Kiri

Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri” muutmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 2 alusel on keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” võetud kaitse alla Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas ning Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna külas asuv Koidula must-toonekure püsielupaik. Eelnõukohase määrusega muudetakse kaitstava loodusobjekti tüüpi, kuna püsielupaiga maa-ala liidetakse Tillniidu looduskaitsealaga. Koidula must-toonekure püsielupaik hõlmab osaliselt Tillniidu loodusala. Tillniidu looduskaitseala moodustatakse kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüüpide, metsavajakute alade ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks. Püsielupaiga maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on see ala otstarbekas kaitsealaga liita. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai (tel 384 8681, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e- post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja muudatuste põhjendused Tillniidu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must-toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku. Tillniidu looduskaitseala puhul ei võeta kaitse alla uut ala, vaid liidetakse lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad alad üheks terviklikuks kaitsealaks ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. Koidula must-toonekure püsielupaiga maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste kompleksist, mistõttu on see ala otstarbekas kaitsealaga liita. Lisaks must-toonekure elupaigale leidub püsielupaiga territooriumil ka kaitse- eesmärgiks olevaid metsaelupaigatüüpe – vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo- lehtmetsad. Tillniidu looduskaitseala moodustamise tõttu puudub vajadus ala kaitsmiseks püsielupaigana. Tillniidu looduskaitseala kaitsekord tagab must-toonekure elupaiga säilimise. Püsielupaiga territoorium, mis kuulus ka varem sihtkaitsevööndisse, on kaitseala koosseisus määratud 1 Koidula sihtkaitsevööndisse. Määruse muutmisega ei kaasne alade kaitse alt välja arvamist, muutub vaid kaitstava loodusobjekti tüüp ja kaitsekord. Selleks et vältida sama ala topeltkaitset, tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 2 lõike 31 punkt 1, millega võeti kaitse alla Koidula must-toonekure püsielupaik. Seoses sellega eemaldatakse määruse § 5 lõikes 1 esitatud püsielupaikade loetelust „Koidula” ja tunnistatakse kehtetuks lisas esitatud Koidula püsielupaiga kaart. Moodustatava Tillniidu looduskaitseala pindala on 403,7 ha. Kaitsealale juurde liidetud Koidula must-toonekure püsielupaiga pindala on 57,2 ha ja see asub kogu ulatuses riigimaal. Püsielupaiga piir viiakse kaitsealaga liitmisel vastavusse põhikaardi objektide ja maaüksuste piiridega. 3. Menetluse kirjeldus Tillniidu looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusega sai avalikkuse kaasamise käigus tutvuda Keskkonnaameti veebilehel, Keskkonnaameti Türi kontoris, Türi Vallavalitsuses ja Kehtna Vallavalitsuses kuni 07.09.2018. Teade väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 21.08.2018 ajalehes Järva Teataja ja 22.08.2018 ajalehes Raplamaa Sõnumid. Avalikustamise käigus saadeti kahele eramaaomanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Kotkaklubile ning Türi ja Kehtna Vallavalitsusele väljatöötamise kavatsus paberkandjal või elektrooniliselt ning paluti kaitseala moodustamise kohta arvamust avaldada. Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu pidi toimuma 18.09.2018 Keskkonnaameti Türi kontoris, kuid arutelule ei tulnud ühtegi osalejat. Avalikkuse kaasamise käigus väljatöötamise kavatsuse kohta Keskkonnaametile arvamusi ei esitatud. Tillniidu looduskaitseala moodustamise menetlus algatati keskkonnaministri 30.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/693. Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avalik väljapanek, mille käigus selgitati ka Koidula must-toonekure püsielupaiga liitmist kaitsealaga, toimus 20.05‒05.06.2020 Keskkonnaameti, Türi ja Kehtna Vallavalitsuse veebilehel. Teade kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 19.05.2020 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Järva Teataja ning 20.05.2020 kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus avalikustamise teade 15.05.2020. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Kehtna ja Türi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks (05.06.2020) ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avalikku arutelu ei toimunud, sest soovi selle korraldamiseks ei esitatud. Koidula must-toonekure püsielupaiga liitmise kohta Tillniidu looduskaitsealaga ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Riigimetsa Majandamise Keskus palus selgitada, kui kaua kaitstakse võimalikku must-toonekure elupaika, kus lind ei ela. Menetlusosalisele selgitati, et must-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt tuleb jätkuvalt kaitsta ka neid elupaiku, kus linnud pole viimaste aastate jooksul pesitsenud. Koidula must-toonekure püsielupaiga territooriumil olevat elupaika on hinnatud liigile jätkuvalt sobivaks pesitsuskohaks seal leiduva vana metsa osakaalu tõttu. Tillniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgi seadmisel on arvestanud sellega, et 2 kuna kaitsealal on olemas liigi jaoks sobiv elupaik, siis võimaldab see must-toonekurel alale tagasi pöörduda. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 437 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tillniidu loodusala, mis hõlmab osaliselt Tillniidu looduskaitseala. Seetõttu tuleb Tillniidu looduskaitseala tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Tillniidu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–256). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kaitstava ala tüübi muutmine aitab paremini tagada kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüüpide ja must-toonekure elupaiga kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Tillniidu looduskaitseala moodustamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Koidula must-toonekure püsielupaik on alates 3. juulist 2006. a riikliku kaitse all ja jääb ka edaspidi kaitse alla Tillniidu looduskaitseala koosseisus, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning 3 riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Püsielupaiga Tillniidu looduskaitseala koosseisu liitmisel ei muutu ala tsoneering, mistõttu kohaliku omavalitsuse tulubaasi määrus ei mõjuta. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kuna kaitsealaga liidetakse riigi omanduses olev maa, siis puudub määrusel mõju riigile omandamise osas. Püsielupaiga territooriumile ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Samuti puudub mõju Natura 2000 erametsamaa toetuse eelarvele, sest tegemist on riigimaaga. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele vähendab range kaitse Järvamaal puidukasutuse tulu keskmiselt 101 eurot hektari kohta aastas. Püsielupaiga liitmine Tillniidu looduskaitsealaga ei mõjuta metsamajandamises saamata jäävat tulu, sest ala kaitsekord oluliselt ei muutu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 4  Vabariigi Valitsuse määruse „Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide Tillniidu looduskaitseala, Tillniidu hoiuala, Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaiga, Koidula must-toonekure püsielupaiga ja projekteeritava Kastna metsa looduskaitseala põhjal Tillniidu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) ning kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Kaitseala asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna ja Koogiste külas ning Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas. Moodustatava Tillniidu looduskaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all Tillniidu looduskaitsealana, Tillniidu hoiualana, Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaigana ja Koidula must-toonekure püsielupaigana. Tillniidu looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrusega nr 254 „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ. Tillniidu hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnasˮ. Koidula must-toonekure püsielupaik on moodustatud keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaigaks on vastavalt looduskaitseseaduse § 50 lõike 1 punktile 4 väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses. Kaitsealaga liidetakse projekteeritav Kastna metsa looduskaitseala, mille moodustamise ettepaneku esitas 2017. aastal Riigimetsa Majandamise Keskus metsa range kaitse tagamiseks seni ebapiisavalt kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsade osas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla päris uut ala, vaid liidetakse lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad alad üheks terviklikuks kaitsealaks, laiendatakse kaitstavat ala metsavajakute alade kaitseks riigimaal ja kehtestatakse uus kaitse- eeskiri. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasolevate kaitstavate alade kaitsekorda, liites need üheks kaitsealaks, määratakse loodusobjekti tüübiks looduskaitseala, laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse uus kaitse-eeskiri. Muudatuse on tinginud vajadus tagada paremini nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide, metsavajakute alade (laane-, salu- ja soovikumetsade) ja kaitsealuste linnuliikide ning nende elupaikade kaitse. Kaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluvat Tillniidu loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai (tel 384 8681, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on osaliselt andnud Renno Nellis ja keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitsealal kaitstakse kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must-toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Tillniidu looduskaitseala kaitse all olemise eeldus on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus ning loodusdirektiivi rakendamine. Haruldus ja ohustatus Kaitsealal asuvad metsakooslused vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Vanad loodusmetsad (9010*) on vähese inimmõjuga looduslikud metsad, aga ka looduslikult uuenenud põlendike alade noored metsad. Eestis kuuluvad sellesse tüüpi nii okas-, sega- kui ka lehtmetsad, mis ei kuulu vanade laialehiste või rohunditerikaste kuusikute hulka. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele. Neile iseloomuliku puistuga metsad on intensiivse metsamajandamise tõttu ohustatud ja kaotanud paljud loodusmetsadele omaseid tunnuseid. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on laiamahuline elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii meie soostuvad metsad, madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Elupaigatüüpi ohustab kuivendamine. Vanad metsakooslused, laane-, salu- ja soovikumetsad on Eestis ohustatud, kuna intensiivse metsamajandusega on vanade metsade pindala järjest vähenenud (vanuse nihkumine nooremate 2 metsade poole). Kuna need metsakooslused kasvavad viljakal pinnasel ja on suurema tootlikkusega, siis on ka majanduslik huvi nende osas suurem. Vanade metsakoosluste säilitamine on eriti oluline, kuna need pakuvad elupaika väga paljudele erinevatele liikidele, sealhulgas majandustegevuse ja häirimise suhtes tundlikele liikidele. Asko Lõhmuse metsade tüpoloogilise analüüsi tulemusel leiti, et vanadele metsadele iseloomuliku elustiku säilimise tagamiseks tuleb range kaitse alla võtta rohkem laane-, salu- ja sooviku tüübirühmadesse kuuluvaid metsi. Must-toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) I lisasse. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekurge kui inimpelglikku lindu peetakse väga tundlikuks inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses. Must-toonekure arvukust ja levikut piirav peamine faktor on metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemine ning inimese põhjustatud häirimine. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt metsamassiivide killustumine ja puistu mitmekesisus. Peamised ohutegurid on metsamajandus, puuliikide osakaalu muutumine, lageraied, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi halvenemisel. Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt). Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-toonekure kaitse tegevuskava). Seega toimib must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure praeguseks arvukuseks on hinnatud 40–60 paari (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017). Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) on üks Euroopa kõige arvukamatest kotkastest. Vaatamata sellele peetakse liiki ohustatuks, kuna tema areaal ja arvukus on eelmise sajandiga võrreldes vähenenud. Liik on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi ohulähedane ning looduskaitseseaduse alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka ning kuulub linnudirektiivi I lisasse. Väike-konnakotka praeguseks arvukuseks Eestis võib hinnata 500–600 paari (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017). Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suurt ühtlast metsamassiivi. Eelistab elupaigana vanu kuuse- ja kuusesegametsi. Väike-konnakotka pesapuud asuvad enamasti vanas, üle 70 aasta vanuses puistus ning on üldiselt vanemad ja rinnasdiameetrilt suuremad kui neid ümbritseva puistu ülejäänud esimese rinde puud, mis näitab, et kotkad valivad pesapuuks enamasti suurima ja tugevaima puu puistus. Eesti väike-konnakotkapopulatsiooni mõjutab kõige enam pesapaikade hävimine, mis on tingitud väike-konnakotkaste eelistusest rajada pesi just vanematesse, raieküpsetesse puistutesse, ning toitumisalade hävimine ja kvaliteedi halvenemine. (Väike- konnakotka kaitse tegevuskava) Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Tillniidu looduskaitseala kuulub osaliselt Tillniidu loodusala (EE0020326) koosseisus üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala 3 eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Kaitse-eesmärgiks seatavate elupaigatüüpide vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on ühtlasi ka Eesti riigi rahvusvaheliseks kohustuseks. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Tillniidu looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud liikide kaitseks. Samas pole nende liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria kaitsealustest liikidest, mida kaitseala kaitse- eesmärgiks ei seata, asuvad kaitsealal laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja sulgjas õhik (Neckera pennata). Lisaks on alal registreeritud kanakulli (Accipiter gentilis) pesapaik, mis on varisenud. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Tillniidu looduskaitsealal leidub haruldasi ja ohustatud loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe vanu loodusmetsi (9010*) ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning metsavajaku aladena laane-, salu- ja soovikumetsi. Kaitseala pakub elupaiku I kaitsekategooria linnuliikidele väike- konnakotkale ja must-toonekurele. Kaitsealal on 2015. ja 2017. aastal toimunud inventuuride käigus kaardistatud (eksperdid Renno Nellis ja Taimo Türnpu) 98 ha elupaigatüüpi 9010* (esinduslikkusega A–C) ja 66 ha elupaigatüüpi 9080* (esinduslikkusega A–C). Lisaks leidub kaitsealal 28,3 ha potentsiaalset elupaigatüüpi 9010* ja 1,5 ha potentsiaalset elupaigatüüpi 9080*, kus hinnanguliselt umbes 30 aasta jooksul kujunevad välja praegu puuduvad või vähearvukad loodusmetsa tunnused. Potentsiaalsed elupaigad ei vasta veel elupaiga tunnustele peamiselt vähese surnud puidu ja lamapuidu koguse tõttu, mis on kunagiste hooldusraiete mõju. Kaitseala metsad on peamiselt mustika ja sinihelmika kasvukohatüübi (Jaanus Paali Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi) metsad. Kaitsealal kaitstakse metsavajakute alasid. Eesti pindalast moodustab mets umbes poole (ligikaudu 2,2 miljonit ha), olles seega riigi suurim väärtus. Eesti metsanduse arengukava 4 (aastani 2020) eesmärk on parandada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, nii et see teeniks strateegilist eesmärki „Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud”. Ka looduskaitse arengukava kohaselt peab vastavalt metsa range kaitse miinimumvajaduse uuringutele rangelt kaitstavate metsade kogum aastaks 2020 olema tüpoloogiliselt esinduslik ja hõlmama vähemalt 10% metsamaast. Range kaitse all oleva metsamaa pindala suurendamine on oluline, kuna intensiivsest metsamajandusest on mõjutatud tuhanded omamaised metsades elutsevad liigid. Osale liikidele mõjub intensiivne metsamajandus laastavalt, kuna vanade metsade osakaal on hakanud vähenema, metsamaastik on killustunud ning kaovad sobilikud elupaigad ja võimalused ümberasumiseks. Kõige enam on ohustatud laane-, salu- ja soovikumetsa kooslused, mis paistavad silma suure liigirikkusega. Ohustatud on need sellepärast, et viljakal pinnasel kasvavad metsad on suurema tootlikkusega ning seetõttu on ka majanduslik huvi nende vastu suurem (majandatakse rohkem). A. Lõhmuse Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et metsanduse arengukavaga seatud eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt kaitse alla võtta ehk range kaitse esinduslikkust tõsta eelkõige salu- ja laanemetsade tüüpi kuuluvate metsade osas. Tüpoloogilise esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100-aastastele) metsadele iseloomuliku elusiku säilimise. Tillniidu looduskaitsealale jääb ligikaudu 106 ha metsavajakute alasid, millest umbes 13 ha moodustavad laanemetsad, 73 ha salumetsad ja 20 ha soovikumetsad. Tillniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on must-toonekure ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Keskkonnaregistri andmetel jääb kaitsealale kaks must-toonekure elupaika. Kummaski pesapaigas ei ole must-toonekurg aastaid pesitsenud, kuid must-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt tuleb jätkuvalt kaitsta ka neid elupaiku, kus linnud pole viimaste aastate jooksul pesitsenud. Need elupaigad on alternatiivseks elupaigaks uutele paaridele, või neile, kelle pesapaigad on meile teadmata ja võimalik, et metsade majandamise tõttu hävinud. On tõenäoline, et metsamajanduse praeguse intensiivsuse juures muutuvad olemasolevad püsielupaigad aja jooksul must-toonekure populatsiooni hoidmise seisukohalt aina olulisemaks, sest vanu ja sobivaid puistuid on juba praegu majandusmetsades kriitilisel hulgal (Must- toonekure kaitse tegevuskava). Kaitseala läänepoolne must-toonekure pesapaik leiti kaitsealalt 1990. aastate keskel ja kurg pesitses alal 2000. aastani. 1998. aastal looduslik pesa varises, misjärel asendati see samal aastal tehispesaga, mis oli asustatud 1998. ja 2000. aastal. Seda must-toonekure pesapaika on hinnatud liigile jätkuvalt sobivaks pesitsuskohaks (Nellis, 2015). Kaitseala idapoolne must-toonekure pesapaik leiti kaitsealalt 1987. aastal ning on vööndis leiduva vana metsa osakaalu tõttu liigile samuti jätkuvalt sobiv elupaik. Keskkonnaregistri andmetel jääb kaitsealale üks väike-konnakotka elupaik, mis leiti kaitsealalt 2015. aastal, pesa oli asustatud. Ka viimaste kinnitatud vaatlusandmete (2017) põhjal oli pesa asustatud. Lisaks eespool toodule on Tillniidu looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on osaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitseala hõlmab osaliselt Tillniidu loodusala. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi, loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpe ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, siis rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (näiteks 5 liikumispiirang väike-konnakotka häirimise vältimiseks pesitsusajal). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (nt teede servad, metsasihid, kraavikaldad, mõõdistatud maaüksused). Kui piiritlemisel ei olnud võimalik kasutada eespool nimetatud objekte, kasutati mõttelist sirgjoont. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Planeeritava Tillniidu looduskaitseala kogupindala on 403,7 ha, millest 7,2 ha asub eramaal ja 396,5 ha riigimaal. Kaitseala maa-ala tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Kaitseala jaguneb Tillniidu, Kastnametsa, Koidula ja Vanaaseme sihtkaitsevööndiks. Praegu on kaitse all 347 ha (sellest Tillniidu looduskaitseala 37,9 ha, Tillniidu hoiuala 251,9 ha, hoiualaga kattub osaliselt Vanaaseme15 püsielupaik, Koidula must-toonekure püsielupaik 57,2 ha), sellest 98 ha on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, ülejäänud ala paikneb hoiualal, kus tsoneering puudub. 249 ha varem hoiuala koosseisus olnud maast arvatakse sihtkaitsevööndi koosseisu. Kaitstava ala pindala suureneb 56,7 ha võrra, sest sellega liidetakse riigimaal asuv projekteeritav Kastna metsa looduskaitseala. Kaitseala moodustamisega täiendavaid eramaid kaitseala koosseisu ei arvata. Kaitse all oleva eramaa pindala väheneb 1,2 ha, seni jäi kaitstavatele aladele kokku 8,4 ha eramaid. Kaitseala piiresse jääb kaks eraomanduses olevat katastriüksust Jaani (29202:007:0110) ja Vanaalle (29202:007:0619), mis kuulusid varem vastavalt Tillniidu looduskaitseala ja Tillniidu hoiuala koosseisu. Kaitsealale ulatuvast eramaast 5,1 ha tsoneeritakse varasemalt hoiualalt sihtkaitsevööndisse. Tillniidu looduskaitseala moodustavad lähestikku paiknevad olemasolevad kaitstavad loodusobjektid ja kaitseala välispiiris võrreldes varasemaga suuri muutusi ei toimu. Kaitseala piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuste piiriga ning sellega liidetakse riigimaal asuv projekteeritav Kastna metsa looduskaitseala. Kaitseala välispiiri ja sihtkaitsevööndite piiri määramisel on lähtutud kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide, metsavajakute alade ja liikide elupaikade paiknemisest. Märjemate metsakoosluste kaitseks on nende läheduses paiknevad piirikraavid piiritletud kaitseala koosseisu. Tillniidu looduskaitseala koosneb kolmest lahustükist. Kaitseala läänepoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud Käru metskond 49 (29202:007:0400) maaüksuse piiri ja tee kaitsealapoolset serva. Põhjapoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud valdavalt Käru metskond 49 (29202:007:0400) ja Pilviku (29202:007:0092) maaüksuse piire, kraavikaldaid, teeservi ja metsasihte. Idapoolse lahustüki piiritlemisel on kasutatud Käru metskond 62 (37501:004:0850) maaüksuse piiri, kraavikaldaid, metsasihte ja teeservi, lõunaosas ka mõttelisi sirgeid (kuna kaitseala välispiir kattub selles osas Koidula sihtkaitsevööndi piiriga, siis on punktide koordinaadid esitatud nimetatud vööndi kirjelduses). Tillniidu sihtkaitsevööndi pindala on 237,8 ha ning selle moodustavad endine Tillniidu hoiuala ja Tillniidu looduskaitseala põhjaosa. Vööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaigatüüpide (9010* ja 9080*) ning laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse. Vöönd koosneb kahest lahustükist. Läänepoolse lahustüki lääne- ja põhjapiir kulgeb mööda Käru metskond 49 6 (29202:007:0400) maaüksuse piiri, idapiir mööda tee kaitsealapoolset serva ja lõunapiir mööda kraavikallast (kraav ei jää vööndisse). Idapoolse lahustüki piir kulgeb Kastnametsa sihtkaitsevööndi poolses osas mööda kraavikallast (kraav asub Tillniidu sihtkaitsevööndis), jätkub mööda kraavi kaitsealavälist kallast ja Käru metskond 49 (29202:007:0400) maaüksuse piiri. Vööndi lääneosas kulgeb piir mööda kraavi kaitseala välist kallast, sealt edasi mööda tee kaitsealapoolset serva ja metsasihti kuni Vanaalle (29202:007:0619) maaüksuse servani (punkti koordinaadid X: 560 551,786 ja Y: 6 522 876,038) ja sealt edasi mõttelise sirgena uuesti Vanaalle (29202:007:0619) maaüksuse servani (punkti koordinaadid X: 560 740,270 ja Y: 6 522 870,220 m). Edasi läheb vööndi piir mööda teeraja ja metsasihi kaitsealapoolset serva, Käru metskond 49 (29202:007:0400) ja Pilviku (29202:007:0092) maaüksuse piiri. Seejärel, vööndi Vanaaseme sihtkaitsevööndiga piirnevas osas, järgib piir vaheldumisi kraavide kaitsealapoolseid kaldaid ja tee kaitsealapoolset serva. Kastnametsa sihtkaitsevööndi pindala on 60 ha. Tegemist on olemasolevate kaitstavate aladega liidetava projekteeritava Kastna metsa looduskaitseala territooriumiga. Vööndi kaitse- eesmärk on laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse. Vööndi piir kulgeb suures osas mööda kraavikaldaid. Kraavid on piiritletud vööndisse, üksnes Tillniidu sihtkaitsevööndiga piirnev kraav ei kuulu Kastnametsa sihtkaitsevööndisse. Vööndi idaosas on piiritlemisel kasutatud Käru metskond 49 (29202:007:0400) maaüksuse piiri. Koidula sihtkaitsevööndi pindala on 85,4 ha ja selle moodustavad endised Tillniidu looduskaitseala ja Koidula must-toonekure püsielupaik. Vööndi kaitse-eesmärk on must- toonekure elupaiga ja metsaelupaigatüüpide (9010* ja 9080*) kaitse. Vöönd koosneb kahest lahustükist. Läänepoolse lahustüki läänepiir kulgeb mööda Käru metskond 49 (29202:007:0400) maaüksuse piiri, põhjapiir mööda kraavikallast (kraav jääb vööndisse) ja idapiir mööda tee kaitsealapoolset serva. Lõunaosas on piiritlemisel kasutatud mõttelist sirget teeservast (punkti koordinaadid X: 557 890,953 ja Y: 6 518 824,048 m) Käru metskond 49 (29202:007:0400) maaüksuse piirini (punkti koordinaadid X: 557 890,380 ja Y: 6 518 824,116 m). Vööndi idapoolse lahustüki lääne- ja põhjaosas on piiritlemisel kasutatud metsasihtide ja tee kaitsealapoolset serva. Idaosas kulgeb piir mööda kraavi kaitsealapoolset kallast, metsasihi kaitsealapoolset serva ja Käru metskond 62 (37501:004:0850) maaüksuse piiri. Vööndi lõunaosas ei olnud piiritlemisel võimalik kasutada põhikaardi objekte ega mõõdistatud maaüksuseid, seetõttu on kasutatud mõttelisi sirgeid. Seejuures on arvestatud, et vööndis asuvad metsaelupaigatüübid oleksid vööndisse piiritletud. Piir kulgeb Käru metskond 62 (37501:004:0850) maaüksuse servast (punkti koordinaadid X: 563 245,519 ja Y: 6 520 885,857 m) lääne poole kuni punktini koordinaatidega X: 562 996,855 ja Y: 6 520 733,110 m. Sealt edasi läheb piir kraavini (punkti koordinaadid X: 562 819,900 ja Y: 6 520 730,800 m), suundub sealt mööda kraavi kaitsealapoolset kallast põhja kuni punktini koordinaatidega X: 562 810,267 ja Y: 6 520 852,608 m, kust suundub mõttelise sirgena läände kuni punktini koordinaatidega X: 562 627,477 ja Y: 6 520 862,132 m. Seejärel suundub piir põhja kuni punktini koordinaatidega X: 562 625,097 ja Y: 6 520 928,797 m, kust pöördub läände punktideni koordinaatidega X: 562 577,025 ja Y: 6 520 946,483 m ning X: 562 490,860 ja Y: 6 520 943,762 m. Mõtteline sirge kulgeb kuni metsasihi servani (punkti koordinaadid X: 562 400,301 ja Y: 6 520 957,084 m). Vanaaseme sihtkaitsevööndi pindala on 20,5 ha ja see on moodustatud endise Tillniidu hoiuala ja Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaiga territooriumile. Vööndi kaitse- eesmärk on väike-konnakotka ja tema elupaiga ning metsaelupaigatüüpide (9010* ja 9080*) kaitse. Vööndi lõuna-, lääne- ja kirdeosa piiritlemisel on kasutatud kraavikaldaid (kraavid ei jää 7 vööndisse). Vööndi põhja- ja idaosas kulgeb piir mööda Pilviku (29202:007:0092) maaüksuse piiri. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ja metsaelupaigatüüpide inventuuride tulemusi (hindasid eksperdid Renno Nellis ja OÜ Metsaruum). Metsavajakute osas on arvestatud Asko Lõhmuse jt 2004. aastal ilmunud uuringut „Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia”, milles seatakse metsade range kaitse miinimumeesmärgiks 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanametsa pindalast, ning A. Lõhmuse koostatud 2016. aasta analüüsi „Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs” ja selle hilisemaid täpsustusi ja range kaitse töörühma otsuseid. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad kaitseala liikide ja looduslike metsaelupaikade soodsa seisundi ning oleksid proportsionaalsed saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale moodustavad kaitseala neli sihtkaitsevööndit. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei taga kaitse- eesmärgiks olevate metsakoosluste ning liikide elupaikade säilimist. Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on metsaraie ja kuivendamine. Metsaelupaigatüüpide kaitseks on vajalik jätta need alad majandamisest välja. Sellega kaitstakse ka elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades ja keda leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Märjemate metsaelupaigatüüpide hea seisundi säilimiseks ei tohi samuti rajada ega taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta senist hüdroloogilist režiimi, et piirata kuivendamise negatiivset mõju. Laane-, salu- ja soovikumetsa kooslused on ohustatud 8 sellepärast, et kasvavad viljakal pinnasel, on suurema tootlikkusega ning seetõttu on ka majanduslik huvi nende vastu suurem (majandatakse rohkem). Lähtuvalt uutest teadmistest on kavas muuta kaitseala kaitse-eesmärke. Võrreldes varasemaga on eesmärk kaitsta metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi, loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vanu loodusmetsi (9010*) ja soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must- toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku. Kaitse-eesmärkide hulgast jäetakse välja elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), sest viimaste inventuuride andmetel neid elupaigatüüpe kaitsealal ei leidu. Elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), liigirikkad madalsood (7230) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on senise Tillniidu hoiuala kaitse-eesmärkide hulgas olnud ekslikult, sest nende elupaigatüüpide kriteeriumitele vastavaid kooslusi hoiualal inventeeritud ei ole. Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrust nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrus nr 254 „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Eraldi määrusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must- toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 2 lõike 31 punkt 1, millega võeti kaitse alla Koidula must-toonekure püsielupaik. Kaitsealal ei ole reguleeritud adru ega pilliroo varumist, kuna kaitsealal ei leidu adru ja varumist võimaldaval määral pilliroogu. Kaitsealal ei reguleerita ujuvvahendiga sõitmist, kuna kaitsealal puuduvad selleks sobivad veekogud. Lisaks ei ole reguleeritud poollooduslike koosluste hooldamist, kuna alal poollooduslikud kooslused puuduvad. 2.5.2. Kaitseala kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Vanaaseme sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, et tagada väike-konnakotka häireteta pesitsus. Liikumispiirangu seadmisel on lähtutud looduskaitseseaduse § 50 lõikes 5 sätestatud ajalisest piirangust. Inimeste viibimine Vanaaseme sihtkaitsevööndis väike-konnakotka pesitsemise ja poegade eest hoolitsemise ajal on keelatud, sest see võib inimpelglikku lindu pesitsemise ajal oluliselt häirida, vähendades sellega pesitsusedukust ja ohustades kaitse-eesmärki. Suurim oht on vanalinnu pesalt hirmutamine ja kurna jahtumine. Kuigi inimtegevusest sõltuv liik võib näida saagijahil julgena ja kartmatuna, ei ole ta seda siiski oma pesapaigal. Kaitsealal viibimiseks loetakse ka kaitse- eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Väljaspool liigi pesitsusaega ja pärast poegade iseseisvumist ei kahjusta jahipidamine ja kalapüük kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Kaitsealal ei ole must-toonekure elupaikades liikumispiirangut kehtestatud, kuna tegemist on vähekülastatava piirkonnaga ja must-toonekurg ei ole seal aastaid pesitsenud, küll on vööndis säilinud kaitset väärivad liigi elupaigad. 9 Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. Rahvaüritus on kindla(te) isiku(te) poolt kindla(te)sse kohta(desse) kokku kutsutud ehk organiseeritud ja kindlal ajal toimuv ettekavatsetud sündmus (mitte spontaanne idee). Piirarv kümme on käsitletav ühe väiksema grupina, mille lubamine kaitsealale nõusolekut küsimata ei kahjusta kaitse-eesmärke. Rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Selline regulatsioon on vajalik, et kaitseala valitseja saaks seada tingimusi ürituse toimumisele, nii et see ei kahjustaks ala kaitseväärtusi. Kuigi kaitsealal ei ole must-toonekure jaoks liikumispiirangut kehtestatud, on vaja must-toonekure kaitse vajadusest lähtuvalt häiringute tase madal hoida. Osalejate arvu piirang jätab kaitseala valitsejale võimaluse jälgida kaitseala kasutust ja vajaduse korral koormust suunata või hajutada. Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on sõidukiga, maastikusõidukiga ja jalgrattaga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Kaitseala läbivad maaparandussüsteemide (Kuusiku3 TTP- 469, Riiumaa2, Kohensoo3 TTP-241, Kohensoo4 TTP-241 ja Kohensoo6 TTP-241) kraavid. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Kaitseala valitsejale selles küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud siis, kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi ja rohttaimed. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärki ega kahjustataks loodusväärtusi. Kaitsealal paiknevate maaparandussüsteemi kraavide hooldamine on eelkõige vajalik must-toonekure toitumispaiga nõudlusest lähtuvalt, sest must-toonekurg kasutab toitumispaigana peamiselt vooluveekogusid (muuhulgas kuivenduskraave) ning kaitseala kraavid on liigile potentsiaalne toitumisala. Loodusliku veerežiimi taastamine võimaldab kaitseala metsaelupaigatüüpide seisundi parandamist kraavide sulgemise teel. Lisaks tuleb arvestada, et tegevused ei häiriks väike-konnakotka ja must-toonekure pesitsemist ja seetõttu on vajalik seada ajalisi piiranguid. 10 Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Üldiselt on sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas võib tekkida vajadus teha liikide elupaikades nende kvaliteedi suurendamiseks hooldustöid ja aidata metsades nende kujunemisele kaasa (noorendikes või kohtades, mis ei vasta elupaiga kriteeriumitele ja on lähiminevikus majandatud). Koosluse kujundamisena võib kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise teel või häilude raiumist metsakoosluste mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada, et raiutaval alal ei häiritaks väike-konnakotka ja must-toonekure pesitsemist ja seetõttu on vajalik seada raiele ajalisi piiranguid. Liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikke tegevusi planeeritakse kaitsealal väike-konnakotka ja must-toonekure elupaiga vajadusest lähtuvalt. Näiteks eelistab must-toonekurg toituda avatud lennukoridoriga ojadel ja kraavidel, mistõttu on toitumisala säilitamiseks vajalik kraavikaldad puhastada võsast. Vajalikuks võib osutuda ka täiendava tehispesa paigaldamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd. Olemasolevateks rajatisteks kaitsealal, mille hooldamiseks võib tekkida vajadus, on teed. Kaitseala valitseja nõusolek on vajalik näiteks puude raieks tee äärest külgnähtavuse parandamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja taotleda näiteks lume lükkamiseks, pinnase hööveldamiseks teekatte pealt ja üksiku teele kukkunud puu eemaldamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud telkimine ja lõkke tegemine. Kaitsealal ettevalmistatud telkimis- ja lõkkekohti ei ole ning neid ei ole plaanis ka rajada. Telkimise ja lõkke tegemise lubamine kaitseala valitseja nõusolekul võimaldab seada tegevusele tingimusi metsaelupaigatüüpide, väike-konnakotka ja must-toonekure elupaiga kaitseks. 2.5.2.1. Keelatud tegevused Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Kaitse-eeskirjaga ei tehta olulisi leevendusi majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise osas, kuna need tegevused seaksid ohtu kaitseala loodusväärtuste säilimise. Kaitsealal lubatakse ainult neid tegevusi, mis aitavad kaasa kaitse-eesmärgi täitmisele. Majanduslikeks huvideks oleksid piirkonnas kindlasti metsaraied. Kaitsealal jääb keelatuks metsamajandamine, sest kaitseala peamine eesmärk on loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide ning väärtuslike laane-, salu- ja soovikumetsade säilitamine looduslikus seisundis. Samuti on metsaraie keelamine oluline kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade säilimise seisukohast. Metsaraiete lubamist sihtkaitsevööndis majanduslikel eesmärkidel ei võimalda ka looduskaitseseadus. Kaevandamine muudaks veerežiimi ja seeläbi looduslikke kooslusi, mis on otseses vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega. 11 Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Rajatise püstitamine kaitseala tarbeks võimaldab kaitsealale püstitada näiteks tähiseid. Kuna sihtkaitsevööndis paikneb eramaid, siis jäetakse maaomanikule võimalus püstitada rajatisi (nt teavitav silt). Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsakoosluste kahjustamist. Keelatud on inimeste viibimine Vanaaseme sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Tähtajaline liikumispiirang on kehtestatud vööndis pesitseva väike-konnakotka kaitseks. Väike-konnakotkad on eriti tundlikud häiringute suhtes pesitsusperioodil. Suurim oht on vanalinnu pesalt hirmutamine ja kurna jahtumine. Kuigi inimtegevusest sõltuv liik võib näida saagijahil julgena ja kartmatuna, ei ole ta seda siiski oma pesapaigal. Väike-konnakotka pesa asub metsaservast keskmiselt 80 m kaugusel ja on kergesti ohustatud inimtegevusest. 2.5.3. Tegevuse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Arvestades, et Tillniidu looduskaitseala on peaaegu kogu ulatuses kaetud väärtuslike metsakooslustega, siis on vähe tõenäoline, et kaitseala valitseja saab ala kaitse-eesmärke silmas pidades § 8 lõikes 2 nimetatud tegevusi lubada. Samas on looduskaitseseaduse § 14 lõikega 1 antud kaitseala valitsejale kaalutlusõigus, kuna tegevuse lubamine või mittelubamine sõltub konkreetsest olukorrast. 3. Menetluse kirjeldus Tillniidu looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsusega sai avalikkuse kaasamise käigus tutvuda Keskkonnaameti veebilehel, Keskkonnaameti Türi kontoris, Türi Vallavalitsuses ja Kehtna Vallavalitsuses kuni 07.09.2018. Teade väljatöötamise kavatsuse kohta avaldati 21.08.2018 ajalehes Järva Teataja ja 22.08.2018 ajalehes Raplamaa Sõnumid. Avalikustamise käigus saadeti kahele eramaaomanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Kotkaklubile ning Türi ja Kehtna Vallavalitsusele väljatöötamise kavatsus paberkandjal või 12 elektrooniliselt ning paluti kaitseala moodustamise kohta arvamust avaldada. Avalikkuse kaasamise käigus väljatöötamise kavatsuse kohta Keskkonnaametile arvamusi ei esitatud. Väljatöötamise kavatsust puudutav arutelu pidi toimuma 18.09.2018 Keskkonnaameti Türi kontoris, kuid arutelule ei tulnud ühtegi osalejat. Tillniidu looduskaitseala moodustamise menetlus algatati keskkonnaministri 30.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/693. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardi avalik väljapanek toimus 20.05‒05.06.2020 Keskkonnaameti, Türi ja Kehtna Vallavalitsuse veebilehel. Teade kaitse-eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 19.05.2020 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Järva Teataja ning 20.05.2020 kohalikus ajalehes Raplamaa Sõnumid. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus avalikustamise teade 15.05.2020. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kahele eramaa omanikule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Kehtna ja Türi Vallavalitsusele teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Kirjas paluti esitada parandusettepanekud ja vastuväited kaitse-eeskirja eelnõu kohta. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks (05.06.2020) ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avalikku arutelu ei toimunud, sest soovi selle korraldamiseks ei esitatud. Kaitse-eeskirja eelnõu kohta esitas ettepanekuid Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaamet vastas ettepanekute tegijale kirjalikult (18.06.2020). Info laekunud ettepanekute ja nende arvesse võtmise või arvesse võtmata jätmise kohta on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Laekunud ettepanekud ja menetleja otsus Ettepaneku esitaja Ettepaneku/arvamuse sisu Menetleja otsus Riigimetsa Majandamise 1. Ettepanek määrus ja 1. Ettepaneku esitajale Keskus seletuskiri sõnastada nii, et selgitati, et must-toonekure kaitstakse must-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt elupaika, sest lind pesitses tuleb jätkuvalt kaitsta ka alal viimati 2000. a. Paluti neid elupaiku, kus linnud selgitada, kui kaua kaitstakse pole viimaste aastate jooksul võimalikku must-toonekure pesitsenud. Mõlemad must- elupaika, kus lind ei ela. toonekure pesapaigad on hinnatud liigile jätkuvalt sobivaks pesitsuskohaks vööndis leiduva vana metsa osakaalu tõttu. Kaitse- eesmärgi seadmisel on arvestanud sellega, et kuna kaitsealal on olemas liigi jaoks sobiv elupaik, siis võimaldab see must- toonekurel alale tagasi pöörduda. 13 2. Seletuskirjas kasutatakse 2. Arvamusega ei nõustuta, must-toonekure ja väike- sest seletuskirjas on konnakotka osas vananenud arvukuse hinnangus arvukuse andmeid. kasutatud kõige uuemat ülevaadet „Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017 (2019)ˮ, kus on esitatud Eesti linnustiku viimati uuendatud liiginimestik ning uued hinnangud linnuliikide pesitsusaegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta. 3. Paluti selgitada, miks on 3. Ettepaneku esitajale väike-konnakotkas, kelle selgitati, et populatsiooni seisund on kaitsekategooriate muutmine hinnatud 2018. a kaitse ei ole seotud Tillniidu tegevuskavas heaks, endiselt looduskaitseala kaitse- esimeses kaitsekategoorias. eeskirja eelnõu menetlusega. I kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus eraldi määrusega. 4. Ettepaneku esitaja ei 4. Ettepaneku esitajale nõustu piirirajatiste (kraavid, selgitati, et enamik mulded, sihid), metsateede piiriäärseid sihte ja teid on koos teekraavidega ja kaitsealast välja jäetud. eesvoolude arvamisega Märjemate metsakoosluste kaitseala koosseisu. Kuna kaitseks on nende läheduses eesvoolud ja teekraavid paiknevad piirikraavid peavad tagama ka väljaspool piiritletud kaitseala kaitseala asuva koosseisu. Kaitsekorra maaparandussüsteemi väljatöötamisel on toimimise, ei nõustuta maaparandussüsteemidega kaalutlusõiguse arvestatud ja nende hoiutööd rakendamisega kaitseala valitseja maaparandushoiutööde nõusolekul lubatud. teostamiseks. Kaitseala valitsejale kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. 5. Ettepanek seletuskirjas 5. Ettepanekust tulenevalt rohttaimede niitmine ümber korrigeeriti seletuskirja mõtestada, kuna rohttaimede sõnastust. niitmisel pole võimalik puittaimi säilitada. 14 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud EÜ Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 437 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Tillniidu loodusala, mis hõlmab osaliselt Tillniidu looduskaitseala. Seetõttu tuleb Tillniidu looduskaitseala tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Tillniidu loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–256). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek eemaldada Tillniidu loodusala eesmärkide hulgast elupaigatüübid liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), sest viimaste inventuuride põhjal on algselt kaardistatud elupaigatüüpide asemele määratud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Liigirikkad madalsood (7230) on loodusala kaitse-eesmärgiks määratud ekslikult, sest seda elupaigatüüpi ei ole alal kunagi inventeeritud. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek viia Tillniidu loodusala piir vastavusse kaitseala piiriga (välja arvatud Kastnametsa sihtkaitsevööndi osa, mis ei lähe loodusala koosseisu). Tillniidu loodusala osakaal väheneb 1,5 ha Vanaalle (29202:007:0619) katastriüksusel, sest piir viiakse vastavusse põhikaardi ja maaüksuse piiriga ning see arvestab loodusväärtuste paiknemist. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste (metsaelupaigatüüpide, metsavajakute alade, liikide ja nende elupaikade) kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. 15 Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Suurem osa Tillniidu looduskaitsealast on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. See osa alast, mis pole varem kaitse all olnud, arvatakse looduskaitsealasse Riigimetsa Majandamise Keskuse ettepanekul metsa range kaitse tagamiseks seni ebapiisavalt kaitstud laane-, salu- ja soovikumetsade osas. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta. Kohaliku omavalitsuse (Kehtna valla) maamaksutulu väheneb ligikaudu 470 euro võrra, sest 249 ha varem hoiuala koosseisus olnud maast ja 56,7 ha varem mitte kaitse all olnud maast arvatakse sihtkaitsevööndi koosseisu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud, kui piirangud on olulised enamal kui 50% kinnisasja pindalast (VV 08.07.2004 määrus nr 242). Täiendavaid maa omandamise kulusid riigieelarvest ei teki, sest kaitsealale jäävate eramaade puhul ei ole piirangud olulised enamal kui 50% kinnisasja pindalast. Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule antakse toetust, et kompenseerida Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas. Kulutused Natura metsa toetusele suurenevad selle 5,1 ha erametsamaa osas, mis arvatakse hoiualalt sihtkaitsevööndisse. Seal hakatakse varasema 60 euro hektari kohta aastas maksma 110 eurot hektari kohta aastas. Kaitsealale ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi. Tillniidu looduskaitseala moodustamisega plaanitakse arvata sihtkaitsevööndisse 60 ha (sellest 3,7 ha on küps mets) varem kaitse all mitte olnud riigimetsa. Lisaks kavandatakse tsoneeringu muudatusega arvata 244 ha (sellest 64 ha on küps mets ja 19 ha valmiv mets) varem hoiualal olnud riigimetsa sihtkaitsevööndisse. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele vähendab range kaitse puidukasutuse tulu Rapla maakonnas 86 eurot hektari kohta aastas. Kuna hoiuala metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli majanduspiirangutega metsade 16 kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 720 eurot aastas. Kaitse all mitte olnud majandusmetsa sihtkaitsevööndisse arvamisel väheneb puidutulu küpse metsa osas 319 eurot aastas. Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 17  EELNÕU 2.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri¹ Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Rapla maakonnas Kehtna vallas Kastna ja Koogiste külas ning Järva maakonnas Türi vallas Jõeküla ja Kändliku külas asuv ala, mille nimeks saab Tillniidu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) metsakooslusi, sealhulgas laane-, salu- ja soovikumetsi; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vanad loodusmetsad (9010*)3 ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid linnuliike väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja must-toonekurge (Ciconia nigra) ning nende elupaiku. (3) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEALA KAITSEKORD § 5. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: 1) Tillniidu sihtkaitsevöönd; 2) Kastnametsa sihtkaitsevöönd; 3) Koidula sihtkaitsevöönd; 4) Vanaaseme sihtkaitsevöönd. § 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Tillniidu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaigatüüpide ning laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse. (2) Kastnametsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on laane-, salu- ja soovikumetsade kaitse. (3) Koidula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on must-toonekure elupaiga ja metsaelupaigatüüpide kaitse. (4) Vanaaseme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väike-konnakotka ja tema elupaiga ning metsaelupaigatüüpide kaitse. § 7. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 4 sätestatud ajal Vanaaseme sihtkaitsevööndis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Kaitsealal on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga, maastikusõidukiga ja jalgrattaga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel. (5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 4) olemasolevate rajatiste hooldustööd; 5) telkimine ja lõkke tegemine; 6) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 4) inimeste viibimine Vanaaseme sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrus nr 254 „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 30 tunnistatakse kehtetuks; 2) lisas esitatud kaart „Tillniidu” tunnistatakse kehtetuks. § 13. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/693 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 14. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. ¹ EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). ² Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2001. a määrusega nr 254 „Tillniidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri” moodustatud Tillniidu looduskaitseala, Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” moodustatud Tillniidu hoiuala ja keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” moodustatud Koidula must-toonekure püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 437 hõlmab kaitseala osaliselt Tillniidu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. ³ Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister ´ Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Tillniidu looduskaitseala  Ministeeriumid 02.03.2021 nr 1-4/20/2871-3 Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Looduskaitseala kaart 4. Must-toonekure ja suur-konnakotka PEP määrus 5. Must-toonekure ja suur-konnakotka PEP seletuskiri Kristi Pai, 384 8681 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruse nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. § 1. Määruse muutmine Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määruses nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 31 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 eemaldatakse püsielupaikade loetelust „Koidula”; 3) lisas esitatud Koidula püsielupaiga kaart tunnistatakse kehtetuks. § 2. Muudatuste põhjendused Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi muutmise kohta. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 4. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/693 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 5. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/20-1364 - Tillniidu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Seoses valitsuse vahetusega esitatakse korduvkooskõlastamisele. Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/33312b5d-9479-4817-8468-9ab39a677efc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/33312b5d-9479-4817-8468-9ab39a677efc?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main