dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Kantsleri põhitegevusAvalik

Uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke (233533) alusdokumentide kinnitamine ning hanke- ja eksperdikomisjonide moodustamine

Kultuuriministeerium · 1. märts 2021
Viit
153
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Kantsleri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-3 Kantsleri käskkirjad
Toimik
1-3/2021 Kantsleri käskkirjad
Vastutaja
Erle Toiger

Failid

  • 📎153 01.03.2021 Kantsleri põhitegevus.bdoc2480 KB

Sisu (failidest)

1 / 20 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 233533 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Kultuuriministeerium (70000941) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Karja tn 23 Hankija veebiaadress: http://www.kul.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 2 / 20 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) Lühikirjeldus: Riigihankega tellitakse uuring "Loomevaldkondade kestlikkus". Rakendusuuringu eesmärk on saada arengustsenaariumite taustal sõnastatud poliitikasoovitusi loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, millele toetuda kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sh loomevaldkondade juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete väljatöötamisel. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 233533 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 73300000-5 Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 3 / 20 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 4 / 20 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 5 / 20 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 6 / 20 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 7 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“ Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 8 / 20 Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 9 / 20 ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 10 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 11 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 12 / 20 SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 13 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 14 / 20 SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 15 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastuja see muudab tema aususe küsitavaks“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 16 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 17 / 20 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 18 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 19 / 20 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 20 / 20 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt kaks kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), sh uuringu nimetus, valmimiseaeg, tellija(d), partneri(d) projekti läbiviimisel ja tööde lühikirjeldus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 233533 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) PAKKUJA MEESKOND Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama projekti töörühma (meeskonna), mille koosseisu kuulub projektijuht, analüütik, metoodik ja ekspert. 1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Projektijuhil peab olema: - kõrgharidus; - vähemalt kolme uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 2) Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul. 3) Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Metoodikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolmes uuringuprojektis metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 4) Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Eksperdil peab olema: - magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolme kultuuri, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja esitab etteantud vormil töörühma liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti töörühma liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud töörühma liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonna/töörühma liikmete CV vorm (Dokumendi vorm / vorm_tooruhma_liikmete_CV.doc) 2. Kas pakkumuses nimetatud töörühma liikmed on andnud nõusoleku, et nad esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 25.02.2021 10:46:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info 2/2 PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine. Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teoreetilise kontseptsiooni (raamistiku) kirjeldus ja põhjendus; 2) uuringu metoodika kirjeldus ja põhjendus, sh kasutatavad uurimismeetodid ja nende trianguleerimine, andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimite moodustamine; 3) poliitika soovituste koosloome lahenduse, valideerimisseminaride ja teavitusürituste kirjeldus (vt tehnilise kirjelduse punkte 3.2, 3.4 ja 3.7); 4) pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus; 5) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs (vt tehnilise kirjelduse punkti 4); 6) uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed) (vt tehnilise kirjelduse punkti 3.6). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument) PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:46:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 233533 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Pakkumuse kogumaksumus eurodes. Maksumus - 20 EUR jah vähim on parim 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kvaliteet - hankija 10 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 35 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 20 meeskonna) erialane taust ja kogemus hinnatav (kvaliteedikriteerium) 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 15 (kvaliteedikriteerium) hinnatav Kokku: 100 Koostatud 25.02.2021 10:46:55 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2958672/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. Koostatud 25.02.2021 10:46:55 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2958672/general-info KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 01.03.2021 nr 153 Uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke (233533) alusdokumentide kinnitamine ning hanke- ja eksperdikomisjonide moodustamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel: 1. Kinnitan uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke alusdokumendid (lisad 1–7). 2. Moodustan riigihanke korraldamiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus: Veronika Valk-Siska, kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik (komisjoni esimees); Andrea Kivi, õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Erle Toiger, õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist. 3. Moodustan pakkumuste sisuliseks hindamiseks eksperdikomisjoni järgmises koosseisus: Veronika Valk-Siska, arhitektuuri- ja disaininõunik (komisjoni esimees); Asta Trummel, kirjandusnõunik; Madli-Liis Parts, muusikanõunik; Maria-Kristiina Soomre, kunstinõunik; Katre Väli, teatrinõunik. Siim Rohtla, audiovisuaalnõunik; Aleksandr Aidarov, teadus- ja arendusnõunik. 4. Eksperdikomisjon esitab oma ettepanekud pakkumuste hindamistulemuste kohta kinnitamiseks hankekomisjonile. 5. Hanke- ja eksperdikomisjone teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond. Hankemenetluse korraldamise eest vastutab varahalduse peaspetsialist. 6. Hanke- ja eksperdikomisjonid juhinduvad oma töös kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorrast“. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) HANKEMENETLUSE JUHEND 1. Üldandmed 1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on: 1.1.1. hanketeade; 1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend; 1.1.3. tehniline kirjeldus; 1.1.4. hankelepingu projekt; 1.1.5. hankepass jm vormid; 1.1.6. vastavustingimused; 1.1.7. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.1.8. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad. 1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi e-RHRi. 1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee. 2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus 2.1. Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest uuringu läbiviimise jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole projekti juhtimist arvestades mõistlik ning uuring moodustab terviku, mille jaotamine erinevateks osadeks ei ole otstarbekas. 2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed. 3. Hankelepingu tingimused 3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt aprill kuni detsember 2021). 1 3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis. 3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“. 3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. 4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused 4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud dokumendi juurde. 4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning MS Office vormingud. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. 4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral: 4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele; 4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti; 4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom. 4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel: 4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 2 4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb; 4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele tuginetakse ja kellel esinevad RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale esitamisega soetud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt kaks kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS § 112 sätestatule. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte. 5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja 20 kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 KOKKU 100 5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid: 3 5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 10 vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud 7 uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest 4 aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.2. Uuringu metoodika Kirjeldus Punktid Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu 35 osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu 24 metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu 4 osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu 12 eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.3. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus Kirjeldus Punktid Uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud uuringu meeskonna liikmed, on tuntud varasemate sarnaste uuringute 20 elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega riigisektorile olulist lisandväärtust. Uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud 14 uuringu meeskonna liikmed, on varem valdkonnast sarnaseid uuringuid läbi viinud. Uuringu meeskonnal ei ole varasemat teadustöö kogemust uuringu valdkonnas või kasutatavates meetodites. Pakkujal, sh pakkuja valitud 7 uuringu meeskonna liikmetel, on nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku vastava uuringu eesmärkidega. 5.4.4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs1 Kirjeldus Punktid Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed (ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 15 pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul viisil. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi, 10 mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud 1 Teisisõnu, uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused. 5 riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate, määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 5 terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetset täitmist. * Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad. 5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus. 5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel. 5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid pakkumust sisuliselt hindamata. 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Teabevahetus 7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde, 6 avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks. 7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles. 7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis. 7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise juurdepääsu e-RHRis. 7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste, vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku selgitavat või täiendavat informatsiooni. 7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega. Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis. 7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 7 Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) HANKELEPINGU PROJEKT Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht ja nimi] ja [ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja ametikoht ja nimi], edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 233533 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, 1 nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja 2 f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. täpsustatud lähtearuande koostamine (I etapp); 3.1.2. vahearuande koostamine (II etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg]; 3.1.3. lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimisseminar (III etapp); 3.1.4. poliitikasoovituste väljatöötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ja täiendatud lõpparuande koostamine (IV etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg]; 3.1.5. teavitusürituse läbiviimine (V etapp). 3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. 3 Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Valideerimisseminaride ja teavitusürituse toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kahes osas: 4.2.1. 60% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud vahearuande üleandmist- vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmist- vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 4 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu 5 osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 6 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e- postiaadress]. 9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. või Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu leheküljed. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi] Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood] E-post: [email protected] E-post: [e-post] _________________________ _________________________ [nimi] [nimi] [ametikoht] [ametikoht] 7 Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) TEHNILINE KIRJELDUS SISUKORD 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO .......................... 2 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA .............................................. 4 2.1. Arengustsenaariumi mõiste ............................................................................................. 4 2.2. Metoodika ....................................................................................................................... 6 2.2.1. Uurimisküsimused ................................................................................................... 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele .................................................................. 8 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele ..................................................................... 8 2.5. Uuringu peamised väljundid ........................................................................................... 8 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE ................................................................................. 9 3.1. Arengustsenaariumid ...................................................................................................... 9 3.2. Poliitikasoovitused .......................................................................................................... 9 3.3. Metoodikaaruanne........................................................................................................... 9 3.4. Valideerimisseminarid .................................................................................................. 10 3.5. Uuringu aruandlus ......................................................................................................... 10 3.6. Infograafika ................................................................................................................... 11 3.7. Teavitusüritus ................................................................................................................ 11 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA ............................................. 11 LISA 1 ...................................................................................................................................... 13 1 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu eesmärk on saada arengustsenaariumite taustal sõnastatud poliitikasoovitusi loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, millele toetuda kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sh loomevaldkondade juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete väljatöötamisel. Loomevaldkondade kestlikkuse uurimise vajadus tuleneb „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja Kultuuriprogramm 2021-2024 elluviimisest, mille kohaselt:  Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui sellest osasaajatele (punkt 1 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika kujundatakse ja viiakse ellu läbipaistvalt. Selleks peab kaasama loomeliidud, arenduskeskused ja teised partnerorganisatsioonid, kes esindavad valdkondi, kogukondi ja vabakondi (punkt 4, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuri rahastamine peab olema läbipaistev ja lähtuma tegevuse sisust, mitte omandivormist (punkt 6 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi kohaselt on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine (Kultuuriprogramm 2021-20241);  Uuring on kultuuripoliitika strateegialoome sisend (eeskätt Kultuuriprogramm). Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. Tegemist on viimasel kümnendil kõige rohkem kultuuripoliitika rakendamist mõjutanud hinnanguga, millele käesoleva uuringu poliitikasoovitused oleksid esimeseks praktiliseks järjeks. Loomevaldkondade kestlikkust ja arengut mõjutavad lisaks Kultuuriministeeriumile paljud teised riiklikud institutsioonid, sh teised ministeeriumid. Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärke viivad ellu ka nt riigi asutatud või finantseeritavad sihtasutused (teatrid, muuseumid, näituse- ja kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslikud organisatsioonid (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja 1 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/201001_kultuuriprogramm_2021_202 4.pdf?download=1. 2 mittetulundussektori organisatsioonid. Kohalikud omavalitsused tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Uuringus käsitletakse loomevaldkondadena arhitektuuri, filmikunsti, disaini, etenduskunste, kirjandust, kunsti ja muusikat. Need on tänaseks välja kujunenud kultuuripoliitika sisuvaldkonnad, mis on end praktikas kehtestanud iseseisva professionaalse erialana nii institutsionaalsel, teoreetiliselt kui ka kultuuripoliitilisel tasandil. Uuring hõlmab kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise etappe ja eelkõige avaliku kultuuripoliitika otsest mõju nendele. Loomevaldkondade kestlikkuse all mõeldakse juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete tasakaalustatud arengu tagamist, mis on loomevaldkondade professionaalsuse aluseid. Kestlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. See on terviklik lähenemisviis, mis ühendab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid üksteist täiendavalt. Oodatakse, et uuringu fookuses on tegevused, mis aitavad tõsta loomesektori majanduslikku ja innovatsioonivõimekust ning konkurentsivõimet nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul, et kasvatada kogu kultuurivaldkonna elujõulist kestlikkust ning samas avardada mitmekesist kultuuriruumi. Loomemajanduse mõõde on samas jäetud tagaplaanile2, kuna seda on käsitletud mitmetes varasemates uuringutes. Loomemajanduse aspektid tuuakse küll sisse dokumendianalüüsi etapis, kus seniste uuringute tulemused on osaliseks sisendiks koostatavatele stsenaariumitele, millest üks võib olla näiteks „loomemajanduslik Eesti kultuur“ (toetub liberaalsele poliitilisele vaatele, mille aluseks on tegijate iseseisev toimetulek). Loomevaldkondade rahastamise analüüsis tuleb arvestada Euroopa Liidu struktuurvahendite võimalustega, sest lisaks riigieelarvele rahastatakse loomemajanduse mõõtmega tegevusi ka Euroopa Sotsiaalfondi meetmest, mida rakendatakse koostöös EASiga. Kultuuriministeeriumi hinnangul on loomevaldkondade kestliku arengu toetamise peamisteks väljakutseteks järgmised tõsiasjad:  kultuuripoliitikat kujundatakse kitsalt valdkondlikust hetkeseisust ja kujunenud olukorrast lähtudes n-ö reaktiivselt;  kultuuri juhtimise struktuur (institutsionaalne baas) ei ole loomevaldkondade võrdluses ühtne ning seetõttu ei pruugi loomealad olla võrdselt kultuuripoliitika fookuses;  kultuurivaldkonna rahastamise andmed ei ole rahastajate lõikes koherentsed, mistõttu puudub ülevaade toetuste ulatusest, vajadustele vastavusest ja mõjust loomevaldkondade ökosüsteemi koondvaates (või ka valdkondade sees);  puudub metoodika, millele tuginedes oleks võimalik mõista kultuurivaldkonna arengutrende ja nende põhjusi nö suure pildina;  analüüsimata on jäänud rahastamise süsteemi mõju loomevaldkondade professionaalsele jätkusuutlikkusele; 2 Loomemajandus on oma olemuselt kõigi loomealade läbiv majandusmõõtmeline tegevus. 3  puudub metoodika, et siduda kultuurivaldkonna tulevikuvaadet teiste valdkondade tulevikuvaate (arengustsenaariumite) ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega);  kultuurivaldkonna jätkusuutlikkust puudutavad rahastamis- ja juhtimisotsused ei ole alati avalikkusele selged ja arusaadavad (läbipaistvus);  läbiviidud uuringutest (LISA 1) ei piisa, et töötada välja loomealade teadmistepõhiseid juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtteid. Sellest tulenevalt soovib Kultuuriministeerium saada arengustsenaariumite taustal rakenduslikke poliitikasoovitusi, et  tagada kultuurivaldkonna 2030 arengukava eesmärkide elluviimisel ja Kultuuriprogrammi 2021-2024 meetmete ning tegevuste kujundamisel loomevaldkondade kestlikkus ja professionaalsus;  ennetada ja maandada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise riske;  suurendada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise tõhusust;  hoida loomevaldkondade rahastus tasakaalus elukallidusega;  suurendada loomevaldkondade juhtimisotsuste ja avaliku raha kasutamise läbipaistvust;  tagada käsitletavate loomevaldkondade professionaalse potentsiaali väärtustamine ja rakendamine täies ulatuses võimalikult kestlikult. 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA Pakkuja peab esitama uuringu teooria ja metoodika terviklahenduse. Pakkuja võib oma pakkumuses kohandada või esitada alternatiivse metoodika, kui see aitab saavutada uurimistöö eesmärki parimal võimalikul viisil. Muutusi peab põhjendama ning välja tooma nende eeliseid. Uuringu läbiviija ja hankija (edaspidi nimetatud tellija) täiendavad hankelepingu täitmisel vajadusel pakkumuses esitatud lahendust läbiviija moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad uuringu läbiviijad ja tellija esindajad. Uuringu teostaja võib teha tellijale enne uuringu läbiviimist ettepanekuid, mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku enne uuringu läbiviimist. 2.1. Arengustsenaariumi mõiste Arengustsenaarium (samuti tulevikustsenaarium) kirjeldab loomevaldkondade terviklikku tulevikuvaadet, arvestades loomevaldkondade juhtimist ja rahastamist peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja toimivuse teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad loomevaldkondade professionaalse jätkusuutlikkusega seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas kestlikkust mõjutavad senine praktika ja tehtud otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuripoliitilised ohud. Vastutuse telg – avalik sektor versus era- (vaba- )sektor tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus loomevaldkondade 4 professionaalse kestlikkuse tagamisel. Kes võtab jätkusuutlikkuse tagamisel ja riskide maandamisel aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Toimivuse teljel on valikuteks hajutatud ja tsentraliseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida juhtimis- ja rahastusmudelite muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi tsentraliseeritud või hajutatud süsteemiga. Oluline on silmas pidada valdkondade erinevust: nende seas on peamiselt ettevõtlusena ja erasektori raamistikus tegutsevaid loomevaldkondi, aga on ka suures osas riiklikult korraldatud valdkondi, mis opereerivad majanduslikult suurte mahtudega võrreldes n-ö killustunud “individuaalaladega” (kus sageli mängib rolli turutõrge). Seda valdkonnapõhist erisust tuleb uuringus arvesse võtta. Vajab selgitamist, kas riigil peaks olema erinevatele loomevaldkondadele ühtlustatum lähenemine või on tänaseks välja kujunenud süsteem ainuõige. Uuring peab välja tooma, milline on avaliku raha mõju ühes või teises loomevaldkonnas ning kas rahastuses on lünki, millisel juhul vajab selgitamist kuidas eraraha neid lünki täidab või ei täida. Iga stsenaariumi puhul tuleb kirjeldada, mida see ühe või teise valdkonna jaoks kaasa toob. Joonis 1. Loomealade tulevikustsenaariumi alused Tellija on teadlik erinevatest stsenaariumite tüüpidest. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule. Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui ka kitsamal skaalal loomevaldkondade arenguväljavaadete seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Loomealade kestlikkust mõjutab otseselt valdkonna juhtimissüsteem, asutuste ja organisatsioonide omandivorm, teenuste kättesaadavus erinevate sihtgruppide lõikes ja regionaalselt, ning loojate toetamine. See omakorda mõjutab loomealade professionaalsust 5 ning selle arengu tulevikkus. Rahastamise analüüsi puhul hõlmab uuring riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandit, samuti eraraha kaasamist, kuigi fookus on selgelt avaliku sektori vahenditel. Uuringus keskendutakse tulevikustsenaariumite ja rahastusmudelite puhul eelkõige professionaalsete loovisikute3 eneseväljenduse võimaldamisele. Uuringu läbiviimisel võetakse arvesse loomevaldkondade muutuvat olemust, sh interdistsiplinaarsuse kasvu. Seepärast analüüsitakse uuringus loomealade rahastusmeetmeid ja nende juhtimist ning antakse hinnang nende toimivusele. Loomevaldkondade tulevikustsenaariumid seotakse teiste valdkondade (sh majandus, sotsiaalvaldkond jt) arengusuundade ja näitajatega (nt elukallidus). Kultuurivaldkonna juhtimise, rahastamise, sh toetuste süsteemi tulevikuperspektiivi ning kultuuritöötajate ja - asutuste toimimise vaates on uuringu osa ka kultuurivaldkonna n-ö indekseerimise analüüs, mille eesmärk on hoida kultuuri rahastus tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Stsenaariumite väljatöötamise täpsemat metoodikat peab pakkuja kirjeldama pakkumuses. 2.2. Metoodika Uuringus peab kasutama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning neid tuleb trianguleerida. Pakkuja kirjeldab ja põhjendab pakkumuses enda valitud metoodika eeliseid. Lõplik metoodika täpsustakse ning kohandatakse uuringu läbiviimisel tellija ja uuringu läbiviija koostöös. Uuringu kvantitatiivses osas kogutakse ja analüüsitakse andmeid riiklikest andmebaasidest ja/või uuringuks välja töötatud küsitluse abil. Riiklike andmebaaside puhul on oluline nende ristkasutamine. Uuringu kvalitatiivne osa hõlmab intervjuude, fookusrühmade jms läbiviimist. Andmekogumise meetodid ja andmete allikad, mida pakkuja võib vastavalt oma teadmistele laiendada, on vähemalt järgmised:  riiklike ja ametlike dokumentide analüüs (strateegiad, õigusaktid, rahvusvahelised ja Eesti uuringud, hindamised, meediakajastused, sõnavõtud);  süva- ja fookusgrupiintervjuud (osalejate üldarvu peab täpsustama pakkumuses);  avalikes portaalides avalikustatud info (nt ajalehed);  kultuurivaldkonna töötajate küsitlus(ed);  riiklikud andmebaasid;  Kultuuriministeeriumi isikustamata andmebaas (nt finantsandmed, taotlusvoorude tulemused vms). Tellija ja uuringu läbiviija täpsustavad, milliseid andmeid on võimalik pakkumuses esitada metoodika kirjelduses ning kohandavad lahendust vastavalt metoodikale. 3 Professionaalsete loovisikute hulka kuuluvad erinevates tegevusvormides loometööga hõivatud isikud, kelle jaoks on loometegevus nende põhitegevus, kuid ei pruugi olla nende põhiline sissetuleku allikas. Professionaalsed loovisikud on üldjuhul oma loomevaldkonnas aktiivselt seotud või mõjutavad oma tegevusega kõiki väärtusahela lülisid, nende teosed on avalikkusele kättesaadavad, neil on erialaharidus või kuuluvad nad valdkondlikesse ühendustesse, loomeliitudesse vms. 6 Kvalitatiivse analüüsi peamised sihtrühmad on kultuurivaldkonna töötajad ja avalikud teenistujad (kokku u 70 inimest), kes esindavad avalikku ja mittetulundussektorit p 1 nimetatud loomevaldkondades (arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika). Uuringus peab analüüsima vähemalt viimase viie aasta andmeid, mida on võimalik kätte saada avalikest andmebaasidest 2015-2020 perioodi kohta. Valdkonnad, kelle esindajaid intervjueeritakse, on arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika. Muid ega sidusvaldkondi ei uurita. 2.2.1. Uurimisküsimused Järgnevalt on välja toodud valik uurimisküsimusi, millele uuringus otsitakse vastuseid:  Milline on avaliku sektori ressursside (riigi ja omavalitsuse tasand) osakaal ja proportsioon eri loomealade rahastamisel?  Millised on loomealade valdkondlikud erisused ja arenguvajadused?  Kuidas arendada loomevaldkondades erinevat laadi institutsioonidest (avalik-, era- ja kolmas sektor) koosnevaid tähendus- ja väärtusloome ökosüsteeme (väärtusvõrgustikke)?  Millised on avalike vahendite kasutamise senised ja prognoositavad erinevad, sh majanduslikud mõjud loomealade professionaalsele jätkusuutlikkusele? Mida me eri valdkondades selle raha eest saame?  Milline on juhtimismudelite ja väärtusvõrgustike mõju loomevaldkondade professionaalsele kestlikkusele?  Milline senine praktika kultuuri rahastamisel vajab muutmist, kui silmas pidada professionaalse loometegevuse jätkusuutlikkust?  Mida ja kuidas on avaliku rahaga kultuurivaldkonnas loomealade professionaalse kestlikkuse tagamiseks tehtud ja mõjutatud? Mis on head praktikad, mis tagavad loomeala kestlikkuse tänu avalikule rahale? Mida peaks veel (rohkem) tegema?  Kuidas toetada loovisikute oskuste kestlikkust ja tulevikupädevusi?  Milline on erasektori roll professionaalse kultuuri toetamisel? Millest need toetused sõltuvad? Millised on suurimad takistused?  Milline on digiplatvormide mõju loomevaldkondade kestlikkusele? Milliseid võimalusi saaks siin paremini ära kasutada?  Milliseid arengustsenaariume võime ette näha, kui võtame muutujateks (telgedeks) 1) rahastamise vastutus – avalik sektor versus erasektor; 2) toetuste süsteemi toimivus – tsentraliseeritud mudel versus hajutatud mudel.  Milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia, et saada täpsem ülevaade kultuurivaldkonna toetuste süsteemi riskidest ja mõjust? Pakkuja võib kohandada küsimuste sõnastust või lisada uusi küsimusi tulenevalt uuringu põhieesmärgist koos põhjendusega. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse, rõhuasetuse, arvu jms otsustavad tellija ja uuringu läbiviija hankelepingu täitmise käigus, kui see on põhjendatud ning aitab saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimaliku viisil. 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele  Ankeetküsitlus (soovituslik on elektrooniline küsitlus) toimub eesti keeles ning vajadusel muus keeles tulenevalt sihtrühmade iseärasustest;  ankeetküsitluse küsimustiku koostamine ja küsimustiku testimine, et seda vajadusel parandada ja täiendada saadud tagasiside põhjal;  küsitluse läbiviimine (küsitluse läbiviimisel ei tohi küsimustikku lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud);  küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib uuringu läbiviija läbi iga küsitluse järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust;  küsitluste tulemustest andmebaasi koostamine ja edastamine tellijale;  uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas peab võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua esmased standardtabelid ja täiendavad andmetabelid uuringutulemuste analüüsiks;  andmestik tuleb tellijale üle anda isikustamata kujul koos vastavate süntaksfailide, standardtabelite, küsitlejajuhendite jmt;  enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas;  andmebaasi üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;  isikustamata andmed tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis. Küsitluses ja riiklike registrite ristkasutamisel on tõenäosust koguda delikaatseid isikuandmeid ning uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele vajalik Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku olemasolu ja/või uuringu eelnev registreerimine uuringu läbiviija poolt Andmekaitse Inspektsioonis. 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele  Intervjuude ja fookusrühmade küsimustike koostamine ning intervjuude ja fookusrühmade läbi viimine;  intervjuude ja fookusgruppide kokkuvõtete koostamine ning nende edastamine tellijale isikustamata kujul. 2.5. Uuringu peamised väljundid 1. Loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse arengustsenaariumid; 2. arengustsenaariumite modelleerimiseks läbiviidud analüüs; 8 3. loomevaldkondade kestliku juhtimis- ja rahastussüsteemi parendamise ettepanekud (poliitikasoovitused); 4. uuringu metoodikaaruanne koos kõigi analüüsi isikustamata andmebaasidega ja intervjuude, fookusrühmade kokkuvõtetega. 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE 3.1. Arengustsenaariumid Arengustsenaariumid vormistatakse koos visuaalse lahenduse ja kaasaegse infograafikaga (vt punkt 3.6), mis on välja trükitav A4 ja A3 lehele. Stsenaariumeid esitletakse koos seletava tekstiga, mis tugineb läbiviidud analüüsile. Arengustsenaariumite juurde kuuluvad poliitikasoovitused. 3.2. Poliitikasoovitused Uuringu tulemuste põhjal tehakse rakenduslikke soovitusi loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse tagamiseks ning parema juhtimis- ja rahastussüsteemi välja töötamiseks (vt lk 4 poliitikasoovituste vajadusest). Poliitikasoovitused peavad olema: a. rakenduslikud, s.t ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid aitavad tellijal suurendada praktilisi teadmisi uuritavatest küsimustest, valdkondadest jne; b. põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; c. jaotatud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks täiendada ja parandada meetme ja selle tegevuste ellu rakendamist; d. nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud; e. sõnastatud koostöös tellijaga. Poliitikasoovitusi tuleb koostada koosloome teel. Pakkuja esitab pakkumuses oma koosloome lahenduse koos põhjendusega, et välja töötada poliitikasoovitusi parimal võimalikul viisil ning suurendada nende praktilist kasulikkust. 3.3. Metoodikaaruanne Uuring peab sisaldama metoodikaaruannet eraldiseisva kirjutisena. Metoodikaaruanne peab sisaldama:  ülevaadet uuringu läbiviimise, andmekogumise ja andmete töötlemise kohta;  küsitlus(t)e puhul üldkogumi kirjeldust ning valimi koostamise kirjeldust koos valimi kirjeldusega peamiste tunnuste lõikes (nt sugu, vanus, asutus, haridus, loomeala jne), sh taotletud valimi suurused ja kihid, küsitluste vastamise määrad ja absoluutarvud, ankeedile vastamise katkestamised, kaalumise metoodika jms; 9  intervjuude ja fookusrühma intervjuude puhul intervjuude ja fookusrühmade metoodika läbiviimise kirjeldust koos küsimustega (osalejatele peab tagama anonüümsuse);  dokumentide analüüsi puhul allikate loetelu koos pealkirjade ja autoritega;  hinnangut kasutatud metoodika edukusest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist ja analüüsi ning korrata uuringut tulevikus. 3.4. Valideerimisseminarid Uuringu läbiviija peab läbi viima kaks valideerimisseminari, kus arutatakse uuringu tulemusi ja antakse tagasisidet ning vajadusel täiendatakse neid. Seminarides osalejate arvu, sh milliseid organisatsioone nad esindavad, täpsustavad tellija ja uuringu läbiviija uuringu läbiviimise ajal. Ühe seminari osalejate arv on arvestuslikult 10-20 inimest. Pakkuja tagab seminariks ruumid, tehnika, osalejate registreerimise ja materjalid, mida jagatakse seminari osalejatele. 3.5. Uuringu aruandlus Uuringu aruandlus koosneb lähtearuandest, vahearuandest ja lõpparuandest. Lähteülesanne on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud rakendusuuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sh sihtrühmad, ajakava ja lahendus. Samuti fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud, tähtajad jms. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu läbiviija mõistavad rakendusuuringu eesmärke ja oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseeritakse lõplik tegevusplaan ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks uuringu läbiviija edasiste tegevuste läbiviimisele ning uuringu läbiviija ja tellija vahelisele koostööle. Nõuded vahearuandele:  vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi.  vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendatakse selleks planeeritud kohtumistel;  vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad uuringu läbiviija ja tellija, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada, kuidas üles ehitada lõpparuannet ning esitada informatsiooni. Nõuded lõpparuandele. Lõpparuanne peab sisaldama lühikokkuvõtet, sissejuhatust, teooriat ja metoodikaaruannet (vt punkt 3.3), analüüsi vastavalt temaatilisele jaotusele, arengustsenaariumeid ja poliitikasoovitusi, kokkuvõtet ja lisasid. Lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, vormistatud vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele. Lõpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga, milleks uuringu läbiviija kasutab oma valikul sobivaid lahendusi. 10 3.6. Infograafika Uuringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub loomevaldkondade visuaalse kuvandiga ning jätab piisavalt mänguruumi ka täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt tellija ja uuringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab teksti ja andmete mõistmist ning vastab vähemalt järgmistele nõuetele:  infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi;  kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed;  andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil;  graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga;  vältida tuleb graafikute andmetega üle koormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Uuringu läbiviija esitab pakkumuses visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed), mida soovitakse kasutada lõpparuandes, sh lühikokkuvõtetes ja infolehtedes, mida uuringu teostamise ajal saab vajadusel täiendada ja edasi arendada. 3.7. Teavitusüritus Uuringu läbiviija korraldab uuringust ühe avalikkusele suunatud teavitusürituse Tallinnas. Teavitusürituse sihtrühma ning osalejate arvu täpsustavad uuringu läbiviija ning tellija uuringu käigus. Indikatiivselt kutsutakse teavitusüritusele järgmised sihtrühmad: Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste ja organisatsioonide esindajad (nt loomeliidud, arenduskeskused, asjakohased ülikoolid jt partnerorganisatsioonid), teiste ministeeriumite esindajad, kultuuriuurijad, teadlased, Riigikogu saadikud, erakondade esindajad jt. Uuringu läbiviija:  registreerib osalejaid teavitusüritusele ja teavitab neid ürituse toimimisest;  valmistab ette ning jagab teavitusürituse osalejatele materjale (nt infolehed vms);  koostab teavitusüritusel tekkinud aruteludest analüütilise kokkuvõtte ja esitab tellijale;  kirjutab arvamusartikleid ja avaldab neid Eesti peavoolu meedias. Artiklite arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Tellija tagab teavitusürituse läbiviimiseks ruumi ja tehnika. 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA Rakendusuuringu läbiviimine peab olema sisuliselt ja finantsiliselt iseseisev projekt ega tohi olla osaks teistest uuringutest, analüüsidest ja grantidest. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt aprill kuni detsember 2021). Töö teostatakse viies etapis:  I etapp – uuringut ettevalmistavad tegevused ja täpsustatud lähteülesande koostamine;  II etapp – andmekogumine, uuringu tulemuste analüüs ning vahearuanne;  III uuringu lõpparuande esitamine ning tulemuste valideerimisseminar; 11  IV etapp – poliitikasoovituste välja töötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ning täiendatud lõpparuande esitamine tellijale;  V etapp – teavitusürituse läbiviimine. Üldisest ajakavast lähtuvalt esitab pakkuja pakkumuses planeeritud tegevuste kohta tabelina täpsema kirjelduse. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastutajatega, sh toob ajakavas välja erinevad kohtumised ja vajadused tellija poolseteks tegevusteks. Lähtudes rakendusuuringu ülesehitusest tuleb uuringu tulemid esitada tellijale etapiviisiliselt ning väljamaksed toimuvad kahes jaos (pärast II ja IV etappi). Pakkujal on lubatud ajakavas toodud tegevusi ajatada etappide siseselt arvestusega, et tulemite esitamine, tellija poolne tagasiside andmine ja tööde vastuvõtmised toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale. Aja- ja tegevuskava juurde esitab pakkuja pakkumuses riskianalüüsi, s.o rakendusuuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivate riskide ning riskidele vastavate maandamistegevuste kirjelduse. 12 LISA 1 Loomevaldkondade teemakohased Eesti uuringud 1. Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. 2. Riigikontroll tegi 2014. aastal Riigikogule ka aruande „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. Kas riigi raha kasutamine on läbipaistev ja kontrollitav?“, kus tuuakse välja, et kõige arvukamalt teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Audit osutab puudustele rahastamise aluste ühtses järgimises ja vajadusele rahastamise põhimõtteid kaasajastada, kuid ei paku etendusasutuste toetuste määramise ja etendusasutuste seaduse muutmise kõrval muid rakenduslikke soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks valdkonnaüleses pikas vaates. 3. EASi tellimusel Civitta (koostöös Tom Fleming Creative Consultancy, London) 2017. aastal läbiviidud uuring „Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas“ on loome-ettevõtluse keskne, käsitledes vaid nelja valdkonda (audiovisuaal, kirjandus ja kirjastamine, kujutav kunst, muusika). Analüüsil ei ole olulist valdkondadeülest mõõdet ka seetõttu, et keskenduti valikuliselt loomemajandusele ja ekspordi majanduslikule mõõtmele (EMTAK koodi järgi). Uuring ei kajasta kultuurivaldkonna tegelikku tervikpilti, kuna on paljuski registripõhine ja kvalitatiivne uuring jäi oodatust nõrgemaks. 4. Praxise 2018. aastal läbiviidud pilootuuring „Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs“ katsetas uut metodoloogiat, keskendudes Eesti Kultuurkapitali toetuste mõjule kahes loomevaldkonnas (kunst, näitekunst) kitsa ajaraami vaates. Uuringu skoobist on väljas kõik muud loomealad, vaadeldav periood on piiritletud 2011-2017, mõju hindamiseni ei jõutud. Uuringus tõdetakse, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad. 5. Eesti Konjunktuuriinstituut on regulaarselt läbi viinud loomemajanduse kaardistusi (2005, 2009, 2013, 2018), mis pakuvad loomemajanduse statistilist ülevaadet – n-ö hetkepildistusi läbi majandusliku prisma, kuid need kaardistused on ettevõtlusekesksed ja neis puudub kultuurivaldkonna võimalike arenguperspektiivide (tulevikustsenaariumite) analüüs. 6. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2012. aastal läbi ka uuringu „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs“, mille üldine järeldus oli, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Uuring pakkus regionaalset vaadet suuremahuliste üksiksündmuste mõjule. 13 Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) TÖÖRÜHMA LIIKMETE CV-d Pakkuja nimi 1. Projektijuhi CV Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Nimi Haridus (nõutav kõrgharidus) Vähemalt kolme (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja uuringuprojekti juhtimise asjakohaseid ülesandeid) kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 2. Analüütiku CV Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Nimi Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad) Kultuuri-, majandus-, töö-, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja haridus-, sotsiaal- või asjakohaseid ülesandeid) lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 3. Metoodiku CV Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Nimi Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad) Vähemalt kolmes (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja uuringuprojektis asjakohaseid ülesandeid) metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 4. Eksperdi CV Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Nimi Haridus (nõutav magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad) Vähemalt kolme kultuuri, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja majandus-, töö-, haridus-, asjakohaseid ülesandeid) sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Meeskonda võib kaasata lisaks eelpool nimetatule täiendavaid töörühma liikmeid. Pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus, tuleb lisada pakkumuse sisulisse kirjeldusse.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel