Maavara kaevandamise loa andmine Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 26. jaanuar 2017 nr 1-3/17/196 Maavara kaevandamise loa andmine Inju- Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I . ASJAOLUD OÜ Sisek (registrikood 12814305, aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, 46607 Lääne-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile Inju-Meriküla II dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.03.2016 kirjana nr 12-2/16/3451 ja täiendatud taotluse (registreeritud 29.03.2016 kirjana nr 12-2/16/3451-3). OÜ Sisek taotleb kaevandamisluba Inju-Meriküla dolokivimaardla Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisele madalamargilise ehituslubjakivi ja -dolokivi kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on lubjakivi ja dolokivi. Maavara kasutatakse lubiväetiste valmistamiseks, viimistluskivina ning täitepinnasena. Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Koeravere külas riigile kuuluval katastriüksusel (katastritunnus 90001:001:0643). Taotletava mäeeraldise pindala on 4,96 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,01 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 25 aastat. Seisuga 01.01.2016 on taotletava mäeeraldise piires madalamargilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 71 tuh m3, millest kaevandatav on 71 tuh m3 ning madalmargilise dolokivi aktiivne tarbevaru 149 tuh m3, millest kaevandatav on 149 tuh m3. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlus on 28.03.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 10.06.2016 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Vinni Vallavolikogu 25.08.2016 otsusega nr 49 nõustus maavara kaevandamise loa andmisega OÜ-le Sisek Inju-Meriküla II dolokivikarjääris. Keskkonnaamet saatis 02.09.2016 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komsjonile. Maavarade komisjon nõustus 19.09.2016 protokollilise otsusega nr 16-148 maavara kaevandamise loa andmisega Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõike 3 ja HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 13.12.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 13.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/3451 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL 2.1 Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (24.03.2016, 31.03.2016 e-kirjade nr 10.1-3/5229, 10.1-3/5220). Riigilõiv 500 € on tasutud 10.03.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. OÜ Sisek esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud 24.01.2017 Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja korraldusega nr 1-3/17/177. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Sisek ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 24.01.2017). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistu Triigi metskond 13 (katastritunnus 90001:001:0643) puhul tegemist maatulundusmaaga. 2(7) OÜ Sisek peab enne kaevandamistegevuse alustamist muutma maa sihtotsatarvet, mis oleks registrisse kantud mäetööstusmaana. HMS § 48 ja § 49 lõike 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt I). Keskkonnaamet leidis, et käesolevale maavara kaevandamisloa taotlusele on vajalik lisada ekspertarvamus, milles hinnatakse OÜ Sisek kavandatava mäetööde protsesside eeldatava mõju Natura 2000 võrgustiku alale (vt lisa 1). Keskkonnaamet arvestab ekspertiisi tulemustega ning nõustub keskkonnaeksperdi järeldusega, et kasutades kaevandamisloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiaid ja väljaveotee kasutustingimusi, ei ole olulist keskkonnamõju Suurekivi loodusala kaitse eesmärkidele oodata. Keskkonnaamet on arvamusel, et kavandataval tegevusel puudub eeldavasti oluline keskkonnamõju, kuna: 1. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 3. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 4. Kaevandamisega rikutud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. 2.3 Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Kui maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. 3(7) MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Ehitusmaavarade asjus oli riigi huvi määratlemata kuni ehitusmaavarade riikliku arengukava vastuvõtmiseni. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Varustuskindluse analüüsi ei teaostata kui taotletava tegevusega: 1. Välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle; 2. Väljatakse maavaravaru täielikult ka vertikaalsuunas; 3. Tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine; 4. Tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavaravaru kaitse nõuete täitmine ning maavaravaru ratsionaalne kasutamine. Riigi huvidega kooskõlas olevaks loetakse taotlus, mis vastab vähemalt ühele punktides 1-4 ülal toodud kriteeriumile. Inju-Meriküla II dolokivikarjääri taotlus Keskkonnaameti hinnangul ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe, kuna: 1. Taotlevalt mäeeraldiselt on tulevikus iseseisvalt ilma olulisi lisakulutusi võimalik maavara väljata; 2. Tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise süvendamisega; 3. Mäeeraldise kasutuselevõtt ei tulene maa omanikuga kokku lepitud korrastamissuuna täitmisest; 4. Olemasolevate andmete põhjal ei ole kaevandamisloa taotlus esitatud mõne lepingust tuleneva riiklikult tähtsa kohustuse täitmiseks. Varustuskindlus näitab, kui kauaks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 km raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest. Lubadega kaevandamiseks antud varu peetakse piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Varustuskindluse tagamise analüüsimise juures on oluline selgitada: 1. Kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldis; 2. Kui suur on antud piirkonnas varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; 3. Milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui 10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolevaks. 4(7) Keskkonnaamet analüüsis varustuskindlust, lugedes ehituslubjakivi ja ehitusdolokivi sarnaste omadustega varud võrdväärseteks. Analüüsist selgus, et Inju-Meriküla II dolokivikarjääri potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) jäävad järgmised mäeeraldised: Karinu karjäär (loa nr KMIN-011), Aru-Lõuna lubjakivikarjäär (loa nr KMIN-050), Kunda II lubjakivikarjäär (loa nr KMIN-113), Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (loa nr L.MK/317612) ja Toolse- Lääne lubjakivikarjäär (loa nr KMIN-124) ja Inju-Meriküla dolokivakarjäär. Nendes mäeeraldistes on ehituslubjakivi kaevandatav jääkvaru (seisuga 29.03.2016) 5527,442 tuh m³. Kui arvestada nimetatud karjäärides viie aasta keskmist kaevandatud ehituslubjakivi kogust (236,612 tuh m³), siis jätkub kaevandatavat ehituslubjakivi eelnimetatud piirkonnas kuni 23 aastaks. Arvestades eeltoodut ja loa taotluses esitatud infot, jõudis Keskkonnaamet kokkuvõttes järeldusele, et vaatamata ehituslubjakivi ja -dolokivi varustuskindlustuse tagatusele, ei ole loa andmine vastuolus riiklike huvidega järgmistel põhjustel: 1. OÜ Sisek taotleb Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisest eesmärgiga alustada lubiväetiste tootmist. Inju-Meriküla dolokivimaardla korral on tegemist Ülem-Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe avamusjoonel asuva maardlaga. Maardla kasulik kiht moodustub keskmiselt 0,9 m paksusest lubjakivikompleksist (CaO sisaldus 54%) ning 3,4 m paksusest dolomiidikompleksist (CaO sisaldus 37 % ja MgO sisaldus 14%). Kasuliku kihi koosnemine nii lubja- kui ka dolomiidi kihtidest annab võimaluse toota sellest nii puhast lubjakivijahu, puhast dolomiidijahu kui ka nende segu. Valdavalt loetakse parimaks lubiväetiseks dolomiidi- ning lubjakivijahu segu, kus CaO sisaldus on 35 - 44 % ning MgO sisaldus on 8 - 13 % . Sellise kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse korral ei viida mulda liigselt ei kaltsiumit ega magneesiumit. Eestis ei ole palju karbonaatkivimite maardlaid, kus on võimalik kirjeldatud sisaldusega lubiväetist toota. Inju-Meriküla dolokivimaardlas tehtud kivimi keemilise koostise analüüside kohaselt on see võimalik, eelduse sellise vahekorraga segu tootmiseks annab lubjakivikompleksi olemasolu kasulikus kihis. 2. Lubiväetiste tootmise ja kasutamise seisukohalt on maardla asukoht väga hea. Põhja-Eestis levivad peamiselt rähk- ja leostunud mullad, mis on tekkinud lubjarikastel setetel, mille tõttu on need magneesiumivaesed. Samas Ida-Eestis levivad peamiselt gleimullad, millede lubiaine sisaldus on väiksem, seega täiendav lupjamine Ca ja Mg on vajalik. Mõlemad regioonid on vahetud Inju-Meriküla II dolokivikarjääri teeninduspiirkonnad. Valdavalt toodetakse dolokivijahu Jõgevamaal paiknevates dolokivikarjäärides ning Pärnu maakonnas Anelema dolokivikarjäärides. Nimetatud regioonidest lubiväetise transpordikulud Põhja- ja Ida-Eestisse on suured. Karinu ja Võhmuta maardlatest leiduvast tehnoloogilisest lubjakivist toodetav lubjakivijahu ei rahulda Põhja-Eestis ning Ida- Eestis levivate muldade magneesiumi vajadust. 3. OÜ Sisek planeerib Inju-Meriküla II dolokivikarjääris toota pikema toimeajaga lubiväetist. Võrreldes tavalise lubiväetise jahu tootmisega ei ole vajalik pikema toimeajaga lubiväetise tootmisel tooret jahvatada ega kuivatada. Pikema toimeajaga väetise fraktsioon on 0-4 mm ning seda saab toota kasutades tavalisi kivimi purustamise ning sõelumise masinaid. Pikema toimeajaga lubiväetiste eelis jahude ees on tingitud nende aeglasest lahustumisest mullas, mille tõttu säilib mulla pH tase ühtlasel tasemel pikemal perioodil (kuni 5 aastat). Ning lubiväetiste tootmine vähem energiamahukas ehk odavam. 4. Ajalooliselt on Inju-Meriküla dolokivimaardlast kaevandatud maavara kasutatud viimistluskivina. Samuti kaevandab käesoleval hetke Inju-Meriküla dolokivimaardlas OÜ Pärtli Paas kaevandamise loa L.MK/325742 alusel ehitusdolokivi eesmärgiga toota viimistluskivi. OÜ Sisek leidis võimaluse lisaks lubiväetise tootmisele realiseerida suuremõõtmelisi monoliitseid kivimiplokke viimistluskivi toormena. Selle tarbeks on OÜ Sisek sõlminud koostööleppe OÜ-ga Kiviraidur, kes toodab nii karbonaatkivimitest kui tardkivimitest Eestis hauakive ning -piirdeid. Suuremõõtmeliste monoliitsete kivimiplokkide väljatulek mäemassiivist on oluliselt väiksem kui 45 %, hinnanguline suuremõõtmeline kivimiploki väljatulek on 15 - 20 %, seega ainult plokkide tootmisel on jääkide maht suurem. 5(7)  Maavarast kombineeritult väetiste ning suuremõõtmeliste viimistluskivide tootmine tagab maavara maksimaalse ja säästliku kasutamise. 5. Inju-Meriküla dolokivimaardla maavara kvaliteet on hinnatud geoloogilise uuringu alusel ehitusdolokivile- ja -lubjakivile esitatud nõuetele vastavaks. Maardla registrikaardile (nr 0048) on märgitud ehitusdolokivi survetugevuse margiks 100 ning ehituslubjakivile 200. Vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ § 15 lg 3 kohaselt peab olema ehituskarbonaatkivi survetugevus vähemalt 200 kg/cm². Inju- Meriküla dolokivimaardla ehitusdolokivi ei vasta nimetatud nõudele. Toormest survetugevusemargiga 100 ja 200 toodetud ehituskillustik ei vasta teedeehituses kasutatavatele kvaliteedinäitajatele. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS §-le 56 lg 2 p 5 alusel märgitakse kaevandamise loa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ seatakse nõuded, mis on mõeldud maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr L.MK/328620 järgmised täiendavad tingimused: 1. Kaevandustöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada tööpäevadel esmaspäevast- reedeni ja tööajal kella 8.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. Erakorralised tööajad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 2. Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s; karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 3. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Vinni Vallavalitsuse 25.08.2016 otsusele nr 49, maavarade komisjoni 19.09.2016 istungi protokollilisele otsusele nr 16-148 ja OÜ Sisek taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele OÜ Sisek maavara kaevandamise luba nr L.MK/328620 Inju-Meriküla dolokivimaardlas Inju-Meriküla II dolokivikarjääris kehtivusajaga 25 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: OÜ Sisek (registrikood 12814305; aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46607); 6(7) 3.2.2 Kaevandaja: OÜ Sisek (registrikood 12814305; aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46607); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Inju-Meriküla dolokivimaardlas. Maardla registrikaardi nr 0048. Maardla põhimaavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi ja madalamargiline ehitusdolokivi; 3.2.4 Mäeeraldis: Inju-Meriküla II dolokivikarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 4,96 ha ja asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 8,01 ha. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve on metsamaa; 3.2.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: Lääne-Virumaa Inju-Meriküla dolomiidimaardla varu hinnang (varu seisuga 01.01.1993. a., E. Lugus). Varud on kinnitatud 21.05.1993. a. protokolliga nr 076; 3.2.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru 71 tuh m³, millest kaevandatav on 71 tuh m³ ning madalamargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 149 tuh m³, millest kaevandatav on 149 tuh m³. 3.2.8 Maavara kasutusala: lubiväetiste valmistamine, viimistluskivi, täitepinnas; 3.2.9 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Kaevandustöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada tööpäevadel (esmaspäevast-reedeni) ja tööajal kella 8.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. Erakorralised tööajad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 3.2.9.2 Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s; karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 3.2.9.3 Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. Maavara kaevandamise luba L.MK/328620 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhtaja Maapõuebüroo Saata: OÜ Sisek ([email protected]) Teadmiseks: Vinni Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 7(7)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/328620 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Sisek 1.2. Äriregistrikood 12814305 1.3. Aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald Lääne-Viru maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ Sisek 2.2. Äriregistri kood 12814305 2.3. Aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald Lääne-Viru maakond 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Inju-Meriküla 3.2. Maardlaosa nimetus dolokivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0048 ehitusdolokivi, ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Inju-Meriküla II dolokivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht Lääne-Viru maakond, Vinni vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 4,96 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 8,01 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Lääne-Virumaa Inju-Meriküla dolomiidimaardla varu hinnang (varu seisuga 01.01.1993, E. Lugus) geoloogiafondi number EGF 4654 varude kinnitamise otsus ja kuupäev protokoll nr 076, 21.05.1993 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara kasutusala Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu ehitusdolokivi 149 - - 149 tuhat ehituslubjakivi 71 - - 71 m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2016 7. Katend, Katendi kogus - , sh mulla kogus 15 tuhat m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala lubiväetiste valmistamine, viimistluskivi, täitepinnas kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 10 tuhat t 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 27.01.2017 kuni 26.01.2042 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: metsamaa 10. Täiendavad 1. Kaevandustöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada tööpäevadel tingimused (esmaspäevast-reedeni) ja tööajal kella 8.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. Erakorralised tööajad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 2. Karjääri teenindava transpordi liikumisel minimeerida tolmu teket ning vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s; karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) kasta karjääri siseseid ja väljaveoteid. 3. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 26.01.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/196 otsused Loa andja Maria Karus, maapõuebüroo juhtaja /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: 26. jaanuar 2017 2(2)  LISA 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lg 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Koeravere külas riigile kuuluval kinnistul Triigi metskond 13 (katastritunnus 90001:001:0643). Mäeeraldise pindala on 4,96 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,01 ha. Kavandatava tegevuse eesmärk on madalamargilise ehituslubjakivi ja madalamargilise ehitusdolokivi kaevandamine kohaliku tähtsusega Inju-Meriküla dolokivimaardlas (registrikaardi nr 0048) Inju-Meriküla II dolokivikarjääris. Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa jäävad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (keskkonnaregistri kood LTA1000001) ja kaitsmata põhjaveega alale (keskkonnaregistri kood LTA1000460). Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Pinnase- ja põhjavee kaitsmiseks tuleb hoida kõrget töökultuuri. Kütuse ja/või õli pinnasevette sattumise vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ning teostada masinate hooldust selleks sobivalt ettevalmistatud keskkonnas. Muud keskkonna- ja looduskaitselised piirangud alal puuduvad. Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisele kuuluv kasulik kiht paikneb ülevalpool põhjavee taset. Maardla piires jääb põhjaveetase abs kõrgusele 110 m. Inju-Meriküla dolokivimaardla varu on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjoni 21.05.1993 istungi protokolliga nr 076. Taotletava karjääri ala külgneb idast kinnistuga Dolomiidi (katastritunnus 90001:001:0644), Kajuti (katastritunnus 90001:001:0300), Vanatare (katastritunnus 90002:004:0660) ning kagust kinnistuga Pae (katastritunnus 90002:004:0033). Dolomiidi kinnistul paikneb OÜ-le Pärtli Paas kuuluv Inju-Meriküla dolokivikarjäär (kaevandamise luba L.MK/325742). Lähimad elamud asuvad taotletavast alast ~700 m kaugusel loodes kinnistutel Metsavahi (katastritunnus 90001:003:0012) ja Põlendiku (katastritunnus 90001:003:0175). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhja- ja läänepiir külgneb ning lõunapiir asub ~4-7 m kaugusel Suurekivi hoiuala (KLO02000036) piirist, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Suurekivi hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - lendorava (Pteromys volans) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaikade kaitse. Mäeeraldise piir asub hoiuala piirist igas punktis vähemalt 10 m kaugusel. Suurekivi hoiuala piiriga külgnevatel aladel on jäetud mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vahele vähemalt 10 m, et tagada hoiuala maastikureljeefi säilimine. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses Rakvere fosforiidimaardla prognoosvaru plokiga 25. Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletav mäeeraldise ala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Inju-Meriküla II dolokivikarjääri mäeeraldisel teadaolevalt puuduvad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused. Inju-Meriküla II dolokivikarjääris paikneva katendi maht on 43 tuh m³, sealhulgas 15 tuh m³ kasvukihti. Kasuliku kihi katend, sh kasvukiht eemaldatakse kombineeritult buldooseriga ning ekskavaatoriga. Katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaa lääne , lõuna- ja põhjaosas puistangutes mitte kauem kui 3 aastat. Puistangute täpne asukoht ning suurus määratakse pärast loa taotluse rahuldamist koostatavas kaevandamise projektis. Kasvukiht sh muld ladustakse ülejäänud katendist eraldi puistangutes, et vältida selle kvaliteediomaduste vähendamist. Katend kasutatakse ära ammendatud ala korrastamisel, mille täpne vajalik kogus määratakse korrastamise projektis. Mäemassiivi hakatakse Inju-Meriküla II dolokivikarjäärist raimama mehaaniliselt ekskavaatoriga, sealjuures kasutatakse vajadusel hüdrovasarat. Arvestades, et kasulik kiht koosneb kahest kompleksist ning erineva keemiliste koostisega kihtidest tuleb maavara väljata selektiivselt, et tagada toodangu planeeritud keemiline koostis ning kvaliteet. I kompleksi lubjakivi on valdavalt tugevalt lõhestunud ja porsunud, mille tõttu on selle raimamine võimalik ekskavaatori kopaga. Ülejäänud osas murtakse kivi piki lõhe pindu ning purusti jaoks liiga suurte, kuid plokikivi jaoks sobimatute tükkide purustamiseks kasutatakse hüdrovasarat. Raimatud materjal laaditakse kas otse ekskavaatoriga või laaduriga mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Võimalusel paigutatakse purustussõlm vahetult tööee lähedale ekskavaatori tööraadiusesse. Vajadusel transporditakse raimatud materjal laaduriga töötlemiskompleksini. Lubiväetist toodetakse vaid loodusliku kivimit purustades ja sõeludes. Täiendavalt purustatud materjali ei jahvatata ega töödelda keemiliselt. Tehnoloogia on sarnane killustiku tootmisega, kuid arvestades asjaolu, et Inju-Meriküla dolokivimaardla maavara survetugevus on väga madal (100-200 kg/cm²), on purustatud materjalis fraktsiooni 0-4 mm osakaal väga suur, mis on täiendava jahvatamiseta sobilik kasutamiseks tasakaalustatud toimeajaga lubiväetisena sobilik. Valmistoodang ladustatakse mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, vajadusel kaetakse toodangu puistangud kattepresentidega, et vältida selle leostumist. Maavara raimamise käigus eraldatakse suuremõõtmelised monoliitsed kivimiplokid ülejäänud materjalist. Selekteeritud kivimiplokid ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal ning turustatakse viimistlukivi toormena. Hinnanguliselt on massiivist suuremõõtelist plokkide väljatulek ~ 15 - 20%. Mäeeraldisel lasuv materjal sobib kasutamiseks lubiväetiste valmistamiseks, viimistluskivina. Inju-Meriküla dolokivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamine ei ole energiamahukas tegevus. 2 (6) Lähipiirkonnas teistest tegevustest on metsa hooldamine, põllumajandamine ja maavara kaevandamine. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Mäetöödega kaasneb alati teatav keskkonnamõju. Taotletaval mäeeraldisel ei kasutata ehituslubja- ja dolokivi aimamiseks lõhketöid. Inju-Meriküla II dolokivikarjääris töid kavatsetakse teha perioodiliselt, vastavalt vajadusele. Tööde tegemise perioodil tekitavad karjääris müra ja tolmu seal töötavad raimamise (ekskavaator), töötlemise (mobiiline purustus- ja sorteerimissõlm) ja laadimise (ekskavaator või rataslaadur) seadmed. Mäeeraldise piiri valikul on hoiualaga külgnevatele suundadele jäetud tervik, millele taotletakse mäeeraldise teenindusmaad. Teenindusmaa eesmärgiks on sinna katendi paigutamine selliselt, et see toimiks täiendava mürabarjäärina. Arvestades, et rajatava karjääri sügavus on vähemalt 5 m, siis 3 m kõrguse valli moodustamisel tekib mäeeraldise ja teenindusmaa vahele 8 m kõrgune barjäär. Mäeeraldise loodusalapoolsetes külgendes asub vähemalt 100 m ulatuses tihe mets, mille hinnanguline müra summutamise võime on 5 dB 50 m kohta, siis võib eeldada, et enam kui 100 m kaugusel mäeeraldise piirist (arvestades süvist ja tõkkevalli) on müratase madalam kui 55 dB. Arvestades keskmist aastatoodangu mahtu 10 tuh m³ (kuni 25 tuhat tonni) ning keskmist purustussõlme tootlikkust, 80 - 140 t/h, siis toimuvad tööd aastas hinnanguliselt 200- 300 tunni so 25 - 40 tööpäeva jooksul. Kuna eeldatav tööde tegemise aeg on ainult 5- 10 % aastast ning töid tehakse eeldatavalt vähemalt kahes järgus, siis võib lugeda tööde iseloomu episoodiliseks ja lühiajaliseks. Lähtuvalt Suurekivi hoiuala kaitse-eesmärgist on ainuke müra suhtes tundlik liik lendorav, mille pesapuu jääb taotletavast karjäärialast enam kui 1,7 km kaugusele. Kuna lendorav eelistab elupaigana terviklikku metsamassiivi, siis võib eeldada, et taotletava mäeeraldisega läänes külgnev loodusala väljaulatuv „hammas“, kus on viimase 20 a jooksul teostatud raie, ei ole elupaigana ka teoreetiliselt sobiv. Lendorav on tundlik mürahäiringutele eeskätte jooksuajal ja enne poegade sündimist, kuid kuna tegevus jääb pesapuust enam kui 1,7 km kaugusele ja on episoodiline ning lühiajaline, siis võib võimalikku häirimist kui ohtu lugeda lendorava jaoks suhteliselt vähetähtsaks. Inju-Meriküla II dolokivikarjäär kavatseb kasutada väljaveoteena teenindusmaale rajatud loodusalast põhjasuunda uus teenindustee ning seeläbi vältida liiklusmüra mõju. Lähim majapidamine jääb mäeeraldisest ~700 m kaugusele põhjasuunda Koeravere - Viru- Jaagupi tee äärde ning kaevandamistegevusest tulenev müra sinnani ei ulatu. Mõnevõrra suurendab tee ääres asuva majapidamise mürakoormust väljaveo periood, kuid seda mõju võib hinnata väheseks. Kavandatava tegevuse juures on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed- ja väljaveoteed, purustus- ja sorteerimissõlm ning materjali laadimisprotsessid. Soodsa tuulega võib transpordimasinate põhjustatud ülenormatiivne tolmukontsertratsioon levida avamaal kuni 200 m kaugusele ning purustamisel kuni 300 m kaugusele. Arvestades, et mäeeraldist ümbritseb valdavalt tihe mets jäävad kaugused väiksemaks. 3 (6) Maavara kaevandamine Inju-Meriküla dolokivikarjääri mäeeraldisel ei avalda mõju talude kaevudele ja piirkonnas kujunenud veetasemele, kuna allpool põhjavee taset kaevandamist ei toimu ja kaevetööde käigus looduslikku põhjavee taset ei alandata. Maapinna rikkumine on peamine negatiivne keskkonnamõju, mis kaasneb kaevandamistöödega. Maavara kaevandamise tulemusena maastiku olukord muutub mäeeraldise piires täielikult. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema korrastamisega. Kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada projekti alusel. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamisega tuleb alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning see tuleb lõpuni viia enne kaevandamise loa kehtivuse lõppu. Kaevandatud ala korrastatakse metsamaaks. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks pinnasele diiselkütust, määrdeõli ega muid reostus põhjustavaid aineid. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Maavara kaevandamise loa nr L.MK/325742 taotluse menetlemise käigus on OÜ Pärtli Paas hinnanud Inju-Meriküla dolokarjääri kaevandamise mõju Suurekivi hoiualale. Agenda Keskkonnabüroo OÜ koostas „Natura 2000 hindamine taotletava Inju-Meriküla dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusele“ (Töö nr 14-046, Tallinn 2014, keskkonnaekspert Jan Johanson, litsents KMH 0134, keskkonnaspetsialist Piret Toonpere). Töö tulemusena jõuti järeldusele, et Inju-Meriküla dolokivikarjääris maavara kaevandamisel ei ole oodata olulist mõju Suurekivi loodusala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele, kui kasutatakse kaevandusloa taotluses kirjeldatud tehnoloogilised (lõhketöödeta raimamine) lahendused ja väljaveotee kasutustingimusi. Nimetatud aruanne on ka digitaalse kujul lisatud OÜ Sisek taotlusele. Otsustajana peaks Keskkonnaamet vajalikuks enne maavara kaevandamise loa andmist veenduda, et kavandatav tegevus Inju-Meriküla II dolokarjääris ei mõjuta kahjulikult Natura 2000 Suurekivi hoiualale jäävaid metsaelupaigatüüpe ja ei mõjuta negatiivselt ala kaitse- eesmärke. Keskkonnaamet leidis, et käesolevale taotlusele on vajalik lisada ekspertarvamus, milles hinnatakse OÜ Sisek kavandatava mäetööde protsesside eeldatava mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Eksperthinnangus võib kasutata andmeid, mis on toodud Agenda Keskkonnabüroo OÜ töös viitades selle. Sealjuures analüüsitakse Inju-Meriküla ja Inju- Meriküla II dolokivikarjääride koosmõju Suurekivi hoiualale. Taotleja tellimusel koostas keskkonnaekspert Martin Kaljuste ekspertiisi (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.06.2016 nr 12-2/16/3451-11 all), mille põhjal selgus, et: 4 (6) 1. Taotletav ala asub potentsiaalsetest lendoravate elupaikadest ohutus kauguses, siis ka kavandatavast tegevusest põhjustatud füüsikalised keskkonnamõjud (müra, tolm) nendeni häirival määral ei ulatu. 2. Puudub otsene mõju Suurekivi loodusalal asuva kauni kuldkinga ja teiste kaitsealuste soontaimede, sammalde ja samblike kasvukohtadele, sest need ei asu taotletaval mäeeraldisel. 3. Kavandatav tegevus ei avalda mõju loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile (rohundite rikkad kuusikud, 9050), kuna otsest tegevust sellel ei toimu ning veerežiimi muutust ei põhjustata 4. Taotletav ala piirneb idast Inju-Meriküla dolokivikarjääriga, millele koostati 2014. aastal Natura eelhindamine. Eelhinnangu järgi ei ole oodata Inju-Meriküla dolokivikarjääri tegevusest mõju Natura kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaigatüüpidele ega loodusala terviklikkusele. Kavandatav tegevus ei erine keskkonnamõjude poolest 2014. a hinnatud tegevustest. Tegevuse lähenemine loodusala suhtes ei suurenda ohtu kaitsealustele objektidele, kuna olulised mõjud on lokaalsed ning ei ulatu mäeeraldise piirest välja. Erinevalt Inju-Meriküla dolokivikarjäärist on taotletaval karjääril väljavedu planeeritud nii, et loodusala ei läbita. Seega, puudub ka vajadus väljaveo leevendusmeetmete rakendamiseks. 5. Kahe karjääri tegevuste koosmõju, s.t kumulatiivne mõju on minimaalne ja ebaoluline. Keskkonnaamet arvestab ekspertiisi tulemustega ning nõustub keskkonnaeksperdi järeldusega, et kasutades kaevandamisloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiaid ja väljaveotee kasutustingimusi, ei ole olulist keskkonnamõju Suurekivi loodusala kaitse eesmärkidele oodata. 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga visuaalselt võib tegevuse kestel olla maastikupilt häiritud. Hiljem, kui maa-ala korrastatakse, kaob ka visuaalne häiring. Kavandatava tegevuse mõju tolmu ja müra osas ei ulatu eeldatavalt mäeeraldise piiridest väljapoole, seega piiriülest mõju ei ilmne. Ekspertarvamuse kohaselt Inju-Meriküla ja Inju-Meriküla II dolokivikarjääride kahe karjääri tegevuste koosmõju, s.t kumulatiivne mõju on minimaalne ja ebaoluline. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Taotlusele lisati ekspertarvamus (koostaja keskkonnaekspert Martin Kaljuste, KMH litsents 0151, 28.06.2018) kavandatava tegevuse Inju-Merikula II dolokivakarjääri keskkonnamõjude kohta, milles hinnati mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluva Suurekivi hoiualale. Haldusmenetluse seaduse § 48 ja § 49 lg 1 kohaselt on Keskkonnaamet saatnud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu menetlusosalistele (Sisek OÜ-le ja Vinni Vallavalitsusele) 14.04.2016 kirjaga nr 12-2/16/3451-7 arvamuste ja vastuväidete esitamiseks. Sisek OÜ esitas oma arvamuse kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2016 nr 12-2/16/3451-9 all), milles tegi ettepaneku käsitleda 5 (6) Agenda Keskkonnabüroo OÜ koostatud töö „Natura 2000 hindamine taotletava Inju-Meriküla dolokivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusele“ (Töö nr 14-046, Tallinn 2014) käesoleva taotluse lisana ning täiendada olemasolevat Natura hinnangut OÜ Sisek kavandatud tegevuse kohta. Keskkonnaamet ei saa nõustuda ettepanekuga käsitleda Agenda Keskkonnabüroo OÜ eksperthinnang käesoleva maavara kaevandamise taotluse lisana, kuna olemasolev hinnang ei käsitle OÜ Sisek kavandatava mäetööde protsesside eeldatava mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Vinni Vallavalitsus nõustus Keskkonnaametiga, et maavara kaevandamine Inju-Meriküla dolokivikarjääri mäeeraldisel ei avalda mõju talude kaevudele ja piirkonnas kujunenud veetasemele ning kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. Vinni Vallavalitsuse arvamusel tuleb veenduda, et kavandatav tegevus ei mõjuta kahjulikult Natura 2000 Suurekivi hoiualale jäävaid metsaelupaigatüüpe ja ei mõjuta negatiivselt ala kaitse-eesmärke. Selleks on vajalik esitada ekspertarvamus kavandatava tegevuse keskkonnamõjude kohta nimetatud hoiualale ning lisada seda taotlusele. (Vinni Vallavalitsuse kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.04.2016 nr 12-2/16/3451-9 all). Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. 6 (6)