-864235 -144145 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 TALLINN Teie 04.01.2017 nr 14-1064-015 Meie 17.01.17 nr 1-16/17-00009/007 Vastus toimingute algatamise kohta seoses Rahandusministeeriumi auditi aruannetega Maanteeamet jääb seisukohale, et ei ole eksinud Paldiski mnt ja Tartu I ehitusala hankemenetluse liigi valikukul. Paldiski mnt hangete põhjendused esitatud Kiia-Keila auditi CF-96/2016, 30.12.2016 aruandes lk 9-12 : Esiteks - Riigimaantee 8 lõikude km 18,8- 24,9 Kiia-Keila, km 24,9-29,5 Keila-Valkse, Paldiski mnt 29,4-37,4 ja 37,4-46,8 lõikude osas on Maanteeameti hinnangul tegemist eraldi projektidega. Iga hanke aluseks oli erinev tee-ehituse põhiprojekt, ehk tegemist oli 4 erineva tee-ehituse põhiprojektiga, mille kohta tehti 4 erinevat tee-ehituse hanget. Tegemist ei olnud ühe tee-ehituse põhiprojektiga. Teiseks - Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimise hankes oli lisaks freespuru laotamise ja pindamistööde teostamine kõrvalmaanteele, mitte riigimaanteele nr 8 ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks. Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 29,4-37,4 teelõigu rekonstrueerimine hankes oli lisaks freespuru laotamise ja pindamistööde teostamine kõrvalmaanteele, mitte riigimaanteele nr 8 ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks ja mille kohta sõlmiti eraldi leping pindamistöödeks. Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine hankes olid lisaks 2 silla ehitustööd, mida teistes hangetes ei olnud, siin hankes ei olnud ka kõrvalmaanteedele freespuru laotamist ja pindamistöid. Hanketeates küsiti silla referentslepinguid, mida teistest hangetes ei olnud. Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimisel ei olnud kõrvalmaanteede freeskatte ehitust ning pindamistöid. Selles hankes oli jalgteede ehitus teiste hangetega võrreldes. Kolmandaks on tegemist funktsionaalselt erinevate projektidega kuna kõikidel ehitatud lõikudel on erinevad liiklussagedused alates 3000 autot/ööp km 37-46 ja sillaehituse lõigul 15 000 autot. Sillaehituse lõigul teostati neljarealise silla ja maantee ehitus. Keila lõigu ristmikud olid eriti ohtlikud seoses Keila linnaga seotud suure liiklusega ning Keila jõe sild väga olukorras. Lisaks projektide ettevalmistus, ÜF rahastustaotlused/otsused on projektide tehtud eraldi vastavalt THK ja ÜF investeeringute kavale. Neljandaks oli hangete 2 hanke ehitustööde teostamise ajaks 2014-2015.a. 2 hankel 2014.a vastavalt teehoiukavale. Viiendaks Maanteeamet ei nõustu väitega, et nimetatud lõigud on tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja kulgevad katkematult. Teeregistri andmetest tulenevalt on riigimaanteel nr 8 Tallinn-Paldiski km 37,467 raudtee. Vastavalt raudteeseadusele on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist. Sama seadus sätestab, et raudteeinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud: 1) raudteemaa; 2) rööbastee ja muldkeha, mille hulka kuuluvad süvendid, veeviimarid, rennid, truubid, taimed mulde nõlvade kaitseks ning piirded, hekid, tarad ja tulekaitsevööndid; 3) oote- ja laadimisplatvormid, sealhulgas platvormid, mis asuvad reisi- ja kaubajaamades, teepeenrad, jalgteed ning seadmed pöörangute ja ristmete soojendamiseks; 4) raudteesillad, -truubid ja muud viaduktid, tunnelid, kaetud süvendid ja jalakäijate tunnelid ning tugiseinad ja -rajatised; 5) raudteeületuskohad ja nendega seotud maanteeliikluse ohutuse tagamise seadmed; 6) raudtee pealisehitis, mille hulka kuuluvad rööpad, riströöpad ja kontrarööpad, liiprid ja teetõkkeseadmed, rööpmestiku väiksemad tarvikud, killustik- ja liivballast, pöörmed, ristmed ning pöördesillad; 7) raudteemaal asuvad reisijatele ja kaupadele mõeldud juurdepääsuteed, sealhulgas raudteemaal asuvad juurdepääsu võimaldavad sõiduteed ja jalgsi liikuvate reisijate juurdepääsud; 8) jaamavahe, jaamade ja sorteerimisjaamade turvangu-, signalisatsiooni- ja sideseadmed, elektrivarustusseadmed signaliseerimiseks ja sidepidamiseks ning ehitised sellistele seadmetele ja vaguniaeglustid; 9) valgustusseadmed liikluse toimimiseks ja ohutuse tagamiseks; 10) kontaktvõrk, alajaamad, alajaamade ja kontaktjuhtmete vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid ja toiterööpad; 11) raudteeinfrastruktuuri hooned, sealhulgas transporditasude kogumiseks kasutatavad rajatiste osad. Eeltoodud faktilistest asjaoludest tulenevalt ei ole riigimaantee nr 8 km lõigud 29,4-37,4 ja 37,4-46,8 tehniliselt otseselt ühendatud ja ei kulge katkematult, sest raudtee katkestab nimetatud lõikude tehnilise ühendatuse ja katkematu kulgemise. Euroopa Üldkohtu otsus T-384/10 otsuses on leidnud ( p 77) , et nr 1 ja sama projektiga seotud hange nr 3 toimusid ajaliselt ilmselgelt lähestikku, kuna neid lahutas ainult neli päeva ja seetõttu tuleb pidada neid samadeks ehitustöödeks. Tegelikult oli selles projektis 3 hanget ( p 29 ). - hange nr 1 ehk Lääne-Andévalot puudutav ehitustööde hange C6, mille teade avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 5. detsembril 2000 leping maksumusega 6 729 606,04 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 6 393 693,58 eurot; – hange nr 2 ehk Ida Andévalot puudutava ehitustööde hanke C7 osad I, IV ja VI, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 2. veebruaril 2000 leping maksumusega 2 286 142,95 eurot koos käibemaksuga; – hange nr 3 ehk Ida Andévalot puudutava ehitustööde hanke C8 osad II, III, V ja VII, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 1. detsembril 2000 leping maksumusega 2 461 997 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 2 491 978,77 eurot. Seda lepingut muudeti edukaks tunnistatud pakkujaga otse sõlmitud kokkuleppega 172 867,02 euro (koos käibemaksuga) suuruse summa võrra. Nimetatud kõik kolm hankelepingut sõlmiti ühel aastal, kuid kohus leidis, et ainult 4 päevaste vahedega välja kuulutatud hange nr 1 ja 3 on samad ehitustööd põhjusel, et need kuulutati välja 4 päevaste vahedega. Varem välja kuulutatud hange nr 2 (kuulutati välja samal aastal kui hanked nr 1 ja 3), ei ole sama ehitsööde hange, sest see kuulutati välja varem. Lisaks sama otsuse punktis 87 on lühikese ajavahemikuna kohus käsitlenud 16 päeva, millal hanketeated avaldati ja selle alusel on võimalik tuvastada, et tegemist on samade ehitustöödega. Auditis viidatud Maanteeameti hanked avaldati 4 kuu jooksul. Kuuendaks riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimine hanketeade ei ole sarnane ja tööde iseloom ei ole sama võrreldes teiste hangetega. Hanketeates oli sätestatud muuhulgas tingimused, mida teistes hangetes ei olnud. a) Pakkuja peab viimase 5 aasta (07/2009–06/2014) jooksul olema ehitanud vähemalt ühe uue avalikult kasutatava auto- ja/või raudteeliikluseks ettenähtud silla või viadukti, pikkusega vähemalt 40 meetrit. b) Pakkuja peab omama õigust vastavalt oma asukohamaa seadustele: 1) sildade ehitamiseks ja remontimiseks. Eeltoodud tingimustest lähtuvalt ei saanud olla eeldatav pakkujate ring sama, kui teistes hangetes. Seitsmendaks ei ole kohtupraktikas samade ehitusööde väljaselgitamisel võetud arvesse lepingute sõlmimise ajalist lähestikust ja tööde toimumise samaaegsust nagu audiitorid on auditis viidanud. Maanteeameti seisukohta toetab AS Deloitte Eesti Audit Eesti eriarvamus Rahandusministeeriumi auditile (aruande lisa 1, lk 14). Maanteeameti seisukoht on, et riigihangete „Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus“ ja „Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimine koos ehitusega“ puhul on tegemist eraldiseisvate üksikhangetega ning neid ei saa pidada samadeks ehitustöödeks. Põhjendused: Erinevad funktsioonid : 1) Majanduslik funktsioon Majanduslikus mõistes teenindab I ehitusala väga paljus linna liiklust - ainult 1/3 liiklusest moodustab Tallinn-Luhamaal trassil liikujatest, V ehitusalas on see enamuses. V ehitusalas parandati märgatavalt liikumiskiirust lõigul (70->90 (suvel 100)), millega suureneb sõiduaja vähenemisest saadav tulu. I ehitusalal jäi lubatud sõidukiirus samaks, s. o 50 või 70 km/h olenevalt lõigust. Tulenevalt eeltoodust on I ehitusala kohaliku tee funktsiooniga, mille eesmärk on teeninda kohalikku liiklust. V ehitusalal on maantee funktsioon, mille eesmärk on teenindada linnadevahelist liiklust. 2) Tehniline funktsioon Tartu ümbersõidu I ehitusala projekt nägi ette olemasoleva olukorra parendamise. Kogu liiklusskeem säilis sellisena nagu varem – kõik mahasõidud ja ristmikud jäid samasse asukohta. Projektiga suurendati liiklusohutust – rajati maanteega paralleelne jalgtee ja teatud mahasõitudel tõkestati vasakpöörete teostamise võimalus. Vajadusel rajati lisaradu (pöörderajad ja lisarada Viljandi ringristmikul liikluse läbilaskvuse tagamiseks) Tartu ümbersõidu I ehitusala ümberehitus on vahe-etapp eelprojektiga ette nähtud lahendusest, kus Viljandi maantee ristmik on ette nähtud viia eritasandisse ning lõigule on ette nähtud paralleelne kogujatee, et likvideerida mahasõidud põhimaanteele. Tulevikuvisioon on eelprojekti järgse lahenduse realiseerimine kui kõrvalasetsevad arendused ja liikluse kasv olukorra selleni viivad. Funktsionaalses mõttes on tegemist linnatänavaga, kus domineerivat rolli mängib kohalik liiklus. Sellelt lõigult toimub kaugemalt pärit liikluse liitumine Tartu linnaga ning Tartu linna ja lähiala elanike igapäevane liikumine kaubanduskeskustesse ja tööle-koju ja kooli-koju suundadel. Väiksem osakaal on läbival liiklusel. Tartu ümbersõidu V ehitusala ehitus on eelprojektiga ette nähtud eritasandilise lahenduse realiseerimine, kus võrreldes eelprojektiga tehti vaid mõningaid pisimuudatusi liiklusohutuse taseme tõstmiseks. See nägi ette ristmike sulgemisi ja kogujateede rajamisi kohaliku liikluse teenindamiseks. Kogu liiklusskeem sellega seoses muutus. Funktsionaalses mõttes on tegemist linnadevahelise eritasandilise 2+2 teelõiguga, kus on domineerivaks Põlva-Tartu ja Võru-Tartu suunaline läbivliiklus lisaks läbivliiklusele, mis Tartust mööda läheb. Veidi väiksemat rolli mängib kohalik liiklus, mille jaoks rajati kogujateed, et need eraldada muust liiklusest. Lisaks eritasandilised ristmikud kohaliku liikluse liitumiseks põhimaanteega ja eritasandiline riste tagamaks otseühendust kahel pool põhimaanteed asuvate asulate vahel. Tulenevalt eeltoodust on I ehitusala puhul tegemist ajutise tee-ehituse projektiga, mille asemele on tulevikus plaanis ehitada uus mitmetasandiline liiklussõlm vastupidiselt V ehitusalale, mille puhul valmis täiesti uus tee-ehituse projekt. I ehitusala ehitusega lahendati peamiselt liiklusohutuse probleemid antud lõigul ning tööde sisuks oli tee rekonstrueerimine. V ehitusala ehitusega muutus täielikult liiklusskeem, rajati 3 uut eritasandilist viadukti autoliikluseks, raudteeviadukt ning jalakäijate tunnel. Muud kriteeriumid 1) Asukoht I ehitusala asub Tähtvere vallas ja Tartu linnas. Asukoht põhimaantee 2 km 181,949 – 184,092. V ehitusala asub Ülenurme vallas. Asukoht põhimaantee 2 km 188,548 – 191,500. Kahe ehitusala vahe on ca 4 km. Nende ehitusalade vahel asetseb raudtee, Variku viadukt ja suur osa Tartu linna territooriumist. I ja V ehitusala ei asetse järjestikustel lõikudel ehk rekonstrueeritud lõigud ei ole tehniliselt võttes otseselt ühendatud ja ei kulge katkematult. 2) Euroopa Liidu rahastus Projektide ettevalmistus, ÜF rahastustaotlused/otsused on projektidele tehtud eraldi. I ehitusala oli uue perioodi hange ja teised kolm olid vana perioodi rahade eest hanked ning neid ei saa võtta kui ühte üksikhanget. 3) Töö iseloom Iga hanke aluseks oli erinev tee-ehituse põhiprojekt ehk tegemist oli 2 erineva tee-ehituse põhiprojektiga, mille kohta tehti 2 erinevat tee-ehituse hanget. Tegemist ei olnud ühe tee-ehituse põhiprojektiga, mis jagati osadeks. I ehitusala hanke raames teostatakse töid „Punase“ FIDIC lepingu alusel, st töövõtja teostab tööd tellija poolt (või tellija nimel) koostatud projekti põhjal. Tööde eest tasumise aluseks on tegelikud töömahud. V ehitusala hanke raames teostatakse töid „Kollase“ FIDIC lepingu alusel, st töövõtja koostab projekti vastavalt tellija tingimustele ning teostab selle põhjal töö. Seega I ehitusala puhul teostas töövõtja töö tellija nimel koostatud projekti põhjal. V ehitusala puhul oli töövõtja ülesandeks nii projekteerimine kui ka ehitamine. Lisaks on V ehitusala hanketeates nõutud silla projekteerimise, tee projekteerimise ja silla ehitamise õiguse olemasolu, mida I ehitusala hanketeates nõutud ei ole. Samuti on V ehitusala hanketeates sätestatud lisaks CPV kood 71320000-7 tehnilise projekteerimise teenused. V ehitusala eristub oma tööde iseloomult ka selle poolest, et pakkujad pidid omama registreeringut Eesti Majandustegevuse registris või õigust vastavalt oma asukohamaa seadustele tegutseda tegevusalal raudtee-ehitusega tegelemine. I ehitusalal oli oluline, et pakkuja omaks registreeringut Eesti Majandustegevuse registris või õigust vastavalt oma asukohamaa seadustele tegutseda tegevusalal kaugküttesüsteemide ehitamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Sirk peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Andry Palu 611 9309
[email protected]