TARTU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
15.06.2026 nr 2-7/1863-2
Tartu Vallavalitsuse seisukoht riigihankes
„Ermi tänava ehitamise I etapp“ (viitenumber 307018)
Vaidlustuse esitaja: OÜ Kivipartner
Hankija: Tartu Vallavalitsus
Menetlusse kaasatud kolmas isik: osaühing TARTU VALLA HALDUS
Riigihangete vaidlustuskomisjon esitas Tartu Vallavalitsusele 10. juunil 2026. aastal
vaidlustamise edastamise teate, milles palutakse hankijal kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt
15.06.2026, esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning
kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete
registrist. Vaidlustus on esitatud osaühingu TARTU VALLA HALDUS pakkumuse edukaks
tunnistamise otsusele (vaidlustus, täiendav vaidlustus, vaidlustuse terviktekst ja vaidlustuses
esinevate puuduste teated lisatud).
1. Vaidlustaja taotluse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt täpsemini formuleeritud vaide
esemest tulenevalt vaidlustatakse üksnes hankija poolt tehtud pakkumuste edukaks
tunnistamise otsust osas, millega otsustati osaühingu TARTU VALLA HALDUS pakkumus
edukaks tunnistada riigihankes „Ermi tänava ehitamise I etapp“ (viitenumber 307018).
Haava tn 6 AS SEB Pank
Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005
60512 TARTU MAAKOND
[email protected] Swedbank AS
Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424
2. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 2 p 7 sätestab, et vaidlustuse võib esitada hankija poolt
koostatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. RHS § 189 lg 1 sätestab, et
vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast,
kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide
kahjustamisest. Edukaks tunnistamise otsus koostati 25.05.2026 ning kaebus Riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO) edastati seega tähtaegselt. Vaidlustatakse otsuse sisu, mitte
sellest teavitamist. Vaidlustaja eesmärk on, et osaühingu TARTU VALLA HALDUS
pakkumus oleks tunnistatud mitte edukaks RHS § 117 lg 1 tähenduses.
3. Tartu Vallavalitsuse poolt on hankemenetlus viidud läbi seadust järgides nii sisuliselt kui ka
vormiliselt. Seega käsitleme käesolevas vastuses üksnes tähelepanekuid, mida OÜ
Kivipartner on esitanud kaebuses VAKOle.
4. Vaidlustaja hinnangul pole tagatud riigihangete seaduse § 2 lõike 1 kohaselt riigihangete
seaduse eesmärk, milleks on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja
säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine
riigihankel ja samuti pole tagatud põhimõte, et RHS § 3 lg 3 kohaselt avalik-õigusliku
juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei
tohi moonutada konkurentsi avalike vahendite kasutamise tõttu. Põhjenduseks toob
vaidlustaja eelkõige kahte aspekti, milleks on: 1) Tartu Vallavalitsuse poolt osaühingu
TARTU VALLA HALDUS finantskohustuste tagamine ja 2) tasuta kasutamiseks
osaühingule TARTU VALLA HALDUS Lõhmuse kruusakarjääri kasutada andmine.
5. Samuti soovime esile tuua, et Tartu Vallavalitsus oleks saanud nimetatud töö tellida ka läbi
sisetehingu osaühingult TARTU VALLA HALDUS, kuid efektiivsema konkurentsi ja
rahaliste vahendite säästlikuma kasutamise eesmärgil otsustati läbi viia avatud
hankemenetlus. Kui vaidlustaja seisukohti pidada õigeks ja põhjendatuks, tähendaks see
sisuliselt, et kohaliku omavalitsuse või riigi äriühingute osalemine riigihangetes oleks
välistatud ainuüksi põhjusel, et nad on saanud omavalitsuselt toetust või tegutsevad selle
mõjusfääris. Selline üldistus ei ole aga kooskõlas riigihankeõiguse põhimõtetega. Samuti ei
sätesta ükski riigihanke seaduse säte, et sellisel juhul oleks äriühingul keelatud hankel
osaleda.
6. Seadusandlus ei keela vallavolikogu otsusel tagada valla ainuosalusega äriühingule
finantskohustuste võtmist. Tegemist on siiski üksnes tagamisega, millega ei kaasne 100%
tõenäosusega ka päriselt tagatava rahalise kohustuse maksmise kohustust, sest osaühing
TARTU VALLA HALDUS on elujõuline äriühing ning saab endale võetud kohustuste
täitmisega hakkama. Kui tegemist oleks olnud üksiku eraõigusliku isiku toetamisega, siis see
võiks minna ebaseadusliku riigiabi alla. Tagamine või toetamine ei loeta riigiabiks, kui
tavapärases situatsioonis teeks seda näiteks erainvestor.
7. Väitena on toodud ka, et osaühing TARTU VALLA HALDUS on saanud eelist selle osas, et
tema kasutada on 10 hektarit kruusakarjääri, sest saab sealt lisatasudeta materjali
kaevandada. Ka teistel äriühingutel pole keelatud jõuda kokkulepetele, mille kohaselt keegi
saab kasutada teisele kuuluvat maa-ala kaevandamiseks või on näiteks see maa-ala ettevõtja
poolt ära ostetud. Oluline on siinkohal välja tuua, et antud karjääri materjal ei vasta
projektis määratud tingimustele ehk sealt karjäärist kaevandatud materjali kasutamine selle
objekti ehituses ei ole lubatud ega anna eelist pakkumuse esitamisel.
8. Kaebaja väidab, et peamiselt esineb riigiabi sellises ulatuses, mille tulemusena avalike
vahendite kasutamine on keelust hoolimata moonutanud konkurentsi. RHS § 3 p 3 kohaselt
ei tohi avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes moonutada
konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Riigihangete seaduse
kommentaaride kohaselt ei saa pakkujat kõrvaldada riigihankest üksnes seetõttu, et pakkuja
on avalikke vahendeid kasutav eraõiguslik isik ning kui ettevõte saab toetusi, siis saaks
pakkumusi tagasi lükata üksnes juhul, kui esineb kas põhjendamatult madal maksumus või
muu tagasilükkamise mehhanismi kasutamise vajadus (Kuusmann, T., RHS komm § 3, juura
2025, lk 68). Finantsiliste kohustuste võtmise tagamine, arvestades juriidiliste isikute suhet,
ei kvalifitseeru riigiabi ega toetuste alla kitsamas tähenduses. Seega ei saa olla tegemist ka
olukorraga, millal oleks konkurents avalike vahendite kasutamise tõttu moonutatud.
9. Lisaks eelnevale puudus osaühingul TARTU VALLA HALDUS igasugunegi eelisseisund
selle osas, et nad oleksid teadnud midagi, mida teised ei teadnud varem või suuremas mahus,
kui oli riigihanke alusdokumentides toodud. Samuti pole Tartu Vallavalitsus ebavõrdselt
kohanud osapooli, sest kõikidel pakkujatel oli samasugune informatsioon olemas
pakkumuse tegemiseks. Hankemenetluse jooksul täpsustati kululoendit korduvalt, sellest
teavitati ka potentsiaalseid pakkujaid ning kõik pakkujad tegid pakkumise tuginedes nn
õigele kululoendile. Ühtlasi pikendati alusdokumentide muutmisel pakkumuste esitamise
tähtaega vastavalt seaduses sätestatud tingimusele, seega oli kõigil võimalik võrdsetel
ajalistel alustel tutvuda projekti, menetluse käigus saadud täiendava informatsiooni ja ka
korrigeeritud maksumuse esildisega.
Hankija taotleb vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
Hankija taotleb esitatud kaebuse rahuldamata jätmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jarno Laur
vallavanem
Kadri Leetsaar,
[email protected]