Kiri

EELNÕU 2.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eesmärk (1) Uue-Võidu maastikukaitseala1 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Uue-Võidu mõisa parki ja alleed, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. (2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Uue-Võidu piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Karula, Aindu ja Peetrimõisa külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piirde kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.  2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi. (2) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal. (3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lubatud telkimine ja lõkke tegemine õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud ning lõkke tegemine kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (5) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, rahvaürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (6) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (7) Kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. (8) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine; 2) uue maaparandussüsteemi rajamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) Uue-Võidu alleel ja Uue-Võidu mõisapargis puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja puittaimestiku raie. § 6. Vajalik tegevus Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) maavara kaevandamine; 2) energiapuistute rajamine; 3) uuendusraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul hall-lepikutes. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 10. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrus nr 129 „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 11. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. märts 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/138 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 12. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduskaitsest Viljandi rajoonisˮ võeti kohaliku tähtsusega kaitsealana kaitse alla Karula park koos järvega (tühistatud). Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ moodustati Karula järve järvekaitseala (tühistatud). Karula järvekaitseala kaitsekorda täpsustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ. Uue-Võidu maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a. määrusega nr 129. „Järveküla looduskaitseala ja Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Uue-Võidu maastikukaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva maastikukaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Uue-Võidu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Karula, Aindu ja Peetrimõisa külas. Uue-Võidu maastikukaitseala on olnud kaitse all alates aastast 1964, kui Viljandi Rajooni RSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduskaitsest Viljandi rajoonisˮ võeti kohaliku tähtsusega kaitsealana kaitse alla Karula park koos järvega, mis reorganiseeriti Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ Karula järve järvekaitsealaks. Karula järvekaitseala kaitsekorda täpsustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ. Uue-Võidu maastikukaitseala moodustati ning välispiir ja kehtiv kaitse-eeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrusega nr 129. „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamineˮ. Vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Uue-Võidu maastikukaitseala on Viljandi linnarahva ja piirkonna inimeste oluline puhke- ja sportimiskoht. Seepärast rõhutatakse kaitse-eesmärkide sõnastuses vajadust aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e- post [email protected]). Keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 1 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Uue-Võidu mõisa parki ja alleed, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus. Väärtuste kirjeldus ja ohutegurid Looduse mitmekesisus ja elupaigad Kaitseala eesmärk on tagada väärtusliku maastiku kaitse. Kaitseala tuumiku moodustab Karula järv ja kaitseala raamiv tammeallee. Kaitseala asub Sakala kõrgustiku põhjaosas ja on Sakala kõrgustikule iseloomuliku maastikuga. Karula järv asub Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku külgorus (Auksi-Võistre-Karula org) (Arold. I. 2005. Eesti maastikud). Karula järv ja selle ümbruse maastik Karula järv ja selle ümbruse maastik hõlmab Karula järve, endist mõisakeskust, parkmetsa ja selle lähemat ümbrust, hõlmates ka läänepoolset oruperve kuni Tallinna maanteeni. Uue-Võidu maastikukaitseala on Sakala kõrgustikule iseloomulik maastik, kus orud on lõikunud liivakivist lavamaasse. Ürgoru nõlvadelt avanevad maalilised vaated Karula järvele. Karula järve ümbruses on valitsev lainjas põllustatud moreenmaastik. Järvest põhja pool asub soostunud nõgu, endine heinamaa, mis on nüüdseks võsastunud. Järvest lääne pool, kaitsealast väljapool, asus Aindu karjamõis, mis kuulus Pärsti mõisale. Mõisast on säilinud puidust peahoone ja sellest järve pool asuv pargipuistu, mis ilmestab lagedaid rohumaid. Sealt on leitud muistne asulakoht (10.–13. sajand), mis on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse numbriga 13313. Karula järve ja järveümbruse maastiku puhul on tegemist teatud mõttes mõisamaastikuga: kaks mõisakeskust ja vähemalt sajandivanune põllumuster (1900) järve ümbruses. Väärtuslikeks maastikuelementideks on Karula ja Aindu mõisa pargid, eeskätt parkides säilinud põlispuud ja puiesteed. Põlispuud ja allee on kahjuks halvas seisus. Ajalooliselt on oluline väljaspool maastikukaitseala asuv Aindu asulakoht. Tallinna maanteelt avanevad kenad vaated Karula järvele. Kaunite maastikuvaadete säilimisele aitab kaasa maastike avatuna hoidmine ka väljaspool kaitseala. Sellest lähtuvalt on maastikuvaadete säilimiseks oluline jätkata alal traditsioonilist maakasutust – maa kasutamist põllumaana, heinamaana, karjamaana. Karula järve kaldal on leitud kasvamas III kaitsekategooriasse kuuluvat kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata) ja rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha). Järve kaldal on kõrge vanusega lepapuistud, mis on kantud vääriselupaikade registrisse (VEP nr 000819 ja nr 000818). 2 Viljandi maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused väärtuslikud maastikud” alusel on Uue-Võidu maastikukaitseala osa teemaplaneeringukohasest väärtuslikust maastikust (I klass, maakondliku tähtsusega maastik) nr 35 – Karula järv ja ümbrus. Maastik on inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos. Pärandmaastikuks peetakse mingi piirkonna jaoks iseloomulikku maastikku, mis on tekkinud inimese ja looduse kaua kestnud ühistegevusel. Pärandkultuurmaastik on keskkond, mille on ühiselt kujundanud elutu ja elusloodus ning mis hõlmab pärandkooslusi, kultuuripärandit ja pärimuskultuuri. Karula järv Karula järve pindala on 22,1 ha, pikkus 1,3 km, laius 360 m, keskmine sügavus 4,8 m, suurim sügavus 15 m, kõrgus merepinnast 72,4 m, valgla suurus 32,2 km² ja vee maht 1 214 000 m³ (Kask, I. 1964. Eesti NSV järvede nimestik). Karula järv on põhja-lõunasuunaline, tippudest kitsam ja keskelt laiem. Põhi süveneb järsult, sügavaim koht on laiemas osas idakalda lähedal (Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse). Järvest põhja pool asub soostunud ja võsastunud nõgu, mille kaudu voolab järve Uueveski oja, lõuna pool muutub järv sujuvalt kitsamaks ja selle tipust voolab välja Uueveski oja. Lisaks ojale saab järv vett allikatest. Järve põhi on suuremas osas liivane või savine. Järve veepinda alandati 1932. aastal umbes 1 m võrra. Taimestiku hulk järves on keskmine. Kaldataimestik kasvab peaaegu pideva, kord laiema, kord kitsama ribana. Silmapaistvalt domineerib selles vööndis järvekaisel. Vähem leidub pilliroogu, konnaosja, kalmust, pudeltarna jt. Ujulehtedega taimedest on sagedasemad vesikupp ja väike vesiroos. Veesisest taimestikku kohtab hajusate kogumikena kaldavööndi taimestiku servades (Mäemets, A. 1968. Eesti järved). Kaladest leidub järves latikat, särge, ahvenat, haugi, koha, linaskit, nurgu, roosärge, kokre ja lutsu. 2018. aastal tehtud uuringu käigus püüti katsepüügiga järvest kümmet liiki kalu, kõige rohkem särge, nurgu ja roosärge. Uuringuga sedastati, et järve sügavamad veekihid on hapnikuvaesed ning kalad liiguvad vaid kaldavööndis ja vee ülakihis (Luik, M. 2018. Sakala 15. mai. Uuring andis Paala järve kalastikule hea hinnangu). Keskkonnaregistri andmetel on Karula järv veelendlase toitumisala. Ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus Uue-Võidu (Karula) mõisapark ja allee Karula mõisat (saksa k Neu-Woidoma, Karolen) on esmamainitud 1593. aastal. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Helmersenide aadliperekonnale. Mõisas ei olnud välja ehitatud esinduslikku peahoonet, selle aset täitis arvatavasti 19. sajandi esimesel poolel püstitatud kahekorruseline puidust eluhoone. Nii peahoone kui ka arvukad kõrvalhooned paiknesid maalilise Karula ürgoru idakaldal. Uue-Võidu / Karula mõisa peahoone on ümber ehitatud ega ole erilise väärtusega. Uue-Võidu maastikukaitseala põhjapoolne piir jätab endised mõisahooned looduskaitse all olevalt alalt välja. Uue-Võidu maastikukaitseala territooriumile jääb von Helmersenide aadliperekonna kalmistu. Kalmistu on halvas seisus ja hooldamata. 3 Karula mõisapark on rajatud XVIII sajandi lõpul barokkstiilis, kuid XIX sajandil kujundati see vabakujuliseks. Põhilised puuliigid on seal pärn, vaher, arukask, harilik tamm, kuusk ja elupuu. Endine mõisapark on keskmiselt liigirikas. Säilinud on pargi keskosa puistu ja piirdeaia fragmendid. Järveäärne pargiosa on täiesti hävinud, selle asemel on kasvanud lepik. Karula mõisasüdamest Viljandi ja Peetrimõisa poole kulgevat teed ääristab tammeallee. Rekreatsiooniala Karula järv ja selle maalilised kaldad on olnud hinnatud puhkemaastik juba 20. sajandi algusaastatest. Uue-Võidu maastikukaitseala üks eesmärk on aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Karula järv on piirkonna rekreatsiooniala. Järv, niidud ja vaheldusrikas pinnavorm loovad head eeldused puhkamiseks, mida on alal aastakümneid ka viljeletud. Kaitseala kaitsekorda püütakse kujundada nii, et saavutada tasakaal puhkemajanduse vajaduste ning kaitseala esteetiliste ja loodusväärtuste vahel. Maastiku säilimist ohutab traditsioonilise maakasutuse lakkamine, mille tulemusena avatud alad võsastuvad ja kasvavad metsa. Avatud maastikuvaateid ohustab ehitustegevus ja kõrgekasvuliste kultuuride, näiteks energiavõsa rajamine. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Uue-Võidu maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitsealal on oluline tähtsus piirkonna omapärase maastiku, Uue-Võidu mõisa pargi ja allee säilimisel ning säästva puhkemajanduse ja tasakaalustatud keskkonnakasutuse edendamisel. Ala on jätkuvalt puhkemajanduslikus kasutuses ning kuna eelmises peatükis mainitud ohutegurid on endiselt aktuaalsed, siis on otstarbekas kaitset jätkata. Peaasjalikult nii ehitustegevuse kui ka raiete ja kaevandamise negatiivse mõju ärahoidmiseks pole tõhusamat viisi kui kaitse jätkamine. Tegemist ei ole uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. Lisaks eespool kirjas olevale on Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et Uue-Võidu maastikukaitseala koosseisu jääb Uue-Võidu lossipark ja tammeallee. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala tüübiks valiti maastikukaitseala, kuna kaitseala peamine kaitse-eesmärk on omapäraste pinnavormide, maastiku ja järve kaitse. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala sobiv. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme vajaliku piirangu rakendamist (nt ehitamine, metsade majandamine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu ei sobi see maastiku kaitseks. 4 2.4. Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (ojad, teed, mõõdistatud maaüksused). Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. 2020. aasta seisuga on keskkonnaregistri andmetel Uue-Võidu maastikukaitseala pindala 51,7 ha. Pärast välispiiri korrigeerimist on kaitseala pindala 49,9 ha, millest on eramaa 47,7 ha, munitsipaalmaa 0,15 ha, riigimaa 1,3 ha, segaomandis olev maa 0,06 ha ja jätkuvalt riigi omandis olev maa 0,69 ha. Kaitseala pindala väheneb 1,8 ha võrra, välja arvatakse 1,3 ha eramaad ja 0,5 ha riigimaad. Pindala vähenemine on tingitud piirijoone kulgemise korrigeerimisest vastavalt looduslikele piiritähistele ja kinnistupiiridele. Suuremaid piirimuudatusi on tammeallee juures, kus piiri korrigeeritakse nii, et kaitsealast arvatakse välja alad, kus tammeallee on hävinud või kus seda pole olnudki. Välispiiri korrigeeritakse ka Karula mõisapargi osas, nii et pargi liiklusteed ja hooned jääksid kaitsealast välja. Kaitseala välispiir kulgeb Karula tee ja Karula oja truubi juurest teemaa servast vastuvoolu mööda Karula oja paremat kallast kuni Karula järveni. Edasi kulgeb piir mööda Karula järve veepiiri kuni katastriüksuse 71501:002:0433 piiril kulgeva kraavini, edasi mööda kraavi kaitsealapoolset serva kuni kõlvikupiiril asuva kiviaiani ning sealt edasi kulgeb piir kagusse mööda kiviaeda kuni pargipuudeni. Edasi kulgeb piir mööda Karula mõisapargi puistu piiri kuni pargiteeni ning seejärel mööda pargitee(de) serva kuni Peetrimõisa–Karula–Kile tee katastriüksuse (71501:002:0066) nurgani, edasi kulgeb piir nimetatud katastriüksuse serva mööda kuni punktini, kus piir kulgeb risti üle Peetrimõisa–Karula–Kile tee Tammetõru katastriüksuse (71502:002:0461) nurka ning mööda katastriüksuse piiri 24 m kaugusele Peetrimõisa–Karula–Kile tee telgjoonest. Edasi kulgeb piir paralleelselt Peetrimõisa–Karula– Kile tee telgjoonega 24 m kaugusel telgjoonest kuni Tuuliku katastriüksuseni (71501:002:0030), edasi mööda Tuuliku katastriüksuse piiri kuni Peetrimõisa–Karula–Kile teeni, seejärel risti üle tee ning seejärel paralleelselt Karula tee telgjoonega, telgjoonest 24 m kaugusel, kuni Maleva katastriüksuseni (71501:002:0611). Edasi kulgeb piir mööda Maleva katastriüksuse piiri kuni Karula teeni ja edasi samas sihis üle maantee kuni Oru-Veske (71501:002:0132) ja Maleva (7150:002:0612) katastriüksuse nurka. Edasi kulgeb piir mööda Karula tee katastriüksuse piiri kuni Uueveski ojani. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Uue-Võidu piiranguvööndisse. Piiranguvööndi piir ühtib kaitseala välispiiriga. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi (keskkonnaregister) ja Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo spetsialistide välitöödel saadud infot. Praegu kehtib alal 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri, mis vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib kuni 2023. aasta 1. maini. Olemasolevat kaitseala välispiiri korrigeeritakse uuenenud kaardimaterjali kohaselt ja täpsustatakse kaitse-eesmärke. Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku, Karula mõisapargi ja allee kaitse ning võimaldab kogu kaitseala 5 sobivalt majandada. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate elupaikade ja liikide soodsa seisundi ja maastiku säilimise ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Vastavalt kaitsekorra eripärale, majandustegevuse piiramise astmele ja asukohale on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse, Uue-Võidu piiranguvööndisse. Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega kehtetuks Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määrus nr 129 „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Käesolev kaitse-eeskiri ei reguleeri pilliroo ega adru varumist, kuna kaitsealal ei ole adru ega pilliroogu. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. 2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1. Kaitseala eesmärgid Uue-Võidu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Uue-Võidu mõisa parki ja alleed, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. 6 2.5.2.2. Lubatud tegevused Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid erisusi. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegemist on olulise puhkealaga. Kaitseala pinnas ja kooslused on külastuskoormusele suhteliselt vastupidavad ning vajaduse korral külastuskorralduslikke meetmeid rakendades ei kahjusta kaitseala külastamine kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud, on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituseks ettevalmistatud kohas ürituse korraldamiseks piiranguid ei seata. Rahvaürituse reguleerimise eesmärk on ohjata aktiivselt kasutatava ala üleliigset tallamist, millega kaasneb oht, et kaitsealuste liikide leiukohad võivad saada kahjustada või koguni hävida. Kaitseala valitseja saab kaalutlusõigusega hinnata rahvaürituse planeeritavat mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi meetmete rakendamiseks, et ebasoovitavat mõju vältida. Lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Lõkke tegemise piirang on tingitud kaitseala maastikuvaadete ja metsaelupaikade kaitsest. Tule kontrollimatu tegemine on seotud suure tuleriskiga ja koristamata lõkkeasemed risustavad maastikku. Eramaal tuleb lõkke tegemiseks saada nõusolek maaomanikult. Väljaspool tähistatud kohta on lõket lubatud teha kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, näiteks kaitseala hooldustöödel okste ja võsa põletamisel maastikuvaadete avamisel ja poollooduslike koosluste võsast puhastamisel. Praegu kaitsealal telkimiseks ja tuletegemiseks ettevalmistatud kohta ei ole. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral telkimiseks ja lõkke tegemiseks koha ette valmistada. Kaitseala valitseja saab oma kaalutlusõigusega hinnata planeeritava lõkkekoha mõju kaitseväärtustele ning anda soovitusi meetmete rakendamiseks, et ebasoovitavat mõju vältida. Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja harrastuskalapüük. Kaitsealal ei ela selliseid liike, keda jahipidamine ohustaks, seega looduskaitseliselt pole vaja jahti piirata. Jahipidamine kaitsealal toimub jahiseaduse ja jahipidamiseeskirjas sätestatud reeglite kohaselt. Need reeglid on piisavad ka looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks. Selleks et vältida ebasoovitavat metsloomade kogunemist linnaäärsetele aladele ja haiguste levikut, on kaitsealal keelatud kaitseala valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Karula järv on hinnatud harrastuskalapüügi järv ja seal puudub vajadus piirata kalapüüki. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja 7 tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, metsa- ja põllumajandustöödel ning ürituste korraldamisel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine, sest see ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist. Sisepõlemismootoriga veesõidukiga sõitmine on keelatud, sest Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2002. a määruse nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõudedˮ järgi on alla 100 ha suurustel järvedel sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine keelatud, välja arvatud järelevalveks, päästetöödeks ja riigi tellitud uuringute täitmisel. Kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. Täpsustus on vajalik, kuna kaitsealal asuvad haritavad põllumaad, kus võib tekkida vajadus kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid. Kaitsealal on põllumaad 10 ha, so 20% pindalast. Kasutada on lubatud üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Taimekaitsevahendite kasutamisel tuleb juhinduda taimekaitsevahendite kasutamist reguleerivatest reeglitest, näiteks põllumajandusministri määrusest „Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele“. Kui taimekaitsevahendi kasutamine on hädavajalik, peab hoolega järgima kasutusjuhendit ja silmas pidama kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, tuleb kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, sealhulgas püstitada või laiendada paadisilda. Kaitsealal on igasuguse ehitise püstitamiseks vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Kaitse-eeskirjaga piiratakse kaitsealale ehitamist sellisel määral, et see ei kahjustaks objekti looduslikku seisundit ja maastikuilmet. Regulatsiooni eesmärk on võimaldada kaitsealal paiknevate puhkerajatiste (ka paadisillad) ja supluskoha hooldamist ja korrastamist. Vajaduse korral võib lubada rajada autodele parkimisplatsi. Regulatsioon võimaldab kaitsealal asuvate ehitiste rekonstrueerimistöid, sealhulgas von Helmersenide aadliperekonna kalmistu ja mõisapargi piirdeaedade korrastamist. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral üle kaitseala kulgeva elektriliini asendamist maakaabliga ning teiste maa-aluste kommunikatsioonide (sidekaablid) rajamist. Igasugusel ehitamisel tuleb arvestada, et rajatised ei kahjustaks kaitseala maastikuvaateid ja puhkemajanduslikke väärtusi. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Kaitsealal ei ole selliseid kooslusi, mida ohustaks kuivendamine. Läbi kaitseala suubub Karula järve Väikemõisa kuivendussüsteemi eesvool. Kaitsealal endal on kuivendamist vajavaid kooslusi vähe, mistõttu eeldatavalt ka huvi ja vajadus selle tegevuse vastu on väga väike. Maaparanduse rajamine võib 8 olla vajalik väljapool kaitseala ning kuna selle tegevuse eeldatav mõju kaitse-eesmärkidele ei pruugi olla kõige suurem, siis jäetakse võimalus kaaluda selle lubamist. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu või kaitsealal asuva kinnistu kuivendussüsteemi Karula järve või Uueveski ojasse, st võimaldab kaevata uue kraavi. Kaitseala valitsejale jäetakse võimalus igakordselt tegevuse lubamist kaaluda. Nimetatud regulatsioon ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Maastikukaitsealal asuv Karula järv on oluline puhkemajanduslik objekt ning järve supluskoha hooldamisel võib tekkida vajadus muuta kaldajoont (väga väikese tõenäosusega) ja eemaldada setet. 1932. aastal alandati järve pinda umbes 1 m võrra. Tulevikus võib tekkida vajadus järve veetaset tõsta veekogu seisundi parandamiseks. Üldjuhul on järve seisund soodsam, kui vee sügavus on suurem (madalam veetase soodustab järve kinnikasvamist ja talvist hapnikudefitsiidi tekkimist). Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele, mistõttu ei sea see leevendus ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Uue-Võidu alleel ja Uue-Võidu mõisapargis puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja puittaimestiku raie. Kuna kaitseala asub valdavalt eramaal, siis vaatamata sellele, et kaitse-eeskiri lubab kaitsealal korraldada rahvaüritusi, pidada jahti ja teatud tingimustel sõita sõidukiga või maastikusõidukiga, peab selleks olema maaomaniku luba. 2.5.2.3. Metsa majandamine Kaitsealal püütakse leida tasakaal maastikukaitse ning inimtegevuse ja puhkemajanduse vahel. Kaitsealal on keelatud uuendusraie, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul hall-lepikutes. 20. sajandi alguses ja keskpaigas olid Karula järve kaldad lagedamad ja vaated avaramad. Endistele lagedatele aladele on kasvanud puistud, peamiselt on tegemist rohumaadele kasvanud hall-lepikutega. Hall lepikute vanus hakkab jõudma leppade küpsusvanuseni ning kohati on puistutes rohkelt surnud ja viltu vajunud puid. Lepikute suhteliselt kehva tervise tõttu on lepikuid lubatud raiuda kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraie korras. Raietööde kavandamisel tuleb arvestada, et osa järvekalda puistuid on arvatud vääriselupaikade hulka, kus raietööd ei ole soovitatavad. Kaitse-eeskirjaga ei ole kehtestatud raielangi suurust, kuna Uue- Võidu maastikukaitsealal on metsatukad suhteliselt väikse pindalaga ja iga kord tuleks lähtuda konkreetsest olukorrast. Raietööde planeerimisel tuleb püüda säilitada tasakaal maastikuvaadete säilimise ja majandustegevuse vahel. Metsatööd kaitsealal peaksid täitma maastikukujunduslikku ülesannet. Uue-Võidu maastikukaitseala üks peamine eesmärk on puhkemaastiku säilitamine. Peale maastku üldilme kujundamise on kaitseala metsakooslused olulised puhveralad naabruses asuva intensiivse põllumajandusmaastiku ja kaitseala märgalade vahel. Piiranguvööndi metsad kaitsevad Karula järve ja järvekalda märgalasid võimaliku põllumajandusreostuse eest ja hoiavad nõlvadel ära erosiooni. Piiranguvööndi metsade puhverdusvõime (kaitsevõime) tagamiseks ei ole hea metsi lageraie korras maha raiuda. Kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata raietööde mõju kaitse-eesmärkidele ja seega ei sea see leevendus ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. 9 2.5.2.4. Vajalikud tegevused Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. 2.5.2.5. Keelatud tegevused Piiranguvööndis on keelatud energiapuistute rajamine ja maavara kaevandamine. Energiapuistu korral on tegemist intensiivselt majandatava monokultuurse kultuurkooslusega, mille rajamiseks ei ole kaitsealal kohta. Energiapuistute rajamine vähendab kaitseala liigilist mitmekesisust ja ala esteetilist väärtust. Energiapuistu rajamine nõuaks mõne olemasoleva koosluse pindala vähendamist ja on seega vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. Maavara kaevandamine kahjustaks kaitseala põhiväärtuste ehk pinnavormide säilimist, rikuks piirkonna veerežiimi, elupaikade seisundit ja muudaks oluliselt maastiku üldilmet ning on seega vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Uue veekogu rajamine eeldab kaevetöid ja need kahjustavad olemasolevaid pinnavorme (maastiku). 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. LKS § 31 lõike 2 punkti 8 ja kaitse-eeskirja koosmõjust tuleneb, et kaitstaval loodusobjektil võib ehitada üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, mistõttu peab ka juhtudel, kui kehtiva ehitusseadustiku alusel ei ole vajalik kohalikult omavalitsuselt ehitusloa saamine või ehitusteatise esitamine, saama ehitamiseks nõusoleku kaitseala valitsejalt. Sellisel juhul tuleb pöörduda otse kaitseala valitseja poole, sest õigusaktid ei näe ette kohustust pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 10 Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikus 15. juunist 12. juulini 2020. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teade kaitse- eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 15. juuni 2020. a päevalehes Õhtuleht ja 16. juuni 2020. a maakondlikus ajalehes Sakala. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 25. juunil 2020. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva 26 kinnisasja 24 eraomanikule, Keskkonnainspektsioonile ja Viljandi Vallavalitsusele kaitse-eeskirja eelnõu tekst koos seletuskirja ja kaardiga ning teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta. Kirjas tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõule esitas ettepanekud Keskkonnainspektsioon, maaomanik ja kolm kodanikku. Kaitse-eeskirja kohta esitas kirjalikult küsimusi üks maaomanik ja kolm huvilist kodanikku. Keskkonnaamet kohtus asjast huvitatud maaomanikuga 8. juulil 2020. a. kaitsealal ja selgitas kaitse-eeskirja regulatsioone. Maaomaniku küsimustele vastati ka kirjalikult. Huvilise kodaniku ja kodanikegrupi küsimustele vastati kirjalikult, kus selgitati kaitseala kaitse eesmärke ning sellest tulenevalt ka erinevate regulatsioonide mõtet. Esitatud kaitsekorra muudatusettepanekud ja Keskkonnaameti vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis. Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Keskkonnainspektsioon Ettepanek mitte lubada Looduskaitseliselt ei ole vajadust kaitsealal jahipidamist Uue-Võidu jahti piirata. Kaitsealal on lubatud maastikukaitsealal. jahipidamine ja harrastuskalapüük. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Kaitsealal ei ela selliseid liike keda jahipidamine ohustaks. Jahipidamine kaitsealal toimub jahiseaduse ja jahipidamiseeskirjas sätestatud reeglite kohaselt. Need reeglid on piisavad ka looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks. 11 Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Ettepanek regulatsiooni Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ning sõnastamiseks: arvestades ka teiste muudatusettepanekutega Sõidukiga ja maastiku- on sõidukitega kaitsealal liikumist reguleeriva sõidukiga sõitmine punkti sõnastus alljärgnev: väljaspool teid on Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemise ja kaitse sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, korraldamisega seotud kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega tegevusel, kaitseala seotud töödel, rahvaürituste ettevalmistamisel valitseja nõusolekul ja läbiviimisel ning kaitseala valitseja teostataval teadustege- nõusolekul teostataval teadustegevusel. vusel ning kaitse- eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel. Maaomanik Ettepanek, miks Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse- 71501:002:1410 piiranguvööndi piir ei eesmärgiks on kaitsta Uue-Võidu (Karula) võiks lõppeda minu mõisaparki ja alleed. Kaitseala piir on kinnistu piiriga. nihutatud kinnistu servas ca 15 meetrit eemale tammeallee kaitseks. Kavandatav kaitseala piir kulgeb sama kaugel kinnistu piirist, kui olemasolev kaitseala piir. Huvilised kodanikud Ettepanek, et ei tohiks Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, põhimõtteliselt ühtegi et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad ruutmeetrit kaitseala loodusväärtused ning ala piirid peavad olema suurust vähendada, looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt käesolevas kaitsekorras mõistetavad. Suuremaid piirimuudatusi on toodud 1,8 ha võrra kaitse tammeallee juures, kus piiri korrigeeritakse nii, alt välja arvamine on et kaitsealas arvatakse välja alad, kus lubamatu ja tammeallee on hävinud või kus seda pole põhjendamatu. olnudki. Välispiiri korrigeeritakse ka Karula Teretulnud oleks mõisapargi osas, nii et pargi liiklusteed ja kaitseala suurendamine. hooned jääksid kaitsealast välja. Kuna kaitse alt väljajäänud alad ei ole kaitse eesmärki arvestades vajalik kaitse alla hoida, siis oleme selle otsuse puhul lähtunud HMS § 3 lg 2, mille kohaselt ei tohiks kaitse all hoida alasi, mis ei ole vajalikud eesmärgi täitmiseks. Piiranguid pole õiguspärane seada aladele, kus need pole vajalikud ega kohased. 12 Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huvilised kodanikud Ettepanek keelata tuleb 20. sajandi alguses ja keskpaigas olid Karula lageraie ka hall- järve kaldad lagedamad ja vaated avaramad. lepikutes. Erandina võiks Traditsioonilise maakasutuse järgi oli tegu lubada üksikute puude, Karula mõisa mõisasüdamega, kus enamus mitte raielankidena. alast oli lage heina- ja karjamaa. Endistele lagedatele aladele on kasvanud puistud, peamiselt on tegemist rohumaadele kasvanud hall-lepikutega. Lepikute suhteliselt kehva tervise tõttu on lepikuid lubatud raiuda kaitseala valitseja nõusolekul uuendusraie korras. Hinnanguliselt on hall-lepikuid ca 3,5 ha suurusel alal. Uuendusraie (lageriae) on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja saab seada piiranguid, et ei raiutaks lagedaks suuri alasid. Ettepanek keelata 1932. aastal alandati järve pinda umbes 1 m veekogude veetaseme ja võrra. Tulevikus võib tekkida vajadus järve kaldajoone muutmine veetaset tõsta veekogu seisundi parandamiseks ning uue maaparandus- Üldjuhul on järve seisund soodsam, kui vee süsteemi rajamine. sügavus on suurem (madalam veetase Oleme veekogude soodustab järve kinnikasvamist ja talvist veetaseme ja kaldajoone hapnikudefitsiidi tekkimist). Veetaseme muutmise vastu. tõstmisele eelnevalt on vajalik ka järve kaldajoone korrastamine, puhastamine kogunenud mudast ja taimestikust. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Kaitsealal ei ole selliseid kooslusi, mida ohustaks kuivendamine. Läbi kaitseala suubub Karula järve Väikemõisa kuivendussüsteemi eesvool. Kaitsealal endal on kuivendamist vajavaid kooslusi vähe, mistõttu eeldatavalt ka huvi ja vajadus selle tegevuse vastu on väga väike. Maaparanduse rajamine võib olla vajalik väljapool kaitseala ning kuna selle tegevuse eeldatav mõju kaitse-eesmärkidele ei pruugi olla kõige suurem, siis jäetakse võimalus kaaluda selle lubamist. 13 Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huvilised kodanikud Ettepanek keelata ehitada Igasuguse ehitamise keelamine kaitseala ei ole ehitusteatise kohustusega otstarbekas, kuna seetõttu ei ole võimalik või ehitusloakohustus- korrastada kaitsealal asuvaid rajatisi. Kaitseala likku ehitist, sealhulgas valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud lubada püstitada või ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, laiendada paadisilda. püstitamine, sealhulgas püstitada või laiendada paadisilda. Kaitsealal on igasuguse ehitise püstitamiseks vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Kaitse-eeskirjaga piiratakse kaitsealale ehitamist sellisel määral, et see ei kahjustaks objekti looduslikku seisundit ja maastikuilmet. Ühtlasi tähendab see, et maastiku säilimise eesmärgil kaitsealal uusi hoonestusalasid ette ei nähta (st uusi hooneid ei rajata). Regulatsiooni eesmärk on võimaldada kaitsealal paiknevate puhkerajatiste (ka paadisillad) ja supluskoha hooldamist ja korrastamist. Vajaduse korral võib lubada korrastada supluskoha juurde viivat teed ja rajada autodele parkimisplatsi. Regulatsioon võimaldab kaitsealal asuvate ehitiste rekonstrueerimistöid, sealhulgas von Helmersenide aadliperekonna kalmistu ja mõisapargi piirdeaedade korrastamist. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral üle kaitseala kulgeva elektriliini asendamist maakaabliga ning teiste maa-aluste kommunikatsioonide (sidekaablid) rajamist. Igasugusel ehitamisel tuleb arvestada, et rajatised ei kahjustaks kaitseala maastikuvaateid ja puhkemajanduslikke väärtusi. 14 Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huvilised kodanikud Ettepanek muuta peamist Uue-Võidu maastikukaitseala on moodustatud, eesmärki elurikkuse ja et kaitsta väärtusliku maastiku ja seepärast on ökosüsteemide säilimist kaitseala tüübiks maastikukaitseala. Vastavalt eelistavateks. LKS §-le 28 on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole alal selliseid kaitsealuseid liike või haruldasi ökosüsteeme, mis viitaks vajadusele moodustada looduskaitseala. Looduväärtusi kaitstakse seal, kus nad esinevad. Uue-Võidu kaitseala peamiseks väärtuseks on ajalooliselt välja kujunenud vaheldusrikas kultuurmaastik. Ala esinevad kaitsealused liigid (kahkjaspunane sõrmkäpp, rohekas käokeel) on tüüpilised soistele niitudele ja nende säilimine sõltub niitude hooldamisest. Veelendlane on nahkhiireliik, kellele sobivad elupaigaks vanade (pargi)puudega ja järvekestega kultuurmaastik. Mõõdukas inimtegevus pigem soosib nende liikide säilimist. 15  Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huvilised kodanikud Ettepanek keelata Kaitsealal on lubatud biotsiidi, pestitsiidid, herbitsiidid, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, väetised või kehtestada välja arvatud metsamaal, poollooduslikul senisest rangemad rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. piirangud nende Täpsustus on vajalik kuna kaitsealal asuvad kasutamiseks kogu haritavad põllumaad, kus võib tekkida vajadus kaitsealal. Vähemalt kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid. glüfosaati sisaldavate Kaitsealal on põllumaad 10 ha, so 20% (WHO hinnangul vähki pindalast. Kasutada on lubatud üksnes Eestis tekitav) mürk- ametlikult registreeritud ja konkreetseteks kemikaalide ja sellega tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid sarnaste kemikaalide vastavalt kasutusjuhendile. Taimekaitsetöid kasutamine oleks õige võib teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja elurikkuse huvides kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda keelustada. agrotehniliste ega muude meetmetega. Kui taimekaitsevahendi kasutamine on hädavajalik, peab hoolega järgima kasutusjuhendit ja silmas pidama kõiki ohutusnõudeid, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning ümbritsevale keskkonnale. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna ja põhjavette, tuleb kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest. Mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmise eesmärgil kehtib Eestis juba aastaid kõikide õitsvate taimede, sealhulgas ka umbrohtude pritsimise keeld. Ettepanek, et kaitseala Kaitse-eeskirjaga reguleeritakse kõrval tuleks samuti looduskaitseseaduse alusel moodustatud maavarade ja turba kaitsealade kaitsekorda. Kaitse-eeskirja kaevandamist regulatsioon kehtib kaitseala territooriumil. keelata/piirata. Väljaspool kaitseala reguleeritakse maakasutust planeeringutega. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada Karula järve ja selle ümbruse maastiku kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. 16 Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Uue-Võidu maastikukaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Uue-Võidu maastikukaitsealast on eramaad 95,6%, riigimaad 2,6%, munitsipaalmaad 0,3%, jätkuvalt riigi omanduses olevat maad 1,4% ja segaomanduses olevat maad 0,1%. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kaitseala piiri korrigeerimise tulemusena muutub kaitseala 1,8 ha võrra väiksemaks, mille tulemusena suureneb maamaksu laekumine Viljandi vallavalitsusele ligikaudu 7 eurot aastas. Muutub puistute (metsade) majandamise kord. Kaob ära võimalus uuendada metsa turberaie korras. Samas on aga võimalik vähemalt kohati uuendada lepikuid lageraie korras. Kaitsealale ei jää keskkonnaregistri andmetel hooldamist ja osaliselt taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Riigimetsa majandamisest saamata jääv tulu ei muutu, sest riigimetsa alal pole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi 17 muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 18  Ministeeriumid 02.03.2021 nr 1-4/20/3604-3 Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisega seotud dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, mis käsitleb Uue-Võidu maastikukaitseala kaitsekorra muutmist ning Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1998. a määruse nr 129 „Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” kehtetuks tunnistamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Uue-Võidu maastikukaitseala kaart Meelis Suurkask, 516 4997 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1256 - Uue-Võidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri Seoses valitsuse vahetusega esitatakse korduvkooskõlastamisele. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4de8db2-58cf-4051-bd4b-be3703bef8fe Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b4de8db2-58cf-4051-bd4b-be3703bef8fe?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main