Vastuskiri

Keskkonnaamet Teie 23.09.2025 nr 6-3/25/17173-3 [email protected] Roheline 64 Meie 29.09.2025 nr 9.3-4/25/7421-2 80010, Pärnu Terviseameti seisukoht Kõpu veisefarmi laienduse keskkonnamõjude hindamise programmile Terviseamet (edaspidi amet) on tutvunud Kõpu veisefarmi tootmistegevuse laiendamise keskkonnamõjude hindamise programmi (KMH) kavandatava tegevusega, mille eesmärgiks on suurendada tootmisvõimsust 1450 piimalehma, 1009 noorveise ja 500 vasika pidamiseks ning sellega seotud hoonete ja tehnoloogiate rajamine ning uuendamine. Laienduse raames lisanduvad käitisesse uued silohoidlad, olemasolev puurkaev likvideeritakse ja rajatakse kaks uut ning taotletakse moodustuvale puurkaevude grupile suuremat lubatud põhjaveevõttu. Eksisteerib kaks alternatiivset tehnoloogilist lahendust:  Alternatiiv I - Vedelsõnniku hoidmine rõngasmahutites ning olemasolevate lautade tehnoloogiate muutmine sõnnikueemalduse ja loomapidamisviisi osas. Kasutusest jäetakse välja olemasolev põletusseade ja väike diislikütuse mahuti, rajatakse 60 m³ maa-alune vedelkütusehoidla.  Alternatiiv II - Vedelsõnniku asemel kääritusjäägi hoidmine rõngasmahutites, kus tahe- ja vedelsõnnik antakse üle biogaasijaamale ning saadakse tagasi kääritusjääk hoiustamiseks. Samuti muudatused loomapidamises ja tehnoloogias, põletusseade ja diislikütuse mahuti likvideerimine ning maa-aluse vedelkütusehoidla rajamine. Seisukohad ja tähelepanekud: Müra - Kavandatavad uued laudahooned, sõnniku ja kääritusjääkide käitlemise tehnoloogiad ning muu tööstuslik tegevus võivad põhjustada müra taseme tõusu. Amet rõhutab vajadust põhjalikult hinnata müra levikut, sealhulgas öist müra ning müra mõju lähiümbruse elanike tervisele ja heaolule. Soovitame rakendada tõhusaid müra vähendamise tehnoloogiaid ja korralduslikke meetmeid, et tagada müra vastavus kehtivatele normidele ning vältida elanike ebamugavust ja tervise kahjustamist. Vesi - Olemasoleva puurkaevu sulgemine ja kahe uue puurkaevu rajamine, koos põhjaveevõtu mahu suurendamisega, võivad mõjutada piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kvantiteeti. Põhjalik põhjavee mõjude hindamine on vajalik, sealhulgas riskide analüüs põhjavee saastumise ja veekogude kuivamise osas. Samuti tuleb tagada piisavad kaitsemeetmed põhjavee kaitseks ja kohaliku joogiveevaru säilitamiseks, arvestades piirkonna veetarvet ja võimalikke mõjuallikaid. Õhusaaste ja lõhnad- Vedelsõnniku ja kääritusjääkide hoiustamine ning nendega seotud käitlemine võivad põhjustada lõhnahäiringuid ja õhusaastet, mis mõjutab läheduses elavate inimeste elukvaliteeti. II valiku puhul, kus kääritusjäägid antakse üle biogaasijaamale, võib lõhnade teke olla paremini kontrollitav tänu biogaasi tehnoloogiale. Soovitame põhjalikult Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574 hinnata lõhnade levikut ja rakendada efektiivseid lõhnakontrolli meetmeid mõlema variandi puhul, eriti rõngasmahutite ja sõnnikukäitluse korral. Programmis esitatud alternatiivide I ja II võrdlus:  Alternatiiv I (vedelsõnniku hoiustamine rõngasmahutites ja tehnoloogilised uuendused olemasolevates lautades) on traditsioonilisem lähenemine, mis võib põhjustada suuremat lõhnakoormust ja õhusaastet, kui lõhnade kontrolli meetmed ei ole piisavalt tõhusad. Samuti eeldab see põhjalikku müra ja vee kvaliteedi jälgimist seoses sõnnikueemalduse muutustega.  Alternatiiv II (kääritusjääkide hoiustamine ja üleandmine biogaasijaamale) pakub potentsiaalselt paremat keskkonnakaitset lõhnade ja õhusaaste osas, kuna biogaasijaam vähendab otsest heidet ja võimalikke lõhnaallikaid. See võib vähendada terviseriske lähiümbruse elanike jaoks. Siiski tuleb arvestada biogaasijaama tööst tulenevate uute riskide ja nende mõju analüüsiga. Esitatud programmile tuginedes peab amet alternatiivi II keskkonna- ja tervisekaitse seisukohalt sobivamaks, kuna biogaasijaama tehnoloogia on valdkonnana reguleeritud ning haisuhäiringud on selle korralduse tõttu väiksemad, mis vähendab oluliselt kohaliku elanikkonna terviseriske ja parandab elukeskkonna kvaliteeti. Lisaks on ka jäätmekäitlus rangemalt reguleeritud kui traditsiooniline sõnnikuhooldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liis Kukk vaneminspektor (keskkonnatervis) Liis Kukk +372 5593 7141 [email protected] 2(2)