ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Maarja Kilter
Teie 23.12.2024 nr 1-17/24/6211
Siseauditi osakonna juhataja
Kliimaministeerium Meie 16.01.2025 nr 2.3-8/25/3257-2
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute abi avaliku teabe seaduses (AvTS)
avaliku teabe mõiste ning sellest tulenevalt teabe avaldamiskohustuse ja -õiguse ulatuse
tõlgendamisel küsimuses, kas ja millises osas riigi äriühingu (mis ei täida avalikku ülesannet)
toimimisega seotud dokumendid, mille selgesõnaline avalikustamiskohustus või riigile esitamise
kohustus ei tulene seadustest on avalik teave AvTS-i tähenduses kui need dokumendid on lisaks
äriühingule endale ka riigi kui omaniku valduses.
Täiendavalt küsisite, kas ja kuivõrd saab või peab riik selliste dokumentide avalikustamisel
arvestama ettevõtjate vahelist konfidentsiaalsuskokkulepet, kui see puudutab materjale, mis ei
kvalifitseeru ärisaladuseks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
tähenduses. Ning, kas on erisusi olukorras, kus avalikustamiseks on esitatud teabenõue või kui
andmed avalikustataks riigi algatusel.
Selgitan, et äriühing saab AvTS-i mõttes olla teabevaldaja kahel juhul. Esiteks, selle teabe osas,
millega äriühing täidab avalikku ülesannet (AvTS § 5 lg 2). Teie kirjeldatud olukorras, mil ühing
ei täida avalikku ülesannet, jääb teine variant ehk äriühing on teabevaldaja selle teabe ulatuses,
milleks äriühing on saanud raha riigieelarvelistest vahenditest (AvTS § 5 lg 3 p 2).
Riigi valduses olevate dokumentide avaldamisele kohaldub AvTS, sest märgitud seaduse § 5 lõike
1 punkti 1 kohaselt on teabevaldaja riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus. Ehk siis sisuliselt on
kogu riigi valduses olev teave, mis ta on saanud või loonud oma ülesannete täitmise käigus, avalik
teave, millele saab juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus (AvTS
§ 3 lg 2). Riik ja äriühing ei saa teabe avaldamist eraldi kokku leppida näiteks
konfidentsiaalsuskokkuleppega, sest riigiasutusel kui teabevaldajal on seadusest tulenev kohustus
teabe avaldamiseks juurdepääsupiiranguteta osas.
Märgime, et erisused puuduvad selles, kas teabevaldaja avalikustab teabe aktiivselt ehk pakub ise
teavet tehes selle kättesaadavaks asutuse dokumendiregistri kaudu, veebilehel, teabeväravas
www.eesti.ee või passiivselt ehk teabenõude korras. Mõlema avaldamisviisi puhul peab
teabevaldaja tagama, et avalikuks ei saaks teave, mis ei tohi avalikuks saada. Mis tähendab, et
avaldada tuleb teave selles ulatuses, millele ei kehti seaduse1 alusel määratud
juurdepääsupiirangud.
1
Teabele saab kehtestada juurdepääsupiirangu kas AvTS-i või eriseaduse alusel.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)