Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 22.06.2026 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Vaidlustusasja nr: 128-26 Vaidlustaja: AS Piletilevi PLG Registrikood: 10568581 Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood: 75016094 Lai tn 23, 10133 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI JA TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1) Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku summas 5075,5 eurot (käibemaksuta). 2) Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustusasi nr 128-26. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab tema vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 5075,5 eurot (käibemaksuta). Kulud koosnevad õigusabikuludest 3795,50 eurot (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 1280 eurot. 2. Vaidlustaja on osalenud kõnealuses vaidlustusmenetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 13,2 tundi. 3. Hankijale osutasid teenust: - vandeadvokaat Kadri Härginen 0,9 tundi keskmise tunnihinnaga 370 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat Mario Sõrm 6,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 290 eurot (käibemaksuta); - vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko 5,8 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); - assistent 0,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta). 4. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri: Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg osutaja (h) 2026-06-22 Gerli Helene Materjalide analüüs ja vaidlustaja seisukoha 3,6 Gritsenko koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Suhtlus kliendiga seoses esitatavate dokumentidega. Dokumentide allkirjastamine ja VaKole edastamine. 2026-06-20 Gerli Helene Asja materjalide analüüs ja seisukoha koostamine. 1,4 Gritsenko 2026-06-19 Gerli Helene Materjalide analüüs ja seisukoha koostamine. 0,8 Gritsenko 2026-06-18 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 1,6 2026-06-12 Mario Sõrm Tutvumine VaKo kirjaga. Selle edastamine kliendile. 0,1 2026-06-10 Mario Sõrm VaKo vaidlustuse teatega tutvumine. Selle kohta teabe 0,1 edastamine kliendile. 2026-06-09 Kadri Vaidlustuse koostamine. 0,3 Härginen 2026-06-09 Assistent Riigilõivu tasumine. 0,1 2026-06-09 Mario Sõrm Vaidlustuse koostamine. 2,1 2026-06-08 Mario Sõrm Vaidlustuse koostamine. 1 2026-06-05 Kadri Kõne kliendiga, strateegia analüüs. 0,6 Härginen  Sorainen – 3/3 – 2026-06-05 Mario Sõrm Kõne kliendiga. Riigihange alusdokumentide analüüs. 1,5 Vaidlustuse perspektiivikuse analüüs. 5. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. Kinnitus käibemaksu osas on esitatud, kuna Riigikohus on ühtlustanud menetluskulude väljamõistmise praktikat tsiviil- ja haldusasjades. Riigikohtu hinnangul saab kohus kohtuasja lahendades otsustada, kas õigusabikulu tuleb välja mõista koos või ilma käibemaksuta. 6. Tekkinud menetluskulud on õigusvaidluse kulgu ja vaidlustaja jaoks omavat tähendust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega, vaid arvestada tuleb antud asja keerukust ja mahtu. Sellest tulenevalt on varasemalt peetud põhjendatuks menetluskulude väljamõistmisel Advokaadibüroo Sorainen OÜ esindajate keskmisi tunnihindasid määradega 240 eurot1, samuti 193,20 eurot2 ning 280 eurot3. 7. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 8. Vaidlustaja mitme lepingulise esindaja poolt esindamine on põhjendatud – see tuleneb nii VaKo, kui ka Riigikohtu praktikast.4 Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas, eriti kui nad koostasid menetlusdokumendid koostöös, mitte ei teinud samaaegselt sama tööd.5 Mitu lepingulist esindajat olid menetluses ka vajalikud seoses planeeritud puhkustega perioodil 19.06-24.06.2026 ja 19.06-28.06.2026. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko 1 Tartu HK 18.12.2018 otsus haldusasjas 3-3-16-1797, p 16.1. 2 RKHKo otsus asjas 3-3-1-82-14, p 28. 3 TlnHKo asjas 3-21-2395 (jõustumata). 4 VaKo 207-20/223606; RKHKm 3-22-619, p 8. 5 RKHKm 3-22-619, p 8. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 22.06.2026 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Vaidlustusasja nr: 128-26 Vaidlustaja: AS Piletilevi PLG Registrikood: 10568581 Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood: 75016094 Lai tn 23, 10133 Tallinn E-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/4 – 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Kui tutvuda hankija vastusega vaidlustusele, siis torkab sellest silma, et hankijal ei ole kuigi palju esitada selgitusi selle kohta, miks ta rakenduse nõude on kehtestanud ja kuidas see nõue on RHS § 3 valguses õiguspärane. Hankija selgituste põhiraskust näivad kandma hoopis viited mitmetele turundusblogidele, millest jääb tahes-tahtmata mulje justkui oleks hankija rakenduse nõude kehtestanud suuresti seetõttu, et kuskil Internetis selle headust kiideti. 2. See, et hankija on tagantjärgi asunud rakenduse nõudele põhjendusi välja guugeldama, ei saa siiski asendada hankija kohustust vaidlustusmenetluses põhjendada, miks vaidlustatud RHAD tingimused on õiguspärased. Hankija põhjendamiskohustust ei saa asendada ka muud asjasse mitte puutuvad osutused sellele, kui tavapäratu on mitme vaidlustuse esitamine või millised võiksid olla ühe või teise turuosalise motiivid vaidlustuste esitamisel. See, et lausa kaks turuosalist on võtnud ette RHAD vaidlustamise tee, ei näita hankija väidetavat konspiratsiooni, vaid ilmestab seda, et vaidlustatud tingimused rikuvad lausa mitme turuosalise subjektiivseid õigusi selle suhtes, et riigihanget korraldataks õiguspäraste tingimuste alusel. 3. Vaidlustes RHAD õiguspärasuse üle kipub olema nii, et võrdväärset tähelepanu tuleb pöörata nii sellele, mida hankija oma vastuses ütleb, kui ka sellele, mida ütlemata jätab. Nõnda nähtub hankija vastusest, et hankija teab, et võimalikke turuosalisi on viis,1 kuid samas vaikib hankija sellest, et hankija nõutavat rakendust pakub ainult üks turuosaline. Hankija vaikib ka teise vaidlustaja argumendi osas, et pole olemas vähemalt kahte pakkujat, kes rakenduse nõudele vastavat teenust talle pakkuda suudaks. 4. Ühe turuosalise pakutavale lahendusele vastava tingimuse seadmine on sageli vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega,2 seda enam, kui tegu on kogu hangitava teenuse sisu ja eesmärki arvestades kõrvalise hankelepingu esemega.3 Piltlikult tellib hankija praegu pintsakut, mida suudaksid talle õmmelda mitmed head rätsepad, kuid nõuab, et üks pintsakunööp oleks utreeritult eebenipuust ja kuldsete ääristega, mida suudab pakkuda ainult üks rätsep, keda ta ise nimetada ei soovi. 5. Vaidlustaja selgitab alljärgnevalt ka seda, kuidas hankija turundusblogidest otsitud põhjendused tegelikkusele ei vasta ja sedagi, kuidas hankija väidetavad vajadused, mida ta väidetavalt just rakenduse nõude kaudu täita soovib, saaksid olla täidetud ka mobiilisõbraliku veebilehe kaudu, mida pakub vaidlustaja ning ka teised turuosalised. 2. RAKENDUSE NÕUE EI OLE PÕHJENDATUD 6. Hankija esitab vastuse p-s 22 jj sisulis-tehnilised põhjendused, selgitamaks, et mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad mitmed kaalukad põhjused, nii tehnilist kui muud laadi. Seejuures põhineb hankija argumentatsioon aga sisuliselt vääral vastandusel: native rakendus kui „turvaline, kiire, offline võimekusega ja lojaalsust loov“ ning PWA kui „odav, ebakindel ja ühekordseks kasutuseks mõeldud lahendus“. Enamik väiteid, millega hankija seda vastandust põhjendab, on aegunud, turundusallikatest pärinevad või vastuolus hankija endi viidatud allikatega. Vaidlustaja selgitab seda alljärgnevalt. 7. Hankija selgitab, et ei ole õige väita, et vaidlustajal olemasolev PWA on samaväärne native rakendusega (hankija vastuse p 23). Hankija väidab, et vaidlustaja PWA on küll sarnaste funktsioonidega kui native rakendus, kuid PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks ega ole mõeldud pikaajalist kliendisuhet looma. Vastupidiselt hankija väidetele võimaldab PWA püsivat sisselogimist, avakuvale paigaldamist, push-teavitusi, 1 Vt hankija vastuse p 36. 2 TlnHKo 3-24-1013, p 35. 3 VaKo 152-22/256269, p 15-16.  Sorainen – 3/4 – lojaalsusprogramme ja kasutajate taasaktiveerimist. Tehnoloogiliselt ei ole alust väita, et PWA oleks mõeldud üksnes ühekordsete ostude jaoks. Tegemist on turundusliku hinnanguga mitte tehnilise faktiga. 8. Hankija väidab ka, et native rakendus võimaldab push-teavitusi ja tarbimisharjumuste andmete kogumist paremini ning et native rakenduste turvalisuse tagab rakendustepoe (nt Apple Store) ulatuslik kontroll, PWA-del aga sellised kontrollid puuduvad (hankija vastuse p 24). Kõik kolm väidet on ekslikud. Esiteks, PWA võimaldab koguda ostukorvi hülgamise statistikat, kasutajate käitumisandmeid jmt. Teiseks, Apple lisas iOS 16.4 versiooniga veebipõhised push-teavitused iPhone’idele, mistõttu ei saa enam väita, et push-teavitused oleksid ainult native rakenduste eelis. Erinevused võivad esineda kasutusmugavuses või seadistamises, kuid mitte funktsionaalsuses. Kolmandaks, väide, et App Store’i kontroll tagab turvalisuse, ei vasta tegelikkusele. Nimelt, rakendustepoodide kontroll ei ole turvaaudit ning pahatahtlikud rakendused on korduvalt läbinud nii Apple’i kui ka Google’i kontrollprotsesse. PWA-de turvalisus põhineb HTTPS-protokollil, brauseri turvamudelil ja operatsioonisüsteemi liivakastimehhanismidel (sandbox). Turvalisus sõltub eelkõige tarkvara kvaliteedist ja arhitektuurist mitte levitamiskanalist. 9. Hankija väidab, et PWA-del suure tõenäosusega ei ole offline-võimekust või et selle tekitamine on tehniliselt väga keeruline (hankija vastuse p 25). See väide ei ole õige. Offline- võimekus ei ole PWA puhul keeruline lisandmoodul: see on PWA arhitektuuri määratlev ja aluseline omadus, mida võimaldavad service worker’id ja Cache API. Kasutajad eeldavad, et sisu, millega nad viimati suhtlesid (nt meediafailid, piletid või reisiplaanid) oleks kättesaadav ja kasutatav ka offline’is. Eelviidatud service worker’id on vahend, mis võimaldab PWA-l sellele ootusele vastata, toimides võrguvahendajana ka siis, kui kasutaja on ühenduseta. Google’i enda arendajate dokumentatsioonis kasutatav klassikaline näide on ongi piletid ja reisiplaanid. Offline-tugi oli isegi osa PWA paigaldatavuse kriteeriumitest. Offline-toe kontroll on olnud PWA paigaldatavuse üks osa juba mitu aastat. Pileti QR-kood või triipkood on kliendi vahemällu talletatav (Cache API / IndexedDB) ning kuvatav ilma igasuguse ühenduseta, s.o. täpselt sellises paksude kiviseintega keldriruumi olukorras, mida hankija oma vastuses kirjeldab. 10. Hankija tugineb väitele, et native rakendused laadivad 2-3 korda kiiremini kui PWA-d (hankija vastuse p 26). Viidatud number on turundusblogi (mindsea.com) väide, s.o. mitte akadeemiline ega standardeid käsitlev kirjandus. Samaväärset numbrit kasutatakse valdkonnas laialdaselt hoopis selleks, et kirjeldada PWA-sid kui 2-3 korda kiiremaid korduvatel külastustel tänu vahemälule: 10.1. PWA-d saavutavad samaväärsete native rakendustega võrreldes 2-3 korda kiirema laadimisaja, kuna rakenduse kest ja kriitilised varad salvestatakse vahemällu; korduvatel kuulastustel võib LCP langeda alla 500 ms. 10.2. Konkreetse külmkäivituse kasutajateekonna puhul näitavad sõltumatud arendaja testid, et PWA on kiirem: esmasel kasutajateekonnal ja järgnevatel külmkäivitustel annab PWA-le märkimisväärse eelise nii kiiruses kui kasutusmugavuses võimalus mööda minna rakendusepoest ja kasutada service worker’i põhist vahemälu. 11. PWA-d töötavad brauseris, mistõttu on need üldjuhul native rakendustest aeglasemad, kuid vahe ei ole nii suur, nagu hankija väidab, kuivõrd kaasaegsed brauserid on väga tõhusad ning PWA-d kasutavad service worker’i sisu vahemällu salvestamiseks ja korduvatel külastustel peaaegu hetkega laadimiseks. Suure koormusega müügipäeva stsenaariumi puhul on esiplaani rakenduse tüüp suures osas ebaoluline, kuna tippkoormus on taustsüsteemi / infrastruktuuri probleem (järjekorrad, CDN, automaatne skaleerimine), mis on native rakenduse ja PWA puhul sama, sest mõlemad kasutavad sama piletimüügi API-t.  Sorainen – 4/4 – 12. Hankija väidab, et Apple keelas kaks aastat tagasi PWA-d oma operatsioonisüsteemis (iOS), esitades seda PWA-de ebastabiilsuse tõendina (hankija vastuse p 27). Seejuures oli tegemist ligikaudu kahe nädala pikkuse episoodiga 2024. aasta veebruaris-märtsis ning see puudutas ainult Euroopa Liitu. 2024. aasta veebruari keskel kinnitas Apple, et iOS ei toeta Euroopa Liidus enam PWA-sid, kuid umbes kaks nädalat hiljem (2024. aasta märtsi alguses) võttis Apple selle otsuse tagasi ja teatas, et jätkab Euroopa Liidus avakuvale lisatud veebirakenduste toetamist. Tagasipöördumine toimus Euroopa Komisjoni surve all, Euroopa Komisjon leidis, et Apple’i samm veebirakenduste blokeerimiseks ei olnud ei nõutav ega õigustatud. Teisisõnu, Euroopa Komisjon kaitses aktiivselt PWA-sid. Seega ei näita viidatud episood kuidagi PWA-de ebastabiilsust. 13. Hankija viitab ka statistikale, mille kohaselt 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab aset native rakenduste kaudu ja ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi (hankija vastuse p 29). Viidatud näit on hankijal valesti kasutatud. Nimelt, see koondnäit põhineb peamiselt sotsiaalmeedia, mängude ja sõnumirakenduste kasutusajal äppides. See ei ütle midagi tehingupõhise piletimüügi kohta, kus kasutajad jõuavad veebikeskkonda rutiinselt otsingu, linkide ja reklaamide kaudu. 14. Kokkuvõtlikult ei esine sisulis-tehnilisi nõudeid mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks. 3. „HOIDA JA HALLATA“ NÕUE EI OLE LÄBIPAISTEV 15. Siirdudes teise vaidlustatud tingimuse ehk nn hoida ja hallata nõude juurde, siis hankija on selle selgitamisele omajagu leheruumi pühendanud. Nõnda on hankija oma vastuse p-s 38 esitanud üksikasjalikud funktsionaalsused, mida „hoida ja hallata“ nõue peab täitma. Sellist detailset loetelu nõutud funktsioonidest aga vaidlustatud RHAD sättes algselt esitatud polnud, kuigi, nagu nähtub hankija selgitusest, ei olnud tõenäoliselt mingit põhjust, miks tingimuse sisu ei võinuks juba algselt sellises detailsusastmes olla. 16. Vaidlustaja on seetõttu jätkuvalt seisukohal, et RHAD-s esitatud sõnastuses ei olnud tingimus RHS § 3 mõttes läbipaistev ja hankijal polnud mingit mõistlikku põhjust tingimuse sisu RHAD-s täpsemalt avamata jätta. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko vandeadvokaat