Taotlus

TINGMÄRGID PLANEERITAVA ALA PIIR Märkused: 1) Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025 Ferrysan OÜ Huvitatud isik Muskaadi 14 AS Põlluvara 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress Tel. +372 522 1744 Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 MTR reg nr: EEP002230 detailplaneering Maastikuarhitekt-planeerija Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla Riiu Efert Joonise nimetus Staadium Arhitekt SITUATSIOONISKEEM algatamine Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 09.06.2025 a. 1:20000 DP 23-24 Lisa 1  Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Õiguslik alus Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikes 1 sätestatule detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. 2. Sissejuhatus KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud detailplaneeringu seletuskiri ja sellele kuuluvad dokumendid ning avalikult kasutatavad materjalid. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu (edaspidi DP) kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 3. Üldinfo 3.1 Detailplaneeringu vajadus Planeeringuala asub Jõhvi vallas Edise külas Jõhvi kesklinnast umbes 1,7 km kaugusel ja hõlmab 17,739 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringualal asuvad katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja 1 hoonestustingimused. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala, liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. 3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus Planeeritav maa-ala hõlmab Aiandi keskus 5 (katastriüksuse tunnus 25101:001:1200, maatulundusmaa 60%, tootmismaa 40%, pindala 8,2 ha), Aiandi keskus 17 (katastriüksuse tunnus 25201:001:0022, tootmismaa 100%, pindala 3,37 ha) ja osaliselt Aiandi keskus 18 (katastriüksuse tunnus 25201:001:0023, maatulundusmaa 100%, pindala 8,62 ha). Detailplaneeringuala asub Edise küla põhjaosas, Jõhvi-Täkumetsa tee ja Aiandi tee vahelisel alal. Jõhvi linnast jääb planeeringuala linnulennult 1,65 km loode poole. Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Alal vahelduvad ebakorrapäraselt rohealad, rohtu kasvanud platsid ning erinevate kõvakatenditega alad ja teed. Kõrghaljastust kasvab alal vähe, peamiselt ala lääneosas. See on peamiselt kujunenud alal varem asunud aiandi likvideerimise järgselt. Planeeringuala piirneb läänes ning osaliselt põhja pool põllumaaga. Põhjas ja kirdes paiknevad 2 ja 3-korruselised korterelamud. Lõuna pool piirneb planeeringuala Aiandi teega (kõrvalmaantee). Teisel pool Aiandi teed jätkuvad põllumaad üksikute elamukohtadega. Idas piirneb planeeringuala tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega, kus jätkub planeeringualaga samataoline maakasutus (osa endise aiandi maadest). Planeeringuala maakasutust piiravad olemasolevate tehnovõrkudega seotud kitsendused. Lisaks ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevööndid (13213 Jõhvi-Täkumetsa tee ja 13215 Aiandi tee). Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan 2 3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala. Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on 2 ning maa-alune 1. Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat. tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226). Planeeritud krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 2. Joonis 2. Planeeritava maa-ala põhijoonis 4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele Jõhvi valla üldplaneering (2013). ÜP kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP) juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). DP on üldplaneeringu muutev. Tootmisalade kavandamisel on Jõhvi linnas üldplaneeringu kohaselt eelistatud väiksemat saastet põhjustavaid tootmisliike. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). 3 Jõhvi valla arengukavaga 2022-2030 seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278; täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et Ida-Virumaa temaatiliseks väärtuseks on omapärane tööstusmaastik, mida kujundavad peamiselt põlevkivitootmise käigus tekkinud uute huvitavate pinnavormidega alad (karjäärid, terrikoonikud, settebasseinid jms), omalaadseid vaatepilte loovad ka ettevõtete industriaalhooned. Planeeritav ala oma sihtotstarbelt on äri- ja tootmismaa, mille asetus ja kujundus on kooskõlastatud arhitektide ja planeerijatega, vastates seeläbi maakonnaplaneeringus esitatud omapäraste tööstusmaastike tingimustele. Lisaks on maakonnaplaneeringus välja toodud, et Ida-Virumaakonna majanduskeskkonna arendussuundadeks on suurettevõtluse kõrval väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse arendamine. 5. Mõjutava keskkonna kirjeldus Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Planeeringu ala piirneb elamumaa (kortermajadega) kruntidega. 5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- ja laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks vajalik infrastruktuur (teed, platsid, tehnovõrgud). Tegemist on maatulundusmaa, tootmismaa, ärimaa ning transpordimaa sihtotstarvetega katastriüksutega. Informatsioon jääkreostuse osas puudub. 5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas, aheraine; Soosetted: turvas; Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda; Järvesetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi; Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel; Tuulesetted: liiv; Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus, liiv; Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi; Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk; Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja loo- duskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteeri- misel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Jõhvi valla haldus- territoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisal- duse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniris- kiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Jõhvi vald asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 3). Planeeringuala piirkonnas on kaitsmata põhjaveega ala. 4 Joonis 3. Planeeringuala põhjavee kaitstus 3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Lähim Natura2000 võrgustik (Edise loodusala EELISe koodiga RAH0000164) asub ca 950 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud kaitsealani. Planeeringualal puuduvad looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala (Kukruse mõisa park koodiga KLO1200444) asub ca 460 m kaugusel. Kavandatav tegevus ei ulatu antud kaitsealani. Joonis 4. Natura 2000 ja kaitseala asukoht 5 5.3 Pärandkultuur Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid. Lähimad pärandkultuuri objektid on Revino muinaspõllud (registreerimisnumber 251:MUP:001) ja Revino küla (registreerimisnumber 251:POK:001). 5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid Aiandi keskus 5 katastriüksusel paikneb riiklik keskkonnaseire jaam (reg. kood – SJA3146000; nimetus – 2281: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla). Alal asuvad kolm puurkaevu (vid PRK0002281; PRK0002268; PRK0002276), mille sanitaarkaitsealad on 50 m. Alale ulatub puurkaevu PRK0002969 sanitaarkaitseala. Alal paiknevad gaasitrass ja elektripaigaldis. Joonis 5. Kitsendused ja mõjualad 6. Võimalikud keskkonnamõjud Esitatud dokumentides ei ole selgelt välja toodud, millised tegevused on DP maa-alal planeeritud. Edaspidi, maakasutuse lepingute sõlmimisel või kinnistute müümisel, võivad esineda pikemaajalised mõjud, mis alguses on seotud pigem tööstuse rajamisega ja edaspidi juba tööstuse igapäevase tootmistegevusega. Seoses sellega Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine. 6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused Tegemist on linnalähedase piirkonnaga. Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule. Maakonnaplaneeringuga on seotud kasutustingimused väärtuslikemaastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks, sh: 1) Säilitada väärtuslike maastike omapära. • Väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster • Uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga. 2) Uute rajatiste ja joonehitiste projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine 6  ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastikutaustaga. Jõhvi üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikul maastikul hoonestus rajada etapiviisiliselt, et säilitada maastiku avatus. Uushoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning sobituma planeeringuala piirkonda. Jõhvi üldplaneeringu punktis 2.3.2.3 on sätestatud, et kuna Jõhvi linnast läänesuunal on kavandatud elamualasid maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule, siis kehtestatakse nendele aladele täiendavad ehitustingimused: • Maastiku avatavuse säilitamiseks tuleb hoonestust rajada etapiliselt. Vallavalitsus võib seada eritingimusi hoonestuse arhitektuursele lahendusele ning hoonete paiknemisele maastikul detailplaneeringu lähteseisukohtadega või projekteerimistingimustega. • Esmajärjekorras on võimalik uusi ehituskrunte ette näha olemasolevate teede äärde, et säiliks piirkonnale omane ridaküla struktuur. • Olemasolevate teede äärsete alade ammendumisel võib kaaluda uute teede rajamist ja nende äärde kavandada eelmise etapi eeskujul ridaküla struktuuriga ehituskrunte. • Jõhvi tuuleveskile (kultuurimälestis; reg nr 13870) tuleb tagada avalikelt teedelt vaatekohad. Vaatekohtade asukohad määratakse detailplaneeringu(te)ga koostöös Muinsuskaitseametiga. • Ehitamise õigust tagava minimaalne krundi suurus on 2400 m², soovituslik krundi suurus on 5000 m². Antud juhul tegemist on juba tehnogeenselt mõjutatud piirkonnaga. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale. 6.2 Mõju pinnasele On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne. Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine. Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. Jõhvi valla haldusterritoorium kuulub ka keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. 7 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Pinna- ja põhjavee seisundile avaldavad määravat mõju ilmastikutingimused, esmajärjekorras sademed ja nende aastasisene jaotumine. Kui sademevesi on veeseaduse ja Keskkonnaministri 8.11.2019. aasta määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 5, 7, 15 ja lisale 1, mõistes saastunud, on vajalik sademevett koguda ning enne suublasse juhtimist puhastada. Mitte saastunud sademevett, mis lähtub näiteks hoonete katustelt ja/või inertsete toorme ja/või kaubamaterjalide ladustuspaikadelt, ei ole vaja eraldi puhastada ning selle võib juhtida otse kavandatavasse kraavi (sealt suublasse). Leevendatavaks meetmeks peab DP lisada tingimus, et kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee süsteemi juhtimist või pinnasesse immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning hoonete katustelt lähtuva sademevee võib juhtida otse kraavi. Kuivõrd veevarustus ja kanalisatsioon on kavas lahendada ühisvõrkude baasil, siis ei kaasne kavandatava tegevusega täiendavaid mõjusid veevarustuse või reoveekäitluse osas. Kinnistutele rajatavate hoonete veevarustuse ja reoveekäitlussüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate õigusaktidega. Sellegipoolest on oluline, et ettevõtted rajatakse lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja veevarustus lahendatakse vastavalt vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. 6.4 Mõju loodusele Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada kõrge väärtusega elupaigaks. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud alast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale. Täpsem haljastuse asukoht lahendatakse DP-s. 6.5 Mõju kultuuriväärtustele Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi. 6.6 Jäätme- ja energiamahukus Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole teada. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. 6.7 Riigipiiriülene mõju Arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest keskkonnamõju. 8 6.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid Inimeste elukvaliteet on sõltuvuses piirkondlikust sotsiaalmajanduslikust arengust (Sepp, 2010). Mida halvemad on piirkonna majandustingimused, seda suurem on tõenäosus, et inimesed rändavad paremasse piirkonda, otsides paremat palka, paremaid töötingimusi jms (Piesse, 2014). Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn, müra ja vibratsioon. DP ala naabrite heaolu seisukohast lähtuvalt on oluline õhusaaste ja müra temaatika. Äri- ja tootmisettevõtete rajamisel luuakse piirkonda uusi töökohti, tekitades töökohti juurde ning säilitades olemasolevaid ka kaudselt läbi koostööpartnerite. Piirkonda uute ettevõtete loomine vähendab pendelrännet kõrval omavalitsustesse, mis omakorda mõjub positiivselt kohalikule tulubaasile (mõju hinnatud mõõdukalt positiivseks). Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Mõju maastikule on kirjeldatud punktis 6.1. Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine. Samas ei ole lubatud punktides 6.10, 6.11 ja 6.12 nimetatud äri- ja tootmistegevuse arendamine. 6.9 Jäätmed Alal paiknevad ning kasutuses olevad ehitised rekonstrueeritakse, kasutusest välja jäävad ning amortiseerunud ehitised lammutatakse. Hoonete lammutamine peab toimuma projekti ja ehitisteatise alusel. Koos lammutusproj Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu. Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”. Kuna hetkel ei ole teada, millised ettevõtted ja tootmised planeeringualal arendatakse, puudub võimalus jäätmemahtude ja selle käitlemist hinnata. Vastav hinnang tehakse vajadusel projekteerimise ajal. 6.10 Õhusaastatus Käesoleva planeeringuala puhul tekib õhusaastet kahes etapis: ehitusaegne õhusaaste, mis tekib ehitusmasinate käitamisel ning ehitusmasinate transpordil; käitamisaegne õhusaaste. Planeeringuala ei ole kavandatud liituma kaugküttega. Samas ei selgu taotlusest, milliseid kütteallikaid on plaanis kasutada. Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada küttesüsteeme nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised tingimused võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine. Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava äri- ja tootmistegevuse arendamine. 6.11 Müra, vibratsioon Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses. Seega seoses planeeringuala edasise arendamisega võivad tekkida müra ja/või vibratsiooni häiringud. Atmosfääriõhu kaitse seaduse §55 lg 2 esitatakse müra definitsioon – välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme muutmise meetodid“ §2 lg 2 kohaselt on müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. 9 Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. 2017. aasta veebruaris jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Elamutes ja ühiskasutuses hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 41 alusel. Elamud asuvad planeeringuala vahetus läheduses, paiknedes pereelamute maa juhtotstarbega maal. Sellest lähtuvalt on tegemist atmosfääri kaitse seaduse kohaselt II kategooria alaga, kus tööstusmürale on päevasel ajal kehtestatud 60dB ning öisel ajal 45dB, liiklusmürale vastavalt päevasel ajal 60dB (65dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55dB (60dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine. 6.12 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Ehitus- ja käitamisajal võib masinate kasutamisel kaasuda valgusreostus. Tuginedes korrakaitseseadusele (§ 56) on vallas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte. Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna tekkiva äri- ja tootmistegevuse arendamine. 6.13 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringualale ei ole lubatud keskkonnaohtlikud rajatised ega tegevused. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini. 6.14 Koosmõju Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 7. Leevendatavad meetmed Allpool esitatud leevendusmeetmete järgimine aitab minimeerida kavandatava tegevusega kaasnevat ebasoodsat mõju keskkonnale. • Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud keskkonnamõjuga ettevõtete rajamine. • Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud müratekitava või vibratsiooniohtliku äri- ja tootmistegevuse arendamine. • Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud ebameeldiva lõhna tekkiva äri- ja tootmistegevuse arendamine. • Arvestades piirkonna lähedust elamutele, ei ole planeeringualal lubatud õhusaaste tekkitava äri- ja tootmistegevuse arendamine. • Planeeritud hoonete soojavarustuseks on lubatud liituda kaugküttega või kasutada küttesüsteeme nagu näiteks päikeseküte, maaküte (kui geoloogilised või hüdrogeoloogilised 10  tingimused võimaldavad), elektriküte; lubatud ei ole kütteõlide ja kivisöe kasutamine. • Müra vähendamiseks on oluline, et planeeringu maa-alale rajatavate hoonete ventilatsiooniavad ja teised mära tekitatavad seadmed ei paikneks elamupoolsel küljel. • Kinnistutel peab kasutama madalat tootmis- ja/ äriterritooriumile suunatud valgustust. • Pinna- ja põhjavee saastatuse vältimiseks on vajalik kõikidelt planeeritavatelt kinnistutel kõva kattega aladelt kokku kogutav sademevesi enne sademevee süsteemi juhtimist või pinnasesse immutamist juhtida läbi õli-mudapüüduri. Haljasaladelt ning hoonete katustelt lähtuva sademevee võib juhtida otse sademeveekraavi või immutada pinnasesse. Tootmismaadel ja segahoonestusaladel on kohustus vähemalt 20% planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). • Olemasolevate ning üldplaneeringus määratud elamumaade poolsetele piiridele kavandatakse kruntidele haljaspuhvrid, et vähendada planeeringuga kavandatava tegevuse mõju elamupiirkonnale. Planeeringuala asub kõrge või väga kõrge radooniriskiga piikonnas. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist • Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikule Järve-Edise-Peeri maastikule. Seega tuleb arvestada Jõhvi valla üldplaneeringu (2013) punktis 2.3.2.3 sätestatuga. 8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel mõju kaitsealusele loodusobjektile või Natura2000 võrgustikule. Järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta kavandatav tegevus keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele; 7) Kui järgitakse punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla Edise küla, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). 11  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA lahutatavate kinnistutest sihtotstarve liidetavate/ sihtotstarve suurus (m²) planeeritud planeeritav ja osakaalu ja osakaalu aadress või suurused ettepanek moodus- katastri- katastri- aadressi tatakse üksuse üksuse krundi senine krundi osade Kalmupõllu osade (m²) (nr) pos nr. % % 25201:001:0025 4,0 LD Aiandi keskus 17 -6081.9 T 100% ALD VA T 0...100% / kinnistu nr: 4419908 1 6449 LA Ä 0...100% VI V Aiandi keskus 18 -367.3 M 100% TO I kinnistu nr: 2061408 JÕH Põllumaa Aiandi keskus 10 Aiandi keskus 8 32002:004:0039 25201:001:0002 25201:001:0003 Aiandi keskus 5 -3723.2 M 60% kinnistu nr: 4419908 -5174.0 T 40% Pos 12 Aiandi keskus 6 T 0...100% / TL, TT, TP, OE, ÄK, 25201:001:0020 2 30124 Aiandi keskus 17 15,0 Ä 0...100% -20950.4 T 100% ÄV, ÄB, TK 0...100% kinnistu nr: 4419908 12 5256 7 Aiandi üldmaa 1 2/1 -276.1 L 100% 13139 m² kinnistu nr: 4419908 15,0 Aiandi keskus 1a Aiandi keskus 2 T 0...100% / Aiandi keskus 5 M 60% 25201:001:0009 3 9110 -9110.5 25201:001:0035 Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 T 40% 15,0 Aiandi keskus 5 M 60% 15,0 -9570.1 T 0...100% / kinnistu nr: 4419908 T 40% 4 12168 Ä 0...100% Aiandi keskus 17 -2598.3 T 100% Pos 17 kinnistu nr: 4419908 LT 100% - T 0...100% / Aiandi keskus 18 - - 15,0 Aiandi keskus 3 5 6441 -6441.2 M 100% - Ä 0...100% kinnistu nr: 2061408 25201:001:0005 16941 m² 1 Tallinn-Narva tee 4,0 25201:001:0015 Aiandi keskus 17 15,0 -3013.7 T 100% T 0...100% / kinnistu nr: 4419908 6 5944 Ä 0...100% Aiandi keskus 18 Pos 16 -2929.9 M 100% OV 100% kinnistu nr: 2061408 ,1 6 808 2 Aiandi keskus 5 11 Pos 13 Aiandi keskus 4 T 0...100% / Aiandi keskus 18 1 7 5944 -5944.1 M 100% 15 5388 m² 25101:001:1200 TL, TT, TP, OE, ÄK, 25201:001:0006 Ä 0...100% kinnistu nr: 2061408 ,0 Pos 11 ÄV, ÄB, TK 0...100% TL, TT, TP, OE, ÄK, 12 T 0...100% / Aiandi keskus 18 4259 7 8 10417 -10417.0 M 100% ÄV, ÄB, TK 0...100% 2/1 Ä 0...100% kinnistu nr: 2061408 Pos 10 12 10647 m² TL, TT, TP, OE, ÄK, 2580 5 T 0...100% / Aiandi keskus 18 2/1 9 9506 -9506.3 M 100% ÄV, ÄB, TK 0...100% 6450 m² Ä 0...100% kinnistu nr: 2061408 12 4,0 3072 5 2/1 T 0...100% / Aiandi keskus 5 M 60% Pos 3 10 7680 -7679.8 ,0 7680 m² Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 T 40% 4 ,0 4 4,0 TL, TT, TP, OE, ÄK, ÄV, ÄB, TK 0...100% T 0...100% / Aiandi keskus 5 M 60% 12 11 6450 -6450.0 3644 7 Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 T 40% 15 2/1 ,0 15 9110 m² T 0...100% / Aiandi keskus 5 M 60% 4,0 ,0 12 13139 -13139.1 Aiandi üldmaa Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 T 40% ,0 15,0 Pos 9 15 25101:001:1202 4,0 Aiandi keskus 5a T 0...100% / Aiandi keskus 5 M 60% TL, TT, TP, OE, ÄK, 13 10647 -10647.4 ÄV, ÄB, TK 0...100% 25201:001:1100 4,0 Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 T 40% 4,0 12 3803 7 T 0...100% / Aiandi keskus 5b 2/1 14 Aiandi keskus 5b 3146 - Ä 100% 9506 m² Ä 0...100% kinnistu nr: 4419908 4,0 T 0...100% / Aiandi keskus 9 M 60% 4,0 15 Aiandi keskus 9 17858 - 4,0 4,0 4,0 kinnistu nr: 4419908 T 40% 4,0 Ä 0...100% 4,0 Aiandi keskus 7 25201:001:0030 Aiandi keskus 5 M 60% Pos 8 Aiandi alajaam 16 T 100% 5388 -5388.1 kinnistu nr: 4419908 T 40% TL, TT, TP, OE, ÄK, 4,0 25201:001:1000 ÄV, ÄB, TK 0...100% Aiandi keskus 5 M 60% -11177.1 12 4167 7 kinnistu nr: 4419908 T 40% 2/1 4,0 Aiandi keskus 17 4,0 10417 m² Pos 4 -1059.9 T 100% TL, TT, TP, OE, ÄK, Aiandi keskus 5b kinnistu nr: 4419908 17 Aiandi üldmaa 1 L 100% 16941 ÄV, ÄB, TK 0...100% 25101:001:1199 Aiandi keskus 18 12 -2763.6 M 100% kinnistu nr: 2061408 4,0 4867 7 4,0 4,0 2/1 ,0 15 ,0 4 12168 m² 4,0 4,0 Aiandi üldmaa 1 4,0 2,0 15 -1940.4 L 100% ,0 kinnistu nr: 4419908 ,0 ,0 4 4,0 Pos 14 4,0 4 6,0 4,0 TL, TT, TP, OE, ÄK, KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED ÄV, ÄB, TK 0...100% 12 hoone lubatud max hoone lubatud max hoone lubatud max lubatud arv krundil kõrgus maapinnast 8,0 krundi planeeritud planeeritav krundi 1258 4 täisehitusprotsent hoonete suurim arv normatiivne / 2/1 parkimiskohtade ehitisealune pind hoonete suurim sihtotstarve ja krundi suurim korruselisus korruselisus suurus (m²) osakaalu % maa-alune Pos 5 kasutamise 3146 m² kavandatud katastriüksuse sihtotstarve ja osakaalu % planeeritav lubatud lubatud TL, TT, TP, OE, ÄK, 8,0 (m) (m²) ÄV, ÄB, TK 0...100% piirangud 4,0 12 pos nr. 2576 5 2/1 4,0 6441 m² 4,0 Aiandi keskus 11 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 4,0 4,0 25201:001:0016 T 0...100% / 1 6449 2580 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 8* Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest Aiandi keskus 9 0...100% Aiandi keskus 18 8,0 4,0 25101:001:1201 25201:001:0023 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga Pos 7 T 0...100% / 2 30124 12050 40% 12 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 1*, 2*, 8* TL, TT, TP, OE, ÄK, Pos 15 Ä 0...100% 8,0 ÄV, ÄB, TK 0...100% 0...100% ning ettevõtte vajadusest 4, 0 TL, TT, TP, OE, ÄK, 4,0 4,0 4,0 12 ÄV, ÄB, TK 0...100% 2378 5 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 2/1 Pos 2 12 T 0...100% / 5944 m² 2/1 7143 7 3 9110 3644 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 2* TL, TT, TP, OE, ÄK, Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest ÄV, ÄB, TK 0...100% 17858 m² 0...100% ,0 12 määratakse ehitusprojektiga 15 2/1 12050 12 TL, TT, TP, OE, T 0...100% / 4 12168 4867 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 1*, 2* 4,0 30124 m² Ä 0...100% 0...100% ning ettevõtte vajadusest 4,0 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga T 0...100% / 5 6441 2576 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist Aiandi keskus 17 Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 0...100% 25201:001:0022 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga T 0...100% / Pos 1 6 5944 2377 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 8* Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest TL, TT, TP, OE, ÄK, 0...100% ÄV, ÄB, TK 0...100% 8,0 Aiandi keskus 16 12 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 2580 5 25201:001:0040 T 0...100% / 2/1 7 5944 2378 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 4,0 Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 6449 m² 0...100% 8,0 Pos 6 TL, TT, TP, OE, ÄK, TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga T 0...100% / ÄV, ÄB, TK 0...100% 8 10417 4167 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 12 Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 0...100% 15 ,0 2377 5 4,0 30,0 2/1 5944 m² ,0 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 15 13215 Aiandi tee L1 9 9506 3803 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK T 0...100% / lähtuvalt parkimisnormatiivist 2* Ä 0...100% 4,0 7,0 25201:005:0269 0...100% ning ettevõtte vajadusest 30,0 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga T 0...100% / 10 7680 3072 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 2* Ä 0...100% 30,0 0...100% ning ettevõtte vajadusest TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 30,0 7,0 T 0...100% / 11 6450 2580 40% 5 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 2*, 7* Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 0...100% 13215 Aiandi tee L3 Perspektiivne mahasõit 25201:005:0226 TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 13215 Aiandi tee L2 T 0...100% / 12 13139 5256 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 5*, 7* Aiandi keskus 18 25201:005:0272 Ä 0...100% 0...100% ning ettevõtte vajadusest katastriüksusele TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga T 0...100% / 13 10647 4259 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist 2*, 3*, 7* Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 0...100% 13215 Aiandi tee L4 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE Piirangud: TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 25201:005:0261 T 0...100% / 2*, 3*, 4*, (RUUMILISE PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): 1* Maapealne A ja B kategooria gaasitorustik - kaitsevöönd 1 m torustiku 14 3146 1258 40% 4 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 7* TL - LAOHOONE MAA 0...100% välimisest mõõtmest mõlemal pool gaasitorustikku; TT - TOOTMISHOONE MAA TL, TT, TP, OE, määratakse ehitusprojektiga 2* elektrimaakaabelliin - kaitsevöönd 1m mõlemal pool liini äärmistest T 0...100% / 1*, 2*, 7*, TP - PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISEHITISE MAA 15 17858 7143 40% 7 2 1 12 ÄK, ÄV, ÄB, TK lähtuvalt parkimisnormatiivist kaablitest; Ä 0...100% ning ettevõtte vajadusest 8* OE - ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA 0...100% 3* elektri madalpinge õhuliin - kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge; OV - VEE TOOTMISE JA JAOTAMISE EHITISE MAA 1*, 2*, 4*, ÄK - KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA 4* alajaam - kaitsevöönd 2 m piirdeaiast, seinast või seadmest; 16 5388 808 15% 2 1 1 6 OV 100% T 100% - 6* DETAILPLANEERINGUALA SKEEM 5* side maakaabli kaitsevöönd - 1 m mõlemal pool sideehitist; m 1:5000 ÄV - VÄIKEETTEVÕTLUSE HOONE JA -TOOTMISE HOONE MAA 1*, 2*, 3*, 6* puurkaevu sanitaarkaitseala - r=30 m; 17 16941 - - - - - - LT 100% L 100% - 5*, 7*, 8* TINGMÄRGID ÄB - BÜROOHOONE MAA 7* vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd - 2 m torustiku telgjoonest TK - LOGISTIKAKESKUSE MAA - Minimaalne haljastuse osakaal 20%. Soovitatav kasutada erineva kõrgusega haljastust. OLEMASOLEV PLANEERITAV mõlemale poole; Pos 12 LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA - Hoone ± 0.00 = 0,2-0,7 m olemasolevast maapinnast (täpsustatakse ehitusprojektis). KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITAVA ALA PIIR 8* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja - Katusekalle 0° kuni 40°. Pos 17 - Välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. OMAVALITSUSE PIIR KRUNDI PIIR KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: välimisest servast. - Profileeritud pleki kasutamine ärihoonete ja sotsiaalobjektide seinte välisviimistluse põhimaterjalina on keelatud. Keelatud on HOONE HOONESTUSALA T - TOOTMISMAA välisviimistluses kasutada palki või palgi imitatsiooni. Pos 13 Pos 10 Pos 11 Pos 16 PIIRE Ä - ÄRIMAA - Hooned ja rajatised tuleb projekteerida terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. OLEMASOLEVA KESKPINGE MAAKAABLI KAITSEVÖÖND. Arhitektuursed piirangud Pos 3 L - TRANSPORDIMAA - Krundi piiridele võib rajada piirdeaiad. Kõik piirdeaiad peavad asuma teedekatte servast min 2 m kaugusel. Lubatud kuni 2 m kõrguseid Pos 9 VEETORU (ALA, KUHU ENNE MAAKAABLI ÜMBEREHITUST EI OLE piirded. Soovitatav piirde tüüp on võrkaed (keevisvõrk vmt). Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on lubatud juhul, kui see on vajalikud VÕIMALIK PÜSTITADA EHITISI.) M - MAATULUNDUSMAA KANALISATSIOONITORU müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. Piirde tüüp tuleb määrata projektiga ning kooskõlastada valla arhitektiga. - Reklaamkonstruktsioonid on planeeringuga lubatud, kuid välireklaamide paigaldamine ja avalikustamine toimub vastavalt kehtivatele Pos 8 KANALISATSIOONI SURVETORU Pos 4 Pos 14 JUURDEPÄÄS KRUNDILE (täpsustub ehitusprojekti koostamisel) õigusaktidele. SADEMEVEE KANALISATSIOON - Kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5,0 m kõrgused väkeehitised arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning need MADALPINGE MAAKAABELLIIN TULEKINDEL TARIND (vajadusel) peavad paiknema hoonestusala piirides. Selliste väikeehitiste arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule. Pos 5 KESKPINGE MAAKAABELLIIN HALJASPUHVER Märkused: Pos 7 PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist Huvitatud isik Pos 15 MADALIPNGE ÕHULIIN SÕIDUTEE Ferrysan OÜ Pos 2 1 - POSITSIOONI NUMBER väljapoole. Muskaadi 14 AS Põlluvara Aiandi keskus 18 SIDE MAAKAABELLIIN TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 76506 Saue linn 1 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE 2) Mõõdud on antud meetrites. Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress Pos 1 SIDE ÕHULIIN KESKPINGE MAAKAABELLIIN Pos 6 2 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST 3) Vajadusel võib krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena Tel. +372 522 1744 Aiandi keskus 5, 5b, 9, 17, 18 ja Aiandi üldmaa 1 MAAPEALNE GAASITORU 3 5 6 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS (MAAPEALNE liitub lubatud ehitusõigus. MTR reg nr: MAA-ALUNE GAASITORU KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: 4 /MAA-ALUNE) 4) Enne olemasoleva keskpinge maakaabli ümberehitust ei ole kruntidele pos 9, pos 10 ja pos11 EEP002230 detailplaneering 7 5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND võimalik maakaabli kaitsevööndisse püstitada ehitisi. Maastikuarhitekt-planeerija Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Edise küla TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND TOOTMISMAA / ÄRIMAA 6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL 5) Topo-geodeetilise alusplaani on koostanud Elker RMT OÜ, töö nr GA380, mõõdistatud Riiu Efert Joonise nimetus Staadium Planeeringualast välja jääva Aiandi keskus 18 kinnistu maa-ala suuruseks jääb 47820 m². TEE KAITSEVÖÖND TOOTMISMAA 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND jaanuar 2025, koostatud 06.03.2025 Arhitekt PÕHIJOONIS algatamine PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA TRANSPORDIMAA 6) Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 09.06.2025 a. 1:1000 DP 23-24 Lisa 2  Jõhvi Vallavolikogu otsuse eelnõu Jõhvi …………..2025 nr 000 Detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Aiandi keskuse dp) Jõhvi Vallavolikogu algatab Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200; 25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga jagada planeeringualale jäävad katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus, hoonestustingimused ja juurdepääsud. Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala. Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on 2 ning maa-alune 1. Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn-Narva tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat. tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226). Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP) juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Lähtudes Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Samas eelhindamise kohustus tuleneb KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda järgmiste muude tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Lähtudes eelhinnangust (lisa 2) ja arvestades kavandatud tegevuse mahtu ja iseloomu ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja kavandatavate ehitiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Järgides punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole lubatud tegevused, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist; 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest ning järgides eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmed, ei ole ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei põhjusta kavandatav tegevus keskkonna vastupanuvõime ületamist; 4) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kahjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele; 7) Kui järgitakse eelhinnangu punktis 7 sätestatud leevendusmeetmeid, ei kaasne detailplaneeringuga kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2, PlanS § 142 lõike 2 ning § 77 lõike 1, KeHJS § 33 lg 2 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest Jõhvi vallas” § 2 punktist 2, „Jõhvis Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, Jõhvi Vallavolikogu otsustab: detailplaneeringu koostamine 1. Algatada Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamine 2. Jätta Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. 3. Kinnitada detailplaneeringualale lähtesisukohad vastavalt Lisale 1. 4. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi Vallavalitsus ja kehtestaja Jõhvi Vallavolikogu (aadress: Jõhvi linn, Kooli tn 2). 5. Detailplaneering anda üle planeeringu koostaja poolt pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt laserkettal. 6. Jõhvi Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade andmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Jõhvi valla Edise külas Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Jõhvi valla kodulehel ja tööpäevadel Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressil Kooli tn 2, 41595 Jõhvi. 8. Teatada detailplaneeringu algatamisest: 8.1. ajalehtedes Põhjarannik ning Jõhvi Teataja; 8.2. Ametlikes Teadaannetes; 8.3. Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel; 8.4. Maa ja Ruumiametile 8.5. Koostöötegijatele ja puudutatud isikutele. 9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Reimaa Volikogu esimees Seletuskiri eelnõule Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“. Seletuskiri on koostatud tulenevalt Jõhvi Vallavolikogu töökorra § 18 lõikest 2. 1) Asja otsustamise vajalikkuse põhjendus. Asja otsustamise vajalikkus tuleneb Jõhvi vallavalitsuse huvist toetada ettevõtluse arengut Jõhvi valla territooriumil. 2) Kas ja milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel. Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu kehtestamisega muudetakse Jõhvi valla üldplaneeringut 3) Eelnõu vastuvõtmisega seotud ja kaasnevad majanduslike kulude arvestus ja finantseerimisallikad. Kõik kaasnevad majanduslikud kulud kaetakse huvitatud isiku poolt. Huvitatud isikuga sõlmitakse detailplaneeringu koostamise korraldamisega seotud ülesannete osalise üleandmise leping nr 6.1-12.1/63-1 4) Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud. Keskkonnamõjud on kirjeldatud Edise küla Aiandi keskuse detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnangus vt lisa 2 Eelnõu esitab valitsus, koostas planeerimisspetsialist Tiit Toos. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu liikmete poolthäälte/koosseisu häälte enamus.  JÕHVI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet 01.09.2025 nr 7-1.3/2141-2 [email protected] Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks Huvitatud isik avaldas soovi Jõhvi vallas Edise külas, Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistutel (edaspidi Aiandi keskuse dp) (katastritunnus 25101:001:1200; 25101:001:0022; 25101:001:0023) detailplaneeringu algatamisest. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritaval alal jagada planeeringualale jäävad katastriüksused tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata kruntidele ehitusõigus, hoonestustingimused ja juurdepääsud. Osa planeeringualast jääb üldplaneeringuga määratud pereelamu juhtotstarbega alale. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuala ulatuses selle maa-ala juhtotstarbeks segahoonestusala. Vt Lisa 1. detailplaneeringu asukoha skeem. Planeeringualal paikneb põllumajanduslik tootmis- / laohoonete kompleks ning selle teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Planeeringualale kavandatakse 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Üks krunt, millele jääb alal olev hoonestus, on kavandatud suurusega 30124 m². Planeeringuga nähakse ette võimalus vajadusel krunte pärast detailplaneeringu kehtestamist omavahel liita, mille tulemusena liitub lubatud ehitusõigus. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast on 12 m, lubatud maksimaalne maapealne korruselisus on 2 ning maa-alune 1.Vt Lisa 3 detailplaneeringu plaan Juurdepääs planeeringualale on olemas kõrvalmaanteelt 13213 Jõhvi-Täkumetsa tee (1 Tallinn- Narva tee, kat. tunnus 25201:001:0015) ning kõrvalmaanteelt 13215 Aiandi tee (13215 Aiandi tee L1, kat. tunnus 25201:005:0269 ja 13215 Aiandi tee L3, kat. tunnus 25201:005:0226). Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127 on kehtestatud valla üldplaneering, mille kohaselt on detailplaneeringu ala enamus maa-alast reserveeritud segahoonestus alana ja pereelamu juhtotstarbega alana. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on juhtotstarbed seotud kinnistu piiridega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Jõhvi valla üldplaneeringut Aiandi keskus 5, Aiandi keskus 17 ja osaliselt Aiandi keskus 18 kinnistute osas nii, et olemasolev segahoonestus maa juhtotstarve (S) muudetakse tootmismaa ja ärimaa juhtotstarveteks (T, B) ja pereelamumaa (EP) juhtostarve muudetakse segahoonestusmaa juhtotstarbeks (S). Planeeringualale on kavandatud 15 tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krunti, mille suurus on vahemikus 3146 m² kuni 17858 m². Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang(Vt lisa2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang) KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on Edise küla Aiandi keskuse kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse eelnõu koos lisadega edastatud 01.09.2025 kirjaga nr 7- 1.3/2141-2 Keskkonnaametile, Terviseametile, Päästeametile ja Maa- ja Ruumiametile seisukoha kujundamiseks. Lisa 1 detailplaneeringu asukoha skeem Lisa 2 detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnang Lisa 3 detailplaneeringu plaan Lisa 4 detailplaneeringu algatamise eelnõu Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toos planeerimisspetsialist 5393 4531 [email protected] Saatja: [email protected] Saaja: "Keskkonnaamet" <[email protected]>, "Maa- ja Ruumiamet" <[email protected]>, "Päästeamet " <[email protected]>, "Terviseamet" <[email protected]> Teema: Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks Kuupäev: 2025-09-01 11:18 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Aiandi keskuse kinnistute detailplaneeringu KSH algatamise eelhinnangu esitamine seisukoha saamiseks, mis on registreeritud 01.09.2025 numbriga 7-1.3/2141-2. Heade soovidega Tiit Toos planeerimisspetsialist [email protected] Jõhvi Vallavalitsus Kooli 2, 41595 Jõhvi e-post: [email protected] <mailto:[email protected]>