Mittetulundusühingule Kalevipoja Kojutulek vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 9. jaanuar 2017 nr 1-3/17/61 Mittetulundusühingule Kalevipoja Kojutulek vee erikasutusloa andmine ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Mittetulundusühing Kalevipoja Kojutulek (registrikood 80303447) (edaspidi taotleja) esitas 07.07.2016 kirjaga Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (edaspidi ka taotlus) Kalevipoja monumendi rajamiseks vajaliku ajutise muuli ehitamiseks merre, mahus kuni 5500 m3. Taotlus saabus ja registreeriti Keskkonnaametis 11.07.2016 nr 14-6/16/584. Kuna taotluses esines olulisi puudusi, esitas Keskkonnaamet 18.07.2016 kirjaga nr 14-6/16/584-2 puuduste nimekirja ning palus need kõrvaldada hiljemalt 31.07.2016. Vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) § 13 lõikele 3 määrab vee erikasutusloa andja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täpsustavate andmete esitamiseks, kui vee erikasutusloa taotlus ei vasta veeseaduse ja määruse nr 18 nõuetele või taotlusmaterjalides esitatud andmed ei ole piisavad taotluse menetlemiseks. Taotleja esitas nõuetele vastava taotluse tähtaegselt ning see registreeriti Keskkonnaametis 01.08.2016 nr 14-6/16/584-3. Veeseaduse § 8 lg 2 p 7 kohaselt on vee erikasutusluba vajalik, kui uputatakse või heidetakse tahkeid aineid veekogusse. Veeseaduse § 9 lg 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Keskkonnaamet hindas vastavalt määrusele nr 18 esitatud andmeid ning need vastavad nõuetele. 1.1 Tähelepanekud Kalevipoja monumendi rajamiseks Tallinna lahte on vajalik veeseaduse § 225 lõikest 1 tulenevalt hoonestusluba. Menetluse käigus selgus, et hoonestusloa menetluse algatamisel on tekkinud eriarvamusi ning vastavalt veeseaduse § 228 lõikele 1 ei pea Muinsuskaitseamet hoonestusloa menetluse algatamist võimalikuks (Muinsuskaitseameti 03.10.2016 kiri nr 1.1-7/1794-2). Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 6 on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kuna hoonestusloa menetluse algatamine pikenes, pidas Keskkonnaamet mõistlikuks oodata asjaolude selgumist ning pikendas vastavalt haldusmenetluse seaduse § 33 lõikele 5 vee erikasutusloa taotluse menetlust. Menetlust pikendati kuni 10.01.2017 (10.10.2016 kirjaga nr 14-6/16/584-5). 12.12.2016 e-kirjaga teatas Tehnilise Järelevalve Amet, et hoonestusloa algatamise menetlust on veelkord pikendatud ja seda kuni 12.01.2017. Käesolevaks ajaks ei ole teada, kuidas ja millal hoonestusloa menetluse algatamise või mittealgatamisega jätkatakse. Vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 10 keeldutakse vee erikasutusloa andmisest kui: 1) veevaru ei ole piisav või ohustab vee erikasutus otseselt inimese tervist või keskkonda;  2) suubla või põhjaveekihi seisundit halvendatakse ulatuses, mis muudab need kasutamiskõlbmatuks; 3) taotletav tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega; 4) loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Antud menetluses eelpool toodud asjaolud puuduvad ning seetõttu on Keskkonnaamet otsustanud jätkata vee erikasutusloa menetlust ning anda luba vajalike tingimustega. II. KAALUTLUSED VEE ERIKASUTUSLOA ANDMISEL Vastavalt HMS § 56 lõikele 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Keskkonnaamet teeb vee erikasutusloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud informatsioonist ning vee kasutamist ja kaitset sätestavatest õigusaktidest. 2.1 Taotluse avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Veeseaduse § 91 lg 1 kohaselt avaldab vee erikasutusloa andja vee erikasutusloa taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmist sellekohase teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna taotluses esines puudusi, ei olnud Keskkonnaametil võimalik teadet 21 päeva jooksul esitada ning seetõttu avalikustati teade vee erikasutusloa taotlemise kohta 18.08.2016 ehk peale puuduste kõrvaldamist taotluses. Ettepanekuid ja vastuväiteid loa taotluse avalikustamise käigus ei laekunud. 2.2 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p-i 18 ja lõigete 22, 3 ja 31, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus) § 11 p-i 7 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas taotleja poolt kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse § 9 lõikele 5 annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõigete 22 ja 31 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale, sh merepõhja elustikule ja kalastikule juhul, kui töid tehakse väljapool kalade kudeaega; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; - seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2.3 Eelnõu avalikustamine ja seisukohtade ärakuulamine Vastavalt HMS § 48 lõikele 1 pannakse õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni. Samuti sätestab KeHJS § 6 lg 31 kohustuse küsida KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõule. Vastavalt HMS § 49 lõikele 2 ei või ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa andmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.12.2016 ning edastas eelnõu vastavalt HMS § 49 lõikele 3 ka taotluse esitajale. Eelnõuga oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu avalikustamise käigus ei laekunud. 2.4 Loa nõuete seadmine Vastavalt veeseaduse § 9 lg 2 p-dele 9 ja 11 ning tulenevalt eelhinnangust ja taotluses esitatud andmetest kehtestatakse vee erikasutusloas tööde minimaalsema negatiivse keskkonnamõju saavutamiseks järgmised meetmed ja tingimused: 1) Vee erikasutusega seotud tööd tuleb planeerida väljapoole kevadist kudeaega (15.04 - 30.06), et vältida negatiivset mõju kalastikule. 2) Heljumi leviku vältimiseks tuleb tööd peatada tuule keskmisel kiirusel üle 15 m/sek. 3) Muuli ehitamist ei tohi alustada enne, kui Kalevipoja monumendi rajamiseks on antud hoonestusluba ning muud vajalikud load ja nõusolekud. 2.5 Täiendav teave 1) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 2) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. III. OTSUSTUS Tulenevalt eeltoodust ja Mittetulundusühingu Kalevipoja Kojutulek (registrikood 80303447) taotlusest, lähtudes veeseaduse § 8 lg 2 p-st 7, määruse nr 18 §-st 5 ja §-st 8 ning vastavalt KeHJS § 3, § 6 lg 2 p-le 18 ja lg-tele 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lg-tele 2 ja 4, § 12 lg- 11 p-le 1, KMH määruse § 11 p-le 7 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/306, otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Mittetulundusühingu Kalevipoja Kojutulek (registrikood 80303447) vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 2. Anda Mittetulundusühingule Kalevipoja Kojutulek (registrikood 80303447) vee erikasutusluba nr L.VV/328631 kehtivusega kuni 31.12.2020 Kalevipoja monumendi rajamiseks vajaliku ehitusaegse muuli ehitamiseks. Muuli ehitamise käigus paigutatakse veekogu põhja pinnast ning uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 5500 m 3. Materjalid, mis veekogusse paigutatakse, on looduslikku päritolu (erineva suurusega maakivid, killustik, betoon). Peale monumendi rajamist eemaldatakse veekogust sinna paigutatud pinnas ja tahked ained ning taastatakse merepõhjas endine olukord. Haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Saata: Mittetulundusühing Kalevipoja Kojutulek ([email protected]) Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Tehnilise Järelevalve Amet Kaari Männikus-Nilson vee peaspetsialist Keskkonnaosakond  Keskkonnaministri 26. märtsi 2002. a määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 2 [RT I, 01.11.2012, 21 – jõust. 01.01.2013] VEEKOGU PAISUTAMISE, HÜDROENERGIA KASUTAMISE, SÜVENDAMISE, VEEKOGU PÕHJA PINNASE PAIGALDAMISE, KEMIKAALIDE KASUTAMISE PINNAVEEKOGU KORRASHOIUKS VÕI VEEKOGUSSE TAHKETE AINETE UPUTAMISE VEE ERIKASUTUSLOA VORM VEE ERIKASUTUSLUBA nr L.VV/328631 1. Vee erikasutaja: 1.1. Ärinimi või nimi Mittetulundusühing Kalevipoja Kojutulek 1.2. Äriregistrikood või isikukood 80303447 1.3. Aadress Uus tn 20, Tallinn 10111 1.4. Vastutava isiku nimi Tauno Kangro 1.5. Aadress Uus tn 20, Tallinn 10111 1.6. Kontaktinfo Telefoni number 641 1002, 501 3416 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1.7. Kood 1 ME 0097 1.8. Vee erikasutuse piirkond (maakond, vald, linn, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Tallinna laht. alev, küla) Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid on: X=6591109,96 Y=545739,64 X=6591090,36 Y=545789,96 X=6591049,36 Y=545773,99 X=6591023,59 Y=545840,16 X=6591014,03 Y=545837,15 X=6591059,64 Y=545720,04 1.9. Tegevusala kood (EMTAK) 2 41101 1.10. Tegevuse iseloomustus Hoonestusprojektide arendus 1 vee erikasutaja koodi omistab vee erikasutusloa andja 2 tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber 2. Vee erikasutusloa andja: 2.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7A, Tallinn 15172 2.4. Veeloa koostanud ametniku nimi Kaari Männikus-Nilson 2.5. Ametikoht Vee peaspetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 680 7452 Faksi number - E-posti aadress [email protected] 1 3. Vee erikasutusloa: 3.1 Väljaandmise kuupäev 09.01.2017 3.2. Andja (esindaja) Nimi/Allkiri Rein Kalle Ametinimetus Keskkonnaosakonna juhataja 3.3. Saaja (vee Nimi Tauno Kangro erikasutusloa omaniku Ametinimetus Juhatuse liige esindaja) 3.4. Vee erikasutuse iseloomustus Kalevipoja monumendi rajamiseks vajaliku ehitusaegse muuli ehitamine. Muuli ehitamise käigus paigutatakse veekogu põhja pinnast ning uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 5500 m3. Materjalid mis veekogusse paigutatakse on looduslikku päritolu (erineva suurusega maakivid, killustik betoon). Peale monumendi rajamist eemaldatakse veekogust sinna paigutatud pinnas ja tahked ained ning taastatakse merepõhjas endine olukord. 3.5. Kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev (vee erikasutusloaga lubatud tegevuse alguse ja lõpu 09.01.2017 – 31.12.2020 kuupäev) 3.6. Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus) Vee erikasutusloa andmise õiguslik ja faktiline alus on toodud Keskkonnaameti 09.01.2017. aasta korralduses nr 1-3/17/61. 3.7. Muutmise, sh pikendamise kuupäev - 3.8 Muutja Asutuse nimi - 3.9. Muutja esindaja Nimi/Allkiri - Ametinimetus - 3.10. Vee erikasutusloa Nimi - muutmise, sh pikendamise Ametinimetus - koostanud ametnik E-posti aadress - 3.11. Saaja (vee Nimi - erikasutusloa omaniku esindaja) Ametinimetus - 3.12. Pikendatud vee erikasutusloa kehtivuse lõpu - kuupäev 3.13. Muutmise, sh pikendamise põhjendus (faktiline ja - õiguslik alus) 3.14. Vaidlustamine Käesolevat vee erikasutusluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Veekogu (võib olla ka saasteainete suublaks) seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 5. Nõuded veekogu paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 2 6. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg 6.1. Vee erikasutusega 1) Vee erikasutusega seotud tööd tuleb Kogu tööperioodi kaasneva võimaliku negatiivse planeerida väljapoole kevadist kudeaega (15.04- jooksul. keskkonnamõju vähendamise 30.06), et vältida negatiivset mõju kalastikule. meetmed 2) Heljumi leviku vältimiseks tuleb tööd peatada tuule keskmisel kiirusel üle 15 m/sek. 6.2. Vee erikasutusega seotud Muuli ehitamist ei tohi alustada enne, kui Kogu vee tööde teostamise nõuded ja Kalevipoja monumendi rajamiseks on antud erikasutusloa tingimused hoonestusluba ning muud vajalikud load ja kehtivuse aja jooksul. nõusolekud. 6.3. Nõuded parima võimaliku Kasutatakse ainult töökorras tehnikat. Kogu tööperioodi tehnika kasutamiseks jooksul. 6.4. Veekogu tervendamise - - meetmed 6.5. Muud olulised meetmed - - 7. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole konkreetse vee erikasutusloa puhul asjakohased 8. Nõuded teabe esitamiseks vee erikasutusloa andjale Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 8.1. Teave meetmete ja nõuete - - rakendamise kohta 8.2. Veekogu seire tulemused - - 8.3. Muu vajalik 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest Vastavalt kirjeldatud informatsioon informeerida Keskkonnaametit koheselt. teabele. 3) Vee erikasutusluba ei anna õigust ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks. 3  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on antud lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Pirita tee T1 asub Tallinna Kesklinna linnaosas ning kinnistu katastritunnus on 19801:001:0011. Tegemist on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga. Muul ehitatakse ajutiselt Tallinna lahte. Tallinna laht on Soome lahe siselaht. Lahe lõunarannikul paikneb Tallinn ning põhjas piiravad seda Naissaar ja Aegna. Idas eraldab seda Muuga lahest Viimsi poolsaar ja läänes Lohusalu lahest Suurupi poolsaar. Tallinna laht jaotatakse omakorda kolmeks osaveekoguks: Kakumäe ehk Tiskre laheks, Kopli laheks ja Paljassaare laheks ning Tallinna reidiks. Tallinna laht on üks Eesti sügavamaid lahtesid. Suurim sügavus küünib ligi 100 meetrini. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning loodus- keskkonna vastupanuvõime Sadama veealal ja sellega piirneval maismaa-alal ei esine loodusvarasid kasutataval kujul. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Ajutise muuli asukoht ei paikne looduskaitse-, hoiu ega Natura 2000 alal, kuid selle lähedusse (ca 300-1000 m kaugusele) jääb Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand, mis on vastu võetud keskkonnaministri 22.03.2002 määrusega nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus“ ning kaitsealune Lillepi park. Nii Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand kui ka Lillepi pargis olevad kaitstavad elupaigad on maismaa elupaigad ning ajutise muuli ehitamisega kavandatavad tööd kaitseväärtustele negatiivset mõju ei avalda. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala (mere) piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajutise muuli ehitus on kavandatud ehitada Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 4 lg 2 kohaselt võib Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 muinsuskaitseala koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku. MuKS § 25 lg 2 p-i 1 kohaselt tagatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning p-i 2 kohaselt tagatakse kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Ajutise muuli ehitamine Tallinna lahte ei ohusta muinsuskaitse väärtuste säilimist ega nähtavust ruumilises kontekstis, küll aga võib vastavat mõju avaldada Kalevipoja monument, mille tarbeks ajutine muul soovitakse ehitada. Tulenevalt eeltoodust ei saa lubada ajutise muuli ehitamist Tallinna lahte enne, kui on antud Kalevipoja monumendi ehitamiseks vajalik hoonestusluba. Vastav nõue fikseeritakse vee erikasutusloas. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Vee erikasutuse eesmärgiks on Kalevipoja monumendi rajamiseks vajaliku muuli ehitamine Tallinna lahte. Muuli ehitamise käigus paigutatakse veekogu põhja pinnast ning uputatakse ja heidetakse veekogusse tahkeid aineid mahus kuni 5500 m3. Materjalid, mis veekogusse paigutatakse, on looduslikku päritolu (erineva suurusega maakivid, killustik, betoon). Peale monumendi rajamist eemaldatakse veekogust sinna paigutatud pinnas ja tahked ained ning taastatakse merepõhjas endine olukord. Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid on: X=6591109,96 Y=545739,64 X=6591090,36 Y=545789,96 X=6591049,36 Y=545773,99 X=6591023,59 Y=545840,16 X=6591014,03 Y=545837,15 X=6591059,64 Y=545720,04 2.1. Loodusvarade kasutamine Ajutise muuli ehitamise käigus toimub vee erikasutus, selle kirjeldus ja materjalide kasutus on antud eelmises punktis. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse jäätmeseaduses sätestatud korras. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Ajutise muuli ehitamise koht piirneb vahetult Pirita teega. Muulist ca 300 m kaugusele jääb Eesti Ajaloomuuseum. Lähimad elumajad paiknevad muulist ca 500 m kaugusel. Kuna tegemist on ajutise ehitisega, mis peale monumendi paigaldamist merest eemaldataks, siis ei ole ette näha olulist mõju eelpool toodud ehitistele ja lähipiirkonna elanikele. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Esitatud taotluses märgitud koordinaatide kohaselt tehakse vee erikasutusega seotud töid vahetult Pirita tee ääres. Merre pinnase paigaldamise ning tahkete ainete uputamise ja heitmise maht on kuni 5500 m3. Arvestades eeltoodud mahtudega ning piirkonna ja lahe mastaape on tegemist väikesemahulise tööga. Merre paigutatavad materjalid koosnevad ei sisaldada peeneid osi, mistõttu ei teki vee erikasutuse tagajärjel oluliselt heljumit. 2 (4) Tallinna lahes muuli ehitamise võimalikus mõjupiirkonnas ja selle lähialadel on peamisteks merekaladeks räim, kilu, lest, meritint ja ogalik. Sadamaala läheduses olulise tähtsusega kalade kudepaiku ei esine, kuid tööd tuleks sellest hoolimata planeerida väljapoole kevadist kudeaega (15.04 - 30.06), et vältida negatiivset mõju kalastikule. Ajutise muuli ehitamisel maetakse veekogu põhjaloomastik täitematerjali alla ja see hävib ega taastu. Täitetööde mõju on pöördumatu. Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see tavaliselt taastuda kuni 3 aasta möödumisel. Muuli ehitamine ei avalda olulist mõju rannalähedasel alal hüdrodünaamilisele režiimile, mis omakorda võiks põhjustada ümberkaudsete randade olulisi muutusi, kuna tegemist on ajutise ehitisega. Arvestades tööde mahtu, ning lokaalset ja ajutist mõju, puudub vajadus vee erikasutuse aegse ja järgse seire teostamiseks. 3.2. Õhu saastatus Muuli ehitamise käigus toimuv vee erikasutus ei põhjusta olulisi muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas. Vähene mõju ümbritsevale keskkonnale võib avalduda eelkõige seoses ehitamisel kasutatava tehnikaga, kuid seda mõju ei saa pidada oluliseks. 3.3. Jäätmeteke Vee erikasutusega seotud tööde käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse vastavalt õigusaktides sätestatule. 3.4. Müra Tegevusega võib kaasneda müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu piiril sätestatud piirmäärasid müra osas. Kuna tegemist on tiheasustusalaga ning muuli kõrvalt kulgeb intensiivse liiklusega Pirita tee, siis on võimalikku mõjualasse jääv keskkond pideva müraga kohastunud. Tulenevalt eeltoodust ei saa müra mõju pidada oluliseks. 3.5. Vibratsioon Eeldatavalt ei teki vee erikasutuse käigus vibratsiooni, mis põhjustaks olulisi muutusi antud piirkonnas. 3.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate ja veokite diiselmootoritega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Muuli ehitamise käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii, kuid selle esinemise tõenäosus on väike. Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva maastiku ja vee kahjustamine. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale 3 (4) Kavandatava muuli piirkonnas Tallinna lahes ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ning muuli ehitamisega seotud tööd läheduses asuvatele Natura 2000 võrgustiku alade kaitseväärtustele negatiivset mõju ei avalda. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Vastavalt taotluses toodud infole, ei mõjuta kavandatud tegevuse muid kaitstavaid loodusobjekte ja liike. 6. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletava tegevuse tulemusel ei teki olulist mõju veekeskkonnale sh merepõhja elustikule ja kalastikule juhul kui töid tehakse väljapool kalade kudeaega; - eelhindamise tulemusena selgus, et taotletav tegevus ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine; - seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 4 (4)