dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Nursipalu harjutuvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programmi kohta esitatud seisukohtadest: vastuskiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 25. jaanuar 2017
Viit
16-0682-043
Registreeritud
25. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16S Ehitusohutuse järelevalve (2014-2017) (Suletud)
Sari
16-6S Kasutus- ja ehituslubade menetlemisega seotud dokumendid (Suletud)
Toimik
16-0682
Vastutaja
TJA Migratsioon
Lahendamise tähtaeg
24. veebruar 2017

Failid

  • 📎Nursipalu harjutuvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti.bdoc400 KB

Sisu (failidest)

RÕUGE VALLAVALITSUS Tehnilise Järelevalve amet Teie 29.12.2016 nr 12.3-1/16/6058 [email protected] Kaitseministeerium Meie 25.01.2017 nr 7.2-12/40-27 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta esitatud arendaja vastustest Rõuge Vallavalitsus esitas 21.11.2016 Tehnilisele Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta seisukoha. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KEHJS) § 17 lõikele 3 vastas laekunud seisukohtadele arendaja ehk Kaitseministeerium (29.12.2016). Nursi külakeskuses toimunud avalikus koosolekul 29.11.2016 toonitati mitmel korral, et pole mõistlik KMH protsessiga enne edasi minna kui on selge, kas ehitusprojektile peab eelnema riigi eriplaneering või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus koostas õigusliku hinnangu Nursipalu harjutusväljakule kavandatud ehitustegevuse õiguspärasusele ning on seisukohal, et kuna tegemist on riigikaitseliste ehitistega, mille rajamiseks on suur riiklik huvi, on kehtiva EhS § 117 ning PlanS § 27 lg 1 ja 2 kohaselt selle suhtes enne ehitusprojekti koostamist vaja koostada riigi eriplaneering (analoogselt kaitseväe keskpolügooniga, mille arendusprogramm on vastavalt Kaitseministeeriumi 22.03.2016 käskkirjale nr 122 riigi eriplaneeringu lähtealuseks). Kuna ehitiste asukoha valikuks ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi planeeringut (hoolimata sellesisulise nõude olemasolust ka varasemalt kehtinud planeerimisseaduse versioonis, vt p 3.1.), tuleks seejuures alustada ehitiste asukohavalikust. Seega ei saa pidada õiguspäraseks ehitusprojekti koostamist ning selle keskkonnamõjude hindamist enne vastava riigi eriplaneeringu koostamist ning kehtestamist. Õiguspäraseks lahenduseks antud olukorras oleks peatada ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamine ning alustada riigi eriplaneeringu koostamist harjutusvälja asukoha valikuks ning ehitusõiguse määramiseks. Alles riigi eriplaneeringu kehtestamise järel saaks jätkata ehitusprojekti koostamise ning selle keskkonnamõjude hindamisega. Riigi eriplaneeringu koostamata jätmine tooks paratamatult kaasa erinevate uute riigikaitseliste ja ehitusloa kohustusega ehitiste (nt sihtmärgiala) rajamiseks vajalike ehituslubade õigusvastasuse. Vastuolu PlanS § 27 lgtega 1 ja 2 ning EhS § 118 lg-ga 3 oleks kohtuvaidluse korral ehituslubade tühistamiseks aluseks. Ehituslubade alusena nõutava planeeringu koostamata jätmist ei vabanda ega planeeringut ei saa õiguslikust aspektist asendada ka erinevad muud otsused (nt Vabariigi Valitsuse 14.02.2008. a korraldus või 18.03.2014. a kaitseministri käskkiri). Arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine. _____________________________________________________________________________ Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE231010402006965009 Rõuge alevik [email protected] konto EE662200221019920141 66201 Võrumaa registrikood 75001885 Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades. On kahetsusväärne, et Kaitseministeerium ei ole arvestanud oma vastuses õigulikus hinnangus välja toodud argumentidega. Välja toodud argumente ei ole käsitletud, ega ümber lükatud. Tuletame meelde, et 29.11.2016 toimunud avalikul koosolekul lubas TJA nõunik Valmond Mikli, et ka TJA analüüsib ja annab oma seisukoha riigi eriplaneeringu vajaduse kohta kuu aja jooksul. Kuu aega on mööda, loodame, et antud lubadust pole unustatud. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi peatükist 2.3.1 ja 2.4 selgub et KSH koostamise eesmärgiks on ehitusprojektide koostamine/ehituslubade taotlemine. Juhime veelkord Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu asjaolule et Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmipeatükis 2. toodud eesmärgid ja kavandatavad tegevused on vastuolus Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetega. Ehitusseadustiku § 118 lg 3 kohaselt peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule. Ehituseadustiku Lisa 1 kohaselt on harjutusväljal paiknevate väljaõppeehitise püstitamine/rajamine ehitusloakohustuslik tegevus. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud Planeerimisseaduse § 27. Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste riigikaitse huvide väljendamiseks. Kaitseministeeriumi kavandatav arendustegevus Nursipalu harjutusväljal vastab ilmselgelt eeltoodud tingimustele (kavandatakse püstitada maakonnaüleste vajadustega olulise ruumilise mõjuga riigikaitselisi ehitisi). Vastavalt Planeerimisseaduse § 27 lõige 10 on riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Seetõttu peavad Nursipalu harjutusväljale kavandatavad ehitised olema kooskõlas riigi eriplaneeringuga. Rõuge valla territooriumi osas pole koostatud ühtegi Nursipalu harjutusvälja arendamist toetavat planeerimisseaduse kohast planeeringut ega viidud läbi planeerimisseaduse kohast asukohavalikut. KMH programmi sissejuhatuses viidatakse AS MAVES 2004.a koostatud „Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“ aruandele. Nimetatud analüüsi koostamisel ignoreeriti suurt avalikku huvi, ei arvestatud Võru Maavalitsuse (kiri 23.12.2004 nr 9-8/3636), Võrumaa Keskkonnateenistuse (kiri 23.12.2004 nr 44-12-1/787-5) ning Rõuge Vallavalitsuse poolt esitatud ettepanekute/puudustega. Analüüsi koostamise protsessi käigus eirati täiendava avaliku arutelu vajadust, keelduti asukohavaliku metoodika selgitamisest, töös puudus majanduslik-, keskkonnakaitseline analüüs. Alternatiivide kaalumise metoodika oli segane ning selle kohta ei antud selgitusi. Selle asemel et läbi avalike arutelude edasi minna võttis Kaitseministeerium ühepoolselt AS MAVES koostatud laskeväljade analüüsi vastu ning asus seda kasutama algdokumendina Nursipalu harjutusvälja arendamisel. Kaitseministeerium vastuses (13.12.2004 nr 4-440/9076) Rõuge Vallavalitsusele teatab et harjutusväljakutele laiendamisvõimaluste otsimine on analüütiline uurimistöö, mis ei eelda ametlikku väljapanekut haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse mõistes. AS MAVES analüüsi koostamisel ei ole järgitud avalikkuse kaasamise põhimõtteid, mis on planeerimisprotsesside põhiline ülesanne ning seetõttu ei saa see analüüs olla Nursipalu harjutusvälja arendamise aluseks. Planeerimisseaduse kohane asukohavalik on senini läbiviimata ja sellekohane viide MAVES-e tööle ei ole kohane ja on eksitav. Palume viide MAVESe tööle eemaldada ja see asendada järgmise sõnastusega – Nursipalu harjutusvälja loomiseks ei ole koostatud planeerimisseaduse kohast asukohavalikut. Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimisel tuleb jälgida Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut. Vastavalt Planeerimisseadusele on olulise ruumilise mõjuga riigikaitseehitiste püstitamise ja projekteerimise aluseks riigi eriplaneering. Lisaks on Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Kaitseministeerium pole kirjas 29.12.2016 nr12.3-1/16/6058 piisavalt ja asjakohaselt vastanud järgnevatele esitatud küsimustele ning programmi muudatusettepanekutele:  Vastus 1. Jääme varasema kommentaari juurde, et juba sissejuhatuse esimene lause on eksitav, sest 3143st hektarist on Rõuge valla osas riigikaitselises kasutuses olnud Nursi raketibaasi alast ca 99 ha. Dessantväe polügoni pole seal olnud. Teeme sõnastuse muudatusettepaneku “Eesti kaitsevägi on Rõuge valla osas kasutanud Nursipalu alast 99 ha riigikaitselistel eesmärkidest alates 1990-ndate keskpaigast“.  Vastus 2. Kuigi olete viidanud KMH programmi muutmisele punktis 2.2, siis jääb arusaamatuks, et miks pole Rõuge Vallavalitsusele esitatud parandatud KMH programmi, et saaksime veenduda parandussõnastuse sobilikkuses. Palume Rõuge Vallavalitsusele esitada parandatud KMH programm. Jääb selgusetuks, miks ettepanekut seoses kasutuseeskirja punktiga 3.17 ei taheta kasutada KMH programmis, vaid alles KMH aruandes. Miks kasutuseeskirjas väljatoodud piirangut on vaja veel kaaluda?  Vastus 3. Palume KMH programmis täpsustada, milliseid jalaväe ja ka lahingumasinaid on kavas Nursipalus kasutada? Jääb arusaamatuks, miks seda nimekirja välja ei tooda. Tavalugejal pole teadmisi, millised on kõik masinad, mida kasutab Kaitsevägi ja liitlased. Tegemist on kohalike elanike sooviga mõista paremini, milliseid masinaid alal kasutatakse. KMH koostamisel peab arvestama lahingumasinate kasutamisega kaasnevatete mõjudega. Kuna iga erineva lahingumasina kasutamisel on mõju erinev, tulebki need KMH programmis konkreetselt välja tuua (koos kasutatavate masinate arvuga).  Vastus 4. Ohualade põhjalik käsitlus on oluline nii loodusväärtuste säilimise kui ka kohalike inimeste ohutuse seisukohalt. Seetõttu tuleb iga kavandatava tegevuse ohuala käsitleda KMH programmis ja aruandes eraldi, et hinnata tegevusest tulenevat mõju ohuala maa-alal.  Vastus 5. Punktis 2.3.6 tuua miinipildujate prognoositava kasutuskoormuse juures lisaks maksimaalsetele päevadele välja ka maksimaalne laskude arv päevas. Tegemist pole „üksiku numbriga“ vaid väga olulise mõjuteguriga kohalikele elanikele, mis peab võimalikult varakult selgeks saama.  Vastus 6. Vastavalt KEHJS § 20 lõikele 72 tuleb lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tuleb teha põhjendatud ettepanek keskkonnaseire tingimuste seadmiseks. Lihtsalt seirete loetlemine (programmi punkt 2.3.11) ei ole kindlasti tingimuste seadmine. Palume parandada vastuolu KEHJS-ga.  Vastus 7. Punkt 2.3.11 juures jääme oma seisukoha juurde, et lisaks täiendavate leevendusmeetmete rakendamisvajadusele võib looduskaitses tekkida olukordi (nt kaitsealuse liigi arvukuse drastiline langus), kus leevendusmeetmeid leida pole võimalik ning negatiivne mõjutegur tuleb lõpetada. Palume teha vastavasisuline parandus.  Vastus 8. Vastuses kirjutate, et leevendusmeetmeid arvestatakse kui need on reaalsed, st et neid on võimalik ellu viia arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja juhul kui need ei mõjuta Kaitseministeeriumi kavandatud tegevuste elluviimist. Selline leevendusmeetmete käsitlus KMH-s on tugevalt kallutatud Kaitseministeeriumi poole ning seetõttu ei saa me sellise mõjude hindamise põhimõttega nõustuda. Palume KMH programmi lisada – KMH-s väljatöötatud leevendavad meetmed peavad tagama olemasoleva kohalike elanike elukeskkonna säilimise ja olemasoleva looduskeskkonna säilimise.  Vastus 9. Tabelis 6 välja toodud kajastus on väga minimaalne. Palume kaaluda raadamise eraldi välja toomist tabelis 7. Raadamine on väga oluline mõju valdkond, mida peab eraldi käsitlema.  Vastus 11. vt vastus 8  Vastus 12. Ei ole nõus antud vastusega. Kriteeriumi sõnastust tuleb muuta selliselt et alternatiivid oleksid vastuvõetavad nii arendajale kui ka kohalikule kogukonnale. Alternatiivina ei ole 2007 a KSH-s käsitletud ainult kavandatavate tegevuste asukohtade muutmist. Kõnealuses KSH-s on alternatiividena ja leevendavate meetmetena toodud on ka tegevuste vähendamine ja ära jätmine. Seetõttu palume koostatavas KMH programmis arvestada kõigi KSH-s toodud alternatiivide ja leevendavate meetmetega. Arvestada tuleb 2007 a. KSH-s väljatoodud peamise leevendava meetmega –miinipildujate laskeharjutuste ärajätmisega.  Vastus 13. Jääme enda juurde, et KEHJS § 13 lg 2 kohaselt peab KMH programmis välja tooma reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduse. Palume punktis 2.5 välja tuua 0-alternatiivi lühikirjeldus ja tuua koos lühikirjeldusega välja alternatiiv, millega loobutakse miinipildujatest.  Vastus 15. Jääme enda juurde, et lisauuringute vajaduse juures märgitakse ära varasemalt läbiviidud avaliku arvamuse uuringu piisavusest. Juba uuringu läbiviimise ajal tõi Rõuge Vallavalitsus välja uuringu kitsaskohad. Puudujääke uuringu läbiviimisel tõid välja ka kohalikud elanikud. Olukorra korrektseks kirjelduseks tuleb läbi viia uus uuring.  Vastus 18. Jääme enda juurde, et segaduse vältimiseks palume KMH programmis jätta käsitlemata kehtestamata maakonnaplaneering. Teeme ettepaneku punktis 2.7.4 kustutada kogu tekst kehtestamata Võru maakonnaplaneeringu kohta.  Vastus 19. Teema on küll käsitletud, kuid puudulikult. Palume täiendada kehtiva maakonnaplaneeringu kirjeldavat osa järgmise infoga. 2005. aastal kehtestatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" täpsustas Võru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringu järgi asub Rõuge valda kavandatav Nursipalu harjutusvälja laiendus rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tuumala. Tugiala suurus on 91,7 km2 ning asustus antud alal on suhteliselt hõre. Tugialal on kaitsealuste liikide elupaigad, metsisemängu paigad, metsakaitseala ja Timmase looduskaitseala. Vagula tugialale jäävad veel Vagula ja Tamula järved, Üra oja ja Võhandu jõe ülemjooksu suubla. Maakonna teemaplaneering lisas nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, mille järgi tugialadele on vastunäidustatud aktiivse kasutusega infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida asukohta erinevate variantide vahel ja näha ette vajalikud meetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks.  Vastus 20. vt vastus 15 Olukorra korrektseks kirjelduseks tuleb läbi viia uus uuring.  Vastus 23. KMH programmis viidatud uuringud ei anna vastust piirkonna taluvuskoormuse osas. Palume läbi viia uus taluvuskoormise uuring vastavalt 2007 a KSH-s väljatoodud põhimõtetele.  Vastus 24. Ei saa nõustuda vastusega, et kui Keskkonnaamet ei ole märkust teinud, siis on kõik korras. Ka Keskkonnaamet võib eksida, nagu näitab must-toonekure pesa kohta väärinfo mitte märkamine. Seetõttu palume uuesti punktis 3.6 (3.6.1 ja 3.6.2) väljatoodud kaitsealuste liikide nimekirjad üle kontrollida ja viia vastavusse 2013. aastal SA Säästva Eesti Instituudi poolt koostatud eksperthinnanguga “Keretü soo ja seda ümbritsevate koosluste kaitse alla võtmise põhjendatuse kohta“.  Vastus 26. Kuidas puutub Kotkaklubi ekspertiis KMH programmis olemasoleva info kajastamisse. Ekspertiis tehakse ju peale programmi kinnitamist. Jääme enda juurde, et kaitstava elurikkuse juures tuleb programmis kindlasti välja tuua liikide arvukuse hetke olukord, ehk siis 2016 aasta seire tulemused (kui neid ei ole, siis varasemad). Kindlasti on see vajalik vähemalt metsise (2016 seire tehtud), merikotka (2016 seire tehtud), must- toonekure (2016 seire tehtud) ja kanakulli osas. Hetke olukorra kirjeldust (arvukuse tasemel) on peetud oluliseks erinevatel keskkonnamõju hindamise teemat käsitlevatel seminaridel (viimati 09.11.2016 Otepääl), sest väga oluline on fikseerida võtmeliikide 2016 aasta seis, mis saab hilisemate tulemuste baastasemeks.  Vastus 27. Oma vastuses kirjutate – KMH aruande koostamisel hinnatakse mh võimalikke mõjusid seoses loodava kaitsealaga (võimalikke vastuolusid kaitse- eesmärkidega). Oleme sellega nõus. See tähendabki ju seda, et enne on vajalik vastu võtta moodustatava kaitseala kaitse-eeskiri . Jääme oma seisukoha juurde.  Vastus 28 vt märkusi vastustele 24 ja 19.  Vastus 29. Jääme oma varasema arvamuse juurde, et KMH programmi punktis 4.1 tuleb kajastada, et lähiümbruseks peetakse 2011 a näidislaskmistel läbiviidud küsitlusele tuginedes 15 km (Lisa 3)  Vastus 32. Täname mürauuringu lähteandmete saatmise eest. Lähteandmeid läbi vaadates tekkisid aga küsimused, et miks lähteandmed ei kattu varasemate uuringute lähteandmetega. Lisaks veel mõistete küsimusi. Teeme ettepaneku, et mürauuringu läbiviija tutvustaks nii lähteandmeid kui ka metoodikat (nt ühine kokkusaamine), kuidas mürauuringuid hakatakse ellu viima. Ühiselt kokkulepitud metoodikad ning lähteandmed on edasise hea koostöö vundament.  Vastus 33. Jääme varasema ettepaneku juurde, et KMH programmis tuleks kaasata nii kohalikke elanikke kui ka kohalikku omavalitsust kõigi eksperthinnangute ja uuringute lähteülesannete koostamisse. Vähemalt võiks planeeritavaid tegevusi enne programmi kinnitamist tutvustada.  Vastus 34. Ei nõustu vastusega. Palume uurida kohtulahendit http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=9ea7d0f130d636c4036b6d b34e6ebbbce6a2c918ab4c.e34KaxiLc3eQc40LaxqMbN4Pah8Se0?text=&docid=135025 &pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=397499 Kokkuvõttes on Rõuge Vallavalitsus seisukohal, et enne programmi kinnitamist tuleb meile saata KMH programmi viimane versioon ning vastata vastamata jäänud küsimustele, täiendada programmi ning parandada väljatoodud vead. Oleksime väga tänulikud kui mürauuringute läbiviija nõustuks tutvustama planeeritavaid töid ning põhjendama, mis praegused lähteandmed erinevad varasemate uuringute lähteandmetest. Anname endiselt teada, et programmiga ei ole mõistlik jätkata, sest Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimise protsessis pole jälgitud Planeerimisseaduses ja Ehitusseadustikus sätestatut. Kordame, et arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine. Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Toots vallavanem Jaanus Tanilsoo 785 9322 [email protected]
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel