Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 08.06.2026 nr 10-4/4312-2 10122, Tallinn Sisendi küsimine seoses riigikogu liikme pöördumisega Lugupeetud Justiits- ja Digiministri poole pöördus Züleyxa Izmailova elatisabi puudutavate küsimustega. Kuna mitmed küsimused puudutavad Sotsiaalministeeriumi haldusala, siis paluksime sisendit vastuste andmiseks. Eelkõige küsimused 5,6,12,13,14 ja 15. Paluks vastust hiljemalt 11.06. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Tuuling 58867043 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Liisa - Ly Pakosta . 05 .202 6 Justiits - ja digi minister Kirjalik küsimus e latisabi tagasinõudmise ja elatisvõlgnike survestamis e meetmete rakendamise kohta Austatud justiits – ja digiminister Eesti Ekspressis 27. mail 2026 avaldatud artiklis kirjeldatakse juhtumit, kus kahte last üksinda kasvatav ema pöördus laste nimel elatise saamiseks kohtusse. Kohtumenetluse ajal maksis Sotsiaalkindlustusamet mõlemale lapsele kohtumenetlusaegset elatisabi, hiljem sõlmiti kohtus kompromiss, mille tulemusel pidi isa edaspidi lastele elatist maksma, samas kui väidetavalt heas usus ja kohtuniku lepitusliku suunamise tulemusel loobus ema tagasiulatuva st elatisnõudest. Artikli kohaselt nõudis Sotsiaalkindlustusamet seejärel riigi poolt lastele makstud elatisabi tagasi mitte elatisvõlgnikult ehk laste isalt, vaid lapsi üksi kasvatavalt emalt. Põhjenduseks toodi, et kuna ema tagasiulatuva st elatisnõudest loobu s, siis loeti kohtumenetluse ajal makstud elatisabi alusetuks. Tallinna Halduskohus nõustus 20. mail Sotsiaalkindlustusameti käsitlusega, mille järgi puudus vastava perioodi kohta kohtulahend, mis kohustaks isa elatist maksma ning seetõttu ei saa riik seda summat isalt tagasi nõuda. Selline olukord tekitab tõsise küsimuse, kas Eesti elatisabi ja elatisvõlgnikega seotud õigusraamistik täidab tegelikult oma eesmärki kaitsta lapsi ja neid kasvatavat vanemat või võib see praktikas viia olukorrani, kus riik suunab nõude selle vanema vastu, kes lapsi tegelikult ülal peab. Samuti tekib küsimus, kas kohtul lasub elatisasjades kompromissi kinnitamisel selgitamiskohustus, kui kompromissi sõlmimine võib kaasa tuua lapsele makstud riikliku elatisabi tagasinõudmise last kasvatavalt vanemalt. 1. märtsist 2016.a. jõustu sid seadusesätted, mis luba sid kohtul jätta elatisraha võlgu jäänud inimese juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Samuti sa i kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud . Lisaks jõustusid 1. jaanuaril 2021 .a. seadusmuudatused, millega laiendati võimalusi elatisvõlgnike survestamiseks , et laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatelt võlgu pa r emini sisse nõuda . Muuhulgas nähti ette võimalus ühe meetmena tunnistada kehtetuks elatisvõlgniku reisidokumendid ja keelata nende väljaandmine, samuti võimalus politsei abil elatisvõlgniku sõiduk kohtutäiturile üle anda ning kohustus kolmandatele isikutele, näiteks pankadele, kasiinodele ja pandimajadele, keelduda üle 5000 euro suuruse rahalise kohustuse täitmisest sularahas ja teavitada sellest kohtutäiturit. Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele: Kui paljudel juhtudel on alates 1. märtsist 20 16 kuni tänaseni elatisvõlgnike suhtes rakendatud täiendavaid survestusmeetmeid ? Palun esitada meetmete kaupa statistika: nt mitmel juhul on inimese juhil uba, jahitunnistus, relval uba ja kalastuskaardi kehtivus peatatud? Mitmel juhul on kohtutäitur arestinud autoliisingu või laenu makseid, mida elatisvõlgniku eest teevad kolmandad isikud ? Mitmel juhul on kohus tunnistanud elatisvõlgniku reisidokumendid kehtetuks või keelanud nende väljaandmise ? M itmel juhul on politsei abil elatisvõlgniku sõiduk kohtutäiturile üle antud ? M itmel juhul on kolmandad isikud, näiteks pangad, kasiinod või pandimajad, keeldunud üle 5000 euro suurusest sularahas maksmisest ning teavitanud kohtutäiturit elatisvõlgniku rahalisest nõudest ning mitmel juhul on selle tulemusel õnnestunud elatisvõlg reaalselt sisse nõuda? Kui suur es ulatuses on elatisvõlgu nende meetmete abil alates seaduse jõustumisest kuni tänaseni reaalselt sisse nõutud ning kui suur osa sellest on jõudnud lasteni ehk nende seaduslike esindajateni? Kui palju on Eestis perioodil 2021 - 2025 olnud iga aasta lõpu seisuga elatisvõlgnikke ning kui suur oli elatisvõlg nevuse kogusumma? Kui paljudel juhtudel on riik samal perioodil nõudnud kohtumenetlusaegset elatisabi tagasi elatisvõlgnikult ning kui paljudel juhtudel elatisabi saanud vanemalt? Kui suurtes summades on riik alates 2021. aastast nõudnud elatisabi tagasi last kasvatavatelt vanematelt ning kui paljudel juhtudel on tagasinõue seotud olukorraga, kus kohtumenetluses sõlmiti kompromiss ja loobuti tagasiulatuvast elatisnõudest? Kas Teie hinnangul on elatisabi eesmärgiga kooskõlas olukord, kus riik maksab kohtumenetluse ajal lapsele elatisabi põhjusel, et teine vanem ei täida ülalpidamiskohustust, kuid hiljem nõuab selle summa tagasi last tegelikult kasvatanud ja ülalpidanud vanemalt? Kas Teie hinnangul on õiglane ja lapse parimate huvidega kooskõlas käsitlus, mille järgi tagasiulatuvast elatisnõudest loobumine tähendab sisuliselt, et lapsel ei olnudki kõnealusel perioodil elatise vajadust või õigust ülalpidamisele, kuigi teine vanem tegelikult elatist ei maksnud? Kas kohtul peaks elatisasjades kompromissi kinnitamisel olema selge kohustus hoiatada last kasvatavat vanemat, et tagasiulatuvast elatisnõudest loobumine võib kaasa tuua riigi makstud elatisabi tagasinõudmise temalt endalt? Kas Teie hinnangul tegutses artiklis kirjeldatud juhtumis kohtunik korrektselt, kui ta suunas pooled kompromissile, kuid artiklis esitatud asjaolude kohaselt ei selgitanud emale, et tagasiulatuvast elatisnõudest loobumine võib kaasa tuua 1960 euro suuruse tagasinõude tema enda vastu? Kas ministeerium peab vajalikuks analüüsida, kas kohtute praktika elatisasjade kompromisside kinnitamisel tagab piisavalt lapse ja last kasvatava vanema õiguste kaitse? Kas minister peab vajalikuks täpsustada seaduses, et elatisabi tagasinõude esmane ja põhimõtteline adressaat peab olema elatisvõlgnik ehk vanem, kes ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud? Kas ministeeriumil on plaanis muuta juhiseid või praktikat, et välistada olukorrad, kus elatisabi saanud lapsi kasvatav vanem satub kompromissi õiguslike tagajärgede tõttu riigi ees võlgniku rolli? Kas artiklis kirjeldatud konkreetse juhtumi puhul on riigil kavas kannatanule ehk üksikemale ja tema lastele põhjustatud ebaõiglus e ja kahju korvata ? Milliseid seadusemuudatusi või praktilisi samme kavatsete astuda, et elatisabi süsteem ei tegeleks elatisvõlgnike poputamisega, vaid kaitseks laste majanduslikku turvalisust ning säästaks lapsi kasvatavat vanema t ? Lugupidamiseg a (allkirjastatud digitaalselt) Züleyxa Izmailova Riigikogu liige Keit Kasemets Riigikantselei .05.2026 nr 2-3/15-555 Kirjaliku küsimuse edastamine Austatud riigisekretär Edastan Teile Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova esitatud kirjaliku küsimuse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun saata DHXi kaudu aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]