Teie 17.12.2024 nr 2.3-8/24/3195-2
Andmekaitse Inspektsioon
Meie 17.01.2025 nr 8-4/8865-2
[email protected]
Vastus seisukoha küsimisele
Andmekaitse Inspektsioon on pöördunud Justiitsministeeriumi poole küsimusega, kuidas tõlgendada
avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb asutuse veebilehel avalikustada
asutuse koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike kontaktandmed ning
haridus ja eriala. Ennekõike huvitab Andmekaitse Inspektsiooni, kas nimetatud sätte alusel kuuluvad
avalikustamisele üksnes ametnike andmed, olenemata sellest, et AvTS § 28 lg 1 p 6 kohustab
avalikustama ka asutuse koosseisud, mis hõlmavad ka töökohti/ametikohti, mida täidavad
töölepingulised töötajad.
Selgitame, et AvTS-i kohaselt on avalik teave kõik mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud
õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ning sellele teabele juurdepääsu võib piirata
seaduses sätestatud korras (AvTS § 3). AvTS § 35 näeb ette alused, mis juhul tuleb teave tunnistada
asutusesiseseks kasutamiseks. Üheks selliseks asutuseiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseks
on isikuandmed (AvTS § 35 lg 1 p 12).
Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu
puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas
põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese
lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat
võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab
seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda
põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab
olema reguleeritud seadusega ja määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge
ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda
üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid.
Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid ning
töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib
seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada).
Selleks, et AvTS § 35 lg 1 p 12 sätestatud piirangu alla kuuluvaid andmeid (antud juhul ametnike ja
töötajate haridust puudutavad andmeid) tohiks avalikustada, tuleb seaduses ette näha selge alus
andmete avalikustamiseks. Selline alus on ette nähtud ametnike andmete kohta.
Mõistmaks, miks on eristatud AvTS-is ametnikke ja töötajaid, tuleb taustaks vaadata avaliku teenistuse
seadust (ATS), mille § 7 näeb ette kriteeriumid, millal tuleb isik nimetada ametisse ametnikuna ning
millal võtta isik tööle töötajana. ATS-i viidatud sätte kohaselt määratletakse ametnik kahe kriteeriumi
kaudu. Esiteks isiku saab ametnikuna teenistusse võtta ainult ATS-is nimetatud ametiasutusse ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
teiseks saab isiku ametnikuna teenistusse võtta ainult juhul, kui ta teostab avalikku võimu. ATS-i
eelviidatud säte määratleb ka need tegevused, mida tuleks lugeda avaliku võimu teostamiseks, ning
need töökohad, kus ei peaks töötama ametnikud, sest nende töö ei erine oma olemuselt tööst
erasektoris.
Kuna ametnik teostab avalikku võimu, on tema suhtes ka kõrgendatud avalik huvi ning seetõttu on
AvTS 28 lõike 1 punktis 6 nähtud ette, et asutuse veebilehel tuleb avalikustada ametnike
kontaktandmed, haridus ja eriala. Ametniku töö eesmärk on ausalt ja väärikalt tegutseda riigi ning
ühiskonna hüvanguks. Avaliku võimu teostamiseks on kehtestatud eetikakoodeks (ATS § 12 lg 4),
milles on välja toodud avaliku teenistuse eetilised väärtused, millest ametnik peab oma tegevuses
juhinduma. Selleks, et avaliku võimu teostamine oleks läbipaistev ning ametniku tegevuse vastavust
kõrgendatud nõudmistele oleks võimalik kontrollida, tuleb veebilehel avalikustada ametnike kohta
AvTS § 28 lg 1 punktis 6 loetletud andmed. Töötajad aga täidavad ametiasutustes muid funktsioone,
millega ei kaasne avaliku võimu teostamisest tulenevat kõrgendatud vastutust ning seetõttu kaalub
nende isikute eraelu puutumatuse kaitse üles kõrgendatud huvi nimetatud andmete aktiivse
avalikustamise suhtes.
Ka avaliku teabe seaduse üldjuhend 1 toetab tõlgendust, et aktiivselt avalikustada tuleb üksnes
ametnike andmed. Nimetatud juhendis on märgitud, et kuna avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib
ametiasutustes olla nii ametnikke kui ka töölepinguga töötavaid teenistujaid, siis tuleks võrgulehel
avaldada teave, millised ametikohad on täidetud ametnikega ja millistel töökohtadel töötavad
töölepinguga teenistujad. Sellise teabe avalikustamine on oluline seetõttu, et võrgulehe külastajal
oleks arusaadav, milliste ametikohtadel töötajate puhul peavad ametijuhendid ja palgaandmed jms
andmed olema avalikud, kuna seadus kohustab avalikustama ainult ametnike andmeid (AvTS § 28 lg
1 punktid 5 ja 6 ning ATS § 65 lg-d 1 ja 2 ja § 119 lg-d 1 ja 2).
Täiendavalt märgime, et kuigi töötajate andmed ei kuulu aktiivselt veebilehel avalikustamisele, on
õigus neid teabenõude korras ametiasutuselt küsida. Viimasel juhul on teabevaldaja (antud juhul
ametiasutuse) kohustus hinnata, kas avalik huvi kaalub üles töötaja eraelu puutumatuse riive.
Kokkuvõttes leiab Justiitsministeerium, et AvTS § 28 lg 1 punkti 6 alusel kuuluvad aktiivselt
avalikustamisele üksnes nimetatud sättes loetletud andmed ametnike kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
asekantsler
Helen Uustalu 53345676
[email protected]
1
https://www.aki.ee/teabe-avalikkus/juhendid/avaliku-teabe-seaduse-uldjuhend