Maavara kaevandamise loa L.MK/318728 muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Utessuu liivakarjäär

KORRALDUS 25. jaanuar 2017 nr 1-3/17/183 Maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Aktsiaselts TREF (edaspidi ka ettevõte; registrikood 10080052 ja aadress Teguri 55, Tartu linn, 51013 Tartu maakond) esitas Keskkonnaametile (registreeritud 21.04.2015 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr PVV 10-5/15/5820-2 all) taotluse maavara kaevandamise loa nr L.MK/318728 muutmiseks, et pikendada kaevandamisloa kehtivusaega viis aastat. Luba nr L.MK/318728 (loa andja Keskkonnaamet, kehtib 28.04.2010-28.04.2020) on antud Võru maakonnas Rõuge vallas Utessuu külas Püssapalu kruusamaardlas asuvale Utessuu liivakarjäärile. Mäeeraldis asub Nelsoni kinnistul (kinnistusraamatu registriosa 2389741, katastritunnus 69701:005:027, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa). Mäeeraldis asub kohaliku tähtsusega Püssapalu kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 0661). Mäeeraldise pindala on 2,57 ha. Mäeeraldise teenindusmaa suurus on 3,53 ha. Mäeeraldise piires paikneb ehitusliiva aktiivseks tarbevaruks on 244 tuh m³, kaevandatavaks ehitusliiva varuks on 122 tuh m³. Ehitusliiva kasutatakse vastavalt kvaliteedile ehituses, teedeehituses. Kaevandamise keskmine aastamäär on 12 tuh m³. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve on veekogu. Riigilõiv 225,00 eurot on tasutud 20.04.2015 riigilõivuseaduse § 91 lõike 1 kohaselt. Maapõueseaduse1 (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on 06.05.2015 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet teavitas kirjalikult (14.05.2015 nr PVV 10-5/15/5820-3) maavara kaevandamise loa muutmise taotluse menetlusse võtmisest ka karjääri lähiümbruse kinnistuomanikke, kelle maaüksusel paiknesid eluhooned. Vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet saatis 10.09.2015 kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Rõuge Vallavalitsusele, kes oma 28.10.2015 otsusega nr 44 nõustus kaevandamisloa kehtivusaja pikendamisega alljärgnevatel tingimustel: 1.1. kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal aastal punktis 1.3 nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed; 1.2. kaevuomaniku nõusolekul mõõta punktis 1.3 nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas) korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös; 1.3. salvkaevude asukohad: Laine katastriüksus 69701:005:0660, omanik Vaike Laine; Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, omanik Kaja Koch; Mäe katastriüksus 69701:005:2260, omanik Andres Järvpõld; Piiri katastriüksus 69701:005:0069, omanik Signe Saarniit, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, omanik Aili Siimon; Metsa katastriüksus 69701:005:0083, omanik Sergei Krasotnik; Krossu katastriüksus 69701:005:0175, omanik Arvo Kelp; Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, omanik Rainer Mirka; Randla katastriüksus 69701:005:1161, omanik Aive Randla; Kibera katastriüksus 69701:005:0250, omanik Ülo Janson; Teppo katastriüksus 69701:005:0341; 1.4. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis; 1.5. töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti 9.00 – 17.00. Keskkonnaamet saatis kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjoni 11.04.2016 istungi protokollilise otsusega nr 16-75 nõustuti aktsiaseltsile TREF kuuluva maavara kaevandamise loa L.MK/318728 muutmisega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõike 3 ja HMS §-dega 48 ning 49 teeb Keskkonnaamet 16.12.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määrab Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. HMS § 40 lõige 1 annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu on saadetud ettevõttele 21.12.2016 kirjaga nr 1-3/16/3227-3. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. II. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL 2.1 Õiguslik alus MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 67 lõige 1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Vastavalt MaaPS § 66 lõikele 2 muudetakse kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Loa omanik esitas 21.04.2015 taotluse kaevandamisloa kehtivusaja pikendamiseks 2 (7) MaaPS § 72 sätestab, et kaevandamisloa muutmise, sealhulgas kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise, mäeeraldise laiendamise ja kaevandamislubade liitmise ning kaevandamisloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse asjakohases ulatuses kaevandamisloa taotluse kohta MaaPS 4. peatüki 2. jaos kehtestatud nõudeid. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa muutmise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (14.10.2015 e-kiri), kes leidis: „Kehtiva Utessuu liivakarjääri (loa nr L.MK/318728) mäeeraldise tegelik pindala on 2,57 ha ja selle teenindusmaa tegelik pindala on 3,53 ha, mis vastavad mäeeraldise plaanil ja loas olevatele tärkpindaladele. Paiknevad katastriüksustel 69701:005:0275 Nelsoni (sihtotstarve mäetööstusmaa; L-Est mõõdistatud), lisaks ulatub teenindusmaa põhjaosa naaberkatastriüksustele 69701:005:0276 Järvekalda (sihtotstarve maatulundusmaa, L-Est mõõdistatud) ja 69701:005:0277 Salu (sihtotstarve maatulundusmaa, L-Est mõõdistatud). Vastavalt maakasutusõigusest on vajalik muuta teenindusmaa piiri“. Keskkonnaamet palus täpsustada Utessuu liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa suurust ja esitada Keskkonnaametile vastavad korrektsed graafilised lisad. Aktsiaselts TREF esitas 27.11.2015 (nr PVV 10-5/15/5820-7) täpsustatud taotluse koos graafiliste lisadega. Täpsustatud taotluse kohaselt vähendatakse Utessuu liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad 3,08 hektarini ja see jääb vaid Nelsoni kinnistule. Kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse juurde lisati muudetud mäeeraldise plaan ja läbilõiked, mis kajastavad mäeeraldise ja teenindusmaa seisundit markšeidermõõdistuse ajal (seisuga 14.08.2015). Mäeeraldisele jääva Püssapalu kruusamaardla 23. ploki ehitusliiva jääkvaru seisuga 30.09.2015 on 238,874 tuh m³. Teenindusmaast välja jääv ala (Salu ja Järvekalda kinnistu) ei ole kaevandamisega rikutud, seal on säilinud looduslik seisund. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 “ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk I). Eelhindamisel selgus, et - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas. Purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada 3 (7) müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale. Töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti kella 9–17.00; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine on võimalik ilma naaberkinnistute veerežiimi mõjutamata. Enne kaevandamise alustamist mõõta karjääri ümbruse kinnistute salvkaevude veetasemed ja töötada välja kaevudes veetaseme jälgimise seireprogramm ning võtta Krossu maaüksusel asuva talu salvkaevust veeproov ja teha veeanalüüs (heljum); - piirkonnas on varasemalt tegeletud kaevandamisega, kaevandamisega ei ole kaasnenud olulist keskkonnamõju; - Nelsoni kinnistul osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Kogu maavaravaru väljumisel kujuneb karjääri alale keskmiselt 7,9 m sügavune veekogu, mis rikastab ümbruskonna loodust. - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3 Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa muutmise taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 15.08.2015 korraldusega nr PVV 1-15/13/305 kinnitati Utessuu liivakarjääri kaevandamisjäätmekava. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Maanteeamet ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 21.12.2016). Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Muuhulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega. Kui maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. 4 (7) Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Kaevandamisloas nr L.MK/318728 muudetakse ja täpsustatakse järgmisi punkte: Punktidest 1.4 ja 2.4 kustutatakse loa omaniku ja kaevandaja majandustegevuse registri number ja kuupäev, kuna vastavalt muutunud õigusaktidele nimetatud registreeringut ei eksisteeri. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kehtiva kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks on märgitud; 1. Enne kaevandamise alustamist mõõta punktis 9.1.1. nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ja töötada välja kaevudes veetaseme jälgimise seireprogramm koostöös Rasva karjääri arendajaga. 2. Salvkaevude asukohad: Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341. 3. Purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale. 4. Töö karjääris (sh kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti kella 9.00–17.00. 5. Enne kaevandamise alustamist võtta Krossu maaüksusel asuva talu salvkaevust veeproov ja teha veeanalüüs (heljum); 6. Utessuu karjääri arendaja poolt esitada enne kaevandamise algust Rõuge Vallavalitsusele kaevandatava ala korrastamise projekt. 7. Mäeeraldise teenindusmaa sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks. 8. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Võttes arvesse kohaliku omavalitsuse arvamust muudetakse seniseid kaevandamisloa täiendavaid tingimusi ning sõnastatakse järgmiselt; 1. salvkaevudes asukohaga; Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu 5 (7)  katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341 kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal aastal salvkaevude veetasemed. Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas) korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös; 2. purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale; 3. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis; 4. töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti (E-R) 9.00 – 17.00; 5. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Senised loa täiendav tingimused punktid 9.1., 9.4., 9,5., 9.6. on täidetud ning seetõttu puudub vajadus neid kaevandamisloas sätestada. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Rõuge Vallavalitsuse 28.10.2015 otsusele nr 44, maavarade komisjoni 11.04.2016 istungi protokollilisele otsusele nr 16-75 ja ettevõtte taotlusele, otsustan: Pikendada Utessuu liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/318728 kehtivusaega viie aasta võrra ehk kuni 28.04.2025. Muuta maavara kaevandamise luba nr L.MK/318728 järgmiselt: punktidest 1.4 ja 2.4 kustutatakse loa omaniku ja kaevandaja majandustegevuse registri number ja kuupäev. Punktis 5.1. märgitakse mäeeraldise teenindusmaa suuruseks 3,08 ha. Kaevandamise loa täiendavates tingimustes (punkt 9) näha ette, et: 2.3.1.salvkaevudes asukohaga; Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341 kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal aastal salvkaevude veetasemed. Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas) korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös; 2.3.2. purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale; 2.3.3. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis; töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti (E-R) 9.00 – 17.00; 2.3.4. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. 6 (7) Muudetud maavara kaevandamise luba nr L.MK/318728 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisad: 1) Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine, 2) maavara kaevandamise luba nr L.MK/318728 Saata: Aktsiaselts TREF ([email protected]), Rõuge Vallavalitsus ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Teadmiseks: Maa-amet ([email protected]) Aulis Saarnits maapõuespetsialist Maapõuebüroo 7 (7)  Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Aktsiaselts TREF (edaspidi ka ettevõte; registrikood 10080052 ja aadress Teguri 55, Tartu linn, 51013 Tartu maakond) esitas 21.04.2015 (nr PVV 10-5/15/5820-2) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise loa nr L.MK/318728 muutmiseks, et pikendada kaevandamisloa kehtivusaega viis aastat. Taotlus on avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.05.2015 ning menetluse käigus vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnaamet teavitas kirjalikult (14.05.2015 nr PVV 10-5/15/5820-3) maavara kaevandamise loa muutmise taotluse menetlusse võtmisest ka karjääri lähiümbruse kinnistuomanikke, kelle maaüksusel paiknesid eluhooned. Vastuväiteid ja ettepanekuid ei esitatud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkt 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 “ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. Kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk: Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (liiva) kaevandamisega jätkamine järgneva viie aasta jooksul. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõige 3 kriteeriumitest ja põhjendus: 1.Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Püssapalu kruusamaardla ja taotletav Utessuu liivakarjääri mäeeraldis asuvad Võrumaal Rõuge vallas Nelsoni (katastritunnus 69701:005:1080) maaüksusel. Nelsoni maaüksuse põhjapoolses osas, kus pinnas on liigniiske, kasvab lehtpuumets. Lõunapoolsel alal, kus maapind on kõrgem, kasvab ka okaspuid. Kohati esineb rohumaad. Nelsoni maaüksus piirneb läänes Krossu, Käbi ja Soo maaüksustega. Lähim talumajapidamine (Krossu maaüksus) asub ca 100 m kaugusel lääne pool. Käbi ja Soo maaüksustel asub rohumaa, elamud puuduvad. Mäeeraldisest ida poole jääb valdavalt segametsaga kaetud Marjaku maaüksus. Mäeeraldisest 25 m lõuna pool asub Rõuge-Verijärve asfaltkattega maantee. 1 (6) 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Alal esineb loodusvaradest ehitusliiva, mille kaevandatavad varud on 122 tuh/m³. Kihi paksus on 9,2–9,8 m, millest enamus asub veetasemest madalamal. Liiva saab kasutada täiteks, sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,2–0,7 m. Ehitusliiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisel ega selle lähiümbruses ei paikne olulisi märgalasid ja veekogusid, mille rannad või kaldad saaksid kavandatava kaevandamise tõttu mõjutatud. Mäeeraldise piirkonnas levib liustikujõeliste setete veekiht. Nii uuringupunktides kui ka mäeeraldisest loodesse jääva Krossu talu salvkaevus ning tiigis asus veetase uuringute tegemise ajal (22.06.2008) 156,5 m absoluutsel kõrgusel. Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub sademetest ja reljeefist kõrgemal (Haanja kõrgustiku piirkond) asuvatest, hüdrauliliselt seotud veekihtidest. Kaevandamisel ei halvene mäeeraldisest loode pool asuva talu kaevu vee kvaliteet, sest veealusel kaevandamisel välja tõstetud liiva asemele valgub ümbritsevatest sõredast liivpinnasest vesi ja seega kujuneb kaevandamise ajal aeglane veevool karjääri suunas. Samas pole tõenäoline, et kaevu veetase langeks, sest kogu piirkonna pinnakattesetted, mille paksus ületab 10 m ja mis koosnevad liivast ning kruusast, on hea filtratsioonikoefitsendiga ja suure veeandvusega. Kogu maavaravaru väljumisel kujuneb karjääri alale keskmiselt 7,9 m sügavune veekogu, mis rikastab ümbruskonna loodust. Peale kaevandamist maa-ala korrastatakse. Mäeeraldise piiridest ja püsiva nõlva kaldenurkadest kinnipidamise korral ei tekitata kahju naaberkinnistutele. Looduskaitsealad ning Natura 2000 võrgustiku alad alal ning lähipiirkonnas puuduvad. Haanja Looduspark jääb mäeeraldisest ca 2,5 km lõuna poole, seega ei ole häiritud ka selle vastupanuvõime. Karjäär ei asu Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku alal, samuti ei ole siin väärtuslikke maastikke . 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Karjääriala ei asu tiheasustusega alal. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Nelsoni maaüksusel teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2 (6) 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäetehnilised tingimused Utessuu mäeeraldisel asuva liiva kaevandamiseks on õhukese katendi ja hea ligipääsu tõttu soodsad. Keerulisem on veealuse varu kaevandamine, sest veetasemest madalamale jääva liivakihi paksus on 6,6–9,3 m ja veetaseme alandamine pole võimalik. Pikendatud noolega ekskavaatori abil saab veealust varu kaevandada kuni 10 m sügavuseni. Kaevandatakse vastavalt arengukavale mäeeraldise loodeosast, kus kohe peale veealuse varu väljamist kalda alad korrastatakse. Kaevandamise ja kallaste korrastamisega liigutakse järk- järgult ida ja lõuna suunas. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi nõlvad tuleb veepealses osas tasandada kaldega l:2, veealuses osas kaldega 1:5. Veealuse liivakihi kaevandamisel tõstab pöördlabidaga ekskavaator liiva teenindusmaale puistangusse nõrguma, peale mida laaditakse liiv kopplaaduriga veoautodele ja veetakse tarbijani. Liiva väljavedu teostatakse kaasaegsete vähese müratasemega kalluritega. Utessuu mäeeraldise aastase keskmise kaevandatava mahu juures töötab pikendatud noolega kopp ca 30 tööpäeva ehk poolteist kuud aastas. Kuna veealune liiv on märg, siis kaevandamisel tolmu ei teki. Kaasaegse ekskavaatoriga karjääris töötades ei teki ka lubatust suuremat müra ja heitgaase, millega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju. Kuna karjääris ei planeerita pidevat tegevust, vaid ehitusliiva (loodusliku materjali) väljavedu (turustamine) toimub projektipõhiselt, siis aktiivse tegevuse (kopplaaduriga laadimine kallurautodele) aeg on kolm kuni neli kuud aastas. Karjäärist väljastatava sortimendi rikastamiseks on võimalik looduslikku materjali (liiva) sõeluda ja liivast väljasõelutud kruusa purustada. Kopplaaduri või ekskavaatoriga laaditakse liiv puistangust sõelale ja sõelutakse. Kuna loodusliku materjalis on kruusa keskmine sisaldus 11%, siis purustamiseks piisava koguse (5–10 tuhat tonni) väljasõelumiseks tuleb läbi sõeluda ligikaudu kümme korda suurem kogus, mis tähendab, et purustajat, kui suurimat müra allikat kasutatakse harva ja lühiajaliselt, sest kaasaegse purustaja toodang vahetuses on 500–1000 tonni. Kaevandamisel järgitakse, et pinnasesse ja vette ei satuks diiselkütust ning määrdeaineid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit. Karjääri projektis nähakse ette võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. 2.1. loodusvarade kasutamine Tegevuse käigus kaevandatakse Utessuu mäeeraldise piirest ehitusliiva 122 tuh. m3, sealjuures arvestusega, et maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 12 tuh. m3. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Eeltoodud mahus liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas. Energiamahukus suureneb pikendatud noolega ekskavaatoriga veealuse liiva kaevandamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused 3 (6) Püssapalu kruusamaardlas tegutsevad ka teised karjäärid (7 tk), mis jäävad Utessuu liivakarjäärist 1,5–2 km edelasuunas. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Ehitusliiva kaevandamisel ei teki jäätmeid, ka liiva sõelumisel ja seal leiduva kruusa purustamisel ei teki kaevandamisjäätmeid. Karjääris võib tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid. 3.3. vesi ja pinnas Utessuu karjääri kogunevat vett ei juhita vooluveekogude abil mujale. Utessuu mäeeraldise piires kaevandatakse enamikus veealust maavara. Vajalik on järgida, et kaevandamisel ei satu kütust ja õli pinnasesse. Kaevandamisel ei halvene mäeeraldisest loode pool Krossu maaüksusel paikneva talu kaevu ja tiigi vee kvaliteet, sest veealusel kaevandamisel välja tõstetud liiva asemele valgub ümbritsevatest sõredast liivpinnasest vesi ja seega kujuneb kaevandamise ajal aeglane veevool karjääri suunas. Senise kaevandamisega ei ole kaasnenud mõjusid. Veealust liivavaru väljatakse tööpäeva jooksul 300-500 m3, keskmiselt 400 m3 . Kuna kogu piirkonna pinnas on veeküllastunud ja heade filtratsiooniomadustega siis sellise liivakoguse kaevandamine 8 tunnise tööpäeva jooksul ei mõjuta ca 80 m kaugusel asuva salvkaevu veetaset. Juhul kui kaevu veetasemes toimuvad lühiajalised muutused, siis need jäävad suurusjärgu võrra väiksemaks kui looduslik sesoonne veetaseme kõikumine, mis sõltub eelkõige sademetest. Mida suurem on kaevealale kujunenud veekogu, seda väiksem on päevane kaevandamise mõju veetaseme muutustele. 3.4. õhu saastatus Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja on väga ebatõenäoline ning võib juhtuda ainult ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, töötee on vahetult mäeeraldise piiril. Liiva väljaveoks Rõuge–Verijärve asfaltkattega riigimaanteele tuleb rajada 25 m pikkune tee. Kuna veealaune liiv on märg, siis kaevandamisel tolmu ei teki. Karjääri alale kujunevast veekogust saab koheselt võtta vett veotee kastmiseks. 3.5. müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on 84-90 dB piirides. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB võrra, 200 m kaugusel 20 dB ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karjääris töötavad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitavad müra tõkke ja alandavad mürataset keskmiselt 18–25 dB võrra. Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas olla müratase päevasel ajal 65 dB ja öösel 55 dB. Müra kestvus ja sagedus sõltub kaevandamismahtudest. Arvestades konkureerivate karjääride suurt arvu Püssapalu piirkonnas ning mujal Võrumaal, ei ole Utessuu karjääris tõenäoline pidev 4 (6) kaevandamine. Seega ka müra (esmajoones maavara transportmasinate müra) teke ei saa olla pidev. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Avariide vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 võrgustiku alad kavandataval tegevusalal ning lähipiirkonnas puuduvad, lähim kaitseala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustiku ala Haanja Looduspark asub ca 2,5 km kaugusel lõunas. Seega kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 alale puudub. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Kuna karjääri lähiümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid, siis mõjud puuduvad. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Tegevuse mõju tolmu, müra ja vibratsiooni osas ei ulatu mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu ja müra levik on takistatud karjääri süvendist väljapoole. Tolmu ja müra levikut tõkestab ka karjääri katendivallid. Kaevandamistegevuse kestus ja sagedus sõltub ümbruskonna vajadustest ehituskruusale ja ehitusliivale. Piirkonnas on väljastatud 7 kaevandamisluba. Seetõttu iga üksiku tegutseva karjääri kaevandamismahud vähenevad ning kaevandamiskoormus jaguneb laiali piirkonniti juba väiksemas mahus. Lisaks on Võru maakonnas teisigi tegutsevaid ja tegutsema hakkavaid karjääre (karjääride arvu kiire kasv alates 2005.aaastast), mis omakorda vähendavad kaevandamiskoormust piirkonnas. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt ei ulatu mõju väljapoole mäeeraldise piire. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga visuaalselt on tegevuse kestel maastikupilt häiritud. Hiljem kui maa-ala korrastatakse, siis likvideeritakse ka visuaalne häiring. Tekkiv veekogu pigem rikastab keskkonda. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Arvestades Utessuu karjääri eraldatust (vahemaa, katendvallid) lõuna poole jäävatest karjääridest, ei ole ette näha kumulatiivset mõju. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 5 (6) Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas. Purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale. Töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti kella 9–17.00; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine on võimalik ilma naaberkinnistute veerežiimi mõjutamata. - piirkonnas on varasemalt tegeletud kaevandamisega, kaevandamisega ei ole kaasnenud olulist keskkonnamõju; - Nelsoni kinnistul osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. Kogu maavaravaru väljumisel kujuneb karjääri alale keskmiselt 7,9 m sügavune veekogu, mis rikastab ümbruskonna loodust. - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et senise tegevuse jätkumisel Saarepeedi liivakarjääri alal kaevandamisloale kantud täiendavat tingimust täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 6 (6)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/318728 (loa andja) (registreerimise number) 1.1. Ettevõtja nimi aktsiaselts TREF 1.2. Äriregistrikood 10080052 1.3. Aadress Teguri 55, 51013 1 TARTU Loa omanik 1.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev , 2.1. Ettevõtja nimi aktsiaselts TREF 2.2. Äriregistrikood 10080052 2.3. Aadress Teguri 55, 51013 2 TARTU Kaevandaja 2.4. Majandustegevuse registri number ja registrisse kandmise kuupäev , 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Püssapalu kruusamaardla 3 3.3. Maardla (maardlaosa) 3.4. Maardla põhimaavara Maardla registrikaardi number 0661 ehitusliiv 3.5. Maardla tähtsus: üleriigilise tähtsusega [] kohaliku tähtsusega [ X ] 4.1. Mäeeraldise nimetus Utessuu liivakarjäär 4.2. Mäeeraldise liik: 4 uus mäeeraldis [] olemasoleva laiendus [] Mäeeraldis ümberregistreerimine [] ümbervormistamine [ X ] 4.3. Mäeeraldise asukoht 4.4. Mäeeraldise pindala, ha Rõuge vald, Võrumaa 2.57 5 5.1. Pindala, ha 3.08 Mäeeraldise 5.2. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve teenindusmaa veekogu  6.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Mario Mäekivi 6.2. Geoloogilise uuringu luba: väljaandja Võrumaa keskkonnateenistus number L.MU.VÕ-183845 6 loa kehtivus 28.10.2008 Geoloogiline uuring 6.3. Uuringu tegija Osaühing Eesti Geoloogiakeskus 6.4. Uuringu aruanne nimetus Püssapalu kruusamaardla Utessuu uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring. Varu seisuga 01.08.2008 (Põldvere, 2008) fondi number 8017 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 1542, 28.10.2008 7.1. Aktiivne varu: maavara nimetus tarbevaru reservvaru ühik Liiv, ehitusliiv 244 tuhat m3 7 7.2. Passiivne varu: Maavaravarud maavara nimetus varu ühik 7.3. Kaevandatav varu: maavara nimetus varu ühik Liiv, ehitusliiv 122 tuhat m3 7.4. Mulla maht: 8.1. Maavara kasutusala ehitus, teedeehitus 8.2. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär kogus 12 8 ühik tuhat m3 Maavaravaru kasutamine 8.3. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär kogus ühik 8.4. Loa kehtivus alates 28.04.2010 kuni 28.04.2025 9.1.salvkaevudes asukohaga; Laine katastriüksus 69701:005:0660, Kirikumäe katastriüksus 69701:005:1620, Mäe katastriüksus 69701:005:2260, Piiri katastriüksus 69701:005:0069, Orusoo katastriüksus 69701:005:0150, Metsa katastriüksus 69701:005:0083, Krossu katastriüksus 69701:005:0175, Utessuu katastriüksus 69701:005:2090, Randla katastriüksus 69701:005:1161, Kibera 9 katastriüksus 69701:005:0250, Teppo katastriüksus 69701:005:0341 Täiendavad kaevuomaniku nõusolekul mõõta igal aastal salvkaevude veetasemed. tingimused Kaevuomaniku nõusolekul mõõta eelpool nimetatud kinnistute salvkaevude veetasemed ka äärmuslike ilmastikuolude (nt väga madal veetase piirkonnas) korral. Äärmuslikud ilmastikuolud selgitatakse välja Keskkonnaameti, Rõuge Vallavalitsuse ja kaevandajaga koostöös; 9.2. purustus-sorteerimissõlme liivapuistangud paigutada müratõkkena Krossu maaüksusel asuva elamu suunale; 2 (3)  9.3. mäeeraldise teenindusmaal tuleb rohurinne niita vähemalt iga aasta juulis; töö karjääris (sh. kaevandamine, transport) toimub tööpäeviti (E-R) 9.00–17.00; 9.4.vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil. Märkus: Loa andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 24. aprilli 2010 korralduses nr PVV 1-15/10/131 "Maavara kaevandamise loa väljaandmine Mario Mäekivile (Mäekivi) Püssapalu kruusamaardla Utessuu liivakarjääris". Loa muutmise faktiline ja õiguslik alus on toodud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 28. septembri 2011 korralduses nr PVV 1-15/11/371 "Maavara kaevandamisloa ümberregistreerimine" ja Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja 12. juuni 2013 korralduses nr PVV 1-15/13/211 "Maavara kaevandamisloa L.MK/318728 ümberregistreerimine“. Kaevandamisluba on muudetud (pikendatud) Keskkonnaameti 25.01.2017 korraldusega nr 1-3/17/183 Loa väljaandja Ena Poltimäe, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja (28.04.2010); loa muutja: Ena Poltimäe, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja (28.09.2011); loa muutja: Ena Poltimäe, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja (12.06.2013); loa muutja: Maria Karus, Keskkonnaameti Maapõuebüroo juhataja (25.01.2017) /allkirjastatud digitaalselt/ Maria Karus juhataja Maapõuebüroo 3 (3)