Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 12.09.2025 nr 16-6/24-06617-041
[email protected] Meie: 29.09.2025 nr 9.3-4/25/6225-8
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju
hindamise (KMH) aruanne
Teavitasite Terviseameti lääne regionaalosakonda Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kabli – Eesti
Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikust väljapanekust ja
avaliku arutelu toimumisest ning küsisite ameti seisukohta KMH aruande, sealhulgas ekspertrühma
koosseisu, asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Kavandatav tegevus on kiire raudtee (Rail Balticu) rajamine ja kasutamine Pärnu maakonna lõunaosas
12,7 km pikkusel lõigul Kablist kuni Eesti-Läti piirini. KMH-s käsitlev lõik on osa Eesti territooriumil
kulgevast trassist, mille kogupikkus on 213 km.
Vaadeldav trass kulgeb Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Läti piiri lähistel hajusa asustusega
piirkonnas. Põhjast lõuna suunas liikudes läbib trass Penu, Majaka, Orajõe, Treimani, Metsapoole ja
Ikla külasid. Raudtee trass kulgeb vaadeldavas lõigus asustamata metsastel aladel. Lähimad
majapidamised asuvad Penu külas Kabli jõe ääres, Majaka külas Lemmejõe ääres ja Metsapoole külas.
Raudteest 200-500 m kaugusele jääb 5 õueala.
KMH viidi läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostati nimetatud lõigule täpsem lahendus.
Raudtee projekteeriti projekteerimisjuhistes ja ekspluatatsioonikavas kirjeldatud nõuete alusel. KMH
käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju, samuti
hinnati kavandatavast tegevusest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, nii lühi- kui
pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale.
Kuna raudtee rajamise ja kasutamisega kaasneb piirkonna mürataseme tõus, siis viidi mürataseme
prognoosimiseks KMH raames läbi müra hajumise arvutimodelleerimine.
Rongiliikluse intensiivsuse määramisel võeti arvutuste alusaastaks 2056, kui raudteel on saavutatud
planeeritud maksimaalne liiklussagedus, ehk halvim võimalik olukord. Koosmõju leidmiseks arvestati
modelleerimisel ka autoliikluse müraga.
Müratundlikud alad ehk elamud ja nende õuealad jäävad käsitletavas lõigus raudtee lähedusse ja kõrge
müratasemega piirkonda kahes asukohas – Majaka külas (elamud paiknevad mõlemal pool raudteed)
ning Metsapoole külas (elamud paiknevad raudteest läänes). Rajades antud asukohtades raudtee äärde
müratõkked, on müranormidele vastavus prognoositava maksimaalse liiklussageduse juures tagatud
ning oluline ebasoodne mõju välditud. Teistel piirkonna elamualadel jääb müratase ka täiendavaid
leevendusmeetmeid rakendamata alla liiklusmüra sihtväärtust, mille puhul saab eeldada, et olulist
mürahäiringut ei esine.
KMH aruandes on esitatud ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise,
leevendamise ja heastamise meetmete kirjeldus, sealhulgas meetmete rakendamise eeldatava tõhususe
hinnang. Kokkuvõttes kaasneb raudtee rajamise ja kasutamisega ebasoodne mõju nii inimestele kui
looduskeskkonnale, kuid RB väärtusprojekteerimise lahendusse integreeritud keskkonnameetmete
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
ning KMH aruandes välja toodud täiendavate keskkonnameetmete rakendamisel on oluline ebasoodne
keskkonnamõju välditud.
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu
„Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir“ KMH aruandega ning täiendavaid ettepanekuid
KMH aruandele ja ekspertrühma koosseisule ametil ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
2(2)