Märkused Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta

Pr Ülle Rajasalu Harju Maavalitsus [email protected] Teie 05.12.2016 nr 12-4/4105 Meie 12.01.2017 nr 7-15/16/834-14 Märkused Rail Balticu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta Austatud proua Rajasalu Esitasite Keskkonnaministeeriumile tutvumiseks Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ning Harju, Rapla ja Pärnu Rail Balticu maakonnaplaneeringute ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande. Ametlikult planeeritakse KSH aruanne esitada järelevalvajale heakskiitmiseks orienteeruvalt 2017. a jaanuari lõpus, st Pärnu maakonnas toimuva avalikustamise lõppemise järgselt. Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi märkused ja kommentaarid 05.12.2016 saadetud KSH aruande kohta, millega palume arvestada aruande täiendamisel ja korrigeerimisel. 1) Märkused eri valdkondade lõikes Kliimamuutustega kohanemise võtmes tuleks Rail Balticu trassi asukoha valikul ning trassi rajamise ja hooldamise mõjude hindamisel nii palju kui võimalik arvestada Eestis kaardistatud üleujutusohupiirkondadega ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondadega. Vajadusel tuleb ette näha üleujutusohu maandamise ja ka üleujutusega toimetuleku tegevused. Eriti tuleks tähelepanu pöörata Pärnumaad läbivale trassile, kuna Pärnu maakonnas on üleujutusega seotud piirkondasid kaardistatud rohkem kui Rapla- või Harjumaal. Lääne-Eesti vesikonna riskipiirkonnad on nimetatud veebilehel http://www.envir.ee/sites/default/files/kokkuvote.pdf . Täpsemad Eesti üleujutusohuga alade kaardid on leitavad veebilehel http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Uleujutuste-rakendus- p467.html . KSH aruandes on vajalik hinnata raadamisest tulenevat mõju süsinikubilansile. Kui hetkel raadatakse aastas ca 600-800 ha, siis Rail Balticu ehitamise aastal heitkogus kahekordistub. Eriti oluline on see juhul, kui raadatakse peale 2020. aastat, arvestades Eesti kliimalepetega võetud kohustusi. Raadatud 560 ha heitkoguse arvutuses saab Keskkonnaministeeriumi metsaosakond abistada. Raadamise leevendusmeetmeks võiks olla lisaks istutamisele ka puittoodetes süsiniku talletamine. Kliimamõju kokkuvõtvas tabelis 7.5 ei ole raadamist mainitud, ometi peaks olema selge, kuidas raadamisest tulenev heide mõjutab KSH strateegilist eesmärki vähendada (transpordi)heidet. Samuti võiks tabelis 14.1 kirjeldada kliimamõju all raadamisest tulenevat mõju ning selle leevendamisvõimalusi. KSH aruande lk 170 on esitatud hinnang: Rail Baltic raudtee mõju põhjaveele on oluline, kuid leevendavate meetmete rakendamisel väheoluline. Palume täpsustada, kas mõju on oluline ainult põhjavee kvaliteedile või ka koguselisele seisundile. Peatükis 9.2.6 on aga kajastamata asjaolu, kas tehniliste lahenduste valikul peaks lähtuma ka põhjaveerežiimi säilimisest. Samas on peatüki 9.2.6 teine lõik „...raudtee ehitamine ja kasutamine ei avalda eeldatavalt mõju veevõtuks kasutatava põhjavee režiimile ega kvaliteedile“ vastuolus antud hinnanguga. Palume välja tuua, millised põhjaveekogumid jäävad trassile, mille seisundit võib tegevus mõjutada. Kas tegevuse mõjualasse jääb ka põhjaveekogumitest sõltuvaid maismaaökosüsteeme ja pinnaveekogusid ning kui jääb, siis milliseid. Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802 Projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel on vajalik reserveerida aeg ja vahendid põhjaliku mõju ekspertiisi jaoks, mis käsitleb mõju vee-elustikule ja veekogumi seisundile. Juhul kui on ette näha veeseaduse §-de 35 ja 36 suhtes veekogumite hea seisundi saavutamise suhtes erandite vajadust, tuleb reserveerida aeg ja vahendid diskussiooniks Euroopa Komisjoniga vee raamdirektiivi erandite seadmise osas (vt EL kohtuasi C‑461/13). KSH aruandes on vajalik täpsustada, millistel andmetel ei põhjusta diiselveduri heitgaasid saasteainete välisõhu piirnormide ületamist kaugemal kui 30 m raudteest. Lisaks tuleks peatükis 9.4.2 lisada ohtlike veoste avariide korral õhusaaste põhjustamisele ka pinnase ja vee säästmise võimalikkuse. Tabelis 7.4 on võetud andmed maavaravarude koondbilansist 31.12.2012 seisuga. Märgime, et on olemas uuemad andmed 31.12.2015 seisuga, 2017. aasta alguses ka 31.12.2016 seisuga. Peatükis 7.1.2. puudub otsene vajadus käsitleda sellise põhjalikkusega varustuskindlusega seonduvat „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikku arengukava 2011–2020“ kohaselt, vaid tuleks välja tuua vajaminevad mahud ning bilansi seis arvestades asjaoluga, et täpsema hinnangu annab uuring „Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“. Aruande peatükis 3.5.1. ja/või peatükis 12 tuleks ülevaatlikult käsitleda ka piiriülese mõju hindamise tulemusi Mernieku Dumbraij loodusala kontekstis (Läti Vabariigi seisukohad ja konsulteerimise tulemused). KSH töörühma (lk 20) ülevaates puudub otsene vajadus viidata KSH juhteksperdi KMH litsentsile, mis kehtis kuni 30.04.2016. Küll võiks välja tuua teiste eksperdirühma liikmete kehtivad KMH litsentsid. 2) Märkused Natura 2000 alade ja kaitstavate loodusobjektide kohta Juhime tähelepanu asjaolule, et konkreetsed kommentaarid Natura 2000 alade ja kaitstavate loodusobjektide kohta käsitlevad ainult Harju ja Rapla maakondi. Kommentaarid Pärnu maakonna Natura 2000 hindamiste ja kaitstavate loodusobjektide käsitlemise kohta esitatakse Pärnu maakonnas toimunud maakonnaplaneeringu ja KSH aruande avaliku väljapaneku ning avalike arutelude tulemusena täiendatud KSH aruandele. KSH aruande lk 40 toodud peatükk 3.5.1. (Mernieku Dumbraji loodusala eelhindamine) tuleb üle vaadata: kas seda saab eelhindamiseks nimetada, sest hindamise juures on kasutatud ka Natura asjakohase hindamise metoodikat. Sama peatükis leheküljel 44 toodud on järeldus: „Tulenevalt eelnevast jõuab Natura eelhindamine järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei ole ebasoodne mõju Natura 2000 Mernieku Dumbraji loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele oodatav.“ Seda tuleb täpsustada, sest ebasoodne mõju Natura 2000 alale peab olema välistatud nii Mernieku Dumbraji loodusala kui ka kõigi teiste Natura 2000 alade puhul. Aruande lk 161 on esitatud järgmine selgitus: „Natura hindamise lisas IV on esitatud planeeritava Rail Baltic raudtee trassikoridoride mõjusfääri jäävad Natura 2000 alad, alade kaitseväärtused ning hinnang otsese või kaudse mõju esinemisele kaitseväärtustele. Samuti on esitatud tingimused, mille korrektsel täitmisel saab eeldada ebasoodsa mõju puudumist.“. Märgime, et Natura 2000 alade kontekstis peab ebasoodne mõju olema välistatud. Aruande lk 163 peatükis 9.2.3. (kriteerium 1.4 Häiringud kaitsealustele loomaliikidele) viimase lõigu kolmanda lause sulgudes olevale osale tuleb juurde lisada, et tööde teostamist tuleb vältida ka poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 61 p 2). Lk 166 II lõigus on toodud: Aladel, kus isendi kaitset pole võimalik tagada, lähtutakse isendikaitse sätetest tulenevalt LKS-i §-st 55 (pakutakse välja kompensatsiooni võimalikud lahendused). Sõnastust tuleb täpsustada, sest näiteks kaitsealuste liikide ümberasustamise kord on kehtestatud LKS § 58 alusel. Aruande lk 224 peatükis 10.1.2 (Ökoloogilised komplikatsioonid kaevandamise nõude rakendamisel turbamaardlates) on toodud lause „Reaalses keskkonnamõjus võib-olla vähesemad, kuid keskkonnakaitsepoliitika seisukohalt olulisemad mõjud võivad kaasneda, kui tekib kohustus kaevandada Natura 2000 võrgustikku kuuluvate rabade servades kulgevatelt trassidelt turvas (näiteks Nõlvasoo loodusala läänenurga piirkond, Kaisma loodusala ja Rogonese raba (projekteeritav hoiuala) vahele jääv ala, Kõnnumaa loodusala Lelle raba lääneserv).“ – see ei ole asjakohane, sest väljavalitud trass ei läbi nimetatud alasid. Juhul, kui mingil põhjusel trassivalikut muudetakse, siis tuleb täiendavalt mõju hinnata ja Natura 2000 alasid ebasoodsalt mõjutada võivate trasside puhul läbida kogu Natura hindamise protseduur koos tõestusega alternatiivide puudumise kohta ning Euroopa Komisjonilt arvamuse küsimusega erandi tegemiseks (raba on vastavalt loodusdirektiivile esmatähtis elupaigatüüp). Läbivalt tuleks üle vaadata sõnapaarid nagu sood ja rabad (raba on üks soo tüüpidest) ning linnud ja loomad (linnud kuuluvad samuti loomade hulka). Lk 91 viimasest lausest tuleks välja jätta lendorav, keda viimastel aastatel Harjumaalt enam leitud ei ole. KSH aruande lisa II-7 (Kaitstavad loodusobjektid) tabeli lahtris „Soovitused järgnevates etappides/vajadusel leevendavate meetmete rakendamine“ tuleb kohtades, kus on toodud, et ehitus- ja hooldustööde ajastamine peab jääma väljapoole lindude pesitsusperioodi vms, juurde lisada, et ehitus ja hooldustööd peab tegema ka väljaspool poegade üleskasvatamise perioodi (LKS § 55 lg 61 p 2). Sama märkus käib kõikide KSH lisade kohta. Lisaks tuleb materjalis käsitleda ka Männiku rabas asuvat kalakotka püsielupaika (KLO9120932) ja kavandatava raudtee võimalikku mõju kalakotkale. KSH aruande lisa IV (Natura hindamine) osas juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt heakskiidetud KSH programmile (lk 74 viimane lõik, lk 75 esimene lõik) „Potentsiaalselt mõjutatavaid Natura alasid uuritakse asjakohase hindamise etapis, mis viiakse läbi täpsusastmes, mis võimaldab teha järeldust, kas Natura- väärtusi arvestades on vaadeldavas lõigus raudteetrassi rajamine ja selle hilisem kasutus aktsepteeritav või mitte. Selle käigus vaadeldakse vajadusel leevendavaid meetmeid ja võimalusel lokaalseid alternatiivseid lahendusi. Natura-hindamise lõppjäreldus iga ala kohta peab olema lõpliku täpsusega (vältima peab maakonnaplaneeringute KSH-de tavapärast täpsusastet ning järeldust, mis objekti rajamist ei välista ega luba ning nõuab täpsemat hindamist järgmistes arendusetappides). Asjakohase hindamise raames arvestatakse ka koosmõjude ja kumuleeruvate mõjudega (näiteks Pärnu loodusala puhul kumuleeruv mõju Via Baltica kavandatava maanteekoridoriga)“. Palume Natura hindamise aruanne selles valguses üle vaadata. Lisa IV peatükis 4 toodud Eelistatud trassivariandi Natura hindamiste juures tuleb üle kontrollida kohad, kus kasutatakse eelhindamise mõistet. Kuna hindamisel on kasutatud asjakohase hindamise metoodikat, ei ole eelhindamise termini kasutamine põhjendatud. Lisaks märgime, et Natura hindamisel Rabivere loodusalale (lk 136) ja mujal ei saa leevendavate meetmete rakendamise vajaduse juures kasutada tingivat kõneviisi: „Maantee rajamine kavandada asukohas, mis säilitaksid elupaiga olemasolevas ulatuses ja vääruses ning rakendada tehnilisi lahendusi, mis välistaksid veerežiimi ja kvaliteedi muutuste ja sellega kaasneva ebasoodsa mõju elupaigale.“ Leevendavate meetmete rakendamise tulemusena peab ebasoodne mõju Natura 2000 aladele olema välistatud. 3) Tehnilise sisuga märkused (korrektuurid)  lk 21 tuleb asendada KSH järelevalvaja kontaktisik (M. Malva asemel R. Persidski);  tabelis 3.2. (lk 27) peaks planeeringu järelevalve teostaja olema RaM (mitte SiM);  lk 28 – märgime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töögrupi koosolekutel osales 2016. a ka Keskkonnaameti esindaja;  lk 71 toodud viite 30 sõnastust tuleb täpsustada ja eemaldada kordused: „Tuletatud: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 79/409/EEC vabas looduses oevate lindude kaitsest (Linnudirektiiv), direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (linnudirektiiv) ja Nõukogu Direktiiv 92/43/EECEMÜ looduslike elupaikade janing vabas looduses olevate taimede-ning loodusliku loomastiku ja loomade kaitsest (Loodusdirektiivtaimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv).“;  lk 94 toodud Rae valla kirjeldus algab kirjeldusega, kuidas trassikoridor läbib Tallinna linna – kas see ei peaks olema välja toodud Tallinna all?;  lk 105 tabel 7.2, lk 161 3. lõik, lk 171 eelviimane lõik – vajalik parandada tehnilised vead, mis takistavad teksti mõistmist;  lk 107 on esitatud lause „Arengukavas on ehitusmaavarade aastane vajadus…“ – palume täpsustada, millisele arengukavale siinkohal viidatakse. Juhul kui on mõeldud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikku arengukava 2011–2020“, siis tuleks lk 108 olev viide 71 tuua ettepoole;  lk 108 on öeldud, et „Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ valmib eeldatavalt 2016. aasta lõpuks. Teadaolevalt peaks nimetatud uuring valmima eeldatavalt 2017. aasta jaanuaris;  lk 111 – arusaadavuse huvides tuleks tabelis 7.5 korrigeerida viitamist strateegiliste valikute allmärkustele (st 178 ja 179, mitte 178 ja 179);  lk 189 on öeldud, et koostamisel on kompensatsioonimehhanisme analüüsiv uuring. Palume täpsustada, kas siinkohal mõeldakse tööd „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“ või mõnda uut uuringut;  tabelis 9.6 (lk 196) on vale väärtus üldkasutatava maa „Kokku“ lahtris (või on esitatud vale väärtus Pärnu lahtris);  lk 205 – on arusaamatu, mida peetakse lühendi „RRR%“ all silmas;  lk 224 on kirjas, et eeldatavasti hakkab 2016. a kehtima uus MaaPS. Uus maapõueseadus jõustus 01.01.2017;  lk 284 tabelis 16.2. Seirekava ja järelhindamise kava teises reas toodud barjääriefekti ja häiringute leevendavate meetmete toimivuse järelevalvajaks tuleb Keskkonnaministeeriumi asemel märkida Keskkonnaamet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ado Lõhmus asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Tehnilise Järelevalve Amet; Keskkonnaamet; OÜ Hendrikson & Ko Irja Truumaa, 626 2899, [email protected] Evelyn Müürsepp, 626 2895, [email protected] Kadri Möller, 626 2876, [email protected] Kersti Türk, 626 2809, [email protected] Kristel Järve, 626 0716, [email protected] Kaur Kõue, 626 2868, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] Reet Pruul, 626 0731, [email protected]