ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Ülle Riiner Teie 09.01.2025
[email protected]
Meie 17.01.2025 nr 2.3-8/25/86-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikute tunnustamise küsimusega.
Esmalt soovite teada, kas kohalik omavalitsus võib vaadata rahvastikuregistrist isiku e-posti
aadressi, tuues põhjenduseks tunnustuse avaldamise korra ja vajaduse saata isikule vastuvõtu
kutse.
Isikute tunnustamine on osa kogukondade traditsioonist, kuid isikuandmete kaitse vaatest on
oluline mõista, et isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu ja teiste
isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate reeglite järgimist.
Selgitan, et rahvastikuregistri seaduse § 44 punkti 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus
saada juurdepääs rahvastikuregistris olevatele andmetele avaliku ülesande täitmiseks. Avalik
ülesanne on kohalikule omavalitsusele vahetult seadusega või seaduse alusel pandud ülesanne.
Sellist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohaliku omavalitsuse ülesanne
on seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike
õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi vastavalt
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lõikele 1.
Olete välja toonud, et teie vallal on olemas valla tunnustuse avaldamise kord. Nimetatud kord ei
saa olla õiguslikuks aluseks isikuandmete saamiseks rahvastikuregistrist. Isiku õigust
privaatsusele võib riivata üksnes seadusega sätestatud juhtudel vastavalt põhiseaduse §-le 11,
mistõttu ei saa kohalik omavalitsus ise luua õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks.
Käesoleval juhul on seega kaheldav, kas isiku tunnustamine on seotud avaliku ülesande
täitmisega, mis on kohalikule omavalitsusele vahetult seadusega või seaduse alusel pandud
ülesanne.
Teise küsimusena olete välja toonud olukorra, kus ettepaneku esitaja võiks anda teile nominendi
kontakti. Ettepaneku tegijatelt võib paluda esitada nomineeritava isiku kontaktandmed. Oluline
on siiski meelde jätta, et ka ettepaneku esitajal peab olema õiguslik alus andmete edastamiseks,
sest ka selline tegevus on isikuandmete töötlemine. Sellisel juhul oleks võimalik tugineda
õigustatud huvile või nomineeritava isiku nõusolekule.
Õigustatud huvi puhul peab ettepaneku esitaja suutma tõendada, et huvi isikut tunnustada on
kaalukam, kui tema õigus privaatsusele. Õigustatud huvi õigusliku alusena on seega märksa
keerulisem, kui nõusoleku küsimine. Nõustun, et nõusoleku küsimisega võib tõesti kaduda ära
üllatusmoment, kuid tuleb arvestada, et kõik inimesed ei soovi jagada endaga seotud
isikuandmeid või sattuda tavapärasest suurema tähelepanu alla. Nõusoleku küsimine ja seeläbi
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
eelnev teavitamine annab isikule vajadusel võimaluse ka nomineerimisest loobuda, kui
nomineeritav seda ei soovi.
Kokkuvõtlikult, õiguslik alus isikuandmete jagamiseks peab olema nii ettepaneku esitajal, kes
ettepaneku isiku tunnustamiseks teeb kui ka teil endal isikuandmete edasiseks töötlemiseks ja
säilitamiseks. Teil kui kohalikul omavalitusel ei ole õiguslikku alust neid andmeid ise saada
rahvastikuregistrist. Tunnustamisega seotud isikuandmete töötlemise protsess peab olema
kirjeldatud ka andmekaitsetingimustes. Juhin tähelepanu, kui isiku tunnustamise protsessi kuulub
ka taustauuringu tegemine, siis peab olema see ära määratletud andmekaitsetingimustes ning
selgitatud, mis on sellise isikuandmete töötlemise õiguslik alus.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)