Seisukohad Nursipalu harjutusvälja projekti kohta

Tehnilise Järelevalve Amet Teie 28.12.2016.nr 12.3-1/16/6019 [email protected] Meie 26.01.2017 Täname Teid vastuse eest, kus Teie ei nõustu meie seisukohtadega Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmis näidatule, kuid meile jääb siiski arusaamatuks enamus Teie väited ning tõstatame need küsimused uuesti. Muuseas on kahetsusväärne, et Teie vastus jõudis seltsingule arutamiseks 23.01 2017- peaaegu 1 kuu pärast kirja allkirjastamist. Sissejuhatuses on kirjas, et Nursipalu harjutusväljak (3134 ha) – tegelikult on hetkel ca 99 ha riigikaitsemaa. Teie vastasite: Kaitseministeerium ei nõustu esitatud seisukohaga. Harjutusvälja alale jäävates katastriüksusest on tänaseks juba määratud riigikaitsemaaks rohkem kui viidatud 99 ha Nursipalu linnaku ala (vt KMH programmi Tabel 1). Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Nursipalus on riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks luba antud Vabariigi Valitsuse 06.11.2001 korraldusega nr 746 ( www.riigiteataja.ee/akt/86502 ). Meie väidame, et Nursipalus ei ole riigikaitsemaad 3134 ha. Meie küsime: Kui palju on Nursipalus riigikaitsemaad ja missuguste õigusaktide alusel on see kinnitatud? Harjutusväljal on ohutusala ohtliku tegevuse ajaks suletud ja muul ajal avatud kõigile kodanikele. Kuid reaalsus on see, et praegu on osa harjutusala pidevalt suletud. Miks? Meie väidame, et Teie ei vastanud küsimusele . Miks praegu on osa harjutusala pidevalt suletud? Kas nimetatud harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti ehitusluba ei peaks vastama Planeerimisseaduse (riigi eriplaneerig) sätetele? Teie vastasite: Nursipalu harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79, st tegemist on olemasoleva harjutusväljaga, mille väljaõppetingimuste parandamiseks on koostamisel ehitusprojekt. Ehitusseadustiku (EhS) § 118 alusel ei ole riigikaitseliste teede ehitamiseks ehitusluba ja ehitusteatis nõutavad. EhS § 118 lg 3 alusel peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule ainult juhul kui seadus seda sätestab. St ehitusloa väljastamise eelduseks ei ole riigi eriplaneeringu koostamine ja vaid juhul kui riigi eriplaneering tuleb koostada, peab ehitusluba vastama planeeringule. Antud juhul ei ole tegemist riigi eriplaneeringu koostamisega. Meie ei ole Teie väitega nõus, kuna olemasolev harjutusväli väljaspool 99 ha riigikaitsemaad hetkel ei ole veel reaalsuses olemas. Asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79, kuid seda ei ole olemas väljaspool 99 ha riigikaitsemaad. Punktis 2.3.1. pole selge, missuguse intervalli tagant hakkab Keskkonnaamet teostama keskkonnamõjude järelhindamist keskkonnaseire tulemuste alusel. Välja tuleks veel tuua, et lisaks – „vajadusel täiendavate keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamiseks või vajadusel peatamiseks“. Pole ka selget ülevaadet ja arusaamist, missugused on need leevendavad meetmed. Palume ka need sisse kirjutada. Teie vastasite : Leevendusmeetmete vajadus selgub mõjude hindamisel, st KMH aruande koostamisel. Seirekava koostatakse pärast KMH aruande valmimist aruandes toodud ettepanekute alusel. Täna ei saa veel rääkida järelhindamise sisust konkreetsemalt, kuna selleks on vaja seiretulemusi. Oleme nõus Punktis 2.5 pole selge 0-alternatiivi kirjeldus, palume seda täpsemalt kirjeldada. Teie vastasite : Selgitame, et KMH mõistes 0-alternatiiv on tänase olukorra jätkumine. Ülevaade Nursipalu harjutusväljal täna toimuvast on toodud KMH programmi ptk-s 2 ja mõjutatava kesk-konna kirjeldus ehk tänane olukord on toodud ptk-s 3. Meie leiame, et keskonna säästmise ja elanikkonna huvidega arvestamisel peabki KMH programmis käsitlema ka 0-alternatiivi miinipildujate kasutusele võtu suhtes. KSH-s on märgitud leevendava meetmena miinipildujate kasutuselevõtt ära jätta. Punktis 2.6 tuleks avaliku arvamuse uuring KMH programmist välja jätta, kuna see ei vasta tänasele olukorrale. Lisaks toimus uuringu läbiviimine selliselt, kus hinnati ainult hetkelist olukorda ning mineviku olukorda. Kohalikele elanikele (meile teadaolevatele inimestele) ei selgitatud mis eesmärki uuring täidab, kus seda kasutatakse ning kuidas antud uuring võib tulevikus inimeste elukeskkonda muuta, mõjutada jne. Seltsinguliikmeid ja nende pereliikmeid pole ka küsitletud. Antud uuring kas jätta KMH-st välja või viia läbi uus uuring. Teie vastasite: Oleme seisukohal, et läbiviidud uuring on asjakohane ja piisav.Selgitame, et analoogseid uuringuid kohalike elanike seas on läbi viidud ka teiste harjutusväljade kohta (nt 2006. a Männiku ja 2010. a Klooga ha rjutusvälja piirkonnas, http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&amp;wa_object_id=1&amp;wa_id_key =). Oleme arvamusel, et kohalikud elanikud oskavad anda pigem hinnangut selle kohta, mis neid hetkel häirib või on nende jaoks olulised teemad, mitte selle kohta, mida kavandatakse. Seda hindavad eriala eksperdid. Meie hinnangul ei ole tänaseks olukord oluliselt muutnud ja kavandatava tegevuse aluseks on sama arendusprogramm, seega uue uuringu läbiviimise vajadus puudub. Meie vastus: Väidate, et uuring on asjakohane ja piisav ja samas väidate ka, et kohalikud elanikud oskavad anda pigem hinnangut selle kohta, mis neid hetkel häirib. Kui uuring oleks selgitanud inim estele tulevast militaartegevuse ulatust, sellest tulenevaid igasuguseid olulisi elukeskkonna mõjutegureid antud piirkonnas, siis oleks uuring olnud objektiivne harjutusvälja laienemise suhtes. Kuna uuring ei kajastanud üldse Nursipalu harjutusväljaku laienemist, siis antud juhul ongi meie arvates uuring vananenud ehk ei vasta uuringutulemustele selliselt, mida võiks aluseks võtta KMH-l. Te ei saa eelpool nim . uuringut aluseks võtta. Punktis 2.6 ei ole arusaadav kas taluvuskoormuse eksperthinnangut on ikka tehtud? Teie vastus: Nimetatud uuringuga saab tutvuda Kaitseväe harjutusväljade kodulehel http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/taluvuskoormuse_hinna Meie vastus on , et eelpool näidatud lehekülg pole leitav. Punktis 3.2.1 kindlasti tuleks läbi viia vibratsiooniuuring. Isegi seltsinguliikmed on tundnud eluruumides oluliselt vibratsiooni (Nursipalu harjutusväljakult tuleneva tegevuse järel mõju), mis võib mõjutada ehitise konstruktsioone pikema aja jooksul. Nimetatud vibratsioon on negatiivset mõju avaldanud ka eluruumides magavatele väikelastele ning nende käitumisele (ehmatus, nutt, ärevus, paanika). Meie andmetel ei paku kindlustusettevõtted ka kahjude katmist mis hõlmavad maavärinaid, vibratsioonidest ja lõhkekehade lõhkamise tagajärjel võimalike tekkivate lööklainete negatiivsete mõjudest tulenevaid riske. Meie ei ole nõus sellega, et Teie soovitate meil nõustuda Sirgala või Klooga uuringutega. Vajalik on ka Nursipalus läbi viia vibratsiooniuuringud. Kas on tehtud geoloogilised uuringud tõestamaks, et Sirgala ja Nursipalu maa-alune kiht ning füüsikalised, keemilised tegurid koos maa reljeefidega on täpselt samade näitajatega? Punktis 3.6 meie andmete järgi on jäänud mõned kaitsealused liigid nimekirjas ja kaardil märkimata. Palume need üle kontrollida ja lisada. Samuti soovime, et kaitsealuste liikide seired toimuksid igal aastal ning toimuks ka KMH järelhindamine, mis ongi aluseks, kas tuleb võtta täiendavad leevendusmeetmed või mõned tegevused Nursipalu harjutusväljakul koheselt lõpetada, olukorras kus mõni liik on hävimisohus ja harjutusalalt müra suurenemise ja tegevuse laienemise tõttu eemaldumas. Teie väidate: Leiame, et KMH programm on hindamiseks piisav. Hindamisel arvestatakse kõigi asjakohaste varasemate tööde, uuringute ning seireandmetega. Seirekava koostatakse KMH aruandes toodavate ettepanekute alusel pärast KMH aruande valmimist, nagu juba eespool punktis 4 viidatud. Ettepanekud kaitsealuste liikide seireks teevad liigieksperdid MTÜ-st Kotkaklubi. Väidame, et mõned kaitsealused liigid on jäänud nimekirjas ja kaardil märkimata. Keskkonnamõjude hindaja peaks need olulised liigid ikkagi leidma. Palume need üle kontrollida ja lisada. Ootame MTÜ Kotkaklubi ettepanekuid. Kerretu looduskaitseala moodustamine on pooleli, lisaks võivad antud protsessi käigus paljud looduskaitselised olulised protsessid ning olud muutuda, seega ei soovita me veel kinnitada Nursipalu harjutusväljaku KMH aruannet. Võiks enne ära oodata Kerretu looduskaitseala kehtestamise. Teie vastate: Kaitseministeerium ja Kaitsevägi teevad Keskkonnaametiga pidevat koostööd leidmaks konstruktiivset lahendust loodava kaitseala ja Nursipalu harjutusvälja koos toimimisel, sh harjutusvälja arendamisel. KMH aruande koostamisel hinnatakse mh võimalikke mõjusid seoses loodava kaitsealaga (võimalikke vastuolusid kaitse-eesmärkidega). Seega ei pea vajalikuks KMH aruande nõuetele vastavuse otsuse tegemist siduda kaitseala loomise otsusega. Meie arvamus on, et Kerretu looduskaitseala on tarvis koheselt kehtestada /luua ja eelpoo l nim . looduskaitseala kaitseeskirjade järgi kohandada kaitseväe vajadus. Punktis 2.6 märgitud mürauuring ei saa olla aluseks antud KMH-l, kuna antud KMH programmis nähakse ette väga suured metsaraied kogu Nursipalu harjutusväljal, mis praeagu toimivad veel suures osas müra summutamisel. Kui metsaraided on tehtud, ei tea keegi ette prognoosida, mis määral või -ulatuses hakkab harjutusväljakult leviv müra ja vibratsioon kohalike inimeste elukeskkonda mõjutama. Teie vastate: KMH raames viiakse läbi uus mürauuring arvestades tänast harjutusvälja kasutust ning prognoositavat kasutuskoormust Jääme oma arvamuse juurde . Vajalik teha mürauuring nendelt aladelt, kus tegelikult harjutusvälja laienemisega tekivad uued müra- ja vibratsiooni tekke kohad. . Palume ka üle kontrollida punkti 3.5.4 andmed tallamiskoormuse hindamise kohta. Palume ka selgitada, kuidas täpselt ja mis moodi on tallamiskoormus ha-le ära jaotatud, kui õppuste ajal viibib harjutusväljakul kuni ca 1000 inimest. Teie vastus: Põhjalikuma ülevaate saamiseks antud uuringust soovitame sellega tutvuda eelnimetatud kodulehel (vt vastust märkusele nr 7). Meie ei saanud vastust küsimusele. Palume selle lahti seletada. Punkis 3.7.3 pole uuringut, kui suure tõenäosusega muutis must-toonekurg oma püsielupaika. Kui pole uuringuid ning seireid, siis ei saa kindel olla, et kõik ülejäänud püsielupaigad on kaitstud. Kui oleks välja selgitatud põhjused, oleks selleks ka välja töötatud erimeetmed taolise juhtumi mittekordumiseks. Erimeetmed liikide kaitseks ja seiramiseks on väga vajalikud edaspidi liikide mitteohustamiseks. Teie vastus: Must-toonekure seire toimub riikliku seirekava alusel ( http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2027&amp;Itemid=340 ). Mõjude hindamisel arvestatakse ka viimaste seireandmetega. Kavandatava tegevuse mõju kirjeldatakse liigiekspertide poolt KMH aruandes, olulise negatiivse mõju esinemise korral pakutakse välja leevendusmeetmed ja ettepanekud seire korraldamiseks. Meie oleme veendumusel, et iga kaitseväe poolt tekitatud negatiivse mõju esinemise korral keskkonnale ja elanikkonnale, võetakse kasutusele leevendusmeetmed , Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Vumba Seltsing Inimväärne Nursipalu liige [email protected] Rainis Helekivi (Sänna piirkonna külavanem) [email protected] Angelika Alström (Nursi piirkonna külavanem) [email protected] Saatja: Aare Vumba <[email protected]> Saatmisaeg: 27. jaanuar 2017. a. 9:25 Adressaat: TJA - Avalik Manused: Vastus TJA kirjale 28.12.2016.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Seltsing Inims�bralik Nursipalu edastab vastuskirja Teie kirjale 28.12.2016 nr 12.3-1/16/6019 Lugupidamisega Seltsing Inims�bralik Nursipalu