dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 18. juuni 2026
Viit
12.2-10/26-125/167-10
Registreeritud
18. juuni 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
OÜ EKOVIR
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-125
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Seisukoht hankija vastusele (Ekovir) 2026-06-17 WIDEN.asice191 KB

Sisu (failidest)

Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon 17. juuni 2026 SEISUKOHT HANKIJA 11.06.2026 VASTUSELE JA VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI VAIDLUSTAJA: OÜ EKOVIR registrikood: 10548331 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood: 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva ESINDAJA: Avo Viiol e-post: [email protected] RIIGIHANGE: Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029, riigihanke viitenr 309838 I SISSEJUHATUS 1. 05.06.2026 esitas OÜ EKOVIR (edaspidi: vaidlustaja) vaidlustuse (edaspidi: vaidlustus) Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti (edaspidi: hankija) poolt korraldatud riigihanke viitenr 309838 „Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029“ (edaspidi: Riigihange) riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) peale ning esitas taotluse Riigihanke peatamiseks. 11.06.2026 otsusega rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VAKO) vaidlustaja taotluse ning peatas Riigihanke. 2. 11.06.2026 esitas hankija vastuse vaidlustusele (edaspidi: Vastus), milles jõudis kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele: 1) „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ (edaspidi: leping) p-s 4.4 nimetatud tasu muutmise tingimuse (edaspidi: tasu muutmise tingimus) osas nõustub hankija vaidlustajaga, et tegemist on kontsessionääri seisukohast liialt piirava tingimusega. Hankija muudab tasu muutmise tingimuse sõnastust. 2) Lepingu p-s 6.4.2 nimetatud kontsessiooni lõpetamise tingimuse (edaspidi: kontsessiooni lõpetamise tingimus) osas leiab hankija, et mõiste „mõistlik aeg“ on piisavalt laialt kasutatav mõiste, mistõttu puudub vajadus mõiste täpsemaks määratlemiseks. Mõistet „oluline määr“ võrdsustab hankija mõistega „oluline rikkumine“ ning asub seisukohale, et lepingu tingimuste paljususe korral ei ole võimalik täpselt määrata iga rikkumise sisu. Hankija täpsustab, et rikkumise sisu ja kontrollitavus ilmneb lepingu ülesütlemise avalduses. Hankija muudab tingimust, kuid mitte vaidlustaja poolt välja toodud mõistetega seoses, st mitte selliselt nagu seda on taotlenud vaidlustaja. 3) Lepingu p-s 6.9.1 nimetatud leppetrahvi tingimuse (edaspidi: leppetrahvi tingimus) osas leiab hankija, et leppetrahvi tingimus on õiguspärane, sest see on huvitatud isikutele 1 arusaadav ja proportsionaalne lepingu esemega. Hankija hinnangul on leppetrahvi tingimus arusaadav olenemata sellest, kas sinna on lisatud vabandatava rikkumise välistus. 4) „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ (edaspidi: tehniline kirjeldus) p-des 3.4 ja 3.5 nimetatud mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuse osas (edaspidi: mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus) leiab hankija, et tegemist on jäätmekäitleja kutseoskusega, mistõttu puudub hankijal arusaam, milles seisnev vaidlustaja õiguste rikkumine. Samuti peab hankija hinnangul tõlgendama mittevastavate jäätmete osakaalu tingimust tehnilise kirjelduse p-dega 3.7 ja 3.8. Tõlgendades mittevastavate jäätmete osakaalu tingimust koos tehnilise kirjelduse p-dega 3.7 ja 3.8 järeldub, et koorma vastavust osakaalu nõudele (5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid segaolmejäätmete sees ja 10% mittebiolagunevaid jäätmeid biolagunevate jäätmete sees) tuvastatakse visuaalsel kontrollil. 5) Tehnilise kirjelduse p-s 4.3 nimetatud ringlusesse võtmise tingimuse (edaspidi: ringlusesse võtmise tingimus) osas nõustus hankija tingimuse sõnastuse muutmisega. Ringlusesse võtmise tingimuse puhul peeti silmas biolagunevaid jäätmeid, mitte biolagunevate jäätmete koormat. 3. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga osas, milles hankija vaidleb vaidlustaja poolt vaidlustatud tingimuste vaidlustaja soovitud viisil muutmisele vastu ning vastab käesolevaga Vastuses toodud hankija seisukohtadele. Kuivõrd hankija nõustus muutma tasu muutmise tingimust ja ringlusesse võtmise tingimust vaidlustaja soovitud viisil (st hankija võttis omaks, et enne vaidlustuse esitamist kehtinud sõnastus oli õigusvastane), ei käsitle vaidlustaja neid tingimusi alljärgnevalt. Küll aga palub vaidlustaja jätta tasu muutmise tingimuse ja ringlusesse võtmise tingimuse osas menetlusekulud RHS § 197 lg 1 p 3 ja § 198 lg 1 alusel hankija kanda. 4. 12.06.2026 kirjaliku menetluse teates määras VAKO täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamise, tähtajaks 17.06.2026, lähtudes RHS § 196 lg-st 3. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne. Vaidlustaja seisukoht on esitatud menetlusdokumendi ptk-s II ning menetluskulude nimekiri ptk-s III. II SEISUKOHT HANKIJA VASTUSES TOODUD SEISUKOHTADELE Kontsessiooni lõpetamise tingimus on ebaselge 5. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga, et mõisted „mõistlik aeg“ ja „oluline määr“ on kontsessiooni lõpetamise tingimuse tähenduses piisavalt selged. See, et kontsessiooni lõpetamise tingimuse lähtealuseks on VÕS lepingu lõpetamise regulatsioon, ei tähenda, et eeltoodud mõisted on kontsessiooni lõpetamise tingimuse kontekstis selged. 6. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks peab riigihankega seotud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru.1 Kontsessiooni lõpetamise tingimus aga sisaldab määratlemata mõisteid – „oluline määr“ ja „mõistlik aeg“ –, mida isikud võivad tõlgendada erinevalt. Kontsessiooni lõpetamise tingimus ei võimalda üheselt aru saada, (i) milline on lepingu tingimuste „olulisel määral“ rikkumisega, st millised eeldused peavad olema täidetud, et pidada lepingu tingimust „olulisel määral“ rikutuks ja (ii) milline aeg on „mõistlik aeg“ kohustuse rikkumise lõpetamiseks, st kui kiiresti peaks kontsessionäär rikkumist lõpetama, et see ei tooks kaasa lepingu ülesütlemise. 7. Hankija väidab, et kuivõrd kontsessiooni lõpetamise tingimuse lähtealuseks on VÕS lepingu lõpetamise regulatsioon ja mõiste „mõistlik aeg“ on määratletud laialt kasutatav mõiste, ei saa mõiste „mõistlik aeg“ olla ebaselge. Esiteks asjaolu, et tegemist on laialt kasutatava mõistega, ei tähenda, et tegemist on piisavalt määratletud mõistega. Riigikohus on kinnitanud, et mõiste „mõistlik aeg“ on määratlemata õigusmõiste. 2 Mõiste „mõistlik aeg“ näol on seega tegemist mõistega, millel puudub kindel kokkulepitud tähendus. 1 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), § 3 p 26. 2 RKTKo nr 3-2-1-91-09, p 11. 2 8. Teiseks, isegi kui VÕS § 196 mainib mõistet „mõistlik aeg“, ei sisusta eeltoodud säte (ega muud VÕS sätted), milline tähtaeg on mõistlik lepingu rikkumise lõpetamiseks. Nagu eelnevalt selgitatud, on mõiste „mõistlik aeg“ näol tegemist hinnangulise mõistega – mõistega, mida sisustaks hankija rikkumise lõpetamiseks antava täiendava tähtaja määramisel (enne tingimuses sätestatud õiguse maksmapanemist täiendavat tähtaega määrates). Vaidlustajal ei ole võimalik pakkumuse koostamise hetkel arvestada sellega, milline aeg on hankija seisukohalt „mõistlik“ rikkumise lõpetamiseks ning otsustada enne pakkumuse esitamist, kas antav aeg on ka tema hinnangul mõistlik. Juhul, kui hankija otsustab pärast lepingu sõlmimist kohaldada kontsessiooni lõpetamise tingimust, puuduks kontsessionääri võimalus kontrollida, kas tingimuse kohaldamine on õiguspärane – kontsessionäär ei saaks kontrollida, kas lepingus ettenähtud tähtaega on järgitud, sest sellist tähtaega ei ole määratud. 9. Sarnaselt on ka mõistega „oluline määr“. Hankija väidab Vastuses, et mõiste „oluline määr“ täpsem ja eelistatum sõnastus on „oluline rikkumine“, st hankija sisuliselt samastab mõisteid „oluline määr“ ja „oluline rikkumine“. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga. Vaidlustaja hinnangul ei saa automaatselt samastada mõisteid „oluline määr“ ja „oluline rikkumine“. Kui hankija eesmärk kontsessiooni lõpetamise tingimuse sõnastamisel oli võimaldada kontsessiooni andjal (hankijal) leping üles öelda kontsessionääri VÕS tähenduses olulise rikkumise korral, pidanuks hankija ka selliselt vastava tingimuse RHAD-s sätestama. Hankija ise tunnistab, et mõiste „oluline rikkumine“ oleks täpsem ja eelistatum, kuid tegi siiski teadliku otsuse kasutada lepingus mõistet „oluline määr“. 10. Isegi kui pidada mõisteid „oluline määr“ ja „oluline rikkumine“ piisavalt sarnaseks, et keskmine mõistlik isik võrdsustaks mõistet „oluline määr“ mõistega „oluline rikkumine“, oleks kontsessiooni lõpetamise tingimuse sõnastus siiski liiga abstraktne – kontsessiooni lõpetamise tingimuses puuduvad kindlad viited eeldustele, mis peavad olema täidetud, et pidada rikkumist oluliseks (nt viide VÕS § 116 lg-s 2 nimetatud loetelule või loeteluvälised kindlad rikkumised, mida hankija peab oluliseks). Vaidlustaja möönab, et VÕS § 116 lg-s 2 on toodud näited lepingu rikkumistest, mida võiks pidada esmajoones oluliseks. Siiski, VÕS § 116 ei defineeri olulist lepingurikkumist ega anna ka ammendavat loetelu võimalikest rikkumistest, mida pidada oluliseks. Lepingu rikkumise olulisus on asjaolude ja tõlgendamise küsimus.3 Arvestades, et lepingus puudub igasugune viide mõiste „oluline määr“ tähendusele, jääb ebaselgeks, kas hankija peab mõiste „oluline määr“ all silmas VÕS § 116 lg 2 loetelus toodud rikkumisi või kas hankija saab lugeda oluliseks ka sellised rikkumised, mida loetelus toodud ei ole. Leping ei määratle, milliste eelduste täitumisel saaks rikkumist pidada oluliseks. Pakkujal pole võimalik ette näha, millised rikkumised on piisavalt olulised või olulisel määral, et tuua kaasa lepingu ülesütlemine. 11. Õiguskirjanduses on leitud, et läbipaistvuse nõuet silmas pidades peab töövõtja jaoks olema arusaadav, milliste rikkumise korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib, vastasel korral on leppetrahvitingimus vastuolus RHS § 3 p-ga 2.4 Vaidlustaja hinnangul kohaldub eeltoodud seisukoht ka antud juhul (analoogia korras): pakkuja (ja hiljem kontsessioonääri jaoks) peaks olema arusaadav, millised rikkumised tooksid kaasa lepingu ülesütlemise kontsessiooni andja (hankija) poolt ning millise tähtaja jooksul peaks kontsessionäär rikkumist lõpetama, et ülesütlemist vältida. Eeltoodud põhjustel on kontsessiooni lõpetamise tingimus ebaselge ning vastuolus hankija läbipaistvuskohustusega. 12. Vaidlustaja lisab, et hankija seisukoht, et rikkumise sisu ja kontrollitavus ilmneb lepingu ülesütlemise avalduses, juba iseenesest kinnitab, et tegemist ei ole läbipaistva tingimusega. Pakkuja peaks enne pakkumuse esitamist saama aru, millised rikkumised võivad kaasa tuua lepingu ülesütlemise – selline tingimus võib otseselt mõjutada, kas potentsiaalne pakkuja esitab pakkumuse või mitte. Ka lepingu pooleks olevale kontsessionäärile peaks lepingu täitmise ajal olema ettenähtav, et teatud rikkumine tooks kaasa lepingu ülesütlemise ja seda enne, kui rikkumine on toime pandud ja kontsessiooni andja (hankija) on kontsessionäärile ülesütlemise avalduse esitanud. See, et kontsessionäär saab rikkumise sisust teada alles lepingu ülesütlemise avalduses, ei saa olla kooskõlas RHS § 3 nõutud läbipaistvuskohustusega. See 3 Varul, P., Kull, I., Kõve, V., Käerdi, M., Sein, K. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 116, p 4.4.1; vt ka RKTKo nr 3-2-1-100-07, p 13, RKTKo nr 3-2-1-107-08, p 10. 4 Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (2019), § 8 p 36. 3 viitab otseselt sellele, et kontsessiooni lõpetamise tingimus ei võimalda üheselt mõista, millised rikkumised võivad kaasa tuua lepingu ülesütlemise enne ülesütlemisavalduse kättesaamist. Leppetrahvi tingimus on ebaproportsionaalne ja ebaselge 13. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga, et leppetrahvi tingimus on arusaadav olenemata sellest, kas sinna on lisatud vabandatava rikkumise välistus. Leppetrahvi tingimus on sõnastatud selliselt, justkui kontsessiooni andja (hankija) saaks nõuda leppetrahvi 500 eurot iga rikkumise eest iga kord, kui jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit ja seda sõltumata põhjusest. Vaidlustaja hinnangul on õigusselguse mõttes oluline täpsustada, et leppetrahvi ei saa nõuda, kui viivituse põhjustas jäätmevedaja. 14. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral nõuda leppetrahvi, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leppetrahvi tingimuse sõnastusest aga järeldub, et leppetrahvi saab viivituse eest nõuda sõltumata põhjusest ehk isegi siis, kui rikkumine on vabandatav; piisab vaid viivituse tuvastamise faktist ehk et jäätmevedaja ootas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit. Seetõttu peab vaidlustaja hinnangul sõnaselgelt välistama lepptrahvi nõudmise võimalust juhul, kui tegemist on jäätmevedaja enda põhjustatud viivitusest. Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus ei ole läbipaistev 15. Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohaga, et mittevastavate jäätmete osakaalu tingimust koos tehnilise kirjelduse p-dega 3.7 ja 3.8 tõlgendades järeldub, et koorma vastavust osakaalu nõudele (5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid segaolmejäätmete sees ja 10% mittebiolagunevaid jäätmeid biolagunevate jäätmete sees) tuvastatakse visuaalsel kontrollil. Isegi kui eeltoodud tehnilise kirjelduse punktidest tuleneb, et kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis need punktid ei täpsusta, kuidas koorma osakaalu korrektselt fikseerida. 16. Tehnilise kirjelduse p 3.7 näeb ette, et kõik jäätmetega saabunud veokid kaalutakse. Kaalumaja vastuvõtus registreeritakse vähemalt järgmised andmed: (i) vedaja andmed; (ii) transportivahendi riiklik registreerimismärk; (iii) kuupäev; (iv) jäätmete liik; (v) jäätmete päritolu ehk tekkekoha omavalitsus; (v) jäätmekood. 17. Tehnilise kirjelduse p-i 3.8 kohaselt kontrollitakse jäätmeveoki kaalumisel või mahalaadimisel vähemalt visuaalselt, kas jäätmed vastavad jäätmevedaja poolt teatatud jäätmeliigile ja punkti 3.4 või 3.5 tingimustele (s.o mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele). Vajadusel teeb jäätmekäitleja töötaja registreerimise andmetes muudatuse ning teavitab sellest viivitamata jäätmevedaja kontaktisikut. 18. Vaidlustaja hinnangul on asjakohane ka tehnilise kirjelduse p 3.6, millest tulenevalt peab käitluskohas olema tagatud jäätmete kaalumine kaaluga, mis on sertifitseeritud ja taadeldud ning mis võimaldab kaaluda jäätmeveokeid ja edastada elektrooniline kaaluraport jäätmevedajale hiljemalt vastuvõtmisele järgneva tööpäeva jooksul. 19. Kuigi tehnilise kirjelduse p-i 3.8 peab kontsessionäär kontrollima vastavust mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele vähemalt visuaalselt, jätavad tehnilise kirjelduse p-id 3.6 ja 3.7 mulje, justkui kontsessionäär peaks mittevastavate jäätmete osakaalu määrama ka kaalu järgi. Nii p 3.6 kui ka p 3.7 viitavad kontsessionääri kohustusele jäätmeid kaaluda ning esitada kaaluraport. Vaidlustaja hinnangul on eeltoodud tingimused mõneti vastuolus p-i 3.8 kohustusega kontrollida mittevastavate jäätmete osakaalu vähemalt visuaalselt, sest selleks, et mittevastavate jäätmete tingimust kohaldada, peaks mittevastavate jäätmete hulk vastama teatud protsendile (segaolmejäätmete korral 5% ja biolagunevate jäätmete korral 10%). Vaidlustaja tõlgendab tingimust tehnilise kirjelduse p-ide 3.6 ja 3.7 valguses selliselt, et vähemalt 5% või 10% koorma kaalust peaks koosnema mittevastavatest jäätmetest – visuaalne kontroll ei võimaldaks seda tuvastada. 20. Vaidlustajale jääb ebaselgeks, kas kontsessionäär peaks vaidluse korral suutma tõendada, et mittevastavate jäätmete kaal on jäätmete kogukoormast vähemalt 5% või 10% või kas piisaks sellest, et mittevastavaid jäätmeid on visuaalselt rohkem kui 5% või 10%. Näiteks juhul, kui biolagunevate jäätmete koorem sisaldab visuaalselt 20% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad, kuid tegelikult on tegemist visuaalselt suure, kuid faktiliselt kerge ja kergesti eemaldatava mittebiolaguneva jäätmega (nt üks suur penoplasti tükk vms), siis kas ka selliselt juhul saaks 4 kontsessionäär tugineda mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusele ning võtta biolagunevad jäätmed vastu segaolmejäätmetena või kas kontsessionäär peaks antud olukorras lähtuma kaalust mittevastavate jäätmete kaalust. 21. Isegi siis kui tehnilise kirjelduse p-st 3.8 järeldub, et mittevastavate jäätmete kontroll peab olema teostatud visuaalselt, siis ei kirjelda tehniline kirjeldus piisavalt detailselt, kuidas peaks kontsessionäär mittevastavate jäätmete osakaalu korrektselt fikseerima. Esiteks see, et mittevastavad jäätmed tuleb dokumenteerida (foto jm) tuleneb ainult tehnilise kirjelduse p-st 3.4 ehk tingimusest, mis puudutab segaolmejäätmeid. Tehnilise kirjelduse p 3.5 (biolagunevate jäätmete kohta) taolist tingimust ei sisalda. Teiseks, dokumenteerimise nõue on kirjeldatud mitteammendava loeteluna „foto jm“ – tingimusest ei tulene piisavalt täpselt, milliseid tõendeid lisaks fotodele kontsessiooni andja (hankija) veel eeldab. Seetõttu jääb ebaselgeks, milliseid tõendeid peaks kontsessionäär koostama, et eelnimetatud dokumenteerimise kohustust täita. 22. Eeltoodust lähtudes leiab vaidlustaja, et mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus on ebaselge, sest: (i) Sellest ei tulene selgelt, kuidas peaks kontsessionäär käituma siis, kui visuaalselt ületab mittevastavate jäätmete osakaal tingimuses nimetatud protsenti, kuid kaalu poolest jääb mittevastavate jäätmete hulk alla nimetatud protsendi. Sealhulgas jääb ebaselgeks, kas vaidluse korral peaks kontsessionäär suutma tõendada, et mittevastavate jäätmete osakaal vastab päriselt mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuses toodud protsentidele (st kaalu järgi) või kas piisab subjektiivsest visuaalsest hinnangust, mida kajastavad fotod. (ii) Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimuses puuduvad juhised mittevastavate jäätmete osakaalu fikseerimise kohta, eelkõige selle kohta, milliseid tõendeid lisaks fotodele peaks kontsessionäär koostama – nõue on kirjeldatud mitteammendava loeteluna „foto jm“. Lisaks kajastub dokumenteerimise nõue vaid segaolmejäätmete tingimuses, kuid mitte biolagunevate jäätmete tingimuses. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 23. Vaidlustajale on käesolevas menetluses osutanud õigusabi vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 264 eur + KM. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud menetluses on kokku 23,83 töötundi summas 4820,64 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest töödest: Transaction Unit Total Transaction Units Date Price Price 17.06.2026 Hankija vaidlustuse vastuse analüüs. Seisukoha koostamine. Suhtlus kliendiga. 1,25 264,00 330,00 16.06.2026 Hankija 11.06.2026 vastusele seisukoha koostamine 3,06 264,00 807,84 15.06.2026 Hankija 11.06.2026 vastuse analüüs ning seisukoha koostamine 2,02 264,00 533,28 VAKO e-kirja analüüs. Vastuse koostamine hankemenetluse peatamise vajaduse 09.06.2026 0,35 264,00 92,40 osas. E-kiri kliendile. 05.06.2026 Vaidlustuse koostamine 4,83 264,00 1 275,12 03.06.2026 Vaidlustuse koostamine. 2,85 264,00 752,40 jäätmekäitluskoha hanke materjalide analüüs. Kliendile vaidlustusvõimaluste ja 26.05.2026 2,85 264,00 752,40 kliendi 20.05.2026 ettepanekute osas ülevaatliku e-kirja koostamine. 25.05.2026 RHAD-i analüüs seoses potentsiaalse vaidlustuse koostamisega 1,05 264,00 277,20 Kokku: 23,83 h ja 4820,64 eurot 24. Vaidlustaja menetluskulud vaidlustusasjas on kokku riigilõiv 1280 eurot + 4820,64 eurot = 6100,64 eurot. 5 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel