Aruanne

Saatja: Ülle Talihärm <[email protected]> Saadetud: 02.03.2021 18:09 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: FW: Aastaaruanne 2020 Manused: Aastaaruanne 2020 Põlva.asice -----Original Message----- From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, March 2, 2021 5:42 PM To: Ülle Talihärm <[email protected]> Subject: Aastaaruanne 2020 Tere, Ülle. Saadan Põlva maakonna rahvaraamatukogude 2020.a tegevuse aruande. Lugupidamisega Kati Maidla direktor Põlva Keskraamatukogu [email protected] +372 799 4045 www.raamat.polva.ee PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva 2021  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ........................................................................................................ 5 1.1.1 Esimene laine ............................................................................................................. 5 1.1.2 Teine laine .................................................................................................................. 7 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 8 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud .................................................................. 8 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 9 2.3 Projektid............................................................................................................................ 9 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................ 10 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest ................................................................................... 11 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ....................................................... 11 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................ 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine ..................................................................................... 13 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................ 13 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 14 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele .................................................................... 14 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 14 3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine .............................................................................. 14 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 14 3.1.1 Raamatute komplekteerimine .................................................................................. 15 3.1.2 Perioodika komplekteerimine .................................................................................. 15 3.1.3 Auviste komplekteerimine ....................................................................................... 15 3.2 Inventuurid, mahakandmised.......................................................................................... 15 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 16 4.3 RVL-teenindus................................................................................................................ 18 4.4 Laste- ja noorteteenindus ................................................................................................ 19 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine ........................................................... 19 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 19 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ....... 19 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ............................................................................................ 20 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................. 22  3 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond ..................................................................................... 23 4.6.1 kohalikul tasandil ..................................................................................................... 23 4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 24 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 25 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ................................................................ 28 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded ................................................................. 28 4.9 Andmebaasid. E-kataloog. Andmekogud ....................................................................... 30 5. 2021. aasta tegevused ........................................................................................................... 30 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 31 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 32 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 33 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 34 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 40  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakond Elanike arv KOV-de arv Üldkasutatavate Harukogude Teenindus- Kokku (01.12.19) maakonnas raamatukogude arv punktide arv arv Põlvamaa 24 921 3 10 19 4 33 1. Põhilised tegevussuunad Kuna 2020. aasta oli eelmisest aastast väga erinev, ei ole neid võimalik objektiivselt võrrelda. Raamatukogudel tuli sarnaselt kogu ühiskonnaga tegutseda COVID-19 levikust põhjustatud kriisi tingimustes. Põlvamaa oli õnneks üks väiksema viiruse levikuga piirkondi ja seetõttu oli võimalik kõikides raamatukogudes järjepidevalt teenuseid pakkuda. Eriolukorra ajal tuli kiiresti otsustada, mil moel lugejaid teenindada, muretseda kaitsevahendeid jne. Paljudes raamatukogudes tuli nii raamatukoguhoidjatel kui ka lugejatel harjuda kontakti- vaba teenindusega. Pinget jätkus ka ülejäänud aastaks (kas ja kuidas korraldada üritusi jne). Kõigest hoolimata ei antud alla lugejate teenindamise ega ürituste korraldamise kvaliteedis. Eelmisel aastal püstitatud eesmärkidele vastavalt juhiti tähelepanu kogude puhastamise vajadusele ja osutati praktilist abi kohapeal, tunnustati raamatukoguhoidjaid ja tegeldi raamatu- kogude ruumiolude parandamisega. Sündmused: • Tunnustused üle-eestilisel ja maakonnatasandil. - aasta maaraamatukoguhoidja Mall Kõpp - parim noor raamatukoguhoidja Jaanika Tappo - Põlvamaa aasta õppija (TÕN-i raames) Margit Õkva • Pakiautomaadi-raamatukapi soetamine Põlva Keskraamatukokku. • Tagastuskastide soetamine paljudesse raamatukogudesse. • Virtuaalkoolituste korraldamine maakonna raamatukoguhoidjatele. • Virtuaalürituste korraldamine. • Inventuuri läbiviimine maakonnaraamatukogus (Põlvas) eriolukorra ajal. Hinnang maakonna/linna raamatukogude tegevusele. Milline mõju on raamatukogu tegevusel maakonna/linna kultuurielule. • Raamatukoguhoidjad olid paindlikud teenindusviiside valikul. Kiiresti kohaneti kontaktivaba teenindusega, suurenes koduteenindus, lugejatega suheldi erinevaid kanaleid kasutades ja kellaajale vaatamata. • Raamatukogud tegid koostööd (RVL ei katkenud ka eriolukorra ajal). • Raamatukogud paistsid silma kultuurisündmuste järjekindla korraldajana hoolimata keerulistest oludest. • Raamatukoguhoidjad olid valmis osalema virtuaalkoolitustel. Raamatukogu tegevused digikultuuriaastal Ühest küljest oli aasta digikultuuri teema-aasta ja elu suunduski suuresti arvutitesse, teisalt oli vähe vastavaid üritusi raamatukogudes kohapeal. Piduriks kindlasti piirangud, mis näiteks kontaktseid arvutikoolitusi ei soosinud. Aasta algul võisid küll olla plaanid tehtud (nt diginõu sari Põlvas), kuid tervikuna neid ellu viia ei õnnestunud. Muidugi ei tähenda see seda, et  5 raamatukoguhoidjad arvutialast nõu ei andnud. Digikultuuri tähtsust ja erinevaid võimalusi teadvustati kindlasti senisest palju rohkem. Teemaga seostati ka näitusi. Välja saab tuua järgmist: • Vastse-Kuuste raamatukogu Lugemisisu teematunnid Zoomis. • TÕN-i õpitund „Tiigrihüpe minus eneses“ koostöös Töötukassaga Vastse-Kuustes. • Kiidjärve raamatukogu ettelugemised raamatukogu FB-lehel. • Epp Margna virtuaalne maalinäitus Ahja raamatukogu FB-lehel. • Käsitöökoolitus Ahja raamatukogu FB-lehel. • Epp Volkovi diginõu maakonnaraamatukogus (Põlvas). • Virtuaalsed lugejamängud Põlvas. • Näitused „Nutitelefoni eelkäijad“ Kiidjärvel ja „Lood jäävad“ Põlvas (viimane pühendatud ühtaegu eesti rahvajutu ja digikultuuri aastale). Arengukavad Räpina valla arengukava 2021-2030 sätestab Leevaku külakeskuse ehitamise, mis loodeta- vasti saab 2021. aastal teoks. Sisulise poole pealt tuuakse arengukavas välja raamatukogude tegevuse mitmekesistamine. Kanepi valla arengukava 2019-2026 annab lootust Valgjärve külakeskuse (vabaaja hoone) valmimiseks (märgitud ka valla 2021. aasta eelarves investeeringute prioriteedina). Kavas on veel Maaritsa ja Põlgaste raamatukogu remont. Põlva valla arengukava 2019-2030 näeb ette, et raamatukogud külades on kujunenud kogukonnakeskusteks. Probleemina märgitakse, et mitu raamatukogu vajab rekonstrueerimist. 2021. aastal on kavas remontida Mooste raamatukogu. 1.1 Koroonaviiruse mõju 1.1.1 Esimene laine (märtsist suveni, sh üleminekuperiood eriolukorra lõppedes) Eri- ja hädaolukorras jätkati kõikide seniste teenuste pakkumist (kojulaenutus, kohalkasutus, RVL, päringutele vastamine, koopiate tegemine jne). Eriolukorra algusest kuni mai lõpuni ei toimunud kontaktüritusi, kuid korraldati virtuaalüritusi ja lugejamänge, kus küsimused esitati ja vastata sai arvuti abil, samuti üks fotovõistlus. Mai lõpul hakati taas kontaktüritusi läbi viima. Üldistades saab nentida, et teenused olid eriolukorra lõppemiseni olenevalt raamatukogust nii kontaktsed kui ka kontaktivabad. Erandiks muidugi ürituste korraldamine, mis oli lubatud vaid virtuaalsena. Kojulaenutus muutus osaliselt ööpäevaringseks nendes raamatukogudes, mis said statsio- naarsed tagastuskastid (loetelu allpool). Maakonnaraamatukogus peatati 15. märtsist 1. juunini viivisearvestus, mille taastamise järel loodi lugejatele võimalus tasuda viivist ka vallavalitsuse kontodele. Sellist viisi on kasutatud varemgi, kuid koos juhistega raamatukogu kodulehel ja Põlva Teatajas propageeriti seda esma- kordselt. Suvel avati üks välilugemissaal (Vastse-Kuustes). Kasvas koduteenindus, mis peamiselt oli kontaktivaba – raamatupakid jäeti värava juurde, majatrepile või korteriukse taha. Raamatukogud propageerisid ELLUT ja oli tagasisidet, et seda hakati kasutama (nt Vastse- Kuustes). Kõige suuremateks uuendusteks saab pidada tagastuskastide laialdasemat soetamist ja virtuaalürituste korraldamist. Raamatukogude sulgemise ja lahtiolekuaegade osalise vähendamise põhjustas eelkõige teadmatus uue olukorra ees.  6 Kanepi valla raamatukogud olid 16. märtsist kuni 4. maini küll ametlikult suletud, kuid raamatukoguhoidjad teenindasid kontaktivabalt ja said oma aega paindlikult kasutada. Mõnes raamatukogus olid ka kindlad (tavaaegadest erinevad) ajad, mil raamatukoguhoidjad kindlasti raamatukogus viibisid (Saverna, Maaritsa, Kanepi). Maaritsas hõlbustas teenindust suure post- kasti olemasolu varasemast ajast. Põlva valla raamatukogudes vähendati osaliselt lahtiolekuaegu. Raamatukogud olid avatud argipäeviti. Eriolukorra lõpupoole taastasid Kiidjärve ja Vanaküla raamatukoguhoidjad püha- päevase lahtioleku. Maakonnaraamatukogu ei peetud otstarbekaks kohe pärast eriolukorda laupäeviti avada, kuna suvekuudel on raamatukogu nädalavahetuseti suletud ja lugejate hulgas oleks vaid kaheks laupäevaks avamine segadust tekitanud. Raamatukogu avati laupäeviti taas 1. septembrist. Kuna koolimajade kütmist eriolukorra ajal vähendati, lühendati Vastse-Kuuste raamatukogu lahtiolekuaega. Kuigi eriolukorra ajal lahtiolekuaegu lühendati, tegid tagastuskastid võimalikuks ööpäeva- ringse teeninduse. Seni oli tagastuskast ainult Põlvas, nüüd paigaldati see peaaegu kõikide Põlva valla raamatukogude juurde. Põlvas ja Vastse-Kuustes jäid mai lõpuni ära sisetööpäevad (kuu viimsel reedel), st teenindati võrdselt teiste päevadega. Räpina vallas lahtiolekuaegu ei muudetud. Lugejate tellimusi võtsid kontaktivabalt töötavad raamatukoguhoidjad vastu kõikvõimalikel viisidel (töö- ja isiklik telefon, raamatukogu ja isiklik FB, meiliaadressid jne). Lepiti kokku ka aeg, millal lugeja raamatutele järele tuleb. Raamatukoguhoidjatel polnud sageli võimalik töö- ja puhkeaega eristada. Raamatukoguhoidjate töökoormus tõusis ja kindlasti kasvas soovitamise osatähtsus, kuna lugejad ise raamatuid valida ei saanud. Teavikute üleandmisel ja vastuvõtmisel oldi leidlikud. Uudiskünnise ületasid Kiidjärve laenutus-, tagastus- ja vestlustool. Juuni alguseks olid endised lahtiolekuajad raamatukogudes taastatud ja suvekuudel muutus elu peaaegu endiseks. Lugejatele pakuti ka kontaktivaba teeninduse võimalust, kuid seda kasutati vähe. Muidugi jäid teenused tänu tagastuskastidele osaliselt ikkagi kontaktivabaks. (Kindlasti on lugejaid, kes raamatukokku tulla ei julgenud siis, ega julge ka uuel aastal ja seda vaatamata võimalusele saada kontaktivaba teenindust.) Mai lõpust alates korraldati kontaktüritusi – suvelugemist, joonistamis- ja meisterdamistunde jne. Teenuste pakkumine ei lõppenud eriolukorra ajal mitte üheski raamatukogus. Kanepi vallavalitsuse otsusega suleti valla raamatukogud 16. märtsist soovitusega teha tööd kodukontoris. Raamatukogudes viibimine ja sisetöö tegemine oli raamatukoguhoidjatele lubatud, kuid nad ei piirdunud sellega, vaid alustasid peagi kontaktivaba teenindamist. Vaid kaks raamatukogu olid eriolukorra algusest kaks nädalat täiesti suletud. Raamatukogud avati ametlikult 4. mail, teenindusviis jäeti raamatukoguhoidjate valida. Peaaegu kõik valisid kontaktteeninduse. Räpina vallavalitsus otsustas raamatukogude uksed avatuks jätta. Maaraamatukogudes selline töökorraldus toimis, kuid Räpina raamatukogu läks üsna eriolukorra algul siiski üle distantsteenindusele. Kindlasti oli see külastajate hulka arvestades õige otsus. Põlva Keskraamatukogu seadis nii Põlvas kui ka harukogudes 16. märtsist sisse kontaktivaba teeninduse, mis kõige järjekindlamalt toimis Põlvas. Harukogudes teenindati siiski ka siseruumides. Avatuks jäi näiteks Rasina raamatukogu, kus jälgiti, et korraga ei viibiks raamatukogus üle ühe lugeja. Vanaküla raamatukogus avati uks alates aprillist, seni laenutati distantsilt ja ajalehti-ajakirju sai sirvida eeskojas. Raamatukogudes võimaldati ette- registreerimisel arvutikasutust ja ajalehtede-ajakirjade lugemist. Alates 18. maist on kõigi raamatukogude uksed avatud.  7 Tagastuskasti said Ahja, Kauksi, Kiidjärve, Mooste, Peri, Rasina, Taevaskoja, Vanaküla ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Soetati e-suhtluseks vajalikku tehnikat, nt kõrvaklapid Vanaküla ja Vastse-Kuuste raamatu- kogule. Raamatukogude eelarvetes kärpeid ei tehtud. Maskikandmise kohustusest nii raamatukoguhoidjatele kui ka kasutajatele rääkida ei saa. Rohkem kanti maski Räpina valla raamatukogudes, mille uksed olid avatud. Mujal kandsid raamatukoguhoidjad küll maski või visiiri (nt kahekesi koos inventuuri tehes), kuid mitte järjepidevalt. Pigem kasutati sel perioodil kindaid, sest mai lõpuni oli vaja teavikuid desinfit- seerida. Suvel tunti ennast vabamalt ja kaitsevahendeid reeglina ei kasutatud. Eriolukorra lõppedes paigaldati Põlvas ja Ahjal laenutuslettidele pleksiklaasid ning Põlvas ja Vastse-Kuustes märgiti maha eraldusjooned. Paaris raamatukogus paigutati ka veidi mööblit ümber (Põlva, Leevaku), et oleks hõlpsam lugejaid hajutada. Kaugtööd tehti kõige rohkem maakonnaraamatukogus (eeskätt infosüsteemi haldur, komplek- teerijad, bibliograaf). Kaugtöö osa oli siiski suhteliselt väike nii maakonnas tervikuna kui ka Põlvas. Viiruse teiseks laineks valmistuti eelkõige kaitsevahendeid varudes. 1.1.2 Teine laine (alates septembrist) Septembrist kuni aasta lõpuni jätkati teenuste pakkumist kõigis raamatukogudes kontaktselt. Põlvamaal oli septembris-oktoobris viiruse levik väike ja tööd ei seganud. Teateid raamatu- kogudega seotud nakatumistest ei olnud tegelikult aasta lõpuni, kuigi viirus levis laiemalt. Üritusi korraldati peamiselt traditsioonilisel viisil ja kenasti õnnestus ära pidada ka raamatukogupäevad, mil teadaolevalt vaid üks üritus edasi lükkus. Õnneks ei osutunud (maa)raamatukoguhoidja lähikontaktseks ja lasteürituse võis õige pea läbi viia. Mida talve poole, seda rohkem oli ürituste pärast pabistamist ja eks neid tuli ka ära jätta, kuid suurem osa sai ikkagi läbi viidud. Muidugi rakendati ohutusabinõusid. Detsembris muutus olukord veel keerulisemaks. Ühes maaraamatukogus jäi töötaja isolatsiooni tõttu ära mitu jõuluüritust. Ürituste korraldamist takistas ka koolide sulgemine 14. detsembrist. Seetõttu lükkus edasi osa rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematunde Põlva vallas, kuid jaanuaris sai need läbi viidud. Kuna hakkas kehtima ka huvihariduse keeld, jäeti raamatukogudes aasta lõpul ära meisterdamisüritused, küll aga loeti ette ja joonistati. Teenuste kättesaadavus laines veelgi, kuna lisandus tagastuskaste ja ka pakiautomaat- raamatukapp (vt allpool). Lahtiolekuaegu viiruse leviku tõttu ei muudetud. Lühiajaliselt olid suletud kaks maa- raamatukogu (neli ja kaheksa päeva). Ühtegi raamatukogu ei suletud, kõik jätkasid teenuste pakkumist. Taristut täiendati tagastuskastiga Räpinas ja pakiautomaadi-raamatukapiga Põlvas. Mitu raamatukogu on tagastuskasti planeerinud 2021. aasta eelarvesse. Kanepi valla raamatukogude eelarvetes vähendati mõningaid kuluartikleid. Vallavalitsuse finantsspetsialist pidas raamatukoguhoidjatega nõu, mida ja kui palju kokku hoida annab. Ülejääk tekkis ürituste ja koolituste osas, kuna neid jäi ära. Räpina valla Keskraamatukogu eelarvet ei kärbitud. Põlva Keskraamatukogu eelarves tehti ümberpaigutusi, leidmaks raha näiteks raamatukapi ostuks. Kärbetest otseselt rääkida ei saa, kuid kavandatud eelarvest raamatukogu täies mahus  8 osa ei saanud. Keerulise aasta kontekstis on siiski õigem kasutada sõna ülejääk kui kärbe ja raamatukogu tööd see ei takistanud. Kokkuvõttes polnud kärped kindlasti märkimisväärsed, sest kahe eelarveaasta võrdluses (vt 2.2) need ei kajastu. Näokatmise kohustus raamatukogudes hakkas nii töötajatele kui ka kasutajatele kehtima vastavalt valitsuse otsusele 24. novembrist. Seni oli maski või visiiri kandmine vabatahtlik. Ümberkorraldusi ruumides ja töökorralduses ei tehtud. Kaugtööd tehti vähe. Pisut katsetasid maakonnaraamatukogu komplekteerijad, kuid kuna viiruse levik ei olnud detsembriski Põlvamaal veel suur, ei peetud seda otstarbekaks. Suurimaks väljakutseks oli korraldada teenindus nii, et lugejad jääksid rahule, mis ka õnnes- tus. Pinget tekitas ürituste planeerimine. Arenguna saab kindlasti käsitleda e-keskkonna võimaluste avardumist (osalemine e- koosolekutel ja e-koolitustel, virtuaalürituste korraldamine). Tagastuskaste poleks tavalisel ajal kindlasti nii palju soetatud ja raamatukogule sobivat pakiautomaadi mudelit välja töötatud. Kõige suuremaks õppetunniks oli tõdemus, et raamatukoguhoidjad saavad hakkama igas olukorras. Samuti võeti kasutusele lahendused, mis muudavad raamatukoguteenused senisest kättesaadavamaks (tagastuskast, raamatukapp) ja hakati rohkem kasutama digivõimalusi. Taas sai kinnitust, et raamatukogu – eriti maal – on ka kohtumis- ja suhtluskoht ja sellest jäi olude sunnil vajaka. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: Raamatukogude võrk säilis senises mahus (ühtegi raamatukogu ei likvideeritud), kuid läbis muutuse. Aasta algul alustas tööd Räpina valla Keskraamatukogu, mille koosseisus on peamaja Räpinas ja seitse harukogu: Leevaku, Leevi, Linte, Mehikoorma (varem Meeksi), Ruusa, Veriora, Võõpsu. Raamatukogu direktoriks (alates 20. jaanuarist) valiti Ester Nagland, kes varem töötas Linte raamatukogus. Raamatukogu põhimäärus võeti vastu juba 2019. aastal. 2020. aastal lisandusid kasutamise eeskiri (vastu võetud 25. märtsil) ning tagatise võtmise ja tagastamise kord. Uuendati töölepingud ja kehtestati andmekaitsetingimused. Raamatu- kogude ühendamisega seoses vaadati üle ka lahtiolekuajad, kuid neid ei muudetud kõigis raamatukogudes. Leevakul ja Lintes kaotati sisetööpäev. Rahvamajas asuvas Leevi raamatu- kogus sätiti lahtiolekuajad hilisemaks, et õhtuti kooskäivatel inimestel oleks ühtlasi võimalik raamatukogu külastada. Lahtiolekuajad muutusid ka seoses töötajate vahetusega. Võõpsus tuli arvestada bussiaegu, kuna uus raamatukoguhoidja ei ela kohapeal. Samuti tundus, et senine lahtiolekuaeg (12-20) on pisut hiline. Mehikoormas töötab raamatukoguhoidja ka koolis ja seetõttu on raamatukogu neljapäeviti suletud. Nüüdsest on Põlvamaal kaks vallaraamatukogu ülesandeid täitvat raamatukogu (Põlva vallas täidab vallaraamatukogu rolli Põlva Keskraamatukogu). Kanepi valla raamatukogusid pole ühendatud. Meeksi raamatukogu nimetati ümber Mehikoorma raamatukoguks, kuna raamatukogu asub Mehikoorma alevikus.  9 Nõukogud. Moodustati Räpina valla Keskraamatukogu nõukogu, kuhu raamatukogu- hoidjate esindajana kuulub Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora). Nõukogu aasta jooksul kokku ei tulnud. Põlva Keskraamatukogu nõukogu liikmed kinnitasid e-posti teel suvised lahtiolekuajad. Raamatukoguhoidjad väärivad kiidusõnu. Kevadise eriolukorra ajal orienteeruti käigupealt ümber kontaktivabale teenindusele, kasvas koduteenindus, viidi läbi palju toredaid üritusi (sealhulgas virtuaalseid), vapralt osaleti koolitustel e-keskkonnas jne. 2.2 Eelarve Tabel 2 Summad tuhandetes Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.19. € 31.12.20 € Eelarve kokku 1063,092 1078,775 +1,5 sh keskraamatukogu* 583,777 608,261 +4,2 Personalikulu 659,390 681,008 +3,3 sh keskraamatukogu 381,751 392,952 +2,9 Komplekteerimiskulu 188,879 202,806 +7,4 sh KOV-lt 141,189 149,440 +5,8 sh riitit 47,690 53,366 +11,9 sh keskraamatukogu 92,938 100,178 +7,8 sh KOV-lt 66,410 70,660 +6,4 sh riigilt 26,528 29,518 +11,3 Infotehnoloogiakulu 33,704 32,650 -3,1 sh keskraamatukogu 24,661 23,666 -4,0 *Põlva Keskraamatukogu koos harukogudega Võrdlus eelmise aastaga on enamjaolt plusspoolel, mis on väga rõõmustav. Tabelis toodud infotehnoloogia jooksevkulu on küll miinuses, kuid lisades investeeringud (9,696 tuhat eurot; pakiautomaadi-tagastuskapi paigaldamine Põlvasse ja kahe maaraamatukogu arvutipargi uuendamine), pole pilt siingi halb. Riigi toetus komplekteerimisele on suvise lisasumma (väga meeldiv üllatus) arvel kasvanud. Suuri investeeringuid eelarves pole, sest raamatukogusid ei ehitatud ega renoveeritud. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Räpina valla Keskraamatukogu Linte Kohtumised Kertu Sillaste, Liis Seini ja 01.02-06.09.2021 320.00 456.00 Kätlin Vainolaga Linte, Veriora ja (eeldatav) Leevaku raamatukogus Põlva Keskraamatukogu  10 Ahja Kohtumine Markus Saksatamme ja 02.04-15.12.2020 160.00 303.30 Urmas Nemvaltsiga Kiidjärve Reet Hiiemäe loeng vestlusring 05.04-10.11.2020 150.00 185.20 usunditest Eestis läbi aegade Vastse-Kuuste Kohtumine Inga Raitariga* 13.01-30.04.2020 120.00 155.25 Kohtumine Kristina Ruderiga* 03.02-15.05.2020 150.00 171.18 Kohtumine Kertu Sillastega 01.09-30.10.2020 180.00 215.36 Kohtumine Heli Künnapasega 01.10-31.12.2020 180.00 225.01 Kohtumine Triinu Laanega 01.03-01.06.2021 100.00 120.00 (eeldatav) Harrastusteatri Must JaAm etendus 10.03-31.10.2020 200.00 238.82 „Leivi – siira armastuse lugu“ Raamatukogupäevade üritused 01.10-31.12.2020 215.00 328.06 Põlva Põlvamaa XV maaraamatukoguhoidja 25.09-10.11.2020 500.00 871.56 päev Peril Kohtumine kirjanik Mudlumiga Põlvas 25.10.2020- 360.00 417.78 ja Võõpsus 31.05.2021 Kultuuriministeerium Koolitus klienditeenindusest ja 09.09-15.12.2020 450.00 572.34 suhtlemispsühholoogiast Põlvamaa raamatukoguhoidjatele Kokku 3085,00 4259,86 *Kohtumised toimusid küll 2020. aastal, kuid raha laekus juba 2019. aasta eelarvesse. Aasta jooksul kasutati 11 ürituse läbiviimiseks projektitoetust 2665,00 eurot, mis on võrreldes 2019. aastaga palju vähem (siis 18 ja 7597,00). Toona paisutasid summa suuremaks õppereis välismaale ja koostöö kontserdiorganisatsiooniga, mida seekord ei olnud. (2020. aasta summa on võrdne 2018. aasta omaga.) Õnneks said kõik projektid ellu viidud (mõnel juhul küll tähtaega pikendades) ja raha tagastada ei tulnud. Kõige suuremaks muudatuseks oli ühe lastekirjaniku loobumine kohtumistest COVID-19 laialdase leviku tõttu, kuid tänu Kulka ekspertgrupi vastu- tulelikkusele kasutati raha teise lastekirjanikuga kohtumiseks. (Tabelis kajastub lepingu muudatuse järgne kohtumine.) Toetusprogrammid on alati abiks ürituste ja koolituste korralda- misel. Tavapäraselt taotleti Kulka ekspertgrupilt juubelitoetust raamatukoguhoidjatele (8; vt 2.4.5) ja teiste kultuurivaldkondade esindajatele (6). 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Raamatukoguhoidjate arv (47 ja 48) vähenes ühe võrra. Mehikoorma raamatukoguhoidja täiskoht oli viimastel aastatel jagatud kahe raamatukoguhoidja vahel, nüüd läks üks neist pensionile. Räpina valla raamatukogude tsentraliseerimisega seoses loodi keskraamatukogu direktori ametikoht ja kaotati üks peamaja lastesektori raamatukoguhoidja ametikoht (töötaja läks pensionile).  11 Räpina valla senised maaraamatukogude direktorid nimetati raamatukoguhoidjateks (Töötasu vähendamist see kaasa ei toonud.) Raamatukoguhoidjate koosseis (vastavalt 42,975 ja 43,60) vähenes 0,625. Räpina vallas jäi koosseis 0,375 võrra väiksemaks. Kuna Mehikoorma raamatukoguhoidja töötab osaajaga koolis, kehtestati töökoormuseks raamatukogus 0,625, mis tähendab tema jaoks koormuse kasvu (varem 0,50). Maakonnaraamatukogus vähenes köitja töökoormus 0,25 (0,40 ja 0,65). Abipersonali arv vähenes küll ühe töötaja (nüüd 11) ja koosseis 0,5 võrra (9,3 ja 9,8), kuid sisulist muutust see ei tähenda. Savernas viidi koristaja ametikoht külakeskuse koosseisu, aga raamatukogus koristab ta endiselt. Veriora raamatukogus avati postipunkt. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Vt LISA 1. Personali koolitus Koolitused väljaspool maakonnaraamatukogu. Koolituste arv (56) on peaaegu võrdne eelmise aastaga (57), aga pea kolmandiku võrra vähem on koolitustunde (598 ja 826). Koolitusteks kulunud summa on kümnendiku võrra väiksem (1608,46 ja 1805,60). Koolitus- tunde ja -kulu on eelkõige vähendanud suveakadeemiate ära jäämine. Kõige rohkem osavõtjaid (10) oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse virtuaalsetest Lugemisisu stardikoolitustest. Endiselt on populaarne ERÜ maaraamatukogude suveseminar, millest võttis osa kuus raamatukoguhoidjat. Suur tänu Saaremaa Keskraamatukogule väga toreda seminari pea- korralduse eest! Kuus raamatukoguhoidjat võttis osa kahest esmaabi koolitusest (viis osalejat kontaktkoolitusel ja üks e-koolitusel). Kuus raamatukoguhoidjat kuulas Tartu Linnaraamatukogu algupärase lastekirjanduse päeva ettekandeid. Teistel koolitustel osaleti vähemaarvuliselt. Aastat iseloomustab virtuaalkoolituste osakaalu kasv, mille puhul joonistub välja tendents: raamatukoguhoidjad, kes aastaid palju koolitustel käinud, võtsid rohkem osa ka veebi- koolitustest (Mall Kõpp -Vastse-Kuuste, Irina Kruusla - Põlgaste, Tia Võru -Tilsi). Küllap võtab veel aega, et veebikoolitustel osalemise harjumus laiemalt tekiks ja kinnistuks. Häid veebikoolitusi pakkusid ERÜ koos noorteklubi, Kehameelekooli ja Creativity Clubiga, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Rahva- kultuuri Keskus jne. Teemad olid mitmekesised: laste lugemine, noorsootöö, kirjandus, e- vahendite kasutamine (nt koosoleku läbiviimiseks), veebilehe loomine, eneseabi, interaktiivsed raamatukogutunnid, on-line mängud, arhiivindus jne. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolitu- Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatukogu- Eelarve/Kooli- se aeg maht hoidjate arv/ tuseks (ak tund) KOV-de arv kulutatud summa 05.02 Info Tiina Kattel 5 38/3 266,00 Kirjandus  12 04.03 Info Anne Uibo 5 31/3 276,00 Suhtlemispsühho- loogia 09.09 Info Anne Uibo 5 25/3 294,31 Suhtlemispsühho- loogia 21.10 Kodulugu Kairit Numa 6 33/3 871,56 Kirjandus Margit Õkva Jan Rahman Elo Rahman 06.11 Kulka Külli Ots koostöös 2 4/2 0,00 Põlvamaa ekspertgrupi kontaktisiku Helje Põvvatiga 26.11 Suhtlemispsühho- Anne Uibo 4 35/3 278,03 loogia 22.12 Statistika Külli Ots 2 25/4 0,00 Kati Maidla Kokku 29 191 1985,90 Koolituste korraldamine oli muidugi keeruline ja neid oli tavapärasest vähem (aprillis ja mais koolitusi ei toimunud) ning ära jäi ka traditsiooniline õppekäik väljapoole maakonda. Koolituste arvu (7) ja sisuga võib siiski rahule jääda. Hea koostöö oli Tartu Rahvaülikooli ja Kultuuriministeeriumiga. Kulu vähendas virtuaalkoolituste (2) korraldamine. E-keskkond (Zoom) võeti kasutusele esimest korda. Üldiselt virtuaalkoolitused õnnestusid, mida tõendas tagasiside osalejatelt, kuid õppida on muidugi veel palju. 26. novembri koolitust võib nimetada põimkoolituseks (veidi alla poole osales kontaktselt). Aastalõpu nõupidamisel 22. detsembril oli kontaktselt osalejaid vaid kaks. Peamine koolitusteema oli suhtlemispsühholoogia, mis on väga oluline nii raamatukoguhoidja töö iseloomu kui ka viiruse levikust tingitud pingelise olukorra tõttu. Koolitaja Anne Uibot hindavad raamatukoguhoidjad väga kõrgelt. Teema on seotud raamatukoguhoidja kutsestandar- diga, mille kohustuslike kompetentside hulgas (B.2.3) on sedastatud muuhulgas järgmist: raamatukoguhoidja valib sobiva suhtlemisviisi, suudab probleeme ennetada ja konfliktidega toime tulla. Just neid kompetentse koolitustel arendati. Väga meeldis raamatukoguhoidjatele ka Tiina Katteli loeng leedu kultuurist ja kirjandusest. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused. Vt LISA 2. Raamatukogud ületasid mitmel korral uudiskünnise. Ajakirjanike tähelepanu pälvisid näiteks eriolukorraaegsed toolid lugejatele Kiidjärve raamatukogu fuajees ja lavastus „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“ Kiidjärve pargis, kus asub raamatukogu. Sotsiaalmeedia tõestas taas oma olulisust, sest info toredate toolide kohta jõudis teletegijateni FB vahendusel. Erilist tähelepanu pälvis kaisukaru päeva (27. oktoobril) tähistamine Ahjal, mida kajastas lausa kolm kanalit (televisioon, ajaleht ja raadio). Raamatukoguhoidjatel oli huvilistele võimalik ka oma kodukohta tutvustada (Ahja Tuglase muuseum ja Illimari rajad, Kalmer Tennosaare isikuarhiiv Kiidjärvel jt). Hea koostöö oli ERR-i Kagu-Eesti korrespondendi Leevi Lillemäe ja Kaguraadio peatoimetaja Meelis Käoga.  13 2.4.4 Erialahariduse omandamine Erialahariduse omandajaid praegu ei ole. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Parim noor raamatukoguhoidja 2019 (taotlemine ja tunnustamine 2020): Jaanika Tappo (Maaritsa). Tunnustusega kaasnevad Kultuuriministeeriumi ja ERÜ tänukiri, Kulka rahva- kultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia ja klaasikunstnik Riho Hüti vitraaž. ERÜ konkursi aasta maaraamatukoguhoidja 2020 Põlvamaa nominent, ühtlasi Põlvamaa parim maaraamatukoguhoidja 2020: Mall Kõpp (Vastse-Kuuste). Tunnustusega kaasnevad ERÜ ja Põlvmaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukiri. Aasta maaraamatukoguhoidja 2020: Mall Kõpp. Kaasnevad Kultuuriministeeriumi ja ERÜ tänukiri, tunnustuspreemia ja vitraaž. ERÜ ajakirjanduse auhinna laureaat 2020: Mati Määrits (Lõuna-Eesti Postimees). Kaasneb ERÜ tänukiri. Põlvamaa aasta õppija 2020: Margit Õkva (Peri). Kaasnevad ETKA Andrase, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning POL-i tänukiri. Kultuuriministeeriumi tänukiri: Margit Õkva, Maire Jõks (Räpina) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Helve Salf (endine Veriora raamatukogu juhataja), Airi Raudson (Räpina), Kaili Rätsep (Leevi), Irina Kruusla (Põlgaste), Anni Iljina (Kauksi), Ene Jaamaste, Sirve Valdmaa, Külli Ots (kõik Põlva) POLi tänukiri: Maire Jõks Räpina valla tänukiri: Maire Jõks, Tiiu Rõžova (Mehikoorma; mõlemad seoses pensionile jäämisega), Kiira Kazakova, Airi Raudson (mõlemad Räpina; tööjuubeli puhul) Põlva valla tänukiri: Margit Õkva Kaitseliidu Põlva maleva tunnustus aktiivne noortejuht ja meene: Irina Kruusla Uma Lehe jutuvõistluse eripreemia: Kaili Rätsep „Ei saa hanni usku“, Margit Õkva „Gustavi man“ Kulka Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri elutööpreemia nominent: Maire Jõks Juba mitmendat aastat järjest on põlvamaalased pälvinud üle-eestilist tunnustust. Väga hea meel on Mall Kõpu ja Jaanika Tappo tunnustuse üle. Hinnatav on kauaaegse Koidu, praeguse Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjaniku Mati Määritsa tunnustamine. Tore on seegi, et Räpina tööjuubilaridele anti tänukirjad üle õpetajate austamisüritusel, mis raamatukoguhoidja elukutset kindlasti väärtustas. Traditsiooniline tunnustamisüritus Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev toimus juba 15. korda (esmakordselt 2005 Moostes). Seekord oli keskmes Põlva-lähedane Peri. Külastati Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja Peri sotsiaalkeskust, mida põhjalikult tutvustas koja juht Kairit Numa. Margit Õkva eestvedamisel tehti retk allikale. Peri külakeskuses uudistati raamatukogu, koduloomuuseumi ja äsjasisustatud värkstuba (käsitöötuba). Koosviibimist küla- keskuse saalis ohjas Margit Õkva, kes eesti rahvajutu aastale kohaselt rääkis ka pärimuskultuuri käsitlemise võimalustest raamatukogus. Jan Rahman kõneles võrukeelsest kirjandusest ja laulis koos tütre Eloga murdekeelseid laule. Tunnustati Mall Kõppu ja tööjuubilare (9). Maapäeva austasid osavõtuga POL-i esimees Piret Rammul ja tegevjuht Eve Neemsalu ning Põlva abivallavanem Janika Usin ja valla kultuurispetsialist Eve Sokk.  14 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Vt LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Uusi raamatukoguruume ei avatud. Endiselt on päevakorral ruumiolude parandamine Leevakul, Võõpsus, Valgjärvel, Peril ja Moostes. Leevakul on uue külakeskuse-raamatukogu hoone ehitamine jätkuvalt kavas. Võõpsus uut hoonet ilmselt enam plaanis pole. Raamatu- kogule sobib ka praegune maja, kui see ära remonditaks. Valgjärvel oli uue külakeskuse (vabaaja hoone) ehitamine aasta algul juba kindel, kuid järgnevatel kuudel tekkinud arutelude tõttu tööde alustamiseni ei jõutudki. (Pingete põhjuseks oli võimalik müraoht naabruskonna elanikele.) Tingimused endises koolimajas on lugejatele ja raamatukoguhoidjale väga viletsad ja jääb ainult loota, et uus maja kerkib. Amortiseerunud majas asuva Peri raamatukogu probleemiga tegeldi, kuid lahenduseni veel ei jõutud. Maja kuulub lähiaastatel lammutamisele ja raamatukogule koos koduloomuuseumiga tuleb leida uus koht. Mooste raamatukogu puhul jõuti aasta lõpul otsusele remontida 2021. aastal senised ruumid lasteaiamajas, mis on kindlasti hea variant. Põlgaste raamatukogu ei ole küll kehvades tingimustes, kuid senise ruumi arvel on otstarbekas laiendada lasteaeda ja raamatukogule on kavas remontida ruumid maja teises tiivas. Remonti raamatukogudes tehti, kuid mitte väga suures mahus. Tehtud sai siiski mitu vajalikku tööd: puude varjualuse rajamine Kiidjärvele, Taevaskoja raamatukogu laenutusruumide remont, veevärgi toomine Põlvas teenindajate puhkeruumi, mis tunduvalt olmetingimusi parandas, jne. Remondivajadus. Räpinas fassaadi ja varikatuste remont, radiaatorite väljavahetamine ja lae pisiremont. Vastse-Kuustes laienemine ja ühtlasi remont praegustes ruumides. Ahjal hoone fassaadi värvimine ja kuuri seinte krohvimine, Tuglase muuseumi remont ja laevalgustite väljavahetamine. Peril katuse parandus. Rasinal varikatuse ehitus. Põlvas tuletõkkesektsiooni välja ehitamine, siseremont ja koos sellega uus sisekujundus. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Juurdepääs on tagatud 16 raamatukogus. Ahja raamatukogus remonditi kaldtee (vahetati välja käsitoed ja lisati üks uus). Vajadus kaldtee ja trepitooli järele on Maaritsas, kus raamatukokku teisel korrusel viib järsk trepp. Vastse-Kuustes saab kaldtee kaudu küll majja sisse, kuid tee raamatukokku on pikk ja raamatukogul peaks ka endal kaldtee olema. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Räpina ja Ruusa raamatukogus laienes Wi-Fi leviala. Savernas raamatukogus uuendati kogu arvutipark. Maakonnaraamatukogus (Põlvas) uuendati serverid ja varustati osa arvuteid kaugtööks vajalike lisaseadmetega. Seoses vajadusega osaleda virtuaalkoolitustel ja -koosolekutel, hakati täien- dama vajalikku tehnikat (kõrvaklapid, kaamerad, mikrofonid). Suurem hüpe selles valdkonnas tuleb 2021. aastal. 3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel järgitakse rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtteid. Põlvamaa raamatukogud said riigieelarvest toetust teavikute (v.a perioodika) ostmiseks 53,366 tuhat eurot (sellest 47,543 põhiraha ja juulis 5,823 lisaks). Elaniku kohta kokku oli 2,14 eurot (koos lisatoetusega). Riigi toetuse eest osteti maakonda 35,1% kõikidest ostetud raamatutest (s.o 4349 eks). Kõik raamatukogud täitsid taas nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust.  15 Omavalitsused toetasid teavikute ostu 149,440 tuhandega, sellest perioodikale 43,940 tuhat. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) Hangiti 13 337 (2019 - 13 633) teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 12 394 raamatut, 5 auvist ja 8 lauamängu ja annetusena saadi 930 teavikut (914 raamatut, 1 käsikiri, 7 auvist ja 8 lauamängu). Lisandunud teavikute koguarv langes eelmise aastaga võrreldes 296 eksemplari võrra, sellest ostude arv jäi peaaegu samaks (-4). Maakonnaraamatukogu soetas 1857 teavikut (1839 raamatut, 1 käsikirja, 9 auvist ja 8 laua- mängu). Teadmiskirjandust tuli maakonnaraamatukokku juurde 708 eks (s.o 38,5%) ja ilukirjandust 1131 eks (s.o 61,5%) E-raamatuid maakonda tervikuna ei tellitud. Annetuste arv on vähenenud: 930 teavikut (raamatud ja auvised), osakaal soetatud teavikutest 7,5 % (mullu 1222 ehk 9 %). Maakonnaraamatukogule annetati 85 raamatut (4,6 %). Suuremad annetajad: Kultuuriministeerium (Lugemisisu programmi raamatud), Dementsuse Kompetentsikeskus, Võru Instituut, Tervise Arengu Instituut, Hoiuraamatukogu. Eraisikud: Enn Vaino, Rainer Rahasepp, Merike Klemmer jt Tarnijad: Rahva Raamat (66,3%), Apollo Kauplused (1,5%), Bestkaup (13,8%), Varrak (10,7%), Ajalevi (0,3%), RaamatuKodu (6,2%) jt. Jaotus on üsna sarnane eelmistele aastatele, kasvanud on RaamatuKodu osakaal. Rahva Raamatu kodulehte on kõik raamatukogud hea meelega kasutanud, tellimine mugav ja saab ka järelkomplekteerida. Rahva Raamatust tellitakse endiselt kord nädalas ka näidised. Koos tellitud raamatutega tuuakse need kohale ja nendega on võimalik Põlvas tutvuda. Kõigi pakkujate hindu võrreldakse. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Kokku soetati 843 (mullu 894) ajakirjade aastakäiku, neist annetusena 183 (mullu 189). Maakonnaraamatukokku lisandus 106 aastakäiku, sellest annetusi 28 (mullu 98 ja 27). 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti kokku 12 (5 ostu ja 7 annetust), neist 9 maakonnaraamatukogule. Muud teavikud Lisandus 16 lauamängu, sellest osteti 8 ja annetati 8. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kokku kustutati 18 139 teavikut (mullu 24169), sellest 18 100 raamatut (24 030), 25 auvist, 10 elektroonilist ja 4 muud teavikut. Maakonnaraamatukogus kustutati kokku 3053 teavikut (3046 raamatut, 4 auvist, 2 elektroonilist teavikut ja 1 muu teavik). Põhjusteks olid lagunenud, aegunud ja liigsed eksemplarid. Kustutusakte koostati 25 raamatukogus, mis on hea näitaja. Kõige enam kanti maha Krootuse, Kauksi, Veriora, Räpina ja maakonnaraamatukogus. Kõige järjekindlamalt koostatakse kustutusakte maakonnaraamatukogus. Kiiduväärt on Krootuse raamatukogu tegevus oma kogu puhastamisel. Inventuurid viidi läbi Maaritsas (seoses töötaja vahetusega) ja maakonnaraamatukogus (korraline). Mõlemal juhul oli tegu elektroonilise inventuuriga.  16 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suureks muudatuseks oli kindlasti kevadine kontaktivaba teenindus, mis ühelt poolt raamatukoguteenustele juurdepääsu kitsendas, teisalt viis aga uute lahenduseteni, mis võimaldavad teenust osutada ööpäevaringselt. Nii paigaldati tagastuskastid Räpina, Ahja, Himmaste, Kauksi, Kiidjärve, Mooste, Peri, Rasina, Taevaskoja, Vanaküla ja Vastse-Kuustes raamatukokku. Tagastuskastid on end igal pool õigustanud ja mitu raamatukoguhoidjat, kes sel aastal neid veel ei soetanud, kavatsevad seda edaspidi teha. Väga hea lahendus on keskraamatu- kokku aasta lõpul paigaldatud pakiautomaat-raamatukapp, mis on juba populaarsust kogunud. Kappi on väga hea kasutada ka raamatukoguhoidjatel üle maakonna näiteks uute raamatute saadetise või RVL-i raamatute kättesaamiseks. Veriora raamatukogus avati esimesena maakonnas postipunkt. Eelnevalt plusse-miinuseid kaaludes tehtud otsus osutus õigeks. Raamatukokku on tulnud uusi külastajaid ja raamatukogu- tööd postipunkt ei sega. Parandati ka raamatukogude ruumilist keskkonda. Põlvas asendati lugemissaali senised kaks suurt lauda kuue väiksemaga (ühele-kahele lugejale), mis võimaldab lugejatele rohkem privaat- sust ja parandab ürituste läbiviimise tingimusi. Kiidjärvel aitavad kolm tigutooli ruumi hubasemaks muuta, näiteks seati sisse jõulunurk. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Kasutajaarvuteid on peaaegu sama palju (56 ja 58). Kevadine eriolukord mõjutas kõige rohkem just arvutikasutajaid, sest paljud raamatukogud teenindasid kontaktivabalt. Vähemalt maakonnaraamatukogu kogemuse põhjal saab järeldada, et kui üldiselt olid lugejad mõistvad, siis AIP-i püsikasutajatelt tuli ka nurinat, miks nad raamatukokku sisse ei pääse. Eriolukorra lõppedes taastus AIP-i kasutajaskond ruttu. Kontaktivabalt töötavates maaraamatukogudes oli etteteatamisel võimalik arvutit kasutada, kuid kindlasti ei olnud see võrreldav tavalise olukorraga. Räpina vallas jäid raamatukogud vallavalitsuse nõudel avatuks just seetõttu, et võimaldada arvutikasutust. Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine seostub koolitusega (vt teemad 4.7). 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte. Tabel 5 Raamatukogu Lugejad Lugejad Muutus (+-) 2019 2020 Linna/maak. 9574 9343 -231 rmtk Sh 2710 2536 -174 maakonnarmtk (Põlvas) Raamatukogu Külastused Külastused Muutus (+-) 2019 2020 Linna/maak. 171632 147488 -24144 rmtk Sh 48312 38314 -9998 maakonnarmtk  17 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus kogu 2019 2020 (+-) 2019 2020 (+-) Linna/maak. 387098 361889 -25209 5504 5753 +249 rmtk Sh 128456 102675 -25781 1941 1415 -526 maakonnarmtk Raamatu- Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste kogu osalejate arv järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. 0 12 0 1233 0 Pole rmtk teada Sh 0 0 0 0 0 0 maakonnarmtk *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatu- Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste kogu arv osalejate arv järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. 0 1 0 Pole 0 Pole rmtk teada teada Sh 0 0 0 0 0 0 maakonnarmtk *kui järelevaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatu- Virtuaal- Virtuaalnäitus- Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste kogu näituste te arv 2020 külastajate arv külastajate arv arv 2019 2019 2020 Linna/maak. 0 1 0 Pole teada rmtk Sh 0 0 0 0 maakonnarmtk Arvandmete võrdlus eelmise aastaga pole kindlasti objektiivne. Lugejate arv langes maakonnas tervikuna väga vähe (2,4%) ja tõusis 15 raamatukogus. Suurem tõus oli Leevakul (11,5%), Karilatsis (8,8%), Erastveres (8,8%), Ahjal (7,6%), Savernas (6,9%). Raamatukokku lugema tuli ka linlasi, kes eriolukorra ajal maal viibisid, mis tõstab veelgi maaraamatukogude tähtsust. Külastuste arvu vähenemisel (14,1%) saab välja tuua kolm põhjust: korraga laenati rohkem teavikuid ja kohale tuldi harvem, vähem oli üritusi ja selleski arvus väljendub tõrge teenindusasutuste külastamise ees. Külastuste arv kasvas vaid viies raamatukogus (Karilatsi, Kiidjärve, Leevaku (kõige suurem - 32,2%), Linte, Veriora). Laenutuste koguarv on küll 6,5% võrra väiksem, kuid seda kohalkasutuse arvel, milleks polnud mitme kuu vältel tavapäraseid võimalusi. Kojulaenutus kasvas veidi – maakonnas kokku 1,6% (295 255 ja 290 565), maakonna- raamatukogus 1,2% (79 186 ja 78 263). Koju laenutati mullusest rohkem 17 raamatukogus, eriti Karilatsis (28,4%), Krootusel (19,5%), Leevakul (17,6%) ja Tilsis (11,5%). Inimestel oli rohkem aega lugeda ja küllap oli kojulaenutus lugejate jaoks turvaline teenus. Kõik arvnäitajad kasvasid Karilatsis, Kiidjärvel ja Leevakul.  18 Kindlasti kuulub lugemine nende tegevuste hulka, mis keerulisel ajal tuge pakub ja raamatu- kogud on oma vajalikkust igati tõestanud. Teatmebibliograafiline töö Päringute arvnäitajate hindamisel saab nentida tõusu maakonnas tervikuna (4,5%) ja langust maakonnaraamatukogus (27,1%). Aasta oli keeruline ja kuna maakonnaraamatukogus registreeritakse päringuid kõigis teenindusüksustes, kujunes ka langus kokkuvõttes suuremaks. Tõsist tööd tehti sellest hoolimata. Päringud olid väga erinevad, mõni sai lahendatud minutitega, mõnele kulus tunde või isegi päevi (kui süvitsi minna ja igat killukest kokku korjata). Põlvamaa rahvaraamatukogud olid aastaid omaette Urrami serveril ja nii sai teaviku- kirjetesse lisada palju koduloolisi märksõnu. Keskserveril ei ole see lihtne. Urrami töögrupile on arutluseks juba väljapakutud mõte luua koduloolise märksõna väli. Sel juhul saaks kogu Eestit käsitleva raamatu puhul lisada vajaduse korral märksõnu oma kodukandist lähtuvalt (nt Põlvamaa järved), mis hõlbustaks vajaliku materjali leidmist. Koduloolised päringud ongi sageli kõige töömahukamad, sest Põlvamaa kohta pole põhja- panevaid teoseid ilmunud. Päringud on ka väga erinevad. Nii aidati kodu-uurijat, kellel pooleli Põlva valla ajalooraamat, ja kohaliku poliitiku elulugu kirjutavat ajakirjanikku. Kasulikuks osutusid artiklite väljalõigete mapid (otsiti materjali 1998. aasta toimunud põllumeeste protestiaktsiooni kohta). Mapid on oma vajalikkust tõestanud ja neid täiendatakse jooksvalt. Mitu teemat oli seotud Põlvamaa rahvariietega (tikandid, seelikutriibustik jne). Jätkuvalt aidati Jakob Hurda Seltsil täpsustada kultuurilooliste isikute eluloolisi andmeid tähtpäevakalendri jaoks, mis ilmub Lõuna-Eesti Postimehe digiväljaandes. Näiteid töömahukamatest päringutest: lugemishuvi tekitamine noortel, õpetajate õpiränne, kaasav haridus lasteaias, nutitelefoni liigkasutus ja sellega seotud sõltuvusnähtused, tugiisikud sotsiaaltöös, psühhodünaamiline õendus jne. Õendusajalooalaste päringutega sai pöördutud ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu poole, sest endil on materjali sel teemal vähe. Rõõm on tõdeda, et andmebaasidele, veebilehtedele ja süvaveebile lisaks osutuvad vajalikuks ka Artiklite ja Retsensioonide Kroonikate varasemad aastakäigud, kust sai mitme artikli leidumust täpsustatud. Näiteid päringutest teistes raamatukogudes. Kodulooga seotud päringutele vastati Erastveres (väliseestlane huvitus Erastvere 1926 rajatud vanadekodu algusaastatest), Kiidjärvel (kohalik ajalugu, kuulsad inimesed), Maaritsas (vanad fotod kodukandist), Ahjal (Tartu õpilased kogusid materjali Fr. Tuglase teemalisteks uurimistöödeks), Valgjärvel (metsavenna kohta), Räpinas (mõisnike Löwenwolde ja Richteri suguvõsad). Veel näiteid: Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu peidukoht, Islandi kampsuni kudumise ajalugu, Ukraina näljahäda, suguvõsa uurimine, lapse kõne areng, pioneeriorganisatsioon, lasteaednike päringud (linnud, liiklus, kosmos, liikumismängud jne), pikliku kujuga ilupuu (strössel), kristallide eest hoolitsemine, aluselise vee valmistamine, materjal loodusmatka giidile (faktid, loodusluuletused ja mõtteterad) jne. Seoses viiruse levikuga oli rohkem elukondlikke päringuid: kohalikud vaatamisväärsused, matkarajad, ööbimiskohad, teatripiletite kehtivus, lennupiletite kompenseerimine, ühistrans- pordi väljumisajad jne. 4.3 RVL-teenindus RVL-i teel tellisid raamatukogud kokku 4605 teavikut, mis on 15,4% võrra mullusest rohkem (siis 3992). Arvnäitajate suurenemine näitab raamatukoguhoidjate head koostööd. Taas tegelesid RVL-iga kõik raamatukogud, vaid üks raamatukogu ei tellinud ise, kuid täitis tellimusi. Tellitud teavikuid oli 5–748. Maaraamatukogudest tellisid oma lugejatele enam Vastse-Kuuste (748), Peri (481), Ahja (266), Veriora (251) ja Saverna (220). Räpina vallas on  19 RVL keskraamatukogu moodustamise järel aktiivsemaks muutunud, kuna direktor käib regulaarselt autoga harukogudes. Põhiliselt toimus RVL maaraamatukogudes Põlvamaa piires, aga on tellitud ka Rahvusraamatukogust (Saverna, Vastse-Kuuste) ning mujaltki (Savernas täideti Lümanda raamatukogu tellimus). Maakonnaraamatukogu on RVL-i osas kindlasti rohkem andja kui saaja ning hea on nentida, et välja antud 1607 teavikut on 15,4% enam kui mullu (siis 1392). Muidugi tuleb ka endal teiste raamatukogude abi paluda. Väljastpoolt maakonda telliti seekord 110 teavikut, kõige rohkem taas kauaaegselt healt partnerilt Tartu Linnaraamatukogult (78). Iseenesestmõistetavalt jätkus koostöö RVL-i keskustega (Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogud). Telliti ka Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogust ning Pallase Kunstiraamatukogust. Failina saabus kuus tellimust, üks Eesti Teatriagentuurist (näidend) ja ülejäänud Rahvusraamatukogust. Viimaste aastate tendentsina lisanduvad tellijana ja tellimuste täitjana rahvaraamatukogud üle Eesti. Aasta jooksul oli meeldiv koostöö Tallinna, Võru-, Harju- ja Lääne-Virumaa kesk- raamatukogude ning Lääne-Harju vallaraamatukoguga. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Soetatud laste- ja noorteraamatute arvu on raske välja tuua, kuna eraldi lastekirjanduse arvestust ei peeta (on ilu- ja lastekirjandus kokku). Teada on aga, et Lugemisisu programmiga liitunud raamatukogudele annetas Kultuuriministeerium kokku 436 raamatut, mille eest ollakse väga tänulikud. Maakonnaraamatukogus (Põlvas) analüüsiti taas lastekirjanduse leidumust Lastekaitse Liidu nimestiku põhjal ja soovitati raamatuid järelkomplekteerida, pöördudes otse nende poole, kel nimekirjast vähem tellitud. Nimestik on väga tänuväärne. Raamatukogu- hoidjad jälgivad regulaarselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug- Lug- Muutus Külast- Külast- Muut Laenut Laenut Muutus d d (+-) d 2019 d 2020 us (+-) 2019 2020 (+/-) 2019 2020 Linna/ 2572 2563 -9 50461 37810 -12651 35 983 34 659 -1324 maak. rmtk Sh 769 738 -31 10 895 7469 -3426 7991 9106 +1115 keskk Lugejate arv on peaaegu sama. Külastuste arvu vähenemine on suur (25,1%), kuid see on mõistetav (vt 4.2). Laenutuste vähenemine on õnneks väike (3,7%). Märkimisväärne on laenutuste arvu kasv Põlvas (koguni 13,9%). 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Laste lugemise arendamisel tuleb olla järjekindel ja siin on kindlasti abiks lugemisprogrammid. Lugemisisuga ühinenud raamatukogude arv kasvas ja raamatukogu- hoidjad hindasid kõrgelt stardikoolitusi. 2020. aastal tegutsesid programmi raames Põlgaste, Mooste, Saverna, Tilsi, Vastse-Kuuste, Veriora, Linte ja Peri raamatukogu. Kõigi tegevus oli tänuväärne, esiletõstmist väärib Vastse-Kuuste raamatukogu. Eelarvevahenditest soetati spetsiaalne riiul. Eriolukorra ajal viidi programmi teematunnid koostöös klassiõpetajatega Zoomi, mis oli raamatukogu juhi Mall Kõpu hinnangul väga põnev kogemus. Tunnistused sai kevadel klassijuhatajatundides lastele üle anda. Lastele, kes ei õpi Vastse-Kuustes, korraldati tore hooaja lõpupidu Kiidjärve raamatukogus. Sügisel alustati uut hooaega 40 lapsega.  20 Järjekindlalt viidi teematunde läbi ka Savernas ja Tilsis. Väga tähtsad on ühislugemised. Olgu aasta missugune tahes, Himmaste raamatukogu lugemispäevad on ikka populaarsed. Lapsed loevad üksteisele ette vabalt valitud raamatuid, sealhulgas uudiskirjandust. Vastse-Kuustes seati sisse lugemis- ja nuputamistunnid kaks korda kuus, suvel peeti neid välilugemissaalis raamatukogu juures haljasalal. Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pikk luges kuuel korral ette raamatukogu FB-lehel, illustratsioonideks voltimistööd. Kooslugemist oli paljudes raamatu- kogudes. Eesti rahvajutu aastale kohaselt loeti palju rahvajutte. Väga hea oli koostöö lugemiskoer Nepsu ja tema perenaise Urve Seedrega Himmastes ja Põlvas. Eriolukorra ajal ettelugemine küll katkes, kuid sügisel jätkus hoogsalt ja lugeda soovijaid on rohkem, kui Nepsu kuulata jaksab. (Kevadine hooaja lõpupidu Himmastes oli kui sõõm värsket õhku – esimene üritus üle kahe kuu.) Lugemiskoertega korraldatakse lisaks süstemaatilisele ettelugemisele tutvumisüritusi. Nepsu ja Urve tutvustasid lugemiskoerte programmi Põlva Keskraamatukogu lasteteeninduses ja Vastse-Kuustes, Ahjal rõõmustasid lapsi Leero ja Mõmmi. Kahjuks on lugemiskoeri vähe ja seetõttu saavad järjepidevat koostööd teha vaid üksikud raamatukogud. Hea viis lapsi lugemisele õhutada on suvelugemine, mis seekord oli Kanepis, Kiidjärvel (koos täiskasvanutega), Maaritsas, Vastse-Kuustes ja Põlvas. Kahes viimases oli esimest korda tegu lugemise väljakutsetega, mille väljanuputamisel olid abiks huumorimeel ja fantaasia. Suve- lugemised õnnestus lõpetada vahvate silmast-silma üritustega. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. Vt LISA 4. Üle-eestilised üritused XIV Nukitsa konkursi Põlvamaa hääletusel osales 295 last, neist 66 interneti teel. 29 raamatukogust osales 11 talongidega ning kahes raamatukogus (Maaritsa ja Ruusa) osaleti ainult elektrooniliselt. Kõige arvukamalt täideti talonge Vastse-Kuustes (47), kuid koos elektrooniliste häältega oli osalejaid kõige rohkem Põlvas (lasteteeninduses). Preemiaks said kolm Vastse-Kuuste tublit lugejat kutse osaleda Tallinna konkursi lõpuüritusel, mis aga seekord toimus ilma lasteta. (Tore, et lapsed said väikese kingituse.) Põlvamaal hääletati parimaks (nagu vabariigiski) Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook”, sama raamat hinnati Heiki Ernitsa illustratsioonide eest samuti parimaks. Teiseks hääletati nii Põlvamaal kui ka vabariigis Anu Auna „Eia seiklus Tondikakul”. Kolmandaks hääletati Põlvamaal Ilmar Tomuski „Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid”. Kokku said hääli 52 nimekirjas olnud 100 raamatust. Algupäraste piltidega raamatuid oli nimekirjas samuti 100, hääli anti 60-le. Kunstnikest teiseks hääletati nii Põlvamaal kui ka vabariigis Sirly Oderi illustreeritud Anu Auna „Eia seiklus Tondikakul”. Kolmandaks tuli Reet Rea-Smythi piltidega Leelo Tungla „Saba“. Kui võrrelda maakonnas hinnatud raamatuid vabariigis parimaiks peetutega, siis mõne puhul vahelduvad ainult kohad. Järelikult tunnevad lapsed kõikjal parimad raamatud ära. 4. klasside ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi...” maakonnavoor toimus 7. oktoobril tavalisel viisil (kontaktüritusena). Võistlusest võttis osa 10 õpilast maakonna seitsmest koolist, millega võib kindlasti rahule jääda. Katkendeid valiti enamasti kogumikust „Eesti muistendite kuldraamat”, muistendit „Kuidas Eestimaad kokku pressiti” luges kaks osalejat. Parimaks hääletas žürii Jaan Aderi Saverna Põhikoolist, juhendajad Kaire Siimus ja Tiina Hoop. Teiseks lugesid end Kirke Jaakmees ja Karl Kintsiraud, mõlemad Põlva Koolist, juhendajad Marju Lepasson ja Kristi Puna. Selle aasta erakordsus avaldus ka finaali korralduses Tallinnas, kuhu ei kutsutud lapsi kokku, vaid võisteldi videote vahendusel. Põlvamaa esindaja Jaan Aderi esinemise võttis videosse ERR-i korrespondent Leevi Lillemäe. Ilon Wiklandi 90. sünnipäevale pühendatud rändnäitus „Pikk-pikk teekond” on kindlasti Eesti raamatukogusid ühendav suursündmus, kuigi viirus graafikuid omatahtsi sättima kipub. 2020. aasta detsembris jõudis näitus Räpinasse, Veriorale ja Põlvasse (Vastse-Kuuste, Tilsi ja  21 Saverna raamatukokku detsembri asemel jaanuaris.) Tegu on raamatukoguhoidjate jaoks paraja väljakutsega ka sisuliselt, kõik said aga edukalt ja loominguliselt hakkama. Kohtumisi loomeinimestega oli mõistetavalt tavalisest vähem. Külas olid Piret Päär, Inga Lunge, Sass Henno (Tilsi), Kristina Ruder (Tilsi, Vastse-Kuuste), Kertu Sillaste, Astrid Hiisjärv (Vastse-Kuuste), Markus Saksatamm ja Urmas Nemvalts (Ahja, Vastse-Kuuste). Eriti toredad on kohtumised siis, kui ühendatakse kirjandus ja kunst. Kertu Sillaste viis kolmel kohtumisel läbi kunstitöötoad. Nooremad lapsed lõid ühistöö tapeedirullile, suuremad tegid pliiatsi- jooniseid igaüks omaette. Kunstnik-kirjanik sai lastega suurepärase kontakti. Sama kehtib Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsi kohta. Lastel oli väga huvitav vaadata, kuidas nende silme all sünnivad vahvad pildid. Kunsti- ja käsitööüritused. Suure-Jaani Kooli 5. klassi õpilane Ralf Grünberg eksponeeris oma võrratut näitust „Plastiliinimaailm” Tilsis, Savernas, Himmastes, Põlvas ja Vanakülas. Viimases viis Ralf läbi ka menuka töötoa plastiliinist kujukeste voolimisest. Põlvamaa hinnatud puutöömeister Meelis Kihulane õpetas noori tõnnivakka ja kuumaaluseid valmistama (vastavalt Peril ja Vastse-Kuustes). Vanakülas juhendas lapsi oma puutöönäituse avamisel elupõline õpetaja Tõnu Rebane. Kiidjärvel viidi lugemis- ja meisterdamistunnid läbi koos kunstiõpetaja Karin Pikaga. Taevaskojas oli suviste meisterdamispäevade juhendaja kunstnik Epp Metsaluik. Klaasikunstnik Karin Mölder pani Kanepi raamatukogus ja Põlva lasteteeninduses välja lasteaialaste klaasskulptuuride näituse „Elav värv klaasis“. (Lapsi juhendas ta Kanepis ja Põlvas projekti „Ruumilise mõtlemise arendamine käelise tööoskuse kaudu“ raames.) Pilguheit lasteürituste tabelisse kinnitab, et meisterdamine ja joonistamine on jätkuvalt populaarne paljudes raamatukogudes. Võistlused, konkursid Rahvajuttude illustreerimise konkurss 4.-6. klassi õpilastele Savernas. Koostöös kooliga valiti välja 25 juttu, mille hulgast lapsed omakorda illustreerimiseks jutu loosisid. Võitjaks tuli 5. klassi õpilane Romer Marana illustratsiooniga jutule „Haugi loomine”. Peeti tore auhinnatseremoonia ja piltidest pandi kokku ilus näitus. Piret Päär hindas konkurssi ja näitust kaalukateks eesti rahvajutu aasta ettevõtmisteks. Fotokonkurss „Minu hetked raamatuga” Vastse-Kuustes oli osa suvelugemisest (üks väljakutsetest oli teha lugemisega seotud pilte). Raamatukogupäevade ajal olid pildid raamatu- kogus näitusel. Tsitaadimäng Põlva Keskraamatukogu FB-lehel aprillis (kevadisel koolivaheajal) ja oktoobris (raamatukogupäevadel). Mõlemal korral kestis mäng viis päeva. Igal hommikul pandi raamatu- kogu FB-lehele välja katkend lasteraamatust koos osaliselt kinni kaetud illustratsiooniga. Ära tuli arvata autor ja pealkiri, vastused laekusid meili teel. Eriolukorra ajal andsid lapsevanemad mängule FB kaudu väga head tagasisidet. Raamatukogus on korraldatud lastele palju lugeja- mänge, kuid esmakordselt esitati küsimused ja paluti vastata arvuti vahendusel. RMK metsaviktoriiniks valmistuti Mehikoorma raamatukogus esmakordselt FB (Messengeri) vahendusel. Ahjal viidi traditsioonilisel viisil läbi viktoriin „Poolsada tähtsat raamatutegelast”. Ahja raamatukogu rahvusvahelisele kaisukaru päevale (27. oktoobril) pühendatud üritusel „Kaisukaru kaisus” jätkus lasteaia- ja koolilastele tegevust kogu majas. Raamatukogus tutvustas lastele karuraamatuid kirjandusteadlane Triin Lees. Tuglase muuseumis avati suur näitus „Kallis kaisukaru” Sven Pärna kogust, mida tutvustas Inge Saksing, kelle kodus rohkem kui 200 näitusekaru elavad. Kaire Luksepa käe all meisterdasid lapsed karukujulisi helkureid ja karuteemale kohaselt tehti suu magusaks saia, mee ja piimaga.  22 Ahjalt on hea näide sellestki, kuidas tutvustada lastele kirjandusklassikat. Üheskoos lastega loeti Fr. Tuglase „Siili“ ja avastati vanaaegse kohvri sisu. Palju erinevaid (peamiselt pärimuskultuuriga seonduvaid) tegevusi lõimiti omavahel Peril (juttude lugemine ja vestmine, käsitöö, võru keele ja udmurdi kultuuri tutvustamine, söögi- tegemine, lõkkeõhtu, filmivaatamine, allikaretked jpm). Lintes tutvustas lastele setu keelt ja kultuuri setude seltsiliikumise eestvedajaid Põlvas Maria Rahasepp. Lintes korraldati esmakordselt olümpiamängud. Traditsioonilistele aladele anti uus ja humoorikas sisu. Nii tähendas kettaheide plasttaldriku lennutamist, odavise saapaviset ja kõrgushüpe seinale kinnitatud ajalehtedele kriipsude vedamist, loomulikult hüppe pealt. Kokkuvõttes oli tegu töise aastaga, mis ürituste loetelu vaadates tavapärasest palju ei erinegi. Raamatukoguhoidjad oskasid valida õige aja ürituste korraldamiseks ja tegid tihedat ning paindlikku koostööd lasteaedade ja koolidega ning ka omavahel. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 853 937 109 Praegune olukord soosib koduteenindust kindlasti. Raamatukoguhoidjate hinnangul oli seda siiski rohkem eriolukorra ajal. Võrreldes eelmise aastaga on kasv suur (576 korda 48 kasutajale). Eriti muljetäratav on kasutajate arvu tõus – koguni 127,1%. Kasutajaid oli raamatukoguti 1–17. Teenustena on lisaks laenutamisele nimetatud ettelugemist, abistamist dokumentide täitmisel, arvutiõpet ning esmakordselt puude kandmist ja poeskäimist. Karilatsis, kus koduteenindus juba aastaid heal järjel, on raamatukoguhoidja ühtlasi mitme inimese hooldaja ja nii on hea kõik tegevused (sealhulgas laenutamine, ettelugemine, abi dokumentide täitmisel) ühitada. Endiselt tegeldakse koduteenindusega palju Himmastes, Krootusel, Savernas, Valgjärvel ja Vastse- Kuustes. Oli ka neid, kes alustasid, näiteks Vanaküla raamatukogu (70 korda, 14 kasutajat). Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Maarja Küla elanike (iga-aastased) 2 16 õppekäigud Kiidjärve raamatukokku Saverna raamatukogul on hooldekodus laenutuspunkt. Ahjal on koostöö hooldekoduga tihenenud, kuna elanikud, kes varem raamatukogu külastasid, ei saa praegu ise tulla. Raamatukoguhoidjad ei viibi muidugi hooldekodus kohapeal, vaid annavad raamatud üle töötajate vahendusel. Tilsi raamatukoguhoidja abistab hooldekodu huvijuhti ürituste läbiviimisel, otsides vajalikke materjale. Vastse-Kuustes on juba aastatepikkune tihe koostöö Maarja Küla väga heade käsitöötegijatega, kes toovad oma töid raamatukokku näitusmüükidele. Võõpsus soovib raamatukoguhoidja edaspidi hakata arendama koostööd kohaliku hoolde- koduga.  23 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil POL jagas maakonnaraamatukogule taas tegevustoetust ja tunnustas vastavalt esildistele raamatukoguhoidjaid. Põlvamaa Arenduskeskus toetas üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse maakonnavooru auhinnafondi. (Tegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusega õpilasüritusteks, mida arenduskeskus vastavalt taotlustele jagab.) Koostööpartneriteks on endiselt MTÜ-d. Väga oluline ettevõtmine oli Peri esimene külapäev sügisel Peri külaseltsi ja raamatukogu koostöös. Võtmeisikuks on raamatukoguhoidja Margit Õkva, kes oli seltsi loomise initsiaator (2019) ja kuulub juhatusse. Koostöös seltsiga avati raamatukogu juures värkstuba (käsitöötuba), mida rahaliselt toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm. Ruumis on uued kangasteljed. Vastse-Kuustes on raamatukogu väga heaks partneriks naisteklubi Kolmapäev, võtmeisikuks raamatukoguhoidja Mall Kõpp, ühtlasi klubi eestvedaja. Klubi avas kogukonnamajas (endine vallamaja) lisaks õpperuumidele ka renoveeritud õppeköögi ja kavas on kogukonnaaia rajamine. Maakonnaraamatukogus oli kaks traditsioonilist koostööüritust Jakob Hurda Seltsiga: Jakob Hurda mälestuspäev (peaesinejaks Janika Oras) ja kodulookonverents. Kiidjärvel oli hea koostöö Kalmer Tennosaarele pühendatud vabaõhulavastuse, muusikali „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“ trupiga. Ettevõtetest jätkas Krootuse raamatukogu toetamist OÜ Kõlleste Kommimeistrid. Põlvas oli väike koostöö KohviSemuga. Õpilasmalevlased olid abiks Erastveres, Kanepis, Vastse-Kuustes, Taevaskojas. Üksikisikutest väärib taas esiletõstmist Kiidjärve raamatukogu koostööpartner, kunstiõpetaja Karin Pikk, kes seekord kujundas raamatukokku hubase jõulunurga ja aitas kaasa ka teistes tegemistes. Kirjandusteadlane Triin Lees oli kahes toredas rollis Ahja raamatukogus: tutvustas kaisukaru- päeval lastele raamatuid ja pani koos ema Tiiu Leesiga välja käsitöönäituse „Naishing mustrimõnus“. Kanepi raamatukogus käis mais, kui kultuuri- ja seltsimajade töö polnud veel taaskäivitatud, abiks sealse seltsimaja juhataja. Pärandi jäädvustamine Kodulootööga süvitsi tegelevad raamatukoguhoidjad said sel aastal rohkem aega materjalide korrastamiseks ja lisandus uusi. Raamatukoguhoidjad koostavad mappe oma piirkonna kohta. Palju kohalikku aja- ja kultuurilugu on kogutud Kanepis, Erastveres, Kiidjärvel, Savernas, Valgjärvel ja Rasinal. Materjale saadakse ajaloolastelt ja kodu-uurijatelt, ajakirjandusest ja internetist. Rasinal jagas raamatukoguga huvitavaid arhiivimaterjale Vello Punning. Tegu on Rasina valla elanike nimekirjaga aastast 1939, Rasina abikoguduse nõukogu koosolekute protokollide ja käsikirjaliste mälestustega. Raamatukoguhoidja Edda Prüki sõnul aitas pöördumine Põlva vallavanema Georg Pelisaare ja vallavalitsuse teabespetsialisti Annely Eesmaa poole aval- dada Vello Punningu raamatu „Ükskord Rasina koolis“. Edda Prükk korrastab jätkuvalt ka kohaliku kooli materjale. Erastvere raamatukokku saatis taas huvitavaid materjale ajaloolane Milvi Hirvlaane. Peril avatud püsiväljapanekust saab ülevaate mõisnik Carl Edvard von Lilienfeldist, vesi- veskitest ja kohalikust elust ajaleheväljalõigete ning Kersti Lilosoni uurimustöö „Hobuse- vargused Põlva kihelkonnas 19. sajandi lõpul“ põhjal. Võõpsu raamatukogus on raamatukogu ajaloole pühendatud püsiväljapanek.  24 Põlgastes pandi koostöös Muinsuskaitseametiga välja näitus Põlgaste kooli ajaloost. Kiidjärvel jätkati kodulooliste fotonäitustega, seekordse pealkirjaks on „Kiidjärve kuulsusrikas ajalugu“. Räpina vallas jagati eelolevaks kihelkonna 385. aastapäevaks raamatukoguhoidjate vahel ära teemad, mille kohta materjali otsida. 2021. aastal pannakse kokku rändnäitus. Pärandihoidmisega seonduvad ka eesti rahvajutu aasta üritused. Margit Õkva viis huvilised raamatukogust mõne kilomeetri kaugusele allikaretkedele rahvakalendri tähtpäevadel, mis pole üldtuntud (madlipäev, pärtlipäev jne). Tore koostöö oli Piret Pääriga, kes esines Saverna ja Tilsi raamatukogus ning kutsus raamatukogusid osalema rahvajutu aasta jätkuprogrammis. Põhiliselt loeti rahvajutu aastal ette, nii kuu raamatuid kui ka muid jutte. Võru keele nädalal hakkas võro keele agendiks Margit Õkva. Leevil tutvuti uute võrukeelsete sõnadega, loeti ja räägiti võru keeles. Mäluasutused. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum avas Räpina raamatukogus kaks näitust. Friedrich Puksoo 130. sünniaastapäevale pühendatud näitusel oli eksponaate ka Linte raamatukogust. Teine näitus kandis pealkirja „Ajaloo jäädvustusi“. Väljas olid ka vanad rahvapillid, mida muusikaõpetaja tundides tutvustas. Karilatsi Vabaõhumuuseumi terri- tooriumil asuvas Karilatsi raamatukogus veetsid meelsasti aega ka muuseumi külastajad, keda oli tavalisest rohkem. Muuseumiga tegi lasteürituse korraldamisel koostööd Ahja raamatukogu (karjalaste mängud, linnuhäälte tundmine jms). Elukestev õpe Hea koostöö on aastatepikku olnud TÕN-i Põlvamaa koordinaatori Tiina Kalvikuga. TÕN-i õpitund viidi läbi Vastse-Kuustes („Tiigrihüpe minus eneses“ – arutelu koos Töötukassa esindajatega) ja Põlvas (kunstiõpetaja Anne Prangeli märgivalmistamise õpituba). Tegemist on toreda algatusega, mis hakkab juba traditsiooni mõõtu koguma. Koolituste loetelu (kasutajakoolitus vt 4.7) • Geoloog Kadri Sohari loeng (Vastse-Kuuste) • Rahvaluuleteadlase Reet Hiiemäe loeng „Usunditest Eestis läbi aegade“ (Kiidjärve) • Esmaabikoolitus, koolitaja Ene Mattus (Himmaste) • Tervendaja Heli Tennosaare loengusari (Himmaste) • Koptiköitmise töötuba, juhendaja Signe Strohm (Veriora) • Märkmiku valmistamise õpitoad (kontaktselt ja FB-s), juhendaja Kaire Luksepp (Ahja) • Puutöö õpituba (seenenoa tupe valmistamine), juhendaja Meelis Kihulane (Vastse-Kuuste) • Puutöö õpituba, juhendaja Tõnu Rebane (Vanaküla) • Jõulukaunistuste meisterdamine, juhendaja Helin Vill (Erastvere) • Salvrätitehnika töötuba, juhendaja Kadri Oraka (Karilatsi) • Jõulukaartide meisterdamine, juhendaja Maarja Grünberg-Prušinski (Vanaküla) • Paberlillede valmistamise õpituba, juhendaja Eda Volkov (Põlva) Koolitustel valminud töid eksponeeritakse sageli FB-s. Elukestva õppega seostub ka ringide ja klubide tegevus, mis oli aasta jooksul küll lünklik, kuid toimis ikkagi. Kirjanduse üle arutletakse Kiidjärvel, Kiumas, Lintes ja Tilsis. Käsitöö- ringid on Ahjal, Rasinal, Taevaskojas, Himmastes ja Erastveres. Kangast kootakse Peril ja Vanakülas. Linetantsu huvilised käivad koos Himmastes. 4.6.2 riiklikul tasandil Kultuuriministeeriumiga oli koostöö tavalisest palju tihedam. Sagedased keskraamatukogude direktorite nõupidamised süvendasid kindlasti raamatukogude ühtsustunnet ja viisid ka konkreetsete tulemusteni, nt raamatukogude jaoks kohandatud pakiautomaadi-tagastuskapi loomiseni. Vajalikud olid COVID-19 juhised raamatukogudele.  25 Nõunik Ülle Talihärm on alati lahkelt nõus telefoni või meili teel lisaselgitusi jagama. Väga tänuväärne on lasteraamatuannetus Lugemisisu programmiga liitunud raamatukogudele ja suvine lisaraha komplekteerimiseks. Rahvusraamatukogu jätkas sisukat juhtide koolitusprogrammi. Väga tõhus on olnud aastate- pikkune statistikaalane koostöö Margit Jõgiga. Eesti Lastekirjanduse Keskus vahendas suurepärast rändnäitust „Pikk-pikk teekond“, koordi- neeris Lugemisisu programmi ning viis läbi Nukitsa konkursi ja 4. klasside ettelugemis- võistluse. Kõik need ettevõtmised olid ka Põlvamaa raamatukogude, koolide ja muidugi laste jaoks kaalukad. ERÜ on olnud hea koostööpartner raamatukoguhoidjate tunnustamisel. Väga head olid ühingu virtuaalkoolitused. ERÜ algatatud rahvaraamatukogude teenusekvaliteedi mudeli enese- hindamise tegid läbi kolm raamatukogu: Saverna (teist korda), Maaritsa, Rasina ja maakonna- raamatukogu. Tulemuste analüüs jääb 2021. aastasse. Rahvaraamatukogu Nõukogu ja URRAMi töögrupi e-koosolekutel osalesid vastavalt Kati Maidla ja Külli Ots Põlvast. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Läti Valka rajooni raamatukoguhoidjad külastasid suvel Räpina, Võõpsu, Linte ja Mehikoorma raamatukogu. Kanepi raamatukogu toetab järjekindlalt väikese rahasummaga väliseesti perekond Adamek, nii ka mullu. Üritused Kokku korraldati 569 üritust ehk 18,9% vähem kui 2019 (siis 702). Osalejate arv oli 35,1% väiksem (10 623 ja 16 356). Põlvas oli pilt pisut parem (üritusi 42 ja 45; osalisi 866 ja 995), aga langus oli siingi. Põhjusi pole vaja selgitada. Küll võib tunda heameelt, et päris palju õnnestus teoks teha. Oli ka toredaid uusi algatusi. Vastse-Kuustes alustati kohtumiste sarja kodukandist pärit inimestega, kes tegelevad teadusega. Esimesena kohtuti noore geoloogi Kadri Sohariga, kes rääkis väga põnevalt Maa tekkeloost. Lintes loodi kirjandusklubi. Võõpsus hakati pidama piknikke raamatukogu aias. Põlvas korraldati värsikonkurss, mis õnnestus suurepäraselt: laekus 43 jõuluteemalist luuletust 39 igas vanuses autorilt. Esinduslik valik värssidest ilmus detsembrikuu Põlva Teatajas. Kiidjärvel sätiti sisse hubane jõulunurk talve- ja jõuluteemaliste luuletuste ja juttude lugemiseks. Kõige suuremaks uuenduseks oli muidugi virtuaalürituste esmakordne korraldamine Ahjal, Kiidjärvel ja Vastse-Kuustes. Kohtumised autoritega Kirjandustuur „Sõnaränd“ jäi küll ära, kuid kohtumiste loetelu ei ole sugugi hõre. Raamatukogudes olid külas Mudlum (Võõpsu, Põlva), Tiina Paasik (Võõpsu), Inga Raitar (Vastse-Kuuste), Heli Künnapas (Leevaku, Vastse-Kuuste), Joonas Vatter ja Urmas Vadi (Veriora), Rainer Rahasepp (Räpina, Linte, Põlva), Ilmar Vananurm (Leevaku, Leevi, Räpina), Aapo Ilves (Ruusa), Ülle Solovjova (Leevi), Maris Mägi (Põlva). Eraldi väljatoomist väärib politseinikuna töötav põlvalane Rainer Rahasepp, kes aasta jooksul raamatukogudes muhedalt koguni kahte luulekogu („Päike pesitseb me põues“ ja „Rõõmu kandes“) tutvustas. Väga tore oli ka endise põlvalase Maris Mägi luulekogu-fotoraamatu „Vaikiv valgus“ esitlus, mille juurde kuulus loodusfotonäitus. Raamatukogu juubel. Ahja raamatukogu 95. sünnipäeva tähistati väga sisuka programmiga suurtele ja väikestele 12. ja 13. novembril. Lapsed kohtusid Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsiga, suured inimesed pidasid koos šamaan Anu Pahkaga küünlavalgustundi. Kaire Luksepp õpetas valmistama kalendermärkmikku. Raamatulaadalt sai valida raamatuid. Raamatukogu sünnipäev pälvis ka suurt meediakajastust.  26 Jutu-, laulu- ja muusikaõhtud. Kontserdid • Piret Pääri ja Kulno Malva rahvajutu- ja muusikaõhtu (Saverna) • Ivar Leti jutu- ja lauluõhtu „Väljalennud iseendasse“ (Ruusa) • Mustlastantsugrupi „Romaška“ kontsert (Himmaste) • Külli Volmeri jutu- ja luuleõhtu „Viska jõkke pähklikoor“ (Vastse-Kuuste) • Ena Metsa jutuõhtu „Loodus, minu kodu“ (Põlva) • Laupäevaõhtu ansambliga Seelikukütid (Kiidjärve) • Põlva Muusikakooli viiuliõpilaste kontsert (Peri) • Vürstide pereansambli (Räpina) kontsert (Ahja) • Hillar Surva, Raul Peterselli, Kalmer Kaevu ja Ivar Kanariku muusikapäeva tervitus (Põlva) Harrastusteatrite etendused • Must JaAm „Leivi – siira armastuse lugu“ (Vastse-Kuuste) • Tsooru külateater „Oi, kala, kalake“ (Linte) • 1=2 ehk naiste- ja teatripäev koos Luunja Aidateatriga (Saverna) Võistlused • Emakeelepäeva viktoriin „Seiklused keeleveebis“ (Vastse-Kuuste) • Kanepi valla mälumänguturniir (kuus etappi) valla raamatukoguhoidjate koostöös Savernas • Virtuaalne lugejamäng „Milles küsimus – otsin ja vastan!“ (Põlva) • Konkurss „Loon vahva jõuluvärsi“ kohustusega kasutada sõnu kelk, habe ja hommiku- mantel (Põlva) Kohvikud Traditsiooniline Ahja kohvikutepäev jäi küll ära, aga töövorm oli ikkagi kasutusel. Savernas olid teemadeks eesti kirjandus, rahvajutud, naistepäev; üks kohvik oli pühendatud Merle Jäägeri juubelile. Vastse-Kuustes õnnestus väga hästi uudne sõbrapäevakohvik üllatuslaenutustega, mille üle olid rõõmsad väikesed ja suured. Laadad Ahjal jäi mitu laata ära, kuid sügisel õnnestus korraldada vanavanemate päevale pühendatud tore kogupereüritus „Ahja pühapäevane laat“. Siseruumides korraldati raamatuvahetus Kauksis ja juubeliaegne raamatulaat Ahjal. Toredaid üritusi toimus raamatukogudes keerulisest aastast hoolimata palju ja ülaltoodud loetelu pole kaugeltki täielik. Lasteüritusi vt LISA 4. Näitused Näitusi oli kokku 418, mis on küll 16,6% mullusest vähem (501), kuid näitusetegevus oli endiselt sisukas. Mitmekülgse heal tasemel näitusetegevuse eest väärib esiletõstmist Ahja raamatukogu. Ka näituste puhul ilmutati leidlikku meelt. Vastse-Kuustes demonstreeriti Põlva Kunstikooli õpilaste näitust „Akrüülivalu“ (juhendaja Yyhely Hälvin) eriolukorra ajal raamatukogu akendel. Ahjal pildistati Epp Margna maalid raamatukogu aias üles ja pandi välja raamatukogu FB-lehele. Koostööd tehti Tartu Linnaraamatukogu, Räpina loomemaja, Põlva Kunstikooli, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga jne. Autoritest oli tihe koostöö Raivo Sihveriga, kelle fotonäitusi demonstreeriti mitmes Põlva valla raamatukogus, Meelis Kihulase, Voldemar Ansi (tema loodud puidust näitusepinda kasutati Põlvas veel mitme näituse tarbeks) ja teistega. Raamatukogudes oli palju näitusi-väljapanekuid seotud eesti rahvajutu aastaga. Tähelepanuta ei jäänud Jaan Krossi 100. sünniaastapäev. Toredaid näitusi oli erakogudest. Korraldati ka väga meeleolukaid näitustega seotud üritusi (töötoad, kontserdid). Raamatu- kogudes jätkas teekonda mitu 2019. aastal alguse saanud näitust (Mall Kõpp „Norra – fjordide ja trollide maa“, Udmurdi kunstnike Larissa ja Nikolai Bõkovi näitused, Madis Kõivule pühendatud näitus koostöös Eesti Draamateatriga jne).  27 Valikuline loetelu (koduloolisi näitusi on nimetatud punktis Pärandi jäädvustamine) Kirjandus, muusika • Georg Otsale pühendatud „Armastus laulu vastu“. Lisaks raamatutele ja helikandjatele olid väljas fotod Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist (Põlva) • Raamatunäitus „Müstiline ja hingeline Ernst Enno: kadunud kodu otsimas“ koostöös Tartu Linnaraamatukoguga, tutvustavad tekstid Eve Pormeister (Põlva) Kunstinäitused • Väino Kõrtsi maalinäitus (Vanaküla) • Põlva Kunstikooli maalinäitus „Akrüülivalu“(Vastse-Kuuste, Põlva) • Epp Margna ja Kadri Kalve (ema ja tütar) maalinäitus „Läbi nelja seina“ (Ahja) • Epp Margna maalinäitus Ahja raamatukogu FB-s • Aili Tammela maalinäitus „Eestimaa loodus“ (Ahja) • Irina Retkova maalinäitus „Sinilindu püüdmas…“ (Ahja) • Kalle Mälbergi maalinäitus „Perävalla kuningriigi maalikogu“ (Ahja) • Põlva Kunstikooli graafika 2016-2019 (Ahja) • Põlva Kunstikooli lõputöid 2020 (Vastse-Kuuste) • Meigo Piirilahe joonistused (Võõpsu) • Marju Reismaa keraamika (Räpina) • Voldemar Ansi kujukeste näitus „Väikesed asjad“ (Põlva) • Anne Sirgu akvarellid - Põlva lähiümbruse ja Võru-Kubija vaated (Põlva) Fotod • Raivo Sihver „Hetki Põlva päevadest“ (Himmaste, Taevaskoja, Tilsi, Põlva) • Raivo Sihver „Harmoonika“ hetked (lõõtspillifestival) (Tilsi, Põlva) • Toivo Lees „Hetkesähvatusi loodusradadelt“ (Ahja) • „Tartu rahu 100“ (Kiidjärve) Käsitöö • Seltsingu Vesipapp tööde püsinäitus (Taevaskoja) • Käsitööringi Tegusad Totsid tööde näitus „Illos asi“ (Ahja) • Tiiu ja Triinu Leesi (ema ja tütar) „Naishing mustrivõlus“ • Suvine taaskasutusnäitus (Vastse-Kuuste) • Jõulukuine kohalike meistrite käsitöö näitusmüük (Vastse-Kuuste) • Meelis Kihulase puutöönäitus „Vaka all“ (Vastse-Kuuste) • Tõnu Rebase „Puutöö läbi aegade“ (Vanaküla) • Käsitööringi juubelinäitus (Rasina) • Käsitööringi näitusmüük (Himmaste) Erakogud • Näitus „Kallis kaisukaru“ Sven Pärna kogust (Ahja) • Nutitelefoni eelkäijad kiidjärvelaste erakogudest ja raamatukogust (telefonid, arvutus- masinad, arvelauad jms) (Kiidjärve) • Suveniirklaase Külli Pähna erakogust (Saverna, Põlva) • Muusikateemaliste kujukeste (reisidelt, ka taaskasutuspoodidest) näitus „Siga trummiga“ Hillar Surva kogust (Saverna, Põlva) • Inglikujud Helje Põvvati kogust (Põlva) • Valik küünlajalgu erakogudest. Ühtlasi olid väljas kõik jõuluvärsikonkursile laekunud luuletused (Põlva)  28 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Raamatukoguhoidjad toovad endiselt välja kaks gruppi: lapsed ja eakad inimesed. Rühma- koolitusi oli 51, mis on eelmisest aastast küll veidi vähem (56), kuid ebatavalistel õppeaastatel ikkagi hea tulemus. Peamiselt ongi tegu raamatukogutundidega (46), mida oli isegi mullusest rohkem (42). Tunde viidi läbi järgnevalt: Vastse-Kuuste (11), Mehikoorma (10), Räpina (6), Saverna (6), Põlva (4), Tilsi (3), Ahja (2), Veriora (2), Kanepi (1), Ruusa (1). Tavapäraselt kuulus tundide kavva raamatukogu tutvustamine lasteaialastele ja esimese klassi õpilastele. Verioral said 1. klassi õpilased toreda pealkirjaga üritusel „Tööle kaasa!“ ülevaate kõikidest raamatukogu töölõikudest. (Tegu oli kooliprojektiga, mille raames lapsed oma vanemate töökohti külastasid.) Hinnatav on ka see, kui kogu klassiga tulevad raamatukokku gümnaasiumiõpilased, nt kaasaegsele luulele pühendatud tund 11. klassile Kanepis. Mehi- koormas on juba aastaid raamatukogutunnid õppetöösse lõimitud (teemadeks elulooraamatud, perioodika, muistendid, infootsing, raamatukoguhoidja elukutse, luule noortele jne). Vastse- Kuustes, kus tundide läbiviimine samuti aastaid heal järjel, käsitleti õpioskusi (sh õpinguteks vajalikke veebilehti), elektronkataloogi, kogu paigutust ja liike ning teadmiskirjandust. Täiskasvanutele oli Põlvas kavas diginõu sari. Esimene koolitus veebruaris läks hästi, kuid rohkem neid korraldada ei õnnestunud. Maarja Küla elanikud käisid taas Kiidjärve raamatukogus õppekäikudel. Individuaalkoolitusi oli vastavalt 281 ja 329 (14,6% vähem). Koolitused viidi läbi kontaktselt ja telefoni teel, virtuaalkoolitusteni veel ei jõutud. Endiselt on kõige tublim individuaalkoolitaja Vastse-Kuuste raamatukogu (162 koolitust), esiletõstmist väärivad ka Ruusa ja Valgjärve raamatukogu. Koolituste teemad olid suures osas tavalised (FB konto ja meiliaadressi loomine, panga- toimingud, arved, lepingud, avaldused, tervise- ja tuludeklaratsioon, eesti.ee, e-tervis, ID-kaart, digiallkiri, piletid, mobiil ID, Smart ID, e-kaubandus, mobiilirakenduste allalaadimine, e- kirjadele manuste lisamine jne). Lisandus e-keskkonna kasutamine õppetöös, mis ei saanud olla muidugi valdav, sest raamatukoguhoidjategi jaoks oli kõik uus. Seda tänuväärsem, et leidus raamatukoguhoidjaid, kes teemaga süvitsi tegelema hakkasid. Põhjalikult jagati vastavat õpetust Ruusal (Nutispordi, Learning-Appsi ja Padleti keskkonna kasutamine, Zoom Meetings tarkvara laadimine jpm). 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Ajakirjandus on raamatukoguteenuste tutvustamisel endiselt olulisel kohal. Elektron- kataloogis URRAM kirjeldati trükiväljaannete põhjal 52 Põlvamaa raamatukogusid käsitlevat kirjutist. See on võrdne 2018. aastaga, mil maakonnaleht Koit viimase tervikliku aastakäiguna ilmus. Sellest saab järeldada, et Koidu ilmumise lõppemine pole kajastuste arvu kahandanud. Koostöö Lõuna-Eesti Postimehega (Koidu järglasega Põlvamaa kajastamisel) on hea ja lugejad on ajalehe omaks võtnud. Raamatukoguhoidjatel on oma kirjutistega LEP-i paberlehte siiski raskem pääseda kui varem maakonnalehte. Põhjuseks on kolme Kagu-Eesti maakonda käsitleva ajalehe piiratud maht ja teemad, millest kirjutamine Koidus oli enesestmõistetav, kuid mis LEP-is mõjuksid poolikult (nt üle-eestiliste võistluste Põlvamaa eelvoorud). Õnneks kajastab raamatukogude tegemisi ka digileht, kus raamatukogude jaoks uudsed olid fotogaleriid (nt Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päevast). Kokkuvõttes tuleb tunnustada LEP-i aja- kirjanike huvi raamatukogude vastu – paber- ja digilehes kokku ilmus paarkümmend kirjutist. Esiletoomist väärivad Mati Määritsa persoonilugu kauaaegsest Võõpsu raamatukogu juhatajast Lea Saaremäest (31. jaan) ja ülevaade maaraamatukoguhoidja päevast Peril (23. okt) ning Maarius Suviste intervjuu Ahja raamatukoguhoidja Külli Vardjaga raamatukogu 95. sünni- päeva puhul (13. nov). Lõviosa kirjutisi ilmub vallalehtedes, millega on raamatukogudel samuti hea koostöö.  29 Igal aastal on avaldanud artikleid Põlvamaa raamatukogudest ajakiri Raamatukogu. Kirjutises „Meie parimad“ (nr 2) on alalõik parimaks nooreks raamatukoguhoidjaks valitud Jaanika Tappost. Tiina Hoop tutvustab samas numbris artiklis „Raamatukogud pandeemiat trotsimas“ Saverna raamatukogu kogemusi. Krista Pikk on artikli „Rahvajutu aasta Kiidjärvel“ (nr 6) autor. Samad teemad – toimetulek praegustes tingimustes ja eesti rahvajutu aasta – andsid ainet veel nii mõnelegi artiklile erinevates väljaannetes. Kodulehed. Väga hinnatav on Räpina valla Keskraamatukogu kodulehe valmimine (raamatukogu.rapina.ee). Nüüdsest on maakonnas kaks keskset kodulehte, mis haaravad enamiku raamatukogudest. Põlva Keskraamatukogu koduleht vajab kindlasti uuendamist, mis on lähiajal kavas. Kodulehti on ka harukogudel (Ahja, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Veriora). Sotsiaalmeedia roll kasvas kindlasti. Eriti oluline oli FB koroonakevadel, mil lugejad selle kaudu lugemissoove edastasid. FB-leht on 13 raamatukogul, kuid lehti, mida raamatukogu- hoidjad järjepidevalt kasutavad, on palju rohkem (k.a isiklikud). FB-leht loodi Vastse-Kuuste ja Võõpsu raamatukogus. Vastse-Kuustes on FB kasutusel juba ammu, kuid nüüd sai loodud raamatukogu FB-leht. Võõpsus jagab raamatukoguhoidja infot ka Lüübnitsa küla ja Setomaa FB-s. Kui raamatukogul on väga tihe koostöö (palju ühisüritusi) mõne organisatsiooniga, piisab killustatuse vältimiseks ka viimase FB-st, näiteks avaldab Vanaküla raamatukogu infot Vanaküla-Holvandi külaseltsi FB-lehel. Postitusi oli kokku 1340, mis on 40,3% võrra mullusest rohkem (955). Enim postitusi oli Kiidjärve raamatukogul (452!). Esmakordselt kuulusid postituste hulka ka raamatu- koguüritused ise, mitte ainult nende tutvustused. Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pikk luges FB-s kuuel korral ette ja pöördus aasta lõpul suulise tervitusega oma lugejate poole (kokku vaadati 1202 korda). Ahja raamatukogu FB-lehel oli väljas virtuaalnäitus ja viidi läbi koolitus. Portaalid. Põlvamaa portaalis (www.polvamaa.ee) ilmusid pressiteated Põlva valla raamatukogude töökorraldusest eriolukorra järel, raamatukapi paigaldamisest Põlvas, ülemaakonnalistest üritustest, sealhulgas raamatukogupäevadest, ja raamatukoguhoidjate tunnustamisest. Kultuurikava.ee on hästi omaks võetud Põlva vallas, kus kajastatakse peaaegu kõiki raamatu- kogudes toimuvaid sündmusi (näitustest leiavad tutvustamist suuremad). Väga hea on olnud koostöö portaali toimetaja Leo Arivaga. Teiste valdade raamatukogud kasutavad Kultuurikava vähem. Kultuurikava on ligipääsetav Põlva ja Kanepi valla kodulehel, samuti Põlvamaa portaalis. Räpina vallal on oma kultuurikalender, mis on väljas ka sealse keskraamatukogu kodulehel. Kuulutused (plakatid) on universaalsed (kasutatavad arvutis ja stendidel nii siseruumides kui ka välitingimustes) ja neid ei saa kuidagi alahinnata. Raamatukoguhoidjad soovivad ka vastavat koolitust. Maakonnaraamatukokku paigaldati uus suur kuulutuste alus. Väljaanded. Edda Prükk (Rasina) abistas Vello Punningut raamatu „Ükskord Rasina koolis“ (2020) koostamisel ja avaldamisel. Heli Adamson (Kanepi) abistas Ago Ruusi raamatu „Vana-Võrumaa päevapiltnikud“ (2020) koostamisel. Ilse Aigro (Valgjärve) abistas Kristiina Praaklit, kes koostab raamatut Valgjärve kultuuriloost. Külli Ots (Põlva) aitas raamatule „Eesti vanaisade lood ja salatarkused“ (2020) leida intervjueeritavaid Põlvamaal ning redigeeris Eesti Kultuuriseltside Ühenduse kodulehe ja e- kuukirja artikleid. Põlvas jätkati koostöös Jakob Hurda Seltsiga tähtpäevakalendri avaldamist LEP-i digilehes.  30 4.9 Andmebaasid. E-kataloog. Andmekogud Põlvas ja Räpinas jätkati tavapäraselt kodulooliste artiklite bibliografeerimist URRAMISSE, vastavalt loodi 2082 ja 406 kirjet. Põlvas sisestatakse ka huvipakkuvamaid artikleid koduloo- kartoteegist. Tööst e-kataloogiga väärib märkimist dubletsete kirjete kokkutõstmine Urrami keskserveril (1761 kirjet). Põlva Keskraamatukogu kodulehel www.raamat.polva.ee on juurdepääs paljudele rahvus- kultuuri ja ajalooga seotud andmebaasidele (Eesti kultuurilooline veeb, SAAGA, BERTA, DIGAR, VAU jt). Esindatud on Eesti raamatukogude suuremad elektronkataloogid ja andmebaasid (ESTER, ERB, ISE, URRAM) ja Riigi Teataja (eRT). Oluline on juurdepääs ka Põlvamaa, Põlva valla ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kodulehtedele. Eriolukorra ajal propageeriti kodulehel ka ELLUT. 5. 2021. aasta tegevused Aastal 2021 pööratakse suurt tähelepanu virtuaalkoolitustele, nii osalemiseks vajalike tehnilis- tele vahendite olemasolule kui ka korraldamise täiustamisele maakonnatasandil. Jätkuvalt juhitakse tähelepanu kogude puhastamise vajadusele ja inventuuride läbiviimisele ning osutatakse ka praktilist abi. Kindlasti tegeldakse raamatukogude ruumiolude parandamise ja kaasajastamisega. Ollakse avatud senistele ja uutele koostööpartneritele. Püütakse olla paindlikud ja loovad kiiresti muutuvas maailmas. Põlva Keskraamatukogul on juubeliaastaga seoses kavas uuendada koduleht ja logo ning koostada virtuaalnäitus. Koostajad: Ene Jaamaste Sirve Valdmaa Külli Ots Direktor Kati Maidla  31 LISA 1. Personali koolitus Tabelis kajastuvad lahtrites koolituste arv ja maht väljaspool maakonnaraamatukogu toimunud koolitused. Rahalahtris on koolitusteks kulunud kogusumma. Sulgudes on väljaspool maakonnaraamatukogu kulutatud summa. Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks kulutatud (koolituse maht ) Kanepi vald 9 116 681,59 (663,73) 1. Erastvere - - 41,13 2. Kanepi - - 18,13 3. Karilatsi - - 37,60 4. Krootuse - - 34,70 5. Maaritsa 1 17 132,60 (95,00) 6. Põlgaste 6 76 258,60 (221,00) 7. Saverna 2 23 124,13 (95,00) 8. Valgjärve - - 34,70 Räpina valla 6 60 521,75 (252,73) Keskraamatukogu 9. Leevaku - - 41,53 10. Leevi - - 41,53 11. Linte 2 18 64,90 (50,00) 12. Mehikoorma - - 14,60 13. Ruusa - - 41,53 14. Veriora 2 23 83,00 (45,00) 15. Võõpsu - - 12,00 16. Räpina 2 19 222,66 (157,73) Põlva 41 422 2072.96 (692,00) Keskraamatukogu 17. Ahja 1 8 100,70 (66,00) 18. Himmaste 1 8 92,23 (66,00) 19. Kauksi - - - 20. Kiidjärve - - 23,00 21. Kiuma - - 38,23 22. Mooste - - 38,23 23. Peri 3 17 34,70 24. Rasina 1 16 103,45 (66,00) 25. Taevaskoja - - 40,98 26. Tilsi 8 50 135,98 (95,00) 27. Vanaküla - - 38,23 28. Vastse-Kuuste 18 117 106, 00 (53,00) 29. Põlva 9 206 1321,23 (346,00) Kokku 56 598 3276,30 (1608,46)  32 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Ekskursioonid, matkad Ahja Tuglase muuseumi ja Illimari radu külastas raamatukoguhoidja Külli Vardja juhtimisel kaheksa gruppi: Ahja õpilasmaleva rühmad, EPA vilistlased, Kiviõli Naisselts, Tartu Ülikooli pensionäride ühing Vitae, Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakond, Võru Kreutzwaldi Kooli õpilased. Kiidjärve raamatukogus asuvat Kalmer Tennosaare arhiivi tutvustas raamatukoguhoidja Krista Pikk. Osa ekskursioone toimus koostöös RMK Kiidjärve külastuskeskusega, millega kaasnes jalutuskäik Kalmer Tennosaare-mail. Arhiiviga tutvusid Torma seeniorid, huvilised Vändrast ja Lootvina külast, Jõgevamaa Represseeritute Ühingu ja Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakonna liikmed. Ilse Aigro (Valgjärve) tegi giiditööd 24. veebruaril matkal „Mart Miti jälgedes“ (Valdo Pandi sünnikoha ja Mart Miti kodutalu Kiltre tutvustus). Margit Õkva korraldas neli allikaretke. Räpina, Mehikoorma, Võõpsu ja Linte raamatukoguhoidjad tutvustasid oma raamatukogusid Läti kolleegidele (Valka rajoonist). Koolitused Kaie Koseri (Mooste) draamaõpetus lastele jõulunäidendiks valmistumisel. Intervjuud (televisioon, raadio, film): Tiiu Ziugmann (Erastvere raamatukogu-külakeskus) filmile „Põlvamaa rahvamajad 2020“, mis on nähtav YouTube kanalil. Krista Pikk Aktuaalse Kaamerale Kiidjärve raamatukogu tööst eriolukorras 30. märtsil, reporter Heleri All. Krista Pikk Kalmer Tennosaarest Heimar Lengile Vikerraadio saatele „Kuldrandevuu“. Lõigud intervjuust olid eetris 1. ja 29. augustil. Külli Vardja Kaguraadiole sügislaada ja raamatukogu 95. sünnipäeva eel. Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) Kaguraadiole maal elamise päeval 23. septembril. Saatelõik Aktuaalsele Kaamerale Tõnu Rebase puutöönäitusest Vanaküla raamatukogus, reporter Leevi Lillemäe. Saatelõik Aktuaalsele Kaamerale kaisukaru päeva tähistamisest Ahja raamatukogus 27. oktoobril, reporter Leevi Lillemäe. Sõnavõtud Mall Kõpp Vastse-Kuuste kogukonnamaja koolitusruumide ja õppeköögi avamisel vastavalt 11. jaanuaril ja l6. septembril.  33 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2020) Kanepi vald Erastvere Uued valgustid Maaritsa Libisemistõkete paigaldamine sisetrepile (raamatukogu asub teisel korrusel) Põlgaste Elektrijuhtmestiku vahetus Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Uue harjapleki paigaldamine puukuurile Ruusa Fassaadi korrastamine: aukude ja mõrade parandamine, uute vihmaveerennide paigaldamine (osaliselt), trepi ja kaldtee piirde- postide värvimine Võõpsu Tormiga lahti tulnud katusekivide asendamine Põlva Keskraamatukogu Ahja Välistrepi ja aia parandamine, raamatukogu laevalgustite välja- vahetamine, ohtlike puude mahavõtmine Kauksi Fassaadi uuendamine (raamatukogu sissekäigu piirkonnas) ja uue välisukse paigaldamine Kiidjärve Puude varjualuse ehitamine, tagavaratrepi rajamine, sisetrepi remont, piksekaitse paigaldamine Peri Sademete sisseimbumise takistamine, elektrisüsteemi häirete kõrvaldamine, lisavalgustuse ja uute laeplaatide lisamine kõrval- ruumi (avati käsitöötuba) Taevaskoja Laenutusruumide remont Põlva Veevärgi sisseseadmine koos kraanikausi paigaldamisega raamatukoguhoidjate puhketoas teisel korrusel, müüri värvimine õuealal  34 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate nimi arv Kanepi vald Erastvere Lastehommikud (2) 11 Kanepi Mudilaste lugemishommik (2) 24 Suvelugemine + lõpuüritus 10 + 12 Rahva- ja jõulujuttude ettelugemine lasteaialastele 48 (4) Lasteaiarühmade näitusekülastused raamatukogus 38 (3, „Elav värv klaasis“ jt) Muinasjutunäituse „Elas kord…“ külastus ERM-is 20 last koostöös gümnaasiumiga Karilatsi Matk Valgesoosse 4 Lauamängude mängimine 2 Meisterdamine vanadest ajakirjadest 2 Krootuse Ettelugemine lasteaialastele 10 Lauamängud, ristsõnad, meisterdamine (10) 22 Maaritsa Laste ja noorte lauamänguring + ringi suvepiknik 259 + 8 koos Elistvere loomapargi külastamisega 6. laste ja noorte suvelugemisvõistlus „Loe ja astu 7+6 tulevikku“ + lõpupidu Põlgaste Lugemisisu üritused (3) 27 Rahvajutuüritus 36 Saverna Lugemisisu hooaja lõpuüritus 17 Kirjandusmängude hommik 27 Ettelugemiskonkurss 10 Illustreerimiskonkurss + lõpuüritus 26+28 Ettelugemishommik 10 Hommikuhämaruse lugemistund 22 Teemahommik lasteaialastele „Minu 12 lemmikraamat“  35 Valgjärve Pereüritus „Lastepärased lõbusad hetked looduses“ 23 Valgjärve pargis Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Perepäev 45 last Teemaüritus „Tere, kool!“ 30 last Linte Ettelugemine ja meisterdamine (3) 35 Ettelugemine ja koogivalmistamise õpituba 17 Olümpiamängud 8 Setu kultuuri tund koos Maria Rahasepaga (Põlva 5 Seto Selts) Lugemisisu tutvustus Räpina lasteaias 25 Mehikoorma Emakeelepäev 21 Ettelugemine 1.-4. ja 5.-9. kl 26 Virtuaalne metsaviktoriin 4 Ruusa Ettelugemine lasteaialastele 13 Joonistamise õpituba (linnud) 14 Paberist kaunistuste meisterdamine 11 Voltimine (süda, liblikas, kalla, lennuk) 13 Veriora Raamaturing (kahel korral) 4 Ilon Wiklandi 90. sünnipäevale pühendatud 5 rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematund Räpina Sõbrapäev 1. kl (2) 30 Teemaüritus „Meil on vastlad“ 4. kl õpilastele (2) 30 Kirjandushommik „Eno Raud ja Sipsik“ 12 lasteaialastele Emakeelepäev 1.-4. kl õpilastele 104 Ettelugemine koolis 2.-4. kl 88 Kirjandusmängud raamatukogus, ühtlasi parimate 10 lugejate vastuvõtt Meisterdamine „Üllatus isale“ 1. kl (2) 25 Meisterdamine „Lilled isale“ 3. kl (2) 30  36 Näituse „Pikk-pikk teekond“ teematunnid 1.-4. kl 92 (7) Põlva Keskraamatukogu Ahja Nukitsa konkursi väljapaneku külastamine ja 28 raamatute tutvustus lasteaia- ja algklassilastele (4) Lastehommik „Palun loe mulle“ algklassi-, lasteaia- 50 ja kodustele lastele (2). Külas lugemiskoerad Leero ja Mõmmi Fr. Tuglase sünnipäevahommik lasteaialastele. 12 Ringkäik Tuglase muuseumis, „Siili“ ühislugemine, tutvumine vanade asjade kohvriga ja sünnipäevakoogi söömine Kogupereüritus „Ahja pühapäevane laat“ 130 last Lugemiskambri lastetund „Oma olemine ja teiseks 14 minu tegemine“. Sügisvärvilised jutud lindudest, loodushäälte kuulamine, karjalaste mängud ja mõnusad sügisannid raamatukogu aias varjualuse all Hilishommikused ettelugemisminutid lasteaialastele 11 (20. okt) Viktoriin „Poolsada tähtsat raamatutegelast“ 40 Rahvusvaheline kaisukarupäev „Kaisukaru kaisus“ 31 algklassi- ja lasteaialastele Illikukude (lasteaialaste) hommikutervitus 14 raamatukogu 95. sünnipäeva puhul Kohtumine Markus Saksatamme ja Urmas 30 Nemvaltsiga 1.-6. kl Himmaste Meisterdamine Lea Saani juhendamisel (2) 28 Lugemispäev (19) 200 Joonistuspäev (20) 245 Sõbrapäev 16 Himmaste noorte spordipäev 34 Muffinite küpsetamine, mängud 17 Mardipäevakombed 11  37 Valmistumine kadripäevaks 12 Kiidjärve Koolivaheaja lugemis- ja joonistamistund (2) 8 Ettelugemine raamatukogu FB-lehel (6): „Koer käib 1202 kohut“, muinasjutt „Tuul ja päike“, Helgi Mulleri vaatamist luuletus „Võilill“, Jüri Parijõe „Maa-alune linn ja „Leivajätk kadus“, Jakob Kõrv „Veteema heategu“ Suvelugemine 1 laps Lugemisisu tunnustusüritus koostöös Vastse-Kuuste 6 raamatukoguga Ettelugemis- ja joonistamispäev koos kunstiõpetaja 2 Karin Pikaga Talve- ja jõulujuttude lugemine raamatukogu 12 last jõulunurgas Mooste Jõuluetendus „Rännumehe õnnistus“ Veskiteatris 100 Rahvajuttude ettelugemine lasteaias (2) 16 Lugemisisu lõpuüritus 4 Teatriõpe jõuluetenduseks (2) 8 Teematunnid lasteaias: „Ohud meie ümber“ ja 14 „Minu armas sõbrake“ Peri Kudumine ja tõnnivaka meisterdamine (viimane 14 koos puutöömeister Meelis Kihulasega) Sõbrapäev 10 Rahvajutu aasta ettelugemine (10) 26 Rahvajutu aastale pühendatud allikaretked koos 25 lugude jutustamisega Hõimunädala tähistamine (udmurdi kultuur, keel ja 5 köök) Võru keele nädal sõnas, kirjas ja muusikas 6 Talve alguse ja toomapäeva tervitamine lõkkeõhtu 14 ja multifilmi „Hea kuningas Venceslas“ vaatamine Rasina Raamatukoguhoidja teatraliseeritud 22 raamatututvustused „Rebane hanekarjas“, „Saba“ ,Mees ja karu jagavad saaki“ (3) Luuletused sõbrapäevaks 7  38 Emakeelepäev. Uute lasteraamatute tutvustus 7 Mardid raamatukogus 11 Rahvajuttude tutvustamine 8 Taevaskoja Meisterdamine Epp Metsaluige juhendamisel (4) 52 Tilsi Kohtumine Sass Hennoga 38 Kohtumine Piret Pääriga 31 Kohtumine Kristina Ruderiga 35 Kohtumine Inga Lungega 18 Ettelugemine (24) 160 Voolimine (7) 48 Meisterdamine (10) 17 Mõistatuste lahendamine (3) 9 Vanaküla Ralf Grünbergi näituse „Plastiliinimaailm“ avamine 25 last ja õpituba Jaanipäev. Laste lugemis- ja joonistamisnurk 7 last Muinasjutupühapäev. Eesti muinasjuttude lugemine 12 last ja nende põhjal joonistamine Tõnu Rebase näituse „Puutöö läbi aastate“ avamine 15 last ja õpituba Jõulukaartide meisterdamise töötuba 11 last Vastse-Kuuste Lugemisisu kevad (13, neist 6 veebis) ja sügis (6) 138 Suvelugemise väljakutse + lõpupidu koos 23 + 12 lugemiskoer Nepsuga Lugemis- ja nuputamistund (20). Sisuks ka eesti 76 rahvajuttude ja Põhjamaade kirjanduse tutvustamine Kohtumine Kristina Ruderiga 1.-4. kl 35 Sõbrapäevakohvik koos üllatuslaenutustega 55 last Meelis Kihulase puukäsitöö õpituba 32 Kohtumine Kertu Sillastega, eraldi 1.-3, 4.-6. ja 7.-9 94 kl Ettelugemispäev koolieelikutele koostöös lasteaiaga 13 Ettelugemispäeva lugemised 1.-4. kl (4) 35  39 Kohtumine Astrid Hiisjärvega 5.-7. kl 34 Üllatuslaenutuste päev ja kirjanduslike üllatuste 60 last kohvik Kohtumine Markus Saksatamme ja Urmas 45 Nemvaltsiga 1.-5. kl Keskraamatukogu Ettelugemine: Markus Saksatamme ja Contra 8 naljajutte Ettelugemispäev „Loosime raamatu ja loeme 14 üheskoos“ Teemahommik „Meie päikesesüsteem“ 20 lasteaialastele Teemahommik „Lendav imelaev ja muud leiutised“ 16 lasteaialastele Lugemiskoera programmi hooaja lõpupidu 25 Himmastes koostöös sealse raamatukoguga Suvelugemine + lõpuüritus 48+14 Üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse „Minu 10 vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi “ Põlvamaa eelvoor Jõuluteemaline loterii-allegri (kahel päeval) 34 Teemaüritus „Laps ja koer“ algklassilastele. Külas 12 lugemiskoer Nepsu Lugemiskoerte programmi infopäev 8 Tsitaadimäng FB-s aprillis ja oktoobris (katkendid Vastati 88 ja osaliselt kinni kaetud illustratsioonid raamatutest) korral Raamatukogupäevad (joonistamis-, meisterdamis- 54 lauamängu- ja ristsõnapäev ning loterii-allegri ) Näituse „Elav värv klaasis“ külastus (lasteaiarühm) 21 Rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematunnid (7) 146  40 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Maakondlike ülesannete täitmine oli sihipärane. Sujuvalt kulges komplekteerimine, tähelepanu juhiti kogude puhastamisele ja anti kohapeal praktilist abi, aidati läbi viia inventuur Maaritsa raamatukogus. Juhendati uusi töötajaid Lintes, Maaritsas ja Võõpsus. Edastati COVID-19 juhendeid ja anti vajadusel nõu (nt ürituste korraldamiseks). Korraldati seitse koolitust, mis leidsid osalejatelt head tagasisidet. Esmakordselt viidi läbi virtuaalkoolitused. XXX MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2020. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Tallinn 2021 Sisukord TOC \z \o "1-3" \u \h PAGEREF _Toc57872654 \h Sissejuhatus 4 PAGEREF _Toc57872655 \h 1. Põhilised tegevussuunad 4 1.1 Koroonaviiruse mõju PAGEREF _Toc57872656 \h 4 1.1.1 Esimene laine PAGEREF _Toc57872657 \h 4 1.1.2 Teine laine PAGEREF _Toc57872658 \h 5 2 Juhtimine PAGEREF _Toc57872659 \h 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: PAGEREF _Toc57872660 \h 5 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc57872661 \h 6 2.3 Projektid PAGEREF _Toc57872662 \h 6 PAGEREF _Toc57872663 \h 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 6 PAGEREF _Toc57872664 \h 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 6 PAGEREF _Toc57872665 \h 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 6 PAGEREF _Toc57872666 \h 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 7 PAGEREF _Toc57872667 \h 2.4.4 Erialahariduse omandamine 7 PAGEREF _Toc57872668 \h 2.4.5 Töötajate tunnustamine 7 PAGEREF _Toc57872669 \h 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 7 PAGEREF _Toc57872670 \h 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 7 PAGEREF _Toc57872671 \h 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 7 PAGEREF _Toc57872672 \h 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 7 PAGEREF _Toc57872673 \h 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 7 PAGEREF _Toc57872674 \h 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 7 PAGEREF _Toc57872675 \h 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 8 PAGEREF _Toc57872676 \h 4.3 RVL teenindus 9 PAGEREF _Toc57872677 \h 4.4 Laste- ja noorteteenindus 9 PAGEREF _Toc57872678 \h 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 9 PAGEREF _Toc57872679 \h 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 9 PAGEREF _Toc57872680 \h 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 9 PAGEREF _Toc57872681 \h 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 9 PAGEREF _Toc57872682 \h 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 9 PAGEREF _Toc57872683 \h 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 9 PAGEREF _Toc57872684 \h 4.6.1 kohalikul tasandil 10 PAGEREF _Toc57872685 \h 4.6.2 riiklikul tasandil 10 PAGEREF _Toc57872686 \h 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 10 PAGEREF _Toc57872687 \h 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 10 PAGEREF _Toc57872688 \h 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 10 PAGEREF _Toc57872689 \h 4.9 Andmebaasid 10 PAGEREF _Toc57872690 \h 5. 2021. aasta tegevused 10 PAGEREF _Toc57872691 \h LISA 1. Personali koolitus 11 PAGEREF _Toc57872692 \h LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 11 PAGEREF _Toc57872693 \h LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 11 PAGEREF _Toc57872694 \h LISA 4. Laste ja noorteüritused 11 PAGEREF _Toc57872695 \h LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 11 Sissejuhatus Kirjaviis Times New Roman Kirja suurus 12 Faili nimi: Põlva _maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2020 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.19) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv Kokku Põlvamaa 24 921 3 10 19 4 33 Põhilised tegevussuunad Kuna 2020. aasta oli eelmisest aastast väga erinev, ei ole neid võimalik objektiivselt võrrelda. Raamatukogudel tuli sarnaselt kogu ühiskonnaga tegutseda COVID-19 levikust põhjustatud kriis i tingimustes. Põlvamaa oli õnneks üks väiksema viiruse levikuga piirkondi ja seetõttu oli võimalik kõikides raamatukogudes järjepidevalt teenuseid pakkuda. Eriolukorra ajal tuli kiiresti otsustada, mil moel lugejaid teenindada , muretseda kaitsevahendeid jne. Paljudes raamatukogudes tuli nii raamatukoguhoidjatel kui ka lugejatel harjuda kontaktivaba teenindusega Pinget jätkus ka ülejäänud aastaks (kas ja kuidas korraldada üritusi jne.) Kõigest hoolimata ei antud alla lugejate teenindamise ega ürituste korraldamise kvaliteedis . Eelmisel aastal püsitatud eesmär kidele vastavalt juhiti tähelepanu kogude puhastamise vajadusele ja osutati praktilist abi kohapeal , tunnustati raamatukoguhoidjaid ja tegeldi raamatukogude ruumiolude parandamisega. Sündmused: T unnust used üle-eestilisel ja maakonna tasandil. aasta maaraamatukoguhoid ja Mall Kõpp parim noor raamatukoguhoidja Jaanika Tappo Põlvamaa aasta õppija ( TÕN-i raames) Margit Õkva Pakiautomaadi-raamatukapi soetamine Põlva Keskraamatukokku . Tagastuskastide soetamine paljudesse raamatukogudesse. Virtuaalkoolituste korraldamine maakonna raamatukoguhoidjatele . V irtuaalürituste korraldamine. I nven tuuri läbiviimine maakonnaraamatukogus (Põlvas) eriolukorra ajal. Hinnang maakonna/linna raamatukogude tegevusele. Milline mõju on raamatukogu tegevusel maakonna/linna kultuurielule. Raamatukoguhoidjad olid paindlikud teenindusviiside valikul . K iiresti kohaneti kontaktivaba teenindusega, suurenes koduteenindus, lugejatega suheldi erinevaid kanaleid kasutades ja kellaajale vaatamata. Raamatukogud tegid koostööd (RVL ei katkenud ka eriolukorra ajal). Raamatukogud paistsid silma kultuurisündmuste järjekindla korraldaja na hoolimata keerulistest oludest. Raamatukoguhoidjad olid valmis osalema virtuaalkoolitustel. Raamatukogu tegevused digikultuuriaastal Ühest küljest oli aasta digikultuuri teema-aasta ja elu suunduski suuresti arvuti tesse , teisalt oli vähe vastavaid üritusi raamatukogudes kohapeal. P iduriks kindlasti piirangud, mis näiteks kontaktseid arvutikoolitus i ei soosinud. Aasta algul võisid küll olla plaanid tehtud (nt diginõu sari Põlvas ) , kuid tervikuna neid ellu viia ei õnnestunud. Muidugi ei tähenda see seda, et raamatukoguhoidjad arvutialast nõu ei andnud. D igikultuuri tähtsust ja erinevaid võimalusi teadvustati kindlasti senisest palju rohkem. Teemaga seostati ka näitusi. Välja saab tuua järgmist: Vastse-Kuuste raamatukogu Lugemisisu teematunnid Z oom is . TÕN-i õpitund „Tiigrihüpe minus eneses“ koostöös Töötukassaga Vastse-Kuustes. Kiidjärve raamatukogu ettelugemised raamatukogu FB-lehel. Epp Margna virtuaalne maalinäitus Ahja raamatukogu FB-lehel. Käsitöökoolitus Ahja r aamatukogu FB-lehel. Epp Volkovi diginõu maakonnaraamatukogus ( Põlvas ) . Virtuaalsed lugejamängud Põlvas . Näitus ed „Nutitelefoni eelkäijad“ Kiidjärvel ja „Lood jäävad“ Põlvas (viim a ne pühendatud ühtaegu eesti rahvajutu ja digikultuuri aastale ) . Arengukavad Räpina valla arengukava 2021-2030 sätestab Leevaku külakeskuse ehitamise, mis loodetavasti saab 2021. aastal teoks. Sisulise poole pealt tuuakse arengukavas välja raamatukogude tegevuse mitmekesistamine. Kanepi valla arengukava 2019-2026 annab lootust Valgjärve külakeskuse (vabaaja hoone) valmimiseks (märgitud ka valla 2021. aasta eelarves investeeringute prioriteedina ) . Kavas on veel Maaritsa ja Põlgaste raamatukogu remont. Põlva valla arengukava 2019-2030 näeb ette, et r aamatukogud külades on kujunenud kogukonnakeskus t eks . Probleemi na märgitakse, et mitu raamatukogu vajab rekonstrueerimist. 2021. aastal on kavas remontida Mooste raamatukogu. Koroona viiru s e mõju Esimene laine ( m ärtsist suveni, sh üleminekuperiood eriolukorra lõppedes) Eri- ja hädaolukorras jätkati kõikide seniste teenuste pakkumist (kojulaenutus, kohalkasutus, RVL, päringutele vastamine, koopiate tegemine jne). Eriolukorra algusest kuni mai lõpuni ei toimunud kontaktüritusi, kuid korraldati virtuaal üritusi ja lugeja mänge, kus küsimused esitati ja vastata sai arvuti abil , samuti üks fotovõistlus. Ma i lõpul hakati taas kontaktüritusi läbi viima. Üldistades saab nentida , et teenused olid eriolukorra lõppemiseni olenevalt raamatukogust nii kontaktsed kui ka kontaktivabad. Erandiks muidugi ürituste korraldamine, mis oli lubatud vaid virtuaalsena . Kojulaenutus muutus osaliselt ööpäevaringseks nendes raamatukogudes, mis said statsionaarsed tagastuskastid (loetelu allpool). Maakonnaraamatukogus peatati 15. märtsist 1. juunini viivisearvestus , mille taastamise järel loodi lugejatele võimalus tasuda viivist ka vallavalitsuse kontodele. Sellist viisi on kasutatud varemgi, kuid koos juhistega raamatukogu kodulehel ja Põlva Teatajas propageeriti seda esmakordselt. Suvel avati üks välilugemissaal (Vastse-Kuuste s). Kasvas koduteenindus , mis peamiselt oli kontaktivaba - raamatupakid jäeti värava juurde, majatrepile või korteriukse taha. Raamatukogud propageerisid ELLUT ja oli tagasisidet, et seda hakati kasutama (Vastse-Kuust es). Kõige suuremateks uuendus t eks saab pidada tagastuskastide laialdasemat soetamist ja virtuaalürituste korraldamist. Raamatukogude sulgemise ja lahtiolekuaegade osalise vähendamise põhjustas eelkõige teadmatu s uue olukorra ees . Kanepi valla raamatukogud olid 16. märtsist kuni 4. maini küll ametlikult suletud, kuid raamatukoguhoidjad teenindasid kontaktivabalt ja said oma aega paindlikult kasutada. Mõnes raamatukogus olid ka kindlad (tavaaegadest erinevad) ajad, mil raamatukoguhoidjad kin d lasti raamatukogus viibisid (Saverna, Maaritsa , Kanepi ). Maaritsas hõlbustas teenindust suure postkasti olemasolu varasemast ajast. Põlva valla ra a matukog udes vähendati osaliselt lahtiolekuaeg u . Raamatukogud olid avatud argipäeviti. E riolukorra lõpupoole taastasid Kiidjärve ja Vanaküla raamatukoguhoidjad pühapäevase lahtioleku . M aakonnaraamatukogu ei peetud otstarbekaks kohe pärast eriolukorda laupäeviti avada , kuna suvekuudel on raamatukogu nädalavahetuse ti suletud ja lugejate hulgas oleks vaid kaheks laupäevaks avamine segadust tekitanud. Raamatukogu avati laupäeviti taas 1. septembrist. Kuna koolimajade kütmist eriolukorra ajal vähendati, lühendati Vastse-Kuuste raamatukogu lahtiolekuaeg a. Kuigi eriolukorra ajal lahtiolekuaegu lühendati, tegid tagastuskastid võimalikuks ööpäevaringse teeninduse. Seni oli tagastuskast ainult Põlvas, nüüd paigaldati see peaaegu kõikide Põlva valla raamatukogude juurde. Põlvas ja Vastse-Kuustes jäid mai lõpuni ära sisetööpäevad (kuu viimsel reedel), st teenindati võrdselt teiste päevadega. Räpina vallas lahtiolekuaeg u ei muudetud. Lugejate tellimusi võ tsid kontaktivabalt töötavad raamatukoguhoidjad v astu kõikvõimalikel viisidel (töö- ja isiklik telefon, raamatukogu ja isiklik FB, meiliaadressid jne). Lepiti kokku ka aeg, millal lugeja raamatutele järele tuleb. R aamatukoguhoidjatel polnud sageli võimalik töö- ja puhkeaega eristada. On näide raamatukoguhoidjast, kes suunas töötelefoni oma mobiiltelefonile ümber. Raamatukoguhoidjate töökoormus tõusis ja kindlasti kasvas soovitamise osatähtsus, kuna lugejad ise raamatuid valida ei saanud. Teavikute üleandmisel ja vastuvõtmisel oldi leidlikud. Uudiskünnise ületas id Kiidjärve laenutus-, tagastus- ja vestlustool . Juuni alguseks olid endised lahtiolekuajad raamatukogudes taastatud ja s uvekuudel muutus elu peaaegu endiseks . Lugejatele pakuti ka kontaktivaba teeninduse võima l ust, kuid seda kasutati vähe. Muidugi jäid teenused tänu tagastuskastidele osaliselt ikkagi kontaktivaba ks. ( Kindlasti on lugejaid, kes raamatukokku tulla ei julge nud sii s, ega julge ka uuel aastal ja seda vaatamata võimalusele saada kontaktivaba teenindust. ) Mai lõpust alates korraldati kontakt üritusi – suvelugemist, joonistamis- ja meisterdamistunde j ne . T eenuste pakkumine ei lõppenud eriolukorra ajal mitte üheski raamatukogus. Kanepi vallavalitsuse otsusega suleti valla raamatukogud 16. märtsist soovitusega teha tööd kodukontoris. R aamatukogudes viibim ine ja sisetöö tegemine oli raamatukoguhoidjatele lubatud, kuid nad ei piirdunud sellega, vaid alustasid pea gi kontaktivaba teenind amist . Vaid kaks raamatukogu olid eriolukorra algu sest kaks nädalat täiesti suletud. Raamatukogud avati ametlikult 4. mail, teenindusviis jäeti raamatukoguhoidjate valida. Peaaegu kõik valis id kontaktteeninduse. Räpina vallavalit s us otsustas raamatukogude uksed avatuks jätta. Maaraamatukogude s selline töökorraldus toimis, kuid Räpina raamatukogu läks üsna eriolukorra algul siiski üle distantsteenindusele. Kindlasti oli see külastajate hulka arvestades õige otsus. Põlva Keskraamatukogu seadis nii Põlvas kui ka harukogudes 16. märtsist sisse kontaktivaba teeninduse, mis kõige järjekindla malt toimis Põlvas. Harukogudes teenindati siiski ka siseruumides. Avatuks jäi näiteks Rasina raamatukogu, kus jälgiti, et korraga ei viibiks raamatukogus üle ühe lugeja. Vanaküla raamatukogus avati uks alates aprillist , seni laenuta t i distantsilt ja ajalehti-ajakirju sai sirvida eeskojas . Raamatukogudes võimaldati etteregistreerimisel arvutikasutust ja ajalehtede-ajakirjade lugemist. Alates 1 8 . mai st on kõigi raamatukogude uksed avatud. Tagastuskasti said Ahja, Kauksi, Kiidjärve, Mooste, Peri, Rasina, Taevaskoja, Vanaküla ja Vastse-Kuuste raamatukogu. Soetati e-suhtluseks vajalikku tehnikat , nt kõrvaklapid Vanaküla ja Vastse-Kuuste raamatukogule. R aamatukogude eelarvetes kärpeid ei tehtud. Maskikandmise kohustusest nii raamatukoguhoidjatele kui ka kasutajatele rääkida ei saa. Rohkem kanti maski Räpina valla raamatukogudes, mi lle uksed olid avatud. Mujal kandsid r aamatukoguhoidjad küll maski või visiiri (nt kahekesi koos inventuuri tehes) , kuid mitte järjepidevalt. Pigem kasutati sel perioodil kindaid , sest mai lõpuni oli vaja teavikuid desinfitseerida. Suvel tunti ennast vabamalt ja kaitsevahendeid reeglina ei kasutatud. Eriolukorra lõppedes paigaldati Põlvas ja Ahjal laenutus lettidele pleksiklaasid ning Põlvas ja Vastse-Kuustes märgiti maha eraldusjooned . Paaris raamatukogus paigutati ka veidi mööblit ümber ( Põlva , Leevaku), et oleks hõlpsam lugejaid hajutada. Kaugtööd tehti kõige rohkem maakonnaraamatukogus (eeskätt tarkvarahaldur, komplekteerijad, bibliograaf), kus arvutid varustati ka kaugtööks vajalike lisaseadmetega. Kaugtöö osa oli siiski suhteliselt väike nii maakonnas tervikuna kui ka Põlvas. Viiruse teiseks laineks valmistuti e e lkõige kaitsevahendeid varudes. Teine laine (alates septembrist) Septembrist kuni aasta lõpuni jätkati teenuste pakkumist kõigis raamatukogudes kontaktselt. Põlvamaal oli septembris-oktoobris viiruse levik väike ja tööd ei seganud. Teateid raamatukogude seotud nakatumistest ei olnud tegelikult aasta lõpuni , kuigi viirus levis laiemalt. Ü ritusi korraldati peamiselt traditsioonilisel viisil ja kenasti õnnestus ära pidada ka raamatukogupäevad, mil teadaolevalt vaid üks üritus edasi lükkus. Õnneks ei osutunud (maa) raamatukoguhoi dja lähikontak tseks ja lasteürituse võis õige pea läbi viia. Mida talve pool e , seda rohkem oli ürituste pärast pabistamist ja eks neid tuli ka ära jätta, kuid suurem osa sai ikkagi läbi viidud. Muidugi rakendati ohutusabinõusid. Detsembris muutus olukord veel keerulisemaks. Ü hes maaraamatukogu s jäi t öötaja isolatsiooni ära mitu jõuluüritust. Ürituste korraldamist takistas ka koolide sulgemine 14. detsembri st . Seetõttu lükkus edasi osa rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematun de Põlva vallas , kuid jaanuaris sai need läbi viidud . Kuna hakkas kehtima ka huvihariduse keeld, jäeti raamatukogudes aasta lõpul ära meisterdam isüritu s ed , küll aga loeti ette ja joonistati. Teenuste kättesaadavus laines veelgi, kuna lisandus tagastuskas t e ja ka pakiautomaat-raamatukapp (vt allpool). Lahtiolekuaegu viiruse leviku tõttu ei muudetud . Lühiajaliselt olid suletud kaks maa raamatukogu (neli ja kaheksa päeva). Ühtegi raamatukogu ei suletu d , kõik jätkasid teenuste pakkumist. Taristut täiendati tagastuskast iga Räpinas ja pakiautomaa di -raamatukap iga Põlvas. Mitu raamatukogu on tagastuskasti planeerinud 2021. aasta eelarvesse. Kanepi valla raamatukogude eelarvetes vähendati mõningaid kuluarti kl ei d . Vallavalitsu se finantsspetsialist pidas raamatukoguhoidjatega nõu, mi da ja kui palju k okku hoida annab. Ülejääk tekki s ürituste ja koolituste osas, kuna neid jäi ära. Räpina valla Keskraamatukogu eelarvet ei kärbitud. Põlva Keskraamatukogu e elarve s tehti ümberpaigutusi , leidmaks raha näiteks raamatukapi ostuks . Kärbetest otseselt rääkida ei saa, kuid kavandatud eelarvest raamatukogu täies mahus osa ei saanud. Keerulise a asta kontekstis on siiski õigem kasutada sõna ülejääk kui kärbe ja raamatukogu tööd see ei takistanud. Kokkuvõttes polnud kärped kindlasti märkimisväärsed, sest kahe eelarveaasta võrdluses (vt 1.3) need ei kajastu. Näokatmise kohustus raamatukogudes hakkas nii töötajatele kui ka kasutaj a tele kehtima vastavalt valitsuse otsusele 24. novembrist . Seni oli maski või visiiri kandmine vabatahtlik. Ümberkorraldusi ruumides ja töökorralduses ei tehtud. Kaugtööd tehti vähe. Pisut katsetasid maakonna raamatukogu komplekteerijad, kuid kuna viiruse levik ei olnud detsembris ki Põlvamaal veel suur , ei peetud seda otstarbekaks. Suurimaks väljakutseks oli k orraldada teenindus nii, et lugejad jääksid rahule , mis ka õnnestus. Pinget tekitas ürituste planeerimine. Arenguna saab kindlasti käsitleda e-keskkonna võimaluste avardumi st (osalemine e-koosolekutel ja e -koolitustel, virtuaalüritus te korraldamine ). Tagastuskaste poleks tavalisel ajal kindlasti nii palju soetatud ja raamatukogule sobivat pakiautomaa di mudelit välja töötatud. Kõige suuremaks õppetunniks oli tõdemus, et raamatukogu hoidjad saavad hakkama igas olukorras . Samuti võeti kasutusele lahendused, mis muudavad raamatukoguteenused senisest kättesaadavamaks (tagastuskast, raamatukapp) ja hakati rohkem kasutama digivõimalusi. Taas sai kinnitust, et raamatukogu – eriti maal – on ka kohtumis- ja suhtluskoht ja sellest jäi olude sunnil vajaka. Juhtimine Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : Raamatukogude võrk säilis senises mahus (ühtegi raamatukogu ei likvideeritud), kuid läbis muutuse. Aasta algul alustas tööd Räpina valla Keskraamatukogu , mille koosseisus on peamaja Räpinas ja seitse harukogu: Leevaku, Leevi, Linte, Mehikoorma (varem Meeksi), Ruusa , Veriora, Võõpsu . Raamatukogu direktoriks (alates 20. jaanuarist) valiti Ester Nagland , kes varem töötas Linte raamatukogus. Raamatukogu põhimäärus võeti vastu juba 2019. aastal. 2020. aastal lisandusid kasutamise eeskiri (vastu võetud 25. märtsil) ning tagatise võtmise ja tagastamise kord. Uuendati töölepingud ja kehtestati andmekaitsetingimused. Raamatukogude ühendamisega seoses vaadati üle ka lahtiolekuajad, kuid neid ei muudetud kõigis raamatukogudes . Leevakul ja Lintes kaotati sisetööpäev. Rahvamajas asuvas Leevi raamatukogus sätiti lahtiolekuajad hilisemaks, et õhtuti kooskäivatel inimestel oleks ühtlasi v õimalik raamatukogu külastada. Lahtiolekuajad muutusid ka seoses töötajate vahetusega. Võõpsus tuli arvestada bussiaegu, kuna uus raamatukoguhoidja ei ela kohapeal. Samuti tundus, et senine lahtiolekuaeg (12-20) on pisut hiline. Mehikoormas töötab raamatukoguhoidja ka koolis ja seetõttu on raamatukogu neljapäeviti suletud. Nüüdsest on Põlvamaal kaks vallaraamatukogu ülesandeid täitvat raamatukogu (Põlva vallas täidab vallaraamatukogu rolli Põlva Keskraamatukogu). Kanepi valla raamatukogusid pole ühendatud. Meeksi raamatukogu nimetati ümber Mehikoorma raamatukoguks , kuna raamatukogu asub Mehikoorma alevikus. Nõukogud. Moodustati Räpina valla Keskraamatukogu nõukogu, kuhu raamatukoguhoidjate esindajana kuulub I lona Oeselg-Tigasing (Veriora). Nõukogu aasta jooksul kokku ei tulnud. Põlva Keskraamatukogu nõukogu liikmed kinnitasid e- posti teel suvised lahtiolekuajad. Raamatukoguhoidjad v äärivad kiidusõnu. Kevadise eriolukorra ajal orienteeruti käigupealt ümber kontaktivabale teenindusele, kasvas koduteenindus, viidi läbi palju toredaid üritusi (sealhulgas virtuaalseid), vapralt osaleti koolitustel e-keskkonnas jne. Eelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Summad tuhandetes Põhieelarve Seisuga 31.12.19. € Seisuga 31.12.20 € Muutus % Eelarve kokku 1063,092 1078,775 +1, 5 sh keskraamatukogu* 583,777 608,261 +4, 2 Personalikulu 659,390 681,008 +3, 3 sh keskraamatukogu 381,751 392,952 +2,9 Kompl ekteerimiskulu 188,879 202,806 +7, 4 sh KOV- lt 141,189 149,44 0 +5,8 sh riitit 47,690 53,366 +11,9 sh keskraamatukogu 92,938 100,178 +7,8 sh KOV- lt 66,410 70,660 +6,4 sh riigilt 26,528 29,518 +11, 3 Infotehnoloogiakulu 33,704 32,650 -3,1 sh keskraamatukogu 24,661 23,666 -4,0 * Põlva Keskraamatukogu koos harukogudega Võrdlus eelmise aastaga on enamjaolt plusspoolel, mis on väga rõõmustav. Tabelis toodud infotehnoloogia jooksevkulu on küll miinuses, kuid lisades investeeringud (9,696 tuhat eurot; pakiautomaadi-tagastuskapi paigaldamine Põlvasse ja kahe maaraamatukogu arvutipargi uuendamine), pole pilt siingi halb. Riigi toetus komplekteerimisele on suvise lisasumma (väga meeldiv üllatus) arvel kasvanud. Suuri investeeringuid eelarves pole , sest raamatukogusid ei ehitatud ega renoveeritud. 2.3 Projektid Tabel (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Räpina valla Keskraamatukogu Linte Kohtumised Kertu Sillaste, Liis Seini ja Kätlin Vainolaga Linte, Veriora ja Leevaku raamatukogus 01.02-06.09.2021 320.00 456.00 (eeldatav) Põlva Keskraamatukogu Ahja Kohtumine Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsiga 02.04-15.12.2020 160.00 3 03.30 Kiidjärve Reet Hiiemäe loeng vestlusring usunditest Eestis läbi aegade 05.04-10.11.2020 150.00 185.20 Vastse-Kuuste Kohtumine Inga Raitariga* 13.01-30.04.2020 120.00 155.25 Kohtumine Kristina Ruderiga* 03.02-15.05.2020 150.00 171.18 Kohtumine Kertu Sillastega 01.09-30.10.2020 180.00 215.36 Kohtumine Heli Künnapasega 01.10-31.12.20 180.00 225.01 Kohtumine Triinu Laanega 01.03-01.06.2021 100.00 120.00 (eeldatav) Harrastusteatri Must JaAm etendus „ Leivi – siira armastuse lugu“ 10.03-31.10.2020 200.00 238.82 R aamatukogupäevade üritused 01.10-31.12.2020 215.00 328.06 Põlva Põlvamaa XV maaraamatukoguhoidja päev Peril 25.09-10.11.2020 500.00 871.56 Kohtumine kirjanik Mudlumig a Põlvas ja Võõpsus 25.10.2020-31.05.2020 360.00 417.78 Kultuuriministeerium Koolitus klienditeenindusest ja suhtlemispsühholoogiast Põlvamaa raamatukoguhoidjatele 09.09-15.12.2020 450.00 572.34 Kokku 3085,00 4259,86 *Kohtumised toimusid küll 2020. aastal, kuid raha laekus juba 2019. aasta eelarvesse. Aasta jooksul kasutati 11 ürituse läbiviimiseks projektitoetust 2665,00 eurot, mis on võrreldes 2019. aastaga palju vähem (siis 18 ja 7597,00). Toona paisutasid summa suuremaks õppereis välismaale ja koostöö kontserdiorganisatsiooniga, mida seekord ei olnud. ( 2020. aasta summa on võrdne 2018. aasta omaga . ) Õnneks said kõik projektid ellu viidud (mõnel juhul küll tähtaega pikendades) ja raha tagastada ei tulnud. Kõige suuremaks muudatuseks oli ühe lastekirjaniku loobumine kohtumistest C OVID - 19 laialdase leviku tõttu, kuid tänu Kulka ekspertgrupi vastutulelikkusele kasutati raha teise lastekirjanikuga kohtumiseks. (Tabelis kajastub lepingu muudatuse järgne kohtumine.) Toetusprogrammid on alati abiks ürituste ja koolituste korraldamisel . Tavapäraselt taotleti Kulka ekspertgrupilt juubelitoetust raamatukoguhoidjatele (8; vt 2.4.5) ja teiste kultuurivaldkondade esindajatele (6). Personali koosseis, juhtimine ja areng Raamatukoguhoidjate arv (47 ja 48 ) vähenes ühe võrra . Mehikoorma raamatukoguhoidja täiskoht oli viimastel aastatel jagatud kahe raamatukoguhoidja vahel, nüüd läks üks neist pensionile. Räpina valla raamatukogude tsentraliseerimisega seoses loodi keskraamatukogu direktori ametikoht ja kaotati üks peamaja laste se ktori raamatukoguhoidja ametikoht (töötaja läks pensionile). Räpina valla senised maaraamatukogude direktorid nimetati raamatukoguhoidjateks (Töötasu vähendamist see kaasa ei toonud.) Raamatukoguhoidjate koosseis (vastavalt 42,975 ja 43,60) vähenes 0,625. Räpina vallas jäi koosseis 0,375 võrra väiksemaks. Kuna Mehikoorma raamatukoguhoidja töötab osaajaga koolis, kehtestati töökoormuseks raamatukogus 0,625, mis tähendab tema jaoks koormuse kasvu (varem 0,50). Maakonnaraamatukogus vähenes köitja töökoormus 0,25 (0,40 ja 0,65). Abipersonali arv vähenes küll ühe töötaja (nüüd 11 ) ja koosseis 0,5 võrra (9,3 ja 9,8), kuid sisulist muutust see ei tähenda. Savernas viidi koristaja ametikoht külakeskuse koosseisu, aga raamatukogus koristab ta endiselt. Veriora raamatukogus avati postipunkt. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Koolitused väljaspool maakonnaraamatukogu . Koolitu ste arv (56) on peaaegu võrdne eelmise aastaga (57), aga pea kolmandiku võrra vä hem on koolitustund e (598 ja 826) . K oolitusteks kulunud summa on kümnendiku võrra väiksem ( 1608,46 ja 1805,60). Koolitustunde ja - kulu on eelkõige vähenda nud suveakadeemiate ära jäämine. Kõige rohkem osavõtjaid ( 10 ) oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse virtuaals et est Lugemi sisu stardikoolitus t est . Endiselt on populaarne ERÜ maa raama tu kogude suveseminar , millest võttis osa kuus raamatukoguhoidjat. S uur tänu Saaremaa Keskraamatukogule väga toreda seminari peakorralduse eest! Kuus raamatukoguhoidjat võttis osa kahest esmaabi koolitusest (viis osalejat kontaktkoolitu sel ja üks e-koolitusel ). Kuus raamatukoguhoidjat kuulas Tartu Linnaraamatukogu algupärase lastekirjanduse päeva ettekandeid. Teistel koolitustel osaleti vähemaarvuliselt. Aastat iseloomustab virtuaalkoolituste osakaalu kasv, mille puhul joonistub välja tendents: raamatukoguhoidjad, kes aastaid palju koolitustel käi nud, võtsid rohkem osa ka v eebikoolitustest ( Mall Kõpp - Vastse-Kuuste, Irina Kruusla - Põlgaste, Tia Võru - Tilsi). Küllap võtab veel aega, et veebikoolitustel osalemi s e harjumus laiemalt tekiks ja kinnistuks. Häid veebikoolitusi pakkusid ERÜ koos noorteklubi , Kehameelekooli ja Creativity Clubiga, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tallinna Keskraamatukogu, Ta rtu Linnaraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus jne. Teemad olid mitmekesised: laste lugemine, noorsootöö, kirjandus, e-vahendite kasutamine (nt koosoleku läbiviimiseks), veebilehe loomine, eneseabi, interaktiivsed raamatukogutunnid , on-line mängud, arhiivindus jne. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestku ( ak tund) Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 05.02 Info Kirjandus Tiina Kattel 5 38/3 266,00 04.03 Info Suhtlemispsühholoogia Anne Uibo 5 31/3 276,00 09.09 Info Suhtlemispsühholoogia Anne Uibo 5 25/3 294,31 21.10 Kodulugu Kirjandus Kairit Numa Margit Õkva Jan Rahman Elo Rahman 6 33/3 871,56 06.11 Kulka Külli Ots koostöös Põlvamaa ekspertgrupi kontaktisiku Helje Põvvatiga 2 4/2 0,00 26.11 Suhtlemispsühholoogia Anne Uibo 4 35/3 278,03 22.12 Statistika Külli Ot s Kati Maidla 2 25/4 0,00 Kokku 29 191 1985,90 Koolituste korraldamine oli muidugi keeruline ja neid oli tavapärasest vähem (aprillis ja mais koolitusi ei toimunud) ning ära jäi ka traditsiooniline õppekäik väljapoole maakonda. Siiski võib rahule jääda nii koolituste arvu (7) kui ka sisuga. Hea koostöö oli Tartu Rahvaülikooli ja Kultuuriministeeriumiga. Kulu vähendas virtuaalkoolituste (2) korraldamine. E-keskkond ( Zoom ) võeti kasutusele esimest korda. Üldiselt virtuaalkoolitused õnnestusid, mida tõendas tagasiside osalejatelt, kuid õppida on muidugi veel palju. 26. novembri koolitust võib nimetada põimkoolituseks (veidi alla poole osales kontaktselt). Aastalõpu nõupidamisel 22. detsembril oli kontaktselt osalejaid vaid kaks. Peamine koolitus teema oli suhtlemispsühholoogia, mis on väga oluline nii raamatukoguhoidja töö iseloomu kui ka viiruse levikust tingitud pingelise olukorra tõttu. Koolitaja Anne Uibot hindavad raamatukoguhoidjat väga kõrgelt. Teema on seotud raamatukoguhoidja kutsestandardiga, mille kohustuslike kompetentside hulgas (B.2.3 ) on sedastatud muuhulgas järgmist: raamatukoguhoidja valib sobiva suhtlemisviisi, suudab probleeme ennetada ja konfliktidega toime tulla. Just neid kompetentse koolitustel arendati. Väga meeldis raamatukoguhoidjatele ka Tiina Katteli loeng leedu kultuurist ja kirjandusest. 2 .4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised : ettekanded, loengud, koolitused. LISA 2 Raamatukogu d ületasid mitmel korral uudiskünnise. Ajakirjanike tähelepanu pälvisid näiteks eriolukorraaegsed toolid lugejatele Kiidjärve raamatukogu fuajees ja lavastus „ V ana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu“ Kiidjärve pargis , kus asub raamatukogu. Sotsiaalmeedia tõestas taas oma olulisust, sest info toredate toolide kohta jõudis teletegijateni FB vahendusel. Erilist tähelepanu pälvis kaisukaru päeva (27. oktoobril) tähistamine Ahjal, mida kajastas lausa kolm kanalit (televisioon, ajaleht ja raadio). Raamatukoguhoidjatel oli huvilistele võimalik ka oma kodukohta tutvustada (Ahja Tuglase muuseum ja Illimari rajad, Kalmer Tennosaare isikuarhiiv Kiidjärvel jt ). Hea koostöö oli RR-i Kagu-Eesti korrespondendi Leevi Lillemäe ja Kaguraadio peatoimetaja Meelis Käoga . 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Erialahariduse omandajaid praegu ei ole. 2.4.5 Töötajate tunnustamine . Parim noor raamatukoguhoidja 2019 ( taotlemin e ja tunnustamine 2020) : Jaanika Tappo (Maaritsa). Tunnustusega kaasnevad Kultuuriministeeriumi ja ERÜ tänukiri, Kulka rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia ja klaasikunstnik Riho Hüti vitraaž. ERÜ konkursi aasta maaraamatukoguhoidja 2020 Põlvamaa nominent, ühtlasi Põlvamaa parim maaraamatukoguhoidja 2020 : Mall Kõpp (Vastse-Kuuste). Tunnustusega kaasnevad ERÜ ja Põlvmaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukiri. Aasta maaraamatukoguhoidja 2020: Mall Kõpp. Kaasnevad Kultuuriministeeriumi ja ERÜ tänukiri, tunnustuspreemia ja vitraaž. ERÜ ajakirjanduse auhinna laureaat 2020 : Mati Määrits (Lõuna-Eesti Postimees) . Kaasneb ERÜ tänukiri. Põlvamaa aasta õppija 2020: Margit Õkva (Peri). Kaasnevad ETKA Andrase, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning POL - i tänukiri. Kultuuriministeeriumi tänukiri : Margit Õkva, Maire Jõks (Räpina) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus : Helve Salf (endine Veriora raamatukogu juhataja), Airi Raudson (Räpina), Kaili Rätsep (Leevi), Irina Kruusla (Põlgaste), Anni Iljina (Kauksi), Ene Jaamaste, Sirve Valdmaa, Külli Ots ( kõik Põlva) POLi tänukiri : Maire Jõks Räpina valla tänukiri : Maire Jõks, Tiiu Rõžova (Mehikoorma; mõlemad seoses pensionile jäämisega), Kiira Kazakova, Airi Raudson (mõlemad Räpina; tööjuubeli puhul) Põlva valla tänukiri : Margit Õkva Kaitseliidu Põlva maleva tunnustus aktiivne noortejuht ja meene : Irina Kruusla Uma Lehe jutuvõistluse eripreemia : Kaili Rätsep „Ei saa hanni usku“, Margit Õkva „Gustavi man“ Kulka Põlvamaa ekspe r tg r upi kultuuri elutööpreemia nominent : Maire Jõks J uba mitmendat aastat järjest on põlvamaalased pälvinud üle-eestilist tunnustust. Väga hea meel on Mall Kõpu ja Jaanika Tappo tunnustuse üle. Hinnatav on kauaaegse Koidu, praeguse Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjaniku Mati Määritsa tunnustamine. Tore on seegi, et Räpina tööjuubilaridele anti tänukirjad üle õpetajate austamis üritusel , mis raamatukoguhoidja elukutset kindlasti väärtustas. Traditsiooniline tunnustamisüritus Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev toimus juba 15. korda (esmakordselt 2005 Moostes). Seekord oli keskmes Põlva-lähedane Peri. Külastati Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja Peri sotsiaalkeskust, mida põhjalikult tutvustas koja juht Kairit Numa. Margit Õkva eestvedamisel tehti retk allikale. Peri külakeskuses uudistati raamatukogu, koduloomuuseumi ja äsjasisustatud värkstuba (käsitöötuba). Koosviibimist külakeskuse saalis ohjas Margit Õkva, kes eesti rahvajutu aastale kohaselt rääkis ka pärimuskultuuri käsitlemise võimalustest raamatukogus. Jan Rahman kõneles võrukeelsest kirjandusest ja laulis koos tütre Eloga murdekeelseid laule. Tunnustati Mall Kõppu ja tööjuubilare (9). Maapäeva austasid osavõtuga POL-i esimees Piret Rammul ja tegevjuht Eve Neemsalu ning Põlva abivallavanem Janika Usin ja valla kultuurispetsialist Eve Sokk. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine . LISA 3 Uusi raamatukoguruume ei avatud. Endiselt on päevakorral ruumiolude parandamine Leevakul, Võõpsus, Valgjärvel, Peril ja Moostes. Leevakul on uue külakeskuse-raamatukogu hoone ehitamine jätkuvalt kavas. Võõpsus uu t hoone t ilmselt enam plaanis pole. Raamatukogule sobib ka praegune maja, kui see ära remonditaks. Valgjärvel oli uue külakeskuse ( vabaaja hoone ) ehitamine aasta algul juba kindel, kuid järgnevatel kuudel tekkinud arutelude tõttu tööde alustamiseni ei jõutudki. (Pingete põhjuseks oli võimalik müraoht naabruskonna elanikele.) Tingimused endises koolimajas on lugejatele ja raamatukoguhoidjale väga viletsad ja jääb ainult loota, et uus maj a kerkib . Amortiseerunud majas asuva Peri raamatukogu probleemiga tegeldi, kuid lahenduseni veel ei jõutud. Maja kuulub ähiaastatel lammutamisele ja raamatukogule koos koduloomuuseumiga tuleb leida uus koht. Mooste raamatukogu puhul jõuti aasta lõpul otsusele remontida 2021. aastal senised ruumid lasteaiamajas, mis on kindlasti hea variant. Põlgaste raamatukogu ei ole küll kehvades tingimustes, kuid senise ruumi arvel on otstarbekas laiendada lasteaeda ja raamatukogule on kavas remontida ruumid maja teises tiivas. Remonti raamatukogudes tehti, kuid mitte väga suures mahus. Tehtud sai siiski mitu vajalikku tööd: puude varjualuse rajamine Kiidjärvele , Taevaskoja raamatukogu laenutusruumide remont, veevärgi toomine Põlva s teenindajate puhkeruumi, mis tunduvalt olmetingimusi paranda s, jne . Remondivajadus. Räpinas fassaadi ja varikatuste remont, radiaatorite väljavahetamine ja lae pisiremont. Vastse-Kuustes laienemine ja ühtlasi remont praegustes ruumides. Ahjal hoone fassaadi värvimine ja kuuri seinte krohvimine , Tuglase muuseumi remont ja laevalgustite väljavahetamine. Peril katuse parandus. Rasinal varikatuse ehitus. Põlvas tuletõkk esektsiooni välja ehitamine , siseremont ja koos sellega uus sisekujundus. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele . Juurdepääs on tagatud 16 raamatukogus. Ahja raamatukogus remonditi kaldtee (vahetati välja käsitoed ja lisati üks uus). Vajadus kaldtee ja trepitooli järele on Maaritsas , kus raamatukokku teisel korrusel viib järsk trepp. Vastse-Kuustes saab kaldtee kaudu küll majja sisse, kuid tee raamatukokku on pikk ja raamatukogul peaks ka endal kaldtee olema . 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Maakonnaraamatukogus (Põlvas) uuendati serverid ja varustati osa arvuteid kaugtööks vajalike lisaseadmetega. Räpina ja Ruusa raamatukogus laienes W i -Fi leviala. Savernas raamatukogus uuendati kogu arvut ipark . Seoses vajadusega osaleda virtuaalkoolitustel ja -koos o lekutel, hakati täiendama vajalikku tehnikat ( kõrvaklap id , kaamerad , mikrofon id) . Suurem hüpe selles valdkonnas tuleb 2021. aastal. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine KOGUD komplekteerimine ja töötlemine 3.1Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused(sh e-teavikud) Kogude komplekteerimisel järgitakse rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtteid. Põlvamaa raamatukogud riigieelarvest toetust teavikute (v.a perioodika) ostmiseks 53,366 tuhat (sellest 47,543 põhiraha ja juulis 5,823 lisaks). Elaniku kohta kokku oli 2,14 eurot (koos lisatoetusega). Riigitoetuse eest osteti maakonda 35,1% kõikidest ostetud raamatutest (s.o 4349 eks) . Täideti. Kõik raamatukogud täitsid taas nõue osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust. Omavalitsused toetasid teavikute ostu 149,440 tuhandega, sellest perioodikale 43,940 tuhat. 3.1.1 Raamatute komplekteerimine (trükis + e-raamat) Hangiti 13 337 (2019 - 13 633) teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 12 394 raamatut, 5 auvist ja 8 lauamängu ja annetusena saadi 930 teavikut (914 raamatut, 1 käsikiri, 7 auvist ja 8 lauamängu). Teavikute koguarv langes 296 eks võrra, sellest ostude arv jäi peaaegu samaks (-4) Maakonnaraamatukogu soetas 1857 teavikut (1839 raamatut, 1 käsikirja, 9 auvist ja 8 lauamängu). Teadmiskirjandust tuli maakonnaraamatukokku juurde 708 eks (s.o 38,5%) ja ilukirjandust 1131 eks (s.o 61,5%) E-raamatuid maakonda tervikuna ei tellitud. Annetuste arv on vähenenud: 930 teavikut (raamatud ja auvised ), osakaal soetatud teavikutest 7,5 % (mullu 1222 ehk 9 %). Maakonnaraamatukogus oli raamatuannetusi 85 (4,6 %). Suuremad annetaja d: Kultuuriministeerium (Lugemisisu programmi raamatud), Dementsuse Kompetentsikeskus, Võru Instituut, Tervise Arengu Instituut, Hoiuraamatukogu . Eraisikud: Enn Vaino, Rainer Rahasepp, Merike Klemmer jt Tarnijad: Rahva Raamat (66,3%), Apollo Kauplused (1,5%), Bestkaup (13,8%), Varrak (10,7%), Ajalevi (0 , 3%), RaamatuKodu (6,2%) jt. Jaotus on üsna sarnane eelmistele aastatele, kasvanud on RaamatuKodu osakaal. Rahva Raamatu kodulehte on kõik raamatukogud hea meelega kasutanud, tellimine mugav ja saab ka järelkomplekteerida . Rahva Raamatust tellitakse endiselt kord nädalas ka näidised. Koos tellitud raamatutega tuuakse need kohale ja nendega on võimalik Põlvas tutvuda. Kõigi pakkujate hindu võrreldakse. 3.1.2Perioodika komplekteerimine . Kokku soetati 843 (mullu 894) ajakirjade aastakäiku, neist annetusena 183 (mullu 189). Maakonnaraamatukokku lisandus 106 aastakäiku, sellest annetusi 28 (mullu 98 ja 27 ) 3.1.3Auviste komplekteerimine . Auviseid komplekteeriti kokku 12 (5 ostu ja 7 annetust), neist 9 maakonnraamatukogule. Muud teavikud Lisandus 16 lauamängu, sellest osteti 8 ja annetati 8. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kokku kustutati 18 139 teavikut (mullu 24169), sellest 18 100 (24 030), 25 auvist, 10 elektroonilist ja 4 muud teavikut. Maakonnaraamatukogus kustutati kokku 3053 teavikut (3046 raamatut, 4 auvist, 2 elektroonilist teavikut ja 1 muu teavik). Põhjusteks olid lagunenud, aegunud ja liigsed eksemplarid. Kustutusakte koostati 25 raamatukogus, mis on hea näitaja. Kõige enam kanti maha Krootuse, Kauksi, Veriora, Räpina ja maakonnaraamatukogus. Kõige järjekindlamalt koostatakse kustutusakte maakonnaraamatukogus. Kiiduväärt on Krootuse raamatukogu tegevus oma kogu puhastamisel. Inventuurid viid läbi Maaritsas (seoses töötaja vahetusega) ja maakonnaraamatukogus (korraline). Mõlemal juhul oli tegu elektroonilise inventuuriga. Ringlus. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Suureks muudatuseks oli kindlasti kevadine kontaktivaba teenindus , mis ühelt poolt raamatukoguteenustele juurdepääsu kitsendas , teisalt viis aga uute lahenduseteni, mis võimaldavad teenust osutada ööpäevaringselt. Nii paigaldati tagastuskastid Räpina, Ahja, Himmaste, Kauks i , Kiidjärve, Mooste, Peri , Rasina, Taevaskoja, Vanakül a ja Vastse-Kuustes raamatukokku . Tagastuskastid on end igal pool õigustanud ja mitu raamatukoguhoidjat, kes sel aastal neid veel ei soetanud, kavatsevad seda edaspidi teha. Väga hea lahendus on keskraamatukokku aasta lõpul paigaldatud pakiautomaat-raamatukapp , mis on juba populaarsust kogunud. Kappi on väga hea kasutada ka raamatukoguhoidjatel üle maakonna näiteks uute raamatute saadetise või RVL - i raamatute kättesaamiseks. Veriora raamatukogus avati esimese na maakonna s postipunkt . Eelnevalt plusse-miinuseid kaaludes tehtud otsus osutus õigeks. Raamatukokku on tulnud uusi külastajaid ja raamatukogutööd postipunkt ei sega. Parandati ka raamatukogude ruumilist keskkonda. Põlvas asendati lugemissaali senised kaks suurt lauda kuue väiksem aga (ühele-kahele lugejale), mis võimaldab lugejatele rohkem privaatsust ja parandab ürituste läbiviimise tingimusi. Kiidjärve l aita vad kolm tigutooli ruumi hubasenaks muuta, nii seati sisse mõnus jõulunurk. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine . Kasutajaarvuteid on peaaegu sama palju (56 ja 58). Kevadine eriolukord mõjutas kõige rohkem just arvutikasutajaid, sest paljud raamatukogud teenindasid kontaktivabalt. Vähemalt maakonnaraamatkogu kogemuse põhjal saab järeldada , et kui üldiselt olid lugejad mõistvad, siis AIP-i püsikasutajatelt tuli ka nurinat, miks nad raamatukokku sisse ei pääse. Eriolukorra lõppedes taastus AIP-i kasutajaskond ruttu . Kontaktivabalt töötavates maaraamatukogudes oli etteteatamisel võimalik arvutit kasutada, kuid kindlasti ei olnud see võrreldav tavalise olukorraga . Räpina vallas jäid raamatukogud vallavalitsuse nõudel avatuks just seetõttu, et võimaldada arvutikasutust. A valiku teabe kättesaadavaks tegemine seostub koolitusega (vt teemad 4.7). 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Raamatukogu Lugejad 2019 Lugejad 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 9574 9343 -231 Sh maakonnarmtk (Põlvas) 2710 2536 -174 Raamatukogu Külastused 2019 Külastused 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 171632 147488 -24144 Sh maakonnarmtk 48312 38314 -9998 Raamatu- kogu Laenut-d 2019 Laenut-d 2020 Muutus (+-) Päringud* 2019 Päringud* 2020 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 387098 361889 -252 0 9 5504 5753 +249 Sh maakonnarmtk 128456 102675 -25781 1941 1415 -526 Raamatu-kogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel osalejate arv Virtuaalürituste järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. rmtk 0 12 0 12 33 0 Pole teada Sh maakonnarmtk 0 0 0 0 0 0 *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel osalejate arv Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv* 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Linna/maak. rmtk 0 1 0 Pole teada 0 Pole teada Sh maakonnarmtk 0 0 0 0 0 0 *kui järel e vaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalnäituste arv 2019 Virtuaalnäituste arv 2020 Virtuaalnäituste külastajate arv 2019 Virtuaalnäituste külastajate arv 2020 Linna/maak. rmtk 0 1 0 Pole teada Sh maakonnarmtk 0 0 0 0 Arvandmete võrdlus eelmise aastaga pole kindlasti objektiivne. Lugejate arv langes maakonnas tervikuna väga vähe (2,4%) ja tõusis 14 raamatukogus. Suurem tõus oli Ahjal (14,2%), Leevakul (11,5%), Valgjärvel (10,0%), Karilatsis (8,8%), Erastveres (8,2%) ja Savernas (6,9%). Raamatukokku lugema tuli ka lin lasi, kes eriolukorra ajal maal viibisid , mis tõstab veelgi maaraamatukogude tähtsust. Külastuste arvu vähenemisel (14,1 % ) saab välja tuua kolm põhjust: korraga laenati rohkem teavikuid ja kohale tuldi harvem, vähem oli üritusi ja selleski arvus väljendub tõrge teenindusasutuste külastamise ees. Külastuste arv kasvas vaid neljas raamatukogus (Karilatsi, Kiidjärve, Leevaku (kõige suurem - 32,2%), Linte , V eriora). L a enutuste koguarv on küll 6,5% võrra väiksem, kuid seda kohalkasutuse arvel, milleks polnud mitme kuu vältel tavapäraseid võimalusi. Kojulaenutu s kasvas veidi - maakonnas kokku 1,6% (29 5 255 ja 290 565) , maakonnaraamatukogus 1,2% (79 186 ja 78 263) . Koju laenutati mullusest rohkem 18 raamatukogus, eriti Karilat s is (28,4%), Valgjärvel (22%), Krootusel (19,5%), Leevakul (17,6%) ja Tilsis ( 11,5% ) . Inimestel oli rohkem aega lugeda ja küllap oli kojulaenutus lugejate jaoks turvali ne teenus . Kõik arvnäitajad kasvasid Karilatsis, Kiidjärvel ja Leevakul. Kindlasti kuulub lugemine nende tegevuste hulka, mis keerulisel ajal tuge pakub ja raamatukogud on oma vajalikkust igati tõestanud. T eatmebibliogra af iline töö Päringute arv näitajate hindamisel saab nentida tõusu maakonnas tervikuna ( 4,5% ) ja langust maakonnaraamatukogus (27,1%). Aasta oli keeruline ja kuna maakonnaraam a tukogus registreeritakse päringuid kõigis teenindusüksustes, kujunes ka langus kokkuvõttes suuremaks. Tõsist tööd tehti sellest hoolimata. Päringud olid väga erinevad , mõni sai lahendatud minutitega, mõnele kulus tunde või isegi päevi (kui süvitsi minna ja igat killukest kokku korjata) . Põlva maa rahvaraamatukogud oli d aastaid omaette Urrami serveril ja nii sai teaviku kirjetesse lisada palju koduloolisi märksõnu. Ke sk s erveril ei ole see lihtne. Urrami töögrupile on arutluseks juba väljapakutud mõte luua kod uloolise märksõna väli. Sel juhul saaks kogu Eestit käsitleva raamatu puhul lisada vajaduse korral märksõnu oma kodukandist lähtuvalt (nt Põlvamaa järved), mis hõlbustaks vajaliku materjali leidmist. Koduloolised päringud ongi sageli kõige töömahukamad, sest Põlvamaa kohta pole põhjapaneva id teos eid ilmunud. Päringud on ka väga erinevad. Nii aidat i kodu - uurijat, kellel pooleli Põlva valla ajalooraamat , ja kohaliku poliitiku elulugu kirjutavat ajakirjanikku . Kasulikuks osutusid artiklite väljalõigete mapid (otsiti materjali 1998. aasta toimunud põllumeeste protestiaktsioon i kohta). Mapid on oma vajalikkust tõestanud ja neid täiendatakse jooksvalt. Mit u teema t oli seotud Põlvamaa rahvariietega (tikandid, seelikutriibustik jne ). Jätkuvalt aidati Jakob Hurda Seltsil täpsustad a kultuurilooliste isikute eluloolisi andmeid tähtpäevakalendri jaoks, mis ilmub Lõuna-Eesti Postimehe digiväljaandes. Näiteid töömahukamatest päringutest : l ugemishuvi tekitamine noortel, õ petajate õpiränne, k aasav haridus lasteaias, n utitelefoni liigkasutus ja sellega seotud sõltuvusnähtused, t ugiisikud sotsiaaltöös, p sühhodünaamiline õendus j ne . Õendusajalooalaste päringuga sai pöördutud ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli r aamatukogu poole, sest endil on materjali sel teemal vähe. Rõõm o n tõdeda, et andmebaaside, veebilehtede ja süvaveebile lisaks osutu vad vajalikuks ka Artiklite ja Retsens i oonide Kroonikate varasemad aastakäigud, kust sai mit me artikli leidumust täpsusta tud. Näiteid päringutest teistes raamatukogudes . Kodulooga seotud päringutele vastati Erastveres (väliseestlane huvitus Erastvere 1926 rajatud vanadekodu al gusaastatest), Kiidjärvel ( kohalik ajalugu, kuulsad inimesed ), Ma a ritsas (vanad fotod kodukandist ), Ahjal (Tartu õpilased kogusid materjali Fr. Tuglase teemalisteks uurimistöödeks) , Valgjärvel (metsavenna kohta) , Räpinas (mõisnike Löwenwolde ja Richteri suguvõsad). Veel näiteid : Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu peidukoht , Islandi kampsuni kudumise ajalugu, Ukraina näljahäda , suguvõsa uurimine, lapse kõne areng, pioneeriorganisatsioon, lasteaednike päringud (linnud, liiklus, kosmos, liikumismängud jne), pikliku kujuga ilupuu ( strössel ), kristallide eest hoolitsemine, aluselise vee valmistamine , materjal loodusm at ka giidile (faktid, loodusluuletused ja mõtteterad) jne. Seoses viiruse levikuga o li rohkem elukondlikke päringu id : kohalikud vaatamisväärsused, matkara jad, ööbimiskohad, te atripiletite kehtivus, lennupiletite kompenseerimine, ühistranspordi väljumisajad jne. 4.3 RVL - teenindus RVL-i teel telli sid raamatukogud kokku 4605 teavikut, mis on 15,4% võra mullusest rohk em (siis 3992). Arvnäitajate suurenemine näitab raamatukoguhoidjate head koostööd. Taas tegelesid RVL-iga kõik raamatukogud , vaid üks raamatukogu ei tellinud ise, kuid täitis tellimusi. Tellitud teavikuid oli 5 – 748. Maaraamatukogudest tellisid o ma lugejatele enam Vastse-Kuuste (748), Peri (481) , Ahja (266) , Veriora (251) ja Saverna (220) . Räpina vallas on RVL kes kraamatukogu moodustamise järel aktiivsemaks muutunud, kuna direktor käib regulaarselt autoga harukogudes. Põhiliselt toimu s RVL maaraamatukogudes Põlvamaa piires , aga on tellitud ka Rahvusraamatukogust (Saverna, Vastse-Kuuste) ning mujaltki ( Saverna s täideti Lümanda raamatukogu tellimus ) . M aakonnaraamatukogu on RVL-i osas kindlasti rohkem andja kui saaja ning hea on nentida, et välja antud 1607 teavikut on 15,4% enam kui mullu (siis 1392 ) . Muidugi tuleb ka ise teiste raamatukogude abi paluda. Väljas t poolt maakonda telliti seekord 110 teavikut , k õige rohkem taas kauaaegselt healt partnerilt Tartu Linnaraamatukogult (78). Iseenesestmõistetavalt jätkus k oostöö RVL - i keskustega (Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogud). Telliti ka Sisekaitsea kadeemia ja Kaitseväe Peastaabi raamatukogust ning Pallase K unstiraamatukogust. F aili na saabus kuus tellimust, üks Eesti Teatriagentuuri s t (näidend) ja ülejäänud Rahvusraamatukogust. Viimaste aastate tendentsina lisanduvad tellijana ja tellimuste täitjana rahvaraamatukogud üle Eesti. Aasta jooksul oli meeldiv koostöö Tallinna, Võru-, Harju- ja Lääne-Virumaa keskraamatukogude ning Lääne-Harju vallaraamatukoguga. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Soetatud laste- ja noorteraamatute arvu on raske välja tuua, kuna eraldi lastekirjanduse arvestust ei peeta (on ilu- ja lastekirjandus kokku). Teada on aga, et Lugemisisu programmiga liitunud raamatukogudele annetas Kultuuriministeerium kokku 436 raamatut, mille eest ollakse väga tänulikud. Maakonnaraamatukogus (Põlvas) analüüsiti taas lastekirjanduse leidumust Lastekaitse Liidu nimestiku põhjal ja soovitati raamatuid järelkomplekteerida , pöördudes otse nende poole, kel nimekirjast vähem tellitud. Nimestik on väga tänuväärne. Raamatukoguhoidjad jälgivad regulaarselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 Rmtk Lug-d 2019 Lug-d 2020 Muutus (+-) Külast-d 2019 Külast-d 2020 Muutus (+-) Laenut 2019 Laenut 2020 Muutus (+/-) Linna/maak. rmtk 2572 2563 -9 50461 37810 - 12651 35 983 34 659 -1324 Sh keskk 769 738 -31 10 895 7469 -3426 7991 9106 +1115 Lugejate arv on peaaegu sama. Külastuste arvu vähenemine on suur (25,1%), kuid see on mõistetav (vt 4.2). Laenutuste vähenemine on õnneks väike (3,7%) . Märkimisväärne on laenutuste arvu kasv Põlvas (koguni 13,9%). 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus , s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine . Laste lugemise arendamisel tuleb olla järjekindel ja siin on kindlasti abiks lugemisprogrammid. Lugemisisuga ühinenud raamatukogude arv kasvas ja raamatukoguhoidjad hindasid kõrgelt stardikoolitusi. 2020. aastal tegutsesid programmi raames Põlgaste, Mooste, Saverna, Tilsi, Vastse-Kuuste, Veriora, Linte ja Peri raamatukogu. Kõigi tegevus oli tänuväärne, esiletõstmist väärib Vastse-Kuuste raamatukogu. Eelarvevahenditest soetati spetsiaalne riiul. Eriolukorra ajal viidi programmi teematunnid koostöös klassiõpetajatega Zoomi , mis oli raamatukogu juhi Mall Kõpu hinnangul väga põnev kogemus. Tunnistused sai kevadel klassijuhatajatundides lastele üle anda. Lastele, kes ei õpi Vastse-Kuuste s , korraldati tore hooaja lõpupidu Kiidjärve raamatukogus. Sügisel alustati uut hooeaga 40 lapsega. Järjekindlalt viidi teematunde läbi ka Savernas ja Tilsis. Väga tähtsad on ühislugemised . Olgu aasta missugune tahes, Himmaste raamatukogu lugemispäevad on ikka populaarsed. Lapsed loevad üksteisele ette vabalt valitud raamatuid, sealhulgas uudiskirjandust. Vastse-Kuustes seati sisse lugemis- ja nuputamistunnid kaks korda kuus, suvel peeti neid välilugemissaalis raamatukogu juures haljasalal. Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pikk luges kuuel korral ette raamatukogu FB-lehel, illustratsioonideks voltimistööd. Kooslugemist oli paljudes raamatukogudes. Eesti rahvajutu aastale kohaselt loeti palju rahvajutte. Väga hea oli koostöö lugemiskoe r Nepsu ja tema perenaise Urve Seedrega Himmastes ja Põlvas. Eriolukorra ajal ettelugemine küll katkes, kuid sügisel jätkus hoogsalt ja lugeda soovijaid on rohkem, kui Nepsu kuulata jaksab. (Kevadine hooaja lõpupidu Himmastes oli kui sõõm värsket õhku – esimene üritus üle kahe kuu.). Lugemiskoertega korraldatakse lisaks süstemaatilisele ettelugemisele tutvumisüritusi. Nepsu ja Urve tutvustasid lugemiskoerte programmi Põlva Keskraamatukogu lasteteeninduses ja Vastse-Kuustes, Ahjal rõõmustasid lapsi Leero ja Mõmmi. Kahjuks on lugemiskoeri vähe ja seetõttu saavad järjepidevat koostööd teha vaid üksikud raamatukogud. Hea viis lapsi lugemisele õhutada on suvelugemine , mis seekord oli Kanepis, Kiidjärvel (koos täiskasvanutega), Maaritsas, Vastse-Kuustes ja Põlvas . Kahes viimases oli esimest korda tegu lugemise väljakutsetega, mille väljanuputamisel olid abiks huumorimeel ja fantaasia. Suvelugemised õnnestus lõpetada vahvate silmast-silma üritustega. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused. LISA 4 Üle-eestilised üritused XIV Nukitsa konkursi Põlvamaa hääletusel osales 295 last, neist 66 interneti teel. 29 raamatukogust osales 11 talongidega ning kahes raamatukogus (Maaritsa ja Ruusa) osaleti ainult elektrooniliselt. Kõige arvukamalt täideti talonge Vastse-Kuustes (47), kuid koos elektrooniliste häältega oli osalejaid kõige rohkem Põlvas ( lasteteeninduses ). Preemiaks said kolm Vastse-Kuuste tublit lugejat kutse osaleda Tallinna konkursi lõpuüritusel, mis aga seekord toimus ilma lasteta. (Tore, et lapsed said väikese kingituse.) Põlvamaal hääletati parimaks (nagu vabariigiski) Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook”, sama raamat hinnati Heiki Ernitsa illustratsioonide eest samuti parimaks. Teiseks hääletati nii Põlvamaal kui ka vabariigis Anu Auna „Eia seiklus Tondikakul”. Kolmandaks hääletati Põlvamaal Ilmar Tomuski „Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid”. Kokku said hääli 52 nimekirjas olnud 100 raamatust. Algupäraste piltidega raamatuid oli nimekirjas samuti 100, hääli anti 60-le. Kunstnikest teiseks hääletati nii Põlvamaal kui ka vabariigis Sirly Oderi illustreeritud Anu Auna „Eia seiklus Tondikakul”. Kolmandaks tuli Reet Rea- Smythi piltidega Leelo Tungla „Saba“. Kui võrrelda maakonnas hinnatud raamatuid vabariigis parimaiks peetutega, siis mõne puhul vahelduvad ainult kohad. Järelikult tunnevad lapsed kõikjal parimad raamatud ära. 4. klasside ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi...” maakonnavoor toimus 7. oktoobril tavalisel viisil (kontaktüritusena). Võistlusest võttis osa 10 õpilast maakonna seitsmest koolist, millega võib kindlasti rahule jääda. Katkendeid valiti enamasti kogumikust „Eesti muistendite kuldraamat”, muistendit „Kuidas Eestimaad kokku pressiti” luges kaks osalejat. Parimaks hääletas žürii Jaan Aderi Saverna Põhikoolist, juhendajad Kaire Siimus ja Tiina Hoop. Teiseks lugesid end Kirke Jaakmees ja Karl Kintsiraud, mõlemad Põlva Koolist, juhendajad Marju Lepasson ja Kristi Puna. Selle aasta erakordsus avaldus ka finaali korralduses Tallinnas, kuhu ei kutsutud lapsi kokku, vaid võisteldi videode vahendusel. Põlvamaa esindaja Jaan Aderi esinemise võttis videosse ERR-i korrespondent Leevi Lillemäe. Ilon Wiklandi 90. sünnipäevale pühendatud rändnäitus „Pikk-pikk teekond” on kindlasti Eesti raamatukogusid ühendav suursündmus, kuigi viirus graafikuid omatahtsi sättima kipub. 2020. aasta detsembris jõudis näitus Räpinasse, Veriorra ja Põlvasse (Vastse-Kuuste, Tilsi ja Saverna raamatukokku detsembri asemel jaanuaris.) Tegu on raamatukoguhoidjate jaoks paraja väljakutsega ka sisuliselt, kõik said aga edukalt ja loominguliselt hakkama. Kohtumisi loomeinimestega oli mõistetavalt tavalisest vähem. Külas olid Piret Päär, Inga Lunge, Sass Henno (Tilsi), Kristina Ruder (Tilsi, Vastse-Kuuste), Kertu Sillaste, Astrid Hiisjärv (Vastse-Kuuste), Markus Saksatamm ja Urmas Nemvalts (Ahja, Vastse-Kuuste). Eriti toredad on kohtumised siis, kui ühendatakse kirjandus ja kunst. Kertu Sillaste viis kolmel kohtumisel läbi kunstitöötoad. Nooremad lapsed lõid ühistöö tapeedirullile, suuremad tegid pliiatsijooniseid igaüks omaette. Kunstnik-kirjanik sai lastega suurepärase kontakti. Sama kehtib Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsi kohta. Lastel oli väga huvitav vaadata, kuidas nende silme all sünnivad vahvad pildid. Kunsti- ja käsitööüritused. Suure-Jaani Kooli 5. klassi õpilane Ralf Grünberg eksponeeris oma võrratut näitust „Plastiliinimaailm” Tilsis, Savernas, Himmastes, Põlvas ja Vanakülas. Viimases viis Ralf läbi ka menuka töötoa plastiliinist kujukeste voolimisest. Põlvamaa hinnatud puutöömeister Meelis Kihulane õpetas noori tõnnivakka ja kuumaaluseid valmistama (vastavalt Peril ja Vastse-Kuustes). Vanakülas juhendas lapsi oma puutöönäituse avamisel elupõline õpetaja Tõnu Rebane. Kiidjärvel viidi lugemis- ja meisterdamistunnid läbi koos kunstiõpetaja Karin Pikaga. Taevaskojas oli suviste meisterdamispäevade juhendaja kunstnik Epp Metsaluik. Klaasikunstnik Karin Mölder pani Kanepi raamatukogus ja Põlva lasteteeninduses välja lasteaialaste klaasskulptuuride näituse „Elav värv klaasis“. (Lapsi juhendas ta Kanepis ja Põlvas projekti „Ruumilise mõtlemise arendamine käelise tööoskuse kaudu“ raames.) Pilguheit lasteürituste tabelisse kinnitab, et meisterdamine ja joonistamine on jätkuvalt populaarne paljudes raamatukogudes. Võistlused, konkursid. Rahvajuttude illustreerimise konkurss 4.-6. klassi õpilastele Savernas. Koostöös kooliga valiti välja 25 juttu, mille hulgast lapsed omakorda illustreerimiseks jutu loosisid. Võitjaks tuli 5. klassi õpilane Romer Marana illustratsiooniga jutule „Haugi loomine”. Peeti tore auhinnatseremoonia ja piltidest pandi kokku ilus näitus. Piret Päär hindas konkurssi ja näitust kaalukateks eesti rahvajutu aasta ettevõtmisteks. Fotokonkurss „Minu hetked raamatuga” Vastse-Kuustes oli osa suvelugemisest (üks väljakutsetest oli teha lugemisega seotud pilte). Raamatukogupäevade ajal olid pildid raamatukogus näitusel. Tsitaadimäng Põlva Keskraamatukogu FB-lehel aprillis (kevadisel koolivaheajal) ja oktoobris (raamatukogupäevadel). Mõlemal korral kestis mäng viis päeva. Igal hommikul pandi raamatukogu FB-lehele välja katkend lasteraamatust koos osaliselt kinni kaetud illustratsiooniga. Ära tuli arvata autor ja pealkiri, vastused laekusid meili teel. Eriolukorra ajal andsid lapsevanemad mängule FB kaudu väga head tagasisidet. Raamatukogus on korraldatud lastele palju lugejamänge, kuid esmakordselt esitati küsimused ja paluti vastata arvuti vahendusel. RMK metsaviktoriiniks valmistuti Mehikoorma raamatukogus esmakordselt FB (Messengeri) vahendusel. Ahjal viidi traditsioonilisel viisil läbi viktoriin „Poolsada tähtsat raamatutegelast ”. Ahja raamatukogu rahvusvahelisele kaisukaru päevale (27. oktoobril) pühendatud üritusel „Kaisukaru kaisus” jätkus lasteaia- ja koolilastele tegevust kogu majas. Raamatukogus tutvustas lastele karuraamatuid kirjandusteadlane Triin Lees. Tuglase muuseumis avati suur näitus „Kallis kaisukaru” Sven Pärna kogust, mida tutvustas Inge Saksing, kelle kodus rohkem kui 200 näitusekaru elavad. Kaire Luksepa käe all meisterdasid lapsed karukujulisi helkureid ja karuteemale kohaselt tehti suu magusaks saia, mee ja piimaga. Ahjalt on hea näide sellestki, kuidas tutvustada lastele kirjandusklassikat. Üheskoos lastega loeti Fr. Tuglase „Siili“ ja avastati vanaaegse kohvri sisu. Palju erinevaid (peamiselt pärimuskultuuriga seonduvaid) tegevusi lõimiti omavahel Peril (juttude lugemine ja vestmine, käsitöö, võru keele ja udmurdi kultuuri tutvustamine, söögitegemine, lõkkeõhtu, filmivaatamine, allikaretked jpm). Lintes tutvustas lastele setu keelt ja kultuuri setude seltsiliikumise eestvedajaid Põlvas Maria Rahasepp. Lintes korraldati esmakordselt olümpiamängud . Traditsioonilistele aladele anti uus ja humoorikas sisu. Nii tähendas kettaheide plasttaldriku lennutamist, odavise saapaviset ja kõrgushüpe seinale kinnitatud ajalehtedele kriipsude vedamist, loomulikult hüppe pealt. Kokkuvõttes oli tegu töise aastaga, mis ürituste loetelu vaadates tavapärasest palju ei erinegi. Raamatukoguhoidjad oskasid valida õige aja ürituste korraldamiseks ja tegid tihedat ning paindlikku koostööd lasteaedade ja koolidega ning ka omavahel. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 853 937 109 Praegune olukord soosib koduteenindust kindlasti . Raamatukoguhoidjate hinnangul oli seda siiski rohkem eriolukorra ajal. Võrreldes eelmise aastaga on kasv suur ( 576 korda 48 kasutajale ) . Eriti muljetära tav on kasutajate arvu tõus – koguni 127,1% . Kasutajaid o li raamatukoguti 1 – 17. Teenustena on lisaks laenutamisele nimetatud ettelugemist, abistamist dokumentide täitmisel, arvutiõpet ning esmakordselt puude kandmist ja poeskäimist . Karilatsis, kus koduteenindus juba aastaid heal järjel, on raamatukoguhoidja ühtlasi mitme inimese hooldaja ja nii on hea kõik tegevused (sealhulgas laenutamine, ettelugemine, abi dokumentide täitmisel) ühitada. Endiselt tegeldakse koduteenindusega palju Himmastes, Krootusel, Savernas, Valgjärvel ja Vastse-Kuustes. Oli ka neid, kes alustasid, näiteks Vanaküla raamatukogu (70 korda, 14 kasutajat). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Maarja Küla elanike (iga-aastased) õppekäigud Kiidjärve raamatukokku 2 16 Saverna raamatukogul on hooldekodus laenutuspunkt. Ahjal on koostöö hooldekoduga tihenenud, kuna elanikud, kes varem ise raamatukogu külastasid, ei saa praegu ise tulla. Raamatukoguhoidjad ei viibi muidugi hooldekodus kohapeal, vaid annavad raamatud üle töötajate vahendusel. Tilsi raamatukoguhoidja abistab hooldekodu huvijuhti ürituste läbiviimisel, otsides vajalikke materjale. Vastse-Kuustes on juba aastatepikkune tihe koostöö Maarja Küla väga heade käsitöötegijatega, kes toovad oma töid raamatukokku näitusmüükidele. Võõpsus soovib raamatukoguhoidja edaspidi hakata arendama koostööd kohaliku hooldeko d uga. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond . Kõigi tasandite juures on loetletud ka koostööpartnerid. 4.6.1 kohalikul tasandil POL jaga s maakonna raamatukogu le taas tegevustoetus t ja tunnu stas vastavalt esildistele raamatukoguhoidjaid. Põlvamaa Arenduskeskus to e tas üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse maakonnavooru auhinnafondi . (Tegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusega õpilasüritusteks, mida arenduskeskus vastavalt taotlustele jagab.) Koostööpartneriteks on endiselt MTÜ-d. Väga oluline ettevõtmine oli Peri esimene külapäev sügisel Peri külaseltsi ja raamatukogu koostöös. Võtmeisikuks on raamatukoguhoidja Margit Õ kva, kes oli seltsi loomise initsiaator (2019) ja kuulub juhatusse. Koostöös seltsiga avati raamatukogu juures värkstuba (käsitöötuba), mi da rahaliselt toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm . Ruumis on uued kangasteljed. Vastse-Kuustes on raamatukogu väga heaks partner iks naisteklubi Kolmapäev, võtmeisikuks raamatukoguhoidja Mall Kõpp, ühtlasi klubi eestvedaja. Klubi avas kogukonnamajas (endine vallamaja) lisaks õpperuumidele ka renoveeritud õppeköögi ja kavas on kogukonnaia rajamine. Maakonnaraamatukogus oli kaks traditsioonilist koostööüritust Jakob Hurda Seltsiga: Jakob Hurda mälestuspäev (peaesinejaks Janika Oras) ja kodulookonverents. Kiidjärvel oli hea koostöö vabaõhulavastuse Kalmer Tennosaarele pühendatud vabaõhulavastuse , mu u sikali „Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu “ trupiga. Ettevõtetest jätkas Krootuse raamatukogu toetamist OÜ Kõlleste Kommimeistrid. Põlvas oli väike koostöö KohviSemuga . Õpilasmalevlased olid abiks Erastveres, Kanepis, Vast se -Kuustes, Taevaskojas. Üksikis i k u test väärib taas esiletõstmist Kiidjärve raamatukogu koostööpartner , kunstiõpetaja Karin Pikk , kes seekord kujundas raamatukokku hubase jõulunurga ja aitas kaasa ka teistes tegemistes. Kirjandusteadlane Triin Lees oli kahes toredas rollis Ahja raamatukogus : tutvustas kais ukarupäeval lastele raamatuid ja p ani koos ema Tiiu Leesiga välja käsitöönäituse „Naishing mustrimõnus“. Kanepi raamatukogus käis mais, kui kultuuri- ja seltsimajade töö polnud veel taaskäivitatud , abiks sealse seltsimaja juh a taj a. Pärandi jäädvustamine Kodulootööga süvitsi tegelevad raamatukoguhoidjad said sel aastal rohkem aega materjali de korrastamiseks ja lisandus uusi. Raamatukoguhoidjad koostavad mappe oma piirkonna kohta. Palju kohalikku ajalugu- ja kultuurilugu on kogutud Kanepis, Erastveres, Kiidjärvel, Savernas, Valgjärvel ja Rasinal . Materjale saadakse ajaloolastelt ja kodu-uurijatelt, ajakirjandusest ja internetist. Rasi nal jagas raamatukoguga huvitavaid arhiivimaterjale Vello Punning . Tegu on Rasina valla elanike nimekirjaga aastast 1939, Rasina abikoguduse nõukogu koosolekute protokollide ja käsikirjaliste mälestustega. Raamatukoguhoidja Edda Prüki sõnul aitas pöördumine Põlva vallavanema Georg Pelisaare ja vallavalitsuse teabespetsialisti Annely Eesmaa poole avaldada Vello Punningu raamatu „Ükskord Rasina koolis“. Edda Prükk korrastab jätkuvalt ka kohaliku kooli materjale. Erastvere raamatukokku saa tis taas huvi tavaid materjale ajalo olane Milvi Hirvlaane. Peril avatud püsiväljapanekust saab ülevaate mõi snik Carl Edvard von Lil ie nfeldist, ves i veskitest ja kohalikust elust ajaleheväljalõigete ning Kersti Li lo soni uurimustöö „Hobusevargused Põlva kihelkonnas 19. sajandi lõpul“ põhjal. Võõpsu raamatukogus on raamatukogu ajaloole pühendatud püsiväljap a nek. Põlgastes pandi koostöös Muinsuskaitseametiga välja näitus Põlgaste kooli ajaloost. Kiidjärvel jätkati kodulooliste fotonäitustega, seekordse pealkirjaks on „Kiidjärve kuulsusrikas ajalugu“. Räpina vallas jagati eelolevaks kihelkonna 385. aastapäevaks raamatukoguhoidjate vahel ära teemad, mille kohta materjali otsida . 2021. aastal pannakse kokku ränd näitus. Pärandihoidmis ega seonduvad ka eesti rahvajutu aasta üritused. Margit Õkva viis huvilised raamatukogust mõne kilomeetri kaugusele allikaretkedele rahvakalendri tähtpäevadel, mis pole üldtuntud ( madlipäev , pärtlipäev jne). Tore koostöö oli Piret Pääriga , kes esine s Saverna ja Tilsi raamatuko gus ning kutsus raamatukogusid osalema rahvajutu aasta jätkuprogrammis. Põhiliselt loeti rahvajutu aastal ette, nii kuu raamatuid kui ka muid jutte. Võru keele agendiks (Võru Instituudi kampaaniaüritus el võru keele nädalal) hakkas Margit Õkva. Leevil tutvuti uute võrukeelsete sõnadega, loeti ja räägiti võru keeles. Mäluasutused . Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum avas Räpina raamatukogus kaks näitust. Friedrich Puksoo 130. sünniaastapäevale pühendatud näitusel oli eksponaate ka Linte raamatukogust. Teine näitus kandis pealkirja „Ajaloo jäädvustusi“. Väljas olid ka vanad rahvapillid, mida muusikaõpetaja tundides tutvustas. Karilatsi Vabaõhumuuseumi territooriumil asuvas Karilatsi raamatukogus veetsid meelsasti aega ka muuseumi külastajad, keda oli tavalisest rohkem. Muuseumiga tegi lasteürituse korraldamisel koostööd Ahja raamatukogu (karjalaste mängud, linnuhäälte tundine jms). Elukestev õpe. Hea koostöö on aastatepikku olnud TÕN-i Põlvamaa koordinaatori Tiina Kalvikuga. TÕN-i õpitun d viidi läbi Vastse-Kuustes ( „Tiigrihüpe minus eneses“ – arutelu koos Töötukassa esind ajatega ) ja Põlvas (kunstiõpetaja Anne Prangeli märgivalmistamise õpituba ). Tegemist on toreda algatusega, mis hakkab juba traditsiooni mõõtu koguma. K oolituste loetelu (kasutajakoolitus vt 4.7) Geoloog Kadri Sohari loeng (Vastse-Kuuste) Rahvaluuleteadla se Reet Hiiemäe loeng „Usunditest Eestis läbi aegade“ (Kiidjärve) E smaabikoolitus , koolitaja Ene Mattus (Himmaste) Tervendaja Heli Tennosaare loengusari (Himmaste) Koptiköitmise töötuba , juhendaja Signe Strohm (Veriora) M ärkmiku valmistamise õpitoad ( kontaktselt ja FB-s ), juhendaja Kaire Luksepp (Ahja) P uutöö õpituba (seenenoa tupe valmistamine) , juhendaja Meelis Kihulane (Vastse-Kuuste) P uutöö õpituba , juhendaja Tõnu Rebane (Vanaküla) J õulukau nistuste meisterdamine, juhendaja Helin Vill (Erastvere) Salvrätite h nika töötuba, juhendaja Kadri Oraka (Karilatsi) Jõulukaartide meisterdamine , juhendaja Maarja Grünberg-Prušinski (Vanaküla) P aberlillede valmistami se õpituba , juhendaja Eda Volkov (Põlva) Koolitustel valminud töid eksponeeritakse sageli FB-s. Elukestva õppega seostub ka ringide ja klubide tegevus , mis oli aasta jooksul küll lünklik , kuid toimis ikkagi . Kirjanduse üle arutlet akse Kiidjärvel , Kiumas, Lintes ja Tilsis. Käsitööringid on Ahjal, Rasinal, Taevaskojas, Himmastes ja Eras t veres. Kangast kootakse Peril ja Vanakülas. Linet antsu huvilised käivad koos Himmas t es. 4.6.2 riiklikul tasandil Kultuur i mi nisteeriumiga oli koostöö t avalisest palju tihedam. Sagedased keskraamatukogude direktorite nõupidamised süvendasid kindlasti raamatukogude üh tsustunnet ja viisid ka konkreetse te tulemusteni, nt raamatukogude jaoks kohandatud pakiautomaadi-tagastuskapi loomise ni . V ajalikud o lid C OVID -19 juhised raamatukogudele. Nõunik Ülle Talihärm on alati lahkelt nõus telefoni või meili teel lisaselgitusi jagama . Väga tänuväärne on last e raamatuannetus Lugemisisu programmiga liitunud raamatukogudele ja suvine lisaraha komplekteerimiseks. Rahvusraamatukogu jätkas sisukat juhtide koolitusprogrammi Väga tõhus on olnud aastatepikkune statistikaalane koostöö Margit Jõgiga . Eesti Lastekirjanduse Keskus vahendas suurepärast rändnäitust „Pikk-pikk teekond“, koordineeris Lugemisisu programmi ning viis läbi Nukitsa konkursi ja 4. klasside ettelugemisvõistluse . Kõik need ettevõtmised olid ka Põlvamaa raamatukogude , koolide ja muidugi laste jaoks kaalukad . ERÜ on olnud hea koostöö partner raamatukoguhoidjate tunnustamisel. Väga head olid ühingu virtuaalkoolitused. ERÜ algatatud e n e sehindamise tegid läbi kolm raamatukogu: Saverna (teist korda), Maaritsa, Rasina ja maakonnaraamatukogu. Tulemuste analüüs jääb 2021. aastasse. Rahvaraamatukogu Nõuko gu ja U RRAMi töögrupi e-koosolekutel osalesid vastavalt Kati Maidla ja Külli Ots Põlva st. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Läti Valka rajooni raamatukoguhoidjad külastasid suvel Räpina, Võõpsu, Linte ja Mehikoorma raamatukogu. Kanepi raamatukogu toetab järjekindlalt väikese rahasummaga väliseesti perekond Adamek , nii ka mullu. Üritused . Kokku korraldati 569 üritust ehk 18,9% vähem kui 2019 (siis 702) . Osale jate arv oli 35,1% vä iksem (10 623 ja 16 356). Põlvas oli pilt pisut parem (ürit usi 42 ja 45; osalisi 866 ja 995 ) , aga langus oli siingi. Põhjusi pole vaja selgitada. Küll võib tunda heameelt, et päris palju õnnestus teoks teha. Oli ka toredaid uusi algatusi . Vastse - Kuustes alustati kohtumiste sarja kodukandist pärit inimestega , kes tegelevad teadusega. Esimesena kohtuti noore geoloogi Kadri Sohariga, kes rääkis väga põnevalt Maa tekkeloost. Lintes loodi kirjandusklubi. Võõpsus hakati pidama piknikke raamatukogu aias. Põlvas korraldati värsi konkurss , mis õnnestus suurepäraselt: laekus 43 jõuluteemalist luuletust 39 igas vanuses autorilt. Esinduslik valik värssidest ilmus detsembrikuu Põlva Teatajas. Kiidjärvel sätiti sisse hubane jõulunurk talve- ja jõuluteemaliste luuletuste ja juttude lugemiseks. Kõige suuremaks uuenduseks oli muidugi virtuaalürituste esmakordne korraldamine Ahjal, Kiidjärvel ja Vastse-Kuustes. Kohtumised aut or i tega Kirjandustuur „Sõnaränd“ jäi küll ära, kuid kohtumis te loetelu ei ole sugugi hõre. Raamatukogudes ol id külas Mudlum (Võõpsu, Põlva), Tiina Pa a sik (Võõpsu), Inga Raitar (Vast s e-Kuuste), Heli Künnapas (Leevaku, Vastse-Kuuste), Joon a s Vatter ja Urmas Vadi (Veriora) , Rainer Rahasepp (Räpina, Linte, Põlva) , Ilmar Vananurm (Leevaku, Leevi, Räpina), Aapo Ilves (Ruusa), Ülle Solovj o va ( L eevi) , Maris Mägi (Põlva). Eraldi väljatoomist väärib politseinikuna töötav põlvalane Rainer R ahasepp, kes aasta jooksul raamatukogudes muhedalt koguni kahte luulekogu („Päike pesitseb me põue s “ ja „Rõõmu kandes“) tutvustas . Väga tore oli ka endise põlvalase Maris Mägi luulekogu-fotoraamatu „Vaikiv valgus“ esitlus, mille juurde kuulu s loodusfoto näitus. Raamatukogu juubel. Ahja raamatukogu 95. sünnipäeva tähistati väga sisuka programmiga suurtele ja väikestele 12. ja 13. novembril. Lapsed kohtusid Markus Saksatamm e ja Urmas Nemvalts iga, suured inimesed pidasid koos šamaan Anu Pahk aga küünlavalgustundi. Kaire Luksepp õpetas valmistama kalendermärkmikku. Raamatulaadalt sai valida raamatuid. Raamatukogu sünnipäev pälvis ka suurt meediakajastust. Jutu-, l aulu - ja muusikaõhtud . Kontserdid Piret Päär i ja Kulno Malva rahvajutu- ja muus i kaõhtu ( Saverna ) Ivar Let i jutu- ja lauluõhtu „Väljalennud iseendasse“ ( Ruusa ) Mustlastantsu g rupi „Romaška“ kontsert (Himmast e ) Külli Volmeri jutu- ja luuleõhtu „Viska jõkke pähklikoor“ (Vast s e-Kuuste) Ena M etsa jutuõhtu „Loodus, minu kodu“ (Põlva) Laupäevaõhtu ansambliga Seelikukütid (Kiidjärve) Põlva Muusikakooli viiuliõpilaste kontsert (Peri) Vürstide pereansambli (Räpina) kontsert (Ahja) Hil la r Surva , Raul Peterselli, Kalmer Kaevu ja Ivar Kanarik u muusikapäeva tervitus (Põlva ) Harra stusteatrite etendused Must JaA m „ Leivi – siira armastuse lugu “ (Vastse-Kuuste) Tsooru külateat er „Oi, kal a, kalake“ (Linte) 1=2 ehk naiste- ja teatripäev koos Luunja Aidateatriga (Saverna) Võistlused Emakeelepäeva viktoriin „Seiklused keeleveebis“ (Vastse-Kuuste) Kanepi valla mälumängu turniir ( kuus etappi ) va l la raamatukoguhoidjate koostöös Saverna s Virtuaalne lugejamäng „Milles küsimus – otsin ja vastan ! “ (Põlva) K onkurss Loon vahva jõuluvärsi“ kohustusega kasutada sõnu kelk, habe ja hommikumantel (Põlva) Kohvikud Traditsiooniline Ahja kohvikutepäev jäi küll ära , aga töövorm oli ikkagi k a sutusel. Savernas ol id teemadeks eesti kirjandus, rahvajutud, naistepäe v; üks kohvik oli pühendatud Merle Jäägeri juubelile. Vastse-Kuustes õnnestus väga hästi uudne sõbrapäevakohvik üllatuslaenustega, mille üle olid rõõmsad väikesed ja suured. Laadad Ahjal jäi mitu laata ära, kuid sügisel õnnestus korraldada vanavanemate päevale pühendatud tore kogupereüritus „Ahja pühapäevane laat“. Siseruum ides korraldati raamatuvahetus Kauksis ja ju ubeliaegne raamatulaat Ahja l. Toredaid üritusi toimus raamatukogudes keerulisest aastast hoolimata palju ja üla l toodud loetelu pole kaugeltki täielik. Lasteüritusi vt LISA 4. Näitused Näitusi oli kokku 418 , mis on küll 16,6% mullusest vähem (501), kuid näitu s etegevus oli endiselt sisukas. Mitmekülgse heal tasemel näitusetegevuse eest väärib esiletõstmist Ahja raamatukogu. Ka näituste puhul ilmutati leidlikku meelt. Vastse-Kuustes demonstreeriti Põlva Kunstikooli õpilast e näitust „Akrüülivalu“ (juhendaja Yyhely Hälvin) eriolukorra ajal raamatukogu akendel. Ahjal pildistati Epp Margna maalid raamatukogu aias üles ja pandi välja raamatukogu FB-lehele. Koostööd tehti Tartu Linnaraamatukogu, Räpina loomemaja, Põlva Kunstikooli, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ga j ne . Autoritest oli tihe koostöö Raivo Sihveriga, kelle fotonäitusi demonstreeriti mitmes Põlva valla raamatukogus, Meelis Kihulas e, Voldemar Ansi (tema loodud puidust näitusepinda kasutati Põlvas veel mitme näit u se tarbeks) j a teistega. Raamatukogudes oli palju näitusi-väljapanekuid seotud eesti rahvajutu aastaga . Tähelepanuta ei jäänud J a an Krossi 100. sünniaastapäev. Toredaid näitusi oli erakogudest. Korraldati ka väga meeleolukaid näitustega seotud üritus i (töötoad, kontserdid). Raamatukogudes jätkas teekonda mitu 2019. aastal alguse saanud näitust (Mall Kõpp „Norra – fjordide ja trollide maa“ , Udmurdi kunstnike Larissa ja Nikolai Bõkovi näitused , Madis Kõivule pühendatud näitus koostöös Eesti Draamateatriga jne) . Valikuline loetelu (koduloolisi näitu s i on nimetatud punktis Pärandi jäädvustamine) Kirjandus, muusika Georg Otsale pühendatud „Armastus laulu vastu“. Lisaks raamatutele ja heli kandjatele olid väljas fotod Eesti Teatri- ja Muusikamuuse u mist (Põlva) Raamatunäitus „ Müstiline ja hingeline E rnst Enno : kadunud kodu otsimas “ koostöös Tartu Linnaraamatukoguga, tutvustavad tekstid Eve Pormeister (Põlva) Kunstinäitused Väino Kõrtsi maali näitus (Vanaküla) Põlva Kunstikooli maalinäitus „ Akrüülivalu “ (Vastse-Kuuste, Põlva) Epp Margna ja Kadri Kalve (ema ja tütar) maalinäitus „Läbi nelja seina“ (Ahja) Epp Margna maali näitus Ahja raamatukogu FB- s Aili Tammela maalinäitus „Eestimaa loodus“ (Ahja) Irina Retkova maalinäitus „Sinilindu püüdmas … “ (Ahja) Kalle Mäl b erg i maalinäitus „ Perävalla kuni n griigi maalikogu“ (Ahja) Põlva Kunstikooli graafika 2016-2019 (Ahja) Põlva Kunstikooli lõputöid 2020 (Vastse-Kuuste) Meigo Piirilahe joonistused (Võõpsu) Marju Reismaa keraamika (Räpina) Voldemar Ansi kujukeste näitus „Väikesed asjad“ (Põlva) Anne Sirgu akvarellid - Põlva lähiümbruse ja Võru-Kubija vaate d (Põlva) Fotod Raivo Sihver „Hetki Põlva päevadest “ ( Himmaste, Taevaskoja, Tilsi, Põlva ) Raivo Sihver „Harmoonika“ hetked (lõõtspillifestival) ( Tilsi, Põlva) Toivo Lees „Hetkesähvatusi loodusradadelt“ (Ahja) „Tartu rahu 100 “ (Kiidjärve) Käsitöö Seltsingu Vesipapp tööde püsinäitus (Taevaskoja) Käsitööringi Tegusad Totsid tööde näitus „Illos asi“ (Ahja) Tiiu ja Triinu Leesi (ema ja tütar) „Naishing mustrivõlus“ Suvine taaskasutusnäitus (Vastse-Kuuste) Jõul ukuine kohalike meistrite käsitöö näitus müük (Vastse-Kuuste) Meelis Kihulase puutöönäitus „ V aka all“ (Vastse-Kuuste ) Tõnu Rebase „Puutöö läbi aegade“ (Vanaküla) Käsitööringi juubelinäitus (Rasina) Käsitööringi näitusmüük (Himmaste) Erakogud Näitus „Kallis kaisukaru“ Sven Pärna kogust (Ahja) Nutitelefoni eelkäijad kiidjärvelase erakogudest ja raamatukogust (telefonid, arvutusmasinad, arvelaua d jms) (Kiidjärve) S uveniirklaase Külli Päh n a erakogust ( Saverna, Põlva) Muusikateemaliste kujukeste ( reisidelt ka taaskasutuspoodi d est ) näitus „Siga trummiga“ Hillar Surva kogust (Saverna, Põlva) Inglikujud Helje Põvvati kogust (Põlva) Valik küünalajalgu erakogudest. Ühtlasi olid väljas kõik jõuluvärsikonkursile laekunud luuletused (Põlva) 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele . Raamatukoguhoidjad toovad endiselt välja kaks gruppi : lapsed ja eakad inimesed. Rühmakoolitusi oli 5 1 , mis on eelmise st aastast küll veidi vähem (56), kuid ebatavalistel õppeaastatel ikkagi hea tulemus. Peamiselt on gi tegu raamatukogutundideg a (4 6 ) , m ida oli isegi mullusest rohkem (42). Tunde viidi läbi järgnevalt: Vastse-Kuuste (11), Mehikoorma (10), Räpina (6), Saverna (6), Põlva (4), Tilsi (3), Ahja (2), Veriora (2), Kanepi (1) , Ruusa (1). Tavapäraselt kuulus tundide kavva raamatukogu tutvustamine lasteaialastele ja esimese klassi õpilastele. Verioral said 1. klassi õpilased toreda pealkirjaga üritusel „Tööle kaasa!“ ülevaate kõikidest raamatukogu töölõikudest. (Tegu oli kooliprojektiga, mille raames lapsed oma vanemate töökohti külastasid.) Hinnatav on ka see, kui kogu klassiga tulevad raamatukokku gümnaasiumiõpilased, nt kaasaegsele luulele pühendatud tund 11. klassile Kanepis. Mehikoormas on juba aastaid raamatukogutunnid õppetöösse lõimitud (teemadeks elulooraamatud, perioodika, muistendid, infootsing, raamatukoguhoidja elukutse, luule noortele jne). Vastse-Kuustes , kus tundide läbiviimine samuti aastaid heal järje l , käsitleti õpioskusi (sh õpinguteks vajalikke veebilehti), elektronkataloogi, kogu paigutust ja liike ning teadmiskirjandust. T ä iskasvanutele oli Põlvas kavas diginõu sari . Esimene koolitus veebruaris läks hästi, kuid rohkem neid korraldada ei õnnestunud. Maarja Küla elanikud käisid taas Kiidjärve raamatukogus õppekäikudel. Individ u aalkoolitu si oli vastava lt 281 ja 329 (14,6% vähem). Koolitused viidi läbi kontaktselt ja telefoni teel, virtuaalkoolitusteni veel ei jõutud. Endiselt on kõige tublim individuaalkoolitaja Vastse-Kuuste raamatukogu (162 koolitust ) , esiletõstmist väärivad ka Ruusa ja Valgjärve raamatukogu. Koolituste t eemad olid suures osas tavalised (FB kont o ja meiliaadres s i loomine , pangatoimingud, arve d , lepingu d, avaldus ed, tervise- ja tuludeklaratsioon, ee.Eesti , e-tervis , ID-kaart , digiallkiri, p i leti d, mobiil ID , Smart ID , e-kaubandus, mobiilirakenduste allalaadimine, e-kirjadele manuste ja piltide lisamine jne). Lisandus e-keskkonna kasutamine õppetöös , mis ei saanud olla muidugi valdav, sest raamatukoguhoidjategi jaoks oli kõik uus. Seda tänuväärsem, et leidus raamatukoguhoidjaid, kes teemaga süvitsi tegelema hakkasid . P õhjalikult jagati vastavat õpetust Ruusal (Nutispordi, Learning - Appsi ja Padleti keskkonna kasutamine, Zoom Meetings tarkvara laadimine jpm). 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Ajakirjandus on raamatukoguteenuste tutvustamisel endiselt oluli sel kohal . Elektronkataloogis URRAM kirjeldati trükiväljaannete põhjal 5 2 Põlvamaa raamatukogusid käsitlevat kirjutist . See on võrdne 2018. aastaga , mil maakonnaleht Koit viimase tervik liku aast akäiguna ilmus. Sellest saab järeldada, et Koidu ilmumise lõppemine pole kajastuste arvu kahandanud. Koostöö Lõuna - Eesti Postimehega (Koidu järglasega Põlvam aa kajastamisel) on hea ja lugejad on ajalehe omaks võtnud. Raamatukoguhoidjatel on oma kirjutistega LEP - i paberlehte siiski raskem pääseda kui varem maakonnalehte. P õhjuseks on kolme Kagu- E esti maakonda käsitleva ajalehe piiratud maht ja teemad, mille st kirjutamine Koi dus oli enesestmõistetav , kuid mis LEP -is mõjuksid poolikult (nt üle-eestiliste võistlus t e Põlvamaa eelvoorud). Õnneks kajastab raamatukogude tegemisi ka digileht, kus raamatukogude jaoks uudsed o lid fotogaleriid (nt Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päevast ) . Kokkuvõttes tuleb tunnustada LEP - i ajakirjanike huvi raamatukogude vastu – paber- ja digil e hes kokku ilmus paarkümmend kirjutist. Esiletoomist väärivad Mati Määritsa persoonilugu kauaaegsest Võõpsu raamatukogu juhatajast Lea Saaremäest (31. jaan) ja ülevaade maaraamatukoguhoidja päevast Peril (23. ok t) ning Maarius Suviste intervjuu Ahja raamatukoguhoidja Külli Vardjaga raamatukogu 95. sünnipäeva puhul (13. nov). Lõviosa kirjutisi ilmub vallalehtedes , millega on raamatukogudel samuti hea koostöö. Igal aastal on avaldanud artikleid Põlvamaa raamatukogudest ajakir i Raamatukogu . Kirjutises „Meie parimad“ (nr 2) on alalõik parimaks nooreks raamatukoguhoidjaks valitud Jaanika Tappost. Tiin a Hoop tutvustab samas numbris artiklis „Ra a matukogud pandeemiat trotsima s “ Saverna raamatukogu kogemusi . K ri s ta Pikk on artikl i „Rahvajutu aasta Kiidjärvel“ (nr 6) autor. Samad teemad – toimetulek praegustes tingimustes ja eesti rahvajutu aasta – and sid ainet veel nii mõnelegi artiklile erinevates väljaannetes. Kodulehed . Väga hinnatav on Räpina valla Keskraamatukogu kodule he valmimine ( raamatukogu.rapina.ee ) . Nüüdsest on maakonnas kaks keskset kodulehte, mis haaravad enamiku raamatukogudest. Põlva Keskraamatukogu koduleht vajab kindlasti uuendamist, mis on lähiajal kavas. Kodulehti on ka harukogudel ( Ahja, Kiidjärve, Vast s e-Kuuste, V eriora ). S otsiaalmeedia r oll kasvas kindlasti. Eriti oluline oli FB koroonakevadel, mil lugejad selle kaudu lugemissoove edastasid . FB - leht on 1 3 raamatukogul , kuid lehti, mida raamatukoguhoidjad järjepideval t kasutavad, on palju rohkem (k.a isiklikud). FB-leht loodi Vastse-Kuuste ja Võõpsu raamatukogus. Vastse-Kuustes on FB kasutusel juba ammu, kuid nüüd sai loodud raamatukogu FB - leht. Võõpsus jagab raamatukoguhoidja infot ka Lüübnitsa küla ja Setomaa FB-s. Kui raamatukogul on väga tihe koostöö (palju ühisüritusi) mõne organisatsiooniga , piisab killustatuse vältimiseks ka viim a se FB - st, näite ks avaldab Vanaküla raamatukogu infot Vanaküla-Holvandi külaseltsi FB - lehel . Postitusi oli kokku 1340, mis on 40,3% võrra mullusest rohkem (955). Enim postitusi oli Kiidjärve raamatukogul (452 ! ) . E smakordselt kuulusid postituste hulka ka raamatukoguüritus ed ise, mitte ainult nende tutvust used. Kiidjärve r aamatukoguhoidja Krista Pikk luges FB-s kuuel korral ette ja pöördus aasta lõpul suulise tervitusega oma lugejate poole ( kokku vaadati 1202 korda). Ahja raamatukogu FB - lehel oli väljas virtuaalnäitus ja viidi läbi koolitus. Portaalid . Põlvamaa portaalis ( www.polvamaa.ee ) ilmusid pressiteated Põlva valla raamatukogude töökorraldusest eriolukorra järel, raamatukapi paigaldamisest Põlvas, ülemaakonnalistest üritustest, sealhulgas raamatukogupäevadest, ja raamatukoguhoidjate tunnusta misest. K u ltuurik a va. ee on hästi omaks võetud Põlva vallas, kus kajastatakse peaaegu kõiki raamatukogudes toimuvaid sündmusi (näitustest leiavad tutvustamist suuremad). Väga hea on olnud koostöö portaali toimetaja Leo Arivaga . Teiste valdade raamatukogud kasutavad Kultuurikava vähem. Kultuurikava on ligipääsetav Põlva ja Kanepi valla kodulehel, samuti Põlvamaa portaalis. Räpina vallal on oma kultuurikalender, mis on väljas ka sealse keskraamatukogu kodulehel. Kuulutused (plakatid) on universaalsed (kasutatavad arvutis ja stendidel nii siseruumides kui ka välitingimustes) ja neid ei saa kuidagi alahinnata. Raamatukoguhoidjad soovivad ka vastavat koolitust. Maakonnaraamatukokku paigaldati uus suur kuulutuste alus. Väljaanded . Edda Prükk (Rasina) abistas Vello Punningut raamatu „Ükskord Rasina koolis“ (2020) koostamisel ja avaldamisel . Heli Adamson (Kanepi) abistas Ago Ruusi raamatu „Vana-Võrumaa päevapiltnikud“ (2020) koostamisel. Ilse Aigro (Valgjärve) a bistas Kristiina Praakli t, kes koostab raamatut Valgjärve kultuuriloost. Külli Ots (Põlva) aitas raamatu le „ Eesti vanaisade lood ja salatarkused“ (2020) leida intervjueeritava i d Põlvamaal ning redigeeris Eesti Kultuuri seltside Ühenduse kodulehe ja e- kuukirja artikleid. Põlvas jätkati koostöös Jakob Hurda Seltsiga tahtpäevakalendri avaldamist LEP-i digilehes . 4.9 Andmebaasid . E-kataloog. Andmekogud. Põlvas ja Räpinas j ätkati tavapäraselt kodulooliste artiklite bibliografeerimist U RRAMISSE , vastavalt loodi 2082 ja 406 kirjet. Põlva s sisestatakse ka huvipakkuvamaid artikleid kodulookartoteegist. Töös t e-kataloogiga väärib m ärkimist dubletsete kirjete kokkutõstmine Urrami keskserveril (1761 kirjet). Põlva Keskraamatukogu kodulehel www.raamat.polva.ee on juurdepääs paljudele rahvuskultuuri ja ajalooga seotud andmebaasidele ( Eesti kultuurilooline veeb, SAAGA, BERTA , DIGAR, VAU jt). Esindatud on Eesti raamatukogude suuremad elektronkataloogid ja andmebaasid (ESTER, ERB, ISE, URRAM) ja Riigi Teataja ( eRT ). Oluline on juurdepääs ka Põlvamaa, Põlva valla ja Põlva K ultuuri - ja Huvi keskuse kodulehtedele. Eriolukorra ajal p ropageeriti kodulehel ka ELLUT . 5. 2021. aasta tegevused Aastal 2021 pööratakse s uurt t ähelepanu virtuaalkoolitustele, nii osalemiseks vajalike tehnilistele vahendite olemasolule kui ka korraldamise täiustamisele maakonnatasandil. Jätkuvalt juhitakse tähelepanu kogude puhastamise vajadusele ja inventuuride läbiviimisele ning osutatakse ka praktilist abi. Kindlasti t egeldakse raamatukogude ruumiolude parandamise ja kaasajastamisega. Ollakse avatud senistele ja uutele koostööpartneritele. Püütakse olla paindlikud ja loovad kiiresti muutuvas maailmas . Põlva Keskraamatukogul on juubeliaastaga seoses kavas uuendada koduleht ja logo ning koostada virtuaalnäitus. Koostajad Ene Jaamaste Sirve Valdmaa Külli Ots Direktor Kati Maidla LISA 1. Personali koolitus Tabelis kajastuvad lahtrites koolituste arv ja maht väljaspool maakonna raamatukogu toimunud koolitused. Rahalahtris on koolitusteks kulunud kogusumma. Sulgudes on väljaspool maakonnaraamatukogu kulutatud summa. Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Kanepi vald 9 116 6 81,59 ( 663,73 ) Erastvere - - 41,13 Kanepi - - 18,13 Karilatsi - - 37,60 Krootuse - - 34,70 Maaritsa 1 17 132,60 (95,00) Põlgaste 6 76 258,60 (221,00) Saverna 2 23 124,13 (95,00) Valgjärve - - 34,70 Räpina valla Keskraamatukogu 6 60 521,75 (252,73) Leevaku - - 41,53 Leevi - - 41,53 Linte 2 18 64,90 (50,00) Mehikoorma - - 14,60 Ruusa - - 41,53 Veriora 2 23 83,00 (45,00) Võõpsu - - 12,00 Räpina 2 19 222,66 (157,73) Põlva Keskraamatukogu 41 422 2072.96 (692,00) Ahja 1 8 100,70 (66,00) Himmaste 1 8 92,23 (66,00) Kauksi - - - Kiidjärve - - 23,00 Kiuma - - 38,23 Mooste - - 38,23 Peri 3 17 34,70 Rasina 1 16 103,45 (66,00) Taevaskoja - - 40,98 Tilsi 8 50 135,98 (95,00) Vanaküla - - 38,23 Vastse-Kuuste 18 117 106, 00 (53,00) Põlva 9 206 1321,23 (346,00) Kokku 56 598 32 76,30 (1608,46) LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Ekskursioonid , matkad Ahja Tuglase muuseumi ja Illimari radu külastas raamatukoguhoidja Külli Vardja juhtimisel kaheksa gruppi: Ahja õpilasmaleva rühmad, EPA vilistlased, Kiviõli Naisselts , Tartu Ülikooli pensionäride ühing Vitae, Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osa k ond, Võru Kreutzwaldi Kooli õpilased. Kiidjärve raamatukogus asuvat Kalmer Tennosaare arhiivi tutvustas raamatukoguhoidja Krista Pikk. Osa ekskursioone toimus koostöös RMK Kiidjärve külastuskeskusega, millega kaasnes jalutuskäik Kalmer Tennosaare-mail. Arhiiviga tutvusid Torma seeniorid, huvilised Vändrast ja Lootvina külast, Jõge v amaa Represseeritute Ühingu ja Eesti Genealoogia Seltsi Tartu osakonna liikmed. Ilse Aigro (Valgjärve) tegi giiditöö d 24. veebruaril matkal „Mart Miti jälgedes “ ( V aldo Pandi sünnikoha ja Mart Miti kodutalu Kiltre tutvustus). Margit Õkva korraldas neli allikaretke . Räpina, Mehikoorma, Võõpsu ja Linte raamatukoguhoidjad tutvustasid oma raamatukogusid Läti kolleegidele (Valka rajoonist). Koolitused Kaie Koseri (Mooste) draama õpetu s lastele jõulunäid endiks valmistumisel. Intervjuud (televisioon, raadio, film) : Tiiu Ziugmann (Erastvere raamatukogu-külakeskus) f ilmile „Põlvamaa rahvamajad 2020 “ , mis on nähtav YouTube kanalil. Krista Pikk Aktuaalse Kaamera le Kiidjärve raamatukogu tööst eriolukorras 30. märtsil, reporter Heleri All. Krista Pik k Kalmer Tennosaarest Heimar Lengile Vikerraadio saate le „ Kuldrandevuu“ . Lõigud intervjuust olid eetris 1. ja 29. augustil. Külli Vardja Kaguraadiole sügislaada ja raamatukogu 95. sünnipäeva eel. Mall Kõp p (Vastse-Kuuste) Kaguraadiole maal elamise päeval 23. septembril . S aatelõik Aktuaalsele Kaamerale Tõnu Rebase puutöönäitusest Vanaküla raamatukogus , reporter Leevi Lil l emäe. S aatelõik Aktuaalsele Kaamerale kaisukaru päeva tähistamisest Ahja raamatukogus 27. oktoobril , reporter Leevi Lillemäe. Sõnavõtud Mall Kõp p Vast s e - Kuust e kogukonnamaja koolitu s ruumide ja õppeköögi avamisel vastavalt 11. jaanuaril l 6. septembril . LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2020) Kanepi vald Erastvere Uued valgustid Maaritsa Libisemistõkete paigaldamine sisetrepile (raamatukogu asub teisel korrusel) Põlgaste Elektrijuhtmestiku vahetus Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Uue harjapleki paigaldamine puukuurile Ruusa Fassaadi korrastamine: aukude ja mõrade parandamine, uute vihmaveerennide paigaldamine (osaliselt), trepi ja kaldtee piirdepostide värvimine Võõpsu Tormiga lahti tulnud katusekivide asendamine Põlva Keskraamatukogu Ahja Välistrepi ja aia parandamine, raamatukogu laevalgustite väljavahetamine, ohtlike puude mahavõtmine Kauksi Fassaadi uuendamine (raamatukogu sissekäigu piirkonnas) ja uue välisukse paigaldamine Kiidjärve Puude varjualuse ehitamine, tagavaratrepi rajamine, sisetrepi remont, piksekaitse paigaldamine Peri Sademete sisseimbumise takistamine, elektrisüsteemi häirete kõrvaldamine, lisavalgustuse ja uute laeplaatide lisamine kõrvalruumi (avati käsitöötuba) Taevaskoja Laenutusruumide remont Põlva Veevärgi sisseseadmine koos kraanikausi paigaldamisega raamatukoguhoidjate puhketoas teisel korrusel , m üüri värvimine õuealal LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kanepi vald Erastvere Lastehommikud (2) 11 Kanepi Mudilaste lugemishommik (2) 24 Suvelugemine + lõpuüritus 10 + 12 Rahva- ja jõulujuttude ettelugemine lasteaialastele (4) 48 Lasteaiarühmade näitusekülastused raamatukogus (3 , „Elav värv klaasis“ jt) 38 Muinasjutunäituse „Elas kord…“ külastus ERM-is koostöös gümnaasiumiga 20 last Karilatsi Matk Valgesoosse 4 Lauamängude mängimine 2 Meisterdamine vanadest ajakirjadest 2 Krootuse Ettelugemine lasteaialastele 10 Lauamängud, ristsõnad, meisterdamine (10) 22 Maaritsa Laste ja noorte lauamänguring + ringi suvepiknik koos Elistvere loomapargi külastamisega 259 + 8 6. laste ja noorte suvelugemisvõistlus „Loe ja astu tulevikku “ + lõpupidu 7+6 Põlgaste Lugemisisu üritused (3) 27 Rahvajutuüritus 36 Saverna Lugemisisu hooaja lõpuüritus 17 Kirjandusmängude hommik 27 Ettelugemiskonkurss 10 Illustreerimiskonkurss + lõpuüritus 26+28 Ettelugemishommik 10 Hommikuhämaruse lugemistund 22 Teemahommik lasteaialastele „Minu lemmikraamat“ 12 Valgjärve Pereüritus „Lastepärased lõbusad hetked looduses“ Valgjärve pargis 23 Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Perepäev 45 last Teemaüritus „Tere, kool!“ 30 last Linte Ettelugemine ja meisterdamine (3) 35 Ettelugemine ja koogivalmistamise õpituba 17 Olümpiamängud 8 Setu kultuuri tund koos Maria Rahasepaga (Põlva Seto Selts) 5 Lugemisisu tutvustus Räpina lasteaias 25 Mehikoorma Emakeelepäev 21 Ettelugemine 1.-4 . ja 5.-9 . kl 26 Virtuaalne metsaviktoriin 4 Ruusa Ettelugemine lasteaialastele 13 Joonistamise õpituba (linnud) 14 Paberist kaunistuste meisterdamine 11 Voltimine (süda, liblikas, kalla, lennuk) 13 Veriora Raamaturing (kahel korral) 4 Ilon Wiklandi 90. sünnipäevale pühendatud rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematund 5 Räpina Sõbrapäev 1. kl (2) 30 Teemaüritus „Meil on vastlad“ 4. kl õpilastele (2) 30 Kirjandushommik „Eno Raud ja Sipsik“ lasteaialastele 12 Emakeelepäev 1.-4. kl õpilastele 104 Ettelugemine koolis 2.-4. kl 88 Kirjandusmängud raamatukogus, ühtlasi parimate lugejate vastuvõtt 10 Meisterdamine „Üllatus isale“ 1. kl (2) 25 Meisterdamine „Lilled isale“ 3. kl (2) 30 Näituse „Pikk-pikk teekond“ teematunnid 1.-4. kl (7) 92 Põlva Keskraa m atukogu Ahja Nukitsa konkursi väljapaneku külastamine ja raamatutute tutvustus lasteaia- ja algklassilastele (4) 28 Lastehommik „Palun loe mulle“ algklassi-, lasteaia- ja kodustele lastele (2) . Külas lugemiskoerad Leero ja Mõmmi 50 Fr. Tuglase sünnipäevahommik lasteaialastele . Ringkäik Tuglase muuseumis, „Siili“ ühislugemine , tutvumine vanade asjade kohvriga ja sünnipäevakoogi söömine 12 Kogupereüritus „Ahja pühapäevane laat“ 130 last Lugemiskambri lastetund „Oma olemine ja teiseks minu tegemine“. Sügisvärvilised jutud lindudest, loodushäälte kuulamine, karjalaste mängud ja mõnusad sügisannid raamatukogu aias varjualuse all 14 Hilishommikused ettelug e misminutid lasteaialastele (20. okt) 11 Viktoriin „Poolsada tähtsat raamatutegelast“ 40 Rahvusvaheline kaisukarupäev „Kaisukaru kaisus“ algklassi- ja lasteaialastele . 31 Illikukude (lasteaialaste) hommikutervitus raamatukogu 95. sünnipäeva puhul 14 Kohtumine Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsiga 1.-6. kl 30 Himmaste Meisterdamine Lea Saani juhendamisel (2) 28 Lugemispäev (19) 200 Joonistuspäev (20) 245 Sõbrapäev 16 Himmaste noorte spordipäev 34 Muffinite küpsetamine, mängud 17 Mardipäevakombed 11 Valmistumine kaadripäevaks 12 Kiidjärve Koolivaheaja lugemis- ja joonistamistund (2) 8 Ettelugemine raamatukogu FB-lehel (6): „Koer käib kohut“, muinasjutt „Tuul ja päike“, Helgi Mulleri luuletus „Võilill“, Jüri Parijõe „Maa-alune linn ja „Leivajätk kadus“, Jakob Kõrv „ Veteema heategu“ 12 02 v aatamist Suvelugemine 1 laps Lugemisisu tunnustusüritus koostöös Vastse-Kuuste raamatukoguga 6 Ettelugemis- ja joonistamispäev koos kunstiõpetaja Karin Pikaga 2 Talve- ja jõulujuttude lugemine raamatukogu jõulunurgas 12 last Mooste Jõuluetendus „Rännumehe õnnistus“ Veskiteatris 100 Rahvajuttude ettelugemine lasteaias (2) 16 Lugemisisu lõpuüritus 4 Teatriõpe jõuluetenduseks (2) 8 Teematunnid lasteaias: „Ohud meie ümber“ ja „Minu armas sõbrake“ 14 Peri Kudumine ja tõnnivaka meisterdamine (viimane koos puutöömeister Meelis Kihulasega) 14 Sõbrapäev 10 Rahvajutu aasta ettelugemine (10) 26 Rahvajutu aastale pühendatud allikaretked koos lugude jutustamisega 25 Hõimunädala tähistamine (udmurdi kultuur, keel ja köök) 5 Võru keele nädal sõnas, kirjas ja muusikas 6 Talve alguse ja toomapäeva tervitamine lõkkeõhtu ja multifilmi „Hea kuningas Venceslas “ vaatamine 14 Rasina Raamatukoguhoidja teatraliseeritud raamatututvustused „Rebane ha n ekarjas“, „Saba“ ,Mees ja karu jagavad saaki“ (3) 22 Luuletused sõbrapäevaks 7 Emakeelepäev. Uute lasteraamatute tutvustus 7 Mardid raamatukogus 11 Rahvajuttude tutvustamine 8 Taevaskoja Meisterdamine Epp Metsaluige juhendamisel (4) 52 Tilsi Kohtumine Sass Hennoga 38 Kohtumine Piret Pääriga 31 Kohtumine Kristina Ruderiga 35 Kohtumine Inga Lungega 18 Ettelugemine (24) 160 Voolimine (7) 48 Meisterdamine (10) 17 Mõistatuste lahendamine (3) 9 Vanaküla Ralf Grünbergi näituse „Plastiliinimaailm“ avamine ja õpituba 25 last Jaanipäev. Laste lugemis- ja joonistamisnurk 7 last Muinasjutupühapäev. Eesti muinasjuttude lugemine ja nende põhjal joonistamine 12 last Tõnu Rebase näituse „Puutöö läbi aastate“ avamine ja õpituba 15 last Jõulukaartide meisterdamise töötuba 11 last Vastse-Kuuste Lugemisisu kevad (13, neist 6 veebis) ja sügis (6) 138 Suvelugemise väljakutse + lõpupidu koos lugemiskoer Nepsuga 23 + 12 Lugemis- ja nuputamistund (20). Sisuks ka eesti rahvajuttude ja Põhjamaade kirjanduse tutvustamine 76 Kohtumine Kristina Ruderiga 1.-4. kl 35 Sõbrapäevakohvik koos üllatuslaenutustega 55 last Meelis Kihulase puukäsitöö õpituba 32 Kohtumine Kertu Sillastega, eraldi 1.-3, 4.-6. ja 7.-9 kl 94 Ettelugemispäev koolieelikutele koostöös lasteaiaga 13 Ettelugemispäeva lugemised 1.-4. kl (4) 35 Kohtumine Astrid Hiisjärvega 5.-7. kl 34 Üllatuslaenutuste päev ja kirjanduslike üllatuste kohvik 60 last Kohtumine Markus Saksatamme ja Urmas Nemvaltsiga 1.-5. kl 45 Keskraamatukogu Ettelugemine: Markus Saksatamme ja Contra naljajutte 8 Ettelugemispäev „Loosime raamatu ja loeme üheskoos“ 14 Teemahommik „Meie päikesesüsteem“ lasteaialastele 20 Teemahommik „Lendav imelaev ja muud leiutised“ lasteaialastele 16 Lugemiskoera programmi hooaja lõpupidu Himmastes koostöös sealse raamatukoguga 25 Suvelugemine + lõpuüritus 48+14 Üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamäg i “ Põlvamaa eelvoor 10 Jõuluteemaline loterii-allegri (kahel päeval) 34 Teemaüritus „Laps ja koer “ algklassilastele. Külas lugemiskoer Nepsu 12 Lugemiskoerte programmi infopäev 8 Tsitaadimäng FB-s aprillis ja oktoobris (katkendid ja osaliselt kinni kaetud illustratsioonid raamatutest) Vastati 88 korral Raamatukogupäevad (joonistamis-, meisterdamis- lauamängu- ja ristsõnapäev ning loterii-allegri ) 54 Näituse „Elav värv klaasis“ külastus (lasteaiarühm) 21 Rändnäituse „Pikk-pikk teekond“ teematunnid (7) 146 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Maakondlike ülesannete täitmi ne oli sihipärane . Sujuvalt kulges komplekteerimine, tähelepanu juhiti kogude puhastamisele ja anti kohapeal praktilist abi, aidati läbi viia inventuur Maaritsa raamatukogus. Juhendati uusi töötajaid Lintes, Maaritsas ja Võõpsus. Edastati COVID-19 juhendeid ja anti vajadusel nõu (nt ürituste korraldamise ks ). Korraldati seitse koolitust, mis leidsid osalejatelt head tagasisidet. Esmakordselt viidi läbi virtuaalkoolitused.