10.06.2026
VAIDLUSTUS
Riigihange: „Digipatoloogia (WSI) skanneri ostmine“
viitenumber: 310817
Vaidlustaja: Osaühing Balti Intermed
registrikood: 10170298
Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Hankija: Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla
registrikood: 10822269
e-post:
[email protected]
[email protected]
TAOTLUSED
1. Peatada riigihanke menetlus.
2. Suunata riigihange Rahandusministeeriumile järelevalve tegemiseks seoses valitud
hankemenetluse liigiga. Alternatiivselt, kohustada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna
Keskhaigla viima hankemenetluse liik kooskõlla õigusaktide nõuetega.
3. Rahuldada vaidlustus.
4. Kohustada Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla viima õigusaktidega kooskõlla
järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused:
4.1. Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“, p 1 lause „Sertifikaat peab katma vähemalt
histoloogiliste preparaatide skaneerimist;“
4.2. Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“, p 1 lause „Kui tootja ei ole seadet sertifitseeritud
tsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks (täiendavalt hinnatav
funktsionaalsus) või katab sertifikaat ainult günekoloogilist tsütoloogiat,
valideerib hankija ise täiendavad kasutusalad;“
4.3. Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“, p 2.11: „Seade on võimeline skaneerima
standardsuuruses (75-76 x 25-26 mm) preparaadiklaase paksusega vahemikus
0.9 kuni 1.1 mm;“
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
4.3. hindamise kriteerium „Seadme kvaliteet“ (sisu esineb mitmes dokumendis);
4.4. Vorm 2 punkt 2: "Seadme lahutusvõime skaneerimisel 40x suurenduse juures
(µm/pixel)Seadme lahutusvõime skaneerimisel 40x suurenduse juures
(µm/pixel);“
4.5. Vorm 2 punkt 3: „15*15 mm alade skaneerimise kiirus 40x suurendusega (prep.
tunnis).“
5. Jätta Osaühingu Balti Intermed menetluskulud Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla
kanda.
ASJAOLUD
1. 02.06.2026 avaldas Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (hankija) konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Digipatoloogia (WSI) skanneri
ostmine“ hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
2. Taotluste esitamise tähtpäev on 18.06.2026.
3. Osaühing Balti Intermed (vaidlustaja) esitab riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu
vaidlustuse RHADi tingimustele. Samuti taotleb vaidlustaja VAKO-l pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järelevalve algatamisega, kuna hankija valitud riigihanke
menetluse liigiks pole õiguslikku alust.
4. Vaidlustaja on pöördunud hankija poole ka teabevahetuse kaudu. Kuigi hankija on
mitteametlikult nõustunud mitme muudatuse tegemisega, pole vaidlustuse esitamise
hetkeks (vaidlustuse esitamise tähtpäeval) muudatusi tehtud.
RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS
5. VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis
otsuse riigihanke peatamise kohta (RHS § 193 lg 1). Riigihanke peatamine on vajalik, kuna
taotluste esitamise tähtpäev saabub 18.06.2026. Vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord,
kus hankija viib läbi riigihanke õiguspärastel tingimustel. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole
enam võimalik, kui taotlused on esitatud.
6. Hankijal ei ole RHADist ega seadusest tulenevat kohustust pidada pärast taotluste esitamist
läbirääkimisi ega hanketingimusi muuta. Kui riigihanke menetlust ei peatata, on hankijal
võimalik paluda pakkujatel esitada kehtiva RHADi alusel esialgsed pakkumused, seejärel
koheselt teha ka otsuse eduka pakkumuse kohta (HD p 8.2). See tähendaks, et riigihanget
peatamata võib vaidluse kestel muutuda vaidlustusmenetluse tulemus tähtsusetuks, kuna
riigihanke menetlus on juba lõpule viidud. Riigihanke peatamine on seega vaidlustaja õiguste
kaitseks möödapääsmatu.
TAOTLUS JÄRELEVALVE ALGATAMISEKS
7. Vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua
Rahandusministeeriumi ettekirjutuse, teavitab VAKO viivitamata Rahandusministeeriumi ja
2/10
peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise
lõppemiseni (RHS § 195 lg 10).
8. Käesolevas vaidlustusmenetluses esineb selline asjaolu, kuna hankija valitud menetluse
liigiks (konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus) puudub alus. Hankemenetluse
liik ei ole RHADis kõrvaldatav viisil, et hankija viib RHADi vastavusse õigusaktidega ettenähtud
nõuetega. Tegemist on riigihanke jätkamist takistava asjaoluga. Rahandusministeerium on
analoogsetel asjaoludel teinud ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks (lisa 1 ja lisa
2). Kui VAKO peaks asuma seisukohale, et ebaõigesti valitud menetluse liik on siiski RHADis
kõrvaldatav, palub vaidlustaja seda taotlust menetleda samuti alljärgnevatel põhjustel.
9. RHS § 48 lg 1 järgi on üldreegel, et hankelepinguni jõutakse avatud või piiratud
hankemenetluse teel. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus on erand. RHS § 48
lg-s 3 on sätestatud ammendav loetelu, millal konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse korraldamine on lubatud.1
10. Hankija on tuginenud RHS § 48 lg 3 p-le 4:
„Hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või
nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata
hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud
hankemenetluse tulemusena.“
11. Hankija ei ole välja toonud, milles seisneb ostetavate asjade selline olemus või keerukus või
millised on need õiguslikud, rahalised või riskidega seotud asjaolud, mis ei võimalda
hankelepingu tingimusi piisava täpsusega kindlaks määrata. Hankija selgitus menetlusliigi
valiku kohta on üksnes:
„Pakkujal on õigus esitada ettepanekuid WSI skanneri tehnilise kirjelduse muutmiseks ja
täpsustada tingimusi läbirääkimistel. Hankijal on õigus WSI skanneri tehnilist kirjeldust
enne lõpliku pakkumuse esitamist muuta vastavalt läbirääkimistele.“
12. Kahe-etapiline menetlus ei ole ette nähtud selleks, et pakkujad saaksid esitada ettepanekuid
tehnilise kirjelduse muutmiseks. RHADi kohta küsimuste, selgituste ja ettepanekute
esitamine toimub teabevahetuse korras (RHS § 46 lg 1), kusjuures selline teabevahetus on
võimalik igas riigihanke menetluse liigis. Seega ei saa pelk soov võimaldada pakkujatel teha
tehnilise kirjelduse kohta ettepanekuid õigustada konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamist.
13. Selles riigihankes ei ole tegemist olukorraga, kus hankija ei suuda hankelepingu tingimusi
enne pakkumuste esitamist piisava täpsusega kindlaks määrata. Vastupidi, tehniline kirjeldus
näeb ostetava seadme nõuded ette väga detailselt. Kõik tingimused on esitatud kohustuslike
nõuetena. Hankija ei ole eristanud miinimumnõudeid ja läbiräägitavaid tingimusi ega
määratlenud, millised lepingu tingimused on sellised, mida ei ole võimalik avatud
hankemenetluses piisava täpsusega ette kindlaks määrata.
14. Riigihanke esemeks on turul pakutav WSI skanner koos kasutamiseks vajaliku juhtarvuti,
tarkvara, paigalduse, koolituse ja hooldusega. Tegemist on seadme ostmisega, mitte hankija
1
RHSK § 48/14.
3/10
vajadustest lähtuva uudse lahenduse väljatöötamisega. Pakutav seade peab olema uus,
tootmises olev, tootja tehnilise dokumentatsiooniga kirjeldatud ning asjakohases ulatuses
sertifitseeritud. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust tehnilise dokumentatsiooni, tootja
infomaterjalide ja sertifikaatide alusel (vt nt TK p 1, HD p 4.3).
15. Seetõttu ei esine asjaolusid, mis takistaksid hankijal hankelepingu tingimusi avatud
hankemenetluse jaoks piisava täpsusega kindlaks määramast. Hankija on juba kirjeldanud
ostetava seadme kohustuslikud omadused, vastavuse tõendamise viisi ja pakkumuste
hindamise alused. Asjaolu, et erinevate tootjate seadmed võivad tehniliselt erineda, ei õigusta
konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist. Selliseid erinevusi saab
hõlpsalt arvestada tehnilise kirjelduse kaudu ka avatud hankemenetluses.
16. Seda, et seadme nõudeid on võimalik koostada kahe-etapilist menetlust kasutamata, näitab
ka teiste hankijate praktika. Näiteks on edukalt teostatud järgmised sama lepingu esemega
riigihanked: Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla riigihange viitenumbriga 204504, Sihtasutuse
Pärnu Haigla riigihange viitenumbriga 226983, Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihange
viitenumbriga 280663.
17. Vaidlustaja juhib tähelepanu HD p-le 8.2, mille kohaselt näib olevat olemas „korrektne
lahendus“, mida hankija pakkujatelt ootab:
„Läbirääkimiste pidamine ei ole Hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui Hankijal
pakkumuse osas küsimusi ei teki (pakkuja esitab korrektse selgituse ja lahenduse
tehnilises kirjelduse toodud küsimuste lahendamiseks), võib ta teha otsused
pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisteta.“
18. Sellest tingimusest jääb mulje, et hankija ootab, et pakkujad aimaksid ära õige lahenduse – ja
sellisel juhul tunnistab ta pakkumuse kohe edukaks. Kui hankija jaoks on olemas „õige
lahendus“, see kirjeldada RHADis läbipaistvalt ja kõigile pakkujatele üheselt arusaadavalt.
Tehnilisest kirjeldusest ei nähtu sedagi, millised on need „tehnilises kirjelduses toodud
küsimused“, mille lahendamist hankija pakkujatelt ootab. Samuti ei nähtu, millised
tingimused peaksid olema läbirääkimiste objektiks ja millises ulatuses võib hankija neid
pärast esialgsete pakkumuste esitamist muuta.
19. Kahe-etapilise menetluse kasutamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt, kuna see annab avatud
hankemenetlusega võrreldes hankijale oluliselt ulatuslikumad võimalused konkurentsi
moonutamiseks:
1) pakkujatel on võimalik kaks korda hinda pakkuda – kui soosik ei peaks esimene kord
esitama soodsaimat pakkumust, näeb ta teise pakkuja hinda ja saab esitada uue hinna;
2) kui soosiku pakkumus on kohe odavam, on hankijal õigus läbirääkimisi mitte läbi viia ja
teha otsus esialgsete pakkumuste – „õige lahenduse“ alusel;
3) hankijal on õigus suva järgi otsustada, milliste tingimuste üle ta läbirääkimisi peab ja
milliste üle mitte;
4) hankijal on õigus muuta või lisada tingimusi, millega muutub ühe pakkuja pakkumus
mittevastavaks või soosiku pakkumus vastavaks.
4/10
20. Kokkuvõttes puudub alus konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimiseks.
Hankija ei ole näidanud ühtegi RHS § 48 lg 3 p 4 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu. Hankija
on kohaldanud menetluse liiki meelevaldselt, ilmselt eeldades, et see on alati lubatud. Nii ei
ole. Alusdokumentidest nähtub selgelt, et hankijal on võimalik hankelepingu ese ja tingimused
piisava täpsusega kindlaks määrata, kuna ta on seda juba teinud.
PÕHJENDUSED
21. Lisaks eeltoodule vaidlustab vaidlustaja kuut RHADi tingimust.
A. Tehnilise kirjelduse tingimused kitsendavad põhjendamatult konkurentsi
22. Kolm TK tingimust on sätestatud sedavõrd detailselt, et need välistavad vaidlustaja osaluse
riigihankest. Sellisele detailsusele puudub mõistlik põhjendus.
• Preparaadiklaaside paksuse vahemik tuleb sõnastada minimaalse nõudena
23. Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“, p 2.11 kohaselt peab seade olema võimeline skaneerima
standardsuuruses (75-76 x 25-26 mm) preparaadiklaase paksusega vahemikus 0.9 kuni 1.1
mm.
24. Kui hankija eesmärk on tagada, et seade suudaks skaneerida vähemalt 0,9 kuni 1,1 mm
paksusega standardseid klaase, tuleb tingimus sõnastada nii, et lubatud on ka laiem
töövahemik. Seade, mis suudab skaneerida klaase paksusega 0,9 kuni 1,2 mm (nagu
vaidlustaja puhul), täidab hankija vajaduse vähemalt samaväärselt ja isegi laiemas ulatuses.
Laiem paksusevahemik ei halvenda seadme sobivust.
25. Praegune sõnastus võib tekitada ebaselguse, kas hankija peab nõudele vastavaks üksnes
seadmeid, mille tehniline dokumentatsioon nimetab täpselt vahemikku 0,9 kuni 1,1 mm, või
ka seadmeid, mille töövahemik hõlmab seda vahemikku. See on vastuolus läbipaistvuse
põhimõttega ega taga pakkumuste võrreldavust.
26. Kuigi VAKO ei saa hankijale ette öelda, millist tingimust kehtestada, oleks vaidlustaja
hinnangul sobilik järgmine sõnastus: „Seade on võimeline skaneerima standardsuuruses 75
kuni 76 × 25 kuni 26 mm preparaadiklaase, mille paksus on vähemalt vahemikus 0,9 kuni 1,1
mm. Lubatud on ka laiem paksusevahemik, sealhulgas 0,9 kuni 1,2 mm.“
• 40x suurenduse nõue peab võimaldama samaväärset või paremat
27. Vorm 2 punktis 2 nõuab hankija seadme lahutusvõime märkimist skaneerimisel 40x
suurenduse juures. Vorm 2 punktis 3 nõutakse 15 × 15 mm alade skaneerimise kiirust 40x
suurendusega. Selline sõnastus on ebaproportsionaalne osas, milles see välistab seadmed,
mis saavutavad samaväärse või parema diagnostilise tulemuse muu tehnilise lahenduse või
parema suurenduse kaudu.
28. Hankija õigustatud vajadus saab olla seotud kujutise diagnostilise kvaliteedi, lahutusvõime,
skaneerimiskiiruse ja töövoo efektiivsusega. Need on sisulised ja mõõdetavad näitajad.
Konkreetse 40x suurenduse nõudmine ei ole põhjendatud, kuna teise pakkuja lahendus võib
5/10
tagada sama või parema lahutusvõime ja diagnostilise kasutatavuse. Näiteks vaidlustaja
tootel on võimalik enam kui 40x suurendus.
29. Kuigi VAKO ei saa hankijale ette öelda, millist tingimust kehtestada, oleks vaidlustaja
hinnangul sobilik, kui tingimustes lisatakse „40x suurenduse“ ette sõna „vähemalt“.
B. Sertifitseerimisega seotud tingimused on õigusvastased
30. Õigusvastased on TK p 1 laused ja hindamise kriteerium „Seadme kvaliteet“ osas, milles need
nõuavad pakkujatelt sertifikaati üksnes histoloogiliste preparaatide skaneerimiseks.
• Ostetav seade peab olema sertifitseeritud ka tsütoloogiaks
31. TK p 1 kohaselt peab seadme ja selle kasutamiseks vältimatult vajaliku tarkvara IVD või IVDR
sertifikaat katma vähemalt histoloogiliste preparaatide skaneerimist. See nõue on ebapiisav,
kuna hankija hangib seadet ühtlasi tsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks.
32. Ostetavatele seadmetele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746
(IVDR), mille art 2 p 2 kohaselt on in vitro diagnostikameditsiiniseade muu hulgas instrument,
aparatuur, seade, tarkvara või süsteem, mida tootja on ette näinud kasutamiseks inimkehast
saadud proovide in vitro uurimiseks, et saada teavet muu hulgas füsioloogilise või
patoloogilise protsessi või seisundi kohta. Tsütoloogilised preparaadid on inimkehast saadud
proovide alusel valmistatud preparaadid ning nende skaneerimine patoloogilise protsessi või
seisundi hindamiseks on diagnostilise eesmärgiga kasutus.
33. Kui seadme sertifikaat katab üksnes histoloogiliste preparaatide skaneerimist, ei saa sama
seadet käsitada IVDR-i nõuetele vastavana tsütoloogiliste preparaatide skaneerimise
kasutusotstarbes:
1) IVDR art 5 lg 1 kohaselt võib seadme turule lasta või kasutusele võtta üksnes juhul, kui
see vastab IVDR-i nõuetele olukorras, kus seade on nõuetekohaselt tarnitud,
paigaldatud, hooldatud ja seda kasutatakse kooskõlas selle ettenähtud
kasutusotstarbega.
2) IVDR art 5 lg 2 kohaselt peab seade vastama IVDR I lisas sätestatud üldistele ohutus- ja
toimivusnõuetele, arvestades seadme ettenähtud kasutusotstarvet. IVDR art 5 lg 3
kohaselt hõlmab nende nõuete täitmise tõendamine toimivuse hindamist vastavalt
IVDR art-le 56.
3) IVDR art 56 lg 1 kohaselt peab vastavuse kinnitamine põhinema teadusliku valiidsuse,
analüütilise toimivuse ja kliinilise toimivuse andmetel, mis annavad piisava kliinilise
tõendusmaterjali. IVDR art 56 lg 2 järgi peab kliiniline tõendusmaterjal toetama tootja
määratud ettenähtud kasutusotstarvet.
34. Sellest tuleneb, et seadme IVDR-i kohane vastavus ei ole abstraktne ega seadme kõigile
võimalikele kasutustele automaatselt laienev. Tsütoloogiliste preparaatide skaneerimine ei
ole lisamugavus, vaid diagnostilise tähendusega kasutusala, mille puhul tuleb hinnata
seadme toimivust, ohutust ja kliinilist tõendusmaterjali vastava kasutusotstarbe suhtes.
Vastavust hinnatakse konkreetse ettenähtud kasutusotstarbe suhtes. Kui seadet soovitakse
6/10
kasutada tsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks, peab ka vastavushindamine ja
kliiniline tõendusmaterjal hõlmama tsütoloogiliste preparaatide skaneerimist.
35. Täiendavalt peab hankija kui tervishoiuteenuse osutaja arvestama kohustusliku
vastutuskindlustuse seadusest (TOKVS) tulenevate nõuetega. TOKVS § 10 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 4
ja 7 järgi võib kindlustusjuhtum olla seotud muu hulgas diagnoosimise või muu samalaadse
toimingu tegemisega, selle käigus kasutatud seadme rikkega või korraldusliku kohustuse
rikkumisega. Kui seadet kasutatakse tegelikult tsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks,
kuid sertifikaat ja kasutusjuhend katavad üksnes histoloogiliste preparaatide skaneerimist,
kujutab see hankijale finantsriski. Kujuneks vaidlus, miks kasutas hankija seadet väljaspool
tootja määratud ja sertifitseeritud kasutusotstarvet. Seetõttu on patsiendiohutuse, vastutuse
ja kindlustusriski seisukohalt oluline, et hankija nõuaks sertifikaadi olemasolu kõigile neile
preparaadiliikidele, mille diagnostiliseks skaneerimiseks seadet hankes kasutada soovitakse.
• Hankija ei saa ise viia läbi valideerimist
36. TK p 1 kohaselt juhul, kui tootja ei ole seadet sertifitseeritud tsütoloogiliste preparaatide
skaneerimiseks (täiendavalt hinnatav funktsionaalsus) või katab sertifikaat ainult
günekoloogilist tsütoloogiat, valideerib hankija ise täiendavad kasutusalad. See pole
õiguspärane.
37. Hankijapoolne valideerimine ei saa asendada IVDR-i kohast sertifitseerimist:
1) IVDR art 10 lg 3 kohustab tootjat tegema toimivuse hindamise vastavalt IVDR art-le 56 ja
XIII lisale.
2) IVDR art 10 lg 4 kohustab tootjat koostama tehnilise dokumentatsiooni, mis võimaldab
hinnata seadme vastavust IVDR-i nõuetele.
3) IVDR art 10 lg 5 kohaselt koostab tootja pärast kohaldatava vastavushindamise läbimist
ELi vastavusdeklaratsiooni ja kinnitab seadmele CE-märgise.
4) IVDR art 17 lg 1 kohaselt peab ELi vastavusdeklaratsioon kinnitama, et IVDR-i nõuded
on täidetud.
5) IVDR art 18 lg 1 kohaselt kannavad CE-märgist seadmed, mida loetakse IVDR-i nõuetele
vastavaks.
38. Hankija võib seadme kasutuselevõtul kontrollida, kas seade töötab hankija keskkonnas, kas
töövoog on sobiv ning kas seadme kasutajad oskavad seadet nõuetekohaselt kasutada.
Selline valideerimine on kasutuselevõtu täiendav kontroll. See ei ole IVDR-i kohane tootja
vastavushindamine, ei muuda tootja määratud ettenähtud kasutusotstarvet ega laienda
sertifikaadi ulatust. Hankija ei saa oma valideerimisega muuta histoloogiliste preparaatide
skaneerimiseks sertifitseeritud seadet tsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks
sertifitseeritud seadmeks.
• Taotluse esitamine sertifitseerimiseks ei asenda sertifikaati
39. Hindamise kriteeriumis „Seadme kvaliteet“ ja HD p 5.4 kohaselt antakse punkte selle eest, kui
seade on sertifitseeritud ka güneko- ja üldtsütoloogiliste preparaatide skaneerimiseks või
7/10
vastav taotlus sertifitseerimiseks on vastu võetud. See tingimus on õigusvastane, kuna
võrdsustab sertifikaadi olemasolu pelgalt sertifitseerimismenetluse algatamisega.
40. Vastavussertifikaadis ja diagnostika tarkvara kasutusjuhendis on kirjas, millised konkreetse
skänneri poolt skänneeritud klaasid on inimdiagnostikaks sertifitseeritud ja millistele ei ole
sertifikaati antud. Viimasel juhul on diagnostika tarkvara kasutusjuhendis märge, nt „mitte
kasutamiseks tsütoloogias“.
41. Sertifikaadi olemasolu ja sertifitseerimistaotluse vastuvõtmine ei ole sisult ega õiguslikult
samaväärsed:
1) IVDR art 49 lg 1 on taotlus teavitatud asutusele üksnes vastavushindamise menetluse
algus. Selle sätte kohaselt võib tootja taotleda vastavushindamist enda valitud teavitatud
asutuselt, kui see teavitatud asutus on määratud asjaomast tüüpi seadmete
vastavushindamiseks. Taotluse esitamise või taotluse menetlusse võtmisega ei kaasne
seadme vastavaks tunnistamist.
2) IVDR art 49 lg-d 2 ja 3 näevad ette ka olukorrad, kus tootja võtab taotluse enne teavitatud
asutuse otsust tagasi või kus varasem taotlus on teise teavitatud asutuse poolt tagasi
lükatud. Juba see näitab, et taotluse esitamine või vastuvõtmine ei anna alust eeldada
positiivset lõpptulemust. Vastavushindamise menetlus võib lõppeda sertifikaadi
väljastamisega, kuid võib lõppeda ka sertifikaadi väljastamata jätmisega.
3) IVDR art 51 lg 1 kohaselt väljastavad teavitatud asutused sertifikaadid kooskõlas IVDR IX,
X ja XI lisaga ning sertifikaatide miinimumsisu on sätestatud IVDR XII lisas. IVDR art 51 lg
2 kohaselt on sertifikaat kehtiv selles märgitud aja jooksul. IVDR art 51 lg 3 kohaselt võib
teavitatud asutus kehtestada seadme ettenähtud kasutusotstarbele piiranguid. Seega on
sertifikaat konkreetse sisuga, konkreetse ulatusega ja konkreetse kehtivusajaga
vastavusdokument. Sertifitseerimistaotlusel sellist õiguslikku tähendust ei ole.
42. Seega: sertifikaat tõendab, et seade on läbinud kohaldatava vastavushindamise menetluse
ning pädev teavitatud asutus on hinnanud seadme vastavust IVDR-i nõuetele. Taotluse
vastuvõtmine tõendab üksnes seda, et tootja on alustanud või soovib alustada
vastavushindamise menetlust. See ei tõenda, et seade vastab IVDR-i nõuetele, et sertifikaat
väljastatakse, et sertifikaat väljastatakse soovitud ulatuses ega seda, millal sertifikaat
väljastatakse.
43. Hankija saab kasutada üksnes tegelikult sertifitseeritud seadet. Kui sertifikaat ei ole
pakkumuse esitamise hetkeks väljastatud, ei ole hankijal võimalik kontrollida, kas sertifikaat
katab just güneko- ja üldtsütoloogiliste preparaatide skaneerimist, millised on sertifikaadi
tingimused, millised piirangud on kasutusotstarbele seatud ning kas sertifikaat kehtib
hankelepingu täitmise ajal.
C. Lineaarse kaamera hindamise kriteerium on õigusvastane
44. Hindamise kriteeriumis „Seadme kvaliteet“ ja HD p 5.4 kohaselt antakse punkte selle eest, kui
seadmel on lineaarne kaamera. Hankija põhjendab seda sellega, et lineaarne kaamera
võimaldab võrreldes maatrikssensorit kasutava kaameraga paremat teravustamist ja
täpsemat kujutise kokkukleepimist.
8/10
45. Hankijal on õigus hinnata seadme pildikvaliteeti, teravust, diagnostilist kasutatavust ja
skaneeringute tehnilist korrektsust. Selline hindamine peab aga lähtuma tegelikust
tulemusest, mitte ühest konkreetsest tehnoloogilisest lahendusest. RHS § 85 lg 1 kohaselt
peavad hindamise kriteeriumid olema hankelepingu esemega seotud ja tagama reaalse
konkurentsi. Kriteerium, mis annab automaatselt 5 punkti üksnes lineaarse kaamera
olemasolu eest, ei mõõda seadme tegelikku pildikvaliteeti ega diagnostilist sobivust.
46. Pole võimalik teha üldistust, et lineaarne kaamera võimaldab paremat teravustamist ja
täpsemat kujutise kokkukleepimist. Kuna lineaarne kaamera töötab pidevas liikumises, ei
pruugi ideaalne autofookus olla praktikas saavutatav, eriti ebaühtlase, lainelise või paksema
koega preparaatide puhul. Maatrikssensorit kasutav area-kaamera võib sellistes olukordades
pakkuda täpsemat autofookust ja anda keerulisemate preparaatide puhul teravama
tulemuse.
47. Samuti ei ole põhjendatud hankija eeldus, et lineaarne kaamera tagab alati parema kujutise
kokkukleepimise. Area-kaamera kasutamisel võivad võimalikud kleepevead avalduda
väikeste kosmeetiliste joontena, mis ei takista diagnostilist hindamist. Lineaarse kaamera
kleepevigade korral võib seevastu tekkida reapõhine deformatsioon või nihkumine, mis
moonutab kujutist ja võib muuta diagnostilise hindamise oluliselt raskemaks või võimatuks.
Seega ei saa ka kleepevigade seisukohalt eeldada, et lineaarne kaamera on olemuslikult
parem lahendus.
48. Vaidlustatav hindamise kriteerium ei erista seadmeid selle järgi, millise kvaliteediga
skaneeringu need tegelikult annavad. Hankija annab punkte enda subjektiivse hinnangu
alusel, olgugi et riigihankes on kaamerale sätestatud juba üksikasjalikud tehnilised nõuded,
mis tagavad kõrge kvaliteedi hoolimata sellest, kas kasutatakse lineaarset kaamerat või mitte.
Lineaarse kaameraga seade saab 5 punkti ka juhul, kui konkreetse seadme skaneeringute
teravus või kokkukleepimise kvaliteet on halvem kui maatrikssensoriga seadmel.
Maatrikssensoriga seade saab samal ajal 0 punkti ka juhul, kui selle tegelik pildikvaliteet,
autofookus ja diagnostiline kasutatavus on paremad. Selline hindamine ei näita
pakkumuse majanduslikku soodsust (RHS § 85 lg 1).
49. Kui hankija eesmärk on hinnata teravust, autofookuse töökindlust, kleepevigade puudumist ja
skaneeringu diagnostilist kasutatavust, tuleb need omadused sätestada
tehnoloogianeutraalselt. Hankija saab hinnata näiteks skaneeringu detailsust, fookuse
ühtlust, diagnostiliselt oluliste struktuuride eristatavust, kleepevigade puudumist ja
kordusskaneeringute samaväärsust. Need omadused kirjeldavad hankija tegelikku vajadust ja
võimaldavad võrrelda erinevaid tehnoloogilisi lahendusi sisulise tulemuse alusel.
MENETLUSLIKUD AVALDUSED
50. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (lisa 3), arvestades et riigihanke eeldatav
maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära (RLS § 258 lg 1 p 2).
51. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et
on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
9/10
52. Tähtaegsus. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 18.06.2026. Vaidlustus on tähtaegne (RHS §
189 lg 2 p 2).
53. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).
54. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) e-posti teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
LISAD
Lisa 1 VAKO taotlus nr 12.2-10/209
Lisa 2 Rahandusministeeriumi ettekirjutus nr 12.2-1/5211-6
Lisa 3 Riigilõiv
10/10
Rahandusministeerium Meie 21.11.2024 nr 12.2-10/209
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
e-post:
[email protected]
Riikliku järelevalve teostamise taotlus
Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on osaühingu Balti
Intermed vaidlustus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Operatsioonilauad
3“ (viitenumber 277404) riigihanke alusdokumentidele.
Vaidlustuskomisjon pöördub riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 10 alusel
Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega.
ASJAOLUD
1. 12.09.2024 avaldas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija või PERH)
riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava
riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 277404) (edaspidi Riigihange) hanketeate
(edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).
Vaidlusalusele riigihankele on eelnenud kaks avatud hankemenetlusega läbi viidud riigihanget
operatsioonilaudade hankimiseks (viitenumbrid 237875 ja 261546), mis hankelepinguga ei
päädinud järgmistel põhjusel:
1) esimese hankemenetluse lõpetas Hankija konkurentsi puudumise põhjusel (esitati üks
pakkumus);
2) teise hankemenetluse lõpetas Hankija kolmel põhjusel: halduskohtu ning
ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 tehnilise kirjelduse p-idele 9.1 ning 11.2
antud tõlgenduse mittevastavus Hankija tegelikele vajadustele; konkurentsi puudumine
(seoses kohtu antud tõlgendusega) ja Hankija majanduslike võimaluste muutumine.
Vaidlus selle hankemenetluse lõpetamise õiguspärasuse üle on lõppenud 20.11.2024
Riigikohtu määrusega kaebust haldusasjas nr 3-24-2008 menetlusse mitte võtta.
2. 01.11.2024 laekus vaidlustuskomisjonile osaühingu Balti Intermed (edaspidi Vaidlustaja)
vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele, milles muuhulgas vaidlustatakse HT p 2.1
„Menetlus“ alapunktid „Menetluse liik“ ja „Menetluskorra kirjeldus“ ning kõik RHAD-i
tingimused, mis kujundavad menetluse liigiks konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse.
Vaidlustaja täiendavad seisukohad on esitatud 13.11.2024.
Hankija vastus vaidlustusele on esitatud 07.11.2024 ja täiendavad seisukohad 18.11.2024
(viidatud dokumendid Deltas: VAKO vaidlustusmenetluse toimik 209).
TAOTLUSE PÕHJENDUSED
3. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu
sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui
hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja
Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 /
[email protected]
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul takistab Riigihanke jätkamist muuhulgas see, kui Hankija on
valinud oma eesmärgi saavutamiseks vale hankemenetluse (selliste asjaolude korral ei ole
Vaidlustaja eesmärk Riigihanke vaidlustusmenetluses saavutatav: Vaidlustaja taotleb RHAD-i
kooskõlla viimist õigusaktidega, kuid hankemenetluse liik, kui see peaks olema vale, ei ole
Riigihanke alusdokumentides kõrvaldatav viisil, et Hankija viib RHAD-i vastavas osas
vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega).
4. RHS § 48 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud
hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Seega RHS eeldab üldreeglina avatud või piiratud hankemenetluse korraldamist (riigihangete
registrist nähtuvalt ületab Riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära) ning
RHS § 48 lg 3 sätestab ammendava loetelu olukordadest, millal on hankijal õigus korraldada
riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena. Kuna konkurentsipõhiseks
läbirääkimistega hankemenetluseks ei tulene alust RHS § 48 lg-st 3, on menetluse liigi valik
õigusvastane. Antud juhul viitab Hankija hankemenetluse liigi valiku õiguse ja õigsusega
seoses RHS § 48 lg 3 p-ile 4, mille kohaselt:
hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega
seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu
tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusena, sealjuures seostab seda konkreetsete asjaoludega kokkuvõtlikult järgmiselt
(Hankija 07.11.2024 vastuse p 2.3 ja selle alapunktid):
- Eesti turul pakub operatsioonilaudasid hetkel kaks ettevõtet – Vaidlustaja ja AB Medical
Group Eesti OÜ (edaspidi ABMG), kuid kuna tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava
Riigihankega, siis saavad osaleda ka muud kui ainult Eesti turul tegutsevad ettevõtted.
Operatsioonilaudade tootjaid on maailmas rohkem kui kaks ning Hankija ei ole kursis kõigi
maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega. Hankijal on keeruline
kirjeldada Eesti turul pakutavate toodete põhjal ammendavalt operatsioonilaudade kõiki
võimalikke tehnilisi tingimusi, mis arvestaksid ka Eestist väljaspool pakutavaid seadmeid.
Hankijal ei ole kahtlust, et nii Vaidlustaja kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad Hankija
vajadustele, kuid tehniliste tingimuste liigse detailsuse korral võib juhtuda, et tegelikkuses
Hankija vajadustele sobiv laud mõnele tingimusele tahtmatult ei vasta;
- Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et need
vastaksid Hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Seetõttu on hankemenetluse
korraldamine konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena tulenevalt hankelepingu
eseme tehnilisest keerukusest põhjendatud ja õigustatud;
- Hankija on selgitanud eelneva riigihanke (viitenumber 261546) vaidlustusmenetluses, et
Hankija majanduslik seis on muutunud ja Hankijal tuleb majanduslikust olukorrast tulenevalt
erilise hoolega jälgida, millistele tingimustele vastavaid ja millise hinna ja kvaliteedi suhtega
tooteid ja teenuseid ta saab endale võimaldada;
- arvestades Hankija majandusliku olukorra tundlikkust, soovib Hankija esialgsete pakkumuste
saamisel hinnata, milline saab olema kulu kirurgilistele protseduuridele ja seeläbi analüüsida,
millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi
rääkida, et need vastaksid Hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas Hankija
vajadustega.
5. Hankija põhjendused ei ole veenvad õigustamaks hankemenetluse liigi valikut.
HT-s on Hankija asjaoludena, mis ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava
täpsusega, loetlenud seadmega seotud kaalupiirangud ja laudade komplekteeritus ning nende
kulu protseduuridele, tarnekindlus ning koolitused. Vaidlustusmenetluses esitatud konkreetsed
põhjendused ei seondu äratuntavalt neist ühegagi (kui just Hankija teadmatus turul pakutavast
ei seostu kaudselt laudade komplekteerituse väitega). Kaalupiirangud on selgelt Hankija
2 (3)
vajaduse põhised ega sõltu sellest, mida turul võiks veel saada olla, tarnekindlust ja koolitusi
pole Hankija vaidlustusmenetluses maininudki, laudade komplekteeritusse osas on Hankijal
olnud väga selge nägemus juba eelmises riigihankes ja võrreldes Riigihanke tehnilisi tingimusi
(RHAD-is dokument Kas pakkuja on esitanud tehnilise kirjelduse - pakkumuse vormi? ja
riigihankes 261546 riigihanke alusdokumenti Tehniline kirjeldus), on peamine erinevus paljude
tingimuste kehtestamine miinimumtingimustena (ette on pandud tähistus [MIN]) ja 11 korral
on lisatud ka lisamärkus (kaalu)nõue kehtib vähemalt samba ja lauaplaadi 0 asendis ja ilma
lisatarvikuteta ja 4 korral lisamärkus Pakkumuses peab olema vähemalt üks sobiv lauaplaat,
mis seda nõuet täidab. Asjaolu, et pakkuda võib ka Hankija minimaalsetest vajadustest paremat
toodet, ei peegelda asja olemusest, keerukusest või sellega seotud õiguslikest või rahalistest
asjaoludest või riskidest tulenevalt võimatust kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava
täpsusega. Samuti fakt, et Hankija rahalised võimalused on muutunud, ei tähenda
iseenesestmõistetavalt seda, et enam poleks võimalik hankelepingu tingimusi piisava täpsusega
kindlaks määrata. Puuduvad igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse
vahel tingimusi kindlaks määrata.
6. Antud juhul ei ole RHS § 48 lg 3 p-i 4 koosseisu täitmises veendumiseks HT-st ega Hankija
esitatud seisukohtadest kahtlusteta mõistetav, et hankelepingu esemeks olevate asjade olemus,
keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud ei võimalda Hankijal
objektiivselt kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida
hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Vastupidi – vaidlustuskomisjoni
hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et Hankija ei ole hankemenetluse liigi valikut
asjakohaselt kaalutlenud ja võib olla valinud selle ebaõigesti, mis takistab selle Riigihankega
jätkamist.
TAOTLUS
Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et vaidlusaluses riigihankes on ilmnenud
asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda riigihanget jätkata, mistõttu palub
vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet Sihtasutuse
Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse õiguspärasuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
Vaidlustuskomisjoni liige
3 (3)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Meie 17.01.2025 nr 12.2-1/5211-6
[email protected]
Ettekirjutus riigihanke kehtetuks
tunnistamiseks
Ettekirjutuse tegemise aeg ja koht: 17.01.2025, Tallinn
Riigihanke viitenumber: 277404
Riigihanke nimetus: konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus
„Operatsioonilauad 3“
Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, J. Sütiste
tee 19, 13419, Tallinn,
[email protected]
RESOLUTSIOON
Rahandusministeerium teeb Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla RHS § 208 lg 1
alusel järgmise ettekirjutuse:
1. Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla tunnistada kehtetuks
konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihange
„Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 277404);
2. Ettekirjutus tuleb täita hiljemalt 24.01.2025;
3. Ettekirjutuse täitmisest tuleb Rahandusministeeriumit teavitada viivitamata.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käesoleva ettekirjutuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest
arvates kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja
korras. Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust.
SUNNIRAHA KOHALDAMISE HOIATUS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb haldusorgan
enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma
kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita. Hoiatus võib kaasneda
ettekirjutusega. Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa
(ATSS § 7 lg 5).
Käesolevaga teatame, et ülalmärgitud tähtpäevaks (24.01.2025) ettekirjutuse täitmata jätmisel
rakendab Rahandusministeerium RHS § 208 lg 6 alusel Sihtasutusele Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, reg. 90006399, (J. Sütiste tee 19, Tallinn) sunniraha summas 2500 (kaks
tuhat viissada) eurot.
1. Asjaolud ja menetluse käik
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) esitas 21.11.2024
Rahandusministeeriumile taotluse alustada riiklikku järelevalvet hankija poolt
riigihangete registris (edaspidi eRHR) konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Operatsioonilauad 3“, viitenumber 277404
(edaspidi riigihange) suhtes.
1.2. Taotluses seatakse kahtluse alla hankemenetluse liigi valiku õiguspärasus. Hankija on
menetlusliigi valiku alusena märkinud hanketeates RHS § 48 lg 3 p-i 4, mille kohaselt
on hankijal õigus korraldada riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde
olemus, keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei
võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida
hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hanketeates on valikut
põhjendatud järgnevalt: „Hankija korraldab hanke konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetlusena, kuna hankelepingu esemeks olevate asjade ja kaasnevate teenuste
keerukus ja rahalised asjaolud ning riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu
tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud
hankemenetluse tulemusena (seadmega seotud kaalupiirangud ja laudade
komplekteeritus ning nende kulu protseduuridele, tarnekindlus ning koolitused).“
1.3. Taotluses on täiendavalt toodud välja VAKO menetluses hankija poolt esitatud
menetlusliigi põhjendused, mis on kokkuvõtlikult järgmised (tsiteeritud taotlusest;
kursiivis):
Eesti turul pakub operatsioonilaudasid hetkel kaks ettevõtet – Vaidlustaja ja AB
Medical Group Eesti OÜ (edaspidi ABMG), kuid kuna tegemist rahvusvahelist
piirmäära ületava Riigihankega, siis saavad osaleda ka muud kui ainult Eesti turul
tegutsevad ettevõtted. Operatsioonilaudade tootjaid on maailmas rohkem kui kaks ning
hankija ei ole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste
tingimustega. Hankijal on keeruline kirjeldada Eesti turul pakutavate toodete põhjal
ammendavalt operatsioonilaudade kõiki võimalikke tehnilisi tingimusi, mis arvestaksid
ka Eestist väljaspool pakutavaid seadmeid. Hankijal ei ole kahtlust, et nii vaidlustaja
kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad hankija vajadustele, kuid tehniliste tingimuste
liigse detailsuse korral võib juhtuda, et tegelikkuses hankija vajadustele sobiv laud
mõnele tingimusele tahtmatult ei vasta;
2
Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et
need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Seetõttu on
hankemenetluse korraldamine konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena
tulenevalt hankelepingu eseme tehnilisest keerukusest põhjendatud ja õigustatud;
Hankija on selgitanud eelneva riigihanke (viitenumber 261546) vaidlustusmenetluses,
et Hankija majanduslik seis on muutunud ja hankijal tuleb majanduslikust olukorrast
tulenevalt erilise hoolega jälgida, millistele tingimustele vastavaid ja millise hinna ja
kvaliteedi suhtega tooteid ja teenuseid ta saab endale võimaldada;
Arvestades hankija majandusliku olukorra tundlikkust, soovib hankija esialgsete
pakkumuste saamisel hinnata, milline saab olema kulu kirurgilistele protseduuridele
ja seeläbi analüüsida, millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a
miinimumtingimused), mille üle saaks läbi rääkida, et need vastaksid Hankija
majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas hankija vajadustega.
1.4. Taotluse esitaja hinnangul ei seondu vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused
äratuntavalt ühegagi hanketeates nimetatud asjaoludega, mis takistavad hankelepingu
tingimuste piisava täpsusega kindlaks määramist. VAKO hinnangul on hanketeates
nimetatud kaalupiirangud selgelt hankija vajaduse põhised ega sõltu sellest, mida turul
võiks veel saada olla. Hankija pole vaidlustusmenetluses maininud tarnekindlust ja
koolitusi. VAKO hinnangul nähtub asjaoludest, et laudade komplekteeritusse osas on
hankijal olnud väga selge nägemus juba eelmises riigihankes ja võrreldes riigihanke
tehnilisi tingimusi eelmise riigihankega, on peamine erinevus paljude tingimuste
kehtestamine miinimumtingimustena. Asjaolu, et pakkuda võib ka hankija
minimaalsetest vajadustest paremat toodet, ei peegelda asja olemusest, keerukusest või
sellega seotud õiguslikest või rahalistest asjaoludest või riskidest tulenevalt võimatust
kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Samuti fakt, et hankija
rahalised võimalused on muutunud, ei tähenda iseenesestmõistetavalt seda, et enam
poleks võimalik hankelepingu tingimusi piisava täpsusega kindlaks määrata. Puuduvad
igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi
kindlaks määrata.
1.5. Taotluse esitaja hinnangul ei ole hanketeate ega hankija esitatud seisukohtade pinnalt
võimalik kahtlusteta veenduda RHS § 48 lg 3 p-i 4 koosseisu täitmises. Vastupidiselt
esineb VAKO hinnangul põhjendatud kahtlus, et hankija ei ole hankemenetluse liigi
valikut asjakohaselt kaalutlenud ja võib olla valinud selle ebaõigesti, mis takistab selle
riigihankega jätkamist.
1.6. Rahandusministeeriumi hinnangul esines järelevalvetaotluses esitatud teabe alusel
põhjendatud kahtlus, et hankija on õigusliku aluseta korraldanud riigihanke
konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena.
1.7. Rahandusministeerium alustas 05.12.2024 kirjaga nr 12.2-1/5211-2 riigihanke üle
järelevalvemenetlust, eesmärgiga kontrollida riigihanke läbiviimise õiguspärasust.
Rahandusministeerium palus hankijal esitada selgitused järelevalvemenetluse
alustamise kirjas toodud asjaoludele.
3
1.8. Hankija asus 13.12.2024 Rahandusministeeriumile saadetud vastuskirjas seisukohale,
et riigihanke läbiviimine konkurentsipõhise läbirääkimistega menetlusena on
õiguspärane.
1.9. Hankija selgitab, et direktiiv 2014/24/EL põhjenduspunktidest 42 ja 43 võib järeldada,
et valmistoodete puhul ei ole üldjuhul konkurentsipõhise läbirääkimistega menetluse
kasutamine soovitav, kuid samas on selgelt välja toodud, et komplekssete riigihangete
korraldamisel, kui hankeesemeks on keerulised tooted, võib see olla siiski õigustatud.
1.10. Hankija selgituste kohaselt seisneb riigihankega hangitavate operatsioonilaude
keerukus selles, et operatsioonilaudade komplekti saab kokku panna erinevatest
lauaplaadi moodulitest ning lisavahenditest. Iga komponent võib oluliselt mõjutada
patsiendi kaalupiiranguid, funktsionaalsust (erinevalt reguleeritav, röntgenikiirgust läbi
laskev jne) aga erineda ka mõõtudelt ning hinnalt. Selles tulenevalt ei ole kohane
määratleda operatsioonilauda tavapärases mõistes nö valmistooteks. Valmistooted on
üksikud lauaplaadi moodulid ja lisavahendid, millest komplekteeritakse
operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat operatsioonilauda ei ole vajalikus
komplekssuses valmistootena võimalik osta.
1.11. Täiendavalt selgitab hankija, et alustas operatsioonilaudade hankimist 2022. aastal.
Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et
need vastaksid hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Hankija eesmärk
ei ole läbirääkimistega menetluse korraldamisega välistada ühtegi potentsiaalset
pakkujat, vaid vastupidi, hankija on huvitatud võimalikult laiast konkurentsist, kuid
tulenevalt hankeeseme keerukusest ei ole eelnevad avatud hankemenetlused andnud
tulemust, mis vastaks hankija vajadustele.
1.12. Hankija ei nõustu VAKO seisukohaga, et seadmega seotud kaalupiirangud on hankija
vajaduse põhised ega sõltu turul pakutatavatest toodetest, mistõttu ei saa seda käsitada
asjaoluna, mis muudaks võimatuks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega,
et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija
möönab, et need on küll vajaduspõhised, kuid tulenevalt asjaoludest, et kaalupiirangud
sõltuvad ühtlasi kasutatavatest lisatarvikutest, operatsioonilaudade komplekteeritusest
ja asenditest, ning et hankijal pole ülevaadet kõigist turul olevate operatsioonilaudade
omadustest ja võimalikest lisatarvikutest, siis ei ole hankijal ühtlasi võimalik määrata
relevantseid hankelepingu tingimusi piisava täpsusega. Hankija eesmärk on luua
tasakaal võimalikult kõrge kaalupiirangu ja turul pakutavate võimaluste vahel.
Seejuures võimaldab relevantsete tingimuste määramata jätmine tagada konkurentsi.
1.13. Lisaks kaalupiirangutele on hankija põhjendanud menetlusliigi valikut protseduuride
kulu, tarnekindluse ja koolitustega. Hankija selgituste kohaselt sõltub kulu
protseduuridele ning koolitustele operatsioonilaua komplekteeritusest. Kuivõrd hankija
pole kursis kõigi maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega ning
seega ka tootjate poolt pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritust, siis on
menetlusliigi valiku eesmärgiks kaardistada turul pakutavad variandid operatsioonilaua
komplekteerimise võimalustest ning selle põhjal hinnata hankija kulu protseduuridele.
Juhul, kui esialgsete pakkumuste hindamisel selgub, et tehnilises kirjelduses kirjeldatud
operatsioonilaua komplekti kuuluvad osad ei ole protseduuri kulu vaates mõistlikud,
4
siis on hankijal võimalik läbirääkimiste kaudu oma vajadusi ümber hinnata ja
täpsustada selles osas tehnilisi tingimusi operatsioonilaudade komplekteerituse osas.
Protseduuri kuluga sarnane seos on hankijale vajalike koolitustega. Arvestades seda, et
hankijal ei ole kõikehõlmavat teadmist operatsioonilaudade komplekteerituse
võimalustest, siis ei saa hankija riigihanke tehnilises kirjelduses detailse täpsusega
kirjeldada koolitusi, mille läbiviimise kohustus oleks edukal pakkujal. Võimalik, et
teatud juhtudel võib hankijal juba olla majasisene kompetents, kuid läbirääkimiste
raames on hankijal võimalik välja selgitada, milliste koolituste järele on hankijal
vajadus, mis on nende koolituste kulu ning selle põhjal saab omakorda otsustada,
millised tehnilised tingimused operatsioonilaudade komplekteeritusse osas on hankijale
mõistlikud.
1.14. Täiendavalt märgib hankija, et hankijale on tervishoiuasutusena ja Eesti tipphaiglana
väga oluline tarnekindluse tagamine. Kahetsusväärselt tihti tuleb ette olukordi, kus
vaatamata väga selgetele lepingutingimustele ei suuda tarnijad vastata nendele seatud
ootustele ja tarnetähtaegadega seotud tingimusi täita. Tarnekindluse saamine
esemetele, mida kasutatakse haiglas ööpäevaringselt ning mis on olulise tähtsusega
haigla igapäevasele toimimisele, on hankija jaoks lepingu sõlmimisel üks
prioriteetsemaid asju. Hankija soov on saada endale lepingupartner, kellele ei ole
hankes seatud tingimustega pandud hankija teadmatusest liiga kõrgeid nõudeid ning
samas on potentsiaalsetel pakkujatel võimalik läbirääkimiste käigus oma võimekust
hankija vajadustest sõltuvalt hinnata ja lõpliku pakkumuse tegemisel pakkumust
vastavalt kohandada.
1.15. Hankija ei nõustu VAKO järeldusega, et konkreetsel juhul puuduvad igasugused seosed
rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse vahel tingimusi kindlaks määrata. Hankija
toob välja asjaolu, et hankija majandusliku seisu muutumine oli üheks põhjuseks, miks
tunnistati kehtetuks eelmine sama riigihanke eseme suhtes korraldatud hankemenetlus.
Majandusliku olukorra tundlikkusest tulenevalt soovib hankija konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetluse kaudu hinnata esialgsete pakkumuste alusel
võimalikku kulu kirurgilistele protseduuridele ning seejärel analüüsida, millised on
hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi
rääkida, et need vastaksid hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas
hankija vajadustega. Konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse mõte ongi
selles, et esialgsete pakkumiste põhjal saab hankija oma vajadusi hinnata ja seejärel
vajadusel vastavalt korrigeerida ka hankeesemele kehtestatud tehnilisi tingimusi,
millest sõltub hankeeseme maksumus.
1.16. Kokkuvõtlikult leidis hankija, et riigihanke menetluse liigi valik on õiguspärane,
mistõttu puudub alus tunnistada hankemenetlus kehtetuks.
1.17. 08.01.2025 kirjaga nr 12.2-1/5211-4 edastas Rahandusministeerium hankijale
ettekirjutuse tegemise kavatsuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg 4
ja HMS § 40 lg 1 kohaselt andis Rahandusministeerium enne ettekirjutuse tegemist
hankijale võimaluse omapoolse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
5
1.18. Hankija esitas 10.01.2025 vastuskirja ettekirjutuse tegemise kavatsusele. Vastuskirjas
ei soovinud hankija esitada täiendavaid seisukohti ega vastuväiteid ettekirjutuse
kavatsuses väljatoodud Rahandusministeeriumi seisukohale ja põhjendustele.
2. Rahandusministeeriumi seisukoht ja põhjendused
2.1. RHS-i rikkumise tuvastamisel on Rahandusministeeriumil riigihangete korraldamise
üle järelevalvet teostades õigus ja kohustus kaaluda RHS § 208 lg-s 1 või lg-s 2
sätestatud järelevalvemeetmete rakendamise põhjendatud vajadust.
2.2. Olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke alusdokumentidega, hankija ja
järelevalveteate esitaja selgitustega ning hinnates kõiki tuvastatud asjaolusid kogumis,
leiab Rahandusministeerium, et hankija on riigihanke korraldamisel rikkunud RHS-i.
Rahandusministeerium jääb ettekirjutuse tegemise kavatsuses (Rahandusministeeriumi
08.01.2025 kiri nr 12.2-1/5211-4) toodud seisukoha juurde, mille põhjendused on
järgnevad.
2.3. Hankija hinnangul võib valmistoodeteks pidada üksikuid lauaplaadi mooduleid ja
lisatarvikuid, millest komplekteeritakse operatsioonilaud, kuid ravitööks kasutatavat
operatsioonilauda ei ole vajalikus komplekssuses valmistootena võimalik osta.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 43
kontekstis nõustuda hankija käsitlusega. Nimelt on kõnealuses põhjenduspunktis
selgitatud, et konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust ei tuleks kasutada
valmisteenuste ja -toodete puhul, mida võivad pakkuda mitmed erinevad turul
tegutsevad ettevõtjad. Operatsioonilaudu, mis koosnevad moodulitest ning mida
komplekteeritakse vastavalt hankija vajadusele, pakuvad ainuüksi Eesti turul mitmed
ettevõtjad. Järelikult on turul pakutavad tooted või lahendused sellised, mis võiksid
rahuldada hankija vajadusi avatud või piiratud hankemenetluse tulemusel sõlmitava
hankelepinguga. Käsitusele, et operatsioonilaudade puhul pole tegemist RHS § 48 lg 3
p 4 tähenduses asjadega, mis oma olemuse või keerukuse tõttu välistavad hankelepingu
tingimuste piisavalt täpse määramise, viitab ka asjaolu, et alates 2022. a. on vähemalt
kuue erineva riigihangete registri vahendusel korraldatud avatud hankemenetluse
tulemusel jõutud sellesisuliste hankelepinguteni.
2.4. Hankija viitab seoses hankelepingu eseme keerukusega asjaolule, et hankijal puudub
selge ülevaade turul olevatest operatsioonilaudadest, nende komplekteerituse
võimalustest või nende tarvikutest. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole üheselt
mõistetav, kuidas turul pakutavate toodete täieliku ülevaate puudumine muudab
võimatuks hankelepingu tingimuste määramise. Täiusliku informatsiooni omamine
turul pakutavate operatsioonilaudade komplekteeritusest ei ole eelduseks riigihanke
alusdokumentide koostamiseks. Arvestades, et samasisulisi riigihankeid on teised
hankijad edukalt läbi viinud avatud hankemenetlustena, ning et hankija omab
varasemat kogemust operatsioonilaudade hankimisel, on küsitav hankija seisukoht, et
hankelepingu eseme olemus või keerukus ei võimalda hankelepingu tingimuste
määramist sellise täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud
hankemenetluse tulemusena. Juhul, kui hankijal puudub piisav teadmine turul
pakutavatest toodetest, on tal võimalik läbi viia turu-uuring vastavalt RHS §-le 10.
6
2.5. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa hankija selgitustest järeldada, et konkreetsel
juhul takistavad hankelepingu esemeks olevate asjadega seotud rahalised asjaolud või
riskid hankelepingu tingimuste kindlaksmääramist piisava täpsusega, et sõlmida
hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Hankija toob rahaliste
asjaoludena välja hankija majandusliku tundlikkuse või eelarveliste vahendite
vähenemise. Nimetatud asjaolud ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul seotud
niivõrd hankelepingu esemega kui hankija üldise finantsolukorraga. Olukorras, kus
hankija rahalised vahendid on piiratud, on hankijal võimalik määrata kindlaks
hankelepingu eeldatav maksumus ning juhul, kui kõik pakkumused ületavad
hankelepingu eeldatavat maksumust, lükata kõik esitatud pakkumused tagasi vastavalt
RHS § 116 lg 1 p-le 1.
2.6. Eelnevast lähtuvalt leiab Rahandusministeerium, et konkreetsel juhul ei ole riigihanke
konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldamiseks RHS § 48 lg 3
p-s 4 sätestatud aluse eeldused täidetud.
3. Järelevalvemenetluse kokkuvõte
3.1. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu sõlmimist teha
hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks kui hankija on rikkunud
riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda
riigihanget jätkata.
3.2. RHS § 208 lg 2 kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus teha enne hankelepingu või
raamlepingu sõlmimist kohustuslikke ettekirjutusi riigihangete seaduse ja selle alusel
antud õigusaktide rikkumise lõpetamiseks, kui rikkumise lõpetamisel on riigihanget
võimalik jätkata.
3.3. RHSi sätete rikkumise tuvastamisel lasub Rahandusministeeriumil riiklikku
järelevalvet teostava valitsusasutusena kohustus kaaluda RHS § 208 lg 1 või 2 alusel
hankijale ettekirjutuse tegemist. Kui järelevalvemenetluses käigus selgub, et riigihanke
läbiviimise korda on rikutud, tuleb hinnata, kas kõiki asjaolusid arvestades on
riigihanget võimalik jätkata. Kui selgub, et hankija on toime pannud riigihangete
läbiviimise nõuete rikkumise ning ühtlasi ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda
riigihanget jätkata, võib Rahandusministeerium teha hankijale RHS § 208 lg 1 alusel
ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta.1
3.4. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et hankija tegevus riigihanke läbiviimisel ei ole olnud
kooskõlas RHS-iga. Järelevalvemenetluses on leidnud tuvastamist, et hankija on
rikkunud RHS-is sätestatut õigusliku aluseta riigihanke konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetlusena korraldades.
3.5. Võttes arvesse asjaolusid, et rikkumise sisuks on vale hankemenetluse liigi valik, ei ole
võimalik sama hankemenetluse jätkamisel ületada vastuolu RHS-ga, kuna valitud
hankemenetluse liiki ei ole võimalik selles menetlusetapis enam muuta. Sellest lähtudes
1
M.Antonov. RHS § 208, komm. 7 (lk 1179) – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
7
on Rahandusministeeriumi arvates riigihanke objektiivse seaduslikkuse tagamiseks
vajalik teha hankijale ettekirjutus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks
3.6. Käesoleva ettekirjutuse hankijale teatavaks tegemisega lõpeb järelevalvemenetlus
konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatud riigihankes nr
277404 „Operatsioonilauad 3“ üle RHS § 205 lg 4 p 2 alusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Porgand
riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Advokaadibüroo TGS Baltic AS
Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon
Hendrik Kull 5302 2908
[email protected]
8
! " ! #$$!%& $
! "!#$%
&' ' ( ) * +,-- -' . ( ) ' - '
"/ ! !!##!/0/1/!!/ 2
! " ! !'#(#%)& $
3 244 2
&' ' ( ) -' . ( )
%$ ! !##!!10"$/!
4* 5' 67 ' * ' 8 9 :' 67 ' '
23#;7 4 4 < &7 = #7 >! !74
- ('-: * ?' ) * +,-- -' 8 5 ' (' '-: ' @ ) ' - '
#%!.!! (A -B B A ' .!!) 2
4 , - , 8 5 '
,?+
C '-: 8 ' .
#$!!!%# #/
'- - 6 ' 8 '- -' * +,-- 6 ' 8 -' ' - '
!.!!
* # #$+ " & (, '#% $#,
=, ' ' ' 5' - ' ' ' :'
0 "! %"%0 !.!/.#!#/ "D>0D!1
4 4 <'7 'E #7 >! ! ,,''7 7 !!!0#>#
# # 1>1