Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ 17.06.2026 Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Heili Püümann Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Laura Raadik Kristjan Tamm Kristiina Koll Veikko Puolakainen Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Indrek Niklus Andra Olm Liis Kikas [email protected] Sten Tikerpe Kaisa Poller Mart Parind Karolyn Krillo Marika Mugur Krete Hänman Maris Vutt, PhD Rainis Loit HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 128-26/- Riigihange: „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ Vaidlustaja: AS Piletilevi PLG Registrikood 10568581 Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Kadri Härginen Vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood 75016094 Hankija esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt hankija menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. 04.06.2026 alustas Tallinna Linnateater alla lihthanke piirmäära jäävat riigihanget „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ („Hange“), edastades ostumenetluse kutse („Kutse“) viiele asjaomase valdkonna ettevõtjale. 2. 09.06.2026 esitas AS Piletilevi PLG („Vaidlustaja“) riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hanke alusdokumentide peale, väites Kutse p-d 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 olevat õigusvastased. 3. 10.06.2026 teavitas VAKO Hankijat vaidlustuse esitamisest ning palus esitada kirjalik vastus hiljemalt 15.06.2026. 4. 12.06.2026 taotles Hankija VAKO-lt vaidlustusele vastamise tähtaja pikendamist. VAKO rahuldas taotluse ja pikendas tähtaega kuni 17.06.2026 kl 16:00. 5. Siinsega vastab Hankija vaidlustusele. Hankija peab vaidlustust tervikuna alusetuks ja palub jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud Vaidlustaja kanda. II VASTUVÄITED VAIDLUSTUSELE A. Üldine õigusraamistik 6. Nagu ülal märgitud ja nagu möönab ka Vaidlustaja1, on Hanke puhul tegu alla lihthanke piirmäära jääva riigihankega (nn väikehange). See tähendab – ja seda on VAKO praktikas ka korduvalt selgitatud –, et Hankele kohalduvad üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3) ning hankija enda hankekord (RHS § 9 lg 4 p 3).2 Tallinna Linnateater on allutatud Tallinna linna hankekorrale, mille § 10 sätestab väikehangetele mõned asjaajamislikud nõuded ja materiaalõiguslikult vaid kordab kohustust järgida RHS §-s 3 välja toodud põhimõtteid. 7. Seega, materiaalõiguslikult kohalduvad Hankele üksnes RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ja vastavalt saab ka vaidlustatud hanketingimuste õiguspärasust hinnata vaid nimetatud põhimõtete peeglis. 8. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et asjakohatud on Vaidlustaja viited Euroopa Liidu avaliku sektori riigihangete direktiivile 2014/24 ning seda tõlgendavale Euroopa Kohtu praktikale.3 Mainitud direktiiv kohaldub rahvusvahelist piirmäära ületavatele riigihangetele (direktiivi art 1 lg 1, art 4), millest Hange jääb kaugele. Praegu on kohaliku omavalitsuse tasandi avaliku sektori hankija jaoks teenuste hankelepingu rahvusvaheline piirmäär 216 000 eurot. EL riigihankeõigus ei kohaldu puhtalt riigisisese dimensiooniga väikehangetele. 9. Enamgi veel, Riigikohtu selgitusel tuleb riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid rakendada rangusastmega, mis vastab hanke maksumusele ning seadusliku regulatsiooni tihedusele. Konkreetses asjas nentis Riigikohus, et „[r]iigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivad reeglid.“4 („Hankemenetlus“ kui RHS 2. ptk menetlus, mida kasutatakse riigihanke piirmäära ületavate riigihangete puhul – RHS § 4 p 5, § 15 lg 2.) See postulaat kohaldub a fortiori väikehangete puhul, mis on veel väiksema maksumusega ja veel oluliselt hõredama seadusliku regulatsiooniga kui lihthankemenetlus (vrd RHS § 125). 10. Eelnevast järeldub, et: (a) vaidlustatud hanketingimuste õiguspärasuse ainuke mõõdupuu on riigihanke korraldamise üldpõhimõtted; kusjuures (b) neid põhimõtteid tuleb kohaldada leebelt, olles tundlik Hanke eripärale (väike maksumus, hankelepingu piiratud kestus5 jne). 1 Vaidlustuse p 1. 2 Nt VAKOo 15-18/-, p 12; 59-20/-, p 8; 150-20/-, p 8. 3 Vaidlustuse p 11 ja 12. 4 RKHKo 3-17-2718, p 23. 5 Kaks aastat, vt Kutse p 1.6.  NOVE - 3/8 - 11. Vaidlustaja viitel RHS §-s 2 sätestatud RHS-i eesmärkidele6 on siinse vaidluse kontekstis parimal juhul retooriline väärtus. Vastavalt VAKO praktikale ei tulene RHS-i eesmärkidest hankijale siduvaid kohustusi ja ettevõtjale subjektiivseid õigusi. Seega ei saa vastuolu RHS-i eesmärkidega – isegi kui see esineb – tingida hanketingimuse õigusvastasust.7 B. Mobiilirakenduse nõue 12. Vaidlustaja väidab, et RHS § 3 p-dega 2 ja 3 (proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtted) on vastuolus Kutse p-des 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 kajastuv nõue, et pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja selles kasutatav rakendus (ing k native app). Hankija ei nõustu sellega, põhjendades seda allpool. Enne täpsemaid põhjendusi selgitame aga vaidlustuse laiemat tausta. Õieti saab ja tuleb rääkida vaidlustustest mitmuses, kuna Hanke alusdokumentide peale on esitatud teinegi praktiliselt samasisuline vaidlustus Delfi Meedia AS poolt. 13. On äärmiselt tavatu, kui mitte pretsedenditu, et alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke alusdokumentide peale esitatakse korraga lausa kaks vaidlustust.8 Siiski ei ole siin tegu suure kokkusattumuse või millegi seletamatuga. Tõigal, et kaks ettevõtjat on otsustanud investeerida vaidlusse eelduslikult alla 30 000 euro väärtusega riigihanke tingimuste üle, on selge põhjus, millest vaidlustused vaikivad. Nimelt soovivad kaks turuosalist juriidiliste vahendite abil kiivalt kaitsta oma ärimudelit ja personaalseid eelistusi, millest neil nähtavasti puudub soov irduda. 14. Hankijale teadaolevalt näeb Vaidlustaja ärimudel mh ette, et oma ärikliendile (Hankija) määratakse projektijuht, kes toimib vahelülina Hankija ja tolle klientide ehk teatrikülastajate (piletiostjate) vahel. Teatril otsesuhet teatrikülastajatega ei ole. Teatrile pakutakse teatavaid turundusvahendeid, osa neist tasuta, osa tasuliselt. Turunduse vaates väärtuslikku teavet piletiostjate käitumise kohta jagab Piletilevi oma ärikliendiga napilt ja küllaltki suures üldistus- astmes. 15. Laiemalt võib öelda, et teatud ettevõtjad (kui turu pakkumuse poole esindajad) ei soovi kaasa tulla Eesti ühe külastatavama teatri (kui turu nõudluse poole esindaja) soovide ja vajadustega. Ükski õigusakt mõistagi ei kohusta vaidlustajaid pakkuma Hankijale seda, mida too küsib – see on vaba turumajandus, puudub sund arendada ja müüa mingeid kindlaid tooteid või teenuseid. Samas ei ole vaidlustajatel ka subjektiivset õigust nõuda, et olukorras, kus nemad ei ole valmis tegema investeeringuid enda pakutavate toodete-teenuste edasiarendamiseks (kaasajastamiseks) või oma tegevusmalli kohandamiseks moel, mis annab kliendile rohkem kontrolli ja lisaväärtust, ei tohiks seda teha ka teised turuosalised.9 Ka ei ole vaidlustajatel õigust keelata hankijal tellimast vastavalt oma soovide ja vajaduste täitmiseks midagi paremat kui see, mida soostuvad pakkuma vaidlustajad. Riigihankeõigus ei kaitse ühegi ettevõtja ärimudelit. Riigihankeõigus ei ole vahend progressi ja hankija legitiimsete soovide ning vajaduste rahuldamise tõkestamiseks. ▪ Õiguslikud põhjendused 16. Vaidlustaja kriitika on resümeeritav tema järgmise lausega: „Vaidlustajal, nagu ka enamikel võimalikest teistest pakkujatest, ei ole sellist spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatavat rakendust, vaid vaidlustajal on sama funktsiooni tarbeks loodud mobiilisõbralik veebileht.“10 Seega seisneb vastuseis selles, et Hankija soovib saada midagi, mida Vaidlustajal tänase seisuga pakkuda ei ole. Vaidlustajal on olemas nn mobiilisõbralik veebileht (PWA ehk progressive web app), mida Vaidlustaja püüab paljasõnaliselt presenteerida kui mobiilirakendusega samaväärset. Viimati öeldu ei vasta tõele: PWA ei ole mobiilirakendusega samaväärne (vt täpsemalt allpool). 6 Vaidlustuse p 10. 7 VAKOo 83-20/215373, p 19. 8 Hankija ei tea, kas siin on toimunud ka plaanide ja seisukohtade koordineerimine või on vaidlustused sündinud autonoomselt. 9 Selle kirjeldamiseks sobib eesti vanarahva pärimusse kuuluv kujund „nagu koer heinakuhja otsas“, mis tähistab mõtteviisi, et ise ei tee/kasuta (koer ei söö heina), aga ei lase ka teistel teha/kasutada (hobune ei julge tulla heina sööma, kui koer peale passib). 10 Vaidlustuse p 14.  NOVE - 4/8 - 17. Vaidlustaja õiguslikud argumendid, mis arvatavasti peaksid looritama pettumust selle üle, et Hankija soovib endale ja oma publikule parimat ning mitte rahulduda keskpärasega, on ainetud. Nimelt ja esiteks, kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid vastavalt VAKO praktikale „ei tähenda seda, et hankija peaks kehtestama teatud kindla sisuga hanketingimusi või vastupidi, hoiduma teatud kindla sisuga hanketingimuste kehtestamisest. Üldpõhimõtete järgimise kohustus seab hankija tegevusele üldised raamid.“11 18. Teiseks, vastavalt pikaajalisele ja juurdunud seisukohale kohtupraktikas ei tohi hankija proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt seada põhjendamatuid piiranguid.12 Mainitud põhimõte aga ei tähenda, et hankes kehtestatud tingimused peavad igal juhul olema pakkujale meelepärased.13 Nii on VAKO anno 2022 lausunud järgmist14: „[P]roportsionaalsuse põhimõttest ei tulene Hankijale kohustust hankida teenust viisil, mis meeldib Vaidlustajale rohkem, on Vaidlustajale mugavam või seotud väiksemate äririskidega.“ Sama vaimu kannab ka järgmine Tallinna Ringkonnakohtu osutus samast aastast15: „[K]aebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil talle sobival viisil olukorras, kus hankijale hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt otstarbekam /---/ tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne /---/. Oluline on, et kõne all olev tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja) arvates.“ 19. Kolmandaks, ja mis puudutab veelgi täpsemalt hankija õigust konstrueerida hangitava toote või teenuse nõuded lähtuvalt oma vajadustest, kogemustest ja eelistustest, on Riigikohus selgitanud järgmist16: „Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus [ebaseaduslik].“ Riigikohtu doktriini peegeldavaid lahendeid leidub arvukalt ka alamatest kohtuastmetest. Näiteks Tallinna Ringkonnakohus17: „Hankijal on õigus iseseisvalt otsustada, millist teenust peab ta vajalikuks tellida /.../. RHS § 3 p-dest 1 ja 4 ei tulene hankijale kohustust tellida üksnes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele vastavat teenust, vaid arvestada võib ka muude eesmärkidega (nt suurem liiklusturvalisus).“ Tartu Ringkonnakohus18: „Seega on hankijal õigus ka otsustada, millise kvaliteedi ja tingimustega teenused on tema vajaduste rahuldamiseks vajalikud.“ Tallinna Halduskohus19: „Hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaalust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks.“ 11 VAKOo 273-20/227797, p 9. 12 Nt TlnHKo 3-20-582, p 12; TlnRnKo 3-20-1202, p 10. 13 TlnHKo 3-20-582, p 12, TrtHKo 3-18-1047, p 8. 14 VAKOo 102-22/251779, p 8.2.2. 15 TlnRnKo 3-20-157, p 14. 16 RKHKo 3-20-718, p 17. 17 TlnRnKo 3-15-809, p 12. 18 TrtRnKo 3-25-114, p 37. 19 TlnHKo 3-24-1246, p 12. Selle seisukohaga väljendas otsesõnalist nõustumust ka Tallinna Ringkonnakohus apellatsiooniastmes, vt TlnRnKo 3-24-1246, p 18: „Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et hankija on vaba defineerima enda vajaduse ise ning hankima funktsionaal[s]ust, mida ta peab enda vajadustele vastavaks.“  NOVE - 5/8 - VAKO20: „[H]ankija ei pea määratlema hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankija ei ole kohustatud arvestama kõikide hankes osalemisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. Hankija ei ole kohustatud tellima tooteid, mis tema vajadusi ei rahulda.“ 20. Neljandaks, kohtupraktikas on leidnud korduvat kinnitust seegi, et hankijal on riigihanke tingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning selle kohtulik kontroll on piiratud.21 Kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-ga 3 ning õiguse üldpõhimõtetega.22 21. Kõigest eelnevast tuleneb, et hankija peab olema suuteline vaidluse korral ära näitama, et vaidlustatud tingimuse kehtestamiseks esinevad mõistlikud põhjendused.23 (Antud juhul esinevad – vt all.) See kehtib ka juhul, kui vaidlustatud punktide tõttu võib hankes sobivaks osutuda vaid ühe ettevõtja toode. Sealjuures on määrav just hankija nägemus oma vajadustest, mitte kaebaja nägemus hankija vajadustest.24 ▪ Sisulis-tehnilised põhjendused 22. Mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad mitmed kaalukad põhjused, nii tehnilist kui muud laadi. 23. Tehnilised põhjused. Ei ole õige väita, et Vaidlustajal olemasolev PWA on samaväärne native rakendusega. Tõsi, mõlemal on sarnaseid funktsioone, kuid nende tehnoloogiline erinevus ja turupositsioon (Androidi ja Apple’i operatsioonisüsteemide vaates) on oluliselt erinevad. PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks, neid on soodsam luua ja kergem uuendada, kuid nende eesmärk ei ole luua kliendiga pikaajalist suhet ega ehitada kliendilojaalsust. 24. Hankija üks eesmärke on koguda kliendihalduse tarbeks teavet klientide tarbimisharjumuste osas (nt jälgida, mida jäetakse ostukorvi jmt). Ka soovib Hankija turunduslikel eesmärkidel saata klientidele nn push-teavitusi. See on võimalik oluliselt paremini native rakenduse kaudu. Eelnevaga seonduvalt on äärmiselt oluline ka IT-lahenduse turvalisus. Native rakenduste puhul tagab turvalisuse see, et nad on läbinud rakendustepoe (nt Apple Store) ulatuslikud testid ning kontrollid. PWA-del sellised kontrollid puuduvad ning nende turvalisus sõltub ainult veebilehitseja enda turvalisusest. 25. PWA-del suure tõenäosusega ei ole (on tehniliselt väga keeruline tekitada) nn offline- võimekust. Tallinna Linnateatri eripära on aga vanalinna hooned korrustega maa all paksude kiviseinte vahel, kus võib mobiililevi ja andmeside olla häiritud (praktikas ongi puhuti olnud). See tähendab nt seda, et kui teatrikülastajal on etendusele pääsemiseks vaja saali uksel näidata piletit, siis kui ta ei ole seda just paberile välja printinud või eelnevalt fotona (kuvatõmmisena) üles pildistanud, võib ta jääda jätta, kui PWA ei suuda ilma toimiva internetiühenduseta piletit kuvada. 26. Vahe esineb ka PWA-de ja native rakenduste jõudluses. Hankijale on äärmiselt oluline, et rakendused oleksid lühikese ajaperioodi jooksul võimelised vastu võtma suures koguses kliente ning neid puudutavat teavet. On laialdaselt teada, et Tallinna Linnateatri müügipäevadel soovib pileteid soetada korraga tuhandeid inimesi. Võrreldes PWA-dega saavad native rakendused pakkuda personaliseeritumat ning kindlamat infovoogude kontrollimist ja haldamist. Nii nt on teada, et native rakendused laadivad 2–3 korda kiiremini kui PWA-d, kuna rakendused suudavad andmeid säilitada seadmes endas.25 20 VAKOo 12-19/199628, p 8. Vt ka VAKOo 187-17/192426, p 21: „Hankija ei pea rahulduma halvima võimaliku hankimisega.“ VAKOo 12-19/199628, p 11: „Ühtlasi ei saa Hankijale põhimõtteliselt ette heita seda, et ta ei soovi rahulduda kehvema tehnika soetamisega.“ 21 Nt TlnHKo 3-25-1882, p 9. 22 TlnHKo 3-20-582, p 10. 23 TlnHKo 3-24-70, p 15; VAKOo 12-19/199628, p 9. 24 TrtRnKo 3-25-2471, p 16. 25 https://mindsea.com/blog/app-stats/ „Mobile apps load 2–3x faster than mobile websites because they can store data on the device.“  NOVE - 6/8 - 27. Oluline on arvestada sedagi, et PWA-de turupositsioon on ebakindel. Heaks näiteks on, et kaks aastat tagasi keelas Apple PWA-d oma operatsioonisüsteemis (iOS) ära, kuna see otseselt mõjutab Apple’i enda ärilisi eesmärke.26 Seejärel Apple taganes oma otsusest27, ent kaitsmaks oma ärihuve, seab PWA-dele erinevaid piiranguid iOS-is.28 Näiteks on PWA-rakenduse alla- laadimine iOS-is tehtud tavakasutajale väga keeruliseks, see eeldab palju enam klikke ja teadmisi kui native rakenduse allalaadimine Apple Store’ist. Ka on PWA-de push-sõnumitega – ja push- sõnumid on Hankijale turunduslikel põhjustel väga olulised – iOS-is palju enam tehnilisi keerukusi kui native rakendustega. See näitab, et Hankija ei saa PWA-le pikemas perspektiivis kuigi kindel olla, vähemasti iOS-i kontekstis. Apple ehitab oma süsteemides usaldust native rakendustele ja suunab kasutajaid eelistama just neid. 28. Globaalsed suundumused. Hankija ei saa eirata üleilmseid suundumusi ning tarbijate harjumusi, mis joonistuvad välja ka Eestis. Kõigepealt, kui vaadata, millise suuna on valinud maailma juhtivad piletimüügiplatvormid nagu nt Ticketmaster, Seatgeek, Eventbrite, AXS Tickets ja DICE, siis kõigil neil on välja arendatud native rakendus. See ei ole asjata tehtud investeering. Põhjuseks on turvalisus, usaldus, sügavam kasutajakogemus, info kogumise võimekus ning üldine kliendipoolne kasutajamugavus. Hiljutine põhjalik ülevaade näitab, et 68% maailma piletimüügist toimub tänaseks läbi native rakenduste, kannustatuna „integreeritud funktsioonidest, suure- pärasest kasutajakogemusest ja lojaalsusest, isikupärastamisest ja reaalajas kaasatust toetavast ökosüsteemist“.29 29. Ajakohane info ütleb sedagi, et lausa 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab aset läbi native rakenduste (äppide) ning ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi.30 Sealjuures on see vahe aina suurenenud (suurenemas).31 Hankijast ei ole mõistlik ega jätkusuutlik suunata oma külastajaid meediumisse, mis statistiliselt leiab vähe (aina vähem) kasutust. Nii võibki erialakirjandusest lugeda soovitust, et ettevõtted ei peaks enam mitte optimeerima oma veebisaite mobiilile, vaid looma spetsiaalselt kohandatud äppe.32 30. Hankija enesestmõistetav soov on pakkuda enda piletisoetajatele parimat, sh mugavaimat ja turvalisimat kasutajakogemust. Vähe sellest, et PWA-de kaudu ei saa teater endale sama- väärses mahus ja kvaliteediga teavet kasutajakäitumise ja -eelistuse kohta, inimesed ei pruugi meediumit, mis ei ole soovitud määral mugav, kiire ja lihtne, üldse kasutadagi. See tähendab, et teater võib kliente, kes võinuks teatrisse tulla, sootuks kaotada. Modernses e-majanduses on kasutajamugavus ja -kogemus A&O. Pisimgi ebamugavus või liigse liigutuse vajadus võib klienti heidutada ja mujale suunata. Asja lahendav VAKO liige võib nt ette kujutada, kas talle oleks meeldivam alustada teatripileti otsinguid ühe ekraanivajutusega piletimüüja äpil või see, et ta peab esmalt avama veebibrauseri, seejärel kirjutama aadressiribale URLi (www.nimi.ee), siis vajutama „Mine“ jne. Ka on teenuseosutajatele – sh teatritele – ülioluline koguda oma klientide kohta võimalikult mitmekesist teavet, et oma müügiteadaandeid paremini sihtida jne. Kui Hankija suhtub sellesse ükskõikselt, vähenõudlikult või lausa alistunult, jääb ta paratamatult turu arengutele jalgu ning Eesti teatrite või teiste meelelahutus- ja kultuuriasutute konkurentsis mahajääjaks. 31. Kliendilojaalsus. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et native rakendus, erinevalt PWA-st või millestki veelgi primitiivsemast, võimaldab Hankijal oma klienti tõhusamalt enda külge kinnistada. Võimalik on luua otsekontakt, olla pidevas ja operatiivses infovahetuses, luua tähenduslikum kontakt ilma vahendajateta. 26 https://mashable.com/article/apple-kills-home-screen-web-apps-pwas-in-eu-dma 27 https://mashable.com/article/apple-reverses-decision-home-screen-web-apps-pwa-eu 28 https://www.magicbell.com/blog/pwa-ios-limitations-safari-support-complete-guide 29 https://www.persistencemarketresearch.com/market-research/mobile-ticketing-market.asp 30 https://electroiq.com/stats/mobile-apps-statistics „90% of total mobile usage happens inside apps, while only 10% is spent on mobile web browsing.“ 31 https://mindsea.com/blog/app-stats/ „The gap between mobile app usage and mobile browser usage is also widening. eMarketer predicted that in 2024 users would spend 80% of that time in mobile apps. But now Electroiq estimates that this number actually was 90%.“ 32 Samas. „This speaks to the importance of companies not only optimizing their websites for mobile, but creating custom, responsive apps too.“  NOVE - 7/8 - 32. KOKKUVÕTE. Hankija on seisukohal, et mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad objektiivsed ja kaalukad põhjused, mis taanduvad eeskätt installeerimise mugavusele, tehnilise lahenduse stabiilsusele ning paremale kasutajavaatele. Tõsi, kõigil turuosalistel teadaolevalt ei ole praeguseks välja arendatud oma mobiilirakendust, kuid eri põhjustel ei ole Hankija soov soetada just native rakendusega teenust ebaseaduslik. Selle toetuseks viitab Hankija Tartu Ringkonna- kohtu otsusele haldusasjas nr 3-25-2471 (p 24): „Mõistetav on kaebaja rahulolematus sellega, et vastustaja seatud tingimused ei võimalda täiesti vaba konkurentsi hankel. Kuid nagu kaebaja isegi möönab, on konkurentsi piiramine /---/ lubatav, kui seda õigustavad objektiivsed kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu kaalutlustega, ei muuda vastustaja põhjendusi asjakohatuteks. /---/ Kui hankija arusaadavalt selgitab, miks ta seab toodetele konkreetsed tingimused, siis ei ole alust nõuda hankijalt tingimuste muutmist tema enda huvides, s.o põhjendusega, et hankija vajadus on mõnevõrra teistsugune või, et selle vajaduse rahuldamiseks on otstarbekam seada hanke tingimustes vähem piiranguid.“ C. Hoidmise ja haldamise nõue 33. Vaidlustaja väidab täiendavalt, et RHS § 3 p-ga 1 (läbipaistvuse põhimõte) on vastuolus Kutse p-s 2.6.4 kajastuv nõue, et piletiostjal peab olema võimalik „hoida ja hallata“ oma ostetud pileteid mobiilirakenduses. Vaidlustaja annab mõista, et tema kui asjaomase turu osaline ei saa sellest nõudest üheselt aru.33 Hankija hinnangul on need argumendid otsitud ja alusetud. 34. Vaidlustaja argumentatsioon viitab, ilma et ta seda otsesõnu nendiks, et Vaidlustaja lähtub viimastel aastatel väljakujunenud kohtupraktikast, mille järgi tuleb riigihanke alusdokumente kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast, mis riigihanke kontekstis tähendab hankeesemega seonduva valdkonna spetsialisti arusaama.34 Selle lähtepunktiga Hankija nõustub. Oleks ka keeruline mitte nõustuda, kui kohtupraktika on selles küsimuses joondunud ning klaar. 35. Küll aga ei nõustu Hankija Vaidlustajaga selles, et keskmine mõistlik turuosaline ei ole konkreetses kontekstis võimeline aru saama fraasist „hoidma ja haldama“. Siinkohal on oluline rõhutada, et vastavalt kohtupraktikale tuleb riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel, sh nende arusaadavuse hindamisel aluseks võtta just keskmine mõistlik turuosaline, mitte oma kitsast vaidlustushuvist (s.o laetud agendast) lähtuv pakkuja.35 Hankija hinnangul on asjaomase valdkonna vilunud spetsialistid – konkreetsel juhul piletimüügiplatvormide pakkujad ja nende heaks tegutsevad IT-spetsialistid – suutelised piisavalt hästi mõistma, mida hõlmab endas piletiostja poolt mobiilirakenduses piletite „hoidmine ja haldamine“. 36. Kõigepealt, mitte ükski teine ettevõtja, kellele Hankija pakkumuskutse saatis, ei ole esinenud väitega, et ta ei saa Kutse p-st 2.6.4 aru. Tegu on ainiti Vaidlustaja probleemiga. Kutse p 2.6.4 läbipaistmatuse väidet ei ole esitanud isegi mitte Delfi Meedia AS, kes on teine vaidlustaja Hankes. Seega, viiest turuosalisest ainult üks peab tingimust ebaselgeks – see on selge vähemus. 37. Järgmiseks, Vaidlustaja väide ebaselgusest ei ole kuigi siiras, kuna Kutse sisaldab veel mitmes punktis sõna „haldama“ erinevates käänetes36, aga seal Vaidlustaja jaoks ebaselgust pole. Seega ei ole Vaidlustaja argumentatsioon koherentne. Hankijal on keeruline uskuda, et Vaidlustajal on Kutse ühte punkti lugedes piisavalt selge, mida temalt „haldamise“ terminiga seonduvalt oodatakse, aga teist punkti lugedes mitte ning lausa sedavõrd, et see takistab pakkumuse tegemist. 38. Hankija on veendumusel, et mõistlik turuosaline ei saa „hoidmise“ nõuet mõista teisiti kui et piletiostjal on mobiilirakenduses oma isiklikule kontole sisse logides vahetu ja turvaline ligipääs kõigile enda ostetud kehtivatele piletitele ning rakendus võimaldab kuvada pileti põhiandmeid ja 33 Vaidlustuse p 22–25. 34 Nt TlnHKo 3-25-3121, p 15; 3-25-1543, p 11; 3-23-2608, p 10; TrtHKo 3-23-2608, p 10; VAKOo 137-19/208969, p 20–21. 35 TlnRnKo 3-23-2245, p 13; 3-23-2608, p 14. 36 Kutse p 2.4.2, 2.5.1.1, 2.5.1.5, 3.4, 4.3.  NOVE - 8/8 - sisenemiskontrolliks vajalikku unikaalset QR- või vöötkoodi otse nutitelefoni ekraanilt, ilma et ostja peaks piletit e-kirjadest või mingitest failidest eraldi otsima. E-piletite „haldamise“ all mõistetakse selliseid üldlevinud ja tänaseks elementaarseks kujunenud funktsioone nagu ürituse kiire ja mugav lisamine kalendrirakendustesse või pileti PDF-kujul allalaadimine ja teistele isikutele jagamine või edasi saatmine. 39. KOKKUVÕTE. Hankija on seisukohal, et Kutse p 2.6.4 sõnastus ei ole sedavõrd ebamäärane või mitmeti mõistetav, et asjaomase valdkonna spetsialist ei võiks sellest mõistlikult aru saada. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 40. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Hankijat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 41. Menetlusliik. Hankija eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 42. Suhtluskanal. Hankija palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat