Kliimaministeerium Teie 26.05.2026 nr 2-5/26-01087;
[email protected] RIIGIKOGU/26-0611/-2T
Meie 16.06.2026nr 1.1-11/2283-2
Ehitusseadustiku ning
ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
(923 SE)
Lugupeetud härra Leis
Riigikogu keskkonnakomisjon on algatanud ehitusseadustiku ja selle rakendamise seaduse
muudatuse, millega kehtestatakse ajutine hoonestustasust vabastus regenereeriva vesiviljeluse
rajatistele.
Toetame Rahandusministeeriumi poolt eelnõu eesmärki soodustada regenereeriva vesiviljeluse
arengut ning seeläbi panustada keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse. Eelnõus kavandatud
meede – ajutine hoonestustasust vabastamine – võib aidata kaasa valdkonna tegevuse
käivitamisele olukorras, kus see ei ole praegu majanduslikult tasuv.
Ehitusseadustiku muudatusega kavandatakse teha erisus hoonestustasust karpide või vetikate
kasvatamisel. Sellise erisuse tegemine on käsitatav riigiabina karpide ja vetikate kasvatajatele
- samale järeldusele on jõutud ka eelnõu seletuskirjas. Nagu seletuskirjas on selgitatud, siis
vähese tähtsusega abi piirmäär ei pruugi võimaldada karbi- ja vetikakasvatajaid täies mahus
hoonestustasust vabastada. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014 on
vähese tähtsusega abi piirmäär kalandus- ja vesiviljelussektoris 40 tuhat eurot ettevõtja kohta
jooksva ja kahe eelneva aasta jooksul. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada võimalusega anda
vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni eelnimetatud määrusele.
Seletuskirja kohaselt on plaanis taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba (esitada
riigiabi teatis), et oleks võimalik riigiabi anda suuremas mahus. Juhime tähelepanu, et kui
riigiabi andmise luba taotletakse vastavalt konkurentsiseaduse §-le 341, peab eelnõus sätestada,
et hoonestustasu mittekohaldamine karpide või vetikate kasvatamisel on riigiabi, mille
andmisel järgitakse Euroopa Liidu riigiabi reegleid (eeldatavalt Euroopa Komisjoni teatises
”Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022” sätestatut) ja
Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi lubavat otsust ning riigiabi ei anta enne, kui Euroopa
Komisjon on teinud riigiabi lubava otsuse (vt näiteks elektrituruseaduse § 592 lg 46). Soovitame
Euroopa Komisjonile esmalt esitada mitte-ametliku riigiabi loa taotluse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Lisaks vajab kavandatav meede meie hinnangul täiendavat analüüsi, näiteks pärast kaheaastast
rakendamisperioodi, et hinnata täpsemalt meetme võimalikku pikendamist, lõpetamist või
asendamist alternatiivsete meetmetega, andes vastused järgmistele küsimustele:
millises ulatuses on majandustegevus meetme tulemusena tekkinud ning milline on
sellest tulenev positiivne keskkonnamõju;
kas tasuerand on võrreldes alternatiivsete meetmetega (nt sihitud või tulemuspõhised
toetused) kõige efektiivsem viis eesmärkide saavutamiseks;
kas vabastus on piisavalt täpselt suunatud tegevustele ja projektidele, mis loovad
soovitud keskkonnamõju, või on meede toonud kaasa ka madalama mõjuga tegevusi;
kas on näha, et tegevus on pärast 3-aastase soodustuse lõppemist majanduslikult
elujõuline või tekib surve meetme pikendamiseks või täiendavate toetuste loomiseks.
Kuigi eelnõu seletuskirjas hinnatakse otsest eelarvemõju väikeseks (kuna hoonestustasu selles
valdkonnas praktikas ei laeku), tuleb arvestada ka laiema mõjuga. Tasuerandi kehtestamine
võib suurendada survegruppide aktiivsust teistes valdkondades ning tekitada nõudlust sarnaste
erandite kehtestamiseks, mis võib omakorda pikemas perspektiivis suurendada survet
riigieelarvele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Rando Kängsepp 59825053
[email protected]
Lisaadressaadid: Riigikantselei
2
3