Seisukoht Hiiumaa-Vormsi ja Vormsi-Noarootsi sidekaabli hoonestusloa menetluse algatamisele

Meelis Kärt Teie 20.01.2017 nr 16-3/16-0341-016 Ehitus- ja elektriosakond Tehnilise Järelevalve Amet Meie 30.01.2017 nr 14-6/17/1452-2 [email protected] Seisukoht Hiiumaa-Vormsi ja Vormsi- Noarootsi sidekaabli hoonestusloa menetluse algatamisele Austatud Meelis Kärt Olete esitanud Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Eesti Lairiba Arenduse SA poolt saadetud hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse sidekaablit Hiiumaalt Vormsile (pikkusega 16 505 m) ja Vormsilt Noarootsi (pikkusega 3413 m). Veeseaduse § 227 lõike 7 kohaselt määrab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisel muuhulgas keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise, vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja ning muud vajalikud tingimused. Taotletava sideliini Hiiumaa-Vormsi lõik kulgeb Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kukka külas asuvast Ahingu kinnistust (katastritunnusega 63901:001:1530) läbi mere kuni Lääne maakonnas Vormsi vallas Saxby külas asuva Saxby sadama kinnistuni (katastritunnusega 90701:001:0424). Sideliini Vormsi-Noarootsi lõik kulgeb Lääne maakonnas Vormsi vallas Norrby külas asuvast Norrby sadama kinnistust (katastritunnus 90701:003:0319) kuni Noarootsi vallas Einbi/Enby külas asuva Ramsi puhkekoht kinnistuni (katastritunnus 52001:005:0008). Taotletav sidekaabel paikneb kogu mere territooriumile jääva osa ulatuses Väinamere hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodusalana ja Väinamere linnualana. Väinamere hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 155 "Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määruse nr 59 "Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas" muutmine" ja Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 157 „Vabariigi Valitsuse 08.09.2005. a määruse nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liikide kaitse ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, samuti I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Looduskaitseseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. EL LIFE projekti “Merekaitsealad Läänemere idaosas” raames inventeeriti aastatel 2006-2008 Väinameres mereelupaiku ning selle töö tulemusel valmis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi aruanne „Väinamere mereelupaigad ja põhjaelustik“ (koostaja Tiia Möller). Väinamere hoiuala merealal läbib projekteeritud sidekaabel kaitstavaid elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140) ning karid (1170):  Liivamadalad on püsivalt vee all olevad peamiselt liivast, vähesemal määral ka mudast, munakatest ja/või kividest koosnevad tasandikud. Inimtegevusest tingitud ohud liivamadalatele on peamiselt maavarade kaevandamine merepõhjast, sadamate, laevateede ja tuuleparkide rajamine ning nendega kaasnevad häiringud. Vajaliku tegevusena selle elupaigatüübi puhul on leitud, et merepõhja morfoloogia muutmisega seotud tegevused vajavad keskkonnamõjude hindamist.  Liivaste ja mudaste pagurandadena käsitletakse Eesti tingimustes kõiki liivaseid, saviseid ja mudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega paljanduvad. Seda elupaigatüüpi ohustab eelkõige kinnikasvamine, kuivendamine, ehitustegevus ja rannajoone muutmine. Vajadus aktiivse kaitse järele on väike, keelatud on madalike süvendamine.  Karide elupaigatüübi hulka loetakse Eestis rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud (nn karid, rahud), mis paguvee ajal võivad ulatuda üle merepinna. Karide võimalikud ohutegurid on tuuleparkide rajamine ja eutrofeerumine. Vajalik on vältida elupaika kahjustavat ehitustegevust. Kõikide nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava aastateks 2013-2022 näeb nimetatud elupaigatüüpide pikaajaliste kaitse-eesmärkidena ette elupaigatüüpide pindala, kvaliteedi ja iseloomuliku elustiku säilimise. Sidekaabli paigaldamise projekt näeb Hiiumaa-Vormsi lõigus kaitstavate elupaigatüüpide esinemisaladel ette kaabli paigalduse võimalikult kitsas süvises (pealmise laiusega 0,8 m) ning materjali võimalikult täpse tagasipaigaldamise pärast kaabli süvisesse asetamist. Vormsi- Noarootsi lõigus paigaldatakse kaabel valdavas ulatuses merepõhjale ning kaitstavate elupaigatüüpide esinemisaladel kaevetöid ei teostata. Keskkonnaameti hinnangul on kavandatud meetmed piisavad, et tagada Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate mereelupaigatüüpide soodne seisund. Sidekaabli merre jäävatel trassidel ei esine kaitstavate liikide elupaiku, mille seisundit kaabli paigaldamine võiks mõjutada. Samuti ei oma sidekaabli paigaldustööd (ühekordne häiring) ega merepõhjal paiknev kaabel olulist mõju merel peatuvatele lindudele ega piirkonnas liikuvatele hüljestele. Sidekaabli trassi piirkonnas ei ole lähiaastatel läbi viidud kalastiku-uuringuid ega teostatud riiklikku seiret. Arvestades, et fiiberoptilise sidekaabli näol ei ole tegemist kalastikku olulisel määral mõjutava kaabliga, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks kaabli hoonestusloa menetluse käigus täiendavate kalastiku-uuringute teostamist. Arvestades meres planeeritud kaevetööde väikeseid mahtusid, ei pidanud Keskkonnaamet ehitusprojektide läbivaatamisel vajalikuks kalastikust lähtuvalt täiendavate piirangute seadmist, kuid soovitas võimalusel vältida kaevetööde teostamist Hari kurgu keskosas olevatel madalikel kalade kevadisel kudeperioodil, mis kestab 15. aprillist kuni 15. juunini. 2 (3) Lähtudes looduskaitseseaduse § 32 lõikest 2, § 14 lg 1 punktidest 6 ja 8 ning § 21 lõike 1 alusel kooskõlastas Keskkonnaamet oma 13.12.2016 kirjaga nr 6-2/16/13800-2 ehitusprojekti „ELA100 Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe multitorus fiiberoptiline kaabel, V ehitusetapp: Noarootsi-Vormsi merekaabel“ (ELTEL Networks AS, töö nr 46100-177-16) ja 14.12.2016 kirjaga nr 6-2/16/14183-2 ehitusprojekti „Hiiumaa multitorus fiiberoptiline kaabel. I ehitusetapp: Hiiumaa-Vormsi merekaabel“ (ELTEL Networks AS, töö nr 46100-267-16) ning andis nõusoleku nende projektide alusel ehituslubade väljastamiseks. Eesti Lairiba Arenduse SA poolt taotletav fiiberoptilise sidekaabli merre paigutamine ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kaabli paigalduse käigus ei toimu olulisel määral kaevetöid, pinnase kaadamist või muud merepõhja morfoloogiat muutvat tegevust, millega võiks kaasneda oht kaitstavatele elupaigatüüpidele ja nende seisundile. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et sidekaabli paigaldamisega Hiiumaalt Vormsile ja Vormsilt Noarootsi ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, sealhulgas mõju Natura 2000 võrgustiku alale, juhul kui töid teostatakse vastavalt hoonestusloa taotluses olevatele ning Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud ehitusprojektidele. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited Eesti Lairiba Arenduse SA poolt taotletud hoonestusloa menetluse algatamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni looduskaitse juhtivspetsialist Lääne regioon Meeli Kesküla 463 6832 [email protected] Märt Kesküla 463 6823 [email protected] 3 (3)