Hoonestusloa taotlus

Ösel Aquafarms OÜ Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 [email protected] 16.01.2017 Kesknõmme kalakasvatuse hoonestusloa KMH programmist Tehnilise Järelvalve Amet algatas 15.11.2016 Ösel Aquafarms OÜ hoonestusloa menetluse ja sellega koos keskkonnamõju hindamise (KMH). Vastavalt KeHJS § 13 on juhtekspert (Kuido Kartau, litsents KMH 0034, ettevõttest Hendrikson&Ko) koostöös ekspertrühmaga ning arendajaga koostanud KMH programmi. Käesolevaga esitame teile vastavalt KeHJS §15 1 lg 1 KMH programmi edasiseks menetlemiseks. Lisa 1. KMH programm (16.01.2017). Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Ösel Aquafarms OÜ Registrikood: 12740506 [email protected]  Versioon 16.01.2017/// TÖÖ NR 2296/16 Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 2296/16 Tartu-Tallinn 2017 Kuido Kartau Juhtekspert KMH litsents KMH 0034 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 3 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ....................................... 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ................................................................................. 7 2.1. Alternatiivid ................................................................................................. 15 Asukoha alternatiividest ...................................................................................... 15 Reaalsed alternatiivid ja tehnoloogilised all -alternatiivid ...................................... 15 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................... 17 3.1. Asustus ja majandustegevus ........................................................................ 17 3.2. Maastik, maakasutus ja detailplaneeringu piirkond ....................................... 19 3.3. Geoloogilised tingimused ............................................................................. 20 3.4. Kliima, Tagalahe hüdrodünaamika ja rannaprotsessid ................................... 22 3.5. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 200 võrgustiku alad ............................. 25 3.6. Merevee kvaliteet ja vee-elustik ................................................................... 31 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................ 41 4.1. Euroopa liidu Sinimajanduse strateegia ........................................................ 41 4.2. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 ............................. 42 4.3. Ruumilised planeeringud .............................................................................. 42 4.4. Muud load kalakasvatuse rajamiseks ........................................................... 47 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID.............................................................. 49 5.1. Mõju merevee kvaliteedile ja vee-elustikule .................................................. 49 5.1.1. Kompenseerivad meetmed .................................................................... 54 5.1.2. Mõju vee-elustikule ............................................................................... 55 5.2. Mõju looduskaitse objektidele ...................................................................... 56 5.3. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ................................................... 56 5.4. Vastavus parimale võimalikule tehnikale ...................................................... 57 5.5. Muud keskkonnamõjud ................................................................................ 58 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD ........................................................................................... 60 Teostatavad uuringud ......................................................................................... 61 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA .............................. 63 8. ANDMED KMH OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........................................................................................ 65 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ..................................................................................................... 67 9.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................ 68 Versioon 16.01.2017 4 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm LISAD ....................................................................................................................... 69 Lisa 1. Keskkonnamõju hindaja hea tava ................................................................. 69 Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 5 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT 1 Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmmel (katastriüksusel 30101:002:0286) Tagalahe rannal asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kavatsus on kalakasvatus renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks . Kavandatavaks tegevuseks on Kesknõmme kalakasvatuse renoveerimine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kala (vikerforell jms) kasvatamine. Asukohaks on Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme katastriüksus (30101:002:0286) ja selle lähedane mereala. Maismaal (st Kesknõmme katastriüksusel) asuvad kalakasvatusbasseinid ja enamus veepuhastussüsteemi seadmetest, meres paikneb veevõtu kollektor ja heitvee väljalask (torujuhtmed). Joonis 1.1 Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul (aluskaart: Maa-amet 2016). 1 Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on tegemist Kihelkonna vallaga, kuid seoses haldusterritoriaalse korralduse muutusega ühinetakse loodava Saaremaa vallaga. Edasises KMH protsessis korrigeeritakse kohaliku omavalitsuse alast informatsiooni vastavalt reaalselt toimuvatele muutustele. Haldusterritoriaalse korralduse muudatus jõustub pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi oktoobris 2017. Versioon 16.01.2017 6 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 1.2 Kesknõmme kalakasvatuse olemasolevasse basseini kavandatavad ca 10 ringikujulist basseini ja põhimõtteline veehaarde kollektor (mille maksimaalne pikkus on kuni 700 m ja joonisel esitatust kaugemale merre ulatuv). Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask (veevõtu ja heitvee toruotste asukohad on erinevas kohas). Joonis 1.3 Kesknõmme kalakasvatuse visualiseering (loodud GoogleEarth keskkonnas). Kollane nool illustreerib veevõtu kollektorit ning punane nool heitvee väljalasku. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatavaks tegevuseks on Kesknõmme kalakasvatuse renoveerimine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kasvatavaks kalaks on forell. Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt on kalakasvatuse juurdekasv 4500 tonni aastas (kasutatav sööda kogus ca 5000 tonni aastas). Basseinidesse lastakse orienteeruv alt kuni 1 kg kaaluga kalad ja kasvatatakse neid 0,5 – 1,5 aastat. Algselt basseinidesse lastud kala massi (kuni ca 2000 t) võrra on suurem ka summaarne aastane väljapüük. Kalakasvatuse olulisimaks osaks on ringikujulised kalakasvatuse basseini d (eeldatavasti 10 tk), mis rajatakse vana kalakasvatuse mereäärse ris tkülikukujulise basseini sisse. Basseinide vaheline osa täidetakse tõenäoliselt pinnasega ja kujundatakse kõvakattega ala basseinide teenindamiseks. Ringikujulised basseinid võimaldavad vee suhteliselt korrapärast keerlemist ja tsentrifugaaljõu toimel tsentrisse koguneva kalade väljaheidete eraldamist väga kiiresti ja oluliselt kontsentreeritumana kui nö vees keskmisena. 2 Kalakasvatuse jaoks vajalik merevesi võetakse veevõtu kollektoriga, mis paikneb rannast ca 700 meetri kaugusel 10 meetri sügavusel meres. Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Kalakasvatuses kasutatud merevesi suunatakse heitvee väljalasuga tagasi merre. Suublaks on Tagalaht, mis on Soela väina rannikuvee veekogumi (EE_10) osa. Planeeritav veevõtt, samuti heitvee kogus, on 3 3 suurusjärgus kuni 100 miljonit m (arvutuslikult 99,5 miljonit m ) aastas. Veevõtu kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber (pindalaga orienteeruvalt kuni 100 ruutmeetrit), mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse. Heitvee väljalask on kalakasvatuse maismaal paiknevast o sast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava (võib kasutada ka vee merre hajutamiseks kambrit). Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asu vad üksteisest mõnevõrra eemal. Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetoru de läbimõõt on kuni 2 meetrit. 2 Merevee võtmine kalakasvatusse on vajalik eeskätt kahel põhjusel. Esiteks kasvatatavate kaladele sobiva veetemperatuuri ja hapniku tagamiseks (lisaks toimub vee täiendav aereerimine) ning teiseks söödajäänuste ja kalade väljaheidete eraldamiseks basseinid est. Kasvatatavad forellid vajavad normaalseteks elutingimusteks ja kasvamiseks hapnikurikast vett võimalikult optimaalse temperatuuriga . Ilma veevahetuseta tarbiksid kalad basseinide vees sisalduva hapniku ja suvisel perioodil soojeneks ilma täiendava jahedama merevee lisamiseta basseinide vesi üle sobiva temperatuuri. Piisava hapniku olemasoluks vees on ette nähtud basseinides täiendav vee aereerimine. Vajaliku vee kogus sõltub konkreetsetest ilmastikuoludest (temperatuurist ja otsese päikesekiirguse intensiivsusest) ning merest pumbatava vee temperatuurist ning hapnikusisaldusest. Versioon 16.01.2017 8 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Seega moodustab veevõtu ja heitvee süsteemi kuni ca 4 meeri laiune ja 700 meetri pikkune ristkülik, mille otstes olevate punktide koordina adid on alljärgnevad: o o 1) 22 3´54’’ E 58 26´22’’ N o o 2) 22 4´32’’ E 58 26´33’’ N 2 Merepõhjas torustiku ja kambritega koormatava ala pindala kokku on kuni 3000 m 2 (maksimaalse 12 m laiuse koridori puhul kuni ca 8400 m ). Suure tõenäosusega paigaldatakse m veevõtukollektor ja veevõtukamber ning heitvee torujuhe ja heitvee ava (kamber) raskuste abil merepõhjale ilma merepõhja muutvate ettevalmistusteta. Siiski võib osutuda tehnilistel põhjustel vajalikuks mõningane merepõhja ettevalmistamine. Eeskätt pehmete setete eemaldamine ja tugevama ehituspinna ettevalmistamine (nt killustiku või liiva padi vms), merepõhja kallakuse ühtlaseks korrigeerimine ning suuremate kivirahnude esinemise korral nende kõrvale toimetamine trassikoridorist. Torustiku katmist pinnasega ei ole kavandatud. Kõik nimetatud tegevused selguvad ja täpsustuvad edasise tehnilise projekteerimise käigus, mille raames viiakse läbi vajalikud merepõhja uuringud. Orienteeruvalt eeldame, et maksimaalne süvendatav maht on (700 meetri pikkuse ja 12 meetri laiuse koridori 1 3 meetri sügavuselt süvendamise korral) 8400 m . Paigaldatava pinnase (nt killustik, liiv) 3 maht on arvestuslikult poole väiksem süvendatavast mahust ehk 4200 m ning torustiku (koos veevõtukambriga ja võimaliku heitvee kambriga) arvestuslik ruumala (ehk 3 uputatavate tahkete ainete maht) on 5600 m . Seega on paigaldatava pinnase ja 3 uputatavate tahkete ainete maht kokku kuni ca 9800 m . Veekogusse paigutatav pinnas ja uputatavad tahked ained (torustik jms) o n reostusvabad. Süvendatava pinnase omadused (sh vajadusel reostusainete sisaldus) selgitatakse välja edasiste uuringute käigus ning vastavalt nende tulemustele töötatakse vajadusel välja sobivad leevendavad meetmed. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 9 Joonis 2.1 Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus on kuni ca 700 meetrit mere sügavuseni ca 10 meetrit. Versioon 16.01.2017 10 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 2.2 Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hüdrodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise sissepumbatavasse vette. Veepuhastussüsteem Kalakasvatuses kasutatavat vett puhastatakse ja aereeritakse enne kalabasseinidesse suunamist ning puhastamine toimub ka pärast kalakasvatusbasseinidest väljapumpamist enne merre tagasisuunamist. Kalakasvatuses kasutatav veepuhastussüsteem on kompleksne mitmest elemendist koosnev terviklahendus, mille täpne lahendus töötatakse välja edasises projekteerimise etapis samaaegselt KMH protsessiga, sest need tegevused on omavahel seotud ja üksteist mõjutavad. Praeguseks koostatud põhimõttelise lahendusega ollakse seisukohal, et enne heitvee suublasse juhtimist puhastatakse see vähemalt 80 % ulatuses merekeskkonnale ebasoovitavatest ainetest – antud juhul fosforist ja lämmastikust. Nimetatud puhastusaste on realistlik ja saavutatav. Seega on nn „toruotsa“ puhastusa ste praeguse lahenduse kohaselt vähemalt 80 %, kuid selle konkreetne suurus täpsustatakse edasise projekteerimise ja KMH käigus leidmaks keskkonnasõbralik ja samas majandusliku lt arukas lahendus. Käesoleval ajal on merekeskkonna kaitset juhtiva ametkonnana Keskkonnaministeeriumi/Keskkonnaameti seisukohal, et Soela väina rannikuveekogumi seisundi parandamiseks tuleb vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Ehk teisisõnu on eesmärgiks, et kavandatavast kalakasvatusest ei jääks pärast kõigi keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamist „grammigi“ toitaineid (N ja P). Käesoleval ajal on tehnoloogiliselt mõistlik tagada kalakasvatuse nn „toruotsa“ veepuhastuse efektiivsus ca 80%, kuid selle suurendamine 100 % -ni ei ole tehnilis- majanduslikult arukas. Sellest tulenevalt on vajalik lahendada ka nn pärast „toruotsa“ merre jõudva 20% reostuskoormuse negatiivse mõju osas sobivaid meetmeid. Võimalikud on nn kompenseerivad meetmed: vetikate püük või kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega, filtreerivate selgrootute kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega, rannaheidiste või veetaimede kogumine, täiendav kalapüük vms. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 11 Veepuhastussüsteemi peamisteks elementideks on: o Madala voolukiirusega veevõtukamber ja mehhaaniline filter. Puhastusefektiivsus on kõrge mittelahustunud osakeste osas (mis on suuremad kui filtri tihedus). Filtris kinnipüütud materjal käideldakse sobival viisil (täpsustatakse edasisel projekteerimisel). Toimub võetava veekoguse mõõtmine. o Aereerimine enne kalaksvatusbasseinidesse suunamist. Lisaks merest võetava vee kogusele mõõdetakse ka vee temperatuuri ja hapnikusisaldust. Vett aereeritakse enne basseinidesse suunamist. Vajadusel toimub täiendav aereerimine ka basseinides. o Sobiva kalasööda valik, söötmisrežiim ja m uud töövõtted Veepuastusprotsessis on väga olulise tähtsusega sobiv kalasööt, selle optimaalne kasutamine (söötmisrežiim) ning muud kalakasvatuses kasutatavad töövõtted. Need on olulised nii majanduslikuks efektiivsuseks kui ka veekeskkonna minimaalseks ko ormamiseks. o Kala väljaheidete kiire veest eemaldamine Kala väljaheited ja muud jääkained kogutakse kalakasvatusbasseinidest kiirelt takistamaks nende lahustumist vees ja seeläbi on võimalik kõrge veepuhastusefektiivsus. Ringikujulistes basseinides tekitata kse vee pöörlemine, mille tulemusena koguneb vees lahustumata aine tsentrifugaaljõu tõttu basseini keskele, kust see pidevalt välja pumbatakse. Selliselt eemaldatakse basseinidest osa veest, mis suunatakse edasi puhastamisse. o Kõrge reostuskoormusega vee puhastamine Basseinide keskosast võetav (suhteliselt) kõrge reostuskoormusega vesi suunatakse puhastusüsteemi, milles on mehhaanilise filtri ja lintfilter ja/või trummelfiltri ja/või lõkspüüdur (trap fi lter), UV (ultraviolett) puhastus ja/või osoneerimine. Dennitrifikatsioon. Lisaks nimetud filtritele võib osutuda vajalikuk detirifikatsioon (lämmastiku ärastus veest). o Madala reostuskoormusega vee puhastamine Madala reostuskoormusega vesi (basseini äärtest) suunatakse läbi lihtsama veepuhastussüsteemi ja ei gasutata denitrikatsiooni. o Gaasiärastus Enne vee tagasisuunamist merre on võimalik kasutada veel vajadusel gaasiärastust (degassing) veest CO2 eemaldamiseks/vähendamiseks. Näiteks kaskaadset lahendust (cascade degassing for CO2). Versioon 16.01.2017 12 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm o Vetikate kasvatus puahstina Heitvett kasutavate vetikate või muu sobiva kultuuri kasvatamine vastavates basseinides. o Kompenseerivad meetmed meres Täiendava abinõuna rakendatakse vajadusel merevee kompenseerivat puhastamist, näiteks pilliroo ja muu taimse biomassi kogumine, rannaheidise kogumine, filtreerivate selgrootute kultuveerimine koos bi omassi veekeskkonnast eemaldamisega, kompenseeriv kalapüük merest jms. Täpne veepuhastussüsteem töötatakse välja edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel koostöös vastava valdkonna maailmatasemel ekspertidega. Põhimõte on see, et kalakasvatuse reostuskoormus ei takistaks Soela väina rannikuvee veekogumi (EE-10) seisundi paranemist. Loomulikult peab lahendus tag ama et ka Tagalahe ja Pidulalahe veekvaliteet ei halveneks (st kohalik tasand) ning kogu Läänemere kontekstis oleks tegevus vastavuses Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega (st rahvusvaheline tasand). Vee erikasutuse mõistes toimub kasutata va vee füüsikaliste (hapnikusisaldus ja temperatuur) ja keemiliste (toitainete sisaldus) omaduste muutmine, kuid need muutused leevendatakse ja kompenseeritakse. Alljärgnevalt esitame põhimõttelise tehnoloogilise ja ruumilise lahenduse kavandatavast kalakasvatusest. Kasutatav kalasööt. Kalakasvatuses kasutatav kalasööt on vastavatele nõuetele vastav ning see võib ajas muutuda vastavalt kalasöödale esitatavatele nõuetele, majanduslikel põhjustel ning muudel asjaoludel (tehnoloogiliselt sobivaimad söödad). K äesoleval ajal olemasoleva teabe alusel on kavas kasutada BioMar A/S (www.biomar.dk) toodangut. Käesoleval ajal müüdavatest kalasöötadest oleks üheks sobivaks näiteks Efico Enviro 926, mille põhiandmetega tooteleht on informatiivsena esitatud joonisel 2.4. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 13 Joonis 2.3 Kalakasvatuse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus. Versioon 16.01.2017 14 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 2.4 BioMar A/S kalasööda Efico Enviro 926 tooteleht. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 15 Forelli kasvatamine rajatavas kalakasvatuses toimub aastaringselt. Kasutatava kalasööda ja juurdekasvu kogus, veetarve ja väljapüük sõltuvad suurel määral vee temperatuurist (mis mõjutab kalade optimaalset kasvukiirust). Alljärgnevas tabelis 2.1 on esitatud juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad orienteeruvad põhinäitajad. Tabel 2.1 Kalade juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad põhinäitajad kuude lõikes ja summeerituna aastas. 2.1. ALTERNATIIVID Alternatiividena saab käesoleva KMH kontekstis tuua välja põhimõtteliselt erinevaid alternatiivide tasandeid. ASUKOHA ALTERNATIIVIDEST Kalakasvatusi saab põhimõtteliselt rajada erinevatesse asukohtadesse. Kesknõmme kalakasvatuse asukohavalik tuleneb eeskätt asjaolust, et tegemist on 1980-ndatel rajatud kalakasvatusega ning arukas on selle rekonstrueerimine tänapäeval sobivaks kalakasvatuseks, mitte see asukoht hüljata. Tagalaht ja laiemalt Soela väina veekogum on Eesti mastaabis Läänemerega hea veevahetusega mereala, kus sedalaadi tegevused on sobivamad kui vähese veevahetusega piirkonnad (nt Väinameri, Pärnu lahe piirkond , Soome laht jms). Seega on Kesknõmme asukoha näol tegemist potentsiaalselt sobiva asukohaga. REAALSED ALTERNATIIVID JA TEHNOLOOGILISED ALL-ALTERNATIIVID Reaalsetest alternatiividest on vaatluse all kaks põhialternatiivi: Alternatiiv 1: Kavandatud tegevuse elluviimine vastavalt kirjeldatule, 0-alternatiiv ehk kalakasvatuse rajamisest loobumine. Versioon 16.01.2017 16 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Tehnoloogilised all-alternatiivid. Kavandatava tegevuse nn al-alternatiividena vaadeldakse keskkonnamõju hindamise käigus erinevaid lahendusi, mis võivad erineda kalakasvatuse tehnilise lahenduse osas - eeskätt veepuhastuse tehnoloogilised variandid. All-alternatiivideks on ka ruumilise lahenduse (sisuliselt detailplaneeringu lahenduse) erinevad variandid. Alternatiivsete lahenduste analüüsimine ja täpsustamine toimub edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel koostöös vastava valdkonna maailmatasemel ekspertidega. Kalakasvatus rajatakse pikaajalise (aastakümned) perspektiiviga ning see võidakse realiseerida etappide kaupa. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 17 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Arendatav Kesknõmme kalakasvatus asub Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Tagalahe rannal. Maismaal (st Kesknõmme katastriüksusel) asuvad kalakasvatusbasseinid ja enamus veepuhastussüsteemi seadmetest, meres paikneb veevõtu kollektor ja heitvee väljalask (torujuhtmed). Tagalaht on kalakasvatusele vee võtmise kohaks ja heitvee tagasijuhtimise suublaks. Tagalaht on Soela väina rannikuvee veekogumi (EE_10) osa. Käesolevas KMH programmi peatükis on kirjeldatud arendadatava kalakasvatuse eeldatava mõjuala olulisemaid aspekte. 3.1. ASUSTUS JA MAJANDUSTEGEVUS Kihelkonna vald asub Eesti lääneosas Saare maakonnas Loode -Saaremaal. Vallakeskus Kihelkonna alevik asub 33 km kaugusel Kuressaarest. Valla territoorium 2 hõlmab 247,75 km . Lisaks Kihelkonna alevikule kuulub valla koosseisu 41 küla. Kihelkonna valla rahvaarv seisuga 1.01.2016 oli Statistikaameti andmetel 750 elanikku . Seega on valla keskmine asustustihedus umbes 3 inimest ruutkilomeetri kohta. Joonistel 3.1 ja 3.2 on esitatud rahvastiku tihedus ja rahvastiku püramiid, neilt on näha et sarnaselt ka väga paljude muude Eesti piirkondi iseloomustab Kihelkonna valla ja Kehila küla kahanemise tendents. Kahanemise peamisteks näitajateks on rahvastiku vähenemine ja vananemine. Majanduse põhisuundadeks on turism, kalandus, puidutööstus ja ökoloogiline põllumajandus, Kihelkonnal asuvad Kihelkonna kool, hooldekodu, lasteaed, rahvamaja ja mitmed kauplused. Versioon 16.01.2017 18 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 3.1 Kihelkonna valla rahvastikutiheduse ruutkaart (seisuga 31.12.2011, allikas: Statistikaamet). Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 19 Joonis 3.2 Kihelkonna valla rahvastikupüramiid 1.01.2016 (allikas: Statistikaamet). 3.2. MAASTIK, MAAKASUTUS JA DETAILPLANEERINGU PIIRKOND Saaremaa nüüdisaegsete maastike teke ja areng seostub tihedalt Läänemere arenguga. Saare maastikke on siin nimetamisväärselt mõjustanud inimtegevus. K. Kildema geomorfoloogilise printsiibi järgi (1980) kuulub Kesknõmme sadamaala Rannikumaa maastiku mikrorajooni. E. Varepi maastikulise rajoneeringu järgi (1964) moodustab Saare maakond koos Muhumaaga ühtse maastikulise rajooni, mis on Madal -Eesti üheks mitmekesisemaks piirkonnaks. Kehila küla, Tagamõisa poolsaart ja kogu Kihelkonna valda iseloomustab madal asustustihedus, valdav osa maast on metsamaa ja põllumajandusmaa (sh poolooduslik). Otseselt arendatava kalakasvatuse maismaa alal (Kesnõmme kinnistul) asub 1980 - ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Nimetat ul kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering (väikesadama, turismi jms arendamiseks) , mida on asutud ümber planeerima (planeering on algatatud 21.01.2016), sest kehtiv üldplaneeringule vastav detailplaneering ei võimalda arendada kalakasvatust. Koostatavast detailplaneeringu alast (st kalakasvatusest) põhja ja idasse jääb Pidula laht, kagusuunda jääb Kihelkonna metskond 5 (30101:002:0231, maatulundusmaa), Versioon 16.01.2017  20 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm loodesse jääb Kihelkonna metskond 4 (30101:002:0230, maatulundusmaa) ja läänest piirneb planeeringuala kõrvalmaanteega 21114 Pidula-Veere (30101:002:0363, transpordimaa). 3.3. GEOLOOGILISED TINGIMUSED Pinnakate Tagamõisa poolsaarel on valdavalt väga õhuke lubjakiviklibu (0 -2 m), läänepoolsel rannaalal on see veidi paksem kruusliiv (2 -10 m). Tagamõisa poolsaare tipus kulgeb Siluri ladestu Jaani ja Jaagarahu lademe avamuse piir. Jaani lade on Saaremaal paljanduvatest lademetest vanim. Lade on suhteliselt pehme, koosneb savikast lubjakivist, merglist ning dolomiidist. Sellel lasub Jaagarahu lade, kuhu kuuluvad kõvad biohermlubjakivid ning biohermne dolomiit. Jaagarahu lademe kõvemate, kulumisele vastupidavamate, kivimite või kivimikehade (biohermide) tõttu on kujunenud katkendlik pankrannavöönd- Siluri ehk Lääne- Eesti klint. Geoloogiliste moodustistest on Tagamõisa poolsaarel tähelepanuväärsed kunagise Paleobalti ääremere setete kivistumisel ja hiljem Läänemere mõjul kujunenud aluspõhjalised pangad, Läänemere arengut ja nüüdisranna dünaamikat peegeldavad rannamoodustiste (rannavallide) vööndid ja mandrijää toodud suured rändrahnud. Tagalahes avanevad ka Jaani kihistu Mustjala kihistiku ja Velise kihistu merglid. Ümberkaudsetel pankadel paljanduvad siluriaegsed rifimoodustised, mis siin koosnevad põhiliselt lubivetikatest, sammalloomadest, korallidest ja str omatoporaatidest. Tagalahe ja Küdema lahe ehitus näitab nende kuulumist Siluri ehk Lääne -Eesti klindi koosseisu. Viimane saab alguse juba Lääne -Eesti mandriosast, tuleb selgelt esile Kessulaiul, jätkudes Muhu- ja Saaremaal. Nendele lahtedele on iseloomulik klindilahelise ranniku (sügavale maismaasse ulatuvad lahed koos pankadega neid eraldavatel poolsaartel) esinemine. Siinsete rannikute areng toimub ka tänapäeval - kõrgveeseisude aegsed tormid purustavad randa, kusjuures setted nendelt kulutustelt kuhjuvad , eriti neemedel. Tagalaht on kiilutaolise kujuga ja avatud põhja suunas. Lahe rannanõlv on järsk, eriti läänerannikul. Eristatavad on kaks astangut, millest maapoolsem jääb veepinnast kõrgemale. Lahe keskosa uuringud näitavad mere sujuvat sügavnemist lahe pärast avamere suunas. Lahe keskosas katab merepõhja peeneteraline liiv, sügavamal esineb aleuriit. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas esineb peamiselt kruusarand, mis moodustab kaks astangut, vähem klibust paeranda ja liivaranda. Kesknõmme kalakasvatuse ala geoloogiline ehitus Kesknõmme maaüksusel asub 1986. a rajatud puurkaev, mille andmete põhjal on antud alljärgnev litoloogiline kirjeldus: Pealmise kihi 0-8 m sügavuseni moodustab kruus ja veeris (geoloogiline indeks fQlll). Sügavusel 8 -28 meetrini on lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi (geoloogiline indeks S1jn). Sügavusel 28 – 50 meetrini on mergel lubjakivi vahekihtidega (geoloogiline indeks S1 jn). 2009 aastal teostati Merkolux OÜ poolt (töö nr 2544/291 -09) geoloogiline uuring kalabasseinide alal. Agregaadiga Geomachine-65 puuriti ujuvaluselt vibropuurimismeetodil 10 puurauku 1.6...6.2 m sügavuseni veepinnast ja tehti 8 löökpenetratsiooni 0.6...4.8 m sügavusele mere põhjast. Puuraukude asukoha d on esitatud alljärgneval joonisel. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 21 Joonis 3.3 Väljavõte 2009 aasta geoloogilise uuringu aruandest (Merkolux OÜ) puuraukude asukohtadega. Puuraukudest võeti 3 rikutud struktuuriga pinnaseproovi ja 6 pinnase veesisaldusproovi. Proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris. Ala reo statuse hindamiseks võeti 4 pinnaseproovi, milles raskmetallide ja naftaproduktide sisalduse määras Eesti Geoloogiakeskuse labor. Aluspõhja Alamsiluri Jaagarahu lademe lubjakivi pealispind jääb abs. kõrgusele -1.2...- 6.9 m. Lubjakivi pealispind on kohati kuni 0.5 m paksuselt murenenud. Muda ja liiv levivad mere põhjas kuni 1.4 m paksuse pindmise kihina. Kruus ja klibu levivad kuni 0.6 m paksuse pindmise kihina kaldaäärsel alal ja kuni 1.6 m paksuselt uuritava ala idaosas. Pinnas on kohev ja sisaldab rohkes ti orgaanilist ainet. Kesktihe peenliiv levib kuni 0.5 m paksuse pindmise kihina puurauk 2 piirkonnas, ala kirdeja idaosas aga koheva liiva ja kruusa lamamina. Kihi paksus ulatub 1.2 meetrini. Tihe peenliiv on kesktiheda liiva lamamiks. Kihi paksus ulatub 1.0 meetrini. Kõva saviliivmoreen lamab kõigi eelpool nimetatud kvaternaaripinnaste all. Saviliiv on väga kõva konsistentsiga. Laborimäärangute andmetel on pinnase looduslik veesisaldus (Wn) vahemikus 5.5...7.9 %. Pinnase jämepurrusisaldus on 30...50 %.. K ihi paksus on 0.3...1.2 m. Jämepurdmoreen lasub vahetult aluspõhjal. Moreenis on jämepurdu 60...80 %. Kivide vahetäiteks on kõva saviliiv. Moreen sisaldab tardkivi rahne ja lubjakivi panku. Kihi paksus on valdavalt 0.3...0.8 m, puurauk 6 piirkonnas aga üle 2.6 meetri. Löökpenetratsiooniga ei olnud kiht läbitav. Lähteandmed projekteerimiseks. Alal levivad hea kandevõimega kuid raskesti kaevandatavad pinnased. Detailsemad insener -tehnilised andmed (pinnase mahukaal, deformatsioonimoodul, sisehõõrdenurk, nidus us jms) on olemas viidatud Merkolux OÜ töös ning neid ei ole käesolevasse KMH programmi üle kantud. Versioon 16.01.2017  22 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Põhjasetete reostatus. Pinnase reostuse hindamisel tuleb lähtuda vastavasisulistest normideks, milleks on Keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korr al loetakse pinnase seisund heaks. Puuraukudest 1, 3 ja 9 võetud proovides jäi naftaproduktide ja raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega on pinnas heas seisundis ehk reostamata. Puuraugust 6 võetud proovis ületas naftaproduktide sisaldus (115 mg/kg) sihtarvu (100 mg/kg), kuid jäi alla piirarvu (500 mg/kg). Seega on setted heas seisundis ja reostamata. Põhjavesi. Niiske ja mõõdukalt jahe kliima on soodustanud Saaremaa kivimite leostumist, mistõttu pinnakattes ja Siluri veekompleksi ülemises osas on looduslikes tingimustes formeerunud valdavalt HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3–0,5 g/l. Veekihtide lasumissügavuse suurenemisega ja toitumistingimuste halvenemisega vee mineraalainete sisaldus pid evalt kasvab ja vee keemiline koostis muutub algul HCO3-Cl- ja sügavamal Cl Na-tüübiks. Analoogsed muutused leiavad aset ka põhjavee liikumisel Saaremaa keskosast mere suunas. Põhjavee mineraalainete sisalduse isojoon 0,3 g/l piiritleb Lääne -Saaremaa kõrgustiku kui põhjavee olulise toiteala peaaegu täpselt. Põhjavee kaitstus. Suurem osa Tagamõisa poolsaarest kuulub kaitsmata alade ehk kõrge reostusohtlikkusega alade alla. Tingituna kattekihi väikesest paksusest, võib kaitsmata alal reoaine jõuda põhjavette vähem kui 30 ööpäevaga. Konkreestelt Kesknõmme kalakasvatuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Pindalaliselt haaravad nõrgalt kaitstud alad suurema osa Ida -Saaremaast. Reoaine põhjavette jõudmise aeg on arvutuslikult 30–200 ööpäeva, mis tähendab, et potentsiaalselt reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ei tohiks rajada. 3.4. KLIIMA, TAGALAHE HÜDRODÜNAAMIKA JA RANNAPROTSESSID Kliima Eestit iseloomustab mereliselt mandrilisele üleminekuline parasvöötme kliima. Saaremaa lääneosa, sealhulgas kavandatava kalakasvatuse piirkond, on üheks kõige merelisema kliimaga piirkonnaks Eestis. Merelise kliima tunnused – pikk soe sügis, pehme talv, hiline jahe kevad, tugevad tuuled, päikesepaiste rohkus ning sademete vähesus, iseäranis kevadsuvel – ilmnevad kõige selgemini just Saaremaa läänerannikul ja Sõrves. Õhuniiskus on mere ääres soojal ajal alati suurem kui sisemaal. Näiteks maikuus, kui suhteline õhuniiskus varieerub Eesti piires kõige rohkem, ulatub see keskpäeviti Saaremaal 65-70 %-ni, vahetult rannikul isegi üle 75 %, suuremas osas Sise -Eestis jääb aga 50-55 %-le. Samas on Saaremaa Eesti üks väikseima sademete hulgaga piirkond. Eriti kuiv on kevad-suvi. Kõige vähem sajab rannikul. Võrreldes Eesti mandriosaga, on Saaremaal lumeolud aastate viisi väga muutlikud. Karmidel talvedel, kui enamikku rannikumerd katab jää, nõrgeneb mere kliimat Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 23 pehmendav toime ning erinevused sisemaaga hakkavad järk-järgult kahanema. Pehmel talvel aga Saaremaa rannikumeri oluliselt ei jäätugi. Saaremaa kliimat iseloomustavad tugevad tuuled. Keskmine tuule kiirus on mere rannal palju suurem kui sisemaal, mitu korda sagedamini esineb torme. Kõige tuulisemas piirkonnas, Lääne-Saaremaa rannikul, ületab keskmine tuule kiirus 6 m/s, Saaremaa siseosas jääb see alla 5 m/s. Tormipäevi (tuule kiirus üle 15 m/s) on enim Vilsandil – aastas 41 – samas aga Süda-Eesti aladel ainult 5 päeva ümber. Tagalahe hüdrodünaamika Tugevat mõju Tagalahele avaldab loodetuulte poolt tekitatud lainetus. Keskmise tuulekiiruse (5,5m/s) korral võib lainete oluline kõrgus Tagalahe põhjaosas ulatuda 120 cm-ni vähenedes 50 cm-ni lõunaosas, kusjuures lahe läänekaldal on lainete kõrgus väiksem kui idakaldal. Keskmise põhjatuule (4,7 m/s) korral ulatuvad lained sügavamale Tagalahte, lainetuse oluline kõrgus lõunaosas on 60 cm. Keskmise kirdetuule (3,5 m/s) korral on laht lainetuse eest suhteliselt hästi kaitstud. Lainete oluline kõrgus ei ületa läänekallastel 40 cm ja on idakallastel alla 25 cm. Teised tuule suunad avaldavad lainetusele märgatavalt väiksemat mõju. Tugevate tuulte korral (üle 10 m/s) suureneb laine oluline kõrgus märgatavalt, ulatudes loodetuulte korral 110 cm -st lahe lõunaosas 210 cm-ni lahe suudmes. 2010 aastal OÜ Corson poolt teostatud töös (nr 0904) Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine teostati muuhulgas spetsiifilised modelleerimised (matemaatil ise mudeliga MIKE21) selgitamaks välja hüdrodünaamilised tingimused Tagalahes. Hüdrodünaamika on oluliseks asjaoluks veevahetuses ning seeläbi ka kalakasvatusest lähtuva toitainekoormuse hajumisel ja levimisel. Suurimad lainekõrgused ja intensiivsemad hoovused tekivad põhjakaarte tuultega. Veevahetus on hea. Joonisel 3.4 ja 3.5 on esitatud OÜ Corson poolt teostatud modelleerimistulemused põhja ja lõunakaarte tuulte korral, mõlemal juhul levib ja hajub kalakasvatusest merre suunatav heitvesi soodsalt. Versioon 16.01.2017 24 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 3.4 Hoovused põhjatuulega. Kalakasvatuse juurest lahe pära poole liikuv vesi pöördub ja kandub lahe keskosa teljel lahepärast välja. Joonis 3.5 Hoovused lõunatuulega. Kalakasvatuse juurest liigub vesi pikki lahe selle läänerannikut avamere suunas. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 25 Rannaprotsessid Kihelkonna vallas on esindatud pea kõik Eestis levinud rannatüübid, iseloomulik on nende kiire vaheldumine. Valdavalt on klibu - ja moreenrannad. Pankadel asuvad pankrannad, Kihelkonna ja Kirassaare lahe soppides on möllirannad muda ja roostikega. Ilusad liivaranad asuvad Tagalahe sopis ning Harilaiu põhjarannal. Ninase pangast mere suunas jätkub karbonaatsetest kivimitest veealune platoo, nn murrutuslava, mis lõpeb järsakuga. Viimane tähistab Ninase panga esialgset asukohta. Ninase panga kulutusmaterjal jõuab osaliselt ka Küdema lahte. Suur osa kulutusmaterjalist kantakse piki rannanõlva Tagalahe idarannikule, kus see moodustab rannas, eelkõige Kugalepa piirkonnas, rannavallistikke. Kesknõmme kinnistu lõunapoolses osas on kliburand ning kalakasvatuse basseinidest vahetult lõuna pool ja kogu põhja poole jääv rand on liivarand (ning nende üleminekualad). 1980-ndatel rajatud kalakasvatusrajatised on mõningal muutnud lokaalselt rannaprotsesse kuhjates kalakasvatusrajatusest põhja poole setteid (e eskätt liiv) ja seeläbi kasvatades liivaranda. Üldine looduslik settevool on rannas põhjast lõunasse. Kavandatav kalakasvatuse renoveerimine ei muuda juba 1980 -ndatel rajatud kalakasvatuse meres oleva basseini olemust rannaprotsessidele. Rajatav meres paiknev veetorustik muudab olemasoleva rajatise mõju rannaprotseside vähesel määral. Rannaprotsessidele avalduvat võimalikku mõju hinnatakse täiendavalt KMH aruande koostamisel. 3.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 200 VÕRGUSTIKU ALAD Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Tagalahe piirkonnas asuvad mitmed kaitsealad ja hoiualad, mille kaitse -eesmärkide saavutamine peab olema tagatud. Kaitstavate alade paiknemine planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse suhetes on näidatud alljärgneval joonisel. Versioon 16.01.2017 26 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 3.6 Tagalahe piirkonna kaitsealad (aluskaart: Maa -amet). Teesu looduskaitseala (KLO1000594) Teesu looduskaitseala on kaitse alla võetud elupaigatüüpide püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), allikad ja allikasood (7160) ning vanad loodusmetsad (9010*) kaitseks ja III kategooria kaitsealuste liikide - kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), harilikku porssi (Myrica gale), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ja kuradi-sõrmkäppa (Dactylorhiza maculata) kaitseks. Kesknõmme looduskaitseala (KLO1000236) Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide - looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), moreenikuhjatistel okasmetsade (9060) ning soostuvate ja soo -lehtmetsade (9080) kaitse, II kategooria kaitsealuste liikide ja vööthuul-sõrmkäpa ( Dactylorhiza fuchsii) ning pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis ), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, kaitse. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 27 Koorunõmme looduskaitseala (KLO1000258) Kaitseala eesmärk on märgalade, järvede, loo - ja laialeheliste metsade, pankade, rannavallide ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Koorunõmme hoiuala (KLO2000315) Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), püsi-taimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), loodude (6280*), lääne - mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060) kaitse ning liikide - kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide j a I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: järvekaur (Gavia arctica), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (B ucephala clangula), sookurg (Grus grus), krüüsel (Cepphus grylle) ja musträhn (Dryocopus martius). Tagamõisa hoiuala (KLO2000332) Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), merele avatud pank randade (1230), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), aas -rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo -lehtmetsade (9080*), II lisas märgitud liikide - soohiilaka (Liparis loeselii), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas ni metamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: hallpõsk -pütt (Podiceps grisegena), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), piilpart(Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hahk (Somateria mollissima), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), liivatüll (Charadrius hiaticula), alk (Alca torda), krüüsel (Cepphus grylle), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Natura 2000 võrgustiku alad ja Natura hindamisest Natura 2000 on üle-Euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja Versioon 16.01.2017 28 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle -Euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Tagalahe piirkonnas asub mitmeid Natura 2000 alasid, mistõttu on teema käsitlemine vajalik ka Kesknõmme kalakasvatuse arendamisega seonduvalt. Joonisel ...... on esitatud Natura 2000 võrgustiku alad Tagalahe piirkonnas. Joonis 3.7 Natura alad Tagalahe piirkonnas (allikas: Maa -Ameti geoportaali looduskaitse rakendus). Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad jäävad planeeritava tegevuse alalt ca 200 m kaugusele. Kesknõmme loodusala (EE0040422) jääb Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust ca 200 m põhja poole ja Teesu loodusala (EE0040480) ca 250 m lõuna poole. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 29 Kalakasvatuse kontekstis on olulisemad merel paiknevad Natura alad, sest kalakasvatusel puudub otsene mõju maismaal paiknevatele Natura aladele. Kalakasvatuse kontekstis tuleb priorite etsena tähelepanu pöörata merel paiknevatele Natura aladele, sest kalakasvatusest tulenev mõju võib avalduda eelkõige heitvee suublaks olevale veekogule ja selle elustikule. Vahetult Kesknõmme kalakasvatuse läheduses ei ole mere Natura alasid, küll aga ulatuvad mitmed Natura alad Tagalahte. Lähimateks on ca 2,5 kilomeetri kaugusel põhja suunas asuv Tagamõisa linnu- ja loodusala ja ca 2,7 kilomeetri kaugusel kirdes asuv Koorunõmme linnu- ja loodusala. Järgnevalt on EELIS-i andmetel välja toodud planeeritavale kalakasvatusele lähimate merel asuvate Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide nimekiri: Tagamõisa linnu- ja loodusala (EE0040476) Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad linnuliigid on: Alca torda (alk), Anas crecca (piilpart), Anas platyrhynchos (sinikael-part), Anser anser (hallhani), Anthus campestris (nõmmekiur), Bucephala clangula (sõtkas), Calidris maritima (merirüdi), Cepphus grylle (krüüsel), Charadrius hiaticula (liivatüll), Circus aeruginosus (roo-loorkull), Clangula hyemalis (aul), Cygnus olor, (kühmnokk-luik), Grus grus (sookurg), Haliaeetus albicilla (merikotkas), Mergus albellus (väikekoskel, pudukoskel), Mergus serrator (rohukoskel), Podiceps grisegena (hallpõsk-pütt), Polysticta stelleri (kirjuhahk), Somateria mollissima (hahk) ja Cygnus columbianus bewickii (väikeluik). Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on: Halichoerus grypus (hallhüljes), Cypripedium calceolus (kaunis kuldking), Liparis loeselii (soo-hiilakas) ja Sisymbrium supinum (madal unilook) Koorunõmme linnu- ja loodusala (EE0040428) Linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on: Haliaeetus albicilla (merikotkas), Melanitta nigra (mustvaeras), Polysticta stelleri (kirjuhahk). Loodusala kaitse-eesmärgiks olevad liigid on Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) ja Liparis loeselii (soo-hiilakas). Kalakasvatuse võimalik mõju meres asuvatele Natura aladele võiks avalduda läbi mere veekvaliteedi muutuse ja seeläbi mõjuga mere -elustikule. Kalakasvatus tuleb (kasutades sobivat tehnoloogiat ja leevendavaid meetmeid) rajada selliselt et heitveest tulenev veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mere-elustikule. Kalakasvatuse tehniline lahendus täpsustatakse (sh detailne veepuhastussüsteem) edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel ko ostöös vastava valdkonna ekspertidega. Seega tuleb kalakasvatus rajada selliselt, et sellel puuduks negatiivne mõju Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Praeguste teadmiste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ebasoodne mõju Natura 2000 aladele välistatud, mistõttu on vajalik täpsustada kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine. KMH aruande koostamise käigus teostatakse Natura hindamine vastavalt sellekohastele õigusaktidele ja metoodilistele juhenditele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013 , uuendatud Versioon 16.01.2017 30 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 2016). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse - eesmärke saavutada. Natura hindamise üldine metoodiline skeem on esitatud alljärgneval joonisel. Joonis 3.8 Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üld -skeem 3 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/ 36.pdf Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 31 3.6. MEREVEE KVALITEET JA VEE-ELUSTIK Keskkonnakorralduslikult on Eestis määratletud 750 pinnaveekogumit, neist 639 vooluveekogumit, 95 maismaa seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit. Üheks rannikuveekogumiks on Soela väina rannikuveekogum (EE_10 Soela väina rannikuvesi). Alljärgneval joonisel on näha Eesti 16 rannikuveekogumit ning nende ökoloogiline seisund 2013. aasta hinnangu järgi (hinnangud agregeeritakse eelneva kuueaastase perioodi kohta). Joonis 3.9 Rannikumerekogumite ökoloogiline seisund 2013. aastal (http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Rannikumeri_OSE_SUSE_seisund_2013.pdf). Tagalaht Tagalaht asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarest idas ning kuulub Soela väina rannikuveekogumi koosseisu. Tagalahe lõunasoppi nimetatakse ka Pidulalaheks. Kavandatav kalakasvatus asub Tagalahe läänerannikul. Soela väina veekogum on mõjutatud Läänemere avaosa vetest. Pinnavee soolsus jääb vahemikku 6,5–7 PSU. Saaremaa loodeosas (Küdema ja Tagalaht) on merepõhja kallak suhteliselt järsk, sügavus 10 m saavutatakse ca 400 m kaugusel kaldast. 6–8 m sügavuseni on põhjasubstraadina domineerivad paeplaat ja graniitrahnud, sügavamal muutub järjest suuremaks kruusa ja jämeliiva osatähtsus. Soela väina piirkonnas (Sõru) on rannajoon lauge ja kääruline ning merepõhjas domineerib viirsavi. Soela väina avamere poolne merepõhi sügavneb suhteliselt kiiresti. Umbes 4 km kaugusel Sõru piirkonnast on merepõhja sügavused üle 10 m. Kuni sellise kauguseni on põhjareljeef vahelduva iseloomuga ja selles piirkonnas puuduvad püsivad Versioon 16.01.2017 32 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm meresetete kuhjepiirkonnad (Lutt ja Raukas, 1993). Siin leiame peamiselt liivaseid-kruusaseid jäänuksetteid moreenil või viirsavidel. Umbes 10 km kaugusel on meresügavused juba üle 20 m. Lisaks veekogumitele kasutatakse Keskkonnaregistri (Eelis) andmebaasides ka veekogudeks jaotamist. Tagalaht KKR koodiga VEE3237000 (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=7;68547596;est;eelisand;;&comp=objres ult=veekogu&obj_id=-1548850359) jaotatakse omakorda kaheks mereala alamosaks: Tagalahe osa KKR koodiga VEE3237010 Pidula laht KKR koodiga VEE3237020 Tagalahe osa (VEE3237010) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Laheosa laius on selle suus 7,3 km ja pikkus 6,3 km, veepeegli pindala on 2918 ha. Idarannikul paljandub Abula pangal kuni 4 m paksuselt Jaagarahu lademe lubjakivi, läänerannikul Veere küla juures on astangrannik, looderannikul Kuriku pank. Laht on sügav (kuni 20 m) ja külmub harva. Tagalahte suubuvad Sepise oja (VEE1700005) ja Vanakubja oja ehk Kaanda jõgi (Vee1169200). Pidula laht (VEE3237020) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle põhjaosas ca 3,1 km ja pikkus ca 3,1 km, veepeegli pindala on 767 ha. Lahesopp on suhteliselt madal olles selle sügavaimas osas ca 10 m. Pidula lahte suubuvad Ligeoja (Ligejõgi, VEE1169100), Ermespu jõgi (VEE1168800) ja Veskijõgi (VEE1168900). Joonis 3.9. Kavandatava Kesknõmme kalakasvatuse paiknemine veekogude suhtes. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 33 Merekeskkonna seire Merevee kvaliteedi jälgimiseks on loodud riikliku keskkonnaseire koosseisus mereseire allprogramm, mis hõlmab rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja kaugseire. Kesknõmme kalakasvatuse kontekstis on olulisimaks rannikumere seire. 4 Rannikumere seire peamiseks ülesandeks on jälgida rannikumere veekogumite seisundit ning inimtegevuse mõju sellele. Läänemere-äärsed riigid on Helsingi konventsiooni raames tegemas koostööd Läänemere seisundi parandamiseks ning seireprogramm on osa sellest koostööst. Rannikumere veekogumite seisundit käsitleb ka veepoliitika raamdirektiiv. Rannikumere seire üldeesmärgiks on inimtegevuse poolt Läänemerele avaldatava mõju kindlakstegemine ja selle ulatuse määramine looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele võetud abinõude tulemuslikkusele kvalitatiivse ja kvantitatiivse hinnangu andmine ning rakendatud kaitsemeetmete korrigeerimiseks ja täiendamiseks vajaliku taustandmestiku kogumine. Rannikumere seire alamprogramm on üks abinõusid, mis aitab tagada Läänemere kui ökosüsteemi säilimist koos talle iseloomuliku elukooslusega, mis omakorda on aluseks mereressursside kasutamise ning puhkemajanduse arendamise jätkumisele. Rannikumere seire alaprogramm kuulub mereseire allprogrammi ja hõlmab rannikumere seisundi jälgimise hüdrokeemiliste, hüdrobioloogiliste, hüdromorfoloogiliste näitajate kaudu. Seirejaamade võrgustik on kohandatud vee raamdirektiivi nõuetele vastavaks ning võimaldab hinnata rannikumeres eristatavate veekogumite seisundit. Vastavalt vee raamdirektiivile jaguneb seire operatiiv-, ülevaate- ja uurimuslikuks seireks. Operatiivseire ülesandeks on andmete kogumine veekogumite kohta, kus on põhjust eeldada seisundi mittevastavust keskkonnaalastele eesmärkidele. Operatiivseiret viiakse läbi neljas rannikumere veekogumis: Narva-Kunda, Muuga-Tallinna- Kakumäe, Haapsalu ja Pärnu veekogumis. Ülevaateseiret viiakse läbi andmete kogumiseks veekogumite seisundi pikaajaliste muutuste kohta looduslikes tingimustes ning inimmõjust tingitud pikaajaliste muutuste jälgimiseks. Ülevaateseiret viiakse läbi järgmistes veekogumites: Pakri laht, Hiiu madal, Väinameri, Liivi Laht, Soela väin, Eru-Käsmu laht. Neis seirejaamades viiakse seiret läbi rotatsiooni korras (kõik veekogumid peavad saama hinnatud kord hindamisperioodi ehk 6 aasta jooksul). Uurimusliku seire eesmärgiks on piirtasemete ületamise ja seisundi eesmärkidele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamine, reostuse ulatuse ja mõju väljaselgitamine. Uurimusliku seirena on käsitletavad erinevad Keskkonnaministeeriumi poolt tellitavad uuringud. Erinevate seiretüüpide kirjeldused ning seirejaamade valiku põhimõtted, seiresagedus ja määratavate parameetrite valim on toodud vee raamdirektiivi (ehk veepoliitika raamdirektiivi) tekstis. Soela väina veekogumi ja Tagalahe veekvaliteet Soela väina veekogumis teostatakse ülevaateseiret rotatsiooni korras ehk kõik veekogumid peavad saama hinnatud kord hindamisperioodi (6 aasta) jooksul. Alates 2007. aastast viiakse rannikumere seiret läbi vastavalt uuele programmile, mis lähtub EL VPRD nõuetest. Rannikuvee ülevaateseiret teostatakse selliselt, et kuue aastase hindamisperioodi jooksul oleks veekogumi seisundit hinnatud vähemalt ühe täisaastase seire tsükli põhjal. Alates 2009. aastast viiakse kõikide kvaliteedielementide seire läbi ühtedes ja samades veekogumites samal aastal. 4 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=641&Itemid=180 Versioon 16.01.2017 34 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 3.10 Olemasolevad seirejaamad Soela väinas (riiklik rannikumere seire programm). Küdema põhjataimestiku seire transekt on toodud ära nii seal, kus see päriselt asub, kui ka määrusejärgsete koordinaatide järgi (tärniga). Soela väina veekogum koos Hiiu madala ja Kihelkonna lahega kuulub Läänesaarte lääneosa veekogumite kvaliteedi tüüpi (tüüp IV). Proovivõtupunktid ja transektid paiknevad ühtlaselt üle veekogumi (joonis 3.10). Küdema transekti koordinaadid määruses „Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine“ on vigased. Joonisel märgitud Küdema transekt on märgitud nii sinna, kus see tegelikult asub kui ka sinna, kus ta määruse koordinaatide järgi oleks. Soela väin kuulub ülevaateseire programmi. Jaamad S1 ja S2 loodi koos ülevaateseire programmiga, jaamast S3 on olemas ka varasemaid andmeid. Vee ja põhjaloomastiku proove on ülevaateseire programmi algusest alates kogutud kahel aastal (2007 ja 2012). Põhjataimestiku Kalana ja Nõrga nina transektilt on andmeid kogutud 2007, 2010 ja 2012 aastal. Küdema transektil kogutakse andmeid igal aastal alates 1995.aastast. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 35 Vee läbipaistvus jaamas S1 juuni juuli august september 0 1 2 3 4 5 6 7 8 2005 2007 2012 Vee läbipaistvus jaamas S2 juuni juuli august september 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2007 2012 Vee läbipaistvus jaamas S3 juuni juuli august september 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2007 2012 Joonis 3.11 Soela väina vee läbipaistvuse väärtused eri jaamades. Versioon 16.01.2017 36 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Vee läbipaistvus. Vee läbipaistvuse mõõtmised ülevaateseire jaamades näitavad Läänemere avaosale omast dünaamikat mida iseloomustavad suuremad läbipaistvuse näitajad aasta külmemal perioodil ja väiksemad väärtused kesksuvel. Kahjuks on seni kõik vaatlused teostatud aasta kõige soojemal perioodil, mis ei anna võimalust hinnata olukorda talvel. Vee toitained. Oluliseks veekogu tervise indikaatoriks on toiteelementide (N ja P) sisaldus ja eelkõige nende suhe (N:P suhe) veekogumis. Taimetoitainete varu veekogus täieneb peamiselt sissevoolu kaudu, vee ja setete vahelise ainete vahetuse kaudu ning taimede ja loomade elutegevuses ja nende jäänuste lagunemisel vabaneva aine kaudu. Vee keemilisel analüüsil saab informatsiooni nii toiteelementide erinevate lahustunud mineraalsete vormide sisaldust vee kui ka toiteelemendi kõigi vormide summat, nt üldfosforit ja üldlämmastikku. Viimased näitavad toiteelemendi tegelikku veekogumis ringlevat hulka, sisaldades nii vees lahustunud-, kolloidseid vorme kui ka organismides ja nende jäänustes sisalduvat ning mineraalse heljumiga seotud varu. Soela väina suvised keskmised 30 0.7 25 0.6 0.5 20 0.4 Ntot Ptot 15 0.3 10 0.2 5 0.1 0 0 2005 2007 2012 Ntot Ptot Joonis 3.12 Soela väina veekogumi suvised toitainete kontsentratsioonid. Soela väina veekogumis puuduvad pikaajalised andmeraed suviste toitainete kontsentratsioonide kohta. Olemasolevad võrreldavad andmed pärinevad kolmest aastast (2005, 2007 ja 2012). Olemasolevat andmerida iseloomustab nii üldlämmastiku kui üldfosfori jaoks mõningane langus 2007 aastal võrreldes 2005 ja ka 2012 aastaga. Mõõdetud väärtused on vastavuses selle mereosa (Läänemere avaosa) kohta varasemast ajast ja avamere seirest olemasolevate andmetega. Soela väina veekogumi puhul on veevahetus avamerega määravaks vee nii keemiliste kui füüsikaliste omaduste jaoks ja maismaalt pärineva koormuse mõju on hetkel minimaalne. Soela väina veekogumi lahtedes on põhjataimestiku maksimaalne sügavus viimase 20 aasta jooksul suurenenud, mis viitab l viitab piirkonna paranenud valguskliimale. Alljärgnevalt on esitatud Soela väina rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi täishinnangu kokkuvõte 2012. aasta rannikumere ülevaateseire aruandest. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 37 Tabel 3.1 Soela väina rannikuveekogumi 2012. aasta täishinnangu kokkuvõte. 5 Tabel 3.2 Läänesaarte lääneosa rannikumere veekogumite kvaliteediklassid . Soela väin kuulub 6 Riikliku keskkonnaseire Rannikumere alamseireprogrammi tulemustel toiteelementide kontsentratsiooni alusel kesisesse kvaliteediklassi. Värvidega on markeeritud erinevatel aastatel registreeritud mõõtmistulemuste esinemine konkreetses klassis. Kvaliteedinäitaja Ühik Väga hea Hea klass Kesine Halb Väga klass klass klass halb Tüüp IV: Läänesaarte klass lääneosa mikromooli/l <14,7 14,7–18,3 >18,3– >37,1– >55,6 Üldlämmastiku sisaldus (Nüld) 37,1 55,6 - >0,83 0,83–0,67 <0,67– <0,33– <0,22 Üldlämmastiku sisalduse ÖKS 0,33 0,22 mikromooli/l <0,34 0,34–0,42 >0,42– >0,85– >1,27 Üldfosfori sisaldus (Püld) 0,85 1,27 - >0,82 0,82–0,67 <0,67– <0,33– <0,22 Üldfosforisi salduse ÖKS 0,33 0,22 Läbipaistvus Secchi ketta m >7,4 7,4–6,5 <6,5–3,9 <3,9–3,0 <3,0 meetodil - >0,89 0,89–0,78 <0,78– <0,47– <0,36 Läbipaistvuse ÖKS 0,47 0,36 5 Keskkonnaministri 28.juuli.2009. a määruse nr.44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord”. 6 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. 2014. Keskkonnaagentuur. Versioon 16.01.2017 38 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Tabelitest 3.1 ja 3.2 on näha, et Soela väina seisund on viimastel aastatel olnud kesise ja hea piiril (Tagalahes regulaarset seirepunkti ei ole). Üldfosfori järgi hinnates on väin kesises seisus. Valdavalt on Eesti merelahtedes limiteerivaks toitaineks fosfor (alates N:P suhtest 16:1) ja selliselt on see ka Tagalahes. Kuna ka kalakasvatusest lähtuv toitainete voog merre on suhteliselt fosforirikkam (suhtega 10:1 , samas kui Soela väinas on see ca 40:1), siis on just fosfori heide mere olulisim ja keskkonnamõju analüüsimisel tuleb keskenduda sellele. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund (mille täpne olemus/definitsioon on ebakonkreetsem ja ei ole otseselt seostatav tabelis 3.2 esitatud kvaliteedinäitajatega), siis selles valguses on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Merepõhja elustik. Soela väin on riikliku keskkonnaseire rannikumereseire alamprogrammi raames regulaarselt seiratav veekogum. Kuigi Tagalahes seirepunkti ei asu, siis võib piirkonna vee-elustiku seisundit hinnata Küdema lahe seirepunkti alusel, mis kuulub sarnaselt Tagalahele, Soela väina veekogumi koosseisu. Järgnev Soela väina vee-elustiku seisundi ülevaade on antud Riikliku keskkonnaseire Mereseire programmi rannikumere veekogumite seire 2014. aasta ülevaateseire aruande alusel. Põhjataimestik. Küdema lahe seirealalt on kogutud andmeid alates 1995. aastast. Suurimad kõikumised hõimkondade osakaalus on esinenud aastatel 2003, 2010 ja 2012, mil rohevetikate osakaal on olnud tavapärasest suurem. 2015. aastal oli niitja punavetika Ceramium tenuicorne osakaal koosluses oluliselt väiksem (joonis 3.13). Põhjataimestiku maksimaalne sügavuslevik transektil oli sarnaselt eelneva aastaga 15 m. Samuti ei esinenud olulisi muutusi põisadru sügavuslevikus (joonis 3.14). Mitmeaastaste liikide osakaal oli veidi suurem võrreldes 2014. aastaga ning indikaator ületas „hea“ kvaliteediklassi piiri (joonis 3.15). Küdema 100% 75% Kuivkaal, % 50% 25% 0% 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Mändvetikad Kõrgemad taimed Joonis 3.13. Põhjataimestiku hõimkondade osakaalu dünaamika Küdema transektil Soela väina veekogumis 1995.–2015. aastal. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 39 Küdema 15 12 Sügavus, m 9 6 3 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Põhjataimestiku esinemise maksimaalne sügavus Põisadru esinemise maksimaalne sügavus Joonis 3.14 Põhjataimestiku ja põisadru maksimaalse sügavusleviku dünaamika Küdema transektil Soela väina veekogumis 1995.–2015. aastal. Küdema 100% 75% Kuivkaal, % 50% Üheaastased 25% Mitmeaastased Hea/kesine 0% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis 3.15 Ühe- ja mitmeaastaste taimeliikide osakaalu dünaamika Küdema transektil Soela väina veekogumis 1995.–2015. aastal. Põhjaloomastik. Soela väina veekogumi põhjaloomastiku indeksite pika-ajalise muutlikkuse kirjeldamiseks kasutati Küdema põhjataimestiku transektilt kogutud proovide materjali, mis võimaldas KPI ja FDI indeksi arvutamist aastate 1996−2015 kohta. KPI indeksi väärtus on nende aastate jooksul varieerunud ligikaudu 0,7 ja 0,9 vahel, kusjuures viimasel üheksal aastal on indeksi väärtus jäänud stabiilselt 0,75 ümbrusesse (joonis ). FDI väärtus on varieerunud tunduvalt rohkem ja 2015. aastal mõõdetud FDI oli mõnevõrra madalam kui eelneval aastal (joonis 3.16). Versioon 16.01.2017 40 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 1 0.8 0.6 KPI, FDI 0.4 KPI 0.2 FDI 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis 3.16. Põhjaloomastiku KPI ja FDI indeksite pika-ajaline muutlikkus Soela väina veekogumi Küdema transektil. Veekogumi kvaliteedi kokkuvõte Soela väina veekvaliteeti hinnatakse mitmeaastase sammuga vastavalt kehtivale metoodikale. Veekvaliteedi andmed pärinevad aastatest 2005, 2007 ja 2012. Merepõhja elustiku parameetreid mõõdetakse Soela väina veekogumis iga-aastaselt vaid Küdema lahes. Seniste hinnangute põhjal jääb Soela väina veekogumi veekvaliteedi hinnangud napilt alla „hea“ ja „kesise“ klassipiiri. Ökoloogilise seisundi klassi määrab viimsel mõõtmisaastal ära kvaliteedielement „fütoplankton“. Nii „Põhjataimestik“ kui „põhjaloomastik“ olid mõlemad klassis „hea“. Merevee toitainete kontsentratsioonid vastavad selle Läänemere osa tavalistele väärtustele ja on eelkõige mõjutatud Läänemere avaosa veemassidest, veekogumi valgalast tuleneva koormuse osakaal on minimaalne (hinnang, täpsema osakaalu määramiseks on vajalik modelleerimine). Kõikide parameetrite pikaajalised trendid jälgivad Läänemere avaosa looduslikke trende. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 41 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4.1. EUROOPA LIIDU SINIMAJANDUSE STRATEEGIA 7 Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kas vu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Kavandatav Kesknõmme kalakasvatus sobitub sinimajandse kontseptsiooniga täielikult. Joonis 4.1 EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. 7 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Versioon 16.01.2017  42 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 4.2. EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFOND (EMKF) 2014–2020 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2014–2020 on loodud Euroopa 8 Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) . Fondi vahendite abil saab soodustada kalandussektori arengut ning kohanemist sektori struktuursete muutustega. See omakorda aitab tõsta Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut. Eelarvevahendite kasutamise aluseks on fondi vahendite rakenduskava. Rakenduskava koondab endas viis prioriteetset eesmärki: o Arendada kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsat, jätkusuutlikku ja kasumlikku keskkonda. o Parandada ranna- ja sisevete kalanduse majanduslikku elujõulisust. o Tagada ressursside optimaalne kasutamine. o Tõsta järelevalve efektiivsust. o Edendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava ja Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020 on seadnud eesmärgid, mis toetavad vesiviljeluse arengut Eestis, et sellega vähendada imporditava kala osakaalu. Vesiviljeluse arendamisel tuleb kasutada kaasaegseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid (mida Kesknõmme kalakasvatuses ka kasutada kavandatakse). 4.3. RUUMILISED PLANEERINGUD Kesknõmme kalakasvatuse alal on asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks: Kihelkonna valla üldplaneering (2010), Saare Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2008), alal kehtiv detailplaneering, alale koostatav detailplaneering. Kihelkonna valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maaüksuse juhtotstarbeks sadama maa ärimaa kõrvalfunktsiooniga. Planeeringuala nii kagu - kui loodepiiril on ette nähtud avalik juurdepääs rannale. 8 http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020 Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 43 Joonis 4.2 Väljavõte Kihelkonna valla üldplaneeringust. Koostamisel olev detailplaneeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Sinine viirutus tähistab sadama maad ärimaa kõrvalfunktsiooniga, punane katkendjoon tähistab avalikku juurdepääsu. Teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused eesmärk on määratleda väärtuslikud kultuurmaastikud ja põllud ning roheline võrgustik Saare maakonnas ning tulenevalt nende säilitamise vajadusest seada tingimused asustuse ja maakasutuse suunamiseks. Ar vestades maakonna saarelisust on planeeringus eraldi käsitletud ranna-ala, mis kujutab endast nii maastikulist väärtust, olulist rohelise võrgustiku koridori kui ka avaliku huvi objekti. Samuti on määratud maakonna puhkealad ja olulised turismi sihtkohad. Teemaplaneering on koostatud baseerudes kahe alateema kaudu, milleks on väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik. Teemaplaneeringu kohaselt ei jää planeeringuala väärtuslikule maastikule, küll jääb rohelise võrgustiku koridori ja astmelauale (ranna ala piiranguvööndi (üldjuhul 200 m) ulatuses). Versioon 16.01.2017 44 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 4.3 Väljavõte teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Planeeringuala on tähistatud punase ovaaliga. Avaliku huvi objektidest piirneb planeeringuala liivarannaga (märgitud kollasega) Rohelise võrgustiku kui terviku ülesandeks on inimtekkeliste mõjude pehmendamine ja korvamine. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Teemaplaneeringuga on sätetatud järgmise tingimused (välja toodud asjakohased): o Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed; o Mere ranna ja jõgede ning ojade kallast e kui koridoride sidususe tagamiseks tuleb võimalikult säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju; o Olulisim argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus; o Piirangu- ja ehituskeeluvööndi laiuse määramisel mererannal tuleb arvestada korduva üleujutusega aladega. Teemaplaneeringus on märgitud, et ranna-alad on kõige suurema avaliku huvi objektiks maakonnas. Kõikidele liivarandadel asuvatele traditsioonilistele/populaarsetele supluskohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs ja kasutus ning juurdepääs/läbipääs kallasrajale. Kesknõmme kalakasvatus piirneb koguosas teemaplaneeringus märgitud liivarannaga. Kehtiv detailplaneering. Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksuse alal kehtib Kihelkonna Volikogu 23.09.2010 otsusega nr 24 kehtestatud Kesknõmme Kalakasvatuse (katastritunnused 30101:002:0286 ja 30101:002:0287) maaüksuste detailplaneering. Kehtiv detailplaneering näeb alal ette sadama ja seda teenindava hoonestuse rajamise. Koostatav detailplaneering. Olemasolev kehtiv detailplaneering ei ole osutunud realiseeritavaks (nt väikesadama rajamise majanduslik otstarbekus) ning kavatsus on kinnistul asuv 1980-ndatel rajatud kalakasvatus (mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 45 sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu) renoveerida ja tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Arendustegevuse elluviimisks on asutud koostama uut detailplaneeringut, mis on algatatud 21.01.2016. Detailplaneering koostat akse üldplaneeringut muutvana misläbi tagatakse ka vastavus üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamine toimub samaaegselt käesoleva KMH protsessiga ning need on omavahel sisuliselt seotud. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse kalakasvatuses vajalike tehnoloogiliste lahenduste ruumilise vajadusega. Versioon 16.01.2017 46 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 4.4 Detailplaneeringu algatamise ettepanekus esitatud detailplaneeringu esialgne eskiislahendus. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 47 4.4. MUUD LOAD KALAKASVATUSE RAJAMISEKS Kesknõmme kalakasvatuse arendamine eeldab mitmete lubade olemasolu ning nende menetlemine on reguleritud erinevate õigusaktidega ja viiakse läbi erinevate asutuste poolt. Sealjuures on need erinevad load omavahel sisuliselt / funktsionaalselt seotud ning seetõttu on omavahel seotud ka menetlusprotsesside ajaline kulg. Nimetatud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik üldjoontes 4 põhimõttelist dokumenti/luba, millest igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev amet kond: Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Kihelkonna vald. Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelvalve Amet. Vee erikasutusluba veetorustiku rajamiseks merre. Otsustaja Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba vee võtmiseks merest ja heitvee tagasisuunamiseks merre. Otsustaja Keskkonnaamet. Hoonestusloa menetlemisel algatati ka käesolev KMH. KMH koostatakse kalakasvatuse suhtes tervikuna, st KMH käsitleb ka neid keskkonnaaspekte, mis ei ole otseselt hoonestusloa objektiks, kuid mis on sisuliseks osaks kalakasvatusest ja sellega kaasneda võivatest keskonnamõjudest (eeskätt merest vee võtmine ja heitvee tagasisuunamine, aga ka muud teemad). Erinevad vajalikud Kesknõmme kalakasvatuse arendamiseks vajalikud load/planeering on illustratiivsena esitatud ka alljärgneval joonisel. Versioon 16.01.2017 48 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 4.5 Kesknõmme kalakasvatuse arendamiseks vajalikud load/planeering. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 49 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Kesknõmme kalakasvatuse olulisimaks võimalikuks negatiivseks keskkonnamõjuks on merevee kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevalt negatiivse mõju avaldumine vee - elustikule. Oluline negatiivne mõju saaks ebasobiva tehnilise lahenduse ja kalakasvatuse opereerimise (sh nt kalasööda valik) korral ilmneda nii vee võtul kui heitvee tagasisuunamisel lahte. 2010 aastal on OÜ Corson poolt teostatud (töö nr 0904) Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine, mille aruanne on heaks kiidetud 30.04.2010. KSH teostati erinevate menetluste dubleerimise vältimiseks KMH täpsusastmes. Vaatmata kavandatava tegevuse erinevusele (tookordse väikesadama asemel nüüd kalakasvatuse arendamine) on paljud võimalikud keskkonna-aspektid siiski sarnased ning tookord 3 teostatud materjale on võimalik kasutada. Näiteks süvendusmaht kuni 36 000 m ja 3 mere täitemaht (kaldakindlustus) kuni 32 000 m on oluliselt suuremad kui kalakasvatuse rajamiseks vajalikud analoogsed tegevused. 5.1. MÕJU MEREVEE KVALITEEDILE JA VEE-ELUSTIKULE 3 Heitvee kogus on samas mahus võetava veega ehk arvutuslikult 99,5 miljonit m aastas. Kasutatav kalasööda kogus on 5000 tonni ning eeldatav juurdekasvukoefitsiendi 1,1 (st kasutatav söödaühik kala juurdekasvu kohta) korral on kala juurdekasv 4500 tonni aastas. Versioon 16.01.2017 50 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Joonis 5.1 Lämmastiku ja fosfori heide vette sõltuvalt juurdekasvu koefitsiendist konkreetse kalasööda korral. Näitena Efico Enviro 926, mille põhiandmetega tooteleht on esitatud eespool joonisel 2.4. Vastavalt joonisel 5.1 esitatud graafikule on konkreetse kalasööda kasutamisel juurdekasvukoefitsiendi 1,1 korral fosfori ja lämmastiku heide (ilma puhastamata) vette alljärgnev: Fosfor 3,8 kg P 1000 kg (1 tonni) kala juurdekasvu kohta, Lämmastik 38 kg N 1000 kg (1 tonni) kala juurdekasvu kohta. 4500 tonnise kala juurdekasvu korral aastas on fosfori ja lämmastiku heide (ilma puhastamata) vette alljärgnev: Fosfor 17 100 kg P aastas kokku, Lämmastik 171 000 kg N aastas kokku. Heitvesi puhastatakse enne suublasse juhtimist ning saavutatakse vähemalt 80 % vee puhastusefektiivsus. Seega on kalakasvatusest merre jõudev fosfori ja lämmastiku heide 5 korda väiksem ehk: Fosfor 3420 kg P aastas kokku, Lämmastik 34 200 kg N aastas kokku. Ööpäevas aasta keskmisena on merre jõudva Püld kogus ca 9,37 kg ja N üld ca 93,7 kg. Kõige intensiivsemas kalakasvu kuus (august, juurdekasv 676 t ja söödakogus 744 t kuus) on keskmine Püld heide 16,57 kg ööpäevas ja Nüld heide 165,7 kg ööpäevas. Esitatud andmed on ülevaatlikuna esitatud ka alljärgnevas tabelis. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 51 Tabel 5.1 Planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse poolt Tagalahte suunatav toiteainete reostuskoormus kavandatava maksimaalse tootmismahu korral. Juurdekasv P N Heitvee Aasta Aasta Ööpäevas Ööpäevas aastas (t) vabanemin vabanemin puhastusast jooksul jooksul keskmisen keskmisen e (kg) e (kg) e (%) merre merre a merre a merre keskmise keskmise jõudev jõudev N jõudev P jõudev N aastase aastase P (kg) (kg) kogus (kg) kogus (kg) juurdekasv juurdekasv u korral u korral (FCR=1,1- (FCR=1,1- 1) 1) 4500 17 100 171 000 80 3420 34 200 9,37 93,7 Lähtudes teoreetilisest lähenemisest, et vette suunatav P ja N segunevad täielikult Pidulalahe (st 3 Tagalahe lõunapoolse sopi) veemassiga, mis allahinnatuna on 20 miljonit m (võttes mereala 3 pindalaks 767 ha ja sügavuseks 3 meetrit = 23 miljonit m ), suureneb kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel PÜld kontsentratsioon ca 0,00047 mg/l võrra ja NÜld kontsentratsioon ca 0,00469 mg/l võrra ööpäevas. Toiteelementide ööpäevane kontsentratsiooni arvutuslik tõus lahustumisel Pidulalahes on PÜld 2,6% ja NÜld 1,3 %. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on lihtsustatud arvutustega, mis ei arvesta lahes toimuvat veevahetust ega vette suunatavate toiteelementide omastamist organismide poolt. Tabel 5.2 Kalakasvatusbasseinide heitvee prognoositavad saasteainete sisaldused ja kogused. Toitaine Üldfosfor PÜld Üldlämmastik NÜld Võetava merevee kvaliteet (μmol/l)* 0.59 24.9 Võetava merevee kvaliteet (mg/l)* 0,01827 0,34860 Saasteainete hüpoteetiline ööpäevane 0,00047 0,00469 kontsentratsiooni kasv (mg/l) Pidula lahes** Saasteainete hüpoteetiline ööpäevane 2,6 % 1,3 % kontsentratsiooni kasv (%) Pidula lahes** * Merevee kvaliteedi näitajad on arvutatud riikliku keskkonnaseire Rannikumere 9 alamseireprogrammi 2012. aasta seiretulemustel alusel. Veekvaliteet on esitatud reoainete sisaldusega mikromoolides ja milligrammides. ** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lahustatuna Pidulalahe veemassiga. Tuleb arvestada, et stabiilselt punktreostusallikast lahte suunatava vee segunemine meres (mitte ainult Pidula lahes, vaid laiemalt tagalahes, kogu Soela väina veekogumis ning ka Läänemere tasandil) sõltub reaalses olukorras klimaatilistest (tuule suund ja tugevus, hoovused, veetemperatuur, päikese intensiivsusest tulenev veekogu kihistumine) tingimustest. Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal on planeeritava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik, kuid 9 Seireveeb. Riikliku keskkonnaseire andmed. Mereseire. Rannikumere seire. Keskkonnaagentuur. Versioon 16.01.2017 52 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm tuleb tõdeda, et mere veekeskkonnas toimuvad protsessid on keerukad ja läbi põimunud erinevate mõjutegurite koostoimest. Oluline on kontsentratsioonide kuhjumise aspekt. Spetsiifilistes tingimustes võivad ka väikesed toiteelementide kontsentratsiooni muutused veekogus viia muutusteni ökoloogilisel tasandil. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Kalakasvatusest vette tagasi Tagalahte suunatavas heitvees esineb nii kolloidsel kui ka lahustunud kujul toiteelemente. Osa kolloidsel kujul esinevatest toiteelementidest settib heljumiga põhja ja kasutatakse taimede kasvuks. Taimedele on kättesaadav vaid anorgaaniline fosfor, mida mikroorganismid taimede orgaanilise aine lagundamisel taastoodavad. Seega tuleb igasugust täiendavat toiteelementide voogu veekogusse käsitleda potentsiaalne eutrofeerumise allikana. Joonisel 5.2 on esitatud illustreerivalt toiteelementide voog Läänemerre erinevatest allikatest ning joonisel 5.3 üldine fosfori ringlusskeem merekeskkonnas. Joonis 5.2 Toiteelementide voog Läänemerre. Allikas: http://helcom.fi/baltic-sea- trends/eutrophication/inputs-of-nutrients Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 53 Joonis 5.3 Fosforiringe. Allikas: http://water.epa.gov/type/rsl/monitoring/vms56.cfm Kogu Eesti punktreostusallikate poolt merekeskkonda suunatav fosfori aastane kogus on ca 80 tonni ning lämmastiku kogus ca 850 tonni 10. Võrdlusena ja taustsüsteemiks võib ka märkida et Peipsi valgala punktreostusallikatest pärinev aastane reostuskoormus Eesti poole jõgedest on 309 t lämmastikku ja 30,3 t fosforit. 11 12 Joonis 5.4 Eesti punktreostusallikate fosfori ja lämmastiku heide . 10 Fifth Baltic Sea Pollution Load Compilation (PLC-5). Baltic Sea Environment Proceedings. No 128. Helsinki Commission. 2011. http://helcom.fi/Lists/Publications/BSEP128.pdf 11 Peipsi järve valgla reostuskoormus ja jõgede veekvaliteet. Loigu, E. jt. Peipsi Lk 179 -199. Tartu 2008. 12 Fifth Baltic Sea Pollution Load Compilation (PLC -5). Baltic Sea Environment Proceedings. No 128. Helsinki Commission. 2011. http://helcom.fi/Lists/Publications/BSEP128.pdf Versioon 16.01.2017  54 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Võrdlusena ja võimaliku kumulatiivse mõju hindamiseks on oluline märkida, et Tagalahes on väljastatud vee erikasutusluba (lub nr L.VV/320992) sumbas kala kasvatamiseks. Lubatud reostuskoormuse keskmised näitajad on: Lämmastik (N) 4,5 tonni 100 tonni toodangu kohta ning fosfor (P) kuni 0,4 tonni 100 tonni toodangu kohta. Nimetatud luba on kehtivusega kuni märts 2017 ning on käesoleval ajal (jaanuar 2017) esitatud pikendamiseks. Planeeritava Kesknõmme kalakasvatusest tulenevad reovee toiteelementide kogused toodanguühiku kohta on oluliselt soodsamad: 3,8 tonni lämmastikku ja 0,38 tonni fosforit 100 tonni toodangu kohta, kuid veelgi olulisem on et erinevalt sumbakasvatusest eraldatakse vähemalt 80% toiteelementidest enne heitvee merre tagasisuunamist puhastusseadmetega. Seega võib lihtsustatult öelda, et Kesknõmme kalakasvatuses saavutatakse sumbatehnoloogia võrreldes kala juurdekasv vähemalt 5 korda väiksema keskkonnamõjuga. 5.1.1. KOMPENSEERIVAD MEETMED Käesoleval ajal on merekeskkonna kaitset juhtiva ametkonnana Keskkonnaministeeriumi/Keskkonnaameti seisuk ohal, et Soela väina rannikuveekogumi seisundi parandamiseks tuleb vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Ehk teisisõnu on eesmärgiks, et kavandatavast kalakasvatusest ei jääks pärast kõigi keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamist „grammigi“ toitaineid (N ja P). Käesoleval ajal on tehnoloogiliselt mõistlik tagada kalakasvatuse nn „toruotsa“ veepuhastuse efektiivsus ca 80%, kuid selle suurendamine 100 % -ni ei ole tehnilis- majanduslikult arukas. Seetõttu on kavandatava kalakasvatuse merekeskkon nale avalduva negatiivse mõju vältimiseks vajalik rakendada täiendavalt nn kompenseerivaid meetmeid. Tegemist on merekeskkonnas olevate liigsete ja ebasoovitavate toitainete eemaldamisega. Käesoleval ajal on võimalikeks lahendusteks: Vetikate kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega; Filtreerivate selgrootute kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega; Loodusliku vetikabiomassi eemaldamine veekeskkonnast; Rannast rannaheidiste kogumine; pilliroo ja muu taimse materjali kogumine; Täiendav kalapüük (nt mittekommertslikud liigid ja võõrliigid). Tuleb märkida et kompenseerivad meetmed ei ole veel kusagil (maailmas ja Läänemere ääres) väga hästi uuritud ja rakendatud (põhjuseks see, et senini pole olnud keskkonnakaitselisi kohustuslikke norme selliste meetmete tegelikkuses kasutamiseks). Käesoleval ajal on kõigi nimetatud lahendustega toimumas kiired arengud, mida toetavad vastavasisulised teaduslikud uuringud. Mõningad (rakendus) -teaduslikud uuringud toimuvad juba ka Eestis ning mitmed projektid on algamas/plaanis. Ka Kesknõmme kalakasvatuse arendamisel on kavatsus osaleda rakendus -teaduslikes uuringutes (nt koostöös Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga). Sellekohased uuringud/projektid ei pruugi olla KMH formaalseks osaks, k uid loomulikult on neil sisuline seos. Kesknõmme kalakasvatuse puhul rakendatakse vajadusel kompenseerivaid meetmeid, mille täpsem lahendus töötatakse välja KMH teostamise ajal. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 55 Kokkuvõtlikult saab merevee kvaliteedile avalduda võiva mõju aspekti kohta tuua välja järgmist: Kesknõmme kalakasvatuse veepuhastussüsteemi rakendamisel saavutatakse võrreldes tavapärase sumbatehnoloogiaga ca 5 korda väiksema toitainete voog suublasse ning seega suhtelisel skaalal on tegemist oluliselt keskkonnasäästlikuma lahendusega. Limiteerivaks toiteelemendiks piirkonna merekeskkonnas on fosfor ning heitvees on fosfori suhteline osakaal kõrgem kui looduslikus ökosüsteemis, mistõttu on lisaks üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioonidele, oluline vaadelda N:P suhte muutusi ökosüsteemis. Kesknõmme kalakasvatuse hinnanguline reostuskoormus on 3420 kg aastas, mis moodustab ca 4% aasta jooksul kogu Eesti punktreostusallikatest Läänemerre jõudvast reostuskoormusest. Seda juhul kui ei rakendataks kompenseerivaid meetmeid (st pärast „toruotsa“ lahendusi). Toodetav kalakogus (4500 tonni) on umbes 3,5 kg Eesti elaniku kohta, mis moodustab ca 33 % iga inimese poolt aastas söödavast kala kogusest (Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta). Seega võib väita, et negatiivne surve keskkonnale ei ole toodetava heaoluühiku suhtes ebaproportsionaalselt suur. Tagalahe ja laiemalt kogu Saaremaa loodeosa mereala on suhteliselt avatud veevahetuseks ülejäänud Läänemerega ning seeläbi on fosfori negatiivne mõju eeldatavasti ebaoluline ja leevendatav. KMH käigus väljatöötatav lahendus peab selle tagama. Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus. KMH raames ja teostamise ajal toimub täiendav veekvaliteedi seire ning teostatakse mere vee- ja ainevahetuse modelleerimine. 5.1.2. MÕJU VEE-ELUSTIKULE Juhul kui toimuvad muutused vee kvaliteedis, võib see kaasa tuua mõjutusi vee - elustikule. Mõju vee-elustikule saab kaasneda ka merepõhja füüsilisel ehitamisel ning veevõtmisel mehhaaniliselt. Veekvaliteedi muutus Tagalahes ja laiemalt viiakse veepuhastusseadmete ja kompenseerivate meetmete kasutamisega väga madalale tasemele (sisuliselt kuni nulltasemele), mistõttu see ei saa kaasa tuua mõju vee-elustikule. Ajutise iseloomuga (st ehitusaegne) negatiivne keskkonnamõju võib esineda veetorustiku rajamise aegselt, kui tööde tehnilise lahenduse väljatöötamisel ja ehitustegevuse teostamisel ei arvestata keskkonnakaitseli si aspekte. Seetõttu on oluline KMH teostamisel ja sellega sama-aegselt välja töötava tehnilise lahenduse protsessis leida lahendused, mis ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju. Peamisteks tähelepanu vajavaks aspektiks on merepõhja ettevalmistamisel merepõhja pinnase ümberpaigaldamisega ja lisatava materjaliga (nt killustik/liiv torustiku alusena) kaasneva heljumi teke ja eeldatav levik. Vajalik on KMH käigus täpsustada setete olemus (eeskätt materjal/fraktsioon aga ka võimalik reostatus, mille esinemistõ enäosus on siiski väga madal) ning maht (mis sõltub tehnilisest lahendusest). Ebasoovitava Versioon 16.01.2017  56 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm koguse heljumi tekkemise eeldusel on vajalik välja töötada leevendavad meetmed, mis üldjuhul on järgmised: tööde teostamise ajastamine, töödel kasutatavad lubatud/keelatud seadmed/tehnoloogiad (sh heljumi levikut piiravad lahendused). Veevõtul on oluline, et torustikku ei satuks meres looduslikult elavaid kalu ja muud elustikku (va väga väikesemõõduline). Selleks on kavas paigaldada veevõtukamber/süsteem, milles voolukiirused on niivõrd madalad, et kalad saavad pageda ning kasutatakse ka võresid. Konkreetse veevõtukambri/süsteemi keskkonnamõju hinnatakse KMH käigus. 5.2. MÕJU LOODUSKAITSE OBJEKTIDELE Peatükis 3.5 on antud ülevaade piirkonnas asuvatest kaitstavatest loodusobjektidest. Kalakasvatuse kontekstis on olulisemad merel paiknevad kaitstavad objektid (sh Natura alad), sest kalakasvatusel puudub otsene mõju maismaal paiknevatele objektidele. Kalakasvatuse võimalik mõju meres asuvatele looduskaitse objektidele (sh Natura aladele) võiks avalduda läbi mere veekvaliteedi muutuse ja seeläbi mõjuga mere-elustikule (eeskätt Tagalahe ökoloogilisele seisundile). Kalakasvatus tuleb (kasutades sobivat tehnoloogiat ja leevendavaid meetmeid) rajada selliselt et heitveest tulenev veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mere-elustikule. Kalakasvatuse tehniline lahendus täpsustatakse (sh detailne veepuhastussüsteem) edasises KMH protsessis ja tehnilisel projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. Seega tuleb kalakasvatus rajada selliselt, et sellel puuduks negatiivne mõju Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Praeguste teadmiste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel ebasoodne mõju Natura 2000 aladele välistatud, mistõttu on vajalik täpsustada kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine. Kesknõmme kalakasvatuse potentsiaalselt kõige olulisem keskkonnamõju võib seega teoreetiliselt avalduda mereveekvaliteedi muutustes (eelkõige toiteelementide lisakoormus Tagalahte), mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Eeldades et läbi sobiva tehnilise lahenduse (mille koostamisel arvestatakse KMH ettepanekutega/nõuetega) saavutatakse kalakasvatuse reovee kõrge puhastusaste (+ vajadusel kompenseerivad meetmed) ning toiteelementide üldkontsentratsiooni kasv Tagalahe vees on tagasihoidlik, siis ei põhjusta kavandatav tegevus veekogumi ökoloogilise seisundi muutust ja seetõttu pole eeldada negatiivset mõju ka kaitsealustele objektidele. Tõenäoliselt võib kalakasvatuse ehitusperioodil esineda lühiajalist müra, mis võib mõjutada tundlike linnuliikide pesitus-või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris. Nimetatud ja muid võimalikke keskkonnamõjusid käsitletakse detailsemalt KMH edasises protsessis. 5.3. MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE Kihelkonna vald ja laiemalt kogu Saaremaa lääneosa , sarnaselt paljude muude Eesti piirkondadega on nn kahanevaks piirkonnaks. Kahanemise peamisteks näitajateks on Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 57 rahvastiku vähenemine ja vananemine aga see väljendub ka nõrgas majanduskeskkonnas (vähe ettevõtteid, ebasoodne ettevõtete struktuur, madal lisandväärtuse tootmine jms). Kavandatava kalakasvatuse arendamine toob piirkonda täiendavaid investeeringuid, töökohti ning mitmekesistab majanduskeskkonda. Kuna ei Kihelkonna valla ega Eesti strateegiliseks eesmärgiks ei ole piirkondade mahajätmine ja hülgamine, siis on igasugune nõuetele vastav ja sobiv ettevõtlus kahanevas piirkonnas üldpõhimõttena positiivse sotsiaal-majandusliku mõjuga. Seega on lokaalsel ja piirkondlikul tasandil Kesknõmme kalakasvatuse positiivne sotsiaal-majanduslik mõju eeskätt läbi töökohtade loomise ja ette võtluse mitmekesistamise. Sealjuures on asjakohane eristada ajutise iseloomuga ehitusaegset mõju ning pika-ajalist mõju kalakasvatuse toimimise ajal. Täpset töökohtade arvu on raske määrata, sest see sõltub paljudest asjaoludest (reaalne lõplik toodangumaht, toodangu ümbertöötlemise ja lisandväärtustamise tase kohapeal jms), kuid kalakasvatuse toimimise aegselt on töökohtade arv hinnanguliselt minimaalselt 10. Toodangu maht 4500 tonni aastas on märkimisväärne kogus, mille ümbertöötlemine (st toiduainetööstus) enne lõpptarbijani jõudmist on töömahukas. Käesoleval ajal ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt hinnata selliselt toiduainetööstuses tekkivate töökohtade arvu ja paiknemist (nt kas kohapeal, Saaremaa, mujal Eestis või ka välismaal). Üldiseks eesmärgiks peaks olema toodangu maksimaalne väärindamine ja kõrget lisandväärtust loovate töökohtade loomine piirkonnas. Majanduslikult positiivseks mõjuks on sinimajanduse reaalne arendamine. Positiivseks mõjuks on ka kodumaise kalavaliku suurenemine Eesti tarb ijale. Kavandatav kalakasvatus asub aktiivses kalapüügipiirkonnas (püügiruut 313) ning oluline on vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatava kalakasvatuse vahel. Peamiseks meetmeks on adekvaatne infovahetus ning tehniliste lahenduste väljatöötamisel arvestada loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Potentsiaalseid negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ei ole hetkel tuvastatud. 5.4. VASTAVUS PARIMALE VÕIMALIKULE TEHNIKALE Keskkonnamõju hindamisel on tavapärane hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju võrreldes teiste samalaadsete ettevõtetega või tegevustega, samuti on võimalik võrrelda erinevatel viisidel saavutatavat samasuguse tulemuse keskkonnamõju (näiteks elektrienergia kilovatt-tunni tootmine erinevates elektrijaamades). Parimaks peetakse tehnoloogiat, mis samasuguse tulemuse saavutamiseks on kõige väiksema negatiivse keskkonnamõjuga. Parim võimalik tehnika (PVT, inglise keeles BAT best available tecnology/technique) on defineeritud Eesti õigusaktides Tööstusheite seaduses, mis ütleb: Parim võimalik tehnika on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna. Versioon 16.01.2017  58 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm PVT kirjeldused on koostatud mitmete tööstusharude ja muude majandustegevuste kohta, kuid nö ametlikke PVT kirjeldusi ja juhendeid ei ole olemas kõigi tegevusalade kohta. Sealjuures PVT kirjeldused ja juhendid koos tehnoloogia arenguga loomulikult ka arenevad ja muutuvad. Lisainfo nt Eesti Keskkonnaministeeriumi all -leheküljelt http://www.ippc.envir.ee/estonian/bat.htm. Otseselt kalakasvatust käsitlevat PVT kirjeldust ei ole koostatud. Üheks lähedaseks teemaks on Põhjamaade BAT Kalatööstusele (kättesaadav eelmainitud veebiaadressil) aastast 1999, kuid ka see käsitleb kalade töötlemist, mitte kalakasvatust. Ka Põhjamaade 2015 aasta samateemaline BAT käsitleb kala töötlemist, mitte kala kasvatamist. On olemas ka kalakasvatuse BAT teemalisi kirjutisi, kuid need ei ole nö ametlikud ja Eesti ametkondade poolt tunnustatud. Seega on küll olemas erinevaid mõtteid/ideid (st mitte väga selgeid reegleid) maailmast, milline võiks olla kalakasvatuse PVT/BAT, aga ei ole olemas sellekohast selget kehtivat regulatsiooni Eestis. Vee erikasutusloa KMH (ja selle raames vajalikud uuringud) raames töötatakse välja konkreetne parim lahendus konkreetsesse asukohta, mis juba definitsiooni kohaselt vastab PVT põhimõtetele. 5.5. MUUD KESKKONNAMÕJUD Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS §20) nimetab muuhulgas keskkonnamõju võimalikud avaldumisvormid ja –elemendid millele KMH aruande koostamisel on vajalik tähelepanu pöörata. Käesoleva KMH objekti puhul on peamisteks tähelepanu vajavateks aspektideks võimalik mõju merevee kvaliteedile ja seeläbi vee -elustikule ja looduskaitse objektidele, samuti sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. KMH aruande koostamisel ei jäeta käsitlemata ka teisi keskkonnamõjusid, kuid neid käsitletakse täpsuses, mis antud KMH objekti iseloomu arvestades on asjakohane. Alljärgnevalt on antud ülevaade neist keskkonnamõjudest. Õhu saastamine. Kalakasvatusega seoses ei ole põhjust eeldada pidev at õhureostuse esinemist. KMH aruandes käsitletakse võimalikku õhureostust tulenevalt liikluskoormuse kasvust ja seoses kalakasvatusest levida võiva lõhnaga. Jäätmeteke. Kalakasvatusega kaasneb tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete teke. Kalakasvatus e puhastusseadmetes tekkiv jääk on käsitletav jäätmena. Samuti on ehituse aegselt teemaks ehitusjäätmete teke. Neid kõiki aspekte käsitletakse KMH aruande koostamisel. Müra. Müra on võimalikuks teemaks eeskätt ehitusaegselt (sh veealune müra). Kalakasvatuse toimimise aegne mürateke on väike. Teemat käsitletakse detailsemalt KMH aruande koostamisel. Vibratsioon. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärse vibratsiooni teket. Valgusreostus. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärse valgusreostuse teket. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 59 Soojusreostus. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märk imisväärse soojusreostuse teket. Kiirgus. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärse kiirguse teket. Mõju kultuuripärandile. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseameti andmetel ei asu kultuurimälestisi (teadaolevaid), kuid kui kaeve- või süvendustööde käigus avastatakse inimtegevusega seotud objekte (nt inimluud, laevavrakid jne) on tööde tegija (muinsuskaitseseadus §41) kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust. Arvestades saarlaste ajaloolist seost merega ja kalandusega on kalakasvatuse (kui merest kalapüüdmise tänapäevane asendus) rajamine kultuuripärandit toetav tegevus. Riskid. KMH aruande koostamisel käsitletakse iga teemavaldkonna puhul ka võimalikke riske, näiteks juhtis Kaitseministeerium (28.01.2016) tähelepanu asjaolule et piirkonnas ei ole teostatud võimalike ajalooliste lõhkekehade kontrolli, millest tulenevat ei ole kavandatav tegevus täielikult ohutu. Mõju kliimale. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõ ju kliimale. Versioon 16.01.2017  60 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, mis määratleb nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS -ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. 13 Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandl usest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk -s 7. Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH algatamise otsusega, samuti seonduvate dokumentide (vee erikasutusload ja detailplaneering) keskkonnaküsimustega. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele on lisatud ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi j a leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile) . Kui keskkonnaelemntide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmet e arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh 13 Keskkonnamõju hindaja hea tava. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (www.iaea.eu). Lisa 1. Versioon 16.01.2017 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 61 alternatiivsete lahenduste) prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. Kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine). Natura hindamise metoodika ja põhimõtted KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele . Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013, uuendatud 2016). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga 14 „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ . Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura -ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura -ala(de) terviklikkuse ja kaitse- eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura -ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. TEOSTATAVAD UURINGUD Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning k irjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Varasemad uuringute tulemused on oluliseks sisendiks käesoleva KMH aruande koostamiseks. KMH raames ja sellega samaaegselt on vajalik teostada järgmised täiendavad tööd/uuringud. Uuringute teostamine võib toimuda ka muude projektide või tegevuste raames (näiteks ühendamine teiste arendusprojektidega, teadusprogranmmidega, riikliku seirega jms). Soela väina veekogumi vee- ja ainevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumi vee- ja ainevahetuse modelleerimine (mudelarvutus/simulatsioon) on vajalik hindamaks maismaalt tuleneva koormuse osatähtsust praeguse veekogumi seisundis ning aitab prognoosida kalakasvatusest tuleneva mõju ulatust veekogumi seisundile. . Veekvaliteedi seire Tagalahes Täiendamaks olemasolevaid andmeid on vajalik teostada v eekvaliteedi parameetrite seire Tagalahes. Seire tuleb teostada Tagalahes ja selliselt, et kogutavad andmed oleksid maksimaalselt võrrledavad ja kooskasutatavad riikliku seire käigus kogutavate andmetega. Seirekavana näeme ette 3 jaama sügavusgradiendil. Mõõdetavateks parameetriteks need samad, mida kasutatakse riiklikus seires. Sagedus – kord kuus toitainete (Ntot ja Ptot) ja soolsuse ja temperatuuriprofiilide puhul. Lisaks soolsuse ja temperatuuripidevmõõtmised neljal sügavusel sügavaimas jaamas. 14 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf Versioon 16.01.2017 62 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Seiret teostada kahel (järjestikusel) aastal selliselt, et üks aastatest kattub riikliku seire aastaga. Merepõhjakoosluste eeluuring Merepõhjakoosluste ja merepõhja reljeefi (kui reljefi andmed saab batüm eetrilisest mõõdistusest, siis ei ole vajalik dubleeerida) ja substraadi kaardistamine ja iseloomustamine kalakasvatuse arvatavas mõjupiirkonnas (kasvatuse vahetus läheduses ja vee väljalaskeava piirkonnas). Sagedus – 1 kord. Tööde aeg soovitavalt juuli-august. Batümeetriat täpsustav mõõdistus Eeskätt täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks on vajalik teostada batümeetriat täpsustav merepõhja mõõdistus. Seega ei ole tegemist otseselt KMH raames toimuva uuringuga, kuid sa adavad tulemused toetavad ka KMH läbiviimist. Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring Eeskätt täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks on vajalik teostada merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Seega ei ole tegemist otseselt KMH raames toimuva uuringuga, kuid saadavad tulemused toetavad ka KMH läbiviimist (nt geoloogiline info merepõhja setete kohta on vajalik heljumi tekke prognoosimiseks). Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 63 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-sis ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes sätestatud nõuetele. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks teg evuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid KMH etapp Teostatav tegevus Eeldatav läbiviimise tähtaeg Tegevusloa taotluse 9.12.2015 esitamine KMH algatamine 15.11.2016 November 2016 – jaanuar 2017 KMH programmi Programmi koostamine koostamine Arendaja esitab KMH programmi Jaanuar 2017 Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab Jaanuar 2017 seisukohtade küsimiseks 14 päeva jooksul Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt Veebruar 2017 KMH programmi hiljemalt 30 päeva jooksul kontroll ja sisu kohta Otsustaja vaatab 14 jooksul läbi ja seisukohtade annab seisukoha programmi 15. märts 2017 küsimine asjakohasuse ja piisavuse kohta. Ekspertrühm korrigeerib vajadusel Märts 2017 programmi Otsustaja kontrollib korrigeeritud programmi ja vajadusel kaasab Märts 2017 asjaomaseid asutusi Avalikust arutelust teavitamine 14 KMH programmi päeva jooksul programmi Aprill 2017 kontroll ja avalikust saamisest arutelust teavitamine Avaliku väljapanek kestus 14 päeva Aprill 2017 KMH programmi avalik arutelu Aprill 2017 (tinglikult 28.04.2017) Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega arvestamise/mittearvestamise Mai 2017 põhjendamine, hiljemalt 30 päeva KMH programmi jooksul kirjalikult vastamine täiendamine ettepanekutele. KMH programmi esitamine Mai 2017 (hiljemalt 15.mai 2017) nõuetele vastavuse kontrollimiseks KMH programmi KMH programmi nõuetele Mai – juuni 2017 nõuetele vastavuse vastavuse kontroll 30 päeva jooksul kontroll ja programmi Programmi nõuetele vastavaks nõuetele vastavaks Juuni 2017 tunnistamise otsus Versioon 16.01.2017 64 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm KMH etapp Teostatav tegevus Eeldatav läbiviimise tähtaeg tunnistamise otsus Otsusest teavitamine (14 päeva Juuni 2017 (tinglikult 30.06.2017) jooksul) KMH aruande koostamine ja (eeltöö samaaegselt programmi menetlusega) sealhulgas vajalike uuringute Oktoober 2018 KMH aruande teostamine koostamine Arendaja esitab KMH aruande November 2017 (tinglikult 1.11.2018) Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab seisukohtade November 2018 küsimiseks 21 päeva jooksul Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt Detsember 2018 hiljemalt 30 päeva jooksul KMH aruande kontroll Otsustaja poolne laekunud ja seisukohtade seisukohtade analüüs 14 päeva küsimine Jaanuar 2019 (tinglikult 15.01.2019) jooksul ja eksperdile KMH aruande täiendamiseks esitamiseks Ekspertrühm korrigeerib vajadusel Jaanuar 2019 aruannet Otsustaja kontrollib korrigeeritud Jaanuar – veebruar 2019 aruannet Avalikust arutelust teavitamine 14 Veebruar 2019 Avalik väljapanek ja päeva jooksul avalik arutelu Avaliku väljapanek kestus 21 päeva Märts 2019 KMH aruande avalik arutelu Märts 2019 Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega arvestamise/mittearvestamise Aprill 2019 põhjendamine, hiljemalt 30 päeva KMH aruande jooksul kirjalikult vastamine täiendamine ettepanekutele. Aruande esitamine Otsustajale Aprill 2019 (tinglikult 30.04.2019) nõuetele vastavuse kontrolliks Asjaomaste asutuste Mai 2019 kooskõlastamine (30 päeva) KMH aruande kooskõlastamiseks Otsustaja kontrollib KMH aruande Juuni 2019 esitamine ja KMH nõuetele vastavust (30 päeva) aruande nõuetele KMH aruande nõuetele vastavaks vastavuse kontroll Juuni 2019 (hiljemalt 14.11.2019) tunnistamise otsus Otsuse tegemisest teavitamine Juuli 2019 Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 65 8. ANDMED KMH OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A 10614 Tallinn Kontaktisik: Liis Piper e-post: [email protected] Telefon: 6672004 Arendaja Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506) Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald 93437 Saare maakond Kontaktisik: Andro Ots e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Lennuki 22, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 6. Tabel 8.1 KMH ekspertrühma liikmed. Lisaks Hendrikson&Ko’s põhitöökahaga töötavatele ekspertidele on kaasatud eksperte ka väljastpoolt ettevõt ete. Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Projektijuht, KMH juhtekspert Haridus: Geograafia (litsents KMH0034)- mõju Töökogemus: enam, kui 15 aastane keskkonnamõjude Kuido Kartau veekeskkonnale, tehnoloogia hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, muu analüüs/BAT, sotsiaal- keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine majanduslik mõju. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) KMH ekspert (litsents Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude Riin Kutsar KMH00131)- Natura hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh hindamine. Natura 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine Haridus: zooloogia (BSc) Ekspert (zooloog)- mõju Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust kaitstavatele loodusobjektidele, keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise Kaile Peet Natura 2000 võrgustikule, kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna- loomastikule alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised. Versioon 16.01.2017 66 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc) Töökogemus: üle 5 aastat töökogemust geoloogia ja Ekspert (vee-ekspert) – mõju Tõnn Tuvikene sedimentoloogia alal. Üle 3 aastat töökogemust veekeskkonnale, tehnoloogia. keskkonnamõjude hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee keskkonnakonsultatsioonid. Väljastpoolt Hendrikson&Ko’d kaasatud eksperdid PhD, Tartu Ülikool, merebioloogia Georg Martin Merekeskkonna ekspert Üle 25 aastane teadusliku ja keskkonnakorraldusliku töö kogemus. Juhtiv projektijuht (Senior Project Manager) ettevõttes Inter Aqua Advance A/S (Taani) http://www.interaqua.dk/ Inter Aqua Advance A/S on 1978 aastal asutatud Kalakasvatuse projekteerimise Arne Bækgaard kalakasvatuste projekteerimisega ja valdkonna ja opereerimise ekspert arendamisega tegelev üks juhtivaid ettevõtteid ka maailma kontekstis. Lisaks kontaktsikule kaasatakse KMH teostamise kogu ettevõtte potentsiaal. Vesiviljeluse ekspert ettevõttes JLH Consulting Inc (Kanada) www.jlhconsulting.tv Lisaks kontaktsikule kaasatakse KMH teostamisse vajadusel kogu ettevõtte potentsiaal. Inglise keelne kokkuvõte: John Holder is a registered professional biologist Kalakasvatuse projekteerimise John Holder in the Province of British Columbia and he ja opereerimise ekspert graduated from the University of Guelph in 1973. He started his aquaculture career in that same year. He has had extensive experience with fresh water systems dealing with Salmonids, Cichlid s and numerous salt-water species including shrimp and he can be considered an expert in this field. He has worked and consulted for aquacult ure companies on six continents. Vesiviljeluse ekspert ettevõttes Aquacare Kalakasvatuse Environment Inc (USA) http://www.aquacare.com/ Henning Gatz projekteerimise ja opereerimise ekspert Lisaks kontaktsikule kaasatakse KMH teostamisse vajadusel kogu ettevõtte potentsiaal. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi töö käigus täiendavaid eksperte/spetsialiste. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 67 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH kä igus eeldatavasti teavitatakse: o Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) . o Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). o Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. Huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 7. Tabel 9.1 Huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu . Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus Keskkonnakaitse korraldus ja järelvalve. Organisatsiooni töö eesmärgiks on hoida ja kaitsta Keskkonnaamet Eesti looduslikku tasakaalu. Teavitatakse e-kirjaga Menetleb kalakasvatuse vee erikasutusluba (vee võtmine ja merre tagasisuunamine). Keskkonnakaitse korraldus ja järelvalve. Vastutab ja koordineerib seadusandlust, vastutab ja Keskkonnaministeerium koordineerib konventsioone, Teavitatakse e-kirjaga leppeid ja ühinguid. Menetleb kalakasvatuse vee erikasutusluba (merre ehitamine). Kavandatava tegevuse asukoha omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja. Kihelkonna vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga Vald menetleb kalakasvatuse detailplaneeringu koostamist. Halduskorralduse seadusega ühineb Saaremaa vallaga. Maakonna tasandil avalike huvide tasakaalustaja ja arengu suunaja. Saare maavalitsus Organisatsiooni roll ja edasine Teavitatakse e-kirjaga eksisteerimine seoses reformiga täpsustamisel. Vastutab maaelu arendamise (sh vesiviljelus) eest riigis ning on Maaeluministeerium kaastaud projektidesse oma Teavitatakse e-kirjaga vastutusala ja pädevusvaldkonna esindajana. Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis ning on kaastaud Rahandusministeerium projektidesse oma vastutusala ja Teavitatakse e-kirjaga pädevusvaldkonna esindajana. Korraldab üleriigilise mere Versioon 16.01.2017  68 Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm teemaplaneeringu koostamist (algatamine 2018) Inimeste sotsiaalseta vajaduste tagamine. Arengu edendaja ja Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja. Vastutab siseturvalisuse eest riigis ning on kaastaud projektidesse Siseministeerium Teavitatakse e-kirjaga oma vastutusala ja pädevusvaldkonna esindajana. Kaastaud projektidesse oma Kaitseministeerium vastutusala ja pädevusvaldkonna Teavitatakse e-kirjaga esindajana. Kaastaud projektidesse oma Veeteede Amet vastutusala ja pädevusvaldkonna Teavitatakse e-kirjaga esindajana. Kaastaud projektidesse oma Muinsuskaitseamet vastutusala ja pädevusvaldkonna Teavitatakse e-kirjaga esindajana. Keskkonnakaitset edendavate Eesti Keskkonnaühenduste Koda valitsusväliste organisatsioonide Teavitatakse e-kirjaga ühendus Teavitatakse üleriigilises Kavandatav tegevus võib mõjutada Piirkonna elanikud päevalehes ja kohaliku meedia piirkonna elanikke kaudu. * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. 9.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE 1 KeHJS-i § 15 kohaselt peab otsustaja enne kesk konnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. Peatükki täiendatakse pärast seisukohtade küsimist ja vastuste saamist. Versioon 16.01.2017  Kesknõ mme kalakasvatuse KMH progr a mm 69 LISAD LISA 1. KESKKONNAMÕJU HINDAJA HEA TAVA Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (www.iaea.eu) Versioon 16.01.2017 Saatja: AquaFarms <[email protected]> Saatmisaeg: 17. jaanuar 2017. a. 18:54 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: Kuido Kartau Teema: Hoonestusloa KMH programmist Manused: Kaaskiri 16.01.2017.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere Palun leidke manusest �sel Aquafarms O� hoonestusloa KMH programmi k�sitlev dokument. Lugupidamisega, Andro Ots �sel AquaFarms O� Juhatuse liige