RÕUGE VALLAVALITSUS
Tehnilise Järelevalve amet Teie 29.12.2016 nr 12.3-1/16/6058
[email protected]
Kaitseministeerium Meie 25.01.2017 nr 7.2-12/40-27
Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta
esitatud arendaja vastustest
Rõuge Vallavalitsus esitas 21.11.2016 Tehnilisele Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) Nursipalu
harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta seisukoha.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KEHJS) § 17
lõikele 3 vastas laekunud seisukohtadele arendaja ehk Kaitseministeerium (29.12.2016).
Nursi külakeskuses toimunud avalikus koosolekul 29.11.2016 toonitati mitmel korral, et pole
mõistlik KMH protsessiga enne edasi minna kui on selge, kas ehitusprojektile peab eelnema riigi
eriplaneering või mitte.
Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus koostas õigusliku hinnangu Nursipalu
harjutusväljakule kavandatud ehitustegevuse õiguspärasusele ning on seisukohal, et kuna
tegemist on riigikaitseliste ehitistega, mille rajamiseks on suur riiklik huvi, on kehtiva EhS § 117
ning PlanS § 27 lg 1 ja 2 kohaselt selle suhtes enne ehitusprojekti koostamist vaja koostada riigi
eriplaneering (analoogselt kaitseväe keskpolügooniga, mille arendusprogramm on vastavalt
Kaitseministeeriumi 22.03.2016 käskkirjale nr 122 riigi eriplaneeringu lähtealuseks). Kuna
ehitiste asukoha valikuks ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi planeeringut (hoolimata
sellesisulise nõude olemasolust ka varasemalt kehtinud planeerimisseaduse versioonis, vt p 3.1.),
tuleks seejuures alustada ehitiste asukohavalikust. Seega ei saa pidada õiguspäraseks
ehitusprojekti koostamist ning selle keskkonnamõjude hindamist enne vastava riigi
eriplaneeringu koostamist ning kehtestamist. Õiguspäraseks lahenduseks antud olukorras oleks
peatada ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamine ning alustada riigi eriplaneeringu koostamist
harjutusvälja asukoha valikuks ning ehitusõiguse määramiseks. Alles riigi eriplaneeringu
kehtestamise järel saaks jätkata ehitusprojekti koostamise ning selle keskkonnamõjude
hindamisega.
Riigi eriplaneeringu koostamata jätmine tooks paratamatult kaasa erinevate uute riigikaitseliste
ja ehitusloa kohustusega ehitiste (nt sihtmärgiala) rajamiseks vajalike ehituslubade
õigusvastasuse. Vastuolu PlanS § 27 lgtega 1 ja 2 ning EhS § 118 lg-ga 3 oleks kohtuvaidluse
korral ehituslubade tühistamiseks aluseks. Ehituslubade alusena nõutava planeeringu
koostamata jätmist ei vabanda ega planeeringut ei saa õiguslikust aspektist asendada ka
erinevad muud otsused (nt Vabariigi Valitsuse 14.02.2008. a korraldus või 18.03.2014. a
kaitseministri käskkiri). Arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba
algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane
viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi
kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine.
_____________________________________________________________________________
Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE231010402006965009
Rõuge alevik
[email protected] konto EE662200221019920141
66201 Võrumaa registrikood 75001885
Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub
kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades.
On kahetsusväärne, et Kaitseministeerium ei ole arvestanud oma vastuses õigulikus hinnangus
välja toodud argumentidega. Välja toodud argumente ei ole käsitletud, ega ümber lükatud.
Tuletame meelde, et 29.11.2016 toimunud avalikul koosolekul lubas TJA nõunik Valmond
Mikli, et ka TJA analüüsib ja annab oma seisukoha riigi eriplaneeringu vajaduse kohta kuu aja
jooksul. Kuu aega on mööda, loodame, et antud lubadust pole unustatud.
Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi peatükist
2.3.1 ja 2.4 selgub et KSH koostamise eesmärgiks on ehitusprojektide koostamine/ehituslubade
taotlemine.
Juhime veelkord Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu asjaolule et Nursipalu harjutusvälja
teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmipeatükis 2. toodud eesmärgid ja
kavandatavad tegevused on vastuolus Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatud
põhimõtetega.
Ehitusseadustiku § 118 lg 3 kohaselt peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba
vastama riigi eriplaneeringule. Ehituseadustiku Lisa 1 kohaselt on harjutusväljal paiknevate
väljaõppeehitise püstitamine/rajamine ehitusloakohustuslik tegevus.
Riigi eriplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud Planeerimisseaduse § 27. Riigi
eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha
valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering
koostatakse eelkõige maakonnaüleste riigikaitse huvide väljendamiseks. Kaitseministeeriumi
kavandatav arendustegevus Nursipalu harjutusväljal vastab ilmselgelt eeltoodud tingimustele
(kavandatakse püstitada maakonnaüleste vajadustega olulise ruumilise mõjuga riigikaitselisi
ehitisi). Vastavalt Planeerimisseaduse § 27 lõige 10 on riigi eriplaneering ehitusprojekti
koostamise aluseks.
Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga
seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Seetõttu peavad Nursipalu harjutusväljale
kavandatavad ehitised olema kooskõlas riigi eriplaneeringuga.
Rõuge valla territooriumi osas pole koostatud ühtegi Nursipalu harjutusvälja arendamist toetavat
planeerimisseaduse kohast planeeringut ega viidud läbi planeerimisseaduse kohast
asukohavalikut.
KMH programmi sissejuhatuses viidatakse AS MAVES 2004.a koostatud „Võru, Paldiski ja
Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“
aruandele. Nimetatud analüüsi koostamisel ignoreeriti suurt avalikku huvi, ei arvestatud Võru
Maavalitsuse (kiri 23.12.2004 nr 9-8/3636), Võrumaa Keskkonnateenistuse (kiri 23.12.2004 nr
44-12-1/787-5) ning Rõuge Vallavalitsuse poolt esitatud ettepanekute/puudustega. Analüüsi
koostamise protsessi käigus eirati täiendava avaliku arutelu vajadust, keelduti asukohavaliku
metoodika selgitamisest, töös puudus majanduslik-, keskkonnakaitseline analüüs. Alternatiivide
kaalumise metoodika oli segane ning selle kohta ei antud selgitusi. Selle asemel et läbi avalike
arutelude edasi minna võttis Kaitseministeerium ühepoolselt AS MAVES koostatud laskeväljade
analüüsi vastu ning asus seda kasutama algdokumendina Nursipalu harjutusvälja arendamisel.
Kaitseministeerium vastuses (13.12.2004 nr 4-440/9076) Rõuge Vallavalitsusele teatab et
harjutusväljakutele laiendamisvõimaluste otsimine on analüütiline uurimistöö, mis ei eelda
ametlikku väljapanekut haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse mõistes.
AS MAVES analüüsi koostamisel ei ole järgitud avalikkuse kaasamise põhimõtteid, mis on
planeerimisprotsesside põhiline ülesanne ning seetõttu ei saa see analüüs olla Nursipalu
harjutusvälja arendamise aluseks. Planeerimisseaduse kohane asukohavalik on senini
läbiviimata ja sellekohane viide MAVES-e tööle ei ole kohane ja on eksitav.
Palume viide MAVESe tööle eemaldada ja see asendada järgmise sõnastusega – Nursipalu
harjutusvälja loomiseks ei ole koostatud planeerimisseaduse kohast asukohavalikut.
Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste
projekteerimisel tuleb jälgida Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut.
Vastavalt Planeerimisseadusele on olulise ruumilise mõjuga riigikaitseehitiste püstitamise
ja projekteerimise aluseks riigi eriplaneering.
Lisaks on Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Kaitseministeerium pole kirjas 29.12.2016
nr12.3-1/16/6058 piisavalt ja asjakohaselt vastanud järgnevatele esitatud küsimustele ning
programmi muudatusettepanekutele:
Vastus 1. Jääme varasema kommentaari juurde, et juba sissejuhatuse esimene lause on
eksitav, sest 3143st hektarist on Rõuge valla osas riigikaitselises kasutuses olnud Nursi
raketibaasi alast ca 99 ha. Dessantväe polügoni pole seal olnud. Teeme sõnastuse
muudatusettepaneku “Eesti kaitsevägi on Rõuge valla osas kasutanud Nursipalu alast 99
ha riigikaitselistel eesmärkidest alates 1990-ndate keskpaigast“.
Vastus 2. Kuigi olete viidanud KMH programmi muutmisele punktis 2.2, siis jääb
arusaamatuks, et miks pole Rõuge Vallavalitsusele esitatud parandatud KMH programmi,
et saaksime veenduda parandussõnastuse sobilikkuses. Palume Rõuge Vallavalitsusele
esitada parandatud KMH programm. Jääb selgusetuks, miks ettepanekut seoses
kasutuseeskirja punktiga 3.17 ei taheta kasutada KMH programmis, vaid alles KMH
aruandes. Miks kasutuseeskirjas väljatoodud piirangut on vaja veel kaaluda?
Vastus 3. Palume KMH programmis täpsustada, milliseid jalaväe ja ka
lahingumasinaid on kavas Nursipalus kasutada? Jääb arusaamatuks, miks seda nimekirja
välja ei tooda. Tavalugejal pole teadmisi, millised on kõik masinad, mida kasutab
Kaitsevägi ja liitlased. Tegemist on kohalike elanike sooviga mõista paremini, milliseid
masinaid alal kasutatakse. KMH koostamisel peab arvestama lahingumasinate
kasutamisega kaasnevatete mõjudega. Kuna iga erineva lahingumasina kasutamisel on
mõju erinev, tulebki need KMH programmis konkreetselt välja tuua (koos kasutatavate
masinate arvuga).
Vastus 4. Ohualade põhjalik käsitlus on oluline nii loodusväärtuste säilimise kui ka
kohalike inimeste ohutuse seisukohalt. Seetõttu tuleb iga kavandatava tegevuse ohuala
käsitleda KMH programmis ja aruandes eraldi, et hinnata tegevusest tulenevat mõju
ohuala maa-alal.
Vastus 5. Punktis 2.3.6 tuua miinipildujate prognoositava kasutuskoormuse juures
lisaks maksimaalsetele päevadele välja ka maksimaalne laskude arv päevas. Tegemist
pole „üksiku numbriga“ vaid väga olulise mõjuteguriga kohalikele elanikele, mis peab
võimalikult varakult selgeks saama.
Vastus 6. Vastavalt KEHJS § 20 lõikele 72 tuleb lähtudes kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tuleb teha
põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste seadmiseks. Lihtsalt seirete loetlemine
(programmi punkt 2.3.11) ei ole kindlasti tingimuste seadmine. Palume parandada
vastuolu KEHJS-ga.
Vastus 7. Punkt 2.3.11 juures jääme oma seisukoha juurde, et lisaks täiendavate
leevendusmeetmete rakendamisvajadusele võib looduskaitses tekkida olukordi (nt
kaitsealuse liigi arvukuse drastiline langus), kus leevendusmeetmeid leida pole võimalik
ning negatiivne mõjutegur tuleb lõpetada. Palume teha vastavasisuline parandus.
Vastus 8. Vastuses kirjutate, et leevendusmeetmeid arvestatakse kui need on reaalsed,
st et neid on võimalik ellu viia arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja juhul kui
need ei mõjuta Kaitseministeeriumi kavandatud tegevuste elluviimist. Selline
leevendusmeetmete käsitlus KMH-s on tugevalt kallutatud Kaitseministeeriumi poole
ning seetõttu ei saa me sellise mõjude hindamise põhimõttega nõustuda. Palume KMH
programmi lisada – KMH-s väljatöötatud leevendavad meetmed peavad tagama
olemasoleva kohalike elanike elukeskkonna säilimise ja olemasoleva
looduskeskkonna säilimise.
Vastus 9. Tabelis 6 välja toodud kajastus on väga minimaalne. Palume kaaluda
raadamise eraldi välja toomist tabelis 7. Raadamine on väga oluline mõju valdkond, mida
peab eraldi käsitlema.
Vastus 11. vt vastus 8
Vastus 12. Ei ole nõus antud vastusega. Kriteeriumi sõnastust tuleb muuta selliselt et
alternatiivid oleksid vastuvõetavad nii arendajale kui ka kohalikule kogukonnale.
Alternatiivina ei ole 2007 a KSH-s käsitletud ainult kavandatavate tegevuste asukohtade
muutmist. Kõnealuses KSH-s on alternatiividena ja leevendavate meetmetena toodud on
ka tegevuste vähendamine ja ära jätmine. Seetõttu palume koostatavas KMH programmis
arvestada kõigi KSH-s toodud alternatiivide ja leevendavate meetmetega. Arvestada
tuleb 2007 a. KSH-s väljatoodud peamise leevendava meetmega –miinipildujate
laskeharjutuste ärajätmisega.
Vastus 13. Jääme enda juurde, et KEHJS § 13 lg 2 kohaselt peab KMH programmis
välja tooma reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduse. Palume punktis 2.5 välja
tuua 0-alternatiivi lühikirjeldus ja tuua koos lühikirjeldusega välja alternatiiv, millega
loobutakse miinipildujatest.
Vastus 15. Jääme enda juurde, et lisauuringute vajaduse juures märgitakse ära
varasemalt läbiviidud avaliku arvamuse uuringu piisavusest. Juba uuringu läbiviimise
ajal tõi Rõuge Vallavalitsus välja uuringu kitsaskohad. Puudujääke uuringu läbiviimisel
tõid välja ka kohalikud elanikud. Olukorra korrektseks kirjelduseks tuleb läbi viia uus
uuring.
Vastus 18. Jääme enda juurde, et segaduse vältimiseks palume KMH programmis jätta
käsitlemata kehtestamata maakonnaplaneering. Teeme ettepaneku punktis 2.7.4 kustutada
kogu tekst kehtestamata Võru maakonnaplaneeringu kohta.
Vastus 19. Teema on küll käsitletud, kuid puudulikult. Palume täiendada kehtiva
maakonnaplaneeringu kirjeldavat osa järgmise infoga. 2005. aastal kehtestatud Võru
maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused" täpsustas Võru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringu järgi
asub Rõuge valda kavandatav Nursipalu harjutusvälja laiendus rohelise võrgustiku
Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tuumala. Tugiala suurus on 91,7 km2 ning
asustus antud alal on suhteliselt hõre. Tugialal on kaitsealuste liikide elupaigad,
metsisemängu paigad, metsakaitseala ja Timmase looduskaitseala. Vagula tugialale
jäävad veel Vagula ja Tamula järved, Üra oja ja Võhandu jõe ülemjooksu suubla.
Maakonna teemaplaneering lisas nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks,
mille järgi tugialadele on vastunäidustatud aktiivse kasutusega infrastruktuuride (kiirteed,
prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine.
Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida asukohta
erinevate variantide vahel ja näha ette vajalikud meetmed võimaliku negatiivse mõju
leevendamiseks.
Vastus 20. vt vastus 15 Olukorra korrektseks kirjelduseks tuleb läbi viia uus uuring.
Vastus 23. KMH programmis viidatud uuringud ei anna vastust piirkonna
taluvuskoormuse osas. Palume läbi viia uus taluvuskoormise uuring vastavalt 2007 a
KSH-s väljatoodud põhimõtetele.
Vastus 24. Ei saa nõustuda vastusega, et kui Keskkonnaamet ei ole märkust teinud, siis
on kõik korras. Ka Keskkonnaamet võib eksida, nagu näitab must-toonekure pesa kohta
väärinfo mitte märkamine. Seetõttu palume uuesti punktis 3.6 (3.6.1 ja 3.6.2) väljatoodud
kaitsealuste liikide nimekirjad üle kontrollida ja viia vastavusse 2013. aastal SA Säästva
Eesti Instituudi poolt koostatud eksperthinnanguga “Keretü soo ja seda ümbritsevate
koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta“.
Vastus 26. Kuidas puutub Kotkaklubi ekspertiis KMH programmis olemasoleva info
kajastamisse. Ekspertiis tehakse ju peale programmi kinnitamist. Jääme enda juurde, et
kaitstava elurikkuse juures tuleb programmis kindlasti välja tuua liikide arvukuse hetke
olukord, ehk siis 2016 aasta seire tulemused (kui neid ei ole, siis varasemad). Kindlasti
on see vajalik vähemalt metsise (2016 seire tehtud), merikotka (2016 seire tehtud), must-
toonekure (2016 seire tehtud) ja kanakulli osas. Hetke olukorra kirjeldust (arvukuse
tasemel) on peetud oluliseks erinevatel keskkonnamõju hindamise teemat käsitlevatel
seminaridel (viimati 09.11.2016 Otepääl), sest väga oluline on fikseerida võtmeliikide
2016 aasta seis, mis saab hilisemate tulemuste baastasemeks.
Vastus 27. Oma vastuses kirjutate – KMH aruande koostamisel hinnatakse mh
võimalikke mõjusid seoses loodava kaitsealaga (võimalikke vastuolusid kaitse-
eesmärkidega). Oleme sellega nõus. See tähendabki ju seda, et enne on vajalik vastu
võtta moodustatava kaitseala kaitse-eeskiri . Jääme oma seisukoha juurde.
Vastus 28 vt märkusi vastustele 24 ja 19.
Vastus 29. Jääme oma varasema arvamuse juurde, et KMH programmi punktis 4.1
tuleb kajastada, et lähiümbruseks peetakse 2011 a näidislaskmistel läbiviidud küsitlusele
tuginedes 15 km (Lisa 3)
Vastus 32. Täname mürauuringu lähteandmete saatmise eest. Lähteandmeid läbi
vaadates tekkisid aga küsimused, et miks lähteandmed ei kattu varasemate uuringute
lähteandmetega. Lisaks veel mõistete küsimusi. Teeme ettepaneku, et mürauuringu
läbiviija tutvustaks nii lähteandmeid kui ka metoodikat (nt ühine kokkusaamine), kuidas
mürauuringuid hakatakse ellu viima. Ühiselt kokkulepitud metoodikad ning lähteandmed
on edasise hea koostöö vundament.
Vastus 33. Jääme varasema ettepaneku juurde, et KMH programmis tuleks kaasata nii
kohalikke elanikke kui ka kohalikku omavalitsust kõigi eksperthinnangute ja uuringute
lähteülesannete koostamisse. Vähemalt võiks planeeritavaid tegevusi enne programmi
kinnitamist tutvustada.
Vastus 34. Ei nõustu vastusega. Palume uurida kohtulahendit
http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d636c4036b6d
b34e6ebbbce6a2c918ab4c.e34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4Pah8Se0?text=&docid=135025
&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=397499
Kokkuvõttes on Rõuge Vallavalitsus seisukohal, et enne programmi kinnitamist tuleb meile saata
KMH programmi viimane versioon ning vastata vastamata jäänud küsimustele, täiendada
programmi ning parandada väljatoodud vead. Oleksime väga tänulikud kui mürauuringute
läbiviija nõustuks tutvustama planeeritavaid töid ning põhjendama, mis praegused lähteandmed
erinevad varasemate uuringute lähteandmetest.
Anname endiselt teada, et programmiga ei ole mõistlik jätkata, sest Nursipalu
harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimise protsessis pole jälgitud
Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut. Kordame, et arvestades ehitistega
seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat
otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis
võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk
algatada riigi eriplaneeringu koostamine. Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud
harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt
õiguspäraseid otsuseid langetades.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Toots
vallavanem
Jaanus Tanilsoo 785 9322
[email protected]