Kiri

EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER Pr Kaja Kallas Eesti Vabariigi peaminister Pr Anneli Ott Eesti Vabariigi kultuuriminister Pr Keit Pentus-Rosimannus Eesti Vabariigi rahandusminister Hr Andres Sutt Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Hr Taavi Aas Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister Hr Tanel Kiik Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Hr Aadu Must Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Hr Erki Savisaar Riigikogu rahanduskomisjoni esimees 2. märts 2021. a. Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud abimeetmeteks ja kriisijärgselt valdkonna elavdamiseks Eesti Filmitööstuse Klaster esindab 19 erinevat audiovisuaalvaldkonna ettevõtet: mängu-, anima- dokumentaalfilmide tootjaid; filmide, telereklaamide ja seriaalide tootmisteenuse pakkujaid, ühte viieteistkümnest FIAPF poolt akrediteeritud filmifestivali PÖFF ja selle osana tegutsevat rahvusvahelist filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on Läänemere suurima planeeritava stuudiokompleksi ja filmilinnaku Tallinn Film Wonderland üks osanikke. Käesolev pöördumine on tingitud COVID-19 tegevuspiirangutest, mis on kehtestatud ilma kompensatsioonimehhanismideta ning de facto juba üle aasta väldanud ja jätkuva eriolukorra mõjust audiovisuaalvaldkonnale laiemalt. Peame vajalikuks selgitada kujunenud olukorda ja esitame ettepanekud kriisiga toimetulekuks audiovisuaalvaldkonnas. Audiovisuaalne valdkond on üks rahvusvahelisemaid ja ekspordivõimelisemaid loomemajanduse valdkondi. Filmide tootmise majanduslik mõju ulatub horisontaalses mõttes oluliselt kaugemale valdkonnas registreeritud erialafirmadest (filmitootjad, -järeltootjad, võttetehnika rendifirmad, tootmisteenusepakkujad) ning spetsiifiliste loominguliste annete, tehniliste oskuste ja kogemustega eriala spetsialistidest nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid, jne. Tegemist on  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER mitmeharulise valdkonnaga, mis hõlmab lisaks näitlejatele, muusikutele, heliloojatele ja interpreetidele, ka hulgaliselt loomemajanduseväliseid valdkondi nagu ehitus, majutus, toitlustus, transport - teenusmajandus laiemalt. Seda on eriti hästi tõestanud erinevad Eestis filmitud rahvusvahelised filmid. Filmitootmisel on ka regionaalne mõõde, kuna elavdab majandust tihti väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Võib julgelt öelda, et filmitootmine on üks teenusmajanduse ja turismi kesksemaid promootoreid Eestis, andes oma panuse nii meediavaldkonna arengusse kui ka riigi tutvustamisse välismaal. Kodumaine film oli kriisieelselt üks enim pileteid müüv kultuurivaldkond Eestis: 2019. aastal linastus Eestis kokku 57 kodumaist filmi (29 uut ja 28 vanemat), mille kinokülastuste arv oli 0.9 miljonit. Meenutame kasvõi mõnda viimase aja kultuuri ning ajaloo seisukohast tähelepanuväärsemat filmi nagu “O2”, “Fred Jüssi. Olemise ilu”, “Tõde ja õigus” või “Seltsimees laps”. Ka ​tootmisteenuste eksport oli 2019. aasta lõpuks saavutanud oma senise kõrgtaseme küündides 27 miljoni euroni, moodustades pea 30% valdkondlikust kogukäibest. Omaette läbimurdeliseks teetähiseks võib siin pidada Hollywoodi suurfilmi “Tenet” võtete toomist Eestisse, mille kaudu ainuüksi tekkis 8.9 miljonit eurot maksutulu aastas, s.h. 6.8 miljonit tööjõumaksudena1. ​Pimedate Ööde Filmifestivaliga on seotud üle 500 Eesti ettevõtte. Festivali eealrve on 1.7 miljonit eurot, kus riigieelarvelistest vahenditest kaetakse 0.6 miljonit. Festivali majanduslik tulem on suurusjärgus 4.9 miljonit. PÖFF taastoodab seega iga oma eelarve euro kolmekordselt, iga riigi toetusena panustatud euro tuleb aga tagasi seitsmekordselt. Pandeemia puhkedes sai Euroopa, s.h. Eesti filmivaldkond küll tugevalt räsida, kuid tänu ühekordsetele toetustele ja ettevõtete reservidele oli siiski võimalik toona jätkata. Kriisi teiseks laineks on aga valdkonna vastupanuvõime jõudnud kriitilise piirini. Kinode vahepealse sulgemise, kehtinud piirangute ja nüüd taassulgemise tõttu on juba valminud Eesti filmide vaadatavus kahanenud katastroofiliste numbriteni. Valmivate filmide puhul on aga võimatu planeerida, kas ja mis tingimustel ning millal üldse film kinno võiks jõuda. See on tekitanud olukorra, kus levifirmad ei saa ega taha anda filmitootjatele tootmisrahastuse osana turul väljakujunenud miinimumgarantiisid ehk teisisõnu ettemaksu levitulust. Võrreldes kriisiaja algusega on filmitootjad vähemal või suuremal määral võlgades ning omavahendites puudub edasine reserv, millega katta kriisi kestmisest tulenevaid puudujääke, rääkimata uutest arendustest. Olukord pole sugugi parem tootmisteenuste ekspordi osas. Kriisi kestes ja haigestumusnäitajate pidevas tõusutrendis on päringud tootmisteenuseks Eestis kahanenud olematuks ning järgnevaks 9 kuuks on suurprojektide siiatoomine põhimõtteliselt välistatud. Suvve planeeritavate tootmiste ettevalmistusi tehakse juba praegu ning tulenevalt Eesti epidemioloogilisest olukorrast jääme me valikute ringist paraku välja. Sügis-talvine tootmisteenuste ekspordimaht on aga juba sessoonsuset tulenevalt madalam. Liialdamata võib öelda, et enam kui 100 miljoni eurose aastakäibega filmitööstuse tegevus on Eestis sisuliselt peatunud. Riigipoolse toeta pole filmivaldkond kriisijärgselt võrdses stardipositsioonis ka paljude teiste Euroopa filmiriikidega, kus olukorra leevendamiseks on 1 ​Analüüsis on arvestatud Eesti Filmi Instituudile tootmisteenuse pakkuja poolt esitatud TSD andmeid.  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER asutud meetmeid rakendama. Kokkuvõttes võivad tagasilöögid ulatuda selleni, et osa Eesti filmitööstusest ei taastugi. Oleme sestap olukorras, kus toetusmeetmete väljatöötamise vajadus filmivaldkonnale on aegkriitiline. Filmitööstus vajab täna hädasti nii COVID-19 pandeemia jätkumise ajaks kui ka selle järelmõjude leevendamiseks riiklikku tuge ja selgeid valdkonna eripära arvesse võtvaid abimeetmeid. Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud, mis võimaldaks filmivaldkonnal kriis üle elada ning kriisijärgselt elujõuliselt jätkata, on: 1) Anda filmitööstuse ettevõtetele tagastamatut ​tegevus-, palga- ja levitoetust​. Palgatoetuse puhul palume laiendada selle saajate ringi ning pikendada ka ajalist ulatust nii, et see oleks kättesaadav järgneva 12-kuulise perioodi jooksul kattes töötamise nii töölepingu, kui ka autori- või töövõtulepingu alusel. Selline käsitlus on tingitud valdkondlikust eripärast: filmitööstus toimib projektipõhiselt, kus arvukalt ollakse hõivatud ka autori- või töövõtulepingute alusel, kuna loominguline tööprotsess ei allu klassikalises mõistes tööanadja juhtimisele ja kontrollile. ​Tegevustoetuse osas palume meetme loomist, mis võimaldaks ettevõtetel tegevuse täielikul või olulisel peatumisel kuni käesoleva aasta lõpuni katta ka püsikulusid. ​Levitoetuse ​eesmärk on kompenseerida tootjatele kinolevi täieliku puudumise ja/või piirangute tulemusena saamata jäänud tulude kaotust makstes välja saamata jäänud miinimumgarantiid nii 2020. kui ka 2021. a. filmidele. Peale kinolevi taastumist eraldada otsetoetust igalt müüdud kinopiletilt korvamaks turumahtude kriisijärgset aeglast taasumist, näiteks kuni 6 kuu vältel. 2) Olukorras, kus kogu sektori tööhõive, püsimine ja edaspidine mõjuulatus sõltub otseselt siseriiklikust filmitootmisest palume ​suurendada EFI riigieelarvelist toetust püsivalt 10% aastas võrreldes 2021 aasta mahtudega ja avada Film Estonia tagasimaksesüsteem ​ehk cash rebate ka kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele lisades selleks välismaiste filmidega võrdelised rahalised vahendid​; ​tõsta PÖFFi riigieelarvelist toetust 30%. 3) Töötada koos valdkonna esindajatest koosneva töögrupiga välja ​strateegiline pikemaajalise mõjuga filmivaldkonna arendamise ning tootmisteenuste ekspordiga seotud toetusmeetmestik​. Sektori kriisijärgseks elavdamiseks on 2 peamist initsiatiivi: filmilinnaku stuudiokompleksi ​Tallinn Film Wonderland ​väljaarendamine Läänemere piirkonna strateegilise tõmbekeskusena ja ​PÖFFi online ekspordiplatvormi Creative Gate​ täismahus väljaarendamine. Eesti Filmitööstuse Klastri juhatus Elen Kallas Aet Laigu Marju Lepp Kristian Taska Kultuuriministeerium Meie: 05.03.2021 nr 7-5.13/21-00518-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Filmitööstuse Klastri juhatuse pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, March 2, 2021 1:31 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Gerrit Mäesalu <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Eesti Filmitööstuse Klastri pöördumine Lugupeetud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas, austatud valitsusjuhid ja Riigikogu kultuuri- ja rahanduskomisjoni juhid, Käesolev pöördumine on tingitud COVID-19 tegevuspiirangutest, mis on kehtestatud ilma kompensatsioonimehhanismideta ning de facto juba üle aasta väldanud ja jätkuva eriolukorra mõjust audiovisuaalvaldkonnale laiemalt. Peame vajalikuks selgitada kujunenud olukorda ja alustada dialoogi kriisiga toimetuleku meetmete loomiseks. Pöördumises esitame omapoolsed audiovisuaalvaldkonna eripärasid arvestadavad ettepanekud, mida oleme hea meelega valmis Teile detailsemalt tutvustama ning koostöös riigi ja valdkonna esindajatega parimad lahendused välja töötama. Lugupidamisega, Eesti Filmitööstuse Klastri juhatus Aet Laigu Elen Kallas Marju Lepp Krsitian Taska http://filmiklaster.ee/members EFK pöördumine 02.03.21.pdf  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER Pr Kaja Kallas Eesti Vabariigi peaminister Pr Anneli Ott Eesti Vabariigi kultuuriminister Pr Keit Pentus-Rosimannus Eesti Vabariigi rahandusminister Hr Andres Sutt Eesti Vabariigi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Hr Taavi Aas Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister Hr Tanel Kiik Eesti Vabariigi tervise- ja tööminister Hr Aadu Must Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Hr Erki Savisaar Riigikogu rahanduskomisjoni esimees 2. märts 2021. a. Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud abimeetmeteks ja kriisijärgselt valdkonna elavdamiseks Eesti Filmitööstuse Klaster esindab 19 erinevat audiovisuaalvaldkonna ettevõtet: mängu-, anima- dokumentaalfilmide tootjaid; filmide, telereklaamide ja seriaalide tootmisteenuse pakkujaid, ühte viieteistkümnest FIAPF poolt akrediteeritud filmifestivali PÖFF ja selle osana tegutsevat rahvusvahelist filmitööstuse platvormi Industry@Tallinn & Baltic Event. Klaster on Läänemere suurima planeeritava stuudiokompleksi ja filmilinnaku Tallinn Film Wonderland üks osanikke. Käesolev pöördumine on tingitud COVID-19 tegevuspiirangutest, mis on kehtestatud ilma kompensatsioonimehhanismideta ning de facto juba üle aasta väldanud ja jätkuva eriolukorra mõjust audiovisuaalvaldkonnale laiemalt. Peame vajalikuks selgitada kujunenud olukorda ja esitame ettepanekud kriisiga toimetulekuks audiovisuaalvaldkonnas. Audiovisuaalne valdkond on üks rahvusvahelisemaid ja ekspordivõimelisemaid loomemajanduse valdkondi. Filmide tootmise majanduslik mõju ulatub horisontaalses mõttes oluliselt kaugemale valdkonnas registreeritud erialafirmadest (filmitootjad, -järeltootjad, võttetehnika rendifirmad, tootmisteenusepakkujad) ning spetsiifiliste loominguliste annete, tehniliste oskuste ja kogemustega eriala spetsialistidest nagu režissöörid, kunstnikud, operaatorid, jne. Tegemist on  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER mitmeharulise valdkonnaga, mis hõlmab lisaks näitlejatele, muusikutele, heliloojatele ja interpreetidele, ka hulgaliselt loomemajanduseväliseid valdkondi nagu ehitus, majutus, toitlustus, transport - teenusmajandus laiemalt. Seda on eriti hästi tõestanud erinevad Eestis filmitud rahvusvahelised filmid. Filmitootmisel on ka regionaalne mõõde, kuna elavdab majandust tihti väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Võib julgelt öelda, et filmitootmine on üks teenusmajanduse ja turismi kesksemaid promootoreid Eestis, andes oma panuse nii meediavaldkonna arengusse kui ka riigi tutvustamisse välismaal. Kodumaine film oli kriisieelselt üks enim pileteid müüv kultuurivaldkond Eestis: 2019. aastal linastus Eestis kokku 57 kodumaist filmi (29 uut ja 28 vanemat), mille kinokülastuste arv oli 0.9 miljonit. Meenutame kasvõi mõnda viimase aja kultuuri ning ajaloo seisukohast tähelepanuväärsemat filmi nagu “O2”, “Fred Jüssi. Olemise ilu”, “Tõde ja õigus” või “Seltsimees laps”. Ka ​tootmisteenuste eksport oli 2019. aasta lõpuks saavutanud oma senise kõrgtaseme küündides 27 miljoni euroni, moodustades pea 30% valdkondlikust kogukäibest. Omaette läbimurdeliseks teetähiseks võib siin pidada Hollywoodi suurfilmi “Tenet” võtete toomist Eestisse, mille kaudu ainuüksi tekkis 8.9 miljonit eurot maksutulu aastas, s.h. 6.8 miljonit tööjõumaksudena1. ​Pimedate Ööde Filmifestivaliga on seotud üle 500 Eesti ettevõtte. Festivali eealrve on 1.7 miljonit eurot, kus riigieelarvelistest vahenditest kaetakse 0.6 miljonit. Festivali majanduslik tulem on suurusjärgus 4.9 miljonit. PÖFF taastoodab seega iga oma eelarve euro kolmekordselt, iga riigi toetusena panustatud euro tuleb aga tagasi seitsmekordselt. Pandeemia puhkedes sai Euroopa, s.h. Eesti filmivaldkond küll tugevalt räsida, kuid tänu ühekordsetele toetustele ja ettevõtete reservidele oli siiski võimalik toona jätkata. Kriisi teiseks laineks on aga valdkonna vastupanuvõime jõudnud kriitilise piirini. Kinode vahepealse sulgemise, kehtinud piirangute ja nüüd taassulgemise tõttu on juba valminud Eesti filmide vaadatavus kahanenud katastroofiliste numbriteni. Valmivate filmide puhul on aga võimatu planeerida, kas ja mis tingimustel ning millal üldse film kinno võiks jõuda. See on tekitanud olukorra, kus levifirmad ei saa ega taha anda filmitootjatele tootmisrahastuse osana turul väljakujunenud miinimumgarantiisid ehk teisisõnu ettemaksu levitulust. Võrreldes kriisiaja algusega on filmitootjad vähemal või suuremal määral võlgades ning omavahendites puudub edasine reserv, millega katta kriisi kestmisest tulenevaid puudujääke, rääkimata uutest arendustest. Olukord pole sugugi parem tootmisteenuste ekspordi osas. Kriisi kestes ja haigestumusnäitajate pidevas tõusutrendis on päringud tootmisteenuseks Eestis kahanenud olematuks ning järgnevaks 9 kuuks on suurprojektide siiatoomine põhimõtteliselt välistatud. Suvve planeeritavate tootmiste ettevalmistusi tehakse juba praegu ning tulenevalt Eesti epidemioloogilisest olukorrast jääme me valikute ringist paraku välja. Sügis-talvine tootmisteenuste ekspordimaht on aga juba sessoonsuset tulenevalt madalam. Liialdamata võib öelda, et enam kui 100 miljoni eurose aastakäibega filmitööstuse tegevus on Eestis sisuliselt peatunud. Riigipoolse toeta pole filmivaldkond kriisijärgselt võrdses stardipositsioonis ka paljude teiste Euroopa filmiriikidega, kus olukorra leevendamiseks on 1 ​Analüüsis on arvestatud Eesti Filmi Instituudile tootmisteenuse pakkuja poolt esitatud TSD andmeid.  EESTI FILMITÖÖSTUSE KLASTER asutud meetmeid rakendama. Kokkuvõttes võivad tagasilöögid ulatuda selleni, et osa Eesti filmitööstusest ei taastugi. Oleme sestap olukorras, kus toetusmeetmete väljatöötamise vajadus filmivaldkonnale on aegkriitiline. Filmitööstus vajab täna hädasti nii COVID-19 pandeemia jätkumise ajaks kui ka selle järelmõjude leevendamiseks riiklikku tuge ja selgeid valdkonna eripära arvesse võtvaid abimeetmeid. Eesti Filmitööstuse Klastri ettepanekud, mis võimaldaks filmivaldkonnal kriis üle elada ning kriisijärgselt elujõuliselt jätkata, on: 1) Anda filmitööstuse ettevõtetele tagastamatut ​tegevus-, palga- ja levitoetust​. Palgatoetuse puhul palume laiendada selle saajate ringi ning pikendada ka ajalist ulatust nii, et see oleks kättesaadav järgneva 12-kuulise perioodi jooksul kattes töötamise nii töölepingu, kui ka autori- või töövõtulepingu alusel. Selline käsitlus on tingitud valdkondlikust eripärast: filmitööstus toimib projektipõhiselt, kus arvukalt ollakse hõivatud ka autori- või töövõtulepingute alusel, kuna loominguline tööprotsess ei allu klassikalises mõistes tööanadja juhtimisele ja kontrollile. ​Tegevustoetuse osas palume meetme loomist, mis võimaldaks ettevõtetel tegevuse täielikul või olulisel peatumisel kuni käesoleva aasta lõpuni katta ka püsikulusid. ​Levitoetuse ​eesmärk on kompenseerida tootjatele kinolevi täieliku puudumise ja/või piirangute tulemusena saamata jäänud tulude kaotust makstes välja saamata jäänud miinimumgarantiid nii 2020. kui ka 2021. a. filmidele. Peale kinolevi taastumist eraldada otsetoetust igalt müüdud kinopiletilt korvamaks turumahtude kriisijärgset aeglast taasumist, näiteks kuni 6 kuu vältel. 2) Olukorras, kus kogu sektori tööhõive, püsimine ja edaspidine mõjuulatus sõltub otseselt siseriiklikust filmitootmisest palume ​suurendada EFI riigieelarvelist toetust püsivalt 10% aastas võrreldes 2021 aasta mahtudega ja avada Film Estonia tagasimaksesüsteem ​ehk cash rebate ka kodumaistele filmidele ja erainvesteeringutele lisades selleks välismaiste filmidega võrdelised rahalised vahendid​; ​tõsta PÖFFi riigieelarvelist toetust 30%. 3) Töötada koos valdkonna esindajatest koosneva töögrupiga välja ​strateegiline pikemaajalise mõjuga filmivaldkonna arendamise ning tootmisteenuste ekspordiga seotud toetusmeetmestik​. Sektori kriisijärgseks elavdamiseks on 2 peamist initsiatiivi: filmilinnaku stuudiokompleksi ​Tallinn Film Wonderland ​väljaarendamine Läänemere piirkonna strateegilise tõmbekeskusena ja ​PÖFFi online ekspordiplatvormi Creative Gate​ täismahus väljaarendamine. Eesti Filmitööstuse Klastri juhatus Elen Kallas Aet Laigu Marju Lepp Kristian Taska