Ettepanek Haapsalu Kajakarahu sihi ülemise tulepaagi ehitus- ja tehnikamälestisena riikliku
kaitse võtmiseks
Haapsalu, kui merelinna ajalugu on lahutamatult seotud laevasõiduga. Laevasõidu ohutumaks
muutmiseks on kariderohke ja madal Haapsalu laht varustatud meremärkidega. Tänapäevani säilinud
ajalooline Kajakarahu sihi ülemine liinimärk on ehitatud needitud teras-konstruktsioonis 1906. aastal.
Hiljem on meremärk varustatud tuleseadmega, mida on omakorda aegade jooksul moderniseeritud.
Meremärk asub Haapsalu linnas väiksel Holmil, Kalda tänava ääres mererannal ja on huvilistele hästi
vaadeldav. Tulepaagi ehituslik kandekonstruktsioon on visuaalse vaatluse alusel suhteliselt hästi
säilinud ja võib ka tulevikus remonditud ja vajadusel tugevdatud kujul täita oma algset funktsiooni.
Sihimärk on Haapsalu väljapaistev meresõidu- ja tehnikaajaloo mälestusmärk, mida on põhjendatud
säilitada tulevastele põlvedele. Teen ettepaneku meremärk kultuurimälestisena riikliku kaitse alla
võtta, mis väärtustab seda huviliste seas ja annab asjaomastele organitele suunitluse ja tingimused
mälestise säilitamiseks perspektiivis.
Haapsalu Kajakarahu sihi tulepaakide ajalugu
Väljavõte J. Vali raamatust „Eesti tuletornide ajalugu“ Tallinn 2011, lk 326.
Haapsalu sadama laevatee (kuni sadama silla sihini) tähistamiseks rajati esimene sihi 84° alumine
päevamärk Haapsalu eeslahte Kajakarahule 1890. aastal. Ülemiseks sihtmärgiks oli lõunapoolne
veski Väike-Holmil.
1906. aastal ehitati Kajakarahu sihi (NW 85°) uus 9 m kõrgune kolmetahuline metallsõrestik-püramiidi
kujuline alumine päevamärk, millel üleval valge nelinurkne tahvel. Ülemine 13 m kõrgune päevamärk
asus Haapsalu sadamast kagus Väike-Holmi rannal ja oli sarnane alumisega, ainult tipus kettakujuline
punane topimärk (TTK 1909: 236). 1916. aastaks olid sihi 95° teineteisest 602 m kaugusel asuvate
päevamärkide tahvlid muutunud. Alumise (58° 57,3’ N, 23° 30,9’ E) kilbil oli must vertikaalne triip
valgel taustal. Ülemise metallist päevamärgi valgel kilbil olid mustad horisontaalsed triibud (TTK 1916:
282).
1961. aastaks olid Kajakarahu sihi 94,2° paagid varustatud laternatega. Alumise latern asus
merepinnast 8 m kõrgusel, tule nähtavuskaugus 3 miili ja tule iseloom Q G 1 s. Ülemise latern oli
merepinnast 12 m kõrgusel, nähtavuskaugus 3 miili ja tule iseloom Iso G 3 s; 1,5 + 1,5 = 3 s (TTK
1961: 126). 1971. aastaks oli tule värvus muudetud punaseks, nähtavuskaugus 4 miili (TTK 1971:
155). 1994. aastal rajati Kajakarahule (58° 57,188’ N, 23° 30,827’ E) uus alumine 8 m kõrgune
metalltorukonstruktsioonis tulepaak Est 511.
1996. aastast on selle esiküljel kollase püsttriibuga punane kolmnurkne tahvel. Tule kõrgus
merepinnast oli 7 m, nähtavuskaugus 4 miili ja tule iseloom jäi endiseks. 1994. aastal remonditi ka
ülemist sihtpaaki Est 512 (58° 57,164’ N, 23° 31,446’ E) ja uuendati valgusseadmed. 1996. aastast on
selle esiküljel vertikaalse kollase triibuga kolmnurkne punane tahvel ning tipus kollane kettakujuline
topimärk (TM 1996, 8/100). Kajakarahu sihi tulepaagid on kasutusel tänapäevani.
Joonised ja ajalooline fotomaterjal
Kajakarahu sihi alumine ja ülemine tulepaak 1909. aasta. Meremärkide nimekirjas.
Meremärki konstruktiivne joonis (Meremuuseumi fond).
Meremärk vaadatuna Haapsalu lossi tornist, tagaplaanil Haapsalu Uussadam. Foto u. 1930.
a. .J. Vali kogu
Kajakarahu alumine (vasakul) ja ülemine päevamärk 2011.a. J. Vali foto
Meremärk 2011. aastal. J. Vali foto
Meremärk põhja poolt 2011.a. J.Vali foto
Meremärgi ülaosa tuleseadmega. 2011.a. J. Vali foto
Meremärgi needitud konstruktsioonisõlm 2011.a. J. Vali foto.
Meremägi vundament ja tugikonstruktsioon 2011.a. J. Vali foto
Jaan Vali
2.10.15
Kajakarahu sihi ülemine tulepaak Vasikaholmil aastast 1906.
Haapsalu, kui merelinna ajalugu on lahutamatult seotud laevasõiduga. Laevasõidu ohutumaks muutmiseks on kariderohke ja madal Haapsalu laht varustatud
navigatsioonimärkidega nii merel kui ka maal. Tänapäevani säilinud ajalooline Kajakarahu sihi ülemine märk Vasikaholmil on ehitatud needitud
teraskonstruktsioonis 1906. aastal. 1961.aastal paigaldati sellele tuleseadmed, mida on omakorda aegade jooksul moderniseeritud.
Vasikaholmil asuva tulepaagi kõrgus jalamist on 13 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 12 meetrit. Tulepaak moodustab sihi Kajakarahul asuva alumise
tulepaagiga.
Tulepaak Vasikaholmil, 20. saj. algus. F Eesti Ajaloomuuseumi kogust.
Signe Paevere
From: Peeter Saar
Sent: Monday, March 14, 2016 4:18 PM
To: Signe Paevere
Subject: FW: Vasikaholmi tulepaak 110
Attachments: Vasikaholmi tulepaagi infotahvel.doc; Kajakarahu sihi ülemise tulepaagi
väärtushinnang J Vali 2015.docx
Tere Signe!
Palun registreeri sissetulnud kiri PP‐s.
Tänud!
Peeter
From: Ülla Paras [mailto:
[email protected]]
Sent: Thursday, March 03, 2016 11:10 AM
To: Liina Põld <
[email protected]>; Teele Jurtom <
[email protected]>; Urmas Sukles
<
[email protected]>; Peeter Vikman <
[email protected]>; Peep Aedviir
<
[email protected]>; Peeter Saar <
[email protected]>; Anu Joost <
[email protected]>
Subject: Vasikaholmi tulepaak 110
Tere!
Kindlasti on paljudele üllatuseks, et see ilus triibuline majakas, täpsemini tulepaak Vasikaholmil on sinna püsti
pandud juba aastal 1906.
Plaan on sellele panna infotahvel. Peeter Saar VTA‐st (Veeteede Ametist) pidi uurima, kas saaks seda teha koos
VTAga, s.t. et linn ei peaks üksi maksma.
Panen kaasa teksti tahvli eestikeelse kirjaga. Stenidle tuleks juurde ka ingliskeelne tekst. Ajaloomuuseumil on ka üks
huvitav foto sajandialgusest. Lisaks tuleks juurde kaardid.
Kirjutan seetõttu, et on merekultuuriaasta ja saaks teha merekultuuriaasta puhul tahvli paigaldamise mereaasta
sündmuseks. Nt võiks olla sel päeval majakate rahvamatk.
Kui ainult Haapsalus, siis võib olla jalgsimatk Vasikaholm‐Krimmi holm‐Bürgermeistri holm.
Kui suuremalt ette võtta, siis võib alustada lausa Rohukülast: Jalgrattamatk Rohukülast läbi Pullapää Haapsallu
lõpetusega Bürgermeistri holmil.
Sellised mõtted.
Tahvli teeme niikuinii ära. Majakate rahvamatk nõuab suuremat organiseerimist. Kuigi ei pea olema suure
rahakuluga. Ajaloohuvilised ei vaja peale asjaliku mere‐ ja ajalooinfo muud midagi.
Lugupidamisega
Ülla Paras
Linnaarengu‐ ja muinsuskaitse spetsialist
Haapsalu Linnavalitsus
Posti 34, 90504 Haapsalu
Tel 4725346, 53462673
http://www.haapsalu.ee/
1
Vt ka Haapsalu läbi sajandite http://gis.haapsalu.eu/hapsal.html
2