Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

Versioon 16.01.2017 /// TÖÖ NR 2699/16 AS DBT Sillamäe terminali laiendamise keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm EELNÕU 16.01.2017 Töö nr 2699/16 Tartu 2016 Juhan Ruut KMH litsents KMH 0070 AS DBT Sillamäe terminali laiendamise KMH 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 7 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 9 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................ 18 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ................................................................. 20 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 22 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 25 8. ANDMEID KMH OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........................................................................................... 28 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ........................................................................................................ 29 10. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 31 LISAD .......................................................................................................................... 33 LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID ................................................................. 34 1.1 Sillamäe Linnavalitsuse 06.10.2016 korraldus nr 546 -k ................................. 34 1.2 Sillamäe Linnavalitsuse 24.11.2016 korraldus nr 648 -k ................................. 38 LISA 2. NATURA EELHINDAMINE ............................................................................... 41 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 3 SISSEJUHATUS AS DBT esitas 14.07.2016 Sillamäe Linnavalitsusele Sillamäe Kesk tn 2c keemiaveoste terminali laiendamise projekteerimistingimuste taotluse. Saades täiendavad selgitused ja tuginedes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 30, Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002 määrusele nr 43/102-m „“Sillamäe linna üldplaneeringu kehtestamine“, Sil lamäe Linnavolikogu 12.07.2006 otsusele nr 38 -o „Detailpaneeringu kehtestamine“, millega kehtestatud detailplaneeringuga on Sillamäe sadam koos sinna rajatavate terminalidega määratletud olulise ruumilise mõjuga objektina ning kehtestatud ehitusõigus sadam a-alal paiknevatel kruntidel, ja EhS § 27 lg 1, 2, ja 3 võttis Sillamäe Linnavalitsus projekteerimistingimused menetlusse. Tulenevalt EhS § 28 ja § 31 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( edaspidi KeHJS) § 3 punkt 1, § 7 punkt 4, § 9 ja § 11 lg 3 algatas Sillamäe Linnavalitsus 06.10.2016 korraldusega nr 546-k (vt Lisa 1, osa 1.1) keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KeHJS-e § 6 lg 1 punktide 32 ja 33 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus 3 vähemalt 100 000 m mahuga ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia - või keemiatoodete ladustamiseks ning ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. KeHJS § 6 lg 1 punkti 35 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sama lõike punktides 1 -34 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab lõikes sätestatud võimalikele künnistele. AS DBT Sillamäe terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ja selle laiendamine projekteerimistingimuste taotluses toodud mahus ületab samuti A -kategooria suur- õnnetuse ohuga ettevõtte künnise – laiendusega rajataks terminali täiendavalt 2 x 30 000 tonni ammoniaagimahutit, vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.02.2016 määruse nr 10 lisale on ammoniaagi A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus 200 tonni. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. AS DBT esitas 16.11.2016 taotluse keskkonnamõju hindamisse kaasata pikaajaliste arenguplaanide alusel käivituda võivad tegevused . Tulevikus soovitakse rajada 2x3 000 tonni komplekssete vedelväetiste hoiumahutid ning lämmastik -vedelväetiste (karbamiidi- lahuse) hoiumahutid 3x5 000 tonni. Sillamäe Linnavalitsus muutis esialgset KMH algatamise otsust 24.11.2016 korraldusega 648-k (vt Lisa 1, osa 1.2) ja teavitas sellest ka menetlusosalisi; see on ka kuupäevaks, millest arvestada 18-kuulist tähtaega KMH programmi otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamiseks ( KeHJS § 18 lg 7). Täiendatud KMH algatamise otsuse alusel on kavandatavaks tegevuseks AS DBT BCT Sillamäe terminalis Kesk tn 2c kinnistule (KÜ 73501:001:0078) püstitada kaks täiendavat ammoniaagimahutit mahuga á 30 000 tonni, kaks vedela lämmastikväetise (karbamiidi- ammooniumnitraadi segu) mahutit mahuga á 20 000 tonni, kaks komplekssete vedelväetise mahutit mahuga á 3 000 tonni, kolm lämmastik-vedelväetise (karbamiidi- lahuse) mahutit mahuga á 5 000 tonni ja täiendav ammoniaagiaurude põletamise tõrvik. Ettevõte soovib suurendada veeldatud ammoniaagi kaubakäivet kuni 1,5 miljoni tonnini aastas ja vedelväetistel kokku kuni 1,85 miljoni tonnini aastas. Hinnatakse ka ammoniaagimahutite paigaldamise võimalust AS Sillamäe Sadam Kesk tn 2n kinnistule (KÜ 73501:001:0154). KMH-s on otsustaja Sillamäe Linnavalitsus, KMH läbiviija on OÜ Hendrikson & Ko (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155) ning arendaja AS DBT. 4 AS DBT Sillamäe terminali laiendamise KMH 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT AS DBT käitab Sillamäe linnas Sillamäe sadama territooriumil Kesk tn 2c kinnistul (KÜ 73501:001:0078, 100% tootmismaa) keemiaveoste terminali, mille koosseisus on kaks 30 000 tonnist mahutit veeldatud ammoniaagi hoiustamiseks ning neli 20 000 tonnist mahutit vedela lämmastikväetise (karbamiidi-ammooniumnitraadi segu, UAN) hoiustamiseks. Terminali maksimaalne aastane kaubakäive on 1 000 000 tonni veeldatud ammoniaaki ja 1 000 000 tonni vedelväetist. Kemikaalid võetakse terminali vastu raudtee- estakaadidelt (vagunitest) ja transporditakse edasi meritsi. Tankerite laadimine toimub AS Sillamäe Sadama kaidel nr 9 ja nr 10, mis asuvad terminalist põhja pool. Viimastel aastatel on terminali kaubakäive saavutanud lubatud piiri. Samas on pakkumine kemikaalide käitlemiseks suurem, mistõttu on tekkinud vajadus terminali laiendamiseks. Ettevõte soovib perspektiivis suurendada ammoniaagi kaubakäivet kuni 1,5 miljoni tonnini aastas ja vedelväetistel kokku kuni 1,85 miljoni tonnini aastas. Selleks laiendatakse mahutiparki, kusjuures kaalutakse ammoniaagimahutite ehitamise võimalust AS Sillamäe Sadam Kesk tn 2n kinnistule (KÜ 73501:001:0154). Lisaks suurendatakse estakaadidel pumpamiskiirusi ja rajatakse täiendav ammoniaagiaurude põletamise tõrvik (kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud ptk 2). Kasutatakse olemasolevaid raudtee- estakaade ja kaisid ning neid ühendavaid torujuhtmeid. Laiendatava keemiaveoste terminali asukoht on Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas Sillamäe sadama territooriumil Kesk tn 2c (KÜ 73501:001:0078, 100% tootmismaa) ja Kesk tn 2n (KÜ 73501:001:0154, 100% tootmismaa) kinnistutel – vt Kaart 1. Kinnistutelt ja seda ümbritsevalt alalt on pinnas kooritud kuni paljanduva paekivini, samuti on osaliselt eemaldatud ülemised paekivikihid. Maapind Kesk tn 2c on absoluutkõrgusega 27,5 m. Kesk tn 2n kinnistu on ebatasase reljeefiga ja selle kõrguste vahe ulatub praegu 9 meetrini, seoses Sillamäe sadamarajatiste ehitamisel eemaldatud paekivile . Maapinna tase jääb absoluutkõrgusele +37 m kuni +26,5 m. Kesk tn 2c asub Sillamäe sadama ja ühtlasi Sillamäe linna lääneosas ning seda ümbritseb igast küljest Kesk tn 2d kinnistu (KÜ 73501:001:0226, 100% tootmismaa). Kesk tn 2d kinnistu piirneb lääne poolt Kesk tn 2j kinnistuga (KÜ 73501:001:0153, 100% tootmismaa), mis on sadama-ala läänepiiril väljaspool Sillamäe vabatsooni paikneva tee maa, kinnistu laius vaadeldavas piirkonnas on ca 10 m. Teest lääne poole jääb Toila valla haldus - territoorium, kus asuvad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Neist lähimaks Kesk tn 2n kinnistule on Päite küla Perimäe kinnistu ( KÜ 80201:002:0006, 100 % maatulundusmaa, pindala 46,6 ha, millest ca 38 ha on haritav maa ja 3,73 ha metsamaa. Läände jääb ka lähim elamumaa – Paisverde kinnistu (KÜ 80201:002:0439, pindala 1,8 2 ha, neist ehitiste all 42 m ); sellel asuv elamu jääb Kesk tn 2n kinnistu piirist 465 m kaugusele. Kesk tn 2c kinnistut piirab lõuna poolt ca 20 m laiune riba Kesk tn 2d kinnistust. Sellest omakorda lõuna poole jääb Kesk tn 2z kinnistu (73501:001:0156, 100% tootmismaa). Kesk tn 2z kinnistule planeerib Eurochem Terminal Sillamäe AS ammoniaagiterminali, millele on algatatud KMH Sillamäe Linnavalitsuse 10.03.2016 korraldusega nr 126 -k. Selle arenduse KMH programm esitati otsustajale nõuetele vastavaks tunni stamiseks 28.11.2016. Veelgi lõuna poole on kavas rajada OÜ Jukonoil naftasaaduste rafineerimise tehas , mille projekteerimistingimuste taotlusele algatatud KMH kiideti heaks Keskkonnaameti 27.04.2015 kirjaga nr V 6-7/15/4246-8. Tehase rajamiseks on vaja maa-ala suurusega kuni 72 ha ja üks asukohaalternatiive jääb Kesk tn 2z kinnistust vahetult lõunasse, kuid eelistatud alternatiiv jääb Kesk 2c kinnistust ca 800 m kaugusele . Ettevõtte veebilehe AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 5 andmetel (http://jukonoil.ee/sample-page/) kavandatakse tehas käivitada 2018. aastal, kuid reaalset ehitustegevust ei ole siiani alustatud. Kaart 1 (1 : 18 000, Maa-Ameti kaardiserver). AS DBT Sillamäe keemiaveoste terminali asukoht Sillamäe sadamas. Laiendust kavandatakse Kesk tn 2c kinnistul oleva terminali juurde, uute mahutite võimalikuks asukohaks on ka Kesk tn 2n (tähistatud ristiga). Kesk tn 2c kinnistust ida suunda, kavandati samuti naftasaaduste ümbertöötlemise tehast, kuid AS Sillamäe Sadam teavitas 08.07.2015 kirjaga nr 1-1/23, et koostöö OÜ STK Group on lõppenud. Teadaolevalt selle asukohal uusi arendustegevusi praegu ei kavandata ja ida suunal on lähimaks ettevõtteks AS Alexela Sillamäe terminal Kesk tn 2b (KÜ 73501:001:0072). Kesk tn 2c ja Kesk tn 2b kinnistute lähimate piiripunktide vaheline kaugus on ca 370 m. Põhja suunas asub Sillamäe sadama merre täidetud ala, millel praegu tegevusi ei toimu. 2011. aastal alustati sellele alale veeldatud maagaasi ( LNG) ja veeldatud naftagaasi (LPG) terminali rajamis ettevalmistamist (sh viidi läbi KMH, mille aruande kiiti s Keskkonnaamet heaks 12.06.2013 kirjaga nr 6-7/13/104864), kuid edasisi arendustegevusi toimunud ei ole. Kesk tn 2c ja Kesk tn 2n kinnistutele ja nende vahetusse ümbrusesse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, kultuurimälestisi ega muid muinsus -, pärandkultuuri- ja 6 AS DBT Sillamäe terminali laiendamise KMH looduskaitseobjekte (täpsem asukoha iseloomustus on esitatud ptk 3). Samuti puudub taimkate ning Kesk tn 2n kinnistul lisaks hoonestus ja kommunikatsioonid . AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS AS DBT Sillamäe keemiaveoste terminal töötab aastaringselt 24h ööpäevas 7 päeva nädalas. Tegelik koormus sõltub kaupade tarnetest. Terminalis on hetkel olemas kaks á 30 000 tonnist ammoniaagimahutit, neli á 20 000 tonnist vedelväetisemahutit. Ammoniaagi aurude põletamiseks kasutatakse vajadusel tõrvikut, mille töötundide arv on arvestuslikult kuni 600 tundi aastas. Terminalis on eraldi ammoniaagi ja vedelväetiste estakaadid . Kummalgi on 2x16 mahalaadimiskohta kuni 32 vaguni üheaegseks tühjendamiseks. Terminali kavandatakse täiendavalt püstitada kaks ammoniaagimahutit mahuga á 30 000 tonni, kaks vedela lämmastikväetise (karbamiidi-ammooniumnitraadi segu) mahutit mahuga á 20 000 tonni, kaks komplekssete vedelväetise mahutit mahuga á 3 000 tonni, kolm lämmastik-vedelväetise (karbamiidilahuse) mahutit mahuga á 5 000 tonni ja täiendav ammoniaagiaurude põletamise tõrvik. Ettevõte soovib suurendada veeldatud ammoniaagi kaubakäivet kuni 1,5 miljoni tonnini aastas, vedelväetis tel (sh karbamiid) kuni 1,85 milj oni tonnini aastas Raudteetsisternide tühjendamiskiiruseks veeldatud ammoniaagi puhul on planeeritud kuni 175 t/h senise 130 t/h asemel. Laevade laadimiskiirus jääb samaks - nii vedelväetiste kui ammoniaagi laadimisel 1 200 t/h. Alternatiivid Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Kavandatava tegevuse kohta võimalik välja tuua 2 sisulist reaalselt alternatiivi ja nn 0 - alternatiiv: Alternatiiv 1 - terminali laiendamine arendaja kavandatud ulatuses. Alternatiiv 2 - Arendaja väljapakutud lahendus piiratud mahus. Alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamise käigus ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, aga neid saaks mahu vähendamisega leeven dada. 0-alternatiiv - terminali ei laiendata, st käitises olemasoleva olukorra säilimine. Teadaolevalt ei ole AS Sillamäe Sadam Kesk tn 2c ja 2n kinnistuid reserveerinud muude tegevuste jaoks, st säilib olemasolev olukord. Samas, pikas perspektiivis tähendab see sadama planeeringutega kavandatud maakasutuse / terminalide ja muude sadamateenust vajavate ettevõtete rajamist / saavutamist muul viisil. AS Sillamäe Sadam maaomanikuna investeerib infrastruktuuri arendamisse, se da iseseisvatele kauba-käsitlusettevõtete (pikaajaliselt) välja rentides. Kuna tegemist on töötava terminali mahutipargi laiendusega, mille käitamiseks kasutatakse olemasolevat taristut, ei ole reaalseks alternatiiviks terminali laiendusele alternatiivse asukoha väljapakkumine. Eskiisprojektis on esitatud term inali laiendamisel mahutite paigutus Kesk tn 2c kinnistule (joonis 1). KMH käigus hinnatakse ammoniaagimahutite paigaldamise võimalusi ka AS Sillamäe Sadam Kesk tn 2n kinnistule. Kui see osutub reaalseks, siis käsitletakse seda alternatiivina 1-2 ja vajadusel 2-2. AS DBT Sillamäe terminali laiendamise KMH 8 Joonis 1. AS DBT BCT terminali skeem olemasolevate ja kavandatavate rajatistega AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 9 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asustus ja maakasutus: AS DBT terminal asub Sillamäe linna lääneservas Sillamäe sadama territooriumil Kesk tn 2c (KÜ 73501:001:0078, 100% tootmismaa) ja Kesk tn 2n (KÜ 73501:001:0154, 100% tootmismaa) kinnistutel. Tootmisterritooriumi maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Kavandatav tegevus vastab maakasutuse sihtotstarbele. Lähimad Sillamäe linna elamualad jäävad tootmisterritooriumist ca 2,5 km kaugusele, teisele poole Sõtke jõge (Veski tn piirkond). Toila valla territooriumil Päite külas asuvad tootmisterritooriumile kõige lähemad hooned läänes Paisverde kinnistul (KÜ 80201:002:0439, 100 % elamumaa), millel asuv kõrvalhoone jääb Kesk tn 2n kinnistu piirist 465 m kaugusele (muid hooneid kinnistul ei ole); 530 m kaugusel läänes on eluhoone Kraavinurga (KÜ 80201:002:0278, 100% maatulundusmaa) kinnistul. Umbes 870 m kaugusele lõunasse-edelasse jääb Perimäe kinnistul (KÜ 80201:002:0006, 100% maatulundusmaa) paiknevad hooned, sh elamu. Ülejäänud kinnistud Sillamäe sadamast (linnast) lääne ja edela poole jäävas lähipiirkonnas on kas hoonestamata või on hooned varemetes. Valdavalt on tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid : tootmisterritooriumile lähimad kultuuri- mälestised on kaks kultusekivi (registrinumbrid 9157 ja 9158; arheoloogiamälestised) enam kui 1,3 km kaugusel loode suunas Toila vallas Päite külas Perimäe kinnistul. Enam kui 1,4 km kaugusel loode suunas paiknevad as ulakoht ja rauasulatuskoht (reg nr 9156; arheoloogiamälestis) Toila vallas Päite külas Suurekivi, Madikse ja Merevälja kinnistutel. Tootmisterritooriumile lähimad pärandkultuuriobjektid on umbes 1,7 km kaugusel Päite külas - kadastik (ainuke ulatuslik kadastik Toila vallas pankrannikul, säilinud 20-50%) , Päite prožektorjaam (märgid maastikus säilinud) ning Päite koolimaja (hoone hävis tulekahjus, märgid maastikus säilinud). Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused : maastikuliselt jääb Sillamäe sadam a ja tööstusala piirkond Viru lavamaa maastikurajooni (lubjakivi -liivakivi platoo) põhjaserva ja Soome lahega piirnevale klindieelsele alale. Lavamaa maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome lahe klimaatiline mõju ning inimtegevus (peamiselt põlevkivi ja turba tootmine). Inimtegevuse mõjul on oluliselt muudetud Viru 1 lavamaa pinnamoodi ning põhja- ja pinnavete liikumist. Piirkonnas avaneb kesk-ordoviitsiumi lubjakivi, mille pealispind jääb 0,30 –1,60 m sügavusele maapinnast (absoluutkõrgusel 34,05 –36,70 m). Lääne suunas pakseneva lubjakivikompleksi kogupaksus on 3,60–9,10 m. Lubjakivi ülaosa on paiguti kuni 3,10 m ulatuses murenenud või väga lõheline, sügavamal praktiliselt murenemata. Lubjakivikiht lasub glaukoniitliivakivikihil, mille paksus on 0,35 –0,70 m. Glaukoniitliivakivikihi all paikneb 1,15–1,65 m paksune diktüoneemakilda kiht (7,60 –10,10 m sügavusel maapinnast). Eelpoolloetletud kihtide all lasub Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivikompleks orienteeruva paksusega 20 m. 1 Arold, Ivar. Eesti maastikud. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 10 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslik pinnakate ja lubjakivikompleksi ülemised kihid puuduvad, kuna need on eemaldatud kuni veepidemeni . Veepidemeks oleva glaukoniitsavi ja diktüoneemakilda peal võib peale suuremaid sadusid ja lume sulamist tekkida ajutise iseloomuga ülavesi , pinnasevett ei esine. Tootmisterritooriumist 250 m lõunas looduslikul alal on säilinud Siluri-Ordoviitsiumi veekiht. Tootmisterritooriumil on maapinnale lähimaks põhjaveehorisondiks ordoviitsium - kambriumi veekompleks, mis levib liivakivis ja avaneb põhja poole jääval klindiastangul. Veevarustuses on eelkõige kasutuses kambrium -vendi veekompleksi põhjavesi, mis asub paksu kambriumi savi kihi all (lähedal asuva Sillamäe jäätmehoidla all on kihi paksus üle 50 meetri). Pinnavesi: ala piirab kagust endine Ukuoru oja org. Oja on ümber suunatud krundi läänepiirile kaevatud ojasängi. Suuremad pinnaveekogud piirkonnas puuduvad. Mererannik jääb tootmisterritooriumi loodeosast ca 137 m kaugusele. Ranna piiranguvöönd ulatub tootmisterritooriumile Kesk tn 2c kinnistul asuva raudtee -estakaadi lääneosani. Piiranguvöönd ei ulatu Kesk tn 2n kinnistule. Kavandatav laiendus jääb piiranguvööndist väljapoole. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine: tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses arvestatav püsitaimestik puudub, sest looduslik kasvupinnas on kooritud ja maapinda on süvendatud. Sadama territooriumist ca 40 m lääne pool esinevad pool- looduslikud paepealsed niidukooslused. Tootmisterritooriumist läänes levivad põllumajandusmaad. Kogu Sillamäe sadama territoorium on tarastatud kõrge aiaga, mis on keskmistele ja suurtele loomadele läbimatu. Üle käsitletava ala ei kulge ka ökoloogilisi koridor e, mida mööda loomad võiksid liikuda. Seega puudub loomadel lisaks võimalusele liikuda alale ka vajadus alale tungida. Tegemist on alaga, mis on loomade elupaigana ebasobiv ning kavandatav tegevus seda olukorda märkimisväärselt ei muuda. Kuna ala on taimes tumata, puudub sellel ka püsilinnustik. Piirkonna roheline võrgustik on määratud Ida-Virumaa teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a). Koostamisel olev Ida - Viru maakonnaplaneering tugineb eelnimetatud teemaplaneeringule, täpsustades rohelise võrgustiku paiknemist ja kasutust ingimusi vastavalt vajadusele ning silmas pidades kehtivate üldplaneeringute ja teemaplaneeringute ning detailplaneeringute andmeid ja rohelise võrgustiku eesmärkide täitmist. Kavandatav terminali laiendus ei välju tarastatud sadama-ala piiridest, st mõju rohevõrgustikule puudub. Kaitstavad loodusobjektid: vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS-e) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele asub kavandatava tegevuse lähipiirkonnas Päite maastikukaitseala (KLO1000206), millega samades piirides asub Päite loodusala (EE0070123) – vt Kaart 2. Muid kaitsealasid, hoiualasid ega püsielupaikasid (sh AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 11 projekteeritavaid), kaitsealuste taime- ja loomaliikide kasvukohti ja elupaiku ega kohalikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte vaadeldavas piirkonnas registreeritud ei ole. Kaart 2. Päite loodusala (roheline ala) paiknemine AS DBT tootmisterritooriumi suhtes . Aluskaart: Maa-Ameti Kaardiserver. Päite MKA kaitse-eesmärk ühtib Päite loodusala kaitse-eesmärgiga, milleks on 2 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (9180*, esmatähtis elupaigatüüp) ning lubjakivipaljandite (8210) – kaitse. Laiendatav terminali osa ja loodusala vahele jääb olemasoleva terminali taristu. Varasemate piirkonnas tehtud KMH-de käigus on hinnatud võimalikku mõju ning on järeldatud, et tegevustel mõju loodusala kaitse -eesmärkidele puudub (vt Lisa 2 toodud eelhindamine). Klimaatilised tingimused: Sillamäe linnale lähima meteoroloogiajaama (Narva -Jõesuu) 3 pikaajalised näitajad on järgmised : Õhutemperatuur: aastane keskmine 6,1 °C kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine 18,9 °C kõige külmema kuu (veebruar) keskmine -5,4 °C Tuulekiirus: 2 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 3 Sillamäe välisõhu pidevseire programm. Alkranel OÜ, Tartu 2010 -2011. http://sillamae.kovtp.ee/et/valisohk 12 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH aasta keskmine 2,9 m/s kõige vaiksem ühe kuu (veebruar) keskmine 1,9 m/s kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmiine 4,5 m/s. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (protsendiline jaotus) aastaaegade lõikes on toodud tuulteroosidel % (joonis 2). Kevad-suvisel perioodil puhuvad tuuled valdavalt läänest ja edelast. Sügis-talvisel perioodil aga lõuna ja kagutuuled. Kevad Suvi Sügis Talv AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 13 4 Joonis 2. Sillamäe piirkonnale omane tuulteroos aastaaegade lõikes Välisõhu kvaliteet: AS DBT BCT terminalile on väljastatud 2011. aastal välisõhu saasteluba nr L.ÕV/319899. Aastane lubatud ammoniaagi heitkogus on terminalis kokku 12,347 t/a. Ammoniaaki lendub mahutitest, sadamakailt, raudteetsisternide ja tankeri lahtiühendamisel, raudtee-estakaadilt, kompressoritest, mahutitest, sadamakailt ning torustikust. Tõrvikust lenduvad heitkogused propaani põletamisel on NOx – 0,103 t/a, CO – 3,693 t/a, VOC-com – 0,703, PM-sum – 0,172 t/a. 2010.-2011. aastal tehti Sillamäe linna territooriumil asuvate välisõhu sa asteallikate põhjalik inventuur (Alkranel OÜ eelnevalt viidatud töö) . Tuvastati, et linna territooriumil on väljastatud välisõhu saasteload ja keskkonnakompleksload kokku 15 ettevõttele (vt Kaart 3). Esitati ülevaade kõikide ettevõtete summaarsest lubatud õhusaaste heitkogustest ja leiti ka summaarse koosmõju hajumiskontsentratsioonid. Sillamäel viivad mitmed saasteallikad keskkonda erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ). Alifaatsete süsivesinike suurim lubatud heitkogus on Alexela Sillamäe terminali saasteallikatest, aromaatsete süsivesinike osas on oluline panus ka AS Tankchem terminalil. Kõikide alifaatsete süsivesinike allikate koosmõju tulemusel on ebasoodsates hajumistingimustes maksimaalne arvutuslik saastetase ~0,3 SPV 1 , aromaatsetel süsivesinikel ca 0,65 SPV 1 . Põhiosa kütuste põletamisel tekkivate saasteainete (NO 2 , SO 2 , kütuste põlemisel tekkivad LOÜ) allikaks on Sillamäe Soojuselektrijaam , nende arvutuslikud koosmõju maksimaalsed saastetasemed linnaõhus on suhteliselt madalad: SO 2 0,03...0,04 SPV 1 , NO 2 0,1...0,2 SPV 1 . 4 Sillamäe välisõhu pidevseire programm. Alkranel OÜ, Tartu 20 10-2011. http://sillamae.kovtp.ee/et/valisohk 14 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Kaart 3. Sillamäe linna territooriumil paiknevad välisõhu saasteluba või keskkonna - kompleksluba omavad ettevõtted [6]: 1 - AS BCT, 2 - AS Ökosil, 3 - AS Alexela Sillamäe, 4 - AS TankChem, 5 - Infotöötlemise OÜ (end AS Polyform), 6 - AS SilSteve laoplats, 7 - AS Norwes Metall, 8 - AS Ecometal, 9 - AS Esfil Tehno, 10 - AS Sillamäe SEJ, 11 - AS ALTT (Sillamäe Betoonitehas, AS ALTT 2009. aastast pankrotis), 12 - AS SilSteve, 13 – Krunk OÜ (end AS Askju), 14 - AS Olerex, 15 - AS Neste Eesti ja 16 – AS Silmet. [Allikas: Sillamäe välisõhu pidevseire programm. Alkranel OÜ, Tartu 2010 -2011] Sillamäe linna ja sadama-ala piiri lähistele on paigaldatud õhuseirejaam (aadress Sõtke 1, jaam töötab 2014. a juulist), mille abil on võimalik süsteemselt jälgida Sillamäe piirkonna ettevõtete tegevuse mõju piirk onna välisõhu kvaliteedile. Sillamäe seirejaamas mõõdetavad saasteained on aromaatsed süsivesinikud ( benseen, ksüleen isomeerid, tolueen), alifaatsed süsivesikud (NMHC), ammoniaak (NH 3 ), peened osakesed (PM 10 ), eriti peened osakesed (PM 2,5 ), osakesed, üldtolm (TSP), lisaks mõõdetakse meteoandmeid; välisõhu temperatuur, tuule tugevus ja tuule suund (10 m kõrgusel maapinnast). 5 Kõigile ametkondadele ja avalikkusele on õhuseirejaama mõõtmistulemused Airviro süsteemis reaalajas nähtavad. Jooksvate seireandmete põhjal on välisõhu kvaliteet seirejaama piirkonnas enamasti väga hea või hea , kuid aeg-ajalt on seirejaam registreerinud ammoniaagi piirväärtuste ületamisi. Näiteks 2015. a I poolaastal oli NH 3 3 mõõdetud kontsentratsioon 15 korral kõrgem kui 200 µg/m (ammoniaagi 1 tunni keskmine saastetaseme piirväärtus), samas ei puhunud ühegi juhul tuul BCT terminali ega kaide suunalt. Kõige kõrgem kontsentratsioon, mille saaks tuule suuna järgi siduda 3 ammoniaagiterminliga, oli 61,5 µg/m . 2016. a oli tunnikeskmise piirväärtuse ületamisi 10 3 korda, 24 tunni keskmist piirväärtust 40 µg/m ületati 13 päeval. KMH programmi eelnõu koostamise ajal, 2017. a jaanuari I poolel, oli kõige kõrgem 1 tunni keskmine NH 3 3 kontsentratsioon 105 µg/m (16.01.2017 kell 13,00, tuul ei puhunud BCT terminali suunast). Muude ammoniaagiterminali allikatest välisõhku viidavate saasteainete osas teadaolevalt probleeme ei ole. Lõhnaainete seire: Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) teostas Keskkonna - inspektsiooni tellimusel 2014.a Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas välisõhu kvaliteedi 6 mõõtmisi lõhnaainete tuvastamiseks . Uuringu raames mõõdeti välisõhus vesiniksulfiidi, aromaatsete süsivesinike (benseeni, etüülbenseeni, ksüleeni, tolueeni) ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust. Lisaks teostati kahe liikuva õhulaboriga välisõhu pidevmõõtmisi kokku 110 päeva mõlemas mõõtekohas (kokku 220 mõõtepäeva). Täisautomaatsete õhuanalüsaatoritega mõõdeti vesiniksulfiidi (H 2 S) ja alifaatsete süsivesinike (NMHC) kontsentratsioone ning lisaks m eteoroloogilisi parameetreid nagu välisõhu temperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, tuule suund. Samuti mõõdeti erinevate naftaproduktide ja põlevkiviõli laadimisel eralduvate lõhnaainete sisaldust olfaktomeetriliselt ja paralleelselt määrati emissiooniproov ides vesiniksulfiidi, lenduvate orgaaniliste ühendite, vesiniksulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani sisaldused. Mõõtmiste eesmärgiks oli tuvastada piirkonna elanike kaebusi esile kutsuva ebameeldiva lõhna võimalikke põhjuseid konkreetsete saastea inete näol ja saasteallikate asukohtasid. Uuringu tulemusena tuvastati lõhnahäiringu esinemine sagedamini kui 15% aasta lõhnatundidest Sillamäe linnas ja Sillamäe linnast lõuna suunas paiknevas piirkonnas. Lõhnahäiringu põhjustab redutseeritud väävliühendite heide, mille eeldatavateks allikateks on Eesti Energia Õlitööstus Auveres ja põlevkiviõli laadimine Sillamäe sadamas. Tõenäoliselt ei ole ühegi lõhnakaebuse põhjustajaks ammoniaak – ammoniaagi lõhnalävi 3 on oluliselt kõrgem kui saastetaseme piirväärtus olles 5 ppm (3 750 µg/m ). Sillamäe õhuseirejaamas registreeritud kõrgeimad tasemed on ca 10 korda väiksemad. 5 http://airviro.klab.ee/ 6 Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Ida -Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2014; http://airviro.klab.ee/uploads/kkisilla_21012015.pdf AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 15 Müra ja vibratsioon: terminali tööprotsessid ei tekita märkimisväärset müra. Peamiseks müraallikaks on manööverdavad vedurid ja rongikoosseisud. Rongikoosseisude liikumine ning manööverdamine sadama territooriumil ja raudtee-estakaadil tekitab lokaalset vibratsiooni. Samuti võib vibrats ioon kaasneda ehitustegevusega. Sillamäe sadama territooriumil kavandatavate tegevustele tehtud varasemate KMHde käigus on järeldatud, et sadama territooriumil toimuvate ehitustegevuse müra ja vibratsioon ei ole olulise mõjuga. Kavandatav terminali laiendus hakkab kasutama sadama olemasolevat taristut, sh raudteed ja kaisid, samuti ei kavandata uusi juurdepääsuteid sadamale. Erinevate mürauuringute käigus ei ole tuvastatud müra normtasemete ületamist. Eesti Keskkonnauuringute Keskus viis linnaõhu kvaliteedi hindamise raames läbi ka 7 mürauuringud Sillamäel . Müra ekvivalenttase oli vahemikus 55,4 – 62,1 dB. Sillamäe linna iseloomustab öisel ajal pidev tööstusliku iseloomuga mürafoon, mille allikaks on eeldatavalt Sillamäe linna Kesk tn 2 tööstusalal tegutsevad ettevõtted. Aeg - ajalt liitub tööstusmürale sadamasse või sadamast sõitvate rongide müra, esineb ka üksikuid mürasündmusi – eelkõige rongide pidurdamisel ja koosseisude liitmisel tekkivad kolksatused. Tööstusmüra tase kesklinna piirkonnas ja Ranna tee merele avatud kohtades on veidi väiksem II kategooria alade tööstusmüra öise piirtasemest 45 dB , sadamast ja 8 tööstusalast kaugemal asuvates elamurajoonides on öine müratase üldiselt 38...40 dB . Tallinn-Peterburi maantee ja Tallinn-Narva raudtee vahelisel alal paiknevad suvila - piirkonnad, mille vahelt Sillamäe sadamasse tulev raudteeharu läbi läheb . Sillamäe sadama rajamisel, sh keskkonnamõju hindamisel, arvestati sadama planeeritud kaubakäibeks 12 mln t/a. Sadama raudteejama tegelik veoste käive oli kõige suurem 9 2014. a - 6,658 mln tonni (2015. a. 4,301 mln t, 2016. a prognoos 4,78 mln t) , mis tähendab, et kahes suunas kokku liikus 11-12 rongi ööpäevas, sh vähemalt 4 rongi öisel ajal (rongikoosseisu pikkus on 900 m, liikumiskiirus 20 -30 km/h). Senistes sadama-alaga seotud keskkonnamõju hindamistest on järeldatud, et üksikute rongide möödasõidud võivad mõjuda häirivalt nii päevasel kui öisel ajal, kuid seadusandlusest lähtuvalt ei ole 10 tegemist ülenormatiivse mõjuga . 11 Meretransport: Sillamäe sadama rajamisel, sh keskkonnamõju hindamisel , arvestati sadama planeeritud kaubakäibeks 12 mln t/a. Sadama tegelik mereveoste käive oli kõige 12 suurem 2014. aastal – 7,462 mln tonni (2015. a. 5,34 mln t, 2016. a prognoos 6,7 mln t) . Sillamäe sadama kaubakäive 12 miljonit t/a moodustab ~3,6 % Läänemere idaosa 13 sadamate summaarsest kaubakäibest (lähteandmed KPMG uuringust ). Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted: vastavalt kemikaaliseadusele ja majandus- ja taristuministri 11.02.2016 määrusele nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“, 7 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Tallinn 2013. http://sillamae.kovtp.ee/et/valisohk 8 Hendrikson&Ko OÜ. SIA Tolmets Eesti filiaali metallijäätmete käitlemise müra hinnang Sillamä e sadamas ja linna elamualadel. Töö nr 2079/14, Tartu-Sillamäe 2014. 9 http://www.silport.ee/Silport_esitlus_2016.pdf 10 Hendrikson&Ko OÜ. Sillamäele Kesk tn 2d kavandatava naftatöötlemistehase keskkonnamõju hindamine (KeHJS § 26 alusel). Töö nr 1936/13, Tartu 2014 11 E-Konsult OÜ. Sillamäe sadama infrastruktuuri rajamise KMH. Töö nr E-932. Tallinn 2005 12 http://www.silport.ee/Silport_esitlus_2016.pdf 13 KPMG Baltics OÜ. Transport ja logistika: Merekaubavedu Läänemere idakaldal. http://www.kpmg.com/EE/et/IssuesAndInsights/ArticlesPublications/Foorum/Documents/kpmg -foorum-kevad- 2013/foorum-kevad2013-jmasaneose.pdf 16 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH kuulub AS DBT Sillamäe BCT terminal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka . Terminali ohuala raadius on 4 300 m - ammoniaagi suuremahulise lekke korral tekkida võiva mürgise gaasipilve leviku kaugus (vt Kaart 4). Sillamäe sadama piirkonnas asuvate teiste ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu on esitatud tabelis 1. Kaardil 4 on toodud nende ettevõtete asukohad ja ohualad. Kaart 4 ( Maa-Ameti Kaardiserver ). Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja nende ohualade paiknemine Sillamäe piirkonnas. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted on märgitud punasega; sinisega ohtlik ettevõte. Tabel 1. Ohtlikud ettevõtted AS DBT terminali ohualas. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 18.11 .2016) Ohtlikkuse Ohuala Ettevõte Aadress Käideldavad kemikaalid kategooria raadius Ehitajate tee 1k, A-kategooria Silsteve AS 2 021 m ammooniumnitraat Sillamäe suurõnnetuse ohuga Alexela Sillamäe Kesk 2b, 2g, 2u, A-kategooria raske kütteõli, vaakumgaasõli, 300 m AS terminal Sillamäe suurõnnetuse ohuga põlevkiviõli, diislikütus Alexela Sillamäe A-kategooria Kesk tn 2p, Sillamäe 100 m põlevkiviõli AS (sisepark) suurõnnetuse ohuga AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 17 EuroChem Silla- A-kategooria metanool, tolueen, etanool, Kesk tn 2a, Sillamäe 467 m mäe Terminal AS suurõnnetuse ohuga atsetoontsüaanhüdriid, diislikütus arseen, seleen, ärritavad ja Ecometal AS Kesk 2/26, Sillamäe ohtlik 500 m kahjulikud kemikaalid vesinikfluoriidhape, vesinik- Molycorp Silmet A-kategooria Kesk 2, Sillamäe 50 m kloriidhape, lämmastikhape, AS suurõnnetuse ohuga väävelhape, ammoniaakvesi (25%) Veeldatud (veevaba) ammoniaak kuulub mürgiste kemikaalide hulka, millega seotud avariilised juhtumid võivad tekitada kriisiolukorraks muutvaid hädaolukordi. Kemikaali- seadusest lähtuvalt on AS DBT BCT terminalile koostatud ohutusaruanne (koostatud veebruaris 2010, viimane ülevaatus märtsis 2016 , milles sisaldub riskianalüüs) ja hädaolukorra lahendamise plaan. Terminalile omistatud ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 sertifikaadid. Terminali ohutuse tagamise süsteemi eesmärgiks on terminalis suurõnnetuste ja muude ohtlikke sündmuste või juhtumite ennetamine, mis võivad põhjustada kahjustusi inimeste tervisele või keskkonnale ning tekitada materiaalset kahju. Seatud eesmärkide saavutamiseks järgib AS DBT BCT Terminal järgmiseid põhimõtteid: suurõnnetuste ja muude ohtlikke sündmuste ennetamine on ettevõtte tegevuse prioriteediks; kaasaegse ja ohutu töötehnoloogia kasutamine terminalis; süsteemne lähenemine tööstusohutuse tagamisele; riskide operatiivjuhtimine; iga töötaja personaalne vastutus ettevõttes vastuvõetud tööstus -, keskkonnakaitse- ja tööohutuse nõuete järgimise eest; aja-, inim-, finants- ja muude ressursside olemasolu tagamine suurõnnetuste ja muude ohtlikke sündmuste ennetamiseks; töötajate ja väliste huvitatud osapoolte teaduslikkuse tõstmine ettevõtte tegevusest tööstusohutuse, kriisiolukorra ennetamise ja likvideerimise valmiduse valdkonnas; tööstusohutuse seadusandluse nõuete järgimine; ettevõtte juhtkonna pühendumus tööstusohutuse tagamise küsimustele; järjepidev ohutuse tagamise süsteemi parendamine t erminalis. 18 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on: Sillamäe linna üldplaneering: Sillamäe linna üldplaneering on kehtestatud Sil lamäe Linnavolikogu 26.09.2002 määrusega nr 43/102-m. Sillamäe sadama, sh tootmisterritooriumi piirkonnas on üldplaneeringut muudetud järgmise detailplaneeringuga: Sillamäe Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajat e 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa -alade ja nendega piirnevate alade 14 detailplaneering (Sillamäe sadama detailplaneering; OÜ E-Konsult töö nr E1019). Nimetatud detailplaneering muudab linna üldplaneeringut kogu Sillamäe sadama ala ulatuses. Üldplaneeringuga tasandil tuleb hinnata ka kavandatava tegevuse suhtes planeerimisseaduse § 95 kohaldamise vajadust. See käsitleb olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) asukohavalikut – see valitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel ja tuleb kaaluda mitut asukohta. Planeerimisseaduse § 95 lg 2 alusel vastuvõetud 15 olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja punkt 2 järgi on ORME „ohtlikud, A- või B- kategooria ettevõtted, milles käideldakse mür giseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B- kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlik ke aineid, segusid või tooteid, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld - või detailplaneeringuga“. Sillamäe sadam on ORME, terminali laiendamisega ei väljuta üldplaneeringuga kehtestatud sadama-ala piiridest, ning ka olemasolev BCT terminal vastab määruse nr 102 punkt 2 määratlusele. Seega ei kohaldata kavandatava terminali laiendusele kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise nõuet. Sillamäe sadama detailplaneering: 2006. aastal kinnitatud detailplaneeringu koostamise eesmärk oli planeeritava maa-ala maakasutuse ja ehitusõiguse määramine ning sadama ala maa (sadama funktsionaalseks tegevuseks kasutatava maa) määramine. Oluline on ka märkida, et sadama detailplaneeringuga on määratud ehitusõi guse põhimõtetena, et ehitiste arv ning paiknemine planeeringualal määratakse ehitusprojektiga. Detailplaneeringut on hiljem krundipiiride osas täpsustatud eesmärgiga korrastada 16 Sillamäe sadama maa-ala maakasutust - Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ liigitati sadamaehitiste maa tootmismaa sihtotstarbega maade hulka (tootmismaa on t ootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa). Planeeringus on arvestatud võimalikult erineva funktsionaalsusega terminalide rajamise võimalusega. Kesk tn 2c (pindala ca 12,49 ha), Kesk tn 2n (pindala ca 4,78 ha) ning lähipiirkonna maakasutuse sihtotstarve on detailplaneeringu järgi tootmismaa (vt. 14 Kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 12.07.2006 otsusega nr 38-o "Detailplaneeringu kehtestamine" 15 kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 16 Sillamäe sadama territooriumi (katastriüksused Kesk 2d (välja arvatud Päite paekalda ala), Kesk 2, Kesk 2u, Kesk 2a, Kesk 2n, Sõtke 1d, Kesk 2p, Ehitajate 3, Ehitajate 1h, Ehitajate 1k, Ehitajate 6, Ehitajate 1a ja Kesk 2j) detailplaneering. Koostaja OÜ E-Konsult (töö nr E1250), kehtestatud Sillamäe Linnavalitsuse 02.02.2012 korraldusega nr 74-k. AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 19 Joonis 3). Joonis 3. Väljavõte Sillamäe sadama territooriumi detailplaneeringu põhijoonisest (OÜ E - Konsult töö nr E1250) Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ kehtestati Ida-Viru maavanema 11.07.2003 korraldusega nr 130. Maakonnaplaneering määratleb rohelise võrgustiku ning väärtuslike maastike paiknemise Ida-Virumaal, seab tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ning annab soovitused väärtuslikel maastikel tegutsemiiseks. Teemaplaneeringu tulemused on alusmaterjaliks linnade ja valdade üldplaneering ute koostamisel ja täiendamisel, jm . Rohelise võrgustiku osas on teemaplaneeringus välja toodud perspektiivsete kaitsemetsade asukohad ning säilitamise vajadus. Sillamäe sadama territooriumil ei paikne ükski teemaplaneeringus määratletud väärtuslik maastik, samuti ei ole territoorium rohevõrgustiku osaks. Ida-Viru maakonnaplaneering: Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud 1999. aastal. Koostamise lõppjärgus (esitatud 2016. a aprills järelevalvesse) on uus maakonna- planeering, mis sätestab maakonna ruumilise arengu põhisuunad ja annab tingimused üldplaneeringute koostamiseks. Uue maakonnaplaneeringu järgi on Sillamäe sadama puhul oluline juba planeeritud alade kasutuselevõtmine. Kokkuvõttes saab järeldada, et AS DBT Sillamäe keemiaveoste terminali laiendamine Kesk tn 2c ja Kesk tn 2n kinnistutel on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimis-dokumentidega, nende muutmine või täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik. 20 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Olemasoleva terminali rajamise keskkonnamõju Kesk tn 2c kinnistule hinnati 2007. aastal „Sillamäe keemiaveoste terminali ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“ aruandes (OÜ E-Konsult E1084). Kesk tn 2n kinnistule ammoniaagimahutite paigutamise keskkonnamõju eelnevalt hinnatud ei ole. Terminali laiendamisel kasutatakse sama tehnoloogiat, mis olemasoleva terminali rajamisel. Rajatakse täiendavad ammoniaagi ja vedelväetise mahutid ning täiendav avariitõrvik. Uusi estakaade ega kaisid ei rajata, kuid mõnevõrra suurenevad nii raudteetsisternide tühjendamiskiirus kui hoiumahutitest laevale laadimise kiirus. Laiendamise tulemusena suureneb ammoniaagi kaubakäive kuni 1,5 korda ja vedelväetisel kuni 1,85 korda. Kavandatava tegevuse mõjuallikateks on täiendavalt rajatavad mahutid ja avariitõrvik, sh ajutise mõjuallikana nende ehitamine. Ehitustegevuse mõju on eelkõige seotud võimaliku mõjuga pinnasele ja põhjaveele. Varasemate mõju hindamiste käigus on järeldatud et sadama-alal toimuv ehitustegevus ei põhjusta olu list müra jm häiringut. Kuna laiendusega ei kavandata uusi juurdepääse sadamale, ei ole põhjust käesoleva KMH raames detailselt hinnata sadama-alale sisenevate ja sealt väljuvate ehitusmaterjali jm veokite avaldatavat mõju. Tavapärase tegevuse avaldatav m õju on eelkõige seotud saasteainete heitega välisõhku. Rajatakse uued välisõhu saasteallikad (mahutid, avariitõrvik). Kuna suurenevad ka laadimisvõimsused ja kaubakäive, tuleb hinnata ka olemasolevate saasteallikate hetkheite ja aastase saastekoormuse suurenemisega kaasneda võiva keskkonnamõju olulisust. Samas ei muutu oluliselt õhusaaste mõjuala ulatus – kui lähtuda eeldusest, et välisõhu 17 saasteallikate mõjuala määrab ära selle 50-kordne kõrgus ja uute allikate kõrgus on sama, mis vastavatel olemasolevatel saasteallikatel, on maksimaalseks mõjualaks ring raadiusega 3,74 km (kõrgeima olemasoleva saasteallika – tõrviku – absoluutkõrgus on 74,8 m). Samas on olemasoleva ja uue tõrviku vahekaugus ligikaudu 100 m, st teoreetiline mõjuala praktiliselt ei muutu. Tegelik tõrviku mõjuala on oluliselt väiksem – maksimaalse koormusega töötamisel tekib tõrviku hajumismaksimum ca 500 m kaugusel saasteallikast ja maksimaalsed hajumiskontsentratsioonid ebasoodsates ilmastikutingimustes jäävad alla 1 % saastetaseme piirväärtusest. Hajumiskontsentratsioonide järgi on terminali seadmetest suurima mõjualaga ammoniaagimahutid ja laadimiskaid – maksimaalse lubatud hetkheite korral tekib ebasoodsates hajumistingimustes 3,7 km kaugusel 18 arvutuslik saastetase, mis moodutab ca 1-2 % NH 3 saastetaseme piirväärtusest . 17 vastavalt Keskkonnaministri 12.11.2013 määrusele nr 66 „Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa vormid ning loataotluse sisule esitatavad nõuded “ 18 Hajumist hinnatud Keskkonnaministri 22.09.2004 määruse nr 120 lisa 3 toodud arvutusmetoodikaga AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 21 Terminalist ärajuhitava heitvee kogus ei suurene, kuna lekkekindla pinnakattega alade osakaal jääb samaks – avariivann, kuhu tulevad uued vedelväetise mahutid, on juba välja ehitatud. Kuna kavandatav terminali laiendus hakkab kasutama Sillamäe sadama olemasolevat või varasemalt planeeritud taristut, sh raudteed ja kaisid ning prognoositav kaubakäive ei ületa koosmõjus teiste kavandatavate tegevustega Sillamäe sadama projekteeritud kaubakäivet 12 mln t/a, ei ole põhjust käesoleva KMH raames detailselt hinnata sadama- alale siseneva ja sealt väljuva kaubatranspordi avaldatavat mõju . Kõige suurema ulatusega on terminali mõjuala suurõnnetuse korral – suuremahulise ammoniaagilekke korral ulatub mürgise kemikaalipilve ohuala R o 4 300 m kaugusele. Mõjutatavateks keskkonnaelementideks on õhk, pinnas, põhjavesi, heitvee ärajuhtimise kaudu merekeskkond, kavandatava tegevuse mõjualasse jäävad inimesed ja hooned. Lähtuvalt ptk 3 toodud asukoha keskkonnatingimuste ülevaatest ja kavandat ava tegevuse iseloomust ei käsitleta KMH aruandes detailselt mõju taimestikule, loomastikule ja rohevõrgustikule ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele. Natura eelhindamine (Lisa 2) järeldab, et mõju Päite loodusalale ja selle ka itse- eesmärkidele puudub täielikult. Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjustatud keskkonnamõju minimeerimiseks välja töötatud leevendusmeetmed. Projektlahendusega ja laiendatud terminali käitamisega tuleb tagada vastavus õigusaktide ja parimale võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. KMH käigus hinnatakse (hindamismetoodikaid kirjeldatud ptk 6) : mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile; mõju välisõhu seisundile ja lõhnaainete levik, sh koosmõju teiste käitiste saasteallikatega; müra ja vibratsiooni mõju; jäätmeteke ja jäätmete käitlusega kaasneda võiv keskkonnamõju; tegevusega kaasnevaid riske ja suurõnnetuse ohtu; mõju maakasutusele; mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu – olemasoleva keemiaveoste terminali laendamine, mis on kooskõlas Sillamäe Sadama arenguplaanidega ja vastab strateegilistele planeerimisdokumentidele - ei kaasne sellega ulatuslikumat sotsiaal- majanduslikk mõju, mida peaks KMH käigus hindama. 22 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse k eskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tu nnustatud põhimõtteid ja 19 metoodikaid .Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Viiakse läbi õhusaaste modelleerimine (mudel AEROPOL või mõni muu atmosfääriõhu kaitse seadusele vastav mudel) ja müratasemete modelleerimine (programm SoundPlan), samuti kemikaaliriskide hindamine lähtudes AS DBT Sillamäe keemiaveoste terminali kaasajastatud riskianalüüsist. Töö käigus valitakse / täpsustatakse sobivaimad hindamismeetodid ja tehnikad vastavalt kerkivatele vajadustele. Olulise hindamise osana kasutatakse geograafilisel infosüsteemil (GI S) baseeruvaid analüüsimeetodeid. Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida; hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega kehtestatud või muude üldtunnustatud metoodikatega saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete rakendamise nõudeid. Näiteks kui tehnoloogilisele prot sessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. KMH käigus selgitatakse välja kavandatava tegevuse etapid, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust, põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas p öördumatuid muutusi või seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. 19 T. Põder 2005: „Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine”; 126 lk; elektrooniline versioon http://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 23 Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb), oluline neg atiivne mõju, väheoluline negatiivne mõju, neutraalne mõju või mõju puudub, väheoluline positiivne mõju, oluline positiivne mõju, väga oluline positiivne mõju. Alternatiivide võrdlemise metoodika: keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. Sellel põhimõttel tuginevad ptk 2 toodud selgitused võimalike asukohaalternatiivide puudumise kohta. KMH programmi ptk 2 toodi kavandatava tegevuse kohta välja 3 alternatiivi. Samas on alternatiivi 2 (arendaja kavandatud tegevus piiratud mahus) väljatöötamine ja kaasamine alternatiivide võrdlemisse põhjendatud ainult juhul, kui alterna tiivi 1 (arendaja kavandatud tegevus) puhul ilmneb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida on võimalik leevendada kavandatava tegevuse mahu vähendamise kaudu. Sisuliste alternatiivide vähesus mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendis lk 78 toodu: „Keskkonnamõju hindamisel tuleb määrata alternatiivide paremusjärjestus. Nende kvalitatiivsete või kvantitatiivsete plusside ega miinuste pelgast loetelust paremusjärjestuse määramiseks ei piisa, välja arvatud lihtsad juhtumid, kus alternatiive ja mõjusid on suhteliselt vähe ja/või nad on silmatorkavalt erinevad.“ Kui tuleb võrrelda 2 alternatiivi – arendaja soovitud lahendust ja 0-alternatiivi - on need silmatorkavalt erinevad ja otsust on võimalik teha lähtudes eelistatud alternatiivi rakendamisega seotud keskkonnamõju olulisuse määrast. Kui üritada igal võimalikul juhul rakendada väiksema keskkonnamõjuga alternatiivi eelistamist, kuigi ka teiste alternatiivide korral ei ilmne olulist keskkonnamõju, oleks arendustegevuse võimalused piiratud jääkreostusobjektide likvideerimise ja jms, kuna muudel juhtudel on 0 -alternatiivi keskkonnamõju alati väiksem. Lähtudes kogemustest sarnaste projektidega on a lternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada hindepunktide andmise skeemi, kus hindepunktid on antud intervallskaalal. Juhul, kui avaldatav mõju on mõõdetav piirväärtuste suhtes, siis on mõjuskaala seotud piirväärtusega. Muudel juhtudel on tegemist eksperthinnanguga su htelisel skaalal. Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide hindamisel kasutatavad hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0), väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju (+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba olemasoleva terminali jm Sillamäe sadamas ja tööstusalal toimuvate tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast tegevusest. Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, sotsiaal-majanduslikud mõjud. Ehitusaegsed mõjud moodustavad eraldi rühma. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, kuid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3 komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1). 24 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine : KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist , KeHJS § 20 nõuetest, ning arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded ja tingimused edasiste tegevuslubade taotlemiseks. Keskkonnamõju hindamine tehakse sellises mahus, et selle järeldusi saab arvestada ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljastamisel. Aruanne koostatakse detailsusega, mis võimaldab väljastada keskkonnatingimusi ka keskkonnalubade taotlemisel. AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 25 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS -s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. KMH läbiviimise etapid (KeHJS 19.11.2016 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 2. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikenda da), seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni märtsini 2018. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Tabel 2. KMH läbiviimise etapid Etapi peamise tegevused, toimumise KMH etapp Läbiviimise aeg kestus, muu asjakohane teave Sillamäe Linnavalitsuse 06.10.2016.a korraldus nr 546-k KMH algatamine 24.11.2016 Algatamisotsuse muutmine vastavalt AS DBT taotlusele korraldusega 648-k 14 päeva jooksul pärast asjakohase 11.10.2016 ja KMH algatamisest teavitamine otsuse tegemist: kirjalikult ja teade 29.11.2016 Ametlikes teadaannetes Eksperdirühm koos arendajaga koostavad Programm koostatakse vastavalt KeHJS november-detsember KMH programmi (eelnõu) § 13 nõuetele. 2016 Arendaja esitab KMH programmi (eelnõu) Programm esitatakse Sillamäe jaanuar 2017 otsustajale Linnavalitsusele Nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine Sillamäe Linnavalitsus 14 päeva jooksul jaanuar-veebruar asjaomastele asutustele seisukoha KMH programmi saamisest 2017 esitamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma KMH programmi kohta seisukoha esitamine pädevusvaldkonnast, 30 päeva jooksul veebruar 2017 otsustajale KMH programmi saamisest Otsustaja kujundab asutuste seisukohti Otsustaja seisukoht KMH programmi arvestades oma seisukoha 14 päeva veebruar-märts 2017 asjakohasuse ja piisavuse kohta jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest KMH programmi täiendamine, seisukohtade Eksperdirühm teeb koos arendajaga arvestamata jätmise põhjendamine. vajaduse korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab märts 2017 Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud seisukohtade arvestamist või põhjendab programmi arvestamata jätmist Otsustaja kontrollib esitatud programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist 14 Täiendatud programmi kontrollimine märts-aprill 2017 päeva jooksul programmi saamisest. Vajaduse kaasatakse asjaomane asutus, kelle seisukohta ei ole arvestatud. 26 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Etapi peamise tegevused, toimumise KMH etapp Läbiviimise aeg kestus, muu asjakohane teave Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul programmi saamisest märts-aprill 2017 väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku Kestusega vähemalt 14 päeva aprill 2017 väljapaneku Esimesel võimalusel pärast avalik Arendaja koostöös otsustajaga korraldab väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste aprill 2017 KMH programmi avaliku arutelu analüüsimist KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja 30 päeva jooksul avaliku arutelu Mai 2017 vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest vastamine Esimesel võimalusel arvestades Arendaja esitab KMH programmi otsustajale programmi täiendamisest ja vastuste Mai 2017 nõuetele vastavuse kontrollimiseks saatmisest Otsustaja kontrollib KMH programmi 30 päeva jooksul KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi Juuni 2017 saamisest nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes 14 päeva jooksul otsuse tegemisest Juuni 2017 Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi keskkonnamõju 2 kuu jooksul programmi esitamisest Juuli 2017 hindamise ja koostab KMH aruande otsustajale Arendaja esitab KMH aruande otsustajale Esimesel võimalusel Juuli 2017 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust 21 päeva jooksul KMH aruande nõuetele ja edastab selle asjaomastele August 2017 saamisest asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus esitab otsustajale KMH 30 päeva jooksul KMH aruande September 2017 aruande kohta seisukoha saamisest Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste September 2017 KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse seisukohtade saamisest kohta Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused Töö tegemiseks vajaliku aja jooksul ja täiendused ning selgitab seisukohtade Oktoober 2017 (sõltub seisukohtade arvust ja sisust) arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud Esimesel võimalusel Oktoober 2017 aruande Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud aruannet, sh asjaomaste asutuste 14 päeva jooksul KMH programmi seisukohtade arvestamist või arvestamata saamisest. Asjaomase asutuse seisukoha November 2017 jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse küsimisel lisandub 30 päeva asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust 14 päeva jooksul aruande saamisest November 2017 väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku Kestusega vähemalt 21 päeva Detsember 2017 väljapaneku Avaliku väljapaneku käigus laekunud Töö tegemiseks vajaliku aja jooksul Detsember 2017 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 27 Etapi peamise tegevused, toimumise KMH etapp Läbiviimise aeg kestus, muu asjakohane teave ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste (sõltub laekunud arvamuste arvust ja analüüs sisust) Esimesel võimalusel pärast avaliku Arendaja koostöös otsustajaga korraldab väljapaneku lõppu ja laekunud arvamuste Detsember 2017 KMH aruande avaliku arutelu analüüsimist KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja 30 päeva jooksul avaliku arutelu Jaanuar 2018 vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest vastamine Esimesel võimalusel arvestades Arendaja esitab KMH aruande otsustajale programmi täiendamisest ja vastuste Jaanuar 2018 nõuetele vastavuse kontrollimiseks saatmisest Otsustaja edastab KMH aruande Esimesel võimalusel Jaanuar 2018 asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab 30 päeva jooksul aruande saamisest Veebruar 2018 kooskõlastamata KMH aruande Tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul kooskõlastuste kooskõlastustele, kontrollib otsustaja Märts 2018 saamisest kooskõlastuste saamisel aruande vastavust Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele Esimesel võimalusel Märts 2018 vastavaks tunnistamise otsuse Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes 14 päeva jooksul otsuse tegemisest Märts 2018 Teadaannetes 28 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 8. ANDMEID KMH OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja Sillamäe Linnavalitsus Kesk 27 40231 Sillamäe Kontaktisik: Veronika Grezeva, keskkonnaspetsialist e-post [email protected], [email protected] tel 392 5700, 392 5731 Arendaja AS DBT Kesk 2C 40231 Sillamäe tel 664 6505 Kontaktisik: Georgi Hrenov e-post [email protected] tel 56 474 865 Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko Aadress: Raekoja plats 8, 51004 T artu; Lennuki 22, 10145 Tallinn . Kontaktisik: Juhan Ruut (Tel 740 9804, 55 16 423 E-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Töörühma liige Vastutav valdkond KMH juhtekspert (litsents KMH0155), projektijuht. Hinnatavad valdkonnad: parimale võimalikule tehnikale vastavus, mõjud Juhan Ruut inimese varale, tervisele ja heaolule, sh riskide ja suurõnnetuse ohu hindamine, mõju maakasutusele, jäätmeteke ja jäätmekäitluse mõju. Alternatiivide võrdlemise läbiviimine. KMH aruande koostamine. Marek Bamberg Välisõhu ekspert – saasteainete heitkogused ning saastetasemete ja lõhna Krista Aidak modelleerimine) Tõnn Tuvikene Veekeskkonna ekspert – mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele Veiko Kärbla müra ja vibratsiooni ekspert, sh müra modelleerimine Riin Kutsar Natura eelhindamine AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 29 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) . Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 3. Tabel 3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvi tatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Sillamäe Linnavalitsus Otsustaja - Looduskaitse korraldus ja järelvalve. Organisatsiooni Keskkonnaameti Põhja töö eesmärgiks on hoida ja kaitsta Eesti looduslikku Teavitatakse e-kirjaga regioon tasakaalu Looduskaitse korraldus ja järelvalve. Vastutab ja Keskkonnaministeerium, koordineerib seadusandlust, vastutada ja Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnainspektsioon koordineerida rahvusvahelisi konventsioone, leppeid ja ühinguid Päästeameti Ida Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Päästekeskus Ohutusnõuete kontroll kemikaalide ja surveseadmete Tehnilise Järelvalve Amet Teavitatakse e-kirjaga käitlemisel Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseameti Ida talitus Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus Ida-Viru Maavalitsus Maakonna tasandil avalike huvide kaitsja Teavitatakse e-kirjaga Riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja Toila Vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Inimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine. Arengu Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni organisatsioonid ja suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga kodanikeühendused - Eesti tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel Keskkonnaühenduste Koda Sillamäe Sadam AS Kinnisasja omanik Teavitatakse e-kirjaga 30 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Teavitatakse kohaliku Naaberkinnisasjade omanikud elukeskkonnast meedia kaudu Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna Teavitatakse kohaliku Piirkonna elanikud elanike elukvaliteeti meedia kaudu Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teada- annetes). Informatsioon avalikustatakse Sillamäe Linnavalitsuse kodulehel * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 31 10. KASUTATUD KIRJANDUS Peamised õigusaktid Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Kemikaaliseadus „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“. Majandus- ja taristuministri 11.02.2016 määrus nr 10 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1 Vastu võetud 01.03.2016 nr 18 MTM. Kehtib 05.03.2016. Riiklikud andmebaasid Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register http://www.muinas.ee/register Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ Muud allikad AS BCT Sillamäe keemiaveoste terminali ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ E- Konsult töö nr E1084, Tallinn 2007 Ida-Viru maakonnaplaneering http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 11.07.2003.a korraldusega nr 130) http://ida-viru.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused-kehtestatud- 2003-a.- Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Paite_MKA_KKK_2010_2019.pdf 32 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Sillamäe Kesk 2 (osaliselt), Kesk 2B, Kesk 2C, Kesk 2E, Kesk 2F, Ehitajate 1A, Ehitajate 1D, Ehitajate 1E, Ehitajate 1G, Ehitajate 1H, Ehitajate 1K, Ehitajate 3/1, 3/2, Türsamäe, Sõtke 1, Sõtke 2/17 maa-alade ja nendega piirnevate alade detailplaneering (Sillamäe sadama detailplaneering; OÜ E-Konsult töö nr E1019; kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 12.07.2006.a otsusega nr 38-o) http://www.sillamae.ee/kehtestatud-detailplaneeringud/- /asset_publisher/Mxz8bsS3KMuY/content/sillamae-sadama-detailplaneering Sillamäe linna üldplaneering (kehtestatud Sillamäe Linnavolikogu 26.09.2002.a määrusega nr 43/102-m) http://www.sillamae.ee/uldplaneering Sillamäe sadama territooriumi (katastriüksused Kesk 2d (välja arvatud Päite paekalda ala), Kesk 2, Kesk 2u, Kesk 2a, Kesk 2n, Sõtke 1d, Kesk 2p, Ehitajate 3, Ehitajate 1h, Ehitajate 1k, Ehitajate 6, Ehitajate 1a ja Kesk 2j) detailplaneering (koostaja OÜ E-Konsult, töö nr E1250; kehtestatud Sillamäe Linnavalitsuse 02.02.2012.a korraldusega nr 74-k) http://www.sillamae.ee/kehtestatud-detailplaneeringud/- /asset_publisher/Mxz8bsS3KMuY/content/sillamae-sadama-territooriumi-detailplaneering Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Ida-Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn 2014 http://airviro.klab.ee/uploads/kkisilla_21012015.pdf EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi keskkonnamõju hindamise programm. Skepast & Puhkim OÜ, juhtekspert Eike Riis. Programm tunnistatud nõuetele vastavaks Sillamäe Linnavalitsuse 08.12.2016 korraldusega nr 665-k. AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 33 LISAD 34 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1 SILLAMÄE LINNAVALITSUSE 06.10.2016 KORRALDUS NR 546-K AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 35 36 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 37 38 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 1.2 SILLAMÄE LINNAVALITSUSE 24.11.2016 KORRALDUS NR 648-K AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 39 40 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 41 LISA 2. NATURA EELHINDAMINE Algversioon esitatud EuroChem Terminal Sillamäe Aktsiaseltsi keskkonnamõju hindamise programmi koosseisus (koostanud Skepast & Puhkim OÜ, juhtekspert Eike Riis; programm tunnistatud nõuetele vastavaks Sillamäe Linnavalitsuse 08.12.2016 korraldusega nr 665- k). Hinnatud rakendatavust AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamisele. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Planeeringutega tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindami ne. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised 20 loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, ku i tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Natura-eelhindamise eesmärgiks (vt joonis 2, I etapp -kujutatud oranžiga) on läbi alljärgnevate sammude välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt olulise mõjuga või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise t ulemusena peetakse olulise mõju kaasnemist tõenäoliseks, tuleb asuda teise etapi, st asjakohase hindamise juurde. Käesolev Natura eelhindamine teostatakse tuginedes olemasolevatel materjalidel (EELIS, standardsed andmevormid jms) ning planeeritava ala pii rkonnas koostatud töödel. Natura eelhindamise eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude tuvastada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 võrgustiku aladele ja välja selgitada Natura hindamise jätkamise (jär gmistesse etappidesse liikumise) vajadus kõigi mõjualas asuvate Natura 2000 alade puhul. 20 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf 42 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 43 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on AS DBT Sillamäe BCT terminali tootmisterritooriumile püstitada kaks ammoniaagimahutit mahuga á 30 000 tonni, kaks vedelväetisemahutit mahuga á 20 000 tonni, viis karbamiidimahutit á 5 000 tonni ja ammoniaagiaurude põletamise tõrvik. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda tootmisterritooriumi piiri. Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 3. Kavandatavale terminalile lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Päite loodusala, mille lähim punkt asub tootmisterritooriumist 50 m kaugusel. Päite loodusala (registrikood RAH0000170) asub Ida -Viru maakonnas Toila vallas ja kulgeb piki Põhja-Eesti paekallast ligi 10 km pikkuselt alates Pühajõe külast kuni Sillamäe linnani. Loodusala pindala on 128,8 ha. Päite loodusala kuulub kahte maastikurajooni:  Põhja-Eesti rannikumadalik – kitsas maariba mere ja Põhja-Eesti paekalda vahel;  Viru lavamaa – lubjakiviplatoo Põhja-Eesti paekaldast lõuna pool. Joonis 2. Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üldskeem 44 AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH Natura loodusala ühtib täielikult Päite ma astikualaga (registrikood KLO1000206). Samuti ühtib loodusala ja maastikukaitseala kaitse -eesmärk, milleks on loodusdirektiivi 21 I lisa elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (9180*, esmatähtis elupaigatüüp) ning lubjakivipaljandite (8210) – kaitse. Elupaigatüüpide paiknemine Päite loodusalal on toodud joonisel 4. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks – Voka (kahes lahustükis, 43,7 ha) ja Konju (34,6 ha) – ning üheks piiranguvööndiks – Päite (49,8 ha). Sillamäe linna poolsesse ossa jäävad Päite piiranguvöönd (klindipealne osa) ja Voka sihtkaitsevöönd (klindinõlv ja klindialune osa; looduslik sihtkaitsevöönd, mis on näidatud joonisel 5. Päite piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pankranniku ning pangapealse maastikuilme säilitamine. Voka sihtkaitsevööndi kaitse - eesmärk on panga ja pangametsade koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Natura 2000 võrgustiku alad on siseriiklikult ka itstud kaitstavate loodusobjektide kaitse kaudu. Päite loodusala kaitse tagatakse Päite maastikukaitseala kaitse kaudu. Loodusala kaitsekorralduslikud juhised on esitatud Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 22 2010-2019. Joonis 4. Elupaigatüüpide paiknemine Päite loodusalal. Rohelisega on tähistatud elupaigatüüp 9180*. Väljavõte Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava kaardist 5 Joonis 5. Vööndite paiknemine Päite loodusalal. Lühendid: skv – sihtkaitsevöönd, pv – piiranguvöönd. Väljavõte Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava kaardist 3 21 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 22 Päite maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010 -2019, Keskkonnaamet http://www.keskkonnaamet.ee/kkk/Paite_MKA_KKK_2010_2019.pdf AS DBT BCT Sillamäe terminali laiendamise KMH 45 Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura -alale Kaitsekorralduskava järgi ei kuulu tegevus Sillamäe sadama territooriumil (Kesk tn 2c ja Kesk tn 2n kinnistutel) Päite loodusala ohutegurite hulka. Sillamäe sadama territoorium on suletud ning läbipääs loodusalale sadama suunast puudub. Samuti ei kaasne mahutipargi laiendamisega eelpoolnimetatud ohutegurite süvenemine, mistõttu ei avalda kavandatav tegevus Päite loodusalale ja selle kaitse -eesmärkidele negatiivset mõju. Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Päite loodusalale ning ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata. Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 24. jaanuar 2017. a. 10:52 Adressaat: Keskkonnaministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaamet; Keskkonnaameti P�hja regioon; Keskkonnainspektsioon; Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa b�roo; P��steamet; P��steameti Ida p��stekeskus; TJA - Avalik; Terviseamet; Terviseameti Ida Talitus; Toila vald; Vaivara vald; Sillam�e Sadam AS; AS DBT; T�nis Kalberg Teema: Keskkonnam�ju hindamise programmi kohta seisukoha k�simine Manused: AS DBT KMH programmi eelnou_16012017.pdf; DBT KMH programmi kohta seisukoha kusimine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud