Edastuskiri

50 10 HL 100% 7 - - - - 8 1904 m² 16 50 8 16 OSKARI mü DETAILPLANEERING, 4 Ä 50% / T 50% Ä 50% / T 50% JUULIKU KÜLA, SAKU VALD, 4 1 14m 3 2501 m² 3 2 14m 3 2501 m² 3 HARJU MAAKOND 5002 m² 5003 m² PÕHIJOONIS M1:1000 P24 P24 TINGMÄRGID 4 8 L 100% 15 6 - - - - 12 2 2292 m² Detailplaneeringuga hõlmatava ala piir Olemasolev kinnistu piir Planeeritava krundi piir P30 P30 Riigitee nr 11 Tallinna ringtee teekaitsevöönd 50m äärmise sõiduraja välimisest servast Karjavärava tee ja Juuliku tee teekaitsevöönd 10m teekatte servast Planeeritava krundi lubatud hoonestusala Ä 50% / T 50% Ä 50% / T 50% 3 14m 3 3340 m² 3 4 14m 3 3323 m² 3 Olemasolev asfaltkattega sõidutee 6680 m² 6647 m² Olemasolev asfaltkattega kõnnitee Planeeritav asfaltkattega sõidutee ja parkla Planeeritav asfaltkattega kõnnitee Planeeritavale krundile sissepääs P20 Planeeritav parkimiskohtade arv parklas Planeeritav kõrghaljastus Olemasolev veevarustuse torustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Mittetöötav kanalisatsioonitorustik Olemasolevsidetrass Olemasolev sidekaabel Olemasolev keskpinge õhuliin Planeeringuga likvideeritav keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin 10 Planeeringuga likvideeritav madalpinge õhuliin 2,5 Olemasolev keskpinge maakaabel Ä 50% / T 50% Ä 50% / T 50% Olemasolev madalpinge maakaabel 5 14m 3 3359 m² 3 6 14m 3 6646 m² 3 Olemasolev säiliva keskpinge õhuliini kaitsevöönd 6718 m² 13292 m² Planeeritava keskpinge maakaabli kaitsevöönd Ä 50% / T 50% PLANEERITAVA KRUNDI SIHTOTSTARVE 1 14m 3 2501 m² 3 MAX HOONETE ARV KRUNDIL KOKKU P30 5002 m² PLANEERITAVA KRUNDI PINDALA MAX EHITISTEALUNE PIND MAX HOONE KÕRGUS MEETRITES 6 MAX KORRUSELISUS 10 P60 POS. NR PLANEERITAV ALA KOKKU 4,75 ha (47538 m²) 5 PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUSE TABEL 4 detailplaneeringu järgi katuseharja kõrgus m Max krundi brutopind (hoone+ varjualused) Parkimiskohtade arv Parkimiskohtade arv ehitisealune pind m² Katuse kaldenurk ° Krundi sihtotstarve Krundi sihtotstarve elamu katuseharja Krundi planeeritud Krundi planeeritud Max korruselisus / kõrgus / abihoone Max täisehituse % Krundi pos. nr. Tulepüsivusklass Max hoonete arv Kitsendused katastri järgi normatiivne sihtotstarve planeeritud Max krundi suurus m² krundil m² Isiklik kasutusõigus Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) juurdepääsuks 1 Ä/T 5002 2501 3 4527 TP2 3 / 14,0 0-10 19 24 naaberkinnistutele ja Tootmismaa 50% T 50% tehnovõrkude valdajatele Isiklik kasutusõigus Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) juurdepääsuks 2 Ä/T 5003 2501 3 4504 TP2 3 / 14,0 0-10 18 24 naaberkinnistutele ja Tootmismaa 50% T 50% tehnovõrkude valdajatele Isiklik kasutusõigus Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) juurdepääsuks 3 Ä/T 6680 3340 3 6012 TP2 3 / 14,0 0-10 24 30 naaberkinnistutele ja Tootmismaa 50% T 50% tehnovõrkude valdajatele Isiklik kasutusõigus juurdepääsuks Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) 4 Ä/T 6647 3323 3 6028 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30 naaberkinnistutele ja Tootmismaa 50% T 50% tehnovõrkude valdajatele, kraavi kaitsevöönd Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) Isiklik kasutusõigus 5 Ä/T 6718 3359 3 6046 TP2 3 / 14,0 0-10 25 30 tehnovõrkude valdajatele Tootmismaa 50% T 50% Ärimaa 50% / Ä 50% / 50 (40+10) 3 / 14,0 Isiklik kasutusõigus 6 Ä/T 13292 6646 3 11962 TP2 0-10 48 60 tehnovõrkude valdajatele Tootmismaa 50% T 50% Looduslik Üm Isiklik kasutusõigus 7 haljasmaa 100% HL 1904 - - - - - - - - - tehnovõrkude valdajatele 100% Isiklik kasutusõigus 14 Tee ja tänava maa LT L 100% 2292 - - - - - - - - - tehnovõrkude valdajatele Mau & Pojad OÜ Tellija: Amira Grupp OÜ, Töö nr: 24121 Toome pst 73, Tallinn Leht: AS-4-03 Objekt: Oskari mü detailplaneering, Decoland OÜ, reg. nr. 12078036, MTR EEP002252 Juuliku küla, Saku vald Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn, Tel 5179747, [email protected] Staadium: DP Harju maakond Planeerija: A.Uus Mõõtkava: M 1:1000 / A1 Joonis: Põhijoonis Arhitekt: L.Korjus volitatud arhitekt, tase 7 Kuupäev: 7. juuli 2025 Saatja: [email protected] Saaja: "Keskkonnaamet" <[email protected]>, "Terviseamet" <[email protected]>, "Transpordiamet" <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Kuupäev: 2025-09-05 09:59 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Teile on saadetud Saku Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Seisukoha küsimine", mis on registreeritud 05.09.2025, numbriga 7-1/29-2. Saku Vallavalitsus Juubelitammede tee 15, Saku, 75501 HARJUMAA Tel 671 2431 e-post: <mailto:[email protected]> [email protected] Lisa 2 Saku Vallavalitsuse …. 2025 korraldusele nr …. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeritava ala andmed: AADRESS Harju maakond, Saku vald, Juuliku küla, Oskari maaüksus ja lähiala Katastritunnus: 71801:005:0544 Sihtotstarve: 60% maatulundusmaa, 40% tootmismaa Planeeringuga haaratud maa-ala: ca 5,4 ha. Detailplaneeringu eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom Igasugune ehitustegevus mõjutab erineval määral olemasolevat olukorda. Oluline on välja selgitada, kas mõju võib eeldatavalt olla olulise tähtsusega. Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%, pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku- Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563, transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3). Esitatud eskiislahendus on järgmine: Arendaja soov on jagada Oskari maaüksus kuueks äri/tootmismaa krundiks ja lisaks üheks transpordimaa krundiks ning üheks üldmaa krundiks ning määrata hoonestustingimused ja ehitusalused pinnad äri/tootmismaa kruntidele. Kruntide hoonestusalad on võimalik kokku liita ning rajada ühe hoone üle mitme krundi. Soovitud lubatud maksimaalne hoonetealune pind on äri/tootmismaa kruntidel 50% (sh hooned 40% ja lisaks varjualused 10%), lubatud on rajada krundile maksimaalselt 3 hoonet, suurim lubatud korruselisus on 3 ning hoone suurim lubatud kõrgus katuseharja peale 14,0 m. Kruntidele on planeeritud laohooned koos võimaliku väikesemahulise tootmistegevusega. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt ohtlikke jäätmeid ei teki. Kirjeldatud lahendus on siiski alles detailplaneeringu algatamise taotluse juures olev eskiislahendus, mis planeerimisprotsessi käigus võib muutuda. Siiski kirjeldab see arendaja poolset üldist nägemust. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom, sisu, asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL), kuhu on üldplaneeringus ette nähtud kergliiklustee. Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi (ehk Saku valla) osa (ehk Oskari maaüksuse ja lähiala) kohta. Detailplaneeringu planeerimisseaduse kohane üldine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. See on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Praegusel juhul saab antud detailplaneering edaspidi planeeritava maaüksuse ja lähiala ehitusprojekti aluseks. Kuna tegemist on sisuliselt ühe maaüksuse piires tehtava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas lisaks üldplaneeringule veel selliste põhiliste strateegiliste dokumentidega nagu näiteks Saku valla arengukavaga, Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, Saku valla jäätmekavaga ja Saku valla kliima- ja energiakavaga. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine. Samuti keskkonnatingimuste integreerimine planeerimisse selle võimalikult varajases etapis. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneering riiklike normatiividega, sealhulgas Euroopa Liidu normidega, mis omakorda tulenevad üldisematest keskkonnakaalutlustest. Kavandatav tegevus ei ole teadaolevalt vastuolus ühegi strateegilise planeerimisdokumendiga. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126 detailplaneeringute ülesannetest ei oma detailplaneering omakorda mõju 2 keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362), Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku (71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408) ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega. Maaüksusel asus kunagi sigala. Tänaseks on kõik sigala hooned lammutatud ning tegemist on hoonestamata rohumaaga. Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata. Saku valla üldplaneeringu järgi jääb Oskari maaüksuse ümbrusesse nii hajaasustusega alasid, uut äri- ja tootmismaad ning haljasala ja parkmetsa maa-ala. Planeeritavast alast loodesse on Saku valla üldplaneeringu kohaselt loodud võimalus perspektiive kompostimisväljaku loomiseks. Selle planeerimisega pole alustatud ja hetkel pole ka teada, millal sellega üldse alustatakse. Lähteseisukohtade punktis 4.15 on öeldud, et lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. Lähteseisukohtade punktis 4.8 on öeldud, et detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa-ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms. Seega üldiselt saab eeldada, et planeeritav tegevus hakkab sobituma ümbritsevasse keskkonda ja ei lähe olemasolevate tegevustega tugevalt vastuollu. Planeeritava ala tingimused, kitsendused ning tegevusega kaasnevad tagajärjed ja mõjud Värskeid ehitusgeoloogilisi uuringuid alal läbi viidud ei ole. Tegemist on Maa-ameti geoloogilise baaskaardi andmetel kaitsmata põhjaveega alaga. Negatiivne mõju põhjaveele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja põhjavette sattumise, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti. Saasteainete sattumine põhjavette võib toimuda nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Negatiivset mõju on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse. Lähteseisukohtades on öeldud, et veevarustus ja kanalisatsioon peab võimaldama kohest liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega planeeritav tegevus 3 teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele reostusohtu ei kujuta. Seega eeldatavalt pinnasele ja põhjaveele ohtu ei teki. Planeeritaval alal ei asu keskkonnaregistri, Maa-ameti ja EELISe kaartide andmetel olulisi looduskaitselisi või muinsuskaitselisi objekte ning looduskaitsealuseid liike. Lähimaks looduskaitsealuseks objektiks on ca 150 m kaugusel asuv III kaitsekatergooria hiireviu (Buteo buteo, KLO9128005) piiritletud leiukoht. Leiukoha korral ei ole tegemist kaitsealaga ning kaitsealuste liikide leiukohtades kehtib LKS § 48 lg 4 kohaselt isendikaitse. LKS § 55 lg-st 1 tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi (sh linnuliigi) isendi tahtlik surmamine keelatud ning sama § lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kuna nimetatud objekt jääb planeeritavast alast väljapoole, siis sellele olulist mõju ei saa tekkida. Seda enam, et planeeritava tegevusega ei kaasne tegevuse iseloomust tulenevalt ohtlikke tagajärgi. Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele võib tekkida läbi objekti hävimise, kahjustamise ja nt liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Kaudne mõju võib tekkida läbi olemasolevate tingimuste (nt vee- või valgusrežiimi muutmise, füüsilised häiringud vms) ebasoodsamaks muutumise. Kuna planeeritaval alal ei ole registreeritud kaitstavaid loodusobjekte, siis otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Võttes arvesse lähemate kaitstavate loodusobjektide asukohti ja kaugust planeeritavast alast, siis võib mõningane kaudne mõju kaitsealusele objektile olla. Siiski ei ole põhjust eeldada, et see on oluline. Lindude puhul on alaei ole eeldada ka kaudset negatiivset mõju. Hiireviu ehitab oma pesa metsa. Seega pesapaik jääb eeldatavasti siiski sinna piiritletud leiukohta ja mitte planeeritavake alele. Jahiala valikul on hiireviu kaunis paindlik. Eelistatakse rohumaid, kuid saaki otsivaid hiireviusid võib kohata ka põldudel, lageraielankidel, sooservades, teeäärtes või talude lähedal. Kuna ka praegu on Juuliku tee 3 alal aastaid olnud tootmistegevus, siis tõenäoliselt ei ole seal tema peamist jahiala. Mõnevõrra võib negatiivset mõjuda see, et ala plaanitakse tihedat täis ehitada ja müra võib tulla praegusest rohkem. Samas jääb ümberringi looduslikku rahulikku ala järgi päris palju. Seega pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega oluliselt lähedal asuva hiireviu leiukohta mõjutatakse. Lähim kultuurimälestis on ca 130 m kaugusel ja selleks on ehitismälestis (Juuliku villa, kultuurimälestiste registri nr 2952). Tegemist on väljapaistva baltisaksa arhitekti Robert Natuse projekteeritud hoone. Sellel on kaitsevöönd, mis on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Kuna see jääb planeeritavast alast väljapoole ja piisavalt kaugele, siis otsene ja kaudne mõju puudub. Planeeringualasse ei kuulu ühtegi märgalade, randade, pinnavormide, rohelise võrgustiku, kaitstavate loodusobjektide sh Natura 2000 võrgustiku aladesse kuuluvat ala. Seega mõju neile ei saa tekkida. Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku alal või selle vahetus naabruses. Seega rohevõrgustikule eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei avaldata. 4 Planeeritava ala ei jää maardla peale või selle vahetuslähedusse. Seega otsest mõju maavaradele ja maardlale ei teki. Kaudne mõju maavaradele seisneb selles, et ehituseks tuleb maavarasid siiski kasutada. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustiku, kruusa ja liiva. Teede ja parklate katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Seega kokkuvõtvalt ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Planeeringualal on järgmised kitsendused: - elektripaigaldise kaitsevöönd, - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd, - puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala, - avalikult kasutatava tee kaitsevöönd - sideehitise kaitsevöönd. Muid kitsendusi (vt joonis 1) Maa-ameti andmetel hetkeseisuga ei esine. Joonis 1. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (planeeringuala on tähistatud kollase joonega) Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile võib kavandatava tegevuse puhul tekkida pigem ehituse ajal. Ehitusaegne mõju on seotud tolmu tekke ja levikuga ning on seega ajutine (st, et esineb ehitustööde ajal ning kaob pärast tööde lõppu). Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul ehitusobjekti lähialadega ja seda on võimalik viia miinimumini töökorralduslike meetmetega (nt ilmastikuolude jälgimine tööde läbiviimisel, tolmava materjali kastmine jne). Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise mõju kohta välisõhu kvaliteedile. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mille kohaselt eristatakse tööstusmüra ja liiklusmüra. Ehitamise perioodil esineb ajutine ehitusaegne müra 5 (eelkõige transpordist ja ehitamistegevusest tekitatud müra). Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja kavandada tegevused viisil, et tagatud on normidest kinnipidamine. Ehitiste kasutamise etapil tuleb müra osas igal juhul tagada normikohane müra. Seega olulist mõju eeldada ei ole. Samuti pole hetkel teadaolevalt tegemist sellise tootmisega, mille puhul oleks oodata ülemäärast müra tekkimist. Ehitustööde ajal võib mõningal juhul esineda ka vibratsiooni. Antud juhul ei ole siiski tegemist töödega, mis põhjustaksid eeldatavasti märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni. Juhul, kui ehitusel kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb tagada, et vibratsioonitase elamutes jääks normide piiresse. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Siiski on kindel, et ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga ning selle mõju on mööduv. Ehitiste kasutusetapis vibratsioonimõju eeldada ei ole. Kavandatav tegevus tõstab paratamatult antud piirkonnas mõnevõrra liiklussagedust ja - koormust. Juurdepääs planeeringualale on munitsipaalomandis olevalt Juuliku teelt ja riigiomandis olevalt Karjavärava teelt. Seega olemasolevalele teele tekib koormust juurde ja see võib mõjutada ümbruskonna elanikkonna senist liiklusolukorda. Samas on tegu teedega, mis eeldatavalt selle lisanduva koormuse vastu võtab. Seega olulist negatiivset lisanduvat mõju oodata ei ole. Ehitustööde käigus kasutatakse tavapäraseid ehituseks vajaminevaid loodusvarasid ja ehitusmaterjale. Peamiselt kasutatakse killustikku, kruusa, liiva jms. Tallinna lähiümbruses ja Saku vallas endas on mitmeid karjääre, kust on enamus looduslikke ehitusmaterjale kättesaadavad. Lisaks kasutatakse haljastuseks mulda ja muruseemet. Tee katmiseks kasutatakse asfaltbetooni. Hoonete ehitamiseks kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale. Seega ei ole oodata suurt mõju loodusressursside kasutamisele. Vee erikasutust hetke informatsiooni kohaselt ei planeerita. Energiat kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika (nii ehitusaegne kui ka hoonete kasutusaegne). Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb üldjuhul valgusallika lähistele. Samas sõltub see ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eelkõige öise une häirimisega. Ehitamise etapis on siiski tegemist lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei tohiks ulatuda ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Samuti on selline mõju ajutine. Valgusreostuse mõju on võimalik vähendada korralduslike meetmetega. Näiteks tuleb valgustamisel jälgida, et valgustus ei häiriks ümbruskonna liiklust ega ümberkaudseid elanikke. Ehitiste kasutamisega seotud valgusreostust on võimalik ennetada projekteerimise käigus. Eelhinnangu koostamise ajal ei ole teavet kavandatava tegevusega kaasneva olulise valgusreostuse tekke kohta piirkonnas. Igasugune ehitustegevus vajab energiat ja tekitab jäätmeid. Jäätmete puhul ei ole põhjust oletada, et ehitustööde teostamiseks või ehitise hilisemal kasutamisel oleks tegemist millegi 6 ohtlikuga. Spetsiifilisi, ohtlikke või suurtes kogustes jäätmeid hetkel teadaolevalt ei teki. Kui jäätmekäitlus toimub vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale, siis jäätmete valdkonnas eeldatavat olulist mõju ei kaasne. Jäätmed tuleb anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Mõjude minimeerimiseks tuleb ka jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kindlasti on vajalik ka nõuetekohane jäätmete sorteeritult üleandmine. Ehitusaegsete kaevetöödega rikutakse paratamatult olemasolev pinnas, kuid soovitatav on kaevise kasutamine kohapeal maastikukujunduses. Hoonete kavandamisel on soovitav ette näha võimalikult loodussõbralikke ja energiasäästlikke lahendusi (maasoojuse, päikeseenergia kasutus jne). Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond ongi eelkõige vahetud naabrid, kes pole uute tootmishoonetega harjunud. Siiski pidid piirkonna elanikud selleks valmis olema, sest tegemist on Saku valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole. Planeeritavad hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda. Olulisi tootmistegevusest tulenevaid mõjusid hetkel teadaoleva informatsiooni kohaselt oodata ei ole. Saku valla ala jääb Harjumaa radooniriski kaardi järgi üldiselt normaalse radoonisisaldusega pinnasele. Seega eeldatavalt radooni teemal ohtu ei teki. Riskide täielikuks maandamiseks võiks soovituslikult ehitusprojekti koostamise käigus läbi viia täiendav radooniuuring. Praeguse informatsiooni kohaselt olulist radoonimõju eeldada ei ole. Keskkonnamõju on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Eelpool kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei kaasne kavandatava tegevusega eeldatavalt olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Töökorralduslike võtete ja ohutusnõuete täitmisega on võimalik vältida negatiivset mõju pinnasele, põhjaveele, joogiveele. Samuti saab nii vältida valgusreostuse tekkimist. Planeeritaval alal ei asu Natura 2000 alasid, hoiualasid, kaitsealasid, kaitsealuseid liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku, rohevõrgustikku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile eeldatavalt oluline negatiivne mõju. Maavarade kasutamisele samuti olulist negatiivset mõju oodata ei ole. Eeldada ei ole ka sellist visuaalset häiringut, mis võiks oluliselt puudutada inimeste heaolu. Kui tegevuse kavandamisel, ehitamisel ja kasutamisel juhindutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ning jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju seoses jäätmetekke ja jäätmekäitlusega ei teki. Õhukvaliteedi olulist halvenemist, ülemäärast müra või vibratsiooni ning muud olulist negatiivset mõju inimese tervisele eeldada ei ole. Seega lähtudes eeltoodust ei seata kavandatava tegevusega eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu ja vara. Kumulatiivset ja piiriülest mõju teadaolevalt ei esine. Käesoleva mõjude analüüsi ja olemasolevate andmete põhjal ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus, ruumiline 7 ulatus, kestus ja sagedus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ja ohtlikkus Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus avariiolukordade esinemiseks on minimaalne, sest detailplaneeringu ala ei jää ühegi ohtliku ettevõtte ohuala sisse ja planeeritav tegevus ise endast eeldatavalt ohtu ei kujuta (sh avariiolukordasid, ohtu loodusele ja inimestele). Seega kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe. Asjaomase asutuse seisukoht Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma kirjas seisukohal ………… Terviseamet on oma oma kirjas seisukohal ………… Transpordiamet on oma oma kirjas seisukohal ………… Kokkuvõte Lähtudes eelpool välja toodud tingimustest ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt ühtegi olulist keskkonnamõju ning seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik. Eelhinnangu koostas: Maigi Tenisson Saku Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist tel 6712 421 [email protected] 8 Lisa 1 Saku Vallavalitsuse ....2025 korraldusele nr .... LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal I LÄHTEANDMED 1.1 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks; 1.2 Huvitatud isiku ning Saku valla vahel on sõlmitud kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks; 1.3 Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneering; 1.4 Saku Vallavolikogu 18.05.2017. a vastuvõetud määrus nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas“; 1.5 Saku Vallavolikogu 15.12.2022. a vastuvõetud määrus nr 19 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 1.6 Planeerimisseadus (PlanS); 1.7 Saku valla kliima- ja energiakava 2030; 1.8 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2024-2035; 1.9 Maaüksuse plaan. II DETAILPLANEERINGU VAJADUS NING EESMÄRK Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5,4 ha. Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. III OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 Planeeritav ala asub Saku vallas Juuliku külas. 3.2 Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%, pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku-Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563, transpordimaa 100%) maaüksuste osast. 3.3 Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362), Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku (71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408) ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega. 3.4 Planeeritava ala suurus on ca 5,4 ha. 3.5 Planeeringuala üldiseloomustus: maaüksusel asus kunagi sigala, tänaseks on kõik sigala hooned lammutatud ning tegemist on hoonestamata rohumaaga. 3.6 Planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata. 3.7 Planeeringualal on kitsendusteks elektripaigaldise kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd, puurkaevu (PRK0001512) veehaarde sanitaarkaitseala, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning sideehitise kaitsevöönd. 3.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Juuliku ja Karjavärava teelt. 3.9 Alal puudub kehtiv detailplaneering. IV NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE 4.1 Koostada käsitletava maa-ala detailplaneering kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500, 1:1000 või 1:2000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljaspool planeeritava krundi piire olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad tehnovõrgud ja juurdepääsuteed jne. Kõigile joonistel kanda planeeringuala piir, leppemärkide selgitused ning planeeringu koostaja kirjanurk ja joonise koostamise kuupäev. 4.2 Esitada situatsiooniskeem (M 1:10000 või M 1:5000) vormistades formaadile A4 ja kanda skeemile orienteerumist lihtsustavate teede, tänavate, objektide jne nimetused. 4.3 Koostada kontaktvööndi analüüsi joonis, millele kanda olemasolev olukord ning kavandatud ja kavandatavad detailplaneeringu lahendused, katastriüksuste piirid, sihtotstarbed, hoonete kasutusotstarbed, korruselisus ja vajadusel kõrgus, ehitusjooned, kaitsevööndid, piirangud ja kitsendused. Näidata puhke- ja virgestusalad, haljasala ja parkmetsa maa-alad, rohelise võrgustiku alad jms, samuti olulisemad teed, ühistranspordipeatused, avalikud objektid, tõmbekeskused jms. Lisada väljavõte üldplaneeringust, näidata planeeringuala piir ja juhtotstarbed. 4.4 Tugiplaanile kanda kinnistute piirid ja aadressid, katastriüksuste sihtotstarbed, tänavate-teede nimed, seadusjärgseid kitsendusi põhjustavad objektid ning nende kaitsevööndid, dendroloogilise hinnangu positsiooni numbrid, võra või puistu ulatused ning väärtusklassid vastavalt dendroloogilisele hinnangule, topo-geodeetilise alusplaani koostaja nimi, töö number ja koostamise kuupäev. 4.5 Põhijoonisele kanda olemasolevad ja planeeritavad maaüksuste piirid, ehitusjooned ja hoonestusalad seotuna maaüksuste piiridest, kavandatavate kruntide ehitusõigus, vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluse ja parkimise, tehnovõrkude ja -rajatiste, avaliku ruumi, kujade, servituutide, kitsenduste ning avalikuks kasutamiseks määratud alade ulatus ning põhimõtteline lahendus. Määrata igale krundile number ja lisada iga krundi kohta ehitusõiguse aken, mis sisaldab krundi kasutamise otstarvet, suurimat hoonete arvu ning maapealse ja -aluse ehitisealust pinda krundil, hoone kõrgust meetrites ja korruste arvu, olulisemad arhitektuursed nõuded tabelis või eraldi märkusena Vajadusel võib esitada eraldi tehnovõrkude- ja rajatiste, liiklusskeemi vm täiendava joonise. Tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelises lahenduses määratakse: tehnovõrkude ja rajatiste ligikaudsed asukohad, mis kavandatakse reeglina tänava maa-alale; vertikaalplaneerimise põhimõtted ning vajadusel sademe-, drenaaž- ja transiitvee ärajuhtimine eelvooluni, mis välistab naaberkruntidele valguva vee hulga suurenemise. 4.6 Nummerdada kõik lehed ja allkirjastada joonised, seletuskiri, menetlusdokumentide, kooskõlastuste tabel jms planeeringu koostaja poolt. 4.7 Detailplaneeringus kirjeldada planeeringuala asukohta ja suurust, planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning lähiümbruses planeeritud/planeeritavat olukorda. 4.8 Detailplaneeringu seletuskirjas esitada kontaktala analüüsil põhinevad järeldused hinnates maa- ala arengupotentsiaali ja vajadusi. Täpsustada, millised on ruumilise keskkonna analüüsile tuginedes väärtused, mille poole püüeldakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi silmas pidades. Põhjendada, et miks eelistatakse üht lahendust teisele ning millised on uushoonestuse rajamise ja planeeringuga kavandatu kaalutlused ja põhjendused, sh millest lähtudes on valitud hoone asukoht, mida üldse kogu planeeringuga kavandatu elluviimine endaga kaasa toob jms. 4.9 Kirjeldada vastavust üldplaneeringule jt alusdokumentidele. 4.10 Detailplaneeringus tuua välja ruumilise arengu eesmärgid ja planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused, eraldi tuua välja vastavus lähteseisukohtadele, planeeringu koostamise käigus esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine. 4.11 Kirjeldada planeeritava ala krundijaotust. Detailplaneeringuga määrata: kruntide hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, krundi suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast ja vajadusel ka absoluutkõrgus, elamuühikute arv); hoonete maksimaalne korruselisus ja kõrgus; nõuded paiknemisele; ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded, viimistlusmaterjalid, katusekalle, jne, samuti rajatiste ehitus ja kujundusnõuded, olemasolevate hoonete lammutamise ja ümberehitamise nõuded; hoonete paiknemine krundil, ehitusjoone vajadus, katuseharja või hoone põhimahu suund, abihoonete paigutus jms; konstruktsioonipiirangud, tulepüsivus jm; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekujad; tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 4.12 Kirjeldada vertikaalplaneerimise, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise, avaliku kasutuse jne planeerimise põhimõtted. 4.13 Tuua eraldi välja nõuded ehitusprojekti koostamiseks (võivad olla teemade kaupa erinevates peatükkides), täiendavate uuringute ja kooskõlastuste ning koostöö vajadus. 4.13.1 Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus (sh uushaljastuse lahendus). Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt. 4.13.2 Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. 4.13.3 Suuremahulised tehnoseadmed kavandada hoone mahus. 4.13.4 Kavandatavate hoonete projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi poolt koostatava määrusega „Varjendite ja varjumiskohtade tehnilised nõuded" ja hoonetesse kavandada nõuetele vastav varjend. 4.14 Detailplaneering peab vastama Saku valla üldplaneeringule, Saku valla kliima- ja energiakavale jt loetletud standarditele ja alusdokumentidele. 4.15 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda suure jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. 4.16 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on planeeringuala põhjaosas 50% ja lõunaosas kuni 40% krundi pindalast. 4.17 Tallinna ringtee poolsete hoone puhul arvestada vaadeldavust ning pöörata täiendavat tähelepanu hoonete arhitektuurile ning välisviimistlusmaterjalide valikule. 4.18 Arvestades kavandatava äri- ja tootmislinnaku suurust, planeerida töötajatele kõrghaljastatud rekreatsiooniala. Soovitavalt kavandada puhkeale kompaktse üldplaneeringus ette nähtud 10% haljastatava/looduslikuna säilitatava alana. 4.19 Tulenevalt Saku valla kliima- ja energiakava 2030 kavandada teede ja laadimisalade äärde kõrghaljastust ning liigendada parklad kõrghaljastusega, et ennetada soojussaarte teket. 4.20 Kasutada maksimaalselt vett läbilaskvaid katendeid ja vältida ulatuslike kõvakatendiga alade planeerimist. Katustelt tulev sademevesi immutada võimaluse korral kinnistutel. 4.21 Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada planeeritaval alal kehtivate piirangutega ning kanda need joonistele ja seletuskirja. 4.22 Planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, side) varustamise lahendus. Vee- ja kanalisatsioonilahendus peab võimaldama kohest liitumist ühistrassidega. 4.23 Planeeringus käsitleda ja joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. 4.24 Detailplaneeringuga kavandatava kvartalisisese tee äärde näha ette kõnnitee ja tänavahaljastus. Tagada tehnovõrkude ja tänavahaljastuse tarbeks piisav ruum. 4.25 Planeeringu koosseisus lahendada moodustatavate kruntide parkimine omal krundil. Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. 4.26 Planeeringu koostamisel arvestada EVS 939-2:2021 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“. 4.27 Seletuskirjas anda krundi kõrghaljastuse ja heakorrastamise kontseptsiooni ning vertikaalplaneerimise üldpõhimõtete lühikirjeldus, säilitatavate puude kasvutingimuste tagamise nõuded ning nõuded istutatava kõrghaljastuse parameetrite kohta. Säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi. 4.28 Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.29 Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 4.30 Kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja -personalile. Detailplaneeringus tuleb ette näha, et krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt Saku valla jäätmehoolduseeskirjale. Arvestama peab vähemalt segaolme, paberi ja kartongi, pakendi ja biojäätmete liigiti kogumisega. 4.31 Esitada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.32 Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava etapiviisiliselt ajalises järjekorras. Detailplaneeringu algatamise hetkeks teadaolevalt on tehniliselt reoveemahud ammendunud. Reoveekoguste täiendaval vastuvõtul on takistuseks AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud liitumis- ja teenuslepingus fikseeritud Tänassilma tehnopargist vastu võetavad (piiratavad) kogused. Lisaks on vaja üle kontrollida Tänassilma tehnopargi piirkonna reovee peatorustike ja reoveepumplate vastuvõtu- ja läbilaske võimekused, mis võib nõuda olemasolevate võrkude ümberehitusi. Detailplaneeringu elluviimise eeltingimus on, et antud reoveemahtude küsimus saab lahendatud. Pärast detailplaneeringu kehtestamist ning reoveemahtude küsimuse lahenemist tuleb esimeses järjekorras esitada vallale taotlus projektikohaste ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks (sh tehnovõrgud, teed ja kõnniteed jne). 4.33 Saku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2024 - 2035 nähakse ette uue puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama asukoht Tuisu tee piirkonnas. Detailplaneeringu elluviijal tuleb arvestada veetöötlusjaama rajamiseks tehtavate kulude proportsionaalse katmisega läbi liitumistasu arenduskomponendi. 4.34 Detailplaneeringus esitada planeeringulahenduse illustratsioonid, et tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest. 4.35 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Transpordiameti seisukohtdega. 4.36 Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti seisukohtadega. 4.37 Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. V NÕUDED PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEKS JA KEHTESTAMISEKS 5.1 Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning tee lahenduse koostöös maa-ala olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. 5.2 Lähtuvalt PlanS § 127 lõikest 2 ja lõikest 3 kaasatakse detailplaneeringu koostamisse naabermaaüksuste omanikud. 5.3 Planeering kooskõlastatakse Päästeameti Põhja päästekeskusega, Terviseametiga ja Transpordiametiga. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Saku Vallavalitsus. 5.4 Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. 5.5 Detailplaneeringu lisad asetatakse kausta kronoloogilises järjekorras. Lisade hulka kuuluvad eraldi grupeeritult menetlusdokumendid, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud, võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused jms. 5.6 Planeeringu koosseisus esitada tugiplaan geodeetilisel plaanil ja väljavõte Saku valla üldplaneeringust, kus on märgitud planeeritava ala täpne paiknemine ja antud leppemärkide seletused. Üldplaneeringut vt https://www.sakuvald.ee/uldplaneering. 5.7 Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt Saku valla geoinfosüsteemis Geoveeb . 5.8 Detailplaneeringu põhijoonis, tehnovõrkude joonis, tugiplaan esitada nii .pdf kui ka .cad/.dwg failidena. 5.9 Planeeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 5.10 Enne kehtestamist esitada detailplaneeringu digikihid koos ruumiandmete ja tärkandmetega vastavalt Riigihalduse ministri 18.10.2022 a. määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ nõuetele andmekogusse sisestamiseks. 5.11 Enne kui detailplaneeringu lahendust hakatakse teede ja tehnovõrkude omanikega kooskõlastama, peab detailplaneeringu eskiislahendus saama heakskiidu Saku Vallavalitsuse poolt. 5.12 Planeering kehtestatakse eeldatavalt aastal 2026 või 2027 I pooles. 5.13 Saku Vallavalitsusel on õigus lähteseisukohad üle vaadata ning kaaluda nende kaasajastamist, kui detailplaneeringu algatamisest on möödunud 2 aastat ja detailplaneeringut ei ole vastuvõetud. Lähteseisukohad koostas: Kristina Suits Saku Vallavalitsuse planeeringuspetsialist tel 671 2424 [email protected] Lisa 3 Saku Vallavalitsuse korraldusele nr Saku vald Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala skeem Tingmärgid maaüksuse piir planeeringuala piir Koostas: Kristina Suits, planeeringuspetsialist SAKU VALLAVALITSUS KORRALDUS Juuliku küla, Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine EELNÕU Saku 2025 nr Korraldus antakse planeerimisseaduse § 124 lõike 10 ja § 128 lõigete 1, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 10 ja 22, § 33 lõike 2 punkti 4, § 33 lõigete 3, 4, 5, § 35 lõigete 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 ning Saku Vallavolikogu 18. mai 2017. a määruse nr 3 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamine Saku vallas” § 3 punkti 1 ja 3 alusel ning tulenevalt Amira Grupp OÜ 21.07.2025. a esitatud detailplaneeringu algatamise avaldusest. Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldusega nr 728 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on algatatud Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal detailplaneering. Edasisi menetlustoiminguid tehtud ei ole. Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud detailplaneeringu algatamise avalduse ja eskiislahenduse, millega soovitakse algatada detailplaneering Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel. Planeeritav ala koosneb Oskari (71801:005:0544, maatulundusmaa 60% ja tootmismaa 40%, pindala 47 538 m²), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545, transpordimaa 100%) ja Karjavärava tee L1 (71901:001:0190, transpordimaa 100%) maaüksustest ning Juuliku- Tabasalu tee (71801:005:0562, transpordimaa 100%) ja Juuliku tee (71801:005:0563, transpordimaa 100%) maaüksuste osast (vt skeemi lisas 3). Planeeringuala piirneb Midri (71801:003:0361), Juuliku tee 10 // Soomre (71801:003:0362), Metsasiilu (71901:001:0140), 11 Tallinna ringtee (71801:005:0545), Juuliku (71801:005:0561), Karjavärava tee 4 (71801:005:0407), Karjavärava tee 2 (71801:005:0408) ja Juuliku tee (71801:005:0557, 71801:001:1636) maaüksustega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Oskari maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on Juuliku teelt ja Karjavärava teelt. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 5,4 ha. Saku valla üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023. a otsusega nr 24) kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarve on valdavas osas äri- ja tootmisettevõtte maa-ala (ÄT), Tallinna ringtee ääres haljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) ning idaosa on liikluse ja liiklust korraldava ehitise maa-ala (LL). Maaüksus jääb perspektiivse ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Perspektiivse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni (ÜVK) välja ehitamise kohustus on huvitatud isikul, sealjuures ei ole lubatud ajutised/lokaalsed lahendused. Algatatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Saku valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 ja 22 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 2 (infrastruktuuri ehitamine) alla, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saku Vallavalitsus) andma eelhinnangu. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saku Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Terviseametile ja Transpordiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega. Keskkonnaamet on oma Terviseamet on oma Transpordiamet on oma Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 1. Algatada Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneering. 2. Anda detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1) Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks. 3. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.  4. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Saku Vallavalitsus (Harjumaa, Saku vald, Saku alevik, Juubelitammede tee 15). 5. Saku Vallavalitsusel avaldada detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusest teade ajalehtedes Saku Sõnumid, Postimees ning ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Saku Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest, lähteseisukohtade andmisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega saab tutvuda tööpäevadel Saku Vallavalitsuses ja Saku valla veebilehel http://www.sakuvald.ee/algatatud- detailplaneeringud. 8. Tunnistada kehtetuks Saku Vallavalitsuse 31.08.2015. a korraldus nr 728 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marti Rehemaa vallavanem Siiri Raagmets vallasekretär SAKU VALLAVALITSUS EHITUS- JA PLANEERIMISTEENISTUS Keskkonnaamet [email protected] 05.09.2025 nr 7-1/29-2 Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Seisukoha küsimine Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 ja planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel seisukoha andmiseks Harju maakonna Saku valla Juuliku küla Oskari maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lisamaterjalina on kaasas ka arendaja poolt detailplaneeringu algatamiseks esitatud esialgne eskiis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Raun arhitekt-planeerija ehitus- ja planeerimisteenistuse juhi ülesannetes Lisad: 1. Korralduse eelnõu 2. Korralduse lisa 1 3. Korralduse lisa 2 4. Korralduse lisa 3 5. Eskiisi joonis Kristina Suits 671 2424 [email protected] Juubelitammede tee 15 Telefon 671 2447 Reg nr 75019738 Saku 75501 www.sakuvald.ee HARJUMAA E-post: [email protected]