Taotlus

KIILI VALLAVALITSUS Terviseamet [email protected] Meie 23.09.2025 nr 8-1/2009-4 Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele, Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu koostamise algatamine Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 28 ja Kurna tee 28a katastriüksuste (30401:001:0142 ja 30401:001:0257) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m. Krundi suurim ehitisealune pind on pos. 1 kuni 5000 m2, pos. 2 kuni 3800 m2 ja pos. 4 kuni 4000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Pos. 3 on ette nähtud siderajatise jaoks (suurim ehitisealune pind kuni 200 m2). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Maatulundusmaa krundi (pos. 5) eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala ja ehitusõigust sinna ei planeerita. Kõikide planeeritavate äri-, tootmis- või eluhoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Detailplaneeringuga on arvestatud Kiili valla üldplaneeringus esitatud nõuetega ning ei tehta Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Nabala tee 2a tel 6790260 Registrikood 75020983 Kiili alev, Kiili vald fax 6040155 Swedbank EE142200001120218700 75401 Harjumaa www.kiilivald.ee [email protected] SEB Pank EE211010052030588006 Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6, palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta kavandatava tegevuse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aimur Liiva Vallavanem Lisa: Kiili Vallavalitsuse korralduse eelnõu koos lisadega Eduard Ventman, 6790272 [email protected]  KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili EELNÕU Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades 04.02.2025 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/2009-1 ja 04.05.2025 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/232-24. Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]). 1. Algatada Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu koostamine (DP0363). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 13,86 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Endise Kiili loomakasvatuskompleksi territooriumi detailplaneering (DP0081) 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 28 ja Kurna tee 28a katastriüksuste (30401:001:0142 ja 30401:001:0257) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti.  Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m. Krundi suurim ehitisealune pind on pos. 1 kuni 5000 m2 , pos. 2 kuni 3800 m2 ja pos. 4 kuni 4000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Pos. 3 on ette nähtud siderajatise jaoks (suurim ehitisealune pind kuni 200 m2). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Maatulundusmaa krundi (pos. 5) eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala ja ehitusõigust sinna ei planeerita. Kõikide planeeritavate äri-, tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Kurna tee 28 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5. 6. Mitte algatada Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu osas on käesoleva otsuse lisa nr 6. 6.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 7.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine. 8. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 9. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 10. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 11. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2024 korraldusele nr xx; 2. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu osas. Ärakiri: Maa- ja Ruumiamet, ehitus- ja planeerimisosakond, kaasatud vastavalt nimekirjale  Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2025 korralduse nr xxx juurde Detailplaneeringu nimetus Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneering (DP0363). 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Endise Kiili loomakasvatuskompleksi territooriumi detailplaneering (DP0081) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 13,86 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kurna tee 28 138469.0 m² 30401:001:0142 tootmismaa 100% 2 Kurna tee 28a 85.0 m² 30401:001:0257 tootmismaa 100% Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kurna tee 30 4028.0 m² 30401:001:0141 Tootmismaa 100% 2 Kurna tee T1 21002.0 m² 30401:001:1942 Transpordimaa 100% 3 Kurna tee 38 13444.0 m² 30401:001:0326 Elamumaa 100% 4 Uue-Kase 7916.0 m² 30401:001:0251 Maatulundusmaa 100% 5 Uuevälja 12544.0 m² 30401:001:0677 Maatulundusmaa 100% 6 Uuevälja tee 1407.0 m² 30401:001:2048 Transpordimaa 100% 7 Liivipõllu 46237.0 m² 30501:001:0693 Maatulundusmaa 100% 8 Paju 164778.0 m² 30401:001:2088 Maatulundusmaa 100% 9 Sõeru 18773.0 m² 30401:001:0852 Maatulundusmaa 100% 10 Uuevälja tee T3 917.0 m² 30401:001:0855 Maatulundusmaa 100% 11 Vanasõeru 2460.0 m² 30401:001:0853 Maatulundusmaa 100% 12 Sepamäe tee 13 37781.0 m² 30401:001:0243 Maatulundusmaa 100% 13 Sepamäe tee 17 3315.0 m² 30401:001:2745 Elamumaa 100% 14 Sepamäe tee 11 2725.0 m² 30401:001:2744 Tootmismaa 100% 15 Sepamäe tee 9 1973.0 m² 30401:001:1106 Tootmismaa 100% 16 Kurna tee 26a 257.0 m² 30401:001:2231 Tootmismaa 100% 17 Kurna tee 26 3748.0 m² 30401:001:1125 Tootmismaa 100% 18 Uussõeru 2460.0 m² 30401:001:0854 Maatulundusmaa 100% Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel 1 katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Esmane Ehitisealune Korruseid kasutuselevõtt pind 220410432 Sõnnikuhoidla Olemas 1200.0 220410434 Asfalteeritud teed Olemas 2750.0 ja väljakud 900000746 Tuletõrje Olemas 2020 veevõtukoht, sealhulgas hüdrant 116024027 Sigalakompleks Olemas 1979 5367.0 1 220766457 ESTWIN008 Olemas 2016 2707.0 ELA094 Kasemetsa-Jüri mikrotorusüsteem ja fiiberoptilised sidekaablid 220280501 Kiili mobiilside Olemas 200.0 mast 220539083 sõnnikuhoidla Kavandatav 590.0 Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on Kurna teelt. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: Kitsenduste mõjuala ID Ulatus (m2) Liik 1 Ühisveevärgi ja - KAEV211189 1.08 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooni vöönd 2 Veehaarde 2049436969 757.31 Puurkaev sanitaarkaitseala 3 Elektripaigaldise 220683845 20.32 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 4 Ühisveevärgi ja - STA214300 69.61 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla kanalisatsiooni vöönd 250mm 5 Ühisveevärgi ja - VTABB214300 32.68 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne kanalisatsiooni vöönd torustik alla250mm ja üle 2m süg. 6 Sideehitise 192796643 10.03 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 7 Elektripaigaldise 4613978 433.20 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 8 Elektripaigaldise 4201379 28.30 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 9 Elektripaigaldise 220580693 310.13 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 Elektripaigaldise 191693656 71.42 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 11 Elektripaigaldise 191693670 96.60 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 2  12 Elektripaigaldise 191693663 131.95 Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 13 Elektripaigaldise 568112616 3,903.01 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 14 Maaparandushoiu-ala 4109450020160005 4.82 Maaparandussüsteemi maa-ala 15 Sideehitise 45417987 12.05 Raadiosidemast (Raadiomast) kaitsevöönd 16 Elektripaigaldise 615363189 12.49 Alajaamad ja jaotusseadmed kaitsevöönd 17 Maaparandushoiu-ala 4020059000010011 19.49 Maaparandussüsteemi maa-ala 18 Sideehitise KLT1901 113.63 Sideehitis maismaal kaitsevöönd 19 Uuringu ala U1552 138,468.73 Uuringu ala (geoloogiline) Tabel 4: Kehtivad piirangud ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 28 ja Kurna tee 28a katastriüksuste (30401:001:0142 ja 30401:001:0257) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m. Krundi suurim ehitisealune pind on pos. 1 kuni 5000 m2 , pos. 2 kuni 3800 m2 ja pos. 4 kuni 4000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Pos. 3 on ette nähtud siderajatise jaoks (suurim ehitisealune pind kuni 200 m2). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Maatulundusmaa krundi (pos. 5) eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala ja ehitusõigust sinna ei planeerita. Kõikide planeeritavate äri-, tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 3 Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on osaliselt Kurna tee 28 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks tootmis- ja/või ärihoonete maa juhtotstarbega (T/B). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud äri- ja tootmishooned. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p. 2.2.4.3. toodud tingimused: Tootmismaa (T): o Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakasutuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. o Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks. o Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60 % arvestada kõrghaljastusena. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): o Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). o Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. o Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. 4 o Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). o Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajutisi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla o Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 3.3.3. ja p 3.3.3.2. rohelisele võrgustikule toodud tingimused: o tugialadel ja koridoridel võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad. o võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialas ei langeks alla 90%. o väga oluline on tuumalade äärealade säilitamine – need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga. o Kohaliku rohevõrgustiku koridorides tuleb lisanduva asundusega alal detailplaneeringutega tagada minimaalseks rohekoridori laiuseks 100 m. o Lisanduva asundusega alal (perspektiivne tiheasustusala) lähtuda stabiilse asundusega ala (hajaasustus) seatud hoonestustingimustest. o Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal. Maatulundusmaa krundi (pos. 5) eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala ja ehitusõigust sinna ei planeerita. Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 5 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kurna tee 28 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon tootmise maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas ja osaliselt rohevõrgustiku alal. Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust Tootmise maa-alal on lubatud erinevad tootmis-, laohooned, hoidlad, põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned ning neid teenindavad rajatised. Tootmise maa-alal on lubatud: o Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-, keemiatööstuse-, toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja –toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone. o Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidla-, külm-jm laohoone. o Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma- või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse- vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone. o Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnovõrkudega seotud ehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-, veepuhastusjaamahoone jm). 6 Ehitustingimused: o Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind on 70%. Kaalutlusotsuse alusel on põhjendatud juhul (nt kui lähipiirkonnas on piisavas mahus haljasalasid) lubatud ehitisealuse pinna osatähtsuse suurendamine. o Alevisse ja alevikku kavandatav äri- ja tootmishoone max kõrgus on 12 m juhul kui hoone vahetusse naabrusesse jäävad eluhooned. Kõrguspiirang on vajalik, et tagada hoonete omavaheline sobivus ning sujuv arhitektuurne üleminek. o Arvestada tundlike (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jm) alade paiknemisega lähinaabruses. Nendega vahetult külgneval alal ei ole lubatud kavandada olulist ruumilist mõju põhjustavat tegevust. Olulist ruumilist mõju põhjustav äri- ja tootmismaa planeerida väljapoole tihedama või kompaktsema asustusega piirkondi ning tundlikest aladest piisavasse kaugusesse. o Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada eelkõige häiringut põhjustava objekti territooriumile, va juhul kui müratundliku objektide kavandamine piirkonda toimub pärast häiringut tekitava objekti rajamist. o Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik. Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud: o Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud. o Puhke-, spordi- ja kultuurirajatised nagu näiteks: mänguväljak, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, suusarada, puhkeotstarbeline rajatis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms. o Puhkamise maa-ala teenindavad rajatised sh tehnoehitised, parklad jmt. Rohevõrgustiku tingimused: o Rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks. Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või kehtestamisest. o Rohevõrgustiku alal kehtivad hajaasustuse ehitustingimused, arvestades rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldplaneeringuga seatud tingimusi. 5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab 7 planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. 5.1.1. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid 8 võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 8 ILU 2 FUNKTSIONAALSUS 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 7 KOHATUNNETUS 0% 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek äri- ja tootmisala planeerimine on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele arvestades Kiili valla üldplaneeringut. 5.1.2. Tootmis- ja ärimaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o ettevõtluse arengu soodustamiseks tootmisettevõtete võimalike asukohtade esitamisega. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja 9 ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 ja 3 (lk 26 ja 27). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Mõju Tulemus Elukeskkonna kvaliteet Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa ja elamistingimused krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuuri (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 4. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa intensiivistumine krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 10  1. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine ja kohalike teenuste pakkumine. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata. Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Kokkuvõte: Negatiivne mõju on suuremalt jaolt ajutise iseloomuga. Pikemalt on näha positiivne mõju: suureneb kohalike teenuste tarbimine ja pakkumine. Uute elanike tulek Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa piirkonda, suurendab nii krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada valla kui ka teenuse üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. KOV elanike arv ei suurene. pakkujate tulusid (kulusid) Positiivne mõju: 1. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega. Transpordi-ja Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa infrastruktuuri krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada paranemine üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Infrastruktuuri detailplaneeringu (halvenemine) kontaktvööndis ei muudeta ega parendata. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. 2. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 3. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 11  2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Mõju on ajutise iseloomuga, ehitustegevuse ajal. Kokkuvõte: väga vähesel määral positiivne mõju. Ühistranspordi tasuvuse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa paranemine krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Enamus töölisi hakkavad kasutama ühistransporti, mille tulemusena tihendatakse ühistranspordi graafikuid. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Töölised kasutavad isiklikku transpordivahendit. Kokkuvõte: hetkel raske ennustada kas mõju on positiivne või negatiivne. Eeldades, et enamus töölisi ja kliente kasutavad autotransporti on mõju pigem negatiivne. Liikumisvõimaluste ja Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa juurdepääsetavuse krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada paranemine üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. (halvenemine) Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). 2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Infrastruktuuri detailplaneeringu kontaktvööndis ja lähialal on võimalik muuta läbi täiendavate tingimuste seadmisega detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks. 3. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 4. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi ega kergliikluse infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Loodusmaastiku Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa asendumine krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada tehismaastikuga üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. (looduskoosluste hävimine) Positiivne mõju: 1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 12  2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Negatiivne mõju: 1. Puudub Kokkuvõte: positiivne mõju. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Negatiivne mõju: 1. Puudub. Kokkuvõte: positiivne mõju. Põllumaastiku ja selle Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa harimise tasuvuse krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada vähenemine üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Negatiivne mõju: 1. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine seoses ehitusõiguse andmisega. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Maaparandussüsteemide Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa rikkumine krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Detailplaneeringuala piirneb maaparandushoiu-alaga. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Kinnisvaraarenduse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa muutumine valdavaks krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada maakasutuseks – söötis üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. kõlvikud Positiivne mõju: 13  1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine seoses ehitusõiguse andmisega. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Ehitusalade stiihiline Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa areng krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Puudub. Kokkuvõte: positiivne mõju. Sotsiaalse ja tehnilise Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa infrastruktuuri rajamise krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada vajadus – suur koormus üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. KOV elanike arv ei suurene. valla eelarvele Positiivne mõju: 1. KOV kohustused ei suurene (uusi elanike ei lisandu). Olemasolevat infrastruktuuri hoolduse kulud ei suurene. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 4. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 14  2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: Mõju valla eelarvele negatiivne. Positiivne mõju seoses kohalike teenuste tarbimise ja kohalike teenuste pakkumise suurenemisega. Võimalik loodusliku Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa reljeefi muutmine, krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada mõjud pinnasele (mõju üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida laokile jätmine) detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Pinna-ja põhjavete Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa reostusohu suurenemine krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala. Kokkuvõte: mõju puudub. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Ökoloogiliste Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa protsesside kulg võib krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada olla takistatud üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Võimalik visuaalne Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa reostus krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 15  2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 4. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Võimalik Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa keskkonnakvaliteedi krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada paranemine ning valla üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. tuntuse ja maine tõus Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). 3. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 4. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 5. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 6. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 7. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Maaettevõtluse Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa arendamine ja krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada mitmekesistamine üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. 16  Positiivne mõju: 1. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 2. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Negatiivne mõju: 1. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine seoses ehitusõiguse andmisega. 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Uued ettevõtted ei tegele maaettevõtlusega. Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju. Loodusressursside Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa tarbimise krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada suurenemine üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. Kokkuvõte: pigem positiivne mõju. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tootmisaladelt tulenev Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa võimalik krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Ühe maatulundusmaa krundi eesmärk on säilitada keskkonnasaaste üldplaneeringus ettenähtud rohevõrgustiku ala. Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse. 2. Uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega. 3. Suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata). 4. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 5. Suureneb kohalike teenuste pakkujate hulk. 6. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine). Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. 2. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid. Kokkuvõte: positiivne mõju. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tabel 5: Detailplaneeringu mõjud. 17 Lähtudes tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja ärimaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et tootmis- ja elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek luua äri- ja tootmismaadele uued, tänapäevased tingimused on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele; 2. tabelis 5 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid; 3. uute hoonete rajamisega lammutatakse ära olemasolevad endise loomakasvatuse farmi hooned. Ümbruskonna elukeskkonna kvaliteet suureneb koos tänapäevaste keskkonnasäästlikke hoonete rajamisega; 4. suureneb ökoloogilise tervikuna toimiv ruumielementide kogum, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid eesmärgiga säilitada ökosüsteemide pakutavate hüvede (ökosüsteemiteenuste) mitmekesisust kõigile ala elanikele, nii inimesele kui ka teiste liikide asurkondadele (kogu elurikkusele). Planeeringuga tagatakse üldplaneeringus määratud rohealade säilimine (rohealale ehitusõigust ei määrata); 5. suureneb kohalike teenuste tarbijate ja pakkujate hulk; 6. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud aastani 2030. Peale OÜ Kiili KVH omab Kiili vallas kehtivat veeluba O-C veekihist veevõtuks veel Nabala Põllumajanduse OÜ. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. 18 Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Eesmärgiga täpsustada kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud ja menetluses olevate detailplaneeringutega kavandatava veevõtu vastavust kinnitatud prognoosvarule viis Kiili KVH OÜ läbi kontrollarvutuse. Kontrollarvutuse koostamisel liideti kokku 2024.a. veelubadega O-C ja C-V puurkaevudest prognoositava tegeliku veevõtu kogused ja veekogused, mis on kehtestatud detailplaneeringutes fikseeritud (lubatud). Kontrollarvutuse käigus selgus, et Kiili vallale eraldatud põhjaveevaru (1300 m3/d) katab hetke tegeliku veetarbimise (~847 m3/d), kuid ei kata kogu Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas asuvate kehtestatud detailplaneeringutega fikseeritud veevajadust. Tulenevalt kontrollarvutusest on puudujääk ~388 m3/d. Kui arvestusse lisada ka hetkel menetluses olevad detailplaneeringud, on puudujääk ~703 m3/d. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 7. Detailplaneeringu menetlus 23.02.2023 – Eskiislahenduse esitamine. 03.11.2023 – Kiri nr 8-1/2009. Taotluse esitamine. 09.10.2024 – Eskiislahenduse esitamine. Taotluse täiendamine. 08.09.2024 – Projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon nõustus täiendustega. 04.02.2025 – Kiri nr 8-1/2009-1. Täpsustatud taotluse esitamine. xx.xx.2025 – haldusleping nr 8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu (vastavalt 04.02.2025 kirjaga nr 8-1/2009-1 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule). Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt 19  Tõnuni Pajupõllu Tõnu-Jaani Kaltrepõllu Põdra Lõhmuse Härma Tõnuni Künka Liivipõllu Ilba tänav T3 Taga-Uuevälja Uuevälja Ilba tänav T2 Uuevälja tee Uuevälja Väljataguse Pärtle Koka tänav T2 Välja Koka tänav T1 Sepamäe tee 3 Sepamäe tee T2 Sõeru Vanasõeru Uuevälja tee T3 Sepamäe tee T1 Sepamäe tee T3 Sepamäe tee T6 Uuevälja Uussõeru Tööstuse tn 30 Sepamäe tee 14a Tõnu Tööstuse tn 28 Sepamäe tee 13 Sepamäe tee T4 Tehnika tänav T2 Sepamäe tee 17 Tehnika tänav T4 Sepamäe tee 11 Sepamäe tee 14 Sepamäe tee 9 Väike-Tootmise Tööstuse tn 13 Sepamäe tee T5 Sepamäe tee 15 Sepamäe tee 9a Loovälja tee T4 Tööstuse tn 3 Tööstuse tn 1 Veski tänav T7 Sepamäe tee 16 Tööstuse tn 11 Tööstuse tn 12 Tööstuse tänav T9 Loovälja tee 5 Tööstuse tn 11a Tööstuse tn 9 Tööstuse tn 9a Tööstuse tänav T6 Tööstuse tn 5 Loovälja tee 3 Tööstuse tänav T8 Tööstuse tänav T1 Tööstuse tn 7 Töökoja Tööstuse tänav T7 Töökoja Suur-Loovälja Tööstuse tn 10a Tööstuse tn 6 Loovälja tee T3 Loovälja tee 10 Tööstuse tn 8 Veski tänav T2 Loovälja tee 8 Tööstuse tn 8a Loovälja tee 6a Loovälja tee 1 Veski tänav T3 Loovälja tee T1 Loovälja tee 6 Loovälja tee 4 Väike-Loovälja Väike-Matsi Uue-Loovälja Vahtra tänav Vahtra tänav T2 Mäe tn 9a Mäe tn 8 Mäe tn 9 Loopõllu   DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ....................................................... 2 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ......................................................................... 2 3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ............................................................................................ 2 3.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ........................................................................................... 3 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 4 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 4 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus................................................................................... 4 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 4 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 5 4.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 5 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 5 4.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 5 5. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 6 5.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed .................................................................................... 6 5.2. Hoonestusalad............................................................................................................................ 6 5.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................................... 6 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 7 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus......................................................................... 7 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 8 5.7. Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................. 8 5.8. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ......................................................................................... 8 5.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .............................................................................................. 8 5.10. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 9 5.11. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 9 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................... 9 II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:500 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:500 III TEHNILISED TINGIMUSED IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID Tallinn 2024  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; 1.5. riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal varem kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. DP0081, Endise Kiili loomakasvatuskompleksi territooriumi detailplaneering, kehtestatud 20.05.2010, Kiili Vallavolikogu otsus nr 32. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. Maa-ala plaan tehnovõrkudega, OÜ AderGeo, töö nr M220623, 22.06.2023. a. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. 5.2. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. 5.3. Eesti standard EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. 5.4. Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded”. 5.5. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 5.6. EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; 6.2. Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016 – 2027 (Kiili Vallavolikogu 28.06.2016 määrusega nr 17); 6.3. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; 6.4. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 9. aprilli 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); 6.5. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5). 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu Kurna tee 28a liitmine Kurna tee 28 kinnistuga, sihtotstarbe muutmine, planeeringuala jagamine kruntideks ja ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine piirkonda sobivate äri-tootmisfunktsiooniga hoonete kavandamiseks. Samuti lahendatakse planeeringuala tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on määratud ca 13,86 ha. 3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi põhjaosas. Kiili alev piirneb idast ja põhjast piki Peterburi teed Maardu linnaga. Tallinna linn jääb u 2,5 km kaugusele läände. Planeeringuala jääb Kiili alevi äärealale, Kurna tee äärde. Planeeringuala läbib idaosas kohalik Uuevälja tee, millest itta jääv kinnistu osa on Mõisaküla küla territooriumil. 2  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) Planeeringuala on endine Kiili loomamajanduskompleks. Planeeringuala lähipiirkonnas, mis jääb Kiili alevikku, on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud hoonestuseks tootmis- ja ärihooned. Ettevõtete peamised tegevused on seotud tootmise ja laomajandusega. Kiili alevis on segahoonestus. On suured tootmis-ärimaaga piirkonnad, alevi keskme moodustavad eluhooned, korterelamud, ridaelamud ja üksikelamud. Domineerivad uuemad üksikelamud, ridaelamud ja korterelamud. Planeeringualast itta jäävad põldudega suured maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millest osa on hoonestatud väikese mahuliste elamutega ja abihoonetega. Antud piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte põldude ja metsadega. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kiili alevis, mis jääb planeeringualast 1 km kaugusele edelasse. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Riigitee 1115 Kurna-Tuhala tee jääb 120 m kaugusele läände ja 3 km kaugusele 11 Tallinna ringtee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka Tallinna linnaga. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. 3.1. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule Kehtiva Kiili valla üldplaneeringule (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt asub planeeritav maa-ala suurem osa tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmis- ja/või ärihoonete maa ja planeeritava ala väike osa jääb hajaasustusalale. Planeeringuala läbib rohevõrgustiku koridor. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist. T/B – tootmis- ja/või ärihoonete maa Tootmismaa (T) maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa. Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. 3  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) Koostatud detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette kinnistu jagamise kolmeks tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega krundiks, üheks tootmismaa sihtotstarbega krundiks, kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks (rohekoridori ala) ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks (olemasolevale Uuevälja teele). On määratud ehitusõigus kolme tootmis-ärihoone ja ühe tootmishoone (siderajatised) ehitamiseks. Detailplaneeringu eskiislahendus on kehtiva üldplaneeringu kohane. 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Kiili vallas Kiili alevi põhjapoolses osas, jäädes Kurna tee, Sepamäe tee ja Uuemäe tee vahelisele alale. Planeeringuala on Kiili aleviku keskusest u 1,5 km kaugusel kirdes. Planeeringuala suurus on ligikaudu 13,86 ha. 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus. MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve 2 Kurna tee 28 30401:001:0142 138469 m Tootmismaa 100% Kurna tee 28a 30401:001:0257 85 m² Tootmismaa 100% Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed Kurna tee 28 kinnistu: • sigalakompleks (ehitisregistri kood 116024027), ehitisealune pind 5367,0 m², 1-korruseline. Ehitise kasutamise otstarve: 12711 – loomakasvatushoone. • sõnnikuhoidlad (rajatised, ehitisregistri kood 220539083 ja 220410432), ehitisealune pind 5367,0 m² ja 590 m². Ehitise kasutamise otstarve: 24219 – muu nimetamata rajatis. • Kiili mobiilside mast (rajatis, ehitisregistri kood 220280501) ehitisealune pind 200,0 m², h = 60 m. Ehitise kasutamise otstarve: 24132 – raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemast. Kurna tee 28a kinnistu: Ehitisregistri andmetel hoonestus puudub. Kinnistul paikneb alajaam-jaotusseade Koka:(Saue). 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus. MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Iseloomustus Kurna tee T1 30401:001:1942 21002 m² Transpordimaa 100% Sõidutee Uuevälja tee 30401:001:2048 1407 m² Transpordimaa 100% Kruusakattega sõidutee Uuevälja tee T3 30401:001:0855 917 m² Maatulundusmaa 100% Kruusakattega sõidutee Hoonestamata ja kaetud Uue-Kase 30401:001:0251 7916 m² Maatulundusmaa 100% metsaga Hoonestamata ja kaetud Uuevälja 30401:001:0677 12544 m² Maatulundusmaa 100% metsaga Põllu- ja heinamaa, Liivipõllu 30401:001:0693 46237 m² Maatulundusmaa 100% hoonestamata. Heinamaa, vähesel määral Paju 30401:001:2088 164778 m² Maatulundusmaa 100% põllumaa ja hoonestatud üksikelamu ja abihoonetega Looduslik rohumaa Sõeru 30401:001:0852 18773 m² Maatulundusmaa 100% metsasaluga, hoonestamata Pool kinnistust mets ja pool Vanasõeru 30401:001:0853 2460 m² Maatulundusmaa 100% looduslik rohumaa, hoonestamata 4  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Iseloomustus Põllumaa ja metsamaa, hoonestatud tootmis- Sepamäe tee 13 30401:001:0243 37781 m² Maatulundusmaa 100% hoonega (ehitisregistris andmed puuduvad) Laoplats ümbritsetuna Sepamäe tee 11 30401:001:2744 2725 m² Tootmismaa 100% puudega, hoonestamata Puudega roheala, Sepamäe tee 9 30401:001:1106 1973 m² Tootmismaa 100% hoonestatud vedelkütusehoidlaga Hoonestatud üksikelamu ja Sepamäe tee 17 30401:001:2745 3315 m² Elamumaa 100% abihoonetega Kruusakattega tootmishoone Kurna tee 26a 30401:001:2231 257 m² Tootmismaa 100% õueala Kurna tee 26 30401:001:1125 3748 m² Tootmismaa 100% Hoonestatud laohoonega Hoonestatud Kurna tee 30 30401:001:0141 4028 m² Tootmismaa 100% loomakasvatushoonega Looduslik rohumaa ja Kurna tee 38 30401:001:0326 13444 m² Elamumaa 100% hoonestatud üksikelamu ja abihoonetega. 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb loodes Kurna teega (Kurna tee T1). Olemasolevad juurdepääsud planeeritavale alale on Kurna tee T1 (30401:001:1942) sõiduteelt. 4.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kinnistul Kurna tee 28a paikneb alajaam Koka:(Saue), mille keskpinge õhuliinid ja madalpinge maakaablid läbivad planeeringuala. Planeeringualale jäävat kinnistut Kurna tee 28 läbib keskosas diagonaalselt lisaks veel keskpinge õhuliin. Kinnistul Kurna tee 28 paikneb raadioside mast ja sidekaablid. Kurna tee 28 kinnistul on olemasolevad liitumispunktid (kaevud) vee-, sademevee- ja kanalisatsiooni ühisveevärgi torustikega. Elektrienergiaga varustamine on tagatud, olemasolev liitumiskilp paikneb kinnistu idapiiril, kus on ka olemasolev sideühenduse liitumispunkt. 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringualasse jääv kinnistu Kurna tee 28 on suures osas kasutuses põllumaana, mida poolitab segametsaga ala, u ¼ planeeringualast. Hoonestus (laudad) paikneb kinnistu lääneosas. Hooneid ümbritseb kruusakattega tee ja hoonete vahel on rohuala. Planeeringuala idaosa läbib kruusakattega Uuevälja tee. Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49,40 – 50.90 m. 4.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid: • avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m; • alajaam ja jaotusseadmed Koka:(Saue), elektripaigaldise kaitsevöönd 2 m laiuselt väliskontuurist ümber perimeetri; • elektriõhuliinide 1 – 20 kV kaitsevööndid 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole; • elektrimaakaabelliini kaitsevöönd mõlemale poole kaablit 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole; • sidekaabelliini kaitsevöönd 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole; • raadiosidemasti kaitsevöönd 1 m laiuselt väliskontuurist ümber perimeetri; • veehaarde (puurkaev PRK0018284) sanitaarkaitsevöönd 50 m. 5  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) Kehtivad servituudid: • isiklik kasutusõigus tähtajaga 30 aastat Telia Eesti AS (varasema ärinimega AS Eesti Telekom, registrikood 10234957) kasuks; • isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks; • isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ kohane avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses. 5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed Planeeringuala koosneb tootmismaa sihtotstarbega kinnistutest Kurna tee 28, suurusega 138473 m² ja Kurna tee 28a, suurusega 85 m². Planeeringu eskiislahenduses on ette nähtud kinnistu jagada kolmeks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks, üheks tootmismaa sihtotstarbega krundiks, kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Kruntidele kavandatud suurused ja sihtotstarbed: pos 1 krunt suurusega 15636 m², sihtotstarve tootmismaa 50% ärimaa 50%; pos 2 krunt suurusega 9520 m², sihtotstarve tootmismaa 50% ärimaa 50%; pos 3 krunt suurusega 1978 m², sihtotstarve tootmismaa 100%; pos 4 krunt suurusega 11700 m², sihtotstarve tootmismaa 50% ärimaa 50%; pos 5 krunt suurusega 53830 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pos 6 krunt suurusega 2390 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. pos 7 krunt suurusega 43500 m², sihtotstarve maatulundusmaa. 5.2. Hoonestusalad Detailplaneeringu eskiislahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast. Hoonestusala suurused: pos 1 krundi hoonestusala suurus 10400 m²; pos 2 krundi hoonestusala suurus 5650 m²; pos 3 krundi hoonestusala suurus 500 m²; pos 4 krundi hoonestusala suurus 7510 m². 5.3. Kruntide ehitusõigus Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 50% tootmismaa 50% Hoonete suurim arv krundil 3 (põhihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 5000 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m põhihoone; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – ärihoone; 1 – abihoone Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 50% tootmismaa 50% Hoonete suurim arv krundil 3 (põhihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 3800 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m ärihoone; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – ärihoone; 1 – abihoone Pos 3 Krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 100% Hoonete suurim arv krundil 3 (põhihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 60 m (mobiilsidemast); 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 1 – põhihoone; 1 – abihoone 6  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) Pos 4 Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 50% tootmismaa 50% Hoonete suurim arv krundil 3 (põhihoone + 2 abihoonet) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 4000 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m põhihoone; 4,5 m abihoone Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone Kruntidele pos 5 – 7 ehitusõigust ei määrata. 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Pos 1, 2, 4 Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus maapinnast: 12 m põhihoone; 4,5 m abihoone Maksimaalne korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone Välisviimistlus: kivi, klaas, betoon, krohv, puit, metall Katusematerjal: rullmaterjal, plekk Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada hoovi poole. Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses hoonestusalale, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastuse ning kujadega. Abihoonete täpne asukoht määratakse ehitusprojektis. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd. Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Piirded Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (v.a tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Äri-tootmishoonega krundi piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaed. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta. Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääsud planeeritud kruntidele olemasolevalt Kurna teelt. Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus. Ehitise asukoht Normatiivne Planeeritud Pos Ehitise otstarve väikeelamute ala parkimiskohtade parkimiskohtade nr linna ääreala arv krundil arvkrundil Planeeritud äri- ja/või 1 / 40 5000 : 40 = 125 1 181 tootmishoone(d) 1 / 90 5000 : 90 = 56 Planeeritud äri- ja/või 1 / 40 2800 : 40 = 70 2 101 tootmishoone(d) 1 / 90 2800 : 90 = 31 3 Planeeritud tootmishoone(d) 1 / 90 200 : 90 = 3 3 Planeeritud äri- ja/või 1 / 40 3300 : 40 = 83 4 120 tootmishoone(d) 1 / 90 3300 : 90 = 37 Planeeritaval maa-alal kokku 404 404 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsel parkimisalal. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 404 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 404 parkimiskohta. 7  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) 5.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Peale ehitustegevust krundid haljastada. Rajada kõrghaljastusega haljasala tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele. Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidel (pos 1, 2 ja 4) on minimaalselt 20%. Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Komposteeritavate jäätmete jaoks paigaldada nüüdisaegne kompostimisnõu või komposter tagaaeda. 5.7. Vertikaalplaneerimine Planeeritava ala maapind on suures osas tasane. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 49,40 – 50.90 m. Peale ehitustegevust maapind ühtlustatakse ja krunt heakorrastatakse. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini- liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi. Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). 5.8. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: • nähtavus; • juurdepääsuvõimalus; • territoriaalsus; • atraktiivsus; • vastupidavus; • valgustatus. Käesolev planeering soovitab: • krundid valgustada ja heakorrastada; • tagada hea nähtavus; • parkida sõidukid oma krundile; • kasutada vastupidavaid materjale; • paigaldada selged viidad; • selgelt eristatavad juurdepääsud. 5.9. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed: Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. 8  Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu eskiis (kovID DP0363) Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Kurna teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Välise tulekustutusvee vajadus on 15 l/s kolme tunni jooksul. Lähim olemasolevad tuletõrjehüdrandid paikneb Kurna teel, 50 m planeeringualast läänes ja 80 m kaugusel Kurna tee 33 kinnistu kõrval. Planeeringualast lõunas u 80 m kaugusel kinnistul Sepamäe tee 9a on tuletõrje veevõtukoht. 5.10. Servituutide seadmise vajadus Määratakse detailplaneeringu koostamisel. 5.11. Tehnovõrkude lahendus Planeeritava hoonestuse tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus antakse planeeringu järgmises etapis. 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kavandatav tegevus oma iseloomult (äri-tootmisfunktsiooniga hoonete planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute äri-tootmishoonete rajamine ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on valdavalt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ja õigusaktide nõudeid ning ettevaatus- ja ohutusabinõusid. 9  Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2024 korralduse nr xx juurde KIILI ALEV KURNA TEE 28 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneering (DP0363). Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Endise Kiili loomakasvatuskompleksi territooriumi detailplaneering (DP0081) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 13,86 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1. Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kurna tee 28 138469.0 m² 30401:001:0142 tootmismaa 100% Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused 2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Kurna tee 28 ja Kurna tee 28a katastriüksuste (30401:001:0142 ja 30401:001:0257) jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse kuni 4 äri- ning tootmismaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 maatulundusmaa krunti. Äri- ning tootmismaa krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise hoone kõrgusega kuni 12,0 m ja kaks ühekorruselise abihoonet kõrgusega kuni 5,0 m. Krundi suurim ehitisealune pind on pos. 1 kuni 5000 m2 , pos. 2 kuni 3800 m2 ja pos. 4 kuni 4000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Pos. 3 on ette nähtud siderajatise jaoks (suurim ehitisealune pind kuni 200 m2). Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele tuleb ette näha haljasriba min 12 m. Äri- ning tootmismaa ja elamumaa krundi vahele pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Maatulundusmaa krundi (pos. 5) eesmärk on säilitada üldplaneeringus ettenähtud roheala ja ehitusõigust sinna ei planeerita. Kõikide planeeritavate äri-, tootmishoonete parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Detailplaneeringu alale hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on kergliiklustee ehitus Kurna tee T6 katastriüksusele (30401:001:2417) vastavalt Kiili tehnopargi kinnistu detailplaneeringule (DP0162). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. 1 Kiili alev Kurna tee 28 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava. 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud). 10) Eesti standardid 5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused: a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja keskkonnasäästlikele tingimustele; c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Kurna teelt. Vajadusel kaasata teedespetsialist. 2 6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Maa- ja Ruumiametiga (end. Põllumajandus- ja Toiduamet); 2) Põhja päästekeskusega, 3) Terviseametiga 4) vajadusel Transpordiametiga. Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. 7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 3  Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tallinn 2025 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Nimetus: Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP KSH eelhinnang Töö tellija: Optimal Projekt OÜ Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töö versioon: 30.06.2025 2 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 7 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 8 3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................ 8 3.2 Kiili valla üldplaneering .............................................................................................. 8 3.3 Koostatav Kiili valla üldplaneering ............................................................................. 9 4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 10 5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13 5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele............................................................................................... 13 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 13 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ....................................................................................... 14 5.4 Jääkreostus............................................................................................................... 15 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .......................................... 15 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 15 5.7 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 16 5.8 Visuaalne mõju......................................................................................................... 16 5.9 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 16 5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus................................................................. 17 5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 17 5.12 Keskkonnalubade vajadus ........................................................................................ 17 5.13 Muud aspektid ......................................................................................................... 18 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 19 Kasutatud materjalid................................................................................................................ 21 3 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Töös osales Piret Toonpere (litsent KMH 00153). KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), samuti KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Lisaks on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“ ning lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Kiili Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (antud juhul Kiili Vallavalitsus. KSH vajalikkuse kohta tuleb DP algatamisotsuse eelnõu põhjal küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 4 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1 Kavandatava tegevuse kirjeldus KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Optimal Projekt OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (DP) eskiislahendusest. DP algatamise taotlus on Kiili vallas registreeritud 04.02.2025 nr DHX-2025-418-22566/1. Joonis 1. DP eskiislahendus. Allikas: Optimal Projekt OÜ. Planeeringuala koosneb tootmismaa sihtotstarbega kinnistutest Kurna tee 28 pindalaga 138469 m² ja Kurna tee 28a pindalaga 85 m². Ala suuruseks on seega ca 13,86 ha. DP ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi põhjaosas. DP ala jääb Kiili alevi äärealale Kurna tee äärde. Planeeringuala läbib idaosas kohalik Uuevälja tee, mis eraldab kinnistul olevat metsamaad ja ida poole Kiili valla Mõisaküla küla territooriumile jäävat haritavat maad. Planeeringuala on endine Kiili loomamajanduskompleks. Planeeringuala Kiili alevikku jäävas lähipiirkonnas on tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud tootmis- ja ärihoontega. Ettevõtete peamised tegevused on seotud tootmise ja laomajandusega. Kiili alevis on segahoonestus. On suured tootmis- ja ärimaaga piirkonnad, alevi keskme moodustavad eluhooned, korterelamud, ridaelamud ja üksikelamud. Planeeringualast itta Mõisaküla küla territooriumile jäävad suured maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millest osa on hoonestatud väikesemahuliste elamutega ja abihoonetega. Antud piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Riigitee 1115 Kurna-Tuhala tee jääb 120 m kaugusele läände ja 3 km kaugusele on nr 11 Tallinna ringtee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega ja ka Tallinna linnaga. Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsus nr 26) asub DP ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala, reoveekogumisala). Ala kuulub Kiili alevi ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda, mille vee-ettevõtjaks on määratud OÜ Kiili KVH. Ala on võimalik Tallinna ühisveevärgi toitele viidav piirkond. Kavandatav tegevus ei muuda Kiili valla üldplaneeringu põhilahendust. 5 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu Kurna tee 28a liitmine Kurna tee 28 kinnistuga, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, planeeringuala jagamine kruntideks ja ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine piirkonda sobivate tootmis- ja ärifunktsiooniga hoonete kavandamiseks. Samuti lahendatakse planeeringuala tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. DP-ga moodustatakse seitse krunti, sellest kolm äri- ja tootmismaa (tootmismaa 50%/ärimaa 50%) sihtotstarbega krunti, üks tootmismaa sihtotstarbega krunt, kaks maatulundusmaa sihtotstarbega krunti ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Seega ala idaossa moodustatakse 53830 m² ja 43500 m² maatulundusmaa krundid, mis jäävad looduslikuks. 6 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest KSH vajaduse kaalutlemine on igal võimalikul ja asjakohasel juhul kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus. Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Planeeringuga arendatakse elamuala, mille puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadus võib tuleneda KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10, mille järgi peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamise või kasutamise valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ on § 13 (infrastruktuuri ehitamine) täpsustatud, et keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral, milleks on näiteks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine. Alal kehtib Kiili valla üldplaneering. PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine alati vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul samaaegselt koosmõjus KeHJS, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kui detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev, tuleb alati läbi viia KSH vajaduse eelhindamine. Antud juhul on tegemist kehtiva üldplaneeringu (ÜP) kohase detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on antud eelhinnang ja kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust. KSH eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda. Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA). 7 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1 Harju Maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneering 2030+ täpsustab tingimusi kohalike omavalitsuste territooriumite üldplaneeringute koostamiseks edaspidi. Planeeringualale maakonnaplaneering olulisi konkreetseid maakasutuspiiranguid ei sea. Arvestades, et planeeringualal säilib määratletud rohevõrgustik ja kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduslike alade osakaalu langust, siis ei ole detailplaneering vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 3.2 Kiili valla üldplaneering Kehtiva Kiili valla üldplaneeringu (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt asub DP ala hoonestatav osa Kiili aleviku tiheasustusalas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmis- ja/või ärihoonete maa ning osa jääb hajaasustusalale. Planeeringuala läbib rohevõrgustiku koridor. Joonis 2. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Hoonestatava ala maaksutuse juhtotstarve on T/B – tootmis- ja/või ärihoonete maa. Tootmismaal (T) tuleb tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. 8 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa. Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. Hoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. Üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (v.a tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil). Tootmis- ja ärihoonega krundi piire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m võrkpaneelaed. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil. DP lahendus on vastav kehtivale Kiili valla üldplaneeringule. 3.3 Koostatav Kiili valla üldplaneering Koostamisel on Kiili valla uus üldplaneering (algatud Kiili Vallavolikogu 19.04,2018 otsusega nr 10). Võrreldes kehtiva ÜP-ga olulisi muutusi ei kavandata antud asukohas. Tegemist on jätkuvalt hoonestatava ala osas jätkuvalt tootmise ja äri juhtotstarbega alaga1. Joonis 3. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Detailplaneering on vastavuses koostatava üldplaneeringuga. 1 https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=bfedf5c1026f41b28517f8d30d8719b0 9 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 4 Mõjutatav keskkond DP ala koosneb Kurna tee 28 (kat. tunnus 30401:001:0142), mille pindala on 138469 m2 ja maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100% ning Kurna tee 28a kinnistust (30401:001:0257), mille pindala on 85 m² ja maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa 100%. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Kõlvikuliselt koosseisult on Kurna tee haritav maa 28 haritav maa 70 056 ㎡, metsamaa 44 561 m2, õuemaa 18 760 m2, looduslik rohumaa 3257 m2 ja muu maa 1835 m2. Joonis 4. DP ala kõlvikuline koosseis. Allikas https://minu.kataster.ee Riikliku ehitisregistri (EHR) andmetel on Kurna tee 28 kinnistul: - ühekorruseline sigalakompleks (EHR kood 116024027), mille ehitisealune pind on 5367 m². Ehitise kasutamise otstarve on 12711 – loomakasvatushoone. - sõnnikuhoidlad (rajatised, EHR kood 220539083 ja 220410432), ehitisealune pind vastavalt 5367 m² ja 590 m². Kasutamise otstarve on 24219 – muu nimetamata rajatis. - Kiili mobiilside mast (rajatis, EHR kood 220280501) ehitisealune pind 200 m², kõrgus 60 m. Kasutamise otstarve on 24132 – raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemast. EHR andmetel Kurna tee 28a kinnistul hoonestus puudub. Kinnistul paikneb alajaam- jaotusseade Koka:(Saue), mis on ehitis EHR koodiga 521167837 (loomisel). Planeeritaval maa-alal on varem kehtestatud detailplaneering DP0081 „Endise Kiili loomakasvatuskompleksi territooriumi detailplaneering“ 2, mis kehtestatud 20.05.2010 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 32. Suure ala DP on mõnes osas tänaseks osaliselt kehtetuks tunnistatud. Kurna tee 28 on suures osas kasutuses põllumaana, mida poolitab vahepealne segametsaga ala (ca veerand planeeringualast). Olemasolevad laudahooned ja rakjatised paiknevad kinnistu lääneosas. Hooneid ümbritseb kruusakattega tee ja hoonete vahel on haljasala. 2 https://evald.ee/kiilivald/#/planeeringud/planeeringud/1027 10 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeeringuala idaosa läbib kruusakattega Uuevälja tee. Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 49,40 – 50.90 m. Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kinnistul Kurna tee 28a paikneb alajaam Koka:(Saue), mille keskpinge õhuliinid ja madalpinge maakaablid läbivad planeeringuala. Planeeringualale jäävat kinnistut Kurna tee 28 läbib keskosas diagonaalselt lisaks veel keskpinge õhuliin. Kinnistul Kurna tee 28 paikneb raadioside mast ja sidekaablid. Kurna tee 28 kinnistul on olemasolevad liitumispunktid (kaevud) vee-, sademevee- ja kanalisatsiooni ühisveevärgi torustikega. Elektrienergiaga varustamine on tagatud, olemasolev liitumiskilp paikneb kinnistu idapiiril, kus on ka olemasolev sideühenduse liitumispunkt. Naaberkinnistul Kurna tee 38 kinnistul asuva puurkaevu PRK0015688 hooldusala 10 m DP alale ei ulatu. Kurna tee 26 kinnistu puurkaevu PRK0018284) sanitaarkaitsevöönd 50 m ulatub DP alale. Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Joonis 5. Kurna tee 28 ja Kurna tee 28a kinnistute olulisemad kitsendused. Allikas: Maa- ja Ruumiamet. Kurna tee 28 kinnistul piirneb on lõunast maaparandussüsteemiga kaetud alaga (kood 4109450020160, nimetus Sõeru), mille koosseisu ala varem osaliselt kuulus. DP alal on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud 2.55 ha põllumassiiv nr 54857553823 (massiivi maakasutus põllukultuurid, heintaimede ja kõrreliste segu) ning 8.52 ha põllumassiiv nr 54857588099 (massiivi maakasutus põllukultuurid, suvioder allakülvita). Põllumassiivide registrisse kantakse vähemalt 0,3 ha põllumassiivid ja neid saab vaadata PRIA veebikaardi vahendusel. Veebikaardil on põllumassiivid, millele on taotletud pindalatoetusi kahel viimasel aastal. 11 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Joonis 6. DP alal asuvad põllumassiivid. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ning PRIA. 12 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5 Võimalikud keskkonnamõjud 5.1 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele Alal ei paikne EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte. Rohevõrgustiku alal tegevusi ei kavandata. Hoonestataval alal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit. DP alast kirdes rohkem kui 250 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) leiukohad (registrikoodid KLO9119596 ja KLO9121327) ning veel kaugemal, rohkem kui 2 km) on I kaitsekategooria linnuliigid suur-konnakotkas (Clanga clanga) ja väike-konnakotkas (Clanga pomarina) ning nende Mõisaküla püsielupaigad (koodid KLO3002826 ja KLO3002399). Väike-konnakotka ja suur-konnakotka kodupiirkonnaks võib üldistatult pidada 2 km raadiusega ringikujulist ala ümber pesa, mille raadiuses toimub suurem osa kotkaste igapäevategevusest. Kiili alevi tiheasustusalale kotkaste toitumisala suure tõenäosusega ei ulatu. Oluline mõju KSH algatamise või algatamata jätmise mõistes puudub. 5.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide jt kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri (Keskkonnaportaal) andmetest. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga piirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Seega DP-ga kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole jäätmetekke osa hetkel infot, kuid eeldatavalt ei ületa see piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks, kompleksluba või vastavat jäätmekäitleja registreeringut) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Samuti kaasneb jäätmete (olmejäätmete) teke kõikide hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole samuti oodata olulisel tasemel. 3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021 13 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Jäätmeseaduse § 73 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks, jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. Hetkel pole ette näha taoliste ettevõtete (käitiste) asumist hinnatavale alale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 5.3 Mõju pinna- ja põhjaveele DP alal veekogud ja nende veekaitselised kitsendused puuduvad. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. DP ala liidetakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga vastavalt Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale 2023-2034 ning piirkonna vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ tehnilistele tingimustele. Kui lokaalset veevõttu ei kavandata, siis eeltoodust lähtuvalt pole vaja taotleda ka keskkonnaluba veevõtuks. Kiili vallas on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine põhjaveevaru kuni 31.12.2030. Kinnitatud põhjaveevarud on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist koguses 800 m3 ööpäevas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogumist 500 m3 ööpäevas. Teada olevalt on kehtivate keskkonnalubadega Kiili vallas põhjavee prognoosvarud välja jagatud. Detailplaneeringu kehtestamisel tuleb välja selgitada kas kavandatavateks tegevusteks on piirkonnas piisavalt põhjaveevaru. Hetkel ei ole teada täpsemat reoveemahtu ega ka sademevee käitluse lahendust. Koostamisel on Kiili valla sademevee majandamise kava perioodiks 2025-2036. Piirkonna sademe- ja kuivendusveed juhitakse mööda kuivenduskraave, mis suubuvad Vääna jõkke. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada ja koguda haljastuse kastmiseks kasutamiseks. Loodusesse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 kehtestatud Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused. Kuna kavandatavatel kõvakattega aladel ei saa välistada teatud ohtu sademevee reostumiseks kütuste ja õlidega, siis platsidelt ja teedelt ning vajadusel ka hoonete katustelt tulev sademevesi on vajalik puhastada enne immutamist või suublasse juhtimist õli-bensiini-liivapüüduris. Tuleb arvestada, et veeluba on vajalik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele). 14 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. 5.4 Jääkreostus DP alal on toimunud põllumajandustootmine, kuid teadaolevalt ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele ala jätkuvaks kasutamiseks tootmis- ja ärimaana. 5.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ehitusprojekti koostamisel. Soovituslik on taastuvenergia kasutamine (katustel paiknevad päikesepaneelid). Samuti peetakse tänapäeval oluliseks energiaefektiivse hoonestuse rajamist koos hoonete passiivsete jahutusmeetmetega. Õhk-soojuspumba välisagregaadi tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud normtasemeid. Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Planeeritud avalikud teemaa krundid valgustatakse. Valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, välditakse valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestatakse ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist). Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel võib piirkonnas esineda kohati kõrge radooniriskiga alad. Siseruumide õhu radoonisisaldus on reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Kaitsemeetmeid, mida tuleb vajadusel rakendada määrusega nr 19 kehtestatud radoonitasemest madalamale jäämiseks, kirjeldab vastav standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. DP seletuskirjas on välja toodud asjakohased leevendusmeetmed. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, lõhnahäiringu, mürahäiringu, soojuse või kiirguse tekkimist. 5.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale DP lahendus vastab kehtivale Kiili valla üldplaneeringule. 15 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Olulist mõju tervisele või varale ning sotsiaal-majanduslikku mõju ei ole ette näha. 5.7 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine Välistemperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (asfaltteed, -kattega parklad) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku. Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem tehisala. Maa- ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakendusest on näha, et olulised soojussaarte tekkekohad on tehnopargid ja suured parklad. Planeeringuliselt tuleb püüda soojussaarte teket vähendada läbi täiendava kõrghaljastuse rajamise. Samuti soovitatakse kasutada maastikukujunduses veelelemente (tiigid, avatud kraavid), mis võimaldavad vähendada nii temperatuuritõusu kui ka puhverdada sagenevate tormidega kaasnevate valingvihmade veekoguseid. Kõikide arendustegevuste puhul tuleb arvestada endise keskkonnaministri poolt kinnitatud kliimamuutustega kohanemise arengukavaga4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Võivad kaasneda veetaseme muutus, sademete hulga ja temperatuuri äärmuslikud muutused. Tootmisala ja maantee ning elamuala vahele tuleb jätta haljaspuhver. Kliimamõju leevendamiseks tuleb platside rajamisel eelistada katet, mis tagab sadevee läbilaskevõime. Planeeringute sademeveelahenduse kavandamisel tuleb arvestada prognoositavate sademete hulga suurenemise ja tormide sagenemisega. Eelistada tuleb looduslähedasi sademeevee lahendusi, sh avatud kraave ja tiike, mille sademevee koguste puhverdamise võime on suurem kui torustikel. Sademevee lahenduste projekteerimisel, sh dimensioneerimisel, tuleb arvestada muutuvate kliimaoludega. Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb kaudse mõjuna elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest üldiselt õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase. Lokaalsed mõjud on olemas, kuid olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole. 5.8 Visuaalne mõju Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Asjakohased ja asukohapõhised ahitektuursed tingimused tagavad varem hoonestatud alal uute hoonete sobitumise piirkonda. 5.9 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel piirkonnas arheoloogiamälestised puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne kultuuriväärtustele negatiivset mõju. Mõju kultuuriväärtuste säilimisele DP realiseerimisel puudub. 4 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 16 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 5.10 Avariiolukordade esinemise võimalikkus Planeeringuala ei asu olemasolevate suurõnnetuse ohuga ettevõtete mõjualas. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Päästeameti poolsetest metoodilistest juhistest „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine” ja „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine”. Ehitusprojekti raames järgida Päästeameti juhendit Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine5. Planeeringualale ei ole teadaolevalt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tootmistegevusi. Kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist ei ole suure tõenäosusega eeldada. 5.11 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel asub lähim keskkonnaluba (õhusaasteluba) omav ettevõte AS Efekt (Tööstuse tn 30, Kiili alev) alast ca 0,13 km kaugusel loodes. Piirkonnas on kehtestatud ja koostamisel erinevaid detailplaneeringuid. Koostamisel on Kurna tee 16 ja 16a kinnistute DP (algatatud Kiili Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nr 126, aastal 2024 on esitatud täiendav DP algatamise taotlus) ning Kurna tee 38 kinnistu DP (06.05.2025 korraldusega nr 159). Tegemist on olemasoleva tootmisalaga ning otsene koosmõju või oluline mõjude kumuleerumine siiski puudub. 5.12 Keskkonnalubade vajadus Hetkel, DP algatamise staadiumis, pole teada, millist tootmist alal hakatakse tegema. Tööstusheite seadus määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad ja sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest. Antud alale tootmishoonetesse vastavaid tegevusi suure tõenäosusega ei kavandata. Seaduse alusel 06.06.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsus määrus nr 89 “Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” täpsustab tegevusi, mille käitamiseks on nõutav kompleksluba. Tegevused on sarnase iseloomuga olulise keskkonnamõjuga tegevustele KeHJS järgi, millele tuleb algatada KMH. Võimalike keskkonnahäiringute vähendamist, keskkonna hea seisundi tagamist ning keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Seaduse § 11 (Ettevaatuspõhimõte) lõige 2 järgi selgitatakse keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel välja nende tegevuste mõju keskkonnale ning seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse peatükk 5 reguleerib keskkonnalubade menetlust ja loa olemasolu seadusega sätestatud juhtudel. Keskkonnaluba annab õiguse vähemalt üheks seaduse § 41 nimetatud, milleks on vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku või jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet. Loa andmisel tuleb loa andjal täiendavalt kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust. https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01-kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf 5 17 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Jäätmeseaduse § 73 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks, jäätmete taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus, metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus. Hetkel pole ette näha taoliste ettevõtete (käitiste) asumist hinnatavale alale. Võimalike tootmisettevõtete keskkonnaloa, keskkonna kompleksloa või paikse heiteallika registreeringu kohustus tuleb selgitada vastavalt iga ettevõtte kavandatavast tegevusalast ja -mahust. Keskkonnalubade ja keskkonnakomplekslubade taotlemisel tuleb hinnata vastavust välisõhu kvaliteedi piirväärtustele, arvestades piirkonnas esinevat foonisaastet. Planeeringu faasis, kus pole teada tegutsema hakkavad ettevõtted, mahud, heiteallikate paiknemine jms algandmed, ei ole võimalik hinnata saasteainete heitkoguseid ega mõju õhukvaliteedile. Paikse heiteallika käitamiseks vajaliku keskkonnaloa saamise eelduseks on tegevuse vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele. 5.13 Muud aspektid Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul strateegiline olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust EL keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul oluline seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL. 18 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 6 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta DP alusel ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid. Projekteeritavate hoonete arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna üldist miljööd. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmebaasi6 andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad. Fsiitsi Planeeringuga ei kavandata teadaolevalt tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks täiendavat negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitsealasid; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; 6) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. DP ala ühisveevarustus ja – kanalisatsioon lahendatakse olemasoleva süsteemi baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja tehnilistele tingimustele. Sademe- ja liigvee täpsem ärajuhtimise lahendus koos käideldavate või omal krundil immutavate koguste arvutustega lahendatakse ehitusprojektides. 6 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx 19 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang KSH eelhinnangu ülesanne on hinnata võimalikku olulist keskkonnamõju ja ei ole otseselt hinnata hoonete ruumilist mõju ja hoonestuse keskkonda sobitumist. Antud teema lahendamine on planeeringu koostamise ülesanne. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning planeeringu koostamisel ja kehtestamisel tuleb kavandatava tegevuse aspekte hoolikalt kaaluda ehk planeerida. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab detailplaneeringu koostamisel arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt juba kaasatud asutustelt. 20 Kiili valla Kiili alevi Kurna tee 28 kinnistu DP keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Kasutatud materjalid Allikmaterjalid: Harju maakonna planeering 2030+ Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034 Kiili valla üldplaneering (2013) Koostatav Kiili valla üldplaneering Seadused, määrused: Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3) Looduskaitseseadus (RT I, 23.03.2015, 122) Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) Atmosfääriõhu kaitse seadus: (RT I, 05.07.2016, 1) Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; RT I, 12.12.2018, 40) Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383) Andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur: http://loodus.keskkonnainfo.ee Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kultuurimälestiste riiklik register https://register.muinas.ee 21