Terviseamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet
27.09.2025
Märgukiri
19.09.2025 poordus Otepaa vallavalitsus teie poole kusides seisukohta Otepaa vallasises linnas asuva
Tehase ja Rummu katastriuksuste detailplaneeringu keskkonnamoju strateegilise hindamise
algatamata jatmise korralduse eelnoule, mille juurde oli lisatud Tehase ja Rummu katastriuksuste
detailplaneeringu keskkonnamoju strateegilise hindamise eelhinnang.1
Kohalik omavalitsus peab uute planeeringute koostamisel tagama, et nende elluviimisel ei uletataks
piirkonnale kehtestatud mura normtaset. Riigikohus on 2016. aasta lahendites kasitlenud kohaliku
omavalitsuse rolli mura tekitavate objektide planeerimisel. Lahendi 3-3-1-88-1516 punktis 16
selgitas kohus, et isiku oigused voivad saada rikutud juba murarikka tegevuse aluseks oleva
detailplaneeringuga, mitte alles selle elluviimise etapis. Seega, kui planeeringust huvitatud isik on
kohustatud tagama, et muranorme ei uletata, siis kohalik omavalitsus peab veenduma, et see
toepoolest ka nii on. Seega pean oluliseks juhtida teie tahelepanu hinnangus antud valedele
jareldustele kuna selle aluseks voetud toostusmura hinnangus esineb mitmeid puudusi ning seega ei
ole voimalik tagada, et muranorme ei uletata.
Olgu alustuseks oeldud, et nii kaesolev Kajaja Acoustics hinnang kui ka Otepaa valla murauuring 2025
on toendanud, et UPM-Kymmene poolt tekitatud toostusmura pohjustab juba praegu seaduses
satestatud normide uletamist kumnetel Otepaa linna ja Puhajarve kula elamukinnistutel.2
Impulssmüra käsitluse puudujäägid müramõõtmistes
Keskkonnaamet on oma 06.07.2021 kirjas nr 6-5/21/13111-2 Ettepanekud Tehase ja Rummu
maauksuste detailplaneeringu murauuringu lahteulesandele rohutanud: „Mõõtmiste käigus on oluline
fikseerida impulssheli olemasolu või puudumine.“ Taiendavalt on Talltechi Ergonoomialabor juba
varasemalt oma uuringute kaigus korduvalt ja mitmes mootepunktis tuvastanud impulssheli
olemasolu. Vaatamata sellekohasele eelnvale infole ja antud kusimuse olulisusele on toostusmura
hinnangus pelgalt todetud: „Üheski mõõtepositsioonis impulssheli ei tuvastatud.“
Keskkonnaministri maarus „Valisohus leviva mura normtasemed ja murataseme mootmise,
maaramise ja hindamise meetodid“, Atmosfaariohu kaitse seadus ning Mooteseadus nouavad, et
mootetulemused peavad olema toendatult jalgitavad ja kasutatud peab olema asjakohast
mootemetoodikat. ISO 1996-2 punkt 9.3.2.7 margib, et kuigi rahvusvaheline standard impulssmura
objektiivseks maaramiseks puudub, voib selle hindamiseks kasutada regionaalseid meetodeid, nagu
NT ACOU 112 voi BS 4142. Kaesolevas toostusmura hinnangus valja toodud konkreetsed meetodid
NMPB-Routes-96 ja ISO 9613-2:2024 aga ei ole moeldud impulssheli tuvastamiseks. Seega ei ole
seadusest tulenevad nõuded täidetud.
Tuleb markida, et sarnane vaide, et impulssheli ei tuvastatud, esineb ka Otepaa valla 2025 a.
murauuringus vaatamata LA,eq ja LAF,max kohatisele erinevusele rohkem kui 26 dB. Selleski
1
https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=381564
2
https://zonecloud.ee/index.php/s/YNcinN5T6iwUPVZ
uuringus ei ole viidatud uhelegi mootemeetodile impulssheli tuvastamiseks. Sealjuures tunnistas toid
labiviinud ettevotte esindaja 5. juunil 2025 Otepaal toimunud avalikul koosolekul, et mootmisel
kasutati ajakonstanti 1000 ms, mis aga ei voimalda impulssheli tuvastamist, kuna impulssheli on juba
oma definitsiooni kohaselt alla 1 sekundi kestev heli. Naiteks naeb Nordtest ACOU 112 ette
salvestusintervalli 10–25 ms ja ajakonstanti 125 ms (F-time weighting) kasutamist. Impulssmüra
esinemisel on ka kõikide planeeritud leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral peale 5
dB parandusväärtuse rakendamist müranormid ületatud.
Täiendava liiklusmüra hindamata jätmine
Varasem Tehase ja Rummu maauksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang aastast 2022 margib, et
lounapoolsesse kulge kavandatud varuligipaas on moeldud ainult avariiolukordades
kasutamiseks operatiivsõidukitele ja seetottu ei hinnata varuligipaasu tee liiklusest tulenevaid
mojusid, kuna tegemist on luhiajalise erandkorralise liiklusega.3
Ka uue detailplaneeringu eskiislahenduse joonisel on lounapoolsesse kulge plaanitud taiendav
juurdepaasutee, mis labib Rummu kinnistut, kuid kaesolevas keskkonnamoju strateegilise hindamise
eelhinnangus on kirjas: „Samas juurdepääsutee(de) liiklussagedus eeldatavalt suureneb ja seega
ka eeldatavalt sõiduteelt lähtuv müratase.“ Toostusmura hinnangus ei ole sellega arvestatud ning
mura vastavalt modelleeritud. Liiklusmüra lisandumisel on ka kõikide planeeritud
leevendusmeetmete kasutusele võtmise korral müranormid ületatud.
Müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes ei olnud tagatud
Kui vorrelda sama ettevotte poolt valminud Otepaa valla 2025 a. murauuringut (Murakaart 7-2) ja
kaesolevat toostusmura hinnangut (Murakaart 1-2) naeme, et vaid moned kuud varem ja samadel
tingimustel on modelleeritud palju suurem ja laiaulatuslikum murauletus. Samuti oli samades
asukohtades moodetud maksimaalne helirohutase varasemalt markimisvaarselt korgem, mitmel
pool uletades rohkem kui 10 dB lubatud piirvaartust. Müranormid on ületatud ka pärast kõigi
kavandatud leevendusmeetmete rakendamist, tingimusel et on tagatud müraolukorra
esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes.
Mürahinnangu lähteandmetes kasutati akrediteerimata asutuse uuringut
Modelleerimisel kasutatud olemasolevate muraallikate info saadi sh Promethor Oy poolt 2025. aastal
koostatud murahinnangust. Terviseamet on oma varasemas kirjas nr 9.3-1/22/9288-2 juhtinud
tahelepanu, et Promethor Oy poolt labiviidud uuringus puudub viide mooteseadme ja akustilise
kalibraatori kalibreerimise kohta ja seega ei vasta uuring keskkonnaministri 16.12.2016 maarusele
nr 71. Promethor Oy-l ei ole ka hetkel vastavat akrediteeringut ning puudub viide, et kasutatud
mooteseadmed olid seadusest tulenevatele nouetele vastavad.
3
https://www.otepaa.ee/planeeringute-avalikustamine/-/asset_publisher/uAlpdLHUi99x/content/otepaa-
vallasiseses-linnas-asuvate-tehase-ja-rummu-katastriuksuste-detailplaneeringu-keskkonnamoju-
strateegilise-hindamise-eelhinnang
Planeeritud leevendusmeetmete puudulikkus
Keskkonnaameti 02.11.2023 koostatud Keskkonnamura juhendis on kirjas: „Müratõkkesein peab
asuma kas müraallika või –vastuvõtja lähedal. Kui asub nende kahe vahel kuskil keskel, müratõke
ei toimi.„ Maailma Terviseorganisatsiooni olmemura juhendi alusel loodud keskkonnamora juhendis
on kirjas: „Müraseinad on müra ohjamise meede, mille kõrgus peab olema selline, et varjab silmsideme
müra vastuvõtja ja müra allika vahel.„
Vaadates planeeritud muratokkeseina ja muravallide asukohti detailplaneeringu eskiislahendusel
jaab arusaamatuks, miks on otsustatud paigutada muravallid ja suures osas ka muratokkeseinad
koige madalamatele voimalikele asukohtadele ning muraallika ning elumajade vahele keskele, kus
nende moju on minimaalne.
Muraallikad:
1. Palgisorteerimisliin (helivoimsustasemega 112 dB), ~127 meetri korgusel (koos seadmega)
2. Palgihajutuslaud (helivoimsustasemega 109 dB), ~127–130 meetri korgusel (koos seadmega)
Muravastuvotjad:
1. Hundisoo tn 5, ~134.5 meetri korgusel (koos mootjaga)
2. Kivistiku, ~131 meetri korgusel (koos mootjaga)
Muldvallid ja muratokkeseinad on paigutatud aga valdavalt 120-122 meetri korgusele, suuremas osas
ulatub nende ulemine aar vaid 126-128 meetrini (merepinnast). Antud juhul on nende muldvallide
ja muratokkeseinte moju vahesel maaral margatav uksikute kinnistute puhul, mille lahedusse need
rajatud on, kuid suuremas osas ei täida need oma eesmärki, sest asuvad muraallika ja vastuvotja
vahel keskel ning allpool silmsidet.
Kokkuvõtteks
Atmosfaariohu kaitse seaduse kohaselt kujutab mura piirvaartuse uletamine endast olulist
keskkonnahairingut. Antud juhul saadi modelleerimisel koiki leevendusmeetmeid rakendades
kinnistutel piirvaartuse lahedane tulemus (Toome kinnistul 44 dB, Laane, Kruusamae 45 dB jne).
Tegelikku muraolukorra esinduslikkuse või taiendava toostust teenindava liiklusmura või
impulssmura esinemise korral on piirvaartused juba selgelt uletatud. Lisaks suureneb mura moju,
kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu ohusaaste. Seega ei ole antud juhul
planeeringust huvitatud isiku poolt kindlasti tagatud, et muranorme tulevikus ei uletata.
Kuigi muldvallide ja muratokkeseinade rajamine on tervitatud, siis antud leevendusmeetmed ei ole
piisavad ega rakendatud parimal voimalikul viisil, need vajavad taiendamist ja paremat planeerimist.
Seetottu leian, et KSH algatamata jatmine ei ole pohjendatud.
Lugupidamisega,
Kristjan Rebane
Saatja: "Kristjan Rebane" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Teema: Märgukiri seoses Tehase ja Rummu detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõuga
Kuupäev: 2025-09-27 13:25
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere,
Edastan märgukirja.
Lugupidamisega,
Kristjan Rebane
Otepää Vallavolikogu ja planeerimiskomisjoni liige
Mob. +372 529 7356