Selgitus

-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.10.2016 Kehtib kuni: 29.03.2021 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 , 10 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a 15176 Tallinn Teie 26.02.2016 nr 12.2-3/034759-9 Meie 08.12.16 nr 15-1/16-0419-006 Täiendav s elgitus mahuti nõuetekohasuse hindamisel Tehnilise Järelevalve Amet lähtub mõõtemahutite nõuetekohasuse hindamisel eeskätt rahvusvahelise legaa l metroloogia organisatsiooni (OIML) normdokumendist R 71 “ Fixed storage tanks. General requirements ”. Vedelkütuste koguste mõõtmisel kasutatakse enamasti metoodikate aluse na API MPMS (American Petroleum Institute Manual of Petroleum Measurement Standards) standard eid . Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (edaspidi EKUK) kasutab erinevalt teistest mõõtjatest standardit EVS 918, mis baseerub API standarditel ja on nendega kooskõlas. S tandard id luba vad kasutada nii „ innage “ kui ka „ ullage “ (outage) mõõtmismetoodikat mida on kirjeldatud lähemalt standardi API MPMS 3.1A osas. Innage meetodi korral mõõdetakse kütusekogust mahuti mõõtesügavuse tugi plaadist (või põhjast) kütuse pinnani ehk siis mõõdetakse kui kõrge on kütuse tase mahutis tugiplaadil asuva tugipunkti suhtes . Ullage meetodi korral mõõdetakse kütuse taseme kaugust või kõrgust ülemise tugipunkti suhtes (mõõtmise tugipunkt) ehk alumist tugiplaati või mahuti põhja mõõtmisel ei kasutata . Viidatud dokumentides ei ole nõuet, et mõõtemahutil peab olema dipp -plaat. Milstrandi maa-alustel horisontaalsetel mahutitel puudub dipp-plaat. Mahutite kalibreerija on mahutid kalibreerinud ullage -meetodil ja sellest tulenevalt on kalibreerija poolt paika pandud mahutis vedeliku taseme määramiseks ullage-meetod , mis on ära toodud ka mahuti kalibreerimisdokumentides . Ullage meetodi eelistus tuleneb sellest, et 1997 aastal SP Technical Research Institute of Sweden läbi viidud kalibreerimisel on kasutatud meetodit, kus mahutisse lisati vedeliku läbi vedelikumõõtesüsteemi ning sealjuures mõõdeti vedeliku taset mahutis just „ ullage “ meetodil ja seetõttu on see ka eelistatud mõõtemetoodika tagamaks parimat mõõtetulemust kütusekoguse mõõtmisel. Arvestades Milstrandi maa-aluste mahutite eripära, et mahuti d on kalibreeritud ullage meetodil, tuleb vedeliku nivoo määramisel kasutada mõõtmise tugipunktina mõõteava tugipunkti ( reference point ) , mitte dipp-plaati või mahuti põhja. Sellises olukorras kujuneb baaskõrgus ja selle kontrollimisel saadud väärtus eraldiseisvaks väärtuseks, mida mõõtetulemuse määramisel ei kasutata. Mõõtemahuti nõuetekohasuse ja mõõtmiseks kasutamisel sobivuse otsuse peab langetama pädev mõõtja, kes on alati kohustatud enne mõõtmise teostamist läbi viima mõõtevahendi (mahuti) korrasoleku kontrolli. Lähtudes mõõteprotokollidest , ei ole ükski pädev mõõtja tunnistanud mahut eid mittesobivaks ja on kokkuvõttes saanud mõõtetulemuse, mis rahuldab ka 17.12.2007 MKM määruses nr 103 „ Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded“ toodud ±0,7% mõõtetulemuse laiendmääramatuse nõue t . Mõõtetulemuste korral, kus kontrollitav väärtus jääb mõõtetulemuse määramatuse sisse, tuleb kontrollitav objekt (baaskõrgus või kütusekogus) tunnistada nõuetekohaseks . Olukorras, kus mõõtetulemuse ja kontrollitava v äärtuse erinevuse jääb mõõtetulemuse määramatuse sisse ei saa erinevust aluseks võttes rakendada kontrollitava suhtes täiendavaid kohustusi või karistust. Täiendavaid kohustusi või karistust saab rakendada ainult sellisel juhul, kui mõõtetulemuse ja kontrollitava väärtuse erinevus ületab mõõtetulemuse määramatust. Sellisel juhul saab täiendavaid kohustusi või karistust rakendada mõõtetulemuse määramatust ületava väärtuse (koguse) suhtes. EKUK mõõdetud b aaskõrguse 16 mm erinevus avalda ks mõõtetulemusele kindlasti mõju, kuid mõju suurus sõltub paljudest täiendavatest faktoritest, mistõttu pelgalt antud väärtus üksi ei pruugi põhjustada mahuti mittenõuetekohaseks tunnistamist. 14 .0 9 .2016 viidi läbi Milstrandi AS-i maa-aluses mahutis nr 3 vedeliku koguse mõõtmised kolme pädeva mõõtja poolt, mille käigus kontrolliti ka baaskõrgust. Mõõtmisi teostasid EKUK , SGS Eesti AS (edaspidi SGS) ja Analiit -AA OÜ (easpidi Analiit). Kõik mõõtjad on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud ning nende mõõtemetoodika ja mõõtevahendid vastavad Mõõteseaduse nõuetele. Mõõtjate poolt mahuti baaskõrguse kontrollimisel ja vedeliku taseme määramisel kasutatavad mõõdulindid ol id taadeldud ja kohapealsel vaatlusel vigastusteta. EKUKi kasutatav lood-mõõdulint oli plastikkattega ja teravatipulise raskusega. SGS Eesti AS ja Analiit-AA OÜ kasutatavad mõõdulindid olid roostevabast terasest ja tömbitipulise raskusega. Erinevus raskuse tipus või b põhjustada olukorra, kus teravatipuline raskus tungib kergesti mahuti põhjas olevasse settesse põhjustades sellest tuleneva erineva mõõtetulemuse. Kolme mõõtja poolt saadi mah uti baaskõrguse kontrollimisel järgmised tulemused: Baaskõrguse kontrollitud väärtus (mm) Ba askõrguse erinevus kalibreerimisandmetest (mm) EKUK 11949 7 mm Analiit 11945 3 mm SGS 11941 1 mm Menetluse tulemusena oleme seisukohal , et EKUK kasutas mõõtmisel lood-mõõdulinti, mille teravatipuline raskus põhjustas tõenäoliselt settega mahutis baaskõrguse kontrollimisel märkimisväärselt erineva mõõtetulemuse. Erinevalt teistest mõõtjatest võttis EKUK vedeliku taseme mõõdise mahuti põhja suhtes, mitte mõõtmise tugipunkti suhtes, nagu seda näeb ette ullage -meetod. Toimides selliselt, võttis EKUK vedeliku taseme kõrguse määramisel arvesse ka baaskõrgusest allapoole jääva mittekasutatava osa mahutist ja seal olevast vedelikust. Arvestades eeltoodut puudub alus mõõtvahendi erakorralise taatluse algatamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Poschlin Tehnikaosakonna juhataja asetäitja