Vaidlustus

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Meie 15.04.2026 nr 12.2-1/1433-3 [email protected] Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel ning korduva lihthankemenetluse läbiviimisel Austatud hankija Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, registrikood 70002555, (edaspidi ka: hankija) viis riigihangete registris hiljuti läbi lihthankemenetlusega riigihanke „9-kohalise väikebussi ostmine Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile“, viitenumbriga 307635, (edaspidi: riigihange), mis lõppes pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuste esitamata jätmisega vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p-le 5, § 125 lg-tele 1 ja 3. Kuna riigihange on tänaseks lõppenud, puudub Rahandusministeeriumil õiguslik alus kõnealuse riigihanke üle juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamiseks (RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4). Sellegipoolest soovime juhtida hankija tähelepanu alljärgnevale. Rahandusministeeriumi ülesanneteks riigihangete valdkonnas on lisaks poliitikakujundamisele ja õigusloomele ning riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele ka soovituste, juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Kuigi riigihanke menetluse lõppemine on absoluutse menetlustakistus, mis välistab juhtumipõhise ad hoc järelevalve, on Rahandusministeeriumil erandlikult võimalik reageerida pärast riigihanke menetluse lõppemist ilmnenud põhjendatud rikkumise kahtlusele ex post valimipõhise kontrolliga nn inspektsioonilise järelevalvetegevuse vormis (RHS § 205 lg 1 p 2, § 206 lg 4). Ühtlasi sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandus- ministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Selline avalik-õiguslik võimuvolitus on käsitatav informatiivse korrakaitselise teabetoiminguna, so avaliku halduse kandja mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusena (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3-3-1-70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et Rahandusministeerium võib anda soovitusi ning juhiseid nii juhtumipõhises kui ka valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-2 sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146). Riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud dokumentide ning hankija ja riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja vahel toiminud teabevahetuse põhjal võib Rahandusministeeriumi arvates tekkida põhjendatud kahtlus selles, kas hankija arvestas tehnilise kirjeldus koostamisel piisavalt kõiki asjassepuutuvaid riigihanke korraldamise põhimõtteid. Nimelt nähtub tehnilise kirjelduse algsest versioonist, et selles oli läbivalt kasutatud spetsiifilist terminoloogiat, mis võis viidata konkreetse autotootja toodangule (vt 17.03.2026 lisatud „Lisa 2“ tingimused: mootor OM 654 DE 20 LA 120 kW (163 hp) 3800 rpm või samaväärne; automaatkäigukast 9G-TRONIC või samaväärne; BlueEFFICIENCY pakett või samaväärne jne). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigihangete registri teabevahetuse töölehelt nähtub, et üks riigihanke juurde huvitatud isikuna registreeritud ettevõtja on 25.03.2026 palunud hankijal selgitada tehnilise kirjelduse nõudeid, märkides, et tehniline kirjeldus on tõenäoliselt koostatud Mercedes‑Benz sõiduki tehnilistele näitajatele tuginedes, kasutab vastava tootja sõidukite varustuse tähistamiseks mõeldud terminoloogiat ning seetõttu võib riigihankes samaväärse sõiduki pakkumine olla komplitseeritud või koguni välistatud (vt 25.03.2026 küsimus ID 1070915). Hankija vastas ettevõtjale üldsõnaliselt, et pakkuda võib tehnilisele kirjeldusele vastavat või samaväärset toodet, selgitamata, kuidas sisustada tehnilises kirjelduses kasutatud terminite kontekstis samaväärsust. Sama ettevõtja pöördus 26.04.2026 uuesti hankija poole, leides, et hankija ei ole sõiduki samaväärsust piisavalt selgitanud, mis takistab teise tootja sõidukit sisaldava pakkumuse koostamist. Ettevõtja kordas ka seisukohta, et tehniline kirjeldus on koostatud konkreetse tootja sõiduki tehniliste parameetrite ning varustuse loetelu alusel ega ole tehnoloogiliselt neutraalne, sisaldades tootjapõhiseid viiteid ja terminoloogiat ning andes Mercedes- Benzi tootele konkurentsieelise teiste tootjate toodangu ees (vt 26.03.2026 küsimus ID 1071345). Hankija muutis 27.03.2026 riigihanke tehnilist kirjeldust, avaldades riigihanke alusdokumentide lehel uue tehnilise kirjelduse, millest olid eemaldatud Mercedes‑Benz sõiduki spetsifikatsioonis varustuse tähistamiseks kasutatavad terminid (vt lisatud fail „Lisa 2 uus“). Eelnevaga seoses peame vajalikuks hankijale selgitada, et mis tahes riigihanke menetluses, sh lihthankemenetluses, koostatud riigihanke tehniline kirjeldus ei tohi olla konkurentsi põhjendamatult piirav. Vastavalt § 2 lg-le 1 on RHS-i eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 125 lg 5 sätestab sõnaselgelt, et hankija peab lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS-i 1. ptk-is sätestatut. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis on sätestatud RHS- i 1. ptk-is paiknevas §-s 3, kohalduvad maksumusest sõltumata kõigile riigihanke menetlustele. Seega lisaks hankemenetlusele peab ka lihthankemenetluses koostatav riigihanke tehniline kirjeldus arvestama RHS § 3 p-des 1-3 ette nähtud selliste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus, ettevõtjate võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Mööname, et Riigikohus on küll leidnud, et lihthankemenetluses ei pruugi olla põhjust sisustada riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid sama rangelt kui on hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid (vt RKHKo 20.11. 2019, nr 3-17-2718, p 23). Ent Rahandusministeeriumi arvates ei ole siiski reeglina põhjust sisustada riigihanke üldpõhimõtteid lihthankemenetluses selliselt, et riigihanke tehniline kirjeldus ei peaks tagama ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks, võiks olla meelevaldne ning võiks tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks ka erimenetlusega riigihangetes, nt lihthankemenetlustes, koostatavates tehnilistes kirjeldustes üldjuhul vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võib anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Riigihanke kavandamisel ei tohi hankija lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata (vt RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 15.1). Tehniline kirjeldus peab olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, nii, et kõik piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad mõistaksid täpselt selle ulatust ning saaksid sellest ühtemoodi aru (vrd EK C-171/15 , p 40; C-368/10, p 88). Üldjuhul tähendab see seda, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, peab hankija koostama tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada mh keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või võttes aluseks asjaomase standardi või neid kahte omavahel kombineerides. Tehnilise kirjelduse koostamise kaudu ei tohi moonutada konkurentsi. Tehniline kirjeldus peaks tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seepärast tuleks hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel reeglina 2 vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Nimetatud keelust on võimalik teha erandeid juhtudel, kui kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi jms nimetamine on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine muul viisil ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Kui vastava erandi tegemine on põhjendatud, siis sellisele viitele tuleb lisada märge „või sellega samaväärne”. Kokkuvõtvalt: kui hankelepingu eset on ilma kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetamata võimalik kirjeldada, siis ei tohiks tehnilises kirjelduses ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetada, ka siis mitte, kui selline viide on varustatud reservatsiooniga „või sellega samaväärne“ (vt RM 08.04.2025 nr 12.2-1/1333-4 „Järelevalvemenetluse lõpetamine ja soovitus hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks“; vt sama seisukohta on väljendatud ka VAKO 15.05.2023, nr 49-23/259711, p 7.3). Euroopa Kohus on asjas nr C-413/17 Roche Lietuva märkinud, et üksnes erandjuhul, kui hankelepingu reguleerimiseset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, lubatakse viidata kindlale margile, päritolule, kaubamärgile vms-le, lisades alusdokumentides märke „või samaväärne“. Tingimusi, millal hankija võib sellist võimalust kasutada, tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasjas nr C-424/23 DYKA Plastics on Euroopa Kohus selgitanud, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise loetelu on ammendav ning hankija peab sõnastama tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks määratud erandite korral. Seejuures aitab kõige paremini konkurentsile avatuse eesmärki saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult laiaulatuslikult. Õigus- kirjanduses on täheldatud, et hankepraktikas on märgata samavääruse klausli laiendavat väär- tõlgendamist ja -kohaldamist hankijate poolt. Hankijad kasutavad kergekäeliselt ja läbimõtlematult viiteid keelatud alustele, lisades juurde märke „või sellega samaväärne“, olenemata sellest, kas tegelikult on võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt kirjeldada. Selline praktika on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (vt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 38 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Teisalt ei pruugi keelatud alustele viidete puudumine (sh koos samaväärsete toodete lubatavuse klausliga) veel tähendada, et tehniline kirjeldus on koostatud konkurentsile avatult ja kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täpne ümberkopeerimine on üldjuhul keelatud, ka siis, kui sellelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täielik kopeerimine annab eelise just sellele konkreetsele tootele ja välistab suure tõenäosusega alternatiivid (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 30 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihangete vaidlustuskomisjon on pidanud õigusvastaseks tehnilise kirjelduse koostamist viisil, kus hankija on kirjeldanud konkreetse kaubamärgiga kaetud toodete tingimusi ja märkinud, et tunnistab samaväärseks tooted, kus kõik koostisosad ja lisaained ning nende osakaalud on samad. Samaväärse toote pakkumise võimaldamine on illusoorne ja näiline, kui sellist toodet tegelikult ei ole või pakkuda ei saa (vt VAKO 06.07.2016, nr 134-16/173967, p 8). Konkreetselt ettevõtjalt konkreetse toote hankimine võib olla õigustatud väga erandlikel juhtudel, nt unikaalse hankeeseme korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, kui selleks esineb seaduses kitsalt määratletud alus (vt RHS § 125 lg 3 ja 49 lg 1 p 2). Sealjuures ebameeldivused, raskused ega hankijale kaasnevad lisatööd ei õigusta konkreetse toote hankimist (vt TlnHKo 13.12.2011, nr 3- 11-2614, lk 6). Samuti tuleks hankijal pidada silmas, et mida detailsem on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt EKo C-413/17: Roche Lietuva, p 37). Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (Ibid, p 41). Eelnevast tulenevalt on järeldatud, et hankija ei tohi seada hankelepingu esemele hankija tegelike vajaduste täitmiseks mittevajalikke ja tarbetuid tehnilisi tingimusi, millega kunstlikult eelistatakse teatud ettevõtjat ja välistatakse teised. Konkurentsi piiravad, kindlat ettevõtjat 3 silmas pidavad nn tailor-made hankelepingu eseme tehnilised tingimused on RHS-ga vastuolus ning ühtlasi on hankijal keelatud seada ebevajalikke hanketingimusi, millega põhjendamatult kitsendatakse konkurentsi. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab ka tootepõhist konkurentsi: kui turul on mitmeid (hankija tegelikele vajadustele vastavaid) samaväärseid või samaliigilisi tooteid, ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud, kui hankija kehtestab põhjendamatult tingimused, millele vastab vaid üks toode, millega saab eelise asjaomast toodet valmistav (või seda müüv) ettevõtja (vt koos rohkete viidetega VAKO ning kohtute praktikale T. Kuusmann. RHS § 3 komm-d 20 ja 59 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Praktikas on osa hankijaid läinud sageli nö kergemat vastupanu teed, nimetanud tehnilises kirjelduses lepingu esemeks olevate asjade kirjeldamisel konkreetse kaubamärgiga tooteid (sh varustades sellise viite trafaretselt klausliga „või sellega samaväärne“) või kirjutanud tehnilise kirjelduse nõuded maha mõne konkreetse (nende hinnangul hankija vajadustele sobiva) toote tehnilisi parameetreid kirjeldavast tootelehest. Isegi siis, kui hankija ei sea oma eesmärgiks seeläbi mõne ettevõtja eelistamist, ei ole kirjeldatud toimimisviis kindlasti hea praktika ega vasta RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Kui hankija ei oska või ei suuda seaduse nõuetele vastavalt tehnilist kirjeldust ise koostada, on tal siiski seaduse nõuete täitmiseks mitmeid õiguspäraseid võimalusi. Näiteks on hankijal lubatud tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks turu-uuringu tegemine (RHS § 10 lg 1). Lisaks on võimalik tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi tellimine väljastpoolt hankija organisatsiooni, mõnelt vastava valdkonna erialateadmistega isikult. Lisaks eelnevale märgime, et märkasime kõnealuse riigihanke alusdokumentides teisigi vastuolusid või ebatäpsusi, mida hankijal tuleks edaspidi vältida. Näiteks olid riigihanke hankedokumendis vastuoluliselt märgitud järgmised andmed: hanke käigus hangitakse kooli õppetalule traktor, mis on toodud hanke tehnilises kirjelduses; hankija ostab tehnilises kirjelduses toodud 9-kohalise bussi; hankija rendib ühe (1 tk) 9-kohalise bussi (vt fail „Hankedokumendid bussi ostmine“ p-d 3.2, 4.1, 4.4). Rahandusministeerium on valimipõhises järelevalvemenetluses koostatud kontrolli- aktides korduvalt hankijatele selgitanud, et vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud ja eksitavalt või ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest vastutab alati hankija (nt RM 14.05.2018 kontrolliakt nr 12.2-4/20, ka RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39). Eelnevaga seoses ja RHS § 210 lg-te 1-2 alusel palume hankijal riigihangetes tehnilise kirjelduse koostamisel tagada riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine, sh et tehniline kirjeldus ei oleks konkurentsi põhjendamatult piirav ega annaks mõnele ettevõtjale või tootele õigus- vastaseid eeliseid teiste ees. Tehnilise kirjelduse koostamisel tuleks hankijal olla tähelepanelik ja hoolas ka seepärast, et riigihanke menetluse nõuete rikkumine (mõnele) menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, võib vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 300 lg-le 1 olla karistatav kuriteona. Karistusõiguslikus praktikas on kohtud vastava kauriteokoosseisu tunnuseid mitmel korral sisustanud just tehnilise kirjelduse koostamise nõuete rikkumise kaudu (nt TMKo 18.08.2022, nr 1-22-4036; PMKo 27.09.2019, nr 1-19-2108; TlnRnKo 19.12.2019, nr 1-19-2108). Samuti soovitame hankijal sama hankeeseme suhtes kordushanke läbiviimisel mitte kasutada RHS § 125 lg-s 3 nimetatud võimalust korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, põhjusel, et hanketeatega alustatud lihthankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. 4 Leiame, et üleminek lihthankemenetluselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele ei pruugi olla kooskõlas normi eesmärgiga, kui eelnevalt pakkumusteta lõppenud lihthankemenetluses tehnilise kirjelduse koostamise konkurentsile avatud suhtes on tõusetunud põhjendatud kahtlused. Eelnev riigihanke üldpõhimõtteid ignoreeriv ja konkurentsi piirav tehniline kirjeldus ei tohiks anda võimalust konkurentsi tasalülitamiseks kordushankes ning ühtegi ilma hanketeateta algava ja seetõttu konkurentsile vähem avatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse valikut ei tohi kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Vastupidine avaks tagaukse kuritarvitusteks riigihangete läbiviimisel. Käesoleval juhul võib algses lihthankemenetluses koostatud tehnilise kirjelduse ebapiisavusele koos- toimes ülal nimetatud asjaoludega viidata seegi, et vaatamata pakkumuse esitamisest huvitatud isikute rohkearvulisusele (kokku registreerus lihthanke juurde huvitatud isikuteks seitse ettevõtjat), ühtegi pakkumust ette nähtud tähtpäevaks ei laekunud. Ootame hankijalt tagasisidet pöördumises sisalduvatele soovitustele 27. aprilliks 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 5 Maksekorraldus Number __________________ D5714 Makse kuupäev _______________________ 17.06.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood SKARCON OÜ 11679710 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE792200221046352892 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM, Eesti, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 1 280.00 Makse selgitus Riigilõiv Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus 20260122-2540-D5639 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026061702068723 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 17.06.2026 VAIDLUSTUS Riigimetsa Majandamise Keskuse riigihanke nr 311858 „Paikuse kontori videokonverentsiseadmete ost“ lihthanke alusdokumentide peale Vaidlustaja: Skarcon OÜ Registrikood: 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood: 70004459 Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakond e-post: [email protected], [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 193 lg 1 alusel peatada käesoleva vaidlustuse lahendamise ajaks riigihanke nr 311858 „Paikuse kontori videokonverentsiseadmete ost" menetlus. 2. RHS § 185 lg 2 p 1 ning § 197 lg 1 p-i 5 alusel kohustada hankijat viima riigihanke nr 311858 „Paikuse kontori videokonverentsiseadmete ost" järgmiste alusdokumentide osad kooskõlla õigusaktidega: 2.1 „Hankedokument_311858.pdf“ punkt 5.1 osas, milles see sätestab hindamiskriteeriumi osakaalu 40% (vähim on parima) toodete tarneajale; 2.2 „Hankedokument_311858.pdf“ punkt 8.2; 2.3 „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ tervikus; 2.4 Alternatiivselt juhul, kui vaidlustuskomisjon asub seisukohale, et „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ ei ole tervikus õigusvastane palub vaidlustaja viia kooskõlla õigusaktidega: 2.4.1. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 1 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar Pro või samaväärne, 4 tk) kirjelduse nõude „peab toetama protokolle vähemalt: WebRTC, H264; H.323; SIP; G.711; G722; G722.1; G729“ osas; 1/13 2.4.2. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 1 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar Pro või samaväärne, 4 tk) kirjelduse nõude „1080p kaamera resolutsiooni kasutades peab olema kaadri sagedus vähemalt 60 kaadrit sekundist (1080p 60fps)“ osas; 2.4.3. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 1 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar Pro või samaväärne, 4 tk) kirjelduse nõude „Videokonverentsiseadmele peab saama lisada vähemalt 4 Audio-over-IP mikrofoni“ osas; 2.4.4. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 1 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar Pro või samaväärne, 4 tk) kirjelduse nõude „Videokonverentsiseade peab olema juhitav ja seadistatav üle võrguühenduse (SSH, HTTPS vms)“ ja „Keskhaldusena mõeldakse üle võrgu teostatavat: vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, seadmete keskset uuendamist, seadmete aadressiraamatute muutmist, kõnede statistika vaatamist (analüütikat), seadmete kaugligipääsu (remote access)“ osas; 2.4.5. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 2 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar või samaväärne, 2 tk) kirjelduse nõude „Peab toetama protokolle vähemalt: WebRTC, H264; H.323; SIP; G.711; G722; G722.1; G729“ osas; 2.4.6. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 2 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar või samaväärne, 2 tk) kirjelduse nõude „1080p kaamera resolutsiooni kasutades peab olema kaadri sagedus vähemalt 60 kaadrit sekundist (1080p 60fps)“ osas; 2.4.7. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 2 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar või samaväärne, 2 tk) kirjelduse nõude „Videokonverentsiseadmele peab saama lisada vähemalt 1 Audio-over-IP mikrofoni“ osas; 2.4.8. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 2 (kõik ühes (All-in- One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (näiteks Cisco Room Bar või samaväärne, 2 tk) kirjelduse nõude „Videokonverentsiseade peab toetama juhtmevaba pildi edastust Miracasti või samaväärse lahenduse abil (täiendava tarkvara vajaduseta Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga seadmest). Vastav funktsionaalsus peab olema keskse halduse kaudu keelatav/lubatav“ osas; 2.4.9. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 3 (Videokonverentsiseadme PTZ kaamera (nt Cisco Room Vision PTZ või samaväärne), 1 tk) kirjelduse nõude „Pan range: +/- 170 kraadi“ osas; 2.4.10. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 3 (Videokonverentsiseadme PTZ kaamera (nt Cisco Room Vision PTZ või samaväärne), 1 tk) kirjelduse nõude „Tilt range: -20 kraadist kuni +70 kraadini“ osas; 2.4.11. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 3 (Videokonverentsiseadme PTZ kaamera (nt Cisco Room Vision PTZ või samaväärne), 1 tk) kirjelduse nõude „Kaamera kontroll ja pildiedastus peab olema üle IP, kasutades sama kaabliühendust“ osas; 2.4.12. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 4 (Videokonverentsiseadme lauamikrofon (näiteks Cisco Table Microphone Pro või samaväärne), 3 tk) kirjelduse nõude „Lauamikrofon ühildub täielikult pakutavate videokonverentsiseadmetega“ osas; 2.4.13. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 4 (Videokonverentsiseadme lauamikrofon (näiteks Cisco Table Microphone Pro või samaväärne), 3 tk) kirjelduse nõude „Mikrofoni tüüp peab olema cardioid, 360 kraadise heli võtu mustriga“ osas; 2.4.14. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 4 (Videokonverentsiseadme lauamikrofon (näiteks Cisco Table Microphone Pro või 2/13  samaväärne), 3 tk) kirjelduse nõude „Seade peab videokonverentsiseadme lisaseadmena olema hallatav, sh konfigureeritav, monitooritav pakutavast keskhaldussüsteemist“ osas; 2.4.15. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 5 (Videokonverentsiseadme laemikrofon koos kinnitiga (näiteks Cisco Ceiling Microphone Pro või samaväärne), 4 tk) kirjelduse nõude „Toide üle Etherneti (PoE) klass 2“ osas; 2.4.16. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 5 (Videokonverentsiseadme laemikrofon koos kinnitiga (näiteks Cisco Ceiling Microphone Pro või samaväärne), 4 tk) kirjelduse nõude „Mikrofoni automaatne positsioneerimine“ osas; 2.4.17. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 5 (Videokonverentsiseadme laemikrofon koos kinnitiga (näiteks Cisco Ceiling Microphone Pro või samaväärne), 4 tk) kirjelduse nõude „AI müra eemaldamine“ osas; 2.4.18. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 5 (Videokonverentsiseadme laemikrofon koos kinnitiga (näiteks Cisco Ceiling Microphone Pro või samaväärne), 4 tk) kirjelduse nõude „Sageduste vahemik: 120 Hz kuni 20 kHz“ osas; 2.4.19. „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ jr nr 5 (Videokonverentsiseadme laemikrofon koos kinnitiga (näiteks Cisco Ceiling Microphone Pro või samaväärne), 4 tk) kirjelduse nõude „Seade peab videokonverentsiseadme lisaseadmena olema hallatav, sh konfigureeritav, monitooritav pakutavast keskhaldussüsteemist“ osas; 2.5. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud tema enda kanda ning mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt Skarcon OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi „hankija“ või „RMK“) avaldas 10.06.2026 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Paikuse kontori videokonverentsiseadmete ost“ viitenumbriga 311858 (edaspidi „riigihange“). Pakkumuste esitamise tähtajaga 22.06.2026 kell 12:00. 1.2. Skarcon OÜ („vaidlustaja“) on lihthanke alusdokumentidega („alusdokumendid“) tutvunud ning tuvastanud, et need sisaldavad mitmeid riigihangete seaduse („RHS“) nõuetega vastuolus olevaid tingimusi. Alusdokumentides esinevad puudused rikuvad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid, mis takistavad majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist ja piiravad otseselt reaalse konkurentsi hankemenetluses. 1.3. Vaidlustaja hinnangul esineb alusdokumentides neli iseseisvat puudust. Esiteks on Lisa 2 „Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm)“ ja sellega seotud vastavustingimus koostatud viisil, mis kopeerib Cisco tooteperekonna tehnilisi lahendusi ega taga tegelikku võimalust pakkuda samaväärseid tooteid. Teiseks muudab kõigi seadmete ühtse keskhalduse nõue koos muude kumulatiivsete tehniliste parameetritega alternatiivsete lahenduste pakkumise sisuliselt võimatuks, mistõttu märge „või sellega samaväärne“ jääb üksnes näiliseks. Kolmandaks kitsendavad konkurentsi hindamiskriteeriumis ja hankelepingu projektis nimetatud tarneaeg. Lepingu projekti järgi ei tohi tarne toimuda hiljem kui 2026. aasta 29. nädalal (13.07.–17.07.2026), samal ajal on tarneaeg hinnatav näitaja kaaluga 40%, mis soosib pakkujat, kellel on nõutud lahendus juba olemas laos või vähemalt eelnevalt ette valmistatud ja seda ka siis, kui sellise pakkuja pakkumus on kordi kallim. Neljandaks on riigihanke alusdokumendi punkt 8.2 vastuolus alusdokumentide tõlgendamist reguleerivate võlaõiguslike ja avalik-õiguslike põhimõtetega, sest see paneb ebaselguse ja mitmeti tõlgendatavuse riski hankija asemel pakkujale ning annab hankijale õiguse lähtuda oma tõlgendusest üksnes põhjusel, et pakkuja ei ole küsimust esitanud. 1.4. Kõik eeltoodud puudused rikuvad RHS §-st 3 tulenevaid võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtteid ning on vastuolus RHS § 87 ja 88 sätestatud nõuetega tehnilise kirjeldusele. Seejuures kaldub RHAD p 8.2 kõrvale võlaõigusseaduses tüüptingimuste tõlgendamise reeglist, mille kohaselt tuleb ebaselgus tõlgendada tingimuse koostaja kahjuks, ning kahjustab sellega alusdokumentide kontrollitavust. Tehnilise kirjelduse, keskhaldusnõude, 3/13  tarneaja tingimuse ja hindamiskriteeriumide koostoimes on rikutud ka RHS § 88 eesmärki tagada tegelik samaväärsus. 1.5. Eeltoodud põhjustel esitab vaidlustaja vaidlustuse ning palub vaidlustuskomisjonil tunnistada vaidlustatud tingimused õigusvastaseks ja kohustada hankijat kõrvaldama alusdokumentidest tuvastatud puudused. 2. TAOTLUS MENETLUSE PEATAMISEKS 2.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 2.2. Vaidlustaja vaidlustab alusdokumendid ning taotleb vaidlustusega nende kooskõlla viimist õigusaktidega. Lihthankemenetluses saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 22.06.2026, pärast millise hetke saabumist ei ole hankijal võimalik enam menetluses avaldatud alusdokumente muuta ega vaidlustajal pakkumust esitada (RHS 125 lg 5). Seega saabub pakkumuste esitamise tähtaeg käesoleva vaidluse ajal. 2.3. Praktikas on korduvalt rõhutatud, et kui hankereeglite rikkumise kõrvaldamine on veel võimalik, siis tuleb pakkujale selline õigus taotlemiseks anda. Seega, et tagada vaidlustaja õiguste kaitse ning huvi hankemenetluses osalemiseks, milles on kehtestatud õiguspärased tingimused, ning võttes arvesse, et ei VAKO ega kohtud ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist alusdokumente muutma, on vajalik riigihanke menetlus peatada. Seda eesmärki toetab ka õiguskaitsemeetmete direktiiv 89/665/EEÜ, mille põhjenduses on sõnaselgelt märgitud, et olemasolevad mehhanismid ei ole alati piisavad, et tagada riigihankenormide järgimine, eelkõige etapis, kus rikkumisi on veel võimalik kõrvaldada. Sellest tulenevalt näeb direktiivi artikli 2 lg 1 p a ette, et läbivaatamismenetluste raames peab olema võimalik võtta esimesel võimalusel ajutisi meetmeid, sealhulgas riigihanke peatamist, eesmärgiga kõrvaldada väidetav rikkumine või vältida asjaomaste huvide edasist kahjustamist. 2.4. Riigihanke peatamine ei kahjusta käesolevas asjas avalikku huvi ebaproportsionaalselt. Tegemist on ühekordse videokonverentsiseadmete soetamisega RMK Paikuse kontorile, mis ei ole avalike ülesannete või avaliku huvi silmas pidades määrava tähtsusega. Seadmete soetamise ajaline edasilükkamine vaidlustuse lahendamise ajaks ei sea ohtu ühegi elukriitilise teenuse, taristu ega muu üldhuviga kaitstud eesmärgi toimimist. RMK Paikuse kontor suudab oma igapäevast tööd jätkata ka olemasolevate lahendustega ajavahemiku jooksul, mis kulub vaidlustuse menetlemisele. Seevastu vaidlustaja huvi on vahetu ja konkreetne. Kui pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne vaidlustuse lahendamist, on vaidlustaja sunnitud esitama pakkumuse alusdokumentide alusel, mis kirjeldavad kogumis ainult ühe tootja terviklahendust ja milles samaväärsuse klausel on näilik, või loobuma lihthankemenetluses osalemisest üldse. Kummagi tulemuse puhul on vaidlustaja õiguste kahjustamine reaalne ja parandamatu. 2.5. Sellest johtuvalt palub vaidlustaja käesolevaga hankemenetluse nr 311858 peatada kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni. 3. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 3.1. Vaidlustaja vaidlustab alusdokumendid üksnes allpool käsitletud osas ning muus osas vaidlustajal alusdokumentidele etteheiteid ei ole. Järgnevalt esitab vaidlustaja põhjendused selle kohta, milles seisnevad alusdokumentide konkreetsed õigusvastasused vaidlustatud osades. A. Tehniline kirjeldus ei ole kooskõlas RHS § 88 sätestatud nõuetega ning ei võimalda samaväärse lahenduse pakkumist 3.2. RHS § 88 lg 1 kohaselt, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides. Sama lõige 7 sätestab sealjuures, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 3.3. Käesoleval juhul ei ole hankija poolt tehnilise kirjelduse koostamisel eeltoodud nõudeid järgitud, kuivõrd tehniline kirjeldus on koostatud mitte järgides hankija vajadusi rahuldavaid kasutusomadusi ja 4/13  funktsionaalsuseid silmas pidades, vaid koostatud on tootekategooriad, milles on sätestatud väga detailsed nõuded igale tootele, millele vastavad sealjuures vaid ühe tootja „Cisco“ tooteperekonda kuuluvad tooted. Seega on tekitatud ka objektiivselt põhjendamatu takistus riigihangete avamisel konkurentsile, sest hankemenetluses saavad pakkumuse esitada vaid Cisco toodete edasimüüjad. 3.4. Rääkides täpsemalt, siis audiovisuaal- ja videokonverentsilahenduste projekteerimise üldtunnustatud praktika näeb ette, et seadmete valik toimub lähtuvalt konkreetse ruumi omadustest, kasutusotstarbest, osalejate arvust, mööblipaigutusest, akustikast ning soovitud funktsionaalsusest. Selliselt põhistab tehnilise kirjelduse koostamist tegelikult ka RHS § 88. Käesoleval juhul puudub selliste elementide kohta aga mistahes informatsioon, mistõttu jääb paratamatult mulje, et määratletud on lihtsalt väga konkreetne ja eelistatud tehnoloogiline lahendus, mis seejärel püütakse kohandada erineva suuruse, kasutusotstarbe ja tehniliste eripäradega ruumidesse. Selline lähenemine on vastuolus tavapärase projekteerimispraktikaga, kus esmalt kaardistatakse ruumide vajadused ning seejärel valitakse nende vajaduste täitmiseks kõige sobivamad tehnilised lahendused. Näiteks määratletakse ära, et ruum X on suurusega 30 m2 ja ruum Y on suurusega 70 m2, omades veel eripärasid 1 ja 2. Seejärel määratakse kindlaks, millised on need funktsionaalsed vajadused ja omadused, mida ruumis soovitakse saavutada. Ja nende funktsionaalsete vajaduste katmiseks saab pakkuja pakkuda toimiva terviklahenduse. 3.5. Selline lähenemine oleks loogiline ka seetõttu, et erinevad tootjad saavutavad ruumide heli- ja videokatvuse funktsionaalsuse erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil. Mikrofonide, kaamerate ja muude seadmete arv ei ole iseseisev kvaliteedinäitaja ega määra automaatselt lahenduse sobivust või funktsionaalsust. Näiteks võib üks tootja saavutada ligikaudu 30 m² koosolekuruumi täieliku helikatvuse kahe või kolme mikrofoniga, samas kui teine tootja kasutab sama eesmärgi saavutamiseks ühte suurema katvusalaga mikrofoni või vastupidi nelja väiksema katvusega mikrofoni. Kõik lahendused sealjuures täidavad sama funktsionaalsust, millised on näiteks miinimumnõuetena rakendatud. Sama põhimõte kehtib ka kaamerate, kõnelejajälgimise tehnoloogiate ning ruumi jälgimissüsteemide puhul. Oluline on saavutatav funktsionaalne tulemus ehk nõutav heli- ja videokatvus, kõne arusaadavus, osalejate nähtavus ning kasutuskogemus, mitte konkreetne tehniline ülesehitus, mille abil üks või teine tootja selle tulemuse saavutab. 3.6. Hankedokumentidest ei nähtu, millise analüüsi või vajaduste kaardistamise tulemusena on jõutud järeldusele, et hankija eesmärkide saavutamiseks on vajalik just ja ainult selline tehniline lahendus, ainult selliste detailsete omadustega kaamerad ja ainult kindlat tüüpi kaamera arhitektuur. Ilma vastavate lähteandmeteta ei ole võimalik objektiivselt kinnitada, et seatud nõuded on tegelikult hankija vajaduste täitmiseks vajalikud või kujutavad endast põhjendamatut tehnoloogilist piirangut. Vaidlustaja küll möönab, et kohtupraktika kohaselt ei pea hankija juba alusdokumentides esitama objektiivseid põhjendusi tehnilise kirjelduse üksikasjalike nõuete kohta, kuid vaidlustusmenetluses peab hankija kõigi kehtestatud tingimuste põhjendatust ja vajalikkust siiski suutma selgitada. Ühtlasi peab hankija suutma selgitada, kas ja millised muud lahendused vastavad tema seatud nõuete kogumile tegelikult samaväärselt. 3.7. Vaidlustaja hinnangul viimaseid aga ei esine, sest kogum tervikuna viitab selgelt ühe konkreetse tooteperekonna süsteemiarhitektuurile ning loob olukorra, kus teiste juhtivate tootjate samaväärsed lahendused ei ole sisuliselt pakkumiskõlblikud, vaatamata sellele, et need võimaldavad saavutada hankija jaoks sama või samaväärse funktsionaalse tulemuse. Erinevad tootjad lahendavad ruumide katvuse, kõnelejate jälgimise, mikrofonide paigutuse, kaamerate juhtimise ja seadmete halduse erinevate tehnoloogiliste lähenemiste abil. Asjaolu, et üks tootja saavutab soovitud tulemuse nelja IP mikrofoni abil ja teine kolme mikrofoni, intelligentse mikrofonimassiivi või laemikrofonide kombinatsiooniga, ei tähenda, et üks lahendus oleks hankija vajaduste seisukohalt parem või sobivam. 3.8. Kõikide seadmete puhul on määratud Cisco videokonverentsilahenduste tooteperekonnast pärinevad referentstooted ning tehnilised nõuded vastavad nimetatud seadmete tehnilistele omadustele. Selle tulemusena ei kirjelda hankija enam oma funktsionaalseid vajadusi, vaid konkreetse tooteperekonna tehnilist lahendust ja süsteemiarhitektuuri. Formaalne viide „või sellega samaväärne“ ei kõrvalda käesoleval juhul konkurentsipiirangut. Kuigi hankija on seadmete juures kasutanud viidet samaväärsusele, on tehnilises kirjelduses referentstooted kirjeldatud sedavõrd detailsete ja spetsiifiliste tehniliste parameetrite kaudu, et pakkujatel puudub tegelik võimalus pakkuda teistsuguse tehnoloogilise ülesehitusega lahendusi. Sisuliselt ei hinnata samaväärset funktsionaalset tulemust, vaid vastavust referentstoote tehnilistele näitajatele. 5/13 3.9. Kui tehniline kirjeldus on üles ehitatud konkreetse referentstoote parameetrite ümber, ei saa alternatiivne lahendus olla praktikas edukas üksnes põhjusel, et see saavutab sama funktsionaalse tulemuse erineva tehnoloogilise lahenduse kaudu. 3.10. Audiovisuaalsete ja videokonverentsilahenduste projekteerimise eesmärk ei saa olla konkreetsete seadmete või tehnoloogiate kopeerimine, mida takistab juba iseenesest intellektuaalomandi õigus vaid hankija vajadustest lähtuva terviklahenduse loomine. Praegusel juhul on hankes sellest mindud suure kaarega mööda ning rikutud selliselt ulatuslikult ka riigihankeõiguse üldpõhimõtteid. 3.11. Eeltoodud käitumise lubamatust on kinnitanud hiljaaegu ka Rahandusministeerium Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli poolt läbi viidud hangete järelevalve menetluse käigus. Nimelt selgitas Rahandusministeerium järgmist (Lisa 1): /…/ ettevõtja on 25.03.2026 palunud hankijal selgitada tehnilise kirjelduse nõudeid, märkides, et tehniline kirjeldus on tõenäoliselt koostatud Mercedes-Benz sõiduki tehnilistele näitajatele tuginedes, kasutab vastava tootja sõidukite varustuse tähistamiseks mõeldud terminoloogiat ning seetõttu võib riigihankes samaväärse sõiduki pakkumine olla komplitseeritud või koguni välistatud (vt 25.03.2026 küsimus ID 1070915). /…/ Hankija muutis 27.03.2026 riigihanke tehnilist kirjeldust, avaldades riigihanke alusdokumentide lehel uue tehnilise kirjelduse, millest olid eemaldatud Mercedes-Benz sõiduki spetsifikatsioonis varustuse tähistamiseks kasutatavad terminid (vt lisatud fail „Lisa 2 uus“)./…/ Ent Rahandusministeeriumi arvates ei ole siiski reeglina põhjust sisustada riigihanke üldpõhimõtteid lihthankemenetluses selliselt, et riigihanke tehniline kirjeldus ei peaks tagama ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks, võiks olla meelevaldne ning võiks tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleks ka erimenetlusega riigihangetes, nt lihthankemenetlustes, koostatavates tehnilistes kirjeldustes üldjuhul vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võib anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Riigihanke kavandamisel ei tohi hankija lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata (vt RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 15.1). /…/ Kokkuvõtvalt: kui hankelepingu eset on ilma kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetamata võimalik kirjeldada, siis ei tohiks tehnilises kirjelduses ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetada, ka siis mitte, kui selline viide on varustatud reservatsiooniga „või sellega samaväärne“ (vt RM 08.04.2025 nr 12.2-1/1333-4 „Järelevalvemenetluse lõpetamine ja soovitus hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks“; vt sama seisukohta on väljendatud ka VAKO 15.05.2023, nr 49-23/259711, p 7.3). Euroopa Kohus on asjas nr C-413/17 Roche Lietuva märkinud, et üksnes erandjuhul, kui hankelepingu reguleerimiseset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, lubatakse viidata kindlale margile, päritolule, kaubamärgile vms-le, lisades alusdokumentides märke „või samaväärne“. Tingimusi, millal hankija võib sellist võimalust kasutada, tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasjas nr C-424/23 DYKA Plastics on Euroopa Kohus selgitanud, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise loetelu on ammendav ning hankija peab sõnastama tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks määratud erandite korral. Seejuures aitab kõige paremini konkurentsile avatuse eesmärki saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult laiaulatuslikult. Õigus kirjanduses on täheldatud, et hankepraktikas on märgata samavääruse klausli laiendavat väär tõlgendamist ja -kohaldamist hankijate poolt. Hankijad kasutavad kergekäeliselt ja läbimõtlematult viiteid keelatud alustele, lisades juurde märke „või sellega samaväärne“, olenemata sellest, kas tegelikult on võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt kirjeldada. Selline praktika on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (vt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 38 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Teisalt ei pruugi keelatud alustele viidete puudumine (sh koos samaväärsete toodete lubatavuse klausliga) veel tähendada, et tehniline kirjeldus on koostatud konkurentsile avatult ja kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täpne ümberkopeerimine on üldjuhul keelatud, ka siis, kui sellelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täielik kopeerimine annab eelise just sellele konkreetsele tootele ja välistab suure tõenäosusega alternatiivid (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 30 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). 6/13  Riigihangete vaidlustuskomisjon on pidanud õigusvastaseks tehnilise kirjelduse koostamist viisil, kus hankija on kirjeldanud konkreetse kaubamärgiga kaetud toodete tingimusi ja märkinud, et tunnistab samaväärseks tooted, kus kõik koostisosad ja lisaained ning nende osakaalud on samad. Samaväärse toote pakkumise võimaldamine on illusoorne ja näiline, kui sellist toodet tegelikult ei ole või pakkuda ei saa (vt VAKO 06.07.2016, nr 134-16/173967, p 8). /…/ Samuti tuleks hankijal pidada silmas, et mida detailsem on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt EKo C-413/17: Roche Lietuva, p 37). Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (Ibid, p 41). Eelnevast tulenevalt on järeldatud, et hankija ei tohi seada hankelepingu esemele hankija tegelike vajaduste täitmiseks mittevajalikke ja tarbetuid tehnilisi tingimusi, millega kunstlikult eelistatakse teatud ettevõtjat ja välistatakse teised. Konkurentsi piiravad, kindlat ettevõtjat silmas pidavad nn tailor-made hankelepingu eseme tehnilised tingimused on RHS-ga vastuolus ning ühtlasi on hankijal keelatud seada ebevajalikke hanketingimusi, millega põhjendamatult kitsendatakse konkurentsi. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab ka tootepõhist konkurentsi: kui turul on mitmeid (hankija tegelikele vajadustele vastavaid) samaväärseid või samaliigilisi tooteid, ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud, kui hankija kehtestab põhjendamatult tingimused, millele vastab vaid üks toode, millega saab eelise asjaomast toodet valmistav (või seda müüv) ettevõtja (vt koos rohkete viidetega VAKO ning kohtute praktikale T. Kuusmann. RHS § 3 komm-d 20 ja 59 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). 3.12. Käesoleval juhul esineb identne olukord, kuivõrd samaväärse toote pakkumise võimalus on illusoorne ja näiline ja selliseid tooteid tegelikkuses ei eksisteeri. Ainult Cisco tooteperekonna tooted vastavad hankija kehtestatud tehnilisele kirjeldusele. Selles osas esitab vaidlustaja koostatud võrdlustabeli (Lisa 2), mis vastab Microsoft Teams Native seadmetele. Nimelt on hankija tehnilises kirjelduses märkinud, et pakutav seade peab olema Microsoft Teams Native seade, mistõttu on tootjate toodete valik sellega juba kindlaks määratud. Kättesaadav on see avalikust allikast: https://www.microsoft.com/en-us/teams- devices/category/teams-rooms/20. Kokku on 124 erinevate tulemust, kuid esitatud toodetest vastavad hankija poolt kehtestatud tehnilisele kirjeldusele vaid Cisco tooted, täpsemalt vaid esitatud referentstooted. Ehk mitte ükski antud nimekirja kuuluvast 17 tootjast (peale Cisco, kokku 18 tootjat) ei ole võimeline Hankja poolt seatud nõudmisi 100% täitma. Seega on samaväärse lahenduse pakkumine selgesti formaalne. 3.13. Eeltoodust tuleneb seega kokkuvõttes, et Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ on koostatud vastuolus RHS §-ga 3, RHS § 88 nõuetega. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et kui hankijale saab teatavaks, et tema seatud tehnilised tingimused on põhjendamatult kitsad ja neile vastavad vaid ühe ettevõtja tooted, on hankija ainus võimalus õigusrikkumise kõrvaldamiseks riigihanke alusdokumente muuta (VAKO 129- 18/195365, p 13). Käesoleval juhul soosib tehniline kirjeldus põhjendamatult Cisco toodete perekonda ning nõutud parameetrid konkreetsete funktsionaalsuste asemel ei ole sisuliselt põhjendatud. Seetõttu tuleb alusdokumendid vaidlustatud osas viia kooskõlla õigusaktidega. 3.14. Alternatiivselt juhul, kui vaidlustuskomisjon asub seisukohale, et „Lisa 2 Tehniline kirjeldus (pakkumuse maksumuse vorm).xlsx“ ei ole tervikus õigusvastane palub vaidlustaja viia kooskõlla õigusaktidega vähemalt resolutsooni punktides 2.4.1-2.4.19 sätestatud kriteeriumid. Lisaks ülaltoodud põhjendustele selgitab vaidlustaja järgmist. 3.15. Kõigi toodete keskhaldussüsteemi ühendamise, haldamise ja toodete ühilduvuse kohustus. Hankija on tehnilise kirjelduse kogumis kehtestanud nõude, mille kohaselt peavad kõik pakutavad seadmed olema hallatavad ühest keskhaldussüsteemist ning moodustama ühtse lahenduse. Sellise nõude tulemusena välistatakse lahendused, kus videokonverentsiseade ja mikrofonisüsteem pärinevad erinevatelt tootjatelt, isegi juhul kui nende omavaheline ühilduvus on tootjate poolt ametlikult kinnitatud ja toetatud. Tegemist on videokonverentsilahenduste turul laialdaselt kasutatava praktikaga, mille puhul erinevate tootjate seadmed töötavad koos dokumenteeritud ja toetatud konfiguratsioonina. Nõude tegelik mõju ei ole seotud lahenduse funktsionaalsusega, vaid piirab põhjendamatult võimalust kasutada avatud integratsioonidel põhinevaid lahendusi. 3.16. Selliseks nõudeks puudub mistahes mõistlik põhjus, samuti kustutab see sisuliselt ära certified multisolution lahenduse, mida aktsepteerib Microsoft. Nimelt on Microsoft andnud kindlaks määratud tootjate toodetele (peamised esitatud võrdlustabelis) sertifikaadi, mis kinnitab, et need konkreetsed tooted töötavad Teamsis (hankija on aga ka ise Microsoft Teams Rooms toe pannud paika tehnilises 7/13  kirjelduses (!)). Nimetatud certified multisolution lubab ühe audio- ja videosüsteemi raames komplekteerida erinevate tootjate seadmeid. Sellised seadmed aga ei ühildu tavapäraselt ühes keskhaldussüsteemis kõigi lisaseadmetega ja see pole reaalsuses ka vajalik. 3.17. Keskseadmete puhul on tavapärane, et neid manageeritakse ühest süsteemist,kui lisaseadmete puhul see tavapärane ei ole. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks hankija eelistama lahendust, milles kõiki seadmeid, s.h lisaseadmeid manageeritakse keskhaldussüsteemist. Näiteks mikrofonid seadistatakse üldjuhul konkreetse ruumi akustika, paigutuse ja kasutusvajaduste järgi ning pärast kasutuselevõttu tehakse nende konfiguratsioonis muudatusi harva. Küll aga välistab selline keskhalduse nõue otseselt kõik lahendused, kus mikrofonidel on olemas kõik vajalikud ettevõtte taseme haldusfunktsioonid, sealhulgas veebihaldusliides, võrgu kaudu konfigureerimine, monitooring ja püsivara uuendamine, kuid mille haldus toimub eraldiseisva haldusplatvormi kaudu. Samuti välistab see lahendused, mida tootjad ise turustavad ja toetavad sertifitseeritud ettevõtte taseme mitme tootja lahendustena (certified enterprise-grade multi vendor solutions), kus videokonverentsiseade, mikrofonid, kõlarid ja muud komponendid võivad pärineda erinevatelt tootjatelt, kuid mille ühilduvus, töökindlus ja funktsionaalsus on tootjate poolt ametlikult kinnitatud. 3.18. Seega ei ole ühtse keskhaldussüsteemi olemasolu, kuhu kõik lisaseadmed peavad ühilduma kuidagi põhjendatud, sest tootjad tagavad enda lahendusi erineval viisil. Hankija ei saa endale meelepäraseid lahendusi hankida lihtsalt sellepärast, et see on talle mugav või tore. 3.19. Videokonverentsiseadmetele Audio-over-IP mikrofonide lisamise kohustus. Hankija on nõudnud, et videkonverentsiseadmele peab olema võimalik ühendada vähemalt 4 mikrofoni. Hankija ei kirjelda, kas soetatavad 4 mikrofoni ühendatakse ühe seadmega või on need jaotatud erinevate seadmete vahel. Vaidlustaja on selgitanud, et hankija ei ole avaldanud, miks on vajalik just 4 mikrofoni lisamine ning miks ei ole võimalik lahendust pakkuda lisaseadmete abil. Erinevad tootjad saavutavad erinevate ruumide täieliku helikatvuse erineva arvu mikrofonidega, mistõttu on põhjendamatu välistada muud funktsionaalselt samaväärsed lahendused, kui konkreetse Cisco tootesarja tooted. 3.20. Mikrofonidel Audio-over—IP võimekus ja Ethernet TJ45 pistik. Nimetatud osas on hankijale 11.06.2026 esitatud päring nr 1103344, milles on hankest huvitatud isik küsinud järgmist - Kas Audio-over-IP mikrofonide all aktsepteeritakse üksnes IP/RJ45/PoE põhiseid mikrofone või on lubatud ka tootja enda laiendusmikrofonid, USB mikrofonid või muu samaväärset kasutuskogemust tagav mikrofonilahendus? 3.21. Hankija on nimetatule vastanud, et - Audio-over-IP mõistes pole aktsepteeritavad USB või muud mikrofonid. See on vajalik kasutamaks seadmeid standardse andmesidekaabelduse lahendusega. 3.22. Eeltoodud vastus hankija poolt ei ole aga kuidagi põhjendatud või objektiivne. Hästi lihtsustatult vastab hankija, et tema soovib, et seadme küljes on olemas TJ45 pistik, sest tema sooviks on andmesidekaabel otse olemasolevasse pesasse ühendada, mis peab olema seadme sees. Kui andmesidekaabelduse soov on objektiivselt mõistetav, siis selle juures on täiesti põhjendamatu see hankija soovi osa, milles see „pesa“ peab olema seadme osa ja ettevõtjatel on keelatud pakkuda funktsionaalset lahendust näiteks ülemineku või silla kaudu. Erinevad tootjad kasutavad sama funktsionaalse tulemuse saavutamiseks erinevaid ühenduslahendusi, lisaseadmeid või adaptereid ning RJ45 pistiku kohustuslik nõudmine piirab põhjendamatult tehnoloogilisi alternatiive. 3.23. See ei ole kuidagi põhjendatud, sest tootjad tagavad enda lahendusi erineval viisil. Kui sama funktsionaalsust on võimalik saavutada „vahejupi“ abiga, siis ei saa hankija seda kuidagi objektiivselt keelata ja selline keeld ei viita muule, kui konkurentsi piiravale hanketingimusele. 3.24. Kahe või enama kaamera olemasolul peab saama seadet seadistada nii, et see jälgib aktiivset rääkijat ning vahetab kaameraid automaatselt rääkija suunas. Hankega soetatakse üks kaamera, kuid tehnilises kirjelduses on esitatud nõue, mis eeldab vähemalt kahe kaamera olemasolu. Hankedokumentidest ei nähtu, et hankija soetaks või kasutaks täiendavaid kaameraid, mistõttu jääb arusaamatuks sellise nõude seos hanke tegeliku esemega. Tekkinud on sisuline vastuolu. 3.25. AI müra eemaldamine. Nimetatud nõue on ebaselge nii oma sisu, kui eesmärgi osas. Kõikidel tootjatel on olemas noise cancellation mode kuid ühegi tootja tootelehtedel peale Cisco ei eksisteeri viide AI müra eemaldamisele. Seega on nõue selgesti kopeeritud kindla tootja tootelehelt, kuid selle tegelik sisu ja vajadus jääb tervikus selgusetuks. 3.26. Muud nõuded. Ka kõigi muude nõuete osas jääb ebaselgeks, miks on sellised nõuded kehtestatud ja kas need on päriselt põhjendatud. Kui hankija määrab ette konkreetse helivõtu mustri, sagedusvahemiku, ulatuse või kaamera pöördenurga, kuid ei kirjelda ruumi suurust, kasutajate paiknemist, mikrofoni 8/13  eeldatavat paigalduskohta ega vajalikku helikatvust, samuti mitte kaamerate paigalduskõrguseid või kasutustsenaariume, siis tegelikult ei ole võimalik hinnata, milline mikrofonitehnoloogia või helivõtu muster või kaamera on hankija vajaduste täitmiseks tegelikult sobivaim. Näiteks tavapäraste videokonverentsiruumide puhul kasutatakse kaameraid üldjuhul oluliselt väiksemas vertikaalses vahemikus (+- 20 kuni 25 kraadi), kui hankija poolt kehtestatud nõuded ja ei ole eluliselt usutav, mis on need erakorralised paigaldusolukorrad ja kasutusviisid, mis nõuaksid koguni +70° kaldenurka. 3.27. Eelnevat järeldust kinnitab ka vaidlustaja koostatud tootepõhine võrdlusmaatriks (Lisa 2). Selles on alusdokumendi iga nõude vastavust kontrollitud ametliku avaliku tooteinfo põhjal viie konkureeriva all- in-one seadme, viie PTZ-kaamera, viie lauamikrofoni ja kuue laemikrofoni suhtes, kes on Microsofti poolt ise sertifitseeritud või siis „Certified Multisolution“ serdi kandjad ja saavad hankija nõutud Microsoft Teams Rooms tuge pakkuda. 3.28. Võrdlus näitab, et probleem ei seisne üksikutes nõuetes eraldivõetuna, vaid nende kumulatiivses koosmõjus, mille tulemuseks on Cisco-spetsiifiline tehniline kirjeldus. Nii on Poly Studio X72 küll kõige lähem alternatiiv all-in-one seadmena, kuid ei täida vähemalt nelja Audio-over-IP mikrofoni RJ45- ühenduse nõuet ega võimalda sama keskhaldussüsteemiga hallata nii videokonverentsiseadmeid kui ka PTZ-kaamerat. Logitech Rally Bar ei toeta nõutud legacy-protokollide paketti (H.323/SIP/G.729), ei täida HFOV ≥100° nõuet ning kasutab tootjaspetsiifilist mikrofoniühendust, mitte RJ45 AoIP-arhitektuuri. Yealink MeetingBar A50 ei täida legacy-protokollide täielikku kombinatsiooni ega 100° HFOV nõuet ning vähemalt nelja AoIP-mikrofoni vastavus ei ole tõendatud. Neat Bar Pro on 8-tollise juhtpaneeliga, mistõttu ei täida 10-tollise PoE-juhtpaneeli nõuet, samuti ei ole tõendatud AoIP-mikrofonide vastavus. PTZ- alternatiividest ei täida Logitech Rally Camera ega Yealink UVC86 60-kordse suumi, ±170° pan-ulatuse ega IP-video/PoE kombinatsiooni nõuet. Laemikrofoni alternatiividest ületab Shure MXA920 alumise sageduspiiri (125 Hz võrreldes nõutud 120 Hz-ga) ning pea kõik alternatiivid toimivad Shure’i, Yamaha või Sennheiseri ökosüsteemides, mitte Cisco keskhalduses. Seega kinnitab võrdlusmaatriks, et tehniline kirjeldus on üles ehitatud Cisco-spetsiifilise kombinatsiooni ümber ning tegelikkuses saavad kõik pakkujad osaleda üksnes juhul, kui nad pakuvad ühe tootja üht konkreetset lahendust. 3.29. Eeltoodu on aga vastuolus RHS §-de 3 ja 88 eesmärgiga tagada tegelik konkurents (VAKO 210-20/227589, p-d 10.2.1 ja 10.2.3.2; TlnRnKo 3-10-3225, p 18; C-513/23, p 36; C‑413/17, p 40). Vaidlustuskomisjon on korduvalt rõhutanud, et märge „või samaväärne“ peab andma reaalse, mitte näilise võimaluse pakkuda teisi tooteid (VAKO 134-16/173967, p-d 6 ja 8; VAKO 272-15/168468, p 8.4 ja 8.6; VAKO 210-20/227589, p 10.2.1). Samaväärsusklauslil puudub faktiline tähendus siis, kui sellist alternatiivset toodet tegelikult turul ei ole (VAKO 134-16/173967, p 8; VAKO 210-20/227589, p-d 10.2.1) 3.30. Eeltoodud järeldust toetab ka proportsionaalsuse põhimõte. Euroopa Kohus on märkinud, et mida detailsemad on tehnilised nõuded, seda suurem on oht konkreetse tootja eelistamiseks, ning et üksikasjalikkuse määr peab olema proportsionaalne (C-413/17, p-d 37 ja 41; C-568/24, p-d 41–42). Euroopa Kohus on samuti kinnitanud, et konkreetse tootetüübi konstruktsioonile, komponentide asetusele, mõõtmetele või tehnilisele ülesehitusele osutavaid nõudeid võib kasutada üksnes juhul, kui need tulenevad vältimatult hanke esemest, kusjuures seda erandit tuleb tõlgendada kitsalt (C-568/24, p- d 55–58). Käesoleval juhul ei ole Paikuse kontori tavapärase videokonverentsivajaduse puhul vältimatud just 60-kordne suum, ±170° pööramisulatus, 70° kaldenurk, RJ45-põhine IP-arhitektuur mikrofonidel, WEB RTC protokoll, PoE klass 2 laemikrofon koos AI-müravähenduse ja automaatse positsioneerimisega ega kõigi seadmete ühtne keskhaldus ühes süsteemis. 3.31. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et paljasõnaline väide täpsete parameetrite vajalikkuse kohta ei ole piisav, vaid hankija peab näitama, kuidas ja millises ulatuses konkreetne nõue mõjutab tema vajaduse täitmist (VAKO 210-20/227589, p-d 10.2.1 ja 10.2.3.2). Rahandusministeerium on samuti kinnitanud, et ebameeldivused, raskused ega hankijale kaasnevad lisatööd ei õigusta konkreetse toote hankimist (15.04.2026 nr 12.2-1/1433-3, lk 3, viidates TlnHKo 13.12.2011 3-11-2614, lk 6). 3.32. Vaidlustaja jääb seisukoha juurde, et detailsed nõuded kirjeldavad konkreetset tehnilist lahendust, mitte soovitud funktsionaalset tulemust, ning piiravad põhjendamatult alternatiivseid mikrofonitehnoloogiaid, mis võivad saavutada sama või parema tulemuse. Kogumis selline põhjendamatute nõuete kehtestamine ning funktsionaalsete nõuete avamata jätmine viib ka avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtte riiveni, sest maksumaksja maksab kinni seadmed tulede ja viledega, mida kunagi konkreetses asukohas vaja ei ole. 3.33. Kogumis jääb vaidlustaja seisukoha juurde, et alusdokumentides sisalduv samaväärsusklausel ei anna tegelikult võimalust pakkuda alternatiivseid lahendusi ja tegemist on pelgalt näilise tingimusega. Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ ja hankelepingu projekti tingimused moodustavad koos sellise nõuete kogumi, mis 9/13  suunab pakkumuse ühe tootja, s.o Cisco toodete perekonna poole.1 Seetõttu ei ole teistel turul olevatel lahendustel võimalik nõuete kogumile reaalselt vastata, isegi kui üksikuid nõudeid oleks võimalik eraldivõetuna täita. 3.34. Selline olukord ei ole kooskõlas riigihankeõiguse põhimõtetega. Nii Euroopa Liidu õigus2, Eesti vaidlustus- ja kohtupraktika kui ka Rahandusministeeriumi järelevalvepraktika nõuavad ühemõtteliselt, et tehniline kirjeldus ei tohi konkurentsi kunstlikult piirata. Direktiivi 2014/24/EL artikkel 42 ja põhjenduspunkt 74 kohustavad tehnilise kirjelduse koostama viisil, mis võimaldab turul olemas olevate lahenduste mitmekesisuse kajastumist. Eelistada tuleb funktsionaalsete nõuete kaudu sõnastamist, mis võimaldab igal nõuetele vastaval ettevõtjal pakkumust esitada (C-568/24, p 50; C-424/23, p-d 43–46). Vaidlustuskomisjon on samuti selgitanud, et RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile (VAKO 129-18/195365, p 13). Sama kohustus kehtib täies ulatuses ka lihthankemenetluses, sest RHS § 125 lg 5 esimese lause kohaselt kohustub hankija järgima seaduse esimest peatükki, sh riigihanke üldpõhimõtteid. 3.35. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) ei hõlma seejuures üksnes isikupõhist, vaid ka tootepõhist konkurentsi. Kui turul on mitu samaväärset toodet, ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud ka siis, kui hankija sätestab tingimused, millele vastab vaid üks toode, mistõttu peavad kõik pakkujad pakkuma just seda toodet. Sellises olukorras saab vältimatult eelise konkreetne ettevõtja, kes asjaomast toodet toodab (VAKO 129-18/195365, p 18). Käesoleval juhul on selleks Cisco Systems. Kõik pakkujad, kes soovivad täita Lisa 2 nõuete kogumit, peavad pakkuma Cisco toodetel põhinevat lahendust, mis annab Cisco ametlikule edasimüüjale automaatselt konkurentsieelise teiste ees. 3.36. Arusaamist sellest, et tegemist võib olla mitte üksnes ühe tootja eelistamisega, vaid lausa suunatud hankega süvendab vaidlustaja hinnangul ka hankelepingu projektis sisalduv tingimus ja kehtestatud hindamiskriteeriumid. 3.37. Hankelepingu punkt 1.3 näeb ette, et toodete tarneaeg ei tohi olla hilisem kui 2026. aasta 29. nädala jooksul ehk 13.07.–17.07.2026. Samal ajal on pakkumuste esitamise tähtaeg 22.06.2026 ning tarneaeg on hindamiskriteeriumides kaaluga 40%. Kehtiva RHS § 125 järgi lähtub hankija lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisel §-st 120 ning § 125 lg 9 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. See tähendab, et isegi kõige kiirema võimaliku menetluse korral jääb lepingu sõlmimise ja nõutud tarneaja vahele üksnes väga lühike ajavahemik (eelduslikult hankelepingu sõlmimine võimalik alles 06.07.2026). Kui pakkumuste hindamine või otsuse tegemine võtab rohkem aega, lüheneb see veelgi. Selline ajagraafik soosib pakkujat, kellel on nõutud lahendus juba eelnevalt laos olemas. Arvestades, et hankes ei soovita mitte üksikut standardtoodet, vaid mitmest omavahel integreeritud seadmest koosnevat terviklahendust, töötab nii lühike tarneaken koos tarneaja 40%-lise osakaaluga sisuliselt samas suunas nagu tehniline kirjeldus, kitsendades tegelikku konkurentsi ja soosides ette kindlaks määratud tootepõhist lahendust või lausa konkreetset ettevõtjat. 3.38. Eeltooduga kooskõlas on vaidlustuskomisjoni praktikas peetud oluliseks kontrollida ka seda, kas hankija suudab menetluses põhjendada, et vaidlustatud tingimus ei piira konkurentsi õigusvastaselt. Nii pöördus näiteks vaidlustuskomisjon asjas VAKO 179-21/241458 (p 6.3.1) hankija poole järelepärimisega, paludes nimetada vähemalt kaks pakkujat, kellel on olemas vaidlustatud kogemusnõudele vastav sertifitseeritud spetsialist. Käesolevas asjas on põhjendatud samasugune lähenemine toodete võrdluse puhul. Kui hankija asub väitma, et tehniline kirjeldus ei ole Cisco-keskne ning et nõuetele vastavad ka muud samaväärsed lahendused, peab ta suutma need lahendused vaidlustusmenetluses konkreetselt nimetada ja nende vastavust tõendada. Seetõttu on põhjendatud, et vaidlustuskomisjon küsiks hankijalt menetluses vähemalt kahe sellise tootja või tooteperekonna nimetamist, kelle tooted vastavad tehnilise kirjelduse nõuete kogumile tervikuna, sealhulgas keskhalduse, mikrofoniühenduste, PTZ-kaamera parameetrite ning muude kumulatiivsete nõuete osas. Kui hankija ei suuda selliseid alternatiivseid tooteid või tooteperekondi konkreetselt nimetada või kui nimetatud lahendused ei vasta tegelikult nõuete kogumile tervikuna, kinnitab see vaidlustaja seisukohta, et märge „või sellega samaväärne“ on käesolevas hankes 1 Tootjapõhisus ei pruugi avalduda üksnes kaubamärgi otseses nimetamises, vaid võib tuleneda ka nõuete sisust ja nende koostoimest (C- 328/96, p 68; VAKO 256-15/168325, p-d 8.2, 9, 9.1 ja 9.3; TlnHKo 3-23-2608/13, p 15; TrtHKo 3-23-2155/21, p 12-18). Käesoleval juhul ei vasta kogumile mitte ühegi teise tootja tooted. 2 Kuigi tegemist on lihthankemenetlusega, on Euroopa Kohtu praktika käesolevas asjas asjakohane vähemalt tõlgendusliku orientiirina. 10/13  üksnes näiline ning tehniline kirjeldus on koostatud viisil, mis suunab pakkumuse sisuliselt ühe tootja lahendusele. 3.39. Vaidlustaja märgib, et on ka ise esitanud hankijale küsimuse, paludes nimetada vähemalt kaks sellist alternatiivset tootjat või tooteperekonda, kelle lahendus vastaks tehnilise kirjelduse nõuete kogumile tervikuna, kuid vaidlustuse esitamise ajaks ei ole hankija sellele vastanud (ID nr 1105871). 3.40. Eeltoodust jääb vaidlustaja ka siinkohal kokkuvõttes seisukoha juurde, et Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ on koostatud vastuolus RHS §-ga 3, RHS § 88 lg-tega 5–6 nõuetega. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et kui hankijale saab teatavaks, et tema seatud tehnilised tingimused on põhjendamatult kitsad ja neile vastavad vaid ühe ettevõtja tooted, on hankija ainus võimalus õigusrikkumise kõrvaldamiseks riigihanke alusdokumente muuta (VAKO 129-18/195365, p 13). Käesoleval juhul soosib tehniline kirjeldus põhjendamatult Cisco toodete perekonda ning nõutud parameetrid konkreetsete funktsionaalsuste asemel ei ole sisuliselt põhjendatud. Seetõttu tuleb alusdokumendid vaidlustatud osas viia kooskõlla õigusaktidega. B. Hindamiskriteeriumi osakaal 40% toodete tarneajale on ebaproportsionaalne 3.41. Riigihanke alusdokumendi p 5.1 kohaselt tunnistab hankija edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on pakkumuse maksumus ja tarneaeg kokku 100%, millest pakkumuse maksumuse osakaal 60 %, tarneaeg (päevades) osakaal on 40 % (vähim on parim). 3.42. Vaidlustaja hinnangul on hindamiskriteeriumis vastuolus üldpõhimõtetega, riivates märkimisväärselt konkurentsi, proportsionaalsuse ja avalike vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. 3.43. Nagu eelnevalt viidatud, siis juba eos sätestab hankija pakkujatele hankelepingus väga lühikese tarnetähtaja (sisuliselt vaid 6-9 päeva), mistõttu jääb mõistmatuks, miks on hankija pidanud vajalikuks tarnetähtaega veel eraldi hinnata ja sedavõrd kõrge kaaluga nagu seda on 40%. Selline niigi lühikeselt sätestatud tarne ei saa anda sellist põhjendatud eelist, et hankijal on valmidus maksta 1 päevase tarnetähtajaga lepingu täitmise eest 2x rohkem, kui 8 päevase tarnetähtajaga lepingu täitmise eest. Nimelt lihtne matemaatika näitab, et kui üks pakkuja lubab tarne 1 päevaga, kui pakub hinnaks 60 000 eurot, teine pakub tarnet 7 päeva ja hinnaks 30 000 eurot, siis võidab hindamise sellele vaatamata pakkuja, kes pakkus 2x (!) kõrgemat hinda. Selline hooletu avaliku raha kasutamine ja valemisse sisse kirjutamine ei ole kuidagi põhjendatud. Ajagraafik soosib pakkujat, kellel on nõutud lahendus juba eelnevalt laos olemas ja see ei ole kooskõlas konkurentsi efektiivse kasutamise põhimõttega. 3.44. Hankija ei saa põhistada sellist eksptreemset tähtaja hindamist ka toodete kiire vajadusega. Paikuse kontor tähistas sarikapidu veebruari alguses 2026 aastal. Seega on hankijal olnud aega 6 kuud, et hange välja kuulutada. Miks seda tehakse viimasel minutil juunikuus on arusaamatu. Selline hankija suutmatus enda tegevusi õigeaegselt planeerida ei saa õigustada niivõrd tugevat riivet konkurentsi kahjustamisele, proportsionaalsusele ja avalike vahendite säästlikule kasutamisele. 3.45. Lisaks on sellise hindamiskriteeriumi osakaalu seadmine ka äärmiselt riskantne juhuks, kui edukas pakkuja tarnega hilineb. Arvestades, kui suurt osakaalu mängib hindamises iga päev, realiseerub olukord, milles oleks hindamistulemused võinud osutuda hoopis teistsuguseks. 3.46. Eelnevast lähtuvalt on RHAD p 5.1 vastuolus RHS § 3. Seetõttu tuleb alusdokumendid vaidlustatud osas viia kooskõlla õigusaktidega. C. Alusdokumendi punkt 8.2 on vastuolus tsiviilõiguslike ja avalik-õiguslike tõlgendamisreeglitega 3.47. Alusdokumendi punkt 8.2 sätestab, et kui pakkuja avastab RHAD-s vigu, vasturääkivusi, ebaselgusi või mitmeti tõlgendatavust, on ta kohustatud sellest hankijat teavitama ja küsimuse esitama. Kui pakkuja seda ei tee, on hankijal õigus lähtuda hankija tõlgendusest. 3.48. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15662 p 21 selgitanud, et: „tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustega on tegemist ka hankedokumentides viidatud tingimuste osas, nt hankedokumentide lisaks olev tehniline kirjeldus või ka ETÜ 2013 tingimused. Sealhulgas on tüüptingimuseks kohtute viidatud tehnilise kirjelduse p 8, mille kohaselt pakutu suhe tegelikkusesse on töövõtja risk, ning tehnilise kirjelduse p 3, mille järgi tõlgendatakse kõik ebaselgused hankija kasuks [autori rõhutus]. 11/13  Kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1 156- 13, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-15, p 9), ega lepingutingimused, millele pooled ja kohus tuginevad, ole ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (VÕS §-d 42 ja 44). Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1 teine lause). Selliselt võib olla ebamõistlikult kahjustav ka see, kui tingimus sätestab seadusega vastupidise riskide jaotuse. Lisaks tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. See on aga vastuolus praegusel juhul tehnilise kirjelduse p-s 3 märgituga.“ 3.49. Alusdokumendi p 8.2 ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt sedastatud pikaajalise kohtupraktikaga, ega ka võlaõigusseaduses ja riigihangete seaduses sätestatuga. Tehniline kirjeldus määratleb endas ebakohase tõlgendusklausli hankija kasuks. See ei ole aga õigusaktide kohaselt lubatav. 3.50. Hankija ei saa jätta hankes kehtestatud tingimusi pakkumuste esitamise ajaks mitmeti mõistetavaks ja reserveerida endale õigust anda sellele alles lepingu täitmise etapis siduv sisu (VAKO 6-26/301685, p 14). Selline klausel jätab tõlgendusriski pakkujale ja võimaldab sisuliselt tagantjärele muuta alusdokumentide tähendust ilma RHS §-des 46, 81 ja 82 ette nähtud menetlust järgimata. See ei ole aga kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-ga 18 ning on ka vastuolus VÕS § 39, mille kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Kui tingimused on ebaselged, siis on hankija hanketingimuste loomisel ja ülesse ehitamisel selgesti olnud hooletu, sest tingimuste ülesehitus, milles iga dokument annab erineva sisu on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning hankija ei ole sellisel juhul tegutsenud riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (VAKO 33-25/286368, p 7.4). Nimetatud vaidlustuskomisjoni poolt kinnitatud põhimõte on kooskõlas VÕS § 39 lõikes 1 sätestatud klassikalise contra proferentem põhimõttega. Kui lepingutingimuse sisu on ebaselge, kannatab selle riski tingimuse koostaja, mitte tingimuse aktsepteerija. Alusdokumendi punkt 8.2 pöörab selle reegli vastupidiseks, kus ebaselge alusdokumendi tõlgenduse risk kantakse pakkujatele, seda põhjendusel, et nad oleksid pidanud küsimuse esitama. See on otseses vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Riigihanke tingimused on avalikkusele suunatud tahteavaldused, mida tuleb tõlgendada selliselt, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 2 ls 2). 3.51. Läbipaistvuse põhimõte kohustab hankijat koostama selged ja üheselt mõistetavad alusdokumendid. Euroopa Kohus on kinnitanud, et hankija peab tagama, et hanketingimused on piisavalt selged, et pakkujad saaksid neid ühtselt mõista, st nõudeid ei tohi sõnastada selliselt, et nende tähendus sõltub hankija hilisemast selgitusest (C-423/07, p 58; C-496/99 P, p 109–111). Ebaselgusest tuleneva riski panek pakkujatele läbi punkti 8.2 on seega mitte ainult võlaõiguslikult, vaid ka RHS tähenduses vastuolus läbipaistvuse põhimõttega, mis kohustab hankijat, mitte pakkujat, tagama alusdokumentide selguse. 3.52. Riigikohtu halduskolleegium on lisaks sedastanud, et hankija enda poolt antud tõlgendus alusdokumentidele võib tingimustest arusaamisel mängida rolli vaid siis, kui hankija on andnud menetluses osalevatele isikutele alusdokumentide kohta selgitusi või täiendavat teavet, mitte seetõttu, et pakkuja jättis küsimused esitamata (RKo 3-3-1-24-13, p 16). Alusdokument punkt 8.2 üritab kehtetuks muuta seda kohtupoolt tunnustatud tõlgenduspõhimõtet, mille kohaselt hankija tõlgendus on õiguslikult siduv üksnes siis, kui hankija on selle ise proaktiivselt teatavaks teinud. 3.53. Eelnevast lähtuvalt on RHAD p 8.2 vastuolus VÕS § 39 lg 1, VÕS § 42, TsÜS § 75 lg 2 lg 2 ning RHS § 3. Seetõttu tuleb alusdokumendid vaidlustatud osas viia kooskõlla õigusaktidega. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada vaidlustuse riigihanke alusdokumentide kohta, kui need rikuvad tema õigusi või kahjustavad majanduslikku huvi sõlmida hankeleping. Vaidlustaja soovib esitada pakkumuse videokonverentsiseadmete tarnimiseks Paikuse kontorisse, kuid Lisa 2. Tehniline kirjeldus koosmõjus keskhaldussüsteemi litsentsinõudega muudab selle faktiliselt võimatuks, kuna ainult Cisco-põhine lahendus saab täita kõiki nõudeid samaaegselt. Seega on vaidlustajal põhjendatud majanduslik huvi vaidlustuse esitamiseks (TlnRnKo 3-11-2403, p 16). 4.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab lihthankemenetluse riigihanke alusdokumentide peale esitatud vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt kaks tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Käesolevas riigihankes on pakkumuste esitamise tähtpäev 22.06.2026 kell 12:00, mistõttu peab vaidlustus olema VAKO-le laekunud hiljemalt 17.06.2026 (vahele jääb kaks täistööpäeva). Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 4.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse menetlemist istungil. 12/13 4.4. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskolas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot. 4.5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 1 1). LISAD: Lisa 1 – Rahandusministeeriumi soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel ning korduva lihthankemenetluse läbiviimisel nr 12.2-1/1433-3 Lisa 2 – Tehniliste tingimuste võrdlustabel Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat Skarcon OÜ lepinguline esindaja 13/13