetmeid, et leevendada kriisi üha süvenevat mõju kultuuri- ja
loomesektorile ja -majandusele ajal, mil festivalide ja kultuuriürituste ärajäämisel on
katastroofilised finantstagajärjed, eelkõige muusika- ja etenduskunstisektorile ning
vabakutselistele artistidele; on seisukohal, et tuleks luua etenduskunstidele keskenduvad
Euroopa digitaalsed platvormid, et teha kättesaadavaks võimalikult palju Euroopa
kultuurisisu ja loometöid; nõuab, et nende platvormide kujundamisel peetaks silmas
artistide, loovisikute ja ettevõtete õiglast tasustamist; palub enda aktiivsemat kaasamist
koos asjaosalistega lahenduste leidmisesse, et toetada tegevusi ning eelkõige artiste ja
loovisikuid, keda suurte festivalide ja kultuuriürituste tühistamine mõjutab;
23. kutsub komisjoni üles tegema kindlaks, kas riiklikud kultuuri rahastamismeetodid on
kättesaadavad kõigile loovisikutele ning kas vahendite eraldamine on sõltumatu, tasuta
ja õiglane; kutsub komisjoni üles töötama paremate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete
näitajate kallal, et tagada kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kohta usaldusväärne ja
pidev andmevoog;
24. tuletab liikmesriikidele meelde, et kultuuri- ja loomesektori ja -majanduse kriisijärgseks
taastumiseks saab kasutada muid meetmeid, nagu kõigi kultuuriväärtuste ja -teenuste
vähendatud käibemaksumäärad, immateriaalse vara parem hindamine või
kultuuriloomingu maksusoodustused;
25. märgib, et turism moodustab Euroopa Liidu SKPst 10,3 %, millest üle 40 % on seotud
kultuuriväärtustega; on seisukohal, et turismi järkjärguline taastumine annab võimaluse
aktiivselt edendada Euroopa kultuuri ja pärandit ning ühtlasi panna aluse kestlikule
Euroopa turismile; nõuab sellega seoses, et võetaks kasutusele iga-aastane Euroopa
kultuuri ja kultuuripärandi väärtustamise programm, mis peegeldaks Euroopa
kultuurilist mitmekesisust; palub, et struktuurifondidest toetatavate projektidega
hõlmataks võimalikult suures ulatuses kultuuri säilitamist ja kunstiloomingut; rõhutab
ajaloo- ja kultuuriturismi olulist lisaväärtust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles
looma integreeritud poliitika, et toetada selle sektori taaselustamist;
26. leiab, et tuleks kasutada võimalust toetada Euroopa kultuuriloomingut kogu maailmas,
ergutades Euroopas loometegevust ja arendades Euroopa ringhäälinguvõrke; kutsub
komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et tagada asjaomaste õigusaktide,
nagu uuesti sõnastatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv1, digitaalsel ühtsel turul
autoriõigust käsitlev direktiiv2 ning satelliit- ja kaabellevi direktiiv3, võimalikult sujuv
ülevõtmine; rõhutab filmi- ja videotööstuse potentsiaali ning nõuab üleeuroopalist
partnerlust, mille eesmärk on toetada Euroopa loovisikuid selles valdkonnas; rõhutab, et
nende direktiivide ja tulevaste seadusandlike ettepanekute rakendamisel tuleb säilitada
ja edendada kollektiivseid mehhanisme, et tagada individuaalsete loovisikute piisav
1 ELT L 303, 28.11.2018, lk 69.
2 ELT L 130, 17.5.2019, lk 92.
3 EÜT L 248, 6.10.1993, lk 15.
kaitse;
27. tunnistab meedia ökosüsteemi nõrgenenud seisundit ning kohaliku ja piirkondliku
uudistemeedia ja väiksematel turgudel tegutsevate uudistekanalite halba olukorda; on
seisukohal, et kuna vaba, sõltumatu ja piisavalt rahastatud meedia aitab samuti võidelda
desinformatsiooni leviku ja tõhususe vastu, peaks komisjon esitama sellega seoses
keskpikad ja pikaajalised strateegiad, sealhulgas konkreetsed algatused kohaliku ja
piirkondliku meedia ning väikestel turgudel tegutseva meedia toetamiseks; on
veendunud, et kaaluda tuleks reaalturuväärtuse põhimõttele tugineva uudistemeedia
fondi loomist; toetab komisjoni tulevasi ettepanekuid digiteenuste õigusakti paketi
kohta, eelkõige selle uusi ja läbivaadatud reegleid veebiplatvormide ja veebireklaami
kohta; on seisukohal, et tähelepanu tuleks pöörata meediaomandi koondumisele, mis
vähendab sageli uudiste pluralismi ja mitmekesisust ning võib avaldada negatiivset
mõju ka teabeturule; toetab kavandatud meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskava
ja selles seatud eesmärke suurendada konkurentsivõimet ja aidata kaasa sektori
digiüleminekule;
28. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja edendama kunstilist väljendusvabadust,
mis on hädavajalik demokraatia viljelemiseks ja ühiskonna stabiilseks taastumiseks
enneolematust kriisist; rõhutab Euroopa rahaliste vahendite tähtsust kultuuri- ja
meediavabaduse ning mitmekesisuse edendamisel ja säilitamisel; on seisukohal, et
kultuuri- ja loomesektor ja -majandus on üks dünaamilisemaid majandussektoreid ning
peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ning toimima kestliku arengu ja õiglase
ülemineku tugeva katalüsaatorina;
29. rõhutab kultuurilise mitmekesisuse potentsiaali Euroopa kultuuri- ja loomesektori ja -
majanduse ülemaailmses teavitustegevuses ning nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi,
mis hõlmaks paljusid eri piirkondadest ja eri suurusega osalejaid; nõuab sellega seoses,
et komisjon hindaks nõuetekohaselt olemasolevaid programme ja ELi meetmeid, nagu
Euroopa kultuuripärandi märgis, ning et see hõlmaks rahalise külje hindamist, et
võimaldada paremat teabevahetust pärandi ja kultuuriradade kohta, et inimestel oleks
võimalik ELi meetmetest paremini aru saada; kutsub lisaks komisjoni üles esitama
Euroopa kultuurile suunatud ambitsioonikad ja kaasavad kommunikatsiooni- ja
edendamispoliitika meetmed, et Euroopa kultuurisisul, -üritustel ja -asutustel oleks
tõeliselt euroopalik ja ülemaailmne haare;
30. on seisukohal, et meetmetega, mida liikmesriigid ja komisjon võtavad Euroopa kultuuri-
ja loomemajanduses tegutsejate abistamiseks, tuleks toetada osalejaid ja algatusi, mis
esindavad Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, sealhulgas vähemuskeeli ja
väikseid keeli;
31. kutsub komisjoni üles tegema koostööd Euroopa kultuuripealinnadega, et leida praktilisi
lahendusi ja aidata neil nii palju kui võimalik piirata pandeemia põhjustatud häireid,
eelkõige 2020. ja 2021. aastal tiitlit kandvate linnadega, pidades selleks põhjalikku
dialoogi korraldajatega; rõhutab, kui oluline on teha neile kättesaadavaks rohkem
toetusmehhanisme ja rahastamislahendusi; kordab asjaolu, et praeguse olukorra tõttu on
Euroopa kultuuripealinnade ajakavas tehtud muudatusi, ning kutsub
poliitikakujundajaid üles hindama järgmistele korraldavatele linnadele ettenähtud
perioodi pikendamise võimalust;
32. kutsub üles tegema suuremaid jõupingutusi, et kasutada ära Euroopa
kultuuripärandiaasta hoogu, eesmärgiga muuta see püsivaks poliitiliseks pärandiks;
nõuab tungivalt, et komisjon võtaks kultuuripärandi suhtes integreerituma hoiaku,
käsitledes materiaalset, immateriaalset, loodus- ja digitaalset pärandit omavahel seotud
ja lahutamatu tervikuna; rõhutab vajadust luua alaline platvorm, mille keskmes oleks
organiseeritud kodanikuühiskond, et teha ELi tasandil kultuuripärandipoliitika
valdkonnas koostööd ja koordineerida sellealast tegevust; nõuab ka digitaalse
kultuuripärandi terviklikku raamistikku, keskendudes eelkõige olemasoleva pärandi
digiteerimisele ja digiteeritud kultuurimaterjali laialdasele kättesaadavusele; märgib
sellega seoses koostalitlusvõime ja standardite tähtsust; nõuab komisjoni 27. oktoobri
2011. aasta soovituse (kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise
ja selle digitaalse säilitamise kohta)1 põhjalikku läbivaatamist;
33. rõhutab, et liikumispiirangute ajal jäid paljud kultuuripärandi paigad järelevalveta ja
nõuetekohaselt hooldamata, mis tekitas neile kahju, ning et need paigad on juba isegi
kaitsetud keskkonnaseisundi halvenemise, loodusõnnetuste ja kliimamuutuste, samuti
ebaseaduslike väljakaevamiste ja ebaseadusliku kaubitsemise tõttu; rõhutab vajadust
kaitsta kultuuripärandi sektoris tööhõivet, toetada restauraatoreid ja pärandieksperte
ning anda neile Euroopa pärandisse kuuluvate paikade kaitsmiseks vajalikud vahendid;
34. on seisukohal, et kodanikega peetav dialoog peab sisaldama kultuurimõõdet, eelkõige
eelseisval Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil;
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile
ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
1 ELT L 283, 29.10.2011, lk 39.
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, March 1, 2021 11:46 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Subject: Teabenõue
Tere!
Manuses on Eesti Näitlejate Liidu teabenõue.
Lugupidamisega
Tõnn Lamp
Eesti Näitlejate Liidu esimees
[email protected]
ENL_teabenõue_Riigikantseleile_01.03.2021.asice