Sotsiaalministeeriumi Strateegiliste uuringute programmi (SUP) kava 2027. a

Liina Eek Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) [email protected] Meie 04.06.2026 nr 1.1-16/1446-1 Sotsiaalministeeriumi strateegiliste uuringute programmi (SUP) kava 2027. aastal Lugupeetud Liina Eek Esitame SUPi tegevuse 1 raames 2027.a algatamiseks neli uurimissuunda: 1. Sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamine ja Eesti sotsiaalhoolekande teenuste tulevikukorralduse ja -vajaduse prognoosimudeli koostamine (2027-2029, kogueelarve 450 000 eurot); 2. Terviseriskide ja riskikäitumise ennetustegevuste majanduslik kogumõju ja kulude vähendamise võimalused (2027-2030, kogueelarve 600 000 eurot); 3. Vanemaealiste inimeste tervishoiuteenuste kasutus elu viimastel aastatel ning võimalused sujuvama patsienditeekonna kujundamiseks (2027-2029, kogueelarve 450 000 eurot) 4. Robotid - tuleviku tervishoiu ja hoolekande teenuseosutajad (2027-2029, kogueelarve 450 000 eurot). Soovime suunata 2027. aastal SUPi tegevusse 1 kokku 600 000 eurot. Lisaks soovime planeerida 2027. aastal kiireloomulisteks uuringuteks ehk SUPi tegevuseks 2 142 156,50 eurot. Meie analüüsikomitee võib 15.juuni 2026.a kohtumisel otsustada, et osa tegevuse 2 eelarvest kasutatakse osalemiseks teiste ministeeriumite või Riigikantselei algatatud SUPi tegevuse 1 või 2 projektides. SUPi tegevusse 3 me 2027.a vahendite kasutamist ei planeeri. Kokku oleme arvestanud 2027.a SUPi tegevusteks rakendada maksimaalse võimaliku ehk 742 156,50 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lisad: 1. Sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamine ja Eesti sotsiaalhoolekande teenuste tulevikukorralduse ja -vajaduse prognoosimudeli koostamine; 2. Terviseriskide ja riskikäitumise ennetustegevuste majanduslik kogumõju ja kulude vähendamise võimalused; 3. Vanemaealiste inimeste tervishoiuteenuste kasutus elu viimastel aastatel ning võimalused sujuvama patsienditeekonna kujundamiseks; 4. Robotid - tuleviku tervishoiu ja hoolekande teenuseosutajad. Marion Pajumets [email protected]  Sotsiaalministeeriumi Strateegiliste Uuringute Programmi 2027. a algava Tegevuse 1 uurimissuund 1. Uurimissuuna nimetus Sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamine ja Eesti sotsiaalhoolekande teenuste tulevikukorralduse ja -vajaduse prognoosimudeli koostamine 2. Uurimissuuna kirjeldus ja uuritavad probleemid 2.1. Lahendatav probleem Eesti sotsiaalhoolekandesüsteem seisab silmitsi rahvastiku vananemise, tööealise elanikkonna vähenemise, terviseseisundi muutuste ning tegevuspiirangutega inimeste arvu suurenemisega. Selle tulemusena suureneb vajadus nii pikaajalise hoolduse, kogukonnapõhiste teenuste kui ka erinevate toetavate sotsiaalteenuste järele. See toob kaasa nii teenuste mahu kui ka kulude kasvu ning suurendab survet süsteemi jätkusuutlikkusele. Lisaks kujundab tulevikku ka regionaalne ümberpaiknemine ja elanikkonna koondumine suurematesse keskustesse. See tähendab, et senine ühtlane teenuskorralduse loogika ei pruugi olla tulevikus jätkusuutlik ning suureneb vajadus piirkondlikult diferentseeritud teenusmudelite, koostöövormide ja ressursiplaneerimise järele. Praegu puuduvad riigil ja kohalikel omavalitsustel ühtsed prognoosimudelid, mis võimaldaksid hinnata tulevast teenusvajadust elukaareüleselt ning siduda demograafilised muutused, tervisenäitajad, teenuste kasutusmustrid, tööjõuvajaduse ja kuluprognoosid terviklikuks juhtimisvaateks. See piirab võimekust teha pikaajalisi investeerimis-, tööjõu- ja teenuskorraldusotsuseid ning hinnata erinevate poliitikavalikute mõju süsteemi jätkusuutlikkusele. Lisaks puudub süsteemne lähenemine sotsiaalteenuste tulemuslikkuse hindamiseks. Teenuseid hinnatakse peamiselt osutamise mahu ja kulude, mitte inimeste toimetulekule ja elukvaliteedile avalduva tegeliku mõju kaudu. Seetõttu on piiratud teadmised selle kohta, millised sekkumised on kulutõhusad ja aitavad ennetada abivajaduse süvenemist, mis omakorda takistab tõenduspõhiste otsuste tegemist, ressursside optimaalset jaotamist ning tulemuspõhiste juhtimismudelite kujundamist. 2.2. Uurimissuuna eesmärgid Eesmärk on arendada ja piloteerida terviklikku teaduspõhist raamistikku Eesti sotsiaalhoolekande süsteemi strateegiliseks juhtimiseks, mis hõlmab alauurimissuundi: 1) sotsiaalhoolekande tuleviku sihtrühma määratlust; 2) sotsiaalhoolekande süsteemi tulevikukorralduse mudelite (sh nt ennetusmeetmed, kogukonna kaasamine, mitteformaalsed sekkumised) võrdlevat analüüsi ja piloteerimist; 3) prognoosimudeli väljatöötamist, mis võimaldaks hinnata tuleviku teenuste vajadust elukaareüleselt ja selle piloteerimist; 4) sotsiaalteenuste tulemuslikkuse hindamise metoodika väljatöötamist ja piloteerimist, nii tulevikukorraldust kui ka tänast süsteemi arvestades. Uurimissuuna tulemusena luuakse riigile ja kohalikele omavalitsustele parem võimekus teha tõenduspõhiseid pikaajalisi otsuseid, suunata ressursse mõjusamatesse sekkumistesse ning kujundada tulemuspõhisemat ja jätkusuutlikumat sotsiaalhoolekandesüsteemi. 2.3. Tulemuste rakendamise kohad Uurimissuuna tulemused on rakendatavad nii riigi tasandil poliitikakujundamises kui ka kohalike omavalitsuste tasandil teenuste planeerimisel ja korraldamisel. Tulemused toetavad pikaajalist eelarve- ja tööjõu planeerimist, teenuste arendamist ning poliitikameetmete mõjususe ja kulutõhususe hindamist. Lisaks loovad tulemused aluse andme- ja tulemuspõhisema sotsiaalhoolekande juhtimismudeli kujundamiseks, mis võimaldab hinnata teenuste mõju inimese toimetulekule, elukvaliteedile ja abivajaduse ennetamisele. Pikemas perspektiivis toetavad tulemused sellise hoolekandesüsteemi loomist, mis on piirkondlikult jätkusuutlik, ennetavam ning fookuses on inimese tegelik toimetulek, elukvaliteet ja hoolduskoormuse vähenemine. 2.4. Minimaalsed ootused rakendatavatele meetoditele alauurimissuundade lõikes Uuringus kasutatakse kombineeritult nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. 1) Sotsiaalhoolekande sihtrühma määratlus Erinevate andmekogude (sh registriandmete) ja uuringuandmete analüüs ning mudeldamine (sh nt mikrosimulatsioonimudelite kasutamine), mis võimaldavad prognoosida mõjutatud sihtrühma suurust erinevate demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike trendide põhjal. Dokumendianalüüs, ekspertarvamused, intervjuud, mis aitavad muutusi mõtestada. 2) Sotsiaalhoolekande süsteemi tulevikukorralduse mudelite võrdlev analüüs Erinevate poliitikastsenaariumide võrdlev analüüs ning nende valideerimine ja piloteerimine, ekspertarvamused, intervjuud. 3) Prognoosimudeli väljatöötamine, mis võimaldaks hinnata tuleviku teenuste vajadust elukaareüleselt ja selle rakendamine Erinevate andmekogude (sh registriandmete) ja uuringuandmete analüüs ning mudeldamine. Prognoosimudel peab võimaldama Sotsiaalministeeriumil ja teistel osapooltel hinnata teenusevajaduse muutust ajas, sh võrreldavalt nii riigi kui KOV-tasandil ja teenuste ning muude kokkulepitud oluliste tunnuste (nt demograafilised muutused, tervise- ja tegevusvõime näitajad, piirkondlikud eripärad, teenuste kasutusmustrid ning tööjõu kättesaadavus) lõikes. Mudelit tuleb valideerida ja testida erinevate oluliste osapooltega koostöös ja see peaks olema lõpuks üleantav praktiliseks kasutamiseks. Prognoosimudel peab lähtuma etappide 1 ja 2 analüüsi tulemustest. 4) Sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamise metoodika loomine ja rakendamine Indikaatorite ja mõõdikute süsteemi, andmete kogumise ja analüüsi loogika väljatöötamine ning selle valideerimine ja testimine oluliste osapooltega. Sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamise metoodika loomisel käsitletakse tulemuslikkusena muu hulgas inimese iseseisva toimetuleku, elukvaliteedi ja sotsiaalse osaluse muutust, abivajaduse süvenemise ennetamist, hoolduskoormuse vähenemist ning teenuste kulutõhusust ja jätkusuutlikkust. Süsteemi väljatöötamiseks kasutatakse nii dokumendianalüüsi, teaduskirjandust, rahvusvahelisi kogemusi kui ka andmeanalüüsi. 2.5. Milliste valdkondade eksperte tuleb uurimisrühma kaasata? Interdistsiplinaarne rühm peab hõlmama sotsiaal- ja tervisevaldkonna eksperte, sotsiaalpoliitika ja rahvastikuprotsesside uurijaid, andmeteadlasi, statistikuid, majandus- ja mõjuanalüüsi eksperte, kellel on kogemusi mõjude ja tulemuslikkuse hindamise, tulevikuprognooside koostamise ning prognoosimudelite arendamisega ning sotsiaalhoolekande praktikud, kohalike omavalitsuste esindajaid ja teenuste korraldajad. 3. Projektiperioodi pikkus: 2027- 2029 a lõpuni (3a), sh:  2027.a: alauurimissuunad 1 ja 2 ehk sotsiaalhoolekande sihtrühma määratlus ja sotsiaalhoolekande süsteemi tulevikukorralduse mudelite võrdlev analüüs;   2028.a: alauurimissuunad 3 ja 4 ehk prognoosimudeli väljatöötamine, mis võimaldaks hinnata tuleviku teenuste vajadust elukaareüleselt ja sotsiaalhoolekande teenuste tulemuslikkuse hindamise metoodika loomine;  2029.a: alauurimissuundade 3 ja 4 ehk prognoosimudeli ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi valideerimine ja piloteerimine. 4. Projektitoetuse maksimaalne aastane eelarve: 150 000€ aastas x 3 a on 450 000€. 5. Uurimissuuna kontaktisikud: Sirlis Sõmer-Kull, Gerda Kiipli-Hiir, Marion Rummo ja Marion Pajumets  Sotsiaalministeeriumi Strateegiliste Uuringute Programmi 2027. a algava Tegevuse 1 uurimissuund 1. Uurimissuuna nimetus: „Terviseriskide ja riskikäitumise ennetustegevuste majanduslik kogumõju ja kulude vähendamise võimalused“ 2. Uurimissuuna kirjeldus ja uuritavad probleemid 2.1. Lahendatav probleem Paljudes valdkondades (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus) on vahendid piiratud ja tuleb valida, mis toovad maksimaalse kasu minimaalsete vahenditega. Programmiliste tervisekäitumise valdkonna ennetustegevuste1 hindamisel on keskendutud läbi ennetuse teadusnõukogu2 peamiselt tulemuslikkusele. Majanduslikku mõju on Eestis teadaolevalt hinnatud vaid ühe programmilise tegevuse puhul3. Terviseriskide ja riskikäitumise kogumõju ühiskonnale on samuti Eestis vähe uuritud. Näiteks on uuritud kehalise inaktiivsuse ja üleliigse kehakaalu majandusmõju4, kuid keskendutud on peamiselt tervishoiu kuludele ja töövõimetuse tõttu saamata jäänud maksutulule. Samuti on uuritud alkoholitarvitamise kogukulu ning konkreetsete poliitikameetmete investeeringutasuvust5. Terviseriskide vähendamise keskkonna ümberkujundamisele suunatud poliitikameetmed asuvad enamasti väljaspool tervise- ja sotsiaalvaldkonda, mistõttu on erinevate valdkondade majanduskulu väljatoomine oluline „tervis igas poliitikas“ mõtteviisi juurutamiseks. 2.2. Uurimissuuna eesmärgid Ennetustegevuste majanduslikku kogumõju ja kulude vähendamise võimalusi tuleb uurida kahel alasuunal: 1) Programmiliste terviseriskide või riskikäitumise ennetustegevuste kuluefektiivsuse hindamise metoodika katsetamine Eestis vähemalt kahe erineva ennetustegevusega. Uuring peaks hõlmama: a. Ennetustegevuse kuluefektiivsuse ja investeeringutasuvuse (ROI) analüüsimist erinevates valdkondades lühikese ja pika (nt 10-20 aastat) perioodi jooksul. b. Välja tuleks tuua negatiivne stsenaarium, mis käivitub, kui väljatöötatud ennetustegevuse osutamine ja rahastamine lõpetada (sh sank costs ja saamata jäänud kasu). c. Analüüsida, kui suur peaks olema ennetustegevusega hõlmatus (nt mitu lapsevanemat läbinud sekkumise; mitu last on hõlmatud sekkumisse jne) selleks, et ennetustegevuse mõju avalduks kohaliku omavalitsuse, maakonna ja riigi statistiliste näitajate tasandil. 1 Siin peab tellija silmas ennetusprogramme – ajaliselt piiritletud ja sihipäraste, teadus- ja tõenduspõhiste tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada või vähendada võimalikke riske, kahjusid, haigusi või soovimatuid käitumismustreid. Nt VEPA Käitumisoskuste Mäng, Imelised Aastad, SELGE. 2 Ennetuse teadusnõukogu | Tervise Arengu Instituut (TAI) 3 14658241416_Imelised_Aastad_kulu-tulu_analyysi_raport_2016.pdf 4 Kehalise inaktiivsuse ja liigse kehakaalu kulu Eestis | Tervise Arengu Instituut 5 Using a return on investment analysis to estimate the economic impact of potential changes to alcohol control policies in Estonia - PubMed  d. Programmilistest ennetustegevusteks tuleks valida sekkumised, millele on Eestis viidud läbi juhuslikustatud kontrolluuring tulemuslikkuse hindamiseks. Juhul, kui uuringut Eestis teostatud ei ole, tuleks see teha käesoleva uuringu raames. e. Analüüsitavad programmilised ennetustegevused peaksid olema erinäolised, et oleks võimalik arendada ühtset metoodikat, mis kohaldub erinevatesse valdkondadesse. 2) Vähemalt kahe tervisevaldkonna riskikäitumise või terviseriski majandusliku kogumõju hindamine ning kulusid vähendavate keskkonna ümberkujundamisele suunatud ennetusmeetmete investeeringutasuvuse analüüsimine. a. Metoodikat tuleks piloteerida läbi vähemalt kahe riskikäitumise või terviseriski, milleks üks võiks olla tasakaalustamata toitumine (laiendus ülemäärase kehakaalu uuringule). b. Iga riskikäitumise või terviseriski kohta võiks analüüsida vähemalt kahe poliitikameetme (nt reklaami keelamine lastele, suhkrumaksu kehtestamise) investeeringutasuvust erinevatele valdkondadele ja riigile tervikuna nii lühikese kui pika perioodi jooksul. 3) Ülalnimetatud (ala)uurimissuundade kogemuste ja õppetundide pealt metoodilise raamistiku ja vahendite loomine, millele toetudes saab tulevikus sarnaseid uuringuid läbi viia. 2.3. Tulemuste rakendamise kohad Tulemusi saab kasutada nii ennetusvaldkonna kui ka tervise-, sotsiaal- ja turvalisuse valdkonnas ressursside kulutõhusamal planeerimisel. Tulemuste põhjal oleks võimalik anda juhtidele, programmi kavandajatele, investoritele, poliitikakujundajatele või teistele otsustajatele teavet, kuidas vahendeid targalt kasutada ning millised ennetustegevusi või teenuseid inimeste riskikäitumise ja terviseriskide vähendamisel eelistada. Väljatöötatud metoodika saaks regulaarselt valdkonnas kasutusele võtta ning integreerida ennetuse teadusnõukogu hindamise metoodikaga. 2.4. Minimaalsed ootused rakendatavatele meetoditele Kasutada tuleb usaldusväärseid majandusliku mõju hindamise meetodeid ja põhjendada nende valikut. Kasutatavad majandusliku mõju hindamise meetodid peavad suutma käsitleda mittelineaarseid seoseid, dünaamilisi süsteeme ja valdkondade vahelisi ülekandemehhanisme. 2.5. Milliste valdkondade eksperte tuleb uurimisrühma kaasata? Sotsiaalteaduste, sh majandusvaldkonna eksperte, rahvatervishoiu eksperte. 3. Projektiperioodi pikkus: neli aastat (2027-2030). 4. Projektitoetuse eelarve aastas: 150 000 eurot aastas; kokku 600 000€. 5. Uurimissuuna kontaktisikud: Brigitta Õunmaa ja Marion Pajumets.  Sotsiaalministeeriumi Strateegiliste Uuringute Programmi 2027. a algava Tegevuse 1 uurimissuund 1. Uurimissuuna nimetus – Vanemaealiste inimeste tervishoiuteenuste kasutus elu viimastel aastatel ning võimalused sujuvama patsienditeekonna kujundamiseks (ELTEK). 2. Uurimissuuna kirjeldus ja uuritavad probleemid 2.1. Lahendatav probleem Nii Arenguseire Keskuse raporti1 kui ka teiste Euroopa riikide kirjanduse andmetel2 on inimese elukaarel suurim tervishoiuteenuste kasutus viimastel eluaastatel. Inimkeskse tervishoiu eesmärk on võimalusel suunata inimesi õigeaegselt sobivale ravitasemele, nt taastusravile või kvaliteetsetele koduteenustele. Samas puudub praegu piisav teadmine, milliseid teenuseid, mis mahus ja ajas vanemaealised elu lõpu perioodil kasutavad ning milline osa kasutusest on seotud tegeliku tervisevajadusega. Teadmata on, millisel määral on osa teenusekasutusest tingitud teiste, sobivamate teenuste puudusest või hilinenud kättesaadavusest. Näiteks võib osa EMO külastusi olla seotud sotsiaalsete põhjustega, haiglas viibimine võib pikeneda järelravi, õendusabi või hooldusteenuste puuduse tõttu ning osa aktiivravist võib osutuda olukordades, kus patsiendi vajadusele vastaks paremini madalama intensiivsusega, kodulähedane või integreeritud teenus, kuid see pole kättesaadav. Inimkeskse tervishoiu eesmärk on võimalusel suunata inimesi õigeaegselt sobivale ravitasemele, nt taastusravile või kvaliteetsetele koduteenustele 2.2. Uurimissuuna eesmärk ja uurimis- ja arendusülesanded Uurimissiuuna eesmärgiks on leida lahendused, mis võimaldavad pakkuda patsiendile sobivaimat ravitaset ja sujuvamat raviteekonda ning vähendavad samal ajal välditavat haiglas viibimist ja tervishoiusüsteemi põhjendamatut koormust. Uurimis- ja arendusülesanded e alauurimissuunad: 1) Teenusekasutuse maht, ajastus ja kulukus: Milliseid tervishoiuteenuseid kasutavad vanemaealised viimaste eluaastate jooksul? Kas ja kuidas muutub teenusekasutus surmale eelnevate kuude jooksul? Kuidas jaotuvad kulud erinevate teenuseliikide, ravitasemete ja patsiendirühmade vahel? 2) Teenuseteekonnad ja vajadusest erinev kasutus: Milliseid erinevaid teenuseteekondi on vanemaealistel elu lõpu perioodil võimalik eristada? Kas on tuvastatavad patsiendirühmad, kelle teenusekasutus viitab sobivamate teenuste hilinemisele või puudumisele, sotsiaalsetele või hoolduslikele kitsaskohtadele? 3) Rahvusvaheline võrdlus ja ülekantavad õppetunnid: Eesti võrdluses valitud riikide praktikatega? Millised muudatused või lahendused on nendes riikides seotud väiksema haiglaravivajaduse või paremini toimiva kodu- ja kogukonnalähedase toega? 4) Asendatavus ja ressursikasutus: Kas ja kus on kõrgema kuluga või suurema personalimahukusega teenuseid võimalik asendada madalama intensiivsusega, kodu- või kogukonnalähedaste lahendustega ilma patsiendiohutust või ravikvaliteeti halvendamata? Kuidas sellised muudatused mõjutaksid omaste hoolduskoormust, personali töökoormust ja teenuste omavahelist koostoimet? 5) Perspektiivikad sekkumised ja rakendatavus: Milliseid teenusekorralduslikke, digitaalseid või muid sekkumisi kasutatakse Eestis ja mujal riikides välditava haiglas viibimise vähendamiseks ja elu lõpu perioodi teenuseteekonna 1 Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035 - Arenguseire Keskus 2 Time for Better Care at the End of Life | OECD  parandamiseks? Millised sekkumised on Eesti süsteemi jaoks kõige perspektiivikamad? Viimases etapis tuleb koostada väljavalitud sekkumiste rakendatavuse hinnang või rakendatavuse uuringu ettepanek. Uuring ei pea hõlmama täismahus pilooti, kuid peab andma piisava sisendi selleks, et riik saaks otsustada, milliste lahendustega edasi liikuda ja millises vormis oleks põhjendatud järgmine arendusetapp. Esitada tuleb vaheraportid, mis võtavad kokku erinevate uurimis- ja arendusülesannete tulemusi ning lõppväljundiks on lõppraport, mis sisaldab ülevaadet vanemaealiste tervishoiuteenuste kasutusest elu viimastel aastatel, rahvusvahelist võrdlust, alternatiivsete sekkumiste analüüsi ning teaduslikult põhjendatud soovitusi riigile edasiseks tegutsemiseks. 2.3. Tulemuste rakendamise kohad Uurimissuna tulemusi saab kasutada elu lõpu perioodi teenusekasutuse optimeerimisel ja inimkeskse terviseteenuse arendamisel. Tulemused annavad sisendi otsustesse, mis puudutavad välditava haiglaravi vähendamist, kodu- ja kogukonnalähedaste teenuste arendamist ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste paremat sidustamist. Muuhulgas antakse alus konkreetsete sekkumiste, näiteks koduhaigla, koduõenduse või digilahenduste piloteerimiseks ja laiendamiseks. 2.4. Minimaalsed ootused rakendatavatele meetoditele Uurimissuuna töö peab tuginema eelkõige registriandmete analüüsile, minimaalselt tuleb kasutada Tervisekassa raviarvete andmeid ja surmaregistri andmeid, et siduda teenusekasutus surmaajaga ning hinnata tervishoiuteenuste kasutust viimase kahe eluaasta jooksul. Analüüs peab põhinema tegelikel andmetel ja tegelikul teenusekasutusel. Lisaks registriandmete analüüsile tuleb teha rahvusvaheline kirjanduse ülevaade, mis käsitleb elu lõpu perioodi teenusekasutust, teenuste võimalikku asendatavust, kodu- ja kogukonnalähedasi lahendusi ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integratsiooni. Kasutada tuleb täiendavaid kvalitatiivseid või kombineeritud meetodeid ulatuses, mis on vajalik teenuseteekondade tõlgendamiseks ja sobivate sekkumiste väljatöötamiseks. Selleks võib kasutada ekspertintervjuusid, sihitud juhtumianalüüse, teenusekorralduslikku analüüsi, vaatlusi või kohapealseid külastusi. Kui asendatavuse, ravitulemuste kvaliteedi või patsiendiohutuse kohta ei ole võimalik teha piisavalt usaldusväärseid järeldusi üksnes kirjanduse põhjal, tuleb uuringusse kaasata kliiniline ekspertiis. 2.5. Milliste valdkondade eksperte tuleb uurimisrühma kaasata? Uurimisrühmas peavad olema esindatud vähemalt järgmised pädevused: tervishoiusüsteemi analüüs ja tervisepoliitika; üleriigiliste terviseandmete ja registriandmete analüüs; terviseökonoomika. Täiendavalt tuleb vastavalt uuringu etapile ja vajadusele kaasata geriaatria või palliatiivravi kompetents, esmatasandi tervishoiu kompetents; koduteenuste ja õendusabi valdkonna kompetents; sotsiaalhoolekande ja tervishoiu-sotsiaalteenuste integratsiooni kompetents; vajaduse korral teenusedisaini või teenusearenduse kompetents. Ekspertide koosseis peab võimaldama hinnata nii teenusekasutust, kvaliteeti ja patsiendiohutust kui ka potentsiaalsete lahenduste praktilist rakendatavust Eesti kontekstis. 3. Projektiperioodi pikkus: 2027-2029. 4. Projektitoetuse maksimaalne aastane eelarve: 150 000€ a, kokku 450 000€. 5. Uurimissuuna kontaktisikud: Mariken Ross, Kadri Keller ja Marion Pajumets.  Sotsiaalministeeriumi Strateegiliste Uuringute Programmi 2027. a algava Tegevuse 1 uurimissuund 1. Uurimissuuna nimetus: Robotid - tuleviku tervishoiu ja hoolekande teenuseosutajad 2. Uurimissuuna kirjeldus ja uuritavad probleemid 2.1. Lahendatav probleem Eesti tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem seisab silmitsi kasvava tööjõupuudusega ajal, mil teenusevajadus suureneb demograafiliste muutuste tõttu. Rahvastiku vananemisega kasvab inimeste arv, kes vajavad pikaajalist hooldust, toetavaid teenuseid või tervishoiuteenuseid, samal ajal kui tööealise elanikkonna osakaal väheneb. Näiteks moodustasid 70-aastased ja vanemad inimesed 2025. aasta alguses 14,9% Eesti rahvastikust, kuid 2050. aastaks prognoositakse nende osakaaluks juba üle 20%. Sotsiaalvaldkonnas hinnatakse, et juba aastaks 2030 on võrreldes 2022. aastaga vaja ligikaudu 3000 täiendavat töötajat, kellest suure osa moodustavad hooldustöötajad. Senine lähenemine, mis tugineb peamiselt täiendava tööjõu kaasamisele, ei pruugi olla piisav ega jätkusuutlik. Seetõttu on vajalik hinnata, millisel määral ja millistes valdkondades võiksid tehisintellektil põhinevad lahendused ning sotsiaalsed ja abistavad robotid toetada või osaliselt üle võtta ülesandeid, mida täna täidavad inimesed. Seejuures ei puuduta küsimus üksnes tehnoloogilist võimekust, vaid ka teenuste kvaliteeti, eetilisi küsimusi, kasutajate ja töötajate valmisolekut, õiguslikku raamistikku, kulutõhusust ning mõju töökorraldusele. Eestis puudub praegu terviklik teadmine selle kohta, millistes teenustes, milliste sihtrühmade puhul ja millistel tingimustel oleks robotite laiem kasutuselevõtt otstarbekas ning milliseid muudatusi eeldaks see teenuste korralduses ja poliitikakujundamises. Seetõttu on vaja süsteemset uurimistööd, mis aitaks hinnata robottehnoloogiate realistlikku rolli tulevases tervishoiu- ja hoolekandesüsteemis ning toetaks tõenduspõhiste arengut valdkonnas. 2.2. Uurimissuuna eesmärgid Uurimissuuna eesmärk on töötada välja konkreetsed, piloteeritavad ja Eesti hooldussüsteemi sobituvad lahendused AI ja robotite kasutamiseks eakate hoolduses, hinnates nende rakendatavust, kulutõhusust ning mõju hooldusteenuste kvaliteedile ja tööjõuvajadusele. Uuring keskendub 2–3 prioriteetsele kasutusjuhtumile sh koduhooldusele ja hooldekodudele. Alauurimissuunad: 1. Milline on valitud kasutusjuhtumite jaoks sobivate robotite ja AI lahenduste tehnoloogiline küpsus ning kasutuspraktika teistes riikides lühi- ja keskpikas perspektiivis? 2. Millised on peamised takistused ja võimaldajad nende lahenduste rakendamisel Eesti hooldussüsteemis, sh kasutajate (eakad, lähedased, hooldajad) valmisolek ja hoiakud? 3. Millised on eetilised ja õiguslikud nõuded robotite kasutamiseks ning kuidas tagada nende vastavus põhiõigustele (nt privaatsus, väärikus, võrdne ligipääs), sealhulgas vajalike regulatiivsete muudatuste ettepanekud? 4. Millised on peamised rakendusriskid (nt tehniline töökindlus, kasutajate vastuseis, eetilised probleemid) ja kuidas neid maandada? 5. Kuidas integreerida robotlahendused olemasolevatesse teenuseprotsessidesse ja andmesüsteemidesse (sh hooldusplaanid), ning milline on nende mõju töökorraldusele ja teenuse kvaliteedile? Millistes hooldustegevustes on robotite kasutamine põhjendatud ning millistes mitte (piirid ja riskid), arvestades kulutõhusust ja teenuse kvaliteeti? 6. Millised on erinevad rakendus- ja rahastusmudelid (nt KOV, riik, teenuseosutaja) robotite kasutuselevõtuks ning milline neist on Eesti kontekstis kõige  sobivam? Kulutõhusust hinnatakse võrreldes olemasolevate teenusmudelitega, arvestades nii tööjõukulu, teenuse kvaliteeti kui kasutajakogemust. 7. Eelnevale tuginedes teadmistepõhiste tervikettepanekute tegemine AI ja robotite integreerimiseks eakate hooldusesse Eestis. 2.3. Tulemuste rakendamise kohad Uurimissuuna tulemused peavad olema otseselt rakendatavad Eesti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande süsteemis, toetades nii poliitikakujundamist kui ka teenuste praktilist ümberkorraldamist. Rakendamise osa peab selgelt kirjeldama, kuidas uuringu tulemused viiakse pilootideni ja sealt süsteemsesse kasutusse KOV-ides ja teenuseosutajate juures, mitte piirduma üldise poliitikasisendiga. 2.4. Minimaalsed ootused rakendatavatele meetoditele Ekspertintervjuud tehnoloogia kasutuselevõtu ja hoolekande sektori esindajatega ning intervjuud patsientide ja omaste esindajatega, poliitikadokumentide ja -raportite analüüsimine, õigusanalüüs. Sh tuleb võrdlevalt analüüsida ka teiste riikide praktikaid ning pakkuda mh neile toetudes välja Eestile sobivaid lahendusi. 2.5. Milliste valdkondade eksperte tuleb uurimisrühma kaasata? Tehnoloogia kasutuselevõtu ekspertiis, hoolekande (sh geriaatria) ekspertiis, õigusteaduslik ja käitumisteaduslik ekspertiis. Ekspertide loetelu peaks hõlmama lisaks üldisele tehnoloogia ja hoolduse kompetentsile ka teenusedisaini, andmesüsteemide ja kulutõhususe analüüsi, et tagada lahenduste reaalne rakendatavus. Vajalik on kaasata teenuse kasutajate vaade. 3. Projektiperioodi pikkus: 3 a, 2027-2029. 4. Projektitoetuse aastaeelarve: 150000 projektiperioodi peale kokku 450 000€. 5. Uurimissuuna kontaktisikud: Kitty Kubo ja Marion Pajumets.