Kaaskiri

Krediidiasutused ja välisriigi krediidiasutuste filiaalid Elukindlustusseltsid ja välisriigi seltside filiaalid 19.11.2021 nr 4.11-3.1/6900 Investeerimisühingud Fondivalitsejad1 Makseasutused Krediidiandjad ja -vahendajad Eesti Pangaliit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Liisingühingute Liit Audiitorkogu Rahapesu andmebüroo Rahandusministeerium Eesti Pank Uue rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamist käsitleva soovitusliku juhendi välja andmine Teavitame Teid, et Finantsinspektsiooni juhatus võttis 25.10.2021. a otsusega nr 1.1-7/77 vastu Finantsinspektsiooni uue soovitusliku juhendi „Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamine krediidi- ja finantseerimisasutustes“ (edaspidi juhend). Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 3 kohaselt teostab Finantsinspektsioon riiklikku finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. FIS § 57 lg 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. Juhend annab krediidi- ja finantseerimisasutustele soovituslikke selgitavaid juhiseid rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamiseks. Juhendi eesmärgiks on aidata kaasa Finantsinspektsiooni järelevalve all olevate erikohustustega isikute finantssanktsiooni kohaldamise ja finantssanktsiooni subjekti tuvastamise võimekuse suurendamisele lõppeesmärgiga tagada, et läbi erikohustustega isiku vastavusraamistiku on tagatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse, Eesti Vabariigi Valitsuse määruse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga kehtestatud finantssanktsiooni kohaldamine Eestis. Juhend on piiratud vaid finantssanktsioonidega, mille kohaldamine on Eestis siduv. 27.07.2021 edastas Finantsinspektsioon juhendi projekti tutvumiseks turuosalistele, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule, Audiitorkogule, Rahapesu andmebüroole, Rahandusministeeriumile ja Eesti Pangale. Finantsinspektsioon tutvustas juhendit turuosalistele 13.10.2021 toimunud rahapesu tõkestamise foorumil. 1 Välja arvatud kogumispensionide seaduse tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel. 30.09.2021 laekus turuosalistelt jt arvukalt kommentaare ja ettepanekuid, mille alusel tehti juhendis mitmeid muudatusi (vt täiendavalt käesoleva kirja lisas 1 toodud kommentaaride võrdlustabel). Lisaks on arvestatud ka mitmeid tehnilist laadi märkuseid. Juhend on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel (https://www.fi.ee/sites/default/files/2021- 11/Finantsinspektsiooni%20soovituslik%20juhend%20Finantssanktsiooni%20kohaldamine_0.pdf). Juhendi tõlge inglise keelde on kättesaadav veebilehel (https://www.fi.ee/sites/default/files/2021- 11/Finantsinspektsiooni%20soovituslik%20juhend%20Finantssanktsiooni%20kohaldamine-EN_0.pdf) Juhend jõustub 01.02.2022 . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Nõmm juhatuse liige Lisa: Kommentaaride võrdlustabel. Liisi Mets 668 0573 [email protected] 2/2 Lisa: Kommentaaride võrdlustabel Nr. Viide juhendile Kommentaar Finantsinspektsiooni selgitus 1. 1.3., 3.2.1., 3.2.3., 3.2.7., 3.4.3., Lisa 2 viies lõik. Palume viidatud punktides konkreetsemaid selgitusi rahapesu tõkestamise juhendi rakendamise ja kehtivuse osas seonduvalt finantssanktsioonidega. Viide rahapesu tõkestamise juhendile selgitusega „arvestades sanktsiooni rakendamisele ja kohaldamisele omaseid erisusi“ võib tekitada mittesoovitud ning ebaühtlast praktikat turuosaliste seas. Ühtlasi võiks organisatsioonilise lahendi osas olla adresseeritud sanktsioonispetsiifilisi eeldusi – kas näiteks süsteemimuudatused on 1 või 2 kaitseliini ülesanded. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsioon ei leia, et selgitust peab käesolevas juhendis dubleerima. Rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise metoodikat kasutatakse ka finantssanktsioonide kohaldamise tõhususe tagamiseks, võttes arvesse finantssanktsiooni erisusi ja riske. Sellest tulenevalt ei näe Finantsinspektsioon vajadust dubleerida rahapesu tõkestamise juhendit. Finantsinspektsioon ei näe ette eraldi sanktsiooni spetsiifilisi eeldusi organisatsioonilistele lahendusele muus osas kui, et erikohustustega isik võtab arvesse ka sanktsiooniga seotud riske. Finantsinspektsioon mainib, et juhendi läbi ei ole võimalik anda igaks elujuhtumiks ülitäpne suunis, vaid juhend jätab ruumi kohendada oma riskikontrolli lahendit lähtuvalt ärimudelist ja konkreetse asutuse organisatsioonist 2. 2.1.1 Palume hinnata, kas lause “Sellele vaatamata peavad erikohustustega isikud olema teadlikud tema tegevust puudutavatest operatsiooni ja muudest riskidest ning neid klientide huvides kohaselt hindama ja käsitama“ on antud dokumendis relevantne. Jäetud arvestamata. Antud lause on relevantne, kuna rahvusvaheliste sanktsioonide järgmisega kaasnevad ka muud riskid. Näitena võib välja tuua muude riikide riiklikud sanktsioonid, mis ei ole Eestis kohustuslikud järgida kuid võivad mõjutada finantsasutusi ( U.S. OFAC secondary sanctions ) ja ka teiste sanktsioonide järgimisega seotud piirangud EL Blokeerimis määrus . 3. 2.1.1 ja 2.1.2 Mõlemad punktid ütlevad, mis on juhendi eesmärk; teeme ettepaneku need ühendada või sõnastada ühe punkti alapunktidena. Jäetud arvestamata. Terve 2.1 ja tema alapunktid selgitavad juhendi eesmärki. 4. 2.1.2 Finantssanktsiooni kohaldamise Eestis kehtestab Euroopa Liidu määrus, mitte otsus. Jäetud arvestamata. Vt. RSanS § 3 lg 2. Mõeldud on otsust, millega kohustatakse kohaldama finantssanktsiooni kui sellist, mitte konkreetset finantssankstiooni , mille RSanS § 9 lg 1 alusel kehtestab Euroopa Liidu Nõukogu määrusega. 5. 2.3.4 Sõna „ennekõike“ viitab, et finantssanktsiooni kohaldamisel võib eksisteerida ka muid aluseid lisaks loetletu ile. Kas see vastab taotletule? Arvestatud. Juhendi projekti 2.3.4 sõnastust on vastavalt muudetud. 6. 2.3.6 Tungivalt palume dokumendis kasutatavad mõisted dokumendi enda sees defineerida, võttes arvesse, et osa definitsioone on vaid võõrkeelsed või leitavad muudest juhendmaterjalidest, mille kohta täpsed viited puuduvad. See aitaks vältida erinevaid tõlgendusi. Jäetud arvestamata. Ei pea võimalikuks kõiki, antud valdkonnas kasutatavaid, sh üldlevinud mõisteid defineerida käesolevas juhendis. 7. 2.3.10 Läbivalt tekitab küsimusi riskipõhise lähenemise rakendamine praktikas. Palume pikemalt lahti kirjutada, kuidas rakendada riskipõhist lähenemist sõelumise viisi ja ulatuse määramisel. Jäetud arvestamata. Palun vt. kommentaar nr. 1 ja tutvuda Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendiga „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ punkt 4.2 „Riskipõhine lähenemine hoolsusmeetmete kohaldamisel“ 8. 2.3.10 Teeme ettepaneku siin või teisal loetleda, millistest elementidest/komponentidest koosneb „riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem“. Kas need on peatüki 3 alapunktid? Jäetud arvestamata. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi punktid on loetletud juhendi projekti alapeatükis 3.2.9. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem. 9. 2.4 Vt. kommentaari punktile 2.3.6 Jäetud arvestamata. Ei pea võimalikuks kõiki, antud valdkonnas kasutatavaid, sh üldlevinud mõisteid defineerida käesolevas juhendis. 10. 2.4.1 Palume kaaluda sõna „välispoliitiliste“ lisamist sõnade „meetmete kogum“ ette, (vt RSanS § 4 lg 1). Arvestatud. Juhendi projekti 2.4.1 sõnastust on vastavalt muudetud. 11. 2.4.3 Kas punkti esimeses lauses kasutatud sõna „eelkõige“ on korrektne? Jäetud arvestamata. Eelkõige tähendab, et EL ja ÜRO eelistavad kasutada sihipäraseid meetmeid küll aga võidakse piiranguid kehtestada ka mingi kindla majandussektori suunas. 12. 2.4.3.2 Toome välja, et juhendi Lisades ega juhendis endas ei ole sisulisi juhiseid, mis oleksid seotud „tegevuspõhise rahastamise piiranguga“. Lisas 2 (lk 4) alapealkirja all „Tegevuspõhine ( sic !) rahastamise piiranguga seotud tehingute ohumärgid ja kõrvale hiilimise meetodid“ kirjeldab meie hinnangul pigem kaubandussanktsiooniga seotud riske. Palume Lisa 2 selles osas täiendada. Jäetud arvestamata. RSanS § 14 toob välja finantssanktsiooni tähenduse. Sama paragrahv lg 1 ja 2 toob välja sihipäraste finantssanktsioonide keelud ja kohustused, nimelt kohustatakse külmutama finantssanktsiooni subjekti vara ning keelatakse talle rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemine. Sama paragrahvi lg 3 kuni 8 toob välja tegevuspõhised rahastamise piirangud (seadusega laiendati EL finantssanktsiooni mõistet) ning need käsitlevad selliseid sanktsioone, mille puhul rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav ja rakendav õigusakt keelab teatud tingimuste esinemisel osutada konkreetseid teenuseid või teha tehinguid. Võivad aga ei pruugi olla seotud nimeliselt sihipäraste finantssanktsiooni subjektidega. Vt RSanS Seletuskiri 2018 Paragrahv 14. Finantssanktsioon. 13. 2.4.4 Palume defineerida mõiste „massihävitusrelvade leviku rahastamine“ 1 , mis annaks selge arusaama, kuidas ja mis ulatuses sobitub see RSanS §-s 14 toodud finantssanktsiooni definitsiooni alla. Kuna „ proliferation “ hõlmab endas ka muid meetmeid, siis on väga oluline, et oleks selge ja üheselt mõistetav definitsioon ja seega selge juhendi kehtivuse ulatus. FATF soovituses 7 2 on toodud välja, et antud soovitus piirdub kitsalt sihipäraste finantssanktsioonidega ja sellest jäävad välja muud tegevuspõhised finantssanktsioonid 3 . Vastav info on ka seaduse seletuskirjas. Samas tervitame massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamise laiemat käsitlemist Juhendi mittesiduvas lisas, mille väljatöötamisel võiks teha koostööd KAPO, strateegilise kauba komisjoni ja MTA-ga . Samuti teeme ettepaneku arutada massihävitusrelvade leviku rahastamise küsimust RELEX/ Sanctionsi töögrupis, et Euroopa Komisjon annaks omapoolse õigusliku hinnangu, mis ulatuses on massihävitusrelvade rahastamine seotud otsekohalduva finantssanktsiooniga ning missuguses ulatuses on tegu kaubanduspiirangutega sarnaselt teiste otseselt mitte massihävitusrelvade levikut piiravate sanktsioonirežiimidega, kuid kus samuti kehtib kahesuguse kasutusega, sõjalise kauba jm kaubandust piirav ja finantseerimist keelav sanktsioon. Jäetud arvestamata. Vt. juhendi 2.4.4. Massihävitusrelvade leviku rahastamine mõistet, RSanS finantssanktsiooni tähendust, kohustusi ja piiranguid. Lisaks soovitav lugeda „ FATF guidance on counter proliferation financing “, 2018 https://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-Countering-Proliferation-Financing.pdf 14. 2.4.4 Palume selguse huvides juhendis välja tuua, milliseid sanktsioonirežiimid käivad massihävitusrelvade leviku rahastamise alla ehk finantssanktsiooni alla. FATF soovitus 7 räägib kahest - Iraan ja Põhja-Korea. Jäetud arvestamata. Rahvusvahelised sanktsioonid on ajas muutuvad ning Finantsinspektsioon ei pea vajalikuks juhendiga määratleda konkreetseid sanktsiooni režiime. Rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisel tuleb lähtuda konkreetsest sanktsiooni kehtestavast õigusaktist. 15. 3. Selguse mõttes võiks peatüki sisse juhatada riskijuhtimise süsteemi komponentide loetelu. Vt ka kommentaare p.3.2.9-3.2.12. Jäetud arvestamata. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi punktid on loetletud juhendi projekti alapeatükis 3.2.9. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem. 16. 3.2.1, 3.2.2 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Massihävitusrelvade leviku rahastamise piirangud ei ole seotud ainult sihipäraste finantssanktsioonidega vaid ka tegevuspõhiste rahastamise piirangutega. 17. 3.2.2 Palume hinnata, kas „kõrvale hoidumine“ võib olla „kõrvale hiilimisest“ sobivam termin, samuti mõiste defineerimist. Arvestatud. Juhendi projekti sõnastust on vastavalt muudetud läbivalt. 18. 3.2.3 Palume täpsustada, kas punkti ja selle alapunktide eesmärk on tuua välja riskitegurid, mille osas tuleb iga kategooria riske alati tuvastada ja hinnata? Kui nii, siis pole üheselt mõistetav. Arvestatud osaliselt. Juhendi projekti on parandatud selliselt, et iga kategooria riske tuleb alati tuvastada ja hinnata, küll aga mitte riskitegureid kui neid ei nähtu või nad ei ole asjakohased. 19. 3.2.3.2 Seaduses on sõnastatud „toodete, teenuste või tehingutega seonduv risk, juhendis on „tehingud“ välja jäänud. Kuidas hinnata riski, mis on seotud korrespondentpankade kontode arvu ja riikidega? Mida on silmas peetud internetipõhiste toodete ja teenuste all? Arvestatud osaliselt. Lisatud sõna „tehingud“ . Internetipõhised tooted ja teenused on tooted ja teenused, mida kasutatakse internetipõhiselt. Internetipõhine on üks paljudest võimalustest kasutada elektrooniliselt tooteid ja teenuseid. 20 3.2.3.3 Millist tähtsust omab teenuse kanali riski vaates see, millist kanalit kasutatakse reklaamimiseks? Seaduses on toodud kanali risk järgmiselt- kohustatud isiku ja klientide vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute edastamiskanalitega seonduv risk. Selliselt ei ole arusaadav müügikanali kasutamine. Teenuse tarbija asukoha tuvastamise võimatus on samastatud anonüümsusega, samuti esindaja olemasolu, mida on silmas peetud? Kas maaklerite ja agentide suhtlemise all on peetud silmas teenuse saamist nende kaudu või pangaga suhtlust (e-mail, telefon jne)? Mida peetakse silmas internetipanga kättesaadavuse all riski kontekstis? Arvestatud osaliselt. Juhendi projekti punkti 3.2.3.3 sõnastust muudetud. Eemaldatud sõna „reklaamimiseks“ ja „teenuse kanal“ muudetud terminiks „edastuskanal“. Internetipanga kättesaadavuse riski tuleb hinnata võttes arvesse ka geograafilise riske. 21. 3.2.3.4 Palume selgitada, mida mõeldakse täpsemalt erinevates jurisdiktsioonides erinevate sanktsiooninimekirjade sõelumise all, mis on välja toodud punkti viimases lauses. Kas see tähendab, et kui pangal on filiaal teises riigis, siis tuleb hinnata, kas on vajalik selle riigi sanktsiooninimekirju kasutada? Kommentaaris välja toodud näide võib olla üks tulemus paljudest geograafilise riski hindamise tulemusel, kuid mitte ainus. Erinevate jurisdiktsioonide sanktsiooni nimekirjade kasutamise vajadus võib tuleneda ka muudest asjaoludest, näiteks toodete ja teenuste pakkumine konkreetses jurisdiktsioonis, teenuse pakkuja asub teises jurisdiktsioonis. 22. 3.2.3.4 …. erikohustusega isiku müügikanalite kokkupuutega …Kas silmas on peetud teenuste kanaleid, viitega punktile 3.2.3.3? Müügikanali mõiste ei ole siinkohal arusaadav. Oluline arvestada asukohariigiga seotud riske ….kas asukoht on siin erikohustusega isiku asukoht? Arvestatud osaliselt. Parandatud sõnastust, „ müügikanalite“ on muudetud „edastuskanalite“. Täpsustatud, et silmas on peetud erikohustustega isiku asukohariigiga seotud riske, kuna kliendi asukohaga seotud riske on kirjeldatud juhendi projekti punkti 3.2.3.1 all. 23. 3.2.3.5 Kas tehnoloogia kui riskikategooria eraldiseisvana käsitlemine sanktsioonide kontekstis muudab arusaamist teistest (ka RahaPTS -s toodud) neljast riskikategooriast? Kui on siiski oluline rõhutada tehnoloogiat eraldi, kas võiks juhendis täpsustada, et see ei pea muutma riskihindamise raamistikku (eraldi kategooria loomine), vaid seda võiks käsitleda ka ülejäänud nelja kategooria raames? Jäetud arvestamata. Juhendi projekti punkt 3.2.3 ei kohusta muutma riskihindamise raamistikku (luua eraldi kategooria) vaid annab suunised, mida analüüsida konkreetse riskikategooria puhul. Süsteemidega, sh tehnoloogiaga seotud riski analüüs saab toimuda ka ülejäänud nelja kategooria raames. 24. 3.2.3.5, 3.6.6, 3.6.7, 3.9.1, Lisa 1 (läbivalt), Lisa 2 lk 2 Soovitame kasutada terminit „automatiseeritud sõelumise tööriist“ ja lühendina AST, kuna ATS on Eesti õigusruumis üheselt mõistetav ja tuntud kui avaliku teenistuse seadus ning seadusandluse selgitamiseks koostatud juhendis võib segadust tekitada. Arvestatud. Juhendi projekti sõnastust on muudetud läbivalt, „automatiseeritud sõelumise tööriist“ lühendina AST. 25. 3.2.4 Kas omane risk on inherent risk ? Omane risk, kui sõnaühend ei ole tavapärane ja kasutatakse harva. EBA juhendis EBA/GL/2021/02 kasutatakse terminit „olemuslik risk“. EBA annab ka riskihindamise kohta juhise (p 1.2)- Iga riskihindamine peaks koosnema kahest eraldi, kuid seotud etapist- riskitegurite tuvastamine ning riski hindamine. Jääkriski hindamise juhis (1.3) - Tegevuse jääkriski üldtaseme hindamisel peaksid äriühingud arvestama nii olemusliku riski taset kui ka kontrollide ja muude riskimaandustegurite kvaliteeti. Arvestatud osaliselt. Juhendi projektis muudetud sõna „omane“ sõnaga „olemuslik“. Finantsinspektsiooni hinnangul on juhendi projektis punkt 3.2.4 kirjeldatud riskide hindamine vastavuses EBA juhendis EBA/GL/2021/02. Juhendis projektis on eba poolt kirjeldatu üldisemal kujul. 26. 3.2.5 Palume täpsustada, millist inglise keelset väljendit peetakse silmas riskitunnuse all ja kuidas mõista siinkohal „omast riskitunnust“, kui omane on kasutusel esialgse riski kontekstis. Samuti soovitame selguse ja ühetaolise valemi rakendamise huvides lisada valemi juurde näide. Arvestatud osaliselt. Juhendi projektis muudetud sõna „omane“ sõnaga „olemuslik“. Juhul, kui valemi osas tekkib ebaselgusi siis lähtuda EBA juhendist EBA/GL/2021/02. 27. 3.2.5 Riskide hindamise juures on oluline tuvastada riskid, EBA kasutab selles kontekstis riskitegureid, mis on selgelt seotud ka riski üldtaseme tuvastamisega. Punkt 3.2.3 on sõnastatud… konkreetsete riskikategooriate puhul arvestada järgmist ….., aga ei ole selget viidet, et tegemist on riskiteguritega. Oleme nõus, et antud juhend ei saa väga täpseks minna riskide tuvastamise ega hindamise osas, aga palume kaaluda koolituste läbiviimist, et tagada ühtlasem riskide tuvastamise ja hindamise kvaliteet üle sektori. Arvestatud osaliselt. Vt. kommentaar nr 18. 28. 3.2.6 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 29. 3.2.7 Palume kaaluda punkti täiendamist FI poolt 31.08 kohtumisel riskiisu ja strateegia kohta antud selgitustega. Arvestatud . Riskiisu ja strateegia osa on täiendatud juhendi projekti punktides 3.1.1 ja 3.2.7. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise üldine strateegia võib sisalduda erikohustustega isiku riskiisus. 30. 3.2.8 Palume selgitada, missuguseid tegevusi erikohustusega isikutelt punkti viimase lause alusel oodatakse. Erikohustustega isik loob rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi, mis võtab arvesse finantssanktsiooni rikkumise riski, finantssanktsioonist kõrvalehoidumise võimalikkust ning selle riski juhtimist. 31. 3.2.9-3.2.12 RSANS eelnõu § 22 1 lg 3 sõnastab riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi (Süsteem), mis sisaldab vähemalt järgmisi komponente: strateegia, riskiisu ja riskihinnang, protseduurireeglid jne. Juhendis on Süsteemi kirjeldus punktides 3.2.9- 3.2.13, aga see on riskihinnangu peatükis, mistõttu ei teki peatüki ülejäänud komponentide vahel sidusust. Struktuuri parandamise huvides teeme ettepaneku üle vaadata punktide järjekord. Jäetud arvestamata. Riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi komponendid on üksteisest sõltuvad. Kui toimuvad muudatused ühes komponendis võib see mõjutada ka teisi süsteemi komponente. Juhendi projektis toodud komponentide kirjeldus ei ole tähtsusjärjekorras ega ka ajalises järjekorras, millal mingit komponenti koostada või ajakohastada. 32. 3.2.10 Dubleerib osaliselt punkte 3.2.3 ja 3.2.9. Näib, et 3.2.10 sobiks pigem sissejuhatuseks punktile 3.2.9. Punkti esimene lause on küsitav, kuna kasutab sõnastust „üldised põhimõtted“. Samas peaks süsteem hõlmama ka sise -eeskirju, mis olemuselt ei tohiks olla üldised Arvestatud osaliselt. Finantsinspektsioon ei nõustu, et punkt 3.2.10 dubleerib juhendi projekti punkte 3.2.3 ja 3.2.9 Juhendi projekti punkt 3.2.10 ühendab riskid (3.2.3 ) ja meetmed (3.2.9). Parandatud sõnastust ja eemaldatud sõna „üldised“. 33. 3.2.11 Kas riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem peab „andma selge ülevaate kogu organisatsioonile“ või siiski vaid asjasse puutuvatele töötajatele? Praegune sõnastus läheb vastuollu ka punktis 3.3.7 öelduga. Jäetud arvestamata. Juhendi projekti punktis 3.2.11 on nõue, et riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem peab andma selge ülevaate kogu organisatsioonile, ennekõike asutuse riskiisu ja strateegia osas. Selline selge ülevaade toetab head organisatsioonilist kultuuri, tagades, et erikohustustega isiku juhid ja töötajad tegutsevad keskkonnas, kus ollakse finantssanktsioonide ja nendega kaasnevatest kohustustest teadlikud ning vastatakse nendega sobival määral erikohustustega isiku otsustusprotsessides. Juhendi projekti punkt 3.2.11 kirjeldab konkreetsemaid protseduuri reegleid ja juhiseid. 34. 3.2.11 Kas punkti viimane lause on vajalik? Kui lause eesmärk on öelda, et sise -eeskirjad peavad olema täidetud, siis see on üldine põhimõte, mida ei peaks eraldi välja tooma. Jäetud arvestamata. On kiiduväärt, et lugeja peab sise -eeskirjade täitmist üldiseks põhimõtteks, kuid järelevalvekogemus on näidanud, et selle üle kinnitamine on vajalik. Erikohustustega isik mitte ainult ei koosta asjakohased sise -eeskirjad vaid ka täidab neid. 35. 3.2.13 Kuna punkt räägib riskide maandamise ja riskijuhtimise strateegiast, teeme ettepaneku viia käesolev punkt punkti 3.1 (strateegia) alla. Vastasel korral tekitab segadust riskihinnangu tegemisel. Arvestatud. Juhendi projekti punkt 3.2.13 on viidud 3.1 alapunktiks 3.1.2. 36. 3.3.1 Teeme ettepaneku sõnastada punkt kujul, mis jätab erikohustusega isikutele vaba valiku, kas nad koostavad kogu sanktsioonivaldkonda puudutavad protseduurireeglid või piirduvad vaid finantssanktsiooniga. Jäetud arvestamata. Juhend ei sea piiranguid kogu sanktsioonivaldkonda puudutavad protseduurireeglite koostamisele. Vt Juhendi projekt punktid 2.1 -2.3, sh 2.1.1. 37. 3.3.3 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 38. 3.3.5 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 39. 3.3.5 Peatüki loogilise ülesehituse mõttes võiks alampunkt asuda oluliselt alguse poole, olla p 3.3.2 või punktiga 3.3.1 kokku kirjutatud. Arvestatud. Juhendi projekti punkt 3.3.5 on kokku kirjutatud punktiga 3.3.1. 40. 3.3.6 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 41. 3.4.2, 3.4.3 Kas punktid koosmõju tähendavad, et lubatav on ka RahaPTS § 17 lõikes 4 toodud võimalus määrata vastutavaks isikuks struktuuriüksus? Jäetud arvestamata. Selgitusena väljavõte RSanS -i eelnõu seletuskirjast, mille dubleerimine juhendis ei ole vajalik (alljärgnevasse väljavõttesse lisatud ettepanekust lähtuvad rõhutused): „Punktiga 8 muudetakse § 20 lõiget 3, mille kohaselt peab vastutava isiku kontaktandmed esitama lisaks RABile edaspidi ka FI-le , nii nagu RahaPTS § 17 lõike 4 kohaselt tuleb kontaktisiku määramisest teavitada RABi ja pädevat järelevalveasutust. Kui erikohustustega isik on FI järelevalve subjekt, siis tuleb teavitada nii RABi kui ka FI-d . Kui erikohustustega isik on RABi järelevalve subjekt, siis tuleb teavitada ainult RABi . Teiseks täiendatakse § 20 lõiget 3 teise lausega, mille kohaselt vastutava isiku suhtes kohaldatakse RahaPTS §-s 17 kontaktisiku kohta sätestatut, arvestades RSanSi erisusi. Eelkõige peab vastutav isik vastama RahaPTS § 17 lõikes 5 sätestatud nõuetele. RahaPTS § 17 lõige 5 sisaldab kontaktisiku mõistet, kelle rolli RSanSis täidab § 20 lõikes 3 nimetatud vastutav isik . Ka rahvusvahelise sanktsiooni järgimise korral on asjakohane, kui RABiga suhtleb valdkonna õigusaktide ja arenguga kursis olev isik, kellel on piisavad volitused, info ja RABi mõistlik usaldus. RahaPTS § 17 lõike 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ning kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Selline nõue on vajalik, kuna krediidi- ja finantseerimisasutuste määratud kontaktisikutel on oma ülesannete täitmisel juurdepääs äri- ja pangasaladusele ning läbi RABi ettekirjutuste täiendava informatsiooni edastamiseks ka informatsioonile, kelle tehinguid ning millises ulatuses RAB parasjagu kontrollib. See eeldab rangemaid nõudmisi isikule ja taustakontrolli, mida finantsasutused ise teha ei saa. Samuti peab RAB olema veendunud isiku usaldusväärsuses. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse RABiga . RahaPTS § 17 lõike 4 järgi võib kontaktisiku ülesandeid täita ka struktuuriüksus. Struktuuriüksuse tegevuse eest vastutab struktuuriüksuse juht ning struktuuriüksuse iga töötaja suhtes kohaldatakse RahaPTS § 17 lõikes 6 sätestatut . RahaPTS § 17 lõigete 7 ja 8 kohaldamisel RSanSi kontekstis tuleb arvestada, et seal, kus RahaPTSis on silmas peetud rahapesu või terrorismi rahastamist, on tegu finantssanktsioonidega. Samamoodi nagu RahaPTS § 17 lõike 9 puhul, kui vastutavat isikut ei ole määratud, täidab vastutava isiku ülesandeid juriidilise isiku juhatus, § 20 lõike 2 kohaselt määratud vastutav juhatuse liige, Eesti äriregistrisse kantud välisriigi äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja. “. 42. 3.6.1 Palume täpsustada „sanktsiooni riskitaseme määramise“ kohustust, RSanS ega selle muutmise eelnõu ei sisalda „sanktsiooni riskitaseme määramist“. Jäetud arvestamata. Vt käesolev juhendi projekti punkt 1.3 ja Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ punkt 4.2. 43. 3.6.1 Palume selgitada lause … Selline lahend põhineb ….mõtet. Ei ole arusaadav lahendi mõiste kontekst ja järgnev tekst. Jäetud arvestamata. Lahend on koosmõju protsessi ja protseduuri reeglitega, mis kaasab 2.6.1 teises lauses nimetatut (sanktsiooninimekirjad, sanktsiooni režiimidest tulenevad kohustused ja piirangud, RahaPTS -ist tulenevad hoolsusmeetmed, finantssanktsiooni spetsiifilised hoolsusmeetmed ning erikohustustega isiku enda iseseisvalt teostatud uurimise käigus kogutud andmed). 44. 3.6.2 Palume punkti sõnastus üle vaadata. Jääb selgusetuks, mida täpselt soovitakse antud punktiga öelda. Jääb mulje, et mitu erinevat teemat on kokku pandud ja lause tervik kannatab. Arvestatud. Juhendi projekti 3.6.2 sõnastust on parandatud. 45. 3.6.3.3 Tehingute mõiste on lai, palume selgitada eelkõige milliseid tehinguid siin silmas peetakse (Pangasisesed tehingud, kaardimaksed?). Jäetud arvestamata. Vt TsÜS § 67. 46. 3.6.4 Mis kontekstis on siin mõeldud hoolsusmeetme kohaldamist? Kuidas aspektide loetelu praktikas rakendada, kui skriiningus jääb makse kinni? Jäetud arvestamata. Küsimus ei ole selgelt arusaadav. Juhul kui makse peatatakse AST poolt siis on alustatud juba hoolsusmeetmete kohaldamisega ja riskidega seotud aspekte on mingis osas arvesse võetud. Edasine hoolsusmeetmete kohaldamine sõltubki juba makse asjaoludest, kas seal on sanktsiooni risk ja milline. 47. 3.6.4 Mida tähendab „Geograafilise riski hindamisel on oluline mõista kliendi geograafilist turuosa“? See tundub olevat seotud kaubandussanktsiooniga ning ei kajastu punktis 3.2.3.4. Keda peetakse silmas „tema“ all lauseosas …. arvesse tema äritegevusest tulenevaid …? Jäetud arvestamata. Ka finantssanktsioonid on seotud geograafiliste piirkondadega (riigid, piirkonnad, sanktsiooni subjekti asukoht jne). Lause algus viitab erikohustustega isikule. 48. 3.6.5 Sõnastus „finantssanktsioonid on sageli muutuva iseloomuga“ näib ebaõnnestununa. Finantssanktsiooni puhul muutuvad ajas sanktsiooni subjektid ja nendega lubatud/keelatud finantstoimingud, kuid iseloom ei muutu. Iseloom võib aga muutuda kaubandussanktsioonide puhul. Arvestatud. Juhendi projekti 3.6.5 sõnastust on parandatud (/…/finantssanktsioonid on ajas muutuvad/../). 49. 3.6.9 Palume täpsemalt selgitada meediamonitooringu kohustuse olemust. Kas igal juhul ja alati kehtib kohustus teha ka iseseisvat monitooringut ja pidada täiendavat majasisest listi, sõltumata võimaliku sisseostetud teenuse iseloomust/ulatusest? Arvestatud osaliselt. Juhendi projekti punkt 3.6.9 sõnastust on muudetud selgemaks. Muus osas vt. juhendi prjoket punkt 2.3.9 ja Lisa 1, ATS kohasuse tagamine, kolmas lõik. 50. 3.6.9 Juhul kui jätta sisse viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, peaks täpsustama, et puudutab vaid sihipäraseid sanktsioone. Vt kommentaari punktile 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 51. 3.7.2, 3.7.2.1, 3.7.2.2 Lausete ülesehituse ja alapunktide loetelus näib olevat viga. Kas punktid 3.7.2.1 ja 3.7.2.2 peaks olema üks lause? 3.7.2. Erikohustustega isik kohaldab finantssanktsiooni kui: 3.7.2.1. tuvastab või kahtleb, sh hoolsusmeetmete kohaldamise järgselt, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik või juhuti tehtavat tehingut kavandav isik on rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise subjekt; 3.7.2.2. kavandatav või tehtav tehing või juhuti tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni; 3.7.2.4. hoolsusmeetmete kohaldamisel saadud lisateave ei võimalda kindlaks teha, kas /…/. Arvestatud. Juhendi projekti 3.7.2.1 kuni 3.7.2.5 sõnastust on muudetud selgemaks. Täiendatud finantssanktsiooni kohaldamise kohustust. Lisatud ka juhendi projekti punktid 3.6.4 ja 3.6.5 juhised finantssanktsiooni hoolsusmeetmete kohaldamise kohta. 52. 3.7.2.2 Teeme ettepaneku lisada sõna „ja“ järele „\või“, et välistada tõlgendust, mille alusel peaksid finantssanktsiooni kehtestamiseks mõlemad alused olemas olema. Ehkki enamjaolt on need sanktsioonirežiimide puhul käsikäes olevad, ei pruugi need mõlemad siiski kirjas olla ning ka inglisekeelsetes tekstides leiab enamasti kasutuselt sõna „ or “. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 51. 53. 3.7.2.4 Kui kaugele peab oma taustauuringuga minema, et kindlaks teha, kas tegu on finantssanktsiooni subjektiga või mitte? Mis hetkest alates võib erikohustusega isik otsustada, et ta on teinud piisavalt taustauuringut ja ei ole leidnud piisavalt infot, et välistada keegi võimaliku sanktsioonisubjekti seast ning teavitab RABi ? Kui tegu on mõne teise SEPA makseid tegeva panga kliendiga, kes rakendab Eestiga sarnaseid meetmeid finantssanktsiooni subjekti tuvastamisel, siis kas saab usaldada seda teist panka, et ta on juba niisuguse taustakontrolli ja sanktsiooni subjektiks olemise välistuse teinud? Palume juhiseid täpsustada. Vt ka kommentaare punktidele 3.8.1.5, 3.8.2 Jäetud arvestamata. Erikohustustega isik kohaldab hoolsusmeetmeid ja kontrollib finantssanktsiooni rikkumise võimalikkust, sh ka kõrvalehoidmise võimalikust, tehes endast kõik võimaliku mõistlikkuses ulatuses. Kui erikohustustega isik on teinud endast kõik oleneva mõistlikkuse piires ja endiselt ei ole võimalik tuvastada kas tegemist on sihipärase finantssanktsiooni subjektiga või et tehtav tehing või kavandatav tehing rikub finantssanktsiooni kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab, sh meetmete võtmisest Rahapesu Andmebürood. Teisele isikule tuginemisel peavad olema täidetud kõik tingimused, sh lepingute tasandil, teisele isikule tuginemiseks (vt Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ punkt 4.8.2). 54. 3.7.3 Kas punktis välja toodu on kohustuslik? Kuidas tuvastada, kas üks või teine isik kontrollib kedagi tegelikult, ehkki see osalusnumbrites ei kajastu? Kui see on kohustuslik, palume selgemaid juhiseid, kuidas seda rakendada ning kui kaugele ja kuidas (sh mis on uurimise õiguslikud alused) peab minema, et tuvastada, kas keegi on sanktsioneeritud isiku kontrolli all või mitte? Samuti on punktis arvestamata jäetud Euroopa Kohtu otsused, milles on korduvalt öeldud, et kui isik ei ole sanktsioneeritud, siis ta ei saa olla finantssanktsiooni subjekt, või tuleb finantssanktsiooni rakendava riigi poolt koheselt sanktsiooni subjektide nimekirja lisamiseks esitada. Praktikas tundub see punkt olevat rakendamatu . Jäetud arvestamata. Kui esineb kõrgendatud riskifaktoreid, viiteid või erikohustustega isikul on kahtlus siis hindab erikohustustega isik, kas sanktsiooni subjekt omab kontrolli nagu on esitatud määruse (EÜ) nr 2580/2001 mõistetes. Palun viidet kommentaaris mainitud EL kohtuotsustele. „ Judgment of the General Court in Case T-246/08, Melli Bank plc v Council , paragraph 107; confirmed by the judgment of the Court of Justice in case C 380-09 P, Melli Bank plc v Council “ otsuse kohaselt on kontrollikriteerium pädev. 55. 3.7.4, 3.7.5 Punktid tunduvad teineteist dubleerivat, palume kaaluda nende liitmist. Jäetud arvestamata. Mõlemad alapunktid kirjutavad küll samast teemast kuid ei dubleeri üksteist. 56. 3.7.6 Punkti teine lause on väga raskesti mõistetav, palume võimalusel sõnastust korrigeerida. Jäetud arvestamata. Teine lause sisuliselt kordab ja selgitab esimest lauset. 57. 3.8.2 Palume täpsustada või tuua näiteid, millised on viidatud „mõistlikud sammud“. Jäetud arvestamata. Erikohustustega isik on võtnud mõistlike samme piisavalt, kui tal tekib sisemine veendumus, et on täitnud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse. Sisemise veendumuse kujunemisel võetakse arvesse mõistlikkuse põhimõtet. See tähendab, et kohustatud isikul peab hoolsusmeetmete kohaldamisel tekkima teadmine, arusaam ja veendumus, et kogutud on piisavalt andmeid. 58. 3.9 Kas „ sisekontrollieeskiri “ või Alapunktid näivad olevat laiemad, kui „eeskiri“ Arvestatud. 3.9.2 „ sisekontrollisüsteem “ muudetud „ sisekontrollieeskiri “. 59. 3.10.3 Andmete säilitamise nõue ei tulene hetkel RSanS § 22-st. Ehkki RSanSi muutmise seaduse eelnõu ütleb „Erikohustustega isik kogub ja säilitab käesoleva seaduse § 21 nõuete täitmisel kogutud andmeid viie aasta jooksul ärisuhte lõppemisest.“, ei ole see ajaraam veel heaks kiidetud ning puudub selge seaduslik alus, miks vastav seadusemuudatus teha tuleks. Niisugune nõue võib olemas olla rahapesu ja terrorismi rahastamisega seoses ning olla õigustatud, kuid see ei suhestu rahvusvahelise sanktsiooni olemusega. Palume täpsustada, mis ulatuses tuleb sõelumisega seotud tegevusi säilitada ja kriitiliselt hinnata, kas sellise info säilitamise kohustus on mõistlik. Jäetud arvestamata. Selgitusena väljavõte RSanS eelnõu seletuskirjast „ On oluline, et erikohustustega isik koguks ja säilitaks andmeid, mis on seotud 1) kontrolliga, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt, 2) kontrolliga, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, 3) finantssanktsiooni kohaldamisega ja 4) RABi teavitamisega. Erikohustustega isik säilitab andmed, mida ta on kogunud hoolsusmeetmete täitmisel. Kasutatavate rahvusvahelise sanktsiooni subjektide nimekirjade uuendamise korral tuleb säilitada andmeid, millega erikohustustega isik suudab tõendada, et neid nimekirju on uuendatud viivitamata ning et nimekirjade uuendamisel on kliendibaasi suhtes kontroll tehtud, olgu see regulaarne kontroll või riskidest ajendatud kontroll. Erikohustustega isiku kohustuste täitmisel kogutud andmeid tuleb säilitada viie aasta jooksul ärisuhte lõppemisest. Uue RSanS eelnõuga soovitakse andmete säilitamise kohustust ühtlustada RahaPTS § 47 lõikes 1 sätestatuga. Kuna erikohustustega isikud koguvad andmeid nii RahaPTSi kui ka RSanSi kohaselt sarnastel põhjustel, on põhjendatud kehtestada sarnane andmete säilitamise tähtaeg ka RSanSis . Andmed peavad võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata RABi või kooskõlas õigusaktidega teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe või on osutatud teenust päringus nimetatud isikule ning milline on või oli selle suhte olemus. Pädeva järelevalveasutuse nõudmisel säilitab erikohustustega isik lisaandmeid kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud, et täita käesolevas lõikes toodud kohustust. Ka kehtiva seaduse § 22 kohaselt peavad kogutud andmed võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata RABi päringutele, kuid on täpsustatud, et päringuid võivad kooskõlas õigusaktidega teha ka teised järelevalveasutused, uurimisasutused või kohus ning ka neile peab olema võimalik ammendavalt ja viivitamata vastata. Eraldi on välja toodud, et päring võib sisaldada küsimust, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe päringus nimetatud isikuga või on osutatud teenust päringus nimetatud isikule ning milline on või oli selle suhte olemus. Selline vajadus võib tekkida, kui tuvastatakse hiljem rikkumine või uurimisasutustel, sealhulgas järelevalve tegijal on vaja tuvastada, kas erikohustustega isikul on olnud rikkumisega seotud kliente või tehinguid. Muudatusega on selgem, millist infot erikohustustega isikult võidakse küsida. Sarnane säte on RahaPTS § 47 lõige 4. „ 60. Lisa 1, lk 1, Pealkirjas, soovitame kasutada „automatiseeritud sõelumise tööriist“ ja lühendina AST, kuna ATS on Eesti õigusruumis üheselt mõistetav ja tuntud kui avaliku teenistuse seaduse lühend. Võetud arvesse. Lisa 1 pealkiri muudetud „Automatiseeritud sõelumise tööriist“ 61. Lisa 1, lk 1, 1. lõik .. kasutatakse teatud põhifunktsioonina …kas teatud sõna kasutamine tähendab, et on võimalik kasutada ka muud peale tehnoloogia? Selliste funktsioonide hulka …..palume üle vaadata kogu lause mõte, sest jääb arusaamatuks selle sisu koosmõjus eelmise lausega. Kas kasutatud sõelumisprogramm on midagi muud kui sõelumisreeglid, -tehnoloogia? Jäetud arvestamata. Erikohustustega isik võib otsustada, et põhifunktsioonina sõelumiseks kasutatakse manuaalset sõelumist ja tehnoloogia ei ole peamine. Sõelumisprogramm võib sisaldada sõelumisreegleid, sh tehnoloogiat. 62. Lisa 1, lk 1, 2. lõik … isiku või üksuse kohta ilmnevad riskifaktorid… palume täpsustada, mis olukordi praktikas siin mõeldud on. Viimane lause võiks sobida eelviimaseks, sest aitab põhjendada eelnevat teksti. Arvestatud osaliselt. Viimane lause on tõstetud eelviimaseks. Juhul kui lubatud isikute nimekirjas oleva isiku suhtes on ilmnenud riskifaktorid, ehk muude hoolsusmeetmete käigus otsustatakse, et isiku või üksuse tegevust on vaja jälgida, siis eemaldatakse isik või üksus lubatud nimekirjast. 63. Lisa 1, lk 1, 3. lõik Vajalik oleks „sõelumiskünnise“ mõiste täpsustamine. Kas erikohustusega isiku riskiisust tulenevalt võib lisaks vaste täpsust hindavale sõelumiskünnisele olla lubatav ka summapõhine sõelumiskünnis? Arvestatud osaliselt. Täpsustatud märkusena, et sõelumiskünnis näitab protsendi vastavust nimekirjas olevale konkreetsele nimele. Juhendis ei ole silmas peetud summapõhist sõelumiskünnist. 64. Lisa 1, lk 1, 3. lõik ..või tehingu vastaspoolega seotud ….andmete kvaliteedi puudustes… sõelumiskünnist langetada . Palume täpsustada, kust selline kohustus tuleneb? Praktikas on väga keeruline ja kulukas (süsteemi arenduse mõttes), teha seda mõne konkreetse panga osas. Palume selgitada praktiliste näidetega, millal tekib kohustus sõelumiskünnist langetada. Kas olukorras, kui oleme makseid tagasi lükanud, makse andmed ei ole täielikud või mis on aluseks? Leiame ka, et andmete kvaliteedi puuduste korral sõelumiskünnise alandamine ei pruugi alati riski vähendada ja võib, vastupidi, tuua kaasa negatiivse mõju. Teeme ettepaneku muuta lauset selliselt, et see võimaldaks kohustatud isikul riskipõhiselt kaaluda ja otsustada sõelumiskünnise langetamist. Jäetud arvestamata. Erikohustustega isik valib sõelumiskünnise võttes arvesse enda riskiisu ja ka muid faktoreid, sh andmete kvaliteet. Sanktsioonide sõelumise kvaliteet sõltub paljudest teguritest, sealhulgas andmete liigist, kättesaadavusest, täielikkusest ja kvaliteedist. Andmeid sõelumiseks saadakse mitmest, sageli erinevast tehnoloogiasüsteemist, mis võivad andmekvaliteeti halvendada, sh andmete osi eemaldada. Sanktsioonide sõelumissüsteemide halva toimimise peamine põhjus on andmete kvaliteedi ja terviklikkuse puudumine. Kui andmete kvaliteet on halb, ning müra on sees siis see vähendab algoritmide arvutatavaid tulemusi ja ei loo õigeid vasteid. On mõistetav, et sõelumiskünnise alandamine toob juurde valepositiivseid vasteid ja nende läbi vaatamine ning hindamine võib nõuda suuremat ressursi kulu. See aga on ka üheks olulisemaks põhjuseks, miks erikohustustega isikud, peaksid tagama andmete kvaliteedi, mh et tagada võimalikult vähe valenegatiivseid vasteid. 65. Lisa 1, lk 1, 3. lõik Lõigu viimase lause „Juhul, kui erikohustustega isikul on teada tema enda või tehingu vastaspoolega seotud finantsasutuste andmete kvaliteedi puudustest, tuleb vastavalt ka sõelumiskünnist langetada,“ puhul tuleb arvestada, et ka pankade üleselt on erinevaid kokkuleppeid sõlmitud, sh Euroopa Komisjoni algatusel ellu kutsutud SEPA maksete süsteemi puhul, kus alla 1000 EUR maksete puhul ei ole täisnime kasutamine kohustuslik. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsioon on teadlik EL määrusest 2015/847 ja on seda juhendi koostamisel arvestanud. 66. Lisa 1, lk 1, 4. lõik Kvaliteetsed andmed tagavad lihtsama kontrolli sanktsiooninimekirja vastu… Kas kontroll on siinkohal õige, sest süsteemi jaoks on lihtsad ka mittekvaliteetsed andmed. Arvestatud. Sõnastust muudetud. Sõna „lihtsama“ asendatud sõnaga „efektiivsema“. 67. Lisa 1, lk 1, 4. lõik Kas oleme õigesti aru saanud, et …. andmed on erinevates vormingutes ja erinevates esitusviisides ….siinkohal viidatakse trade financile . Sellisel juhul, kuidas mõista viidet, et sellised andmed tuleb ATSi füüsiliselt lisada. Praktikas võidakse kasutada sanktsiooni kontrolli teostamiseks ka välist andmebaasi, kuhu tehakse manuaalne päring ja mitte majasisest skriiningusüsteemi. Kas antud praktika läheb vastuollu juhendiga? Arvestatud. Juhendis ei ole silmas peetud mitte ainult kaubandust finantseerivat tehingut vaid tehinguid üldse. Sõnastuses tehtud parandus /…/ kus asjakohane teave kontrollitakse manuaalselt /…/ 68. Lisa 1, lk 1, 5. lõik Palume täpsustada „kõrge riskiga faktorid“ mõistet sõelumiskünnise ja algoritmide kontekstis. Jäetud arvestamata. Kõrge riskiga faktoriteks võivad olla näiteks andmete tüübi muutus, kättesaadavus, täielikkus ja kvaliteet. Samuti finantssanktsiooni riskid, millega erikohustustega isikud kokku võivad puutuda: uued või muutuvad tooted, teenused, kliendid ja piirkonnad. 69. Lisa 1, lk 1, 6. lõige Palume selgitada, kas siin mõeldakse olukorda, kus andmebaasis on ladina tähtedes Eesti isiku nimi, aga samal ajal peame seda transliteratsiooni reeglite järgi slaavi nimeks muutma? Vastupidist olukorda? Transkriptsiooni- ja transliteratsioonireeglid on rahvusvaheliste ISO standardite alusel kokku lepitud, neid kasutatakse rahvusvaheliselt nt ka isikut tõendavate dokumentide välja andmisel jne. Palume selgitada ootusi. Arvestatud osaliselt. Kõik riigid siiski ei kasuta ISO standardeid ja neil on kasutusel oma standardid. Näiteks Venemaal alates 2013 ICAO süsteem. Kuid siiski on transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid olulisema osakaaluga tehingute sõelumisel. Teksti on parandatud ja eemaldatud täpsustus erikohustustega isiku andmebaasides olevate andmete osas. 70. Lisa 1, lk 2 Lõikudes 1. ja 3. on kirjas vastavalt „võetakse kasutusele viivitamatult“ ja „uuendatud viivitamatult“. 1. lõigule lisatud alaviide 22 viidatud FATFi tõlgendusele käsitleb terrorismiga seotud nimekirja ja mitte muid finantssanktsiooni subjekte. Seega tuleks selgelt defineerida, mida tähendab „viivitamatult“, sj lähtudes ELi vastavatest kokkulepetest. Kui neid ei ole, siis tuleks teema tõstatada ELi RELEX/ Sanctions töögrupis, et kõik liikmesriigid tõlgendaksid sõna „viivitamatult“ ühte moodi. Isegi RAB uuendab oma sanktsiooni subjektide nimekirju kord 24h jooksul. Arvestatud. Juhendi projektis on täpsustatud alamärkusena „mõistlike pingutusi tehes viivitamatult“. FATF tõlgenduse kohaselt on külmutatakse viivitamatult sihipäraste finantssanktsiooni subjekti vahendid ideaalsel juhul mõne tunni jooksul pärast isiku või üksuse lisamist Nimekirjade uuendamisel peab lähtuma mõistlikkuse ja parima pingutuse põhimõttest, st erikohustustega isik teeb mõistlike pingutusi, et sanktsiooni nimekirjad oleks ajakohased ja uuendatud. 71. Lisa 1, lk 2, 5 lõik Kuidas mõista lauset „Kliendiandmete sõelumisel ATS-is , tuleks tagada asjakohane kontrollide sõltumatus riskihinnangust ja kliendiriskist“? Kas tõesti on silmas peetud, et kontrollide iseloom ja ulatus ei tohi olla kliendi riskiga seotud? Kuidas läheb see kokku riskipõhise lähenemisega? Miks siis üldse hinnata riski, kui seda on keelatud hiljem meetmete rakendamisel arvesse võtta? Jäetud arvestamata. Riskipõhist lähenemist kasutatakse sanktsiooni vastavuskontrolli raamistiku loomisel ja kasutamisel. Peamiselt tuvastamaks tegevuspõhiseid finantseerimise piiranguid ja sanktsioonidest kõrvalehoidmist. Küll aga erikohustustega isiku enda kliendi sõelumise osas, ei tohiks arvesse võtta riskitaset. KYC tulemusel, on kliendi enda info juba erikohustustega isikul olemas ja see peab olema usaldusväärne. Riskitasemest lähtumine võib viia selleni, et kui klient lisatakse sanktsiooni nimekirja siis jääb ta sõelumisel tuvastamata kui sanktsiooni subjektina. Kui aga sõelutakse kliendi tehinguid siis võib arvesse võtta ka kliendi riskitaset. 72. Lisa 1, lk 2, 7. lõik Viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, vt kommentaari 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 73. Lisa 1, lk 3, 1. lõik Kas kliendi ja tehinguga seotud riski analüüsimine on õigesti kirjeldatud, kui „kontrollmeede“? Kas selle lõiguga soovitakse öelda, et kõigi kõrge riskiga klientide kõiki tehinguid tuleb lisaks automaatsele skriinimisele alati ka sanktsioonide aspektist „käsitsi“ hinnata? Arvestatud. Juhendi projektis parandatud sõnastust, „kontrollmeetmeid“ asendatud sõnaga „hoolsusmeetmeid“. Antud lõiguga meetakse silmas hoolsusmeetmeid üldisemalt mitte ainult käsitsi ehk manuaalset sõelumist. 74. Lisa 1, lk 3, 4. lõik EL määrus on kehtiv samamoodi kõigile, mitte ainult korrespondentpangale. Ei saa nõustuda, et tehing, kus saatja või saaja info on puudulik, oleks alati automaatselt kõrge riskiga. Jäetud arvestamata. EL määruses 2015/847 2. jagu toob välja tegevused, kui andmed on puudulikud. Seega on makse saaja või saatjal endiselt kohustus jälgida, et EL määruses toodud kohustused oleks täidetud. 75. Lisa 1, lk 3, 8. lõigu 1. bullet Kas nõutav on organisatsioonivälise osapoole kasutamine? Jäetud arvestamata. Juhendis ei ole nõutud välise osapoole kasutamine. Siiski peab et testimise ja auditi läbiviija olema erapooletu, iseseisev ja tal on selleks piisavad volitused, oskused, kogemused ja ressursid. 76. Lisa 1, lk 3, 8. lõigu 3. bullet Palun lause tervikuna üle vaadata, mõte ei tule selgesti välja, mida soovitakse öelda. Arvestatud. Juhendi projekti sõnastust on parandatud. 77. Lisa 1, lk 4, 2. lõigu 3. bullet Korrektsem oleks „mitte-ladina tähestikus kirjutatud nimi“ ja „muudetakse ladina tähestikus kirjutatud nimeks“. Arvestatud. Juhendi projekti sõnastust on parandatud. 78. Lisa 2, Pealkiri Juhime tähelepanu, et lisas toodud viisid ja riskid on kaunis üldised ning nende Eesti-spetsiifilisus on kaheldav. Selles valguses palume kaaluda pealkirja muutmist. Teisalt, praktikale tuginevate Eesti-spetsiifiliste näidete lisamine oleks vägagi tervitatav. Jäetud arvestamata. Lisa 2 toodud riskid on tõesti üldised, kuid see ei tähenda, et tegemist ei ole riskidega, milledega Eestis tegutsev erikohustustega isik kokku ei puutu. Mitmete lisa 2 välja toodud riskidega on juba Eestis tegutsevad erikohustustega isikud kokku puutunud. 79. Lisa 2, lk 1, 4. lõik Viide massihävitusrelvade leviku rahastamisele, vt kommentaari 2.4.4. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 80. Lisa 2, lk 1, 9. lõigu 1. bullet Makse saaja keskmise nime lisamine ei ole kohustuslik, tihti ei tea makse tegija isegi, et makse saajal on olemas keskmine nimi ning sellest võib üldse teadlik olla vaid väga lähedane perekonnaring. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsioon nõustub, et makse saaja keskmise nime lisamine ei ole kohustuslik, küll aga sanktsiooni nimekirjadesse on enamasti keskmine nimi lisatud, mis aitab saada paremaid finantssanktsiooni kontrolli tulemusi. Juhul kui on keskmine nimi teada, siis efektiivsema sõelumistulemuse saamiseks on soovitav seda kasutada. 81. Lisa 2, lk 1, 9. lõigu 2. bullet Üldine kommentaar, makse tegemisel ei ole saaja aadressi lisamine kohustuslik. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsioon nõustub, et makse tegemisel ei ole saaja aadressi lisamine kohustuslik, küll aga sanktsiooni nimekirjadesse on enamasti aadress märgitud, ning see aitab saada paremaid finantssanktsiooni kontrolli tulemusi. Juhul kui on saatja aadress on teada, siis efektiivsema sõelumistulemuse saamiseks on soovitav seda kasutada. Samuti kui kasutada aadressi andmeid sõelumiseks on võimalik tuvastada efektiivsemalt kõrge riskiga piirkondi. 82. Lisa 2, lk 2, 2. bullet Palume näidet antud kaasusele, võimalusel ühes soovitusega sellise probleemi lahendamiseks. Jäetud arvestamata. Üldises kasutuses olevateks sõnadeks on näiteks: company , investment firm , Automotive sõnade nimedes kasutamine juriidiliste isikute poolt. Siiski mainime, et juhend ei ole mõeldud koolitusmaterjalina või et selle läbi oleks võimalik anda igaks elujuhtumiks ülitäpne suunis, vaid peab jätma ruumi kohendada oma riskikontrolli lahendit lähtuvalt ärimudelist ja konkreetse asutuse organisatsioonist ning selliste riskikontrollide rakendamiseks tuleb kaasata vajalik ekspertiis. 83. Lisa 2 „Tegeliku kasusaaja varjamine“, 3 bullet Palume kaaluda sobivama eestikeelse vaste leidmist sõnale „ dilution “, näiteks vähendamine või hajutamine. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsiooni hinnangul on tõlge korrektne ning ei näe vajadust selle ümbersõnastamisele. Sõna „lahjendamine“ teenib eesmärki, kuna antud meetod sanktsioonist kõrvalehoidmiseks ei pruugi toimuda ainult osaluse vähendamise või hajutamise teel. Omandi lahjendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. 84. Lisa 2, lk 3, 3. bullet Jääb mõnevõrra selgusetuks, millist olukorda on siin silmas peetud. Palume praktilist näidet. Muudetakse või lühendatakse saatja või saaja nime, muudetakse kirjaviisi selle järgi, kuidas nimi kõlab, lisada nimesse tühikuid. Lisaks vahetada andmeid makse andmeväljadel. Aadressiväljale lisatakse saaja nimi jne. 85. Lisa 2, lk 3, 4. bullet Millist olukorda/konteksti on mõeldud selgituse „Nime pole“ kasutamise all? Palume praktilist näidet. Mõeldud on makse selgitusi, kus tahtlikult on jäetud märkimata tehingu kasusaaja andmed “No name ,” või “On behalf of….” . 86. Jurisdiktsiooniga seotud rikkumise viisid ja ohumärgid, 3. bullet Leiame, et variettevõtte kasutamine on ohumärk iseenesest, seega teeme ettepaneku asukoha mõõde kõrvale jätta. Jäetud arvestamata. Finantssanktsiooni riskidest on oluline välja tuua, et riskifaktoriks ei ole ainult piirkonnad, millede suhtes on kehtestatud ulatuslike sanktsioone vaid ka piirkonnad, mis asuvad nende lähedal. 87. Lisa 2, lk 4 Alapealkirja „Tegevuspõhine rahastamise piiranguga seotud tehingute ohumärgid ja kõrvale hiilimise meetodid“ käsitletakse kaubandussanktsiooni puutuvat ning see ei kuulu FI pädevusesse. (ei puuduta finantseerimist, väärtpabereid, laene…) Samuti on vastuolu punkti 2.4.3.2 sisuga (vt ka kommentaari antud punktile). Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 88. Lisa 3, lk 1 Palume neljanda lõigu esimese lause sõnastus üle vaadata. Arvestatud. Juhendi projektist mainitud lõik kustutatud, kuna ei anna lisandväärtust. 89. Lisa 3, Lisa 4 Kuna massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seonduvalt on käsitletud ka kaubanduse osa, teeme ettepaneku täpsustada, et tegu on mittesiduvate ja informatiivse iseloomuga lisadega. Võimalusel palume kaaluda nende täpsustamist ja laiendamist koostöös KAPO, MTA ja strateegilise kauba komisjoniga. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 12, 13 ja 16. 90. 3.2 Kuna selles alapunktis räägitakse ka riskiisust (p 3.2.7), siis võiks alapealkirja täiendada “Riskihinnang ja riskiisu” Arvestatud. Täiendatud vastavalt. 91. 3.6.9 Punkt 3.6.9 sisaldab kohustust teostada pidevalt ka meediamonitooringut. Selguse huvides võiks täpsustada/selgitada selle kohustuse sisu ja eesmärki. Samuti vajaks selgitust, mida peetakse silmas p 3.6.9 viimase lauseosaga, mille kohaselt tuleb lisada vajadusel asutuse sisesesse nimekirja (kui selline nimekiri on) isikud ja üksused, kellede suhtes on tuvastatud kõrge sanktsiooni või massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud risk. Kas ja millisel juhul on sellise nimekirja pidamine nõutav? Mida tähendab selles kontekstis “vajadusel”? Jäetud arvestamata. Meedia jälgimine on oluline osa erikohustustega isiku kohustusest olla kursis tema äritegevusega ja asukohaga kaasnevate finantssanktsiooni riskidega ning nendega oma tegevuses, mh hoolsusmeetmete kohaldamisel, arvestada. Asutusesisese nimekirja pidamine/täiendamine on loomulik järg meedia jälgimisel saadud finantssanktsiooni kohaldamise seisukohast vajaliku informatsiooni talletamiseks ning selle kasutamiseks. Erikohustustega isikul peab hoolsusmeetmete kohaldamisel tekkima teadmine, arusaam ja veendumus, et kogutud on piisavalt andmeid. Meediamonitooring ja sisemised nimekirjad on seega oluliseks osaks hoolsusmeetmete kohaldamisel ning võimaldavad erikohustustega isikul mh parendada jälgimise ja sõelumise efektiivsust. 92. 3.2.8 - 3.2.12 3. peatüki struktuur oleks loogilisem, kui finantssanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi puudutavad üldised sätted (p 3.2.8 - 3.2.12) asuksid 3. peatüki alguses. Nendes punktides räägitakse vaheldumisi (1) rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemist ning (2) finantssanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemist. Jääb ebaselgeks, kas räägitakse teadlikult kahest erinevast süsteemist, mis tuleb luua/koostada, ning vastavale süsteemile esitatavatest nõuetest, või on mõistekasutus kogemata ebaühtlane ning peetakse silmas ühte, s.o finantssanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteemi. Ettepanek on mõistekasutus üle vaadata ja vajadusel parandada. Ülevaatlikkuse ja selguse huvides võiks süsteemi sisule esitatavad nõuded olla loeteluna kokku koondatud, mitte hajutatud punktide 3.2.8 – 3.2.12 vahel. Arvestatud osaliselt. Mõistekasutus ühtlustatud. Süsteemi sisule esitatavad nõuded on parema mõistmise huvides üksteise järel välja toodud ning lisatud juurde selgitused, neist täiendavalt loetelu moodustamist ei pea Finantsinspektsioon vajalikuks. 93. 3.6.2 Punkti sõnastus, mille kohaselt tuleb erikohustusega isikul tagada “kliendi andmete pidev kasutamine”, jääb liiga üldsõnaliseks ega seo andmete kasutamist ühegi konkreetse eesmärgiga. Tuleks täpsustada, milliste andmete kasutamist ja millisel eesmärgil silmas peetakse. Arvestatud ja juhendit täiendatud. 94. 3.2.1. ja 3.2.7. Finantssanktsioonide ja massihävitusrelvade leviku rahastamise valdkonnas ei ole kohane rääkida eraldiseisvast riskiisust (selles osas ei saa olla riskiisu). Ettepanek on selliste riskide küsimused kajastada koos erikohustusega isiku (EKI) üldise rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riskiisu ja riskihinnangu dokumentides, vt. p. 3.2.6. Jäetud arvestamata. Juhendi projekti punkt 3.2.1 ei ütle, et finantssanktsioonide ja massihävitusrelvade leviku rahastamise riskiisu ja riskihinnang on eraldiseisvad. Finantssanktsioonide ja massihävitusrelvade rahastamise valdkonna riskid ning nende maandamiseks võetavad meetmed erinevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ning seetõttu tuleb neid eraldiseisvalt hinnata ja riskiisu määratleda. Juhendi projekti punkt 3.2.6. jätab võimaluse , et riski hinnangud võivad olla ühtses dokumendis, kuid erinevad riskid peavad olema eraldi hinnatud. 95. 3.2.3.5. EKI peaks hindama finantssanktsiooni subjekti tuvastamiseks kasutatavate süsteemidega, sh tehnoloogiaga, seotud riske. Samas rahapesu- ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamisel analoogilist nõuet ei ole. Ettepanek kohalduvad meetmed ühtlustada. Jäetud arvestamata. Käesoleva finantssanktsiooni kohaldamist reguleeriva juhendi eesmärgiks ei ole täiendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna nõudeid. RahaPTS § 14 lg 1 punkt 6 näeb ette kohustuse protseduurireeglitega sätestada uute ja olemasolevate tehnoloogiatega ning teenuste ja toodetega, sealhulgas uute või ebatraditsiooniliste müügikanalite ning uute või arenevate tehnoloogiatega kaasnevate riskide tuvastamise ja juhtimise kord. Nimetatud säte kohustab mh hindama ja arvestama ka kohustatud isiku enda süsteemidega kaasnevaid riske ning looma meetodid nende riskide maandamiseks. Sanktsioonide sõelumiseks ja sanktsiooniriskide hindamiseks kasutatakse enamasti tehnoloogilisi lahendusi, sellest tulenevalt on oluline, et erikohustustega isik pöörab suuremat tähelepanu süsteemidele ja tehnoloogiale, millele ta enamjaolt toetub. 96. 3.2.9. Nõuded riskide maandamise ja riskijuhtimisesüsteemi osas, sh p. (iii) riskide juhtimist ja maandamist kirjeldavad protseduurid ei ole EKI-l kohaldatavad ilma asjakohaste selgituste ja suunisteta selle osas kuidas: (i) millise kvalitatiivse ja kvantitatiivse täpsusega peab määrama isiku nime vastavuse finantssanktsiooni kehtestavas otsuses toodud andmetega (nt ühe tähe erinevuse osakaal sõltub sõna pikkusest, diakriitikute, erinevate tähestike latiniseerimise jms kasutamisest; punktide kasutamisest lühendites ( sro vers s.r.o .) jms; (ii) kuidas ja millises osas eristada tehinguid, mis on suunatud sanktsioneeritud isiku vastu või tema teenuste kasutamisega; (iii) toimida kestvuslepingute korral (nt liising, laenutooted, maksekaardid jms). Jäetud arvestamata. Juhend ei ole mõeldud koolitusmaterjalina või et selle läbi oleks võimalik anda igaks elujuhtumiks ülitäpne suunis, vaid peab jätma ruumi kohendada oma riskikontrolli lahendit lähtuvalt ärimudelist ja konkreetse asutuse organisatsioonist ning selliste riskikontrollide rakendamiseks tuleb kaasata vajalik ekspertiis. 97. 3.5.3. Viidata asjakohastele koolituse pakkujatele. Jäetud arvestamata. Erikohustustega isik valib koolituse mahu ja koolituse teenuse pakkuja vastavalt asutuse vajadusele, pakutavatele teenustele, klientidele, partneritele ja geograafilisele piirkonnale, kus ta tegutseb. 98. 3.6.3. Täpsustada, mille poolest erinevad sanktsiooni hoolsusmeetmed üldistest RahaPTS § 20 sätestatud hoolsusmeetmetest. Arvestatud ja juhendit täiendatud. 99. 3.6.9. Täpsustada meediamonitooringu rakendamise põhimõtted, sh millist teavet ja millistest meedia väljaannetest lugeda asjakohasteks ja usaldusväärseteks. Jäetud arvestamata. Finantsinspektsiooni hinnangul peab iga erikohustustega isik suutma säilitada asjakohase allikakriitilisuse ning seeläbi olema ise võimeline eristama enda jaoks vajalikku informatsiooni ebavajalikust. 100. 3.7.2. Täpsustada „finantssanktsiooni kohaldamine“ mõistet, asjaolusid ja kohalduvaid tehinguid ja toimingute ulatust, vt ka 3.2.9 juures tood kommentaari. Jäetud arvestamata. „Finantssanktsiooni kohaldamine“ tähendab, et finantssanktsiooni kehtestavas õigusaktis väljatoodud meetmeid (külmutamine, mitte kättesaadavaks tegemine, tehingust keeldumine). Vt kommentaar 3.2.9. 101. 3.7.4. Täpsustada termini „rahaliste vahendite külmutamine“ õigustehnilist rakendamist. Jäetud arvestamata. Vt. EL parimad praktikad: „rahaliste vahendite külmutamine“ on rahaliste vahendite igasuguse sellise liikumise, ülekandmise, teisendamise, kasutamise, juurdepääsu või nendega kauplemise vältimine, mille tulemuseks oleks muutus nende mahus, summas, asukohas, omandiõiguses, valduses, laadis või otstarbes või muu muutus, mis võimaldaks rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas vara valitsemine. 102. 3.7.5. Täpsustada „majandusressursside tervikuna külmutamine“ õigustehnilist rakendamist, sh kuidas on tagatud finantssanktsiooni subjektiga ühisomandit omava isiku elukondlike majandustoimingute tegemine pärast varade külmutamist. Jäetud arvestamata. RSanS § 15 kehtestab üldise külmutamise kohustuse ühisomandi puhul. Sätte eesmärk on reguleerida olukord, kus vähemalt üks ühisomandi omanikest on finantssanktsiooni subjekt, samas kui vähemalt üks teine omanik ei ole finantssanktsiooni subjekt. Kohustus on külmutada finantssanktsiooni subjekti rahalised vahendid ja majandusressursid ka juhul, kui need kuuluvad mitme isiku ühisomandisse. Ühisomandi definitsioonis lähtutakse asjaõigusseaduse §-st 70. ELi parimate tavade järgi lähtutakse varade külmutamisel üldiselt põhimõttest. Seega tuleb finantssanktsiooni subjektile kuuluv ühisomandis olev vara tervikuna külmutada, kuna subjektile kuuluvat osa varast ei ole võimalik eristada ülejäänud omandist. Varade kasutamise osas annab erandeid ja lubasid välja Rahapesu Andmebüroo, ning sellise tegevuse selgitamine, ei ole Finantsinspektsiooni pädevuses. 103. 3.8.1.3. „tuvastanud finantssanktsiooni subjektile keelatud teenuse“ teavituse põhjus ei ole arusaadav. Arvestatud. Juhendi projekti punkt 3.8 on muudetud. 104. Lisa 1 Lisa 1 kohaselt kehtestab erikohustusega isik ATS kasutamisel transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglid. Paljudel juhtudel tugineb EKI väliste teenusepakkujate ( Dow Jones, Accuity jt) transliteratsiooni- ja transkriptsioonireeglitele. Kas on korrektne viidata, et tuginetakse rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkuja algoritmidele? Jäetud arvestamata. Välised teenusepakkujad ( Dow Jones, Accuity jt) kasutavad nimekirjades transliteratsiooni- ja transkriptsioonireegleid. Lisa 1 on silmas peetud erikohustustega isiku sõelumistehnoloogiat. Erikohustustega isiku sõelumistehnoloogia, peab arvestama transliteratsiooni- ja transkriptsioonireegleid, et tagada isiku- ja kohanimede üheselt tuvastatavus ning kirjapildi võrreldavus sanktsiooninimekirjades olevate indikaatoritega. See tähendab, et sõelumistehnoloogia peab olema võimeline tuvastama kliendi ja kliendi tehingu andmetega seotud transliteratsiooni ja transkriptsiooni. Oluline on see just sissetulevate tehingute puhul, mis on saadetud mitte ladina tähestikku kasutavast riigist, kuna tehnoloogia on see, mis töötleb andmed ümber. 105. Lisa 1. Tuginemisel teise isiku (rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkuja) poolt „sõelumisel“ (definitsioon määramata) kasutatavatele sanktsiooninimekirjadele, ei saa rahvusvahelise praktika kohaselt rääkida tegevuse edasiandmisest, vaid tegemist on teenuse ostmisega. Ettepanek – viia vastav punk vastavusse rahvusvahelise praktikaga. Jäetud arvestamata. Rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamisega seotud tegevusi on mh võimalik edasi anda kolmandale isikule. Sama on märgitud ka Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ punktis 4.8.1.5. 106. Lisa 1. Tuginemisel teise isiku (rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkuja) poolt „sõelumisel“ kasutatavale tehnoloogiale ei ole võimalik tehnoloogias tehtavaid muutmisi, uuendamisi ja testimise tulemusi dokumenteerida, kuna need teostatakse teenusepakkuja poolt . Ettepanek – viia vastav punk vastavusse rahvusvahelise praktikaga. Jäetud arvestamata. Kolmanda osapoole sõelumistehnoloogia kasutamisel peab erikohustusega isik kolmanda osapoolega sõlmitavas vastavas lepingus tagama, et kolmas isik täidaks mh sõelumise tehnoloogia, süsteemide kalibreerimise, muutmise, uuendamise ja testimise tulemuste dokumenteerimise kohustuse. Samas lõplik vastutus sisse ostetud teenuse ja protsesside eest jääb siiski erikohustusega isikule. Vt ka Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Nõuded finantsjärelevalve subjekti poolt tegevuse edasiandmisele ( outsourcing )“. 107. 3.2.7. Kuivõrd kohustatud isikutel ei ole varasemat praktikat sanktsioonide riskiisu määratlemisega, siis palume võimalusel täiendavalt täpsustada või näidetega avada, mida tähendab riskiisu määratlemine sanktsioonide kontekstis ja millised on erisused võrrelduna rahapesu tõkestamise riskiisuga. Palume kaaluda riskihinnangu, riskiisu ning strateegia osas viite tegemist juhendi lõpus olevatele asjakohastele lisadele, s.t et lisaks kohustatud isiku tegevusest tulenevatele riskiteguritele saab/peab arvestama juhendi lisades tooduga. Arvestatud osaliselt. Erikohustustega isik määratleb finantssanktsiooni riskiisu finantssanktsiooni riskihinnangu põhjal. Finantssanktsiooni riskihinnang põhineb finantssanktsiooni riskidel, võttes arvesse muuhulgas finantssanktsiooni rikkumiste ja kõrvalehoidmiste tüpoloogiad ning erikohustustega isiku enda tegevusest tulenevad riske. See on ka peamine erinevus võrrelduna r ahapesu tõkestamise riskiisuga. Juhendi projekti lisades väljatoodud ohumärgid ja tüpoloogiad ei ole ammendavad . Riskiisu ja strateegia osa on täiendatud juhendi projekti punktides 3.1.1 ja 3.2.7. Rahvusvahelise sanktsiooni riskide maandamise ja riskijuhtimise üldine strateegia võib sisalduda erikohustustega isiku riskiisus. Eraldi viited juhendi lisadele ei ole vajalikud, sest juhendit tuleb käsitleda koostoimes selle lisadega. 108. 3.2.3.5. Tehnoloogiaga seotud eraldi riskikategooria välja toomine võib tekitada ebaselgust teiste olemasoleva nelja kategooria käsitlemisel, mistõttu palume võimalusel seda juhendis täpsustada. Näiteks eelnevate kategooriate osas kehtestatud õigusaktide ja soovituslike juhendite toel nende kategooriate sisustamise ulatus – kas tehnoloogiaga seonduvaid sanktsiooniriske tuleb käsitleda teiste kategooriate all senisest vähem ning teistmoodi, et vältida dubleerimist ning tekkida võivat ebaselgust. Samuti on oodatud viited välistele olemasolevatele õigusaktidele (või juhendi siseselt), mis veelgi enam selgitavad tehnoloogiaga seotud riskikategooriat ning toovad näiteid võimalikest riskidest. Jäetud arvestamata. Vt kommentaar nr 23. 109. 3.2.13. Võimalusel palun täpsustada milline on minimaalne ootus nn high-level dokumentide ja sise -eeskirjade ajakohastamisele (näiteks 1 kord kahe aasta jooksul). Eelduslikult ei ole punktis mõeldud seda, et strateegia vaadatakse üle igakordselt mõne sanktsioonirežiimi muutumisel (tegemist ühe võimaliku näitega ning dokumentatsiooni üle vaatamine on samuti vajaduspõhine, sõltudes sellest, millised on pakutavad tooted ning teenused ning sellega seonduvad riskid kõrvutades muutunud või jõustunud sanktsioonirežiimiga). Jäetud arvestamata. Vt 3.8.5 Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“. 110. 3.3.1. Terminoloogiliselt võiks „tegevuskava“ mõtet antud kontekstis edasi anda paremini sõnakasutus „tegevus“ või „ellu viidavad tegevused“. Arvestatud. „Tegevuskava“ on asendatud sõnaga „tegevused“. 111. 3.4.2. Vastutavate juhatuse liikmete ja vastutava isiku määratlemisel palume juhendit täiendada praktikast tulenevate selgitustega, kas neid isikuid võib olla ka üks või mitu (nt kaitseliinide põhiselt) ja mis määral on asjakohased RahaPTS § 17 põhimõtted – näiteks võib kontaktisiku rolli täita ka struktuuriüksus. Õigusaktide risti viitamise kaudu on keeruline saada aru, kuivõrd nimetatu (ja ka nt nõuded kontaktisikule) kehtivad vastutavale isikule juhendi tähenduses. Jäetud arvestamata. Vt. kommentaar 41. 112. 3.7.3. Meie hinnangul on nimetatud punkti teise lause sõnastus liialt kategooriline ning ilmselt ei olnud igakordse täiendava info kogumise kohustuse sätestamine ka eesmärgiks. Riskipõhise lähenemisega oleks rohkem kooskõlas, kui antud situatsiooni (vähemusosaluse puhul täiendavate kontrollide teostamine) puhul oleks oodatav erikohustusega isiku käitumine seotud riskipõhiselt hoolsusmeetmete kohaldamisega, seejuures sõltudes näiteks osalusest või tegevusvaldkonnast või mõnest muust tegurist, millega seondub reaalne või kõrgem sanktsioonirisk. Jäetud arvestamata. Kõnealune juhendi punkt on kooskõlas riskipõhise lähenemisega, mh saab erikohustusega isik riskipõhist lähenemist rakendada täiendavate hoolsusmeetmete valikul. 113. 3.9.3., Lisa 1 Terminoloogiliselt on mõiste „auditi“ kasutamise asemele eelistatum mõistete „ sisekontroll “ või „kontrollitoimingute läbiviimine“, sest sõna audit võib eksitavalt viidata siseauditile või välisele auditile, eeldusel, et Lisas 1 ei ole mõeldud siseauditit (seda käsitleb punkti 3.9.3.). Jäetud arvestamata. Punktis 3.9.3. sisalduv „ siseauditi “ mõiste on korrektne. Ühtlasi ei sätesta punkt 3.9.3 oma sõnastuses imperatiivset kohustust siseauditiks sisekontrolli osana. 114. Lisa 2 lk 2, Lisa 3 lk 1, 3.2.3.1. Mõiste keeruline/riskantne/ebaharilik/läbipaistmatu kontroll või omandistruktuur“ finantssanktsioonide sõelumise kontekstis. Mainitud ka FI AML juhendis (nt p 4.3.3.14.). Juhendi ühetaolist ja mõtestatud rakendamist arvestades palume kaaluda kas on võimalik tuua täiendavaid mitteammendavaid näiteid, millal on struktuur seesugune, et eeldab kõrgendatud tähelepanu või struktuuris paiknevate isikute sõelumist – millele peaks erikohustusega isik veel tähelepanu pöörata lisaks jurisdiktsioonile (nt struktuuris riskiriikide isikud), tegeliku kasusaaja võimalikule varjamisele (põhjuseta loodud vahekihid struktuuris) või lahknevusele kliendi majandustegevusest (lihtne majandustegevus, mis ei eelda olemasolevat struktuuri). Arvestades, et sanktsioonide kontekstis on kontrolli- või omandistruktuuriga seonduvalt mitmeid olulisi nüansse, millele ka juhendi erinevates osades viidatud on, võiks kaaluda juhendisse eraldi vastavasisulise peatüki loomist. Arvestatud osaliselt. Lisatud juhendisse hoolsusmeetmete alla täiendav punkt 3.6.12 keerulise (omandi)struktuuri kohta. Lisaks erinevad hindamise faktorid on lisatud Lisasse 1 „Tegeliku kasusaaja varjamine“. 115. 4. Juhendi tähtaja osas mõistame juhendi kehtestamisega seotud ajalise raami piiranguid ja sellest lähtuvat juhendi jõustamise planeeritavat aega. Selgitame, et juhendi tervikuna analüüsimine ning ellu rakendamine mõjutab mitmetes aspektides erikohustusega isiku tegevusi, kooskõlastusi grupiga, süsteemiarendusi jm, mistõttu võib erikohustusega isiku tegevuses juhendit arvestavate muudatuste tegemine osades aspektides mõnevõrra rohkem aega vajada. Arvestatud. Juhendi jõustumiseks on 2 kuu asemel 3 kuud. Uus jõustumise kuupäev 01.02.2022. 118. 3.3.3.4. Ettepanek täpsustada, millised on ootused partnerite osas. Kas punktis 3.3.3.4. on silmas peetud kliente tuvastavaid partnereid, kaupa/liisingut vahendavaid partnerid või kõiki erikohustusega isiku koostööpartnereid sõltumata nende tegevusest? Jäetud arvestamata. Kõnealuses punktis on mõeldud kõiki isikuid, kes on õigustatud ja kohustatud esitama erikohustustega isikule teavet tema poolt oma klientide või kolmandate isikute suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise raames. 119. 3.4.2. Võrreldes Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendiga „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (p 3.5.3.5.) on kommenteeritavas juhendis täpsustatud vastutava isiku määramisest teavitamise osas selliselt, et teavitada tuleb 30 päeva jooksul (vastavalt juhendile „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ tuleb kontaktisiku määramisest teavitada mõistliku aja jooksul). Toetame konkreetse tähtaja määramist ning peame 30 päevast tähtaega mõistlikuks. Tulevikus võiks juhendid ühtlustada ja vastava täpsustus teha ka juhendis „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“. Võetud teadmiseks. 120. 3.6.3.3. Ettepanek täpsustada ja tuua näiteid tehingute tegemise osas (kas hõlmatud on kõik sisse- ja väljamaksed krediidilepingu puhu, hoiuse intresside maksmine jms). Jäetud arvestamata. Vt TsÜS § 67. Kõik kommentaaris toodud näited on asjakohased. Seejuures viitame juhendi punktile 3.6.6, mille kohaselt erikohustustega isiku poolt kohaldatavad hoolsusmeetmed on proportsionaalsed ja võtavad arvesse tema äritegevusest tulenevaid sanktsiooni riske. 121. 3.6.3.4. Ettepanek täpsustada ja tuua näiteid, millised on need punktiga 3.6.3.4. hõlmatud olukorrad, mis ei ole kaetud juba punktidega 3.6.3.1. – 3.6.3.3. ehk millised on need olukorrad, kus erikohustusega isik rakendab sanktsiooni hoolsusmeetmeid väljaspool ärisuhet või tehingu tegemist. Jäetud arvestamata. Viitame käesoleva juhendi punktile 1.3, mille kohaselt tuleb juhendit lugeda koos Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“, võttes arvesse rahvusvahelise sanktsiooni erisusi. Kõikides juhendi reguleerimata küsimustes kohaldatakse Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise soovituslikku juhendit. Taoline hoolsusmeetmete kohaldamise liigitus on tavapärane ning see on toodud ka RahaPTS-is . Punktis 3.6.3.4. on mõeldud mis iganes muud olukorda, mis ei ole kaetud punktidega 3.6.3.1 kuni 3.6.3.3, kuid millal tõusetub vastav kahtlus, näiteks on hoolsusmeetmete kohaldamise eelduseks meedias või Rahapesu Andmebüroo poolt avaldatud info väljaspool tavapärast tehingute sõelumisel või jälgimisel tõusetunud teavituse lahendamist. 122. 3.9.4. Ettepanek täpsustada, milliseid kontrolle on silmas peetud. Kas mõeldakse teise ja kolmanda kaitseliini kontrolle? Jäetud arvestamata. Kõnealune punkt asub peatükis 3.9. Sisekontrollieeskiri . On ka tavapärane, et kontrollid ja protsessid on üldiselt dokumenteeritud, sh kvaliteedikontrolli protsessid. Viitame juhendi punktile 2.3.9, mille kohaselt tuleb juhendi täitmisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et erikohustustega isik peab oma protseduurireeglid, sisekontrollieeskirjad koostama ja sanktsiooni hoolsusmeetmeid kohaldama ning vahendid valima vastavalt oma ettevõtte majandustegevuse laadile, ulatusele ja keerukuse astmele, sh riskiisule ja erikohustustega isiku tegevusega kaasnevatele riskidele. 123. 3.10.1 Ettepanek juhendis täpsustada mida mõeldakse tehingu ja mida toimingu all. Jäetud arvestamata. Vt TsÜS § 67. 124. 3.10.4 Täpsustada, milliseid riigi infosüsteeme on siinkohal silmas peetud (just sanktsioonide kontekstis), kas tegeliku kasusaaja päringut äriregistris? Arvestatud osaliselt, täpsustatud sõnastust. Sõnastus on piisav ja täiendavat täpsustamist ei vaja, sest on mõistlikult arusaadav ja varasemalt selgitatud mh RahaPTS seletuskirjas § 47 lg 1 1 osas. 125. Lisa 1, alapunkt „ATS kohasuse tagamine“ Vastavalt esimesele lõigule tuleb erikohustusega isikul tagada, et sanktsiooninimekirjade uuendused ja muudatused uuendatakse ATS-is ja võetakse kasutusele viivitamatult (ideaalis mõne tunni jooksul) ning selle tagamiseks määrab erikohustustega isik kindlaks, milliste pädevate asutuste ametlikke sanktsiooni kohta avaldatud uuendatud andmeid peavad töötajad jälgima ning vastavate uuenduste kontrollimise piisava sageduse. Kui on automaatne skriinimise lahendus, kas see on siis ikka relevantne? Ettepanek juhendit täpsustada selliselt, et see oleks üheselt aru saada. Jäetud arvestamata. Erikohustatud isikuid võivad sõelumiseks kasutada erinevaid nimekirju. Kohustuslikud on nimekirjad, mis sisaldavad EL ja ÜRO sanktsioneeritud isikute ja üksuste nimesid. Muuhulgas on kasutusel erinevaid automaatseid sõelumise lahendusi, seejuures vajavad teatud lahendused käsitsi nimekirjade uuendamist samas kui välistel teenusepakkujatel uuendatakse nimekirju teenusepakkuja poolt. Seejuures jääb uuenduste ja muudatuste jälgimise ja kohase täitmise eest erikohustusega isikule. Kuna Lisa 1 esimeses lauses on viide proportsionaalsuse põhimõttele , on Finantsinspektsiooni hinnangul juhendi sõnastus sobiv. 126. Lisa 1, alapunkt „Sõelumistehnoloogiaga paralleelset rakendatavad meetmed“ Vastavalt esimese lõigu teisele lausele peab erikohustustega isik kohaldama kõrge riskiga klientide ja tehingute puhul ka muid ja laiemaid kontrollmeetmeid, nagu näiteks kliendi ja tehinguga seotud riskide analüüsi. Kas siinkohal on mõeldud siiski kõrge sanktsiooniriskiga kliente ja tehinguid? Ettepanek täpsustada vastavalt. Arvestatud. Täpsustatud sõnastust. 127. Lisa 2, alapunkt „Sanktsioonist kõrvale hiilimine või rikkumine manipuleerides sõelumissüsteeme saab toimuda vähemalt kahel Viisil” Ettepanek täpsustada millist seost kliendi ja temaga seotud kolmanda isiku vahel on välise kõrvale hiilimise puhul silmas peetud ning kes on kliendiga seotud kolmas isik? Samuti, kui kaugele peab erikohustusega isik minema? Näiteks, kui klient ei riku finantssanktsiooni ja puudub kahtlus sanktsioonist kõrvale hiilimises, kas sellest piisab? Jäetud arvestamata. Väljatoodud termin kirjeldab olukorda, kus kliendi või kolmanda isiku poolt jäetakse tehingu käigus (teadlikult) esitamata andmed, millest ilmneks finantssanktsiooni rikkumine. Hoolsusmeetmete kohaldamisel tuleb arvestada mõistlikkuse printsiipi ja võtta enda võimaluste piires samme veendumaks, et klient ei riku finantssanktsiooni ega hoidu sellest kõrvale. 128. 2.3.4. Teeme ettepaneku sõna „ennekõike“ eemaldamiseks, kuivõrd RSanS § 9 lg 1 kohaselt rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt RSanS kohaselt on rahvusvaheline leping, Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Arvestatud. Sõna „ennekõike“ eemaldatud. 129. 2.3.6 Võimalusel dokumendis kasutatavad mõisted selgitada dokumendis endas vältimaks erinevaid tõlgendusi. Nt Euroopa Liidu terminoloogias kasutatakse mõiste „sanktsioon“ asemel ka mõistet „piirav meede“. Arvestatud osaliselt. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei pea Finantsinspektsioon mõistlikuks kõike kasutatavaid termineid eraldi lahti kirjutada. Lisatud täpsustav joonealune selgitus EL terminoloogiale. 130. 3.3.; 3.6.1.; 3.71. Nimetatud punktides märgitakse, et tuleb luua protseduurireeglid, mis on Juhendiga tutvudes segadust tekitav. Palume kaaluda selguse huvides viia 3.3 alla selle osa, mis seostub protseduurireeglite loomisega ja protseduurireeglites kajastatava informatsiooniga. Osaliselt arvestatud. Punktides 3.6.1 ja 3.7.1 on välja võetud viide protseduurireeglitele, kuivõrd punktis 3.3.3 toodud loetelus on samad nõuded protseduurireeglitele välja toodud. 131. 3.3.5. Palume kaaluda lisada juurde lõppu „… või kas tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni“. Jäetud arvestamata. Punkt 3.3.5 välja jäetud. 132. 3.3.7. Palume kaaluda sõna „teatavaks“ täpsustamist. Kuivõrd erikohustustega isik korraldab protseduurireeglite täitmise ning rakendamise erikohustustega isiku töötajate poolt, siis peab olema erikohustustega isiku poolt täpselt välja toodud, kuidas tagatakse erikohustustega isiku poolt töötajatele protseduurireeglite tutvustamine ja kättesaadavaks tegemine. Osaliselt arvestatud. Täpsustatud sõnastust. 133. 3.4.3. Palume kaaluda lisada ka viide RSanS -s sätestatud kohustuste täimisele, kuivõrd RSanS -s sätestatud kohustused osas esineb erisusi RahaPTS -st. Jäetud arvestamata. Punktis on täpsustatud, et vastutava isiku määramisel tuleb arvestada sanktsiooni rakendamisele ja kohaldamisele omaseid erisusi ning RSanS-is puudub vastav säte, mis täpsustaks just vastutava isiku (mitte erikohustusega isiku enda) õiguseid ja kohustusi. 134. 3.6.5. Soovitame täpsustada mõiste „muutuv iseloom“, et oleks üheselt arusaadav või lisada täpsustus. Osaliselt arvestatud. Sõnastust täpsustatud. 135. 3.7.1. Palume kaaluda lisada lõppu jätkuna „..või kui tuvastatakse, et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni“. Osaliselt arvestatud. Muudetud kogu punkti. 136. 3.8. Juhime tähelepanu, et nimi Rahapesu andmebüroo kirjapilt on vale, õige on Rahapesu Andmebüroo. Märgime, et vale kirjapilt esineb läbivalt kogu dokumendis. Arvestatud. Parandused tehtud. 137. 3.8.1. Palume lisada viide RSanS § 21-le, kus on sätestatud erikohustustega isiku kohustus. Jäetud arvestamata. Viide RSanS §-le 21 on toodud käesoleva juhendi punktis 2.2.1. 138. 3.8.1.4 ja 3.8.1.5 Palume lisada mõlemas punktis sõna sanktsioon ette „finants“, sest RAB-i tuleb teavitada finantssanktsiooni rikkumisest ja kõrvalehiilimisest. Jäetud arvestamata. Kooskõlastatud. Kõnealuses punktis ei ole mõeldud üksnes finantssanktsiooni. 139. 3.10.2. Palume lisada juurde selguse huvides Rahapesu Andmebüroo. RSanSi muutmise seaduse eelnõu ütleb „§ 22 lõikega 2 sätestatakse nõuded erikohustustega isiku kohustuste täitmisel kogutavatele ja säilitatavatele andmetele. Nimelt peavad need andmed võimaldama ammendavalt ja viivitamata vastata Rahapesu Andmebüroole või kooskõlas õigusaktidega teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele, muu hulgas selle kohta, kas erikohustustega isikul on või on olnud eelmise viie aasta jooksul ärisuhe või on osutatud teenust päringus nimetatud isikule ning milline on või oli selle suhte olemus.“ Jäetud arvestamata. Kõnealuses punktis on viidatud järelevalveasutustele ja muudele õigustatud isikutele. RAB on RSanS tähenduses järelevalveasutus ning seega on punktiga kaetud. 140. Lisa 3 lk 1 alapealkiri „Massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud ohumärgid“ Teeme ettepaneku lisada nimekirja virtuaalvääringu teenuse pakkujad. Arvestatud. Täiendatud Lisa 3 – Asjaolud, mis võivad viidata massihävitusrelvade rahastamisele sissejuhatust viitega virtuaalvääringute kasutamisele kui teadaolevale tüpoloogiale. 141. 3.2.6. - 3.2.13 Meie hinnangul on rahapesu, terrorismi rahastamise, massihävitusrelvade leviku rahastamise tõkestamist kui ka rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamist omavahel seotud terviklik riskide maandamise ja riskijuhtimise süsteem, mille ühe osa eraldamine või kopeerimine eraldi dokumenti on eesmärgipäratu ning tegelikkuses tekitab ebaefektiivsust. Selliselt on sanktsioonide rakendamine käsitletud ka rahvusvahelises (õigus)kontekstis ja ka juhendi projekti punktis 1.3 olete õigesti märkinud, et tegemist on rahapesu valdkonnaga tihedalt seotud teemaga. Eelkõige on tegemist ühtse riskide juhtimise süsteemi ja protseduuridega ning paljud rahapesu, terrorismi rahastamise ning sanktsioonide vältimisele viitavad riskikategooriad kattuvad. Juhendi projektist võib jääda ekslik mulje, et Finantsinspektsioon plaanib hakata ootama subjektidelt sanktsioonide valdkonnas füüsiliselt eraldiseisvate dokumentide koostamist süsteemi ühe osa ehk sanktsioonide jaoks. Eelkõige võib punktist 3.2.6 jääda mulje, et peab koostama kolm dubleerivat riskihinnangu osa. Juhime tähelepanu, et riskihinnang tuleb EBA suuniste ja selgituste kohaselt koostada spetsiifiliste riskifaktorite ehk riskantsete eluliste elementide põhiselt ning riske tuleb ka juhtida konkreetsete riskifaktorite põhiselt, millest pea igaüks võib viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele või sanktsioonidele või neist kõigile. See tähendaks absurdselt, et tuleks kopeerida riskihinnangut selles toodud riskielementidega kolm korda, pannes kolmele identsele osale kolm erinevat pealkirja „rahapesu riskihinnang“, „terrorismi rahastamise riskihinnang“ ja „sanktsioonide riskihinnang“. Ühe osise välja rebimisega üldisest süsteemist ja sisekordadest tekiks eesmärgile vastupidine oht tervikliku süsteemi lõhestamise ja nõrgestamise näol. Riskijuhtimise süsteemis toodud punktid võivad olla käsitletud kohustatud isiku erinevates protseduurireeglites kui ka riskihinnangus ja riskiisu dokumendis, eraldi dokumentide loomine tähendaks olemasoleva informatsiooni välja võtmist loogilisest kohast ning ümberkirjutamist või kopeerimist dokumenti, mis täiendavat lisaväärtust ei loo. Tegemist oleks eesmärgipäratu ja lisandväärtust mitteloova halduskoormuse suurendamisega. Peame formaalsetest nõuetest olulisemaks tegelikult olulise ehk sanktsioonide rakendamise toimimist. Sanktsioonide rakendamise osa eraldamine ülejäänud dokumentatsioonist, eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise dokumentatsioonist, ei ole enamasti finantseerimisasutuses loogiline. Ka Eesti õigusaktid ja õiguspraktika ei näe Eestis ette sisekordade formaalset eristamist, st nõue omada teatud protsessi jaoks sisekorda või hinnata riske, on alati sisuline nõue omada sellist protsessi katvat sisekorda või riskihinnangut olenemata millise pealkirjaga dokumenti see on kirjutatud või milliste teisi nõudeid katvate sisekordadega on see ühte dokumenti kokku grupeeritud. Eeltoodu tõttu teeme ettepaneku selgemalt sõnastada, et sanktsioonide osa võib olla kaetud ühtsetes sisekordades ja riskidokumentides rahapesu valdkonnaga, et ei tekiks ekslikku muljet ülejäänud süsteemist eraldiseisvate dubleerivate juhendite ja riskidokumentide nõude osas. Jäetud arvestamata. Käesolev juhend ei esita nõudeid vormile. Juhendi punktis 3.2.6 on sõnaselgelt välja toodud: „Riski hinnangud võivad olla ühtses dokumendis, kuid erinevad riskid peavad olema eraldi hinnatud.“ Riskide eraldi vaatest hindamine on tavapärane ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas – nt rahapesu riski ja terrorismi rahastamise riski hindamine ja tõkestamine eraldi, kuid samade või sarnaste süsteemide ja sise -eeskirjade kaudu. Finantsinspektsioon kasutab süsteemide hindamisel sisulist, mitte formalistlikku lähenemist ja hindab, kas kohustatud ja erikohustusega isikute riskikontrollid on nii olemas, nõuetele vastavad, kui ka efektiivsed. 142. Lisa 1 Juhendi projektis on kajastatud väga laiad ja kaugele ulatuvad kohustused ATS testimise osas, mis paljudel juhtudel ei ole proportsionaalne ega vajalik. ATS-i , nagu igat teist süsteemi, testitakse nii selle loomisel kui hiljem. Enamasti leiab testimine aset testkeskkondades, kuna toodangusüsteemi testimine oleks võimalik ainult reaalselt sanktsioneeritud isiku poolt, mis ei oleks kuidagi mõistlik ega asjakohane. Samuti on ATS-id väga erineva keerukuse ja toimimise loogikaga. Seda eriti lihtsate tarbijatele pakutavate makseteenuste korral. Tegemist on tavapärase tehnilise tööriistaga, mille korrektses töötamises veendumiseks piisab tegelikkuses enamasti IT valdkonna tavapärasest testimisprotseduurist ning tööriista igapäevase kasutamise ja töötamise jälgimisest. Enamasti puudub vajadus ebaproportsionaalse süvaauditi järgi, mida juhendi projekt tundub kirjeldavat. Samuti ei saa ATS-i käsitleda isolatsioonis ülejäänud sanktsioonide rakendamise süsteemist ega seda ületähtsustada – nagu ka Lisas 2 õigesti märgite, on oluline terve süsteem. Hinnangu süsteemi toimimisele saab lõpuks tegeliku efektiivsuse hinnangu anda vaid faktiga kas sanktsioone on rikutud või mitte. Kui süsteem tervikuna toimib efektiivselt, siis ei ole seaduse nõuete täitmise kontekstis vahet millist või kui suurt rolli mängib selles toimivas süsteemis üks kasutatavatest tehnilistest tööriistadest. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku Lisa 1 sõnastust läbivalt muuta või täiendada selliselt, et nii selles ATS-ile toodud oodatavad omadused kui testimise nõuded ei oleks absoluutsed, vaid oleksid oodatavad vaid siis, kui need on konkreetse ATS-i ja sanktsioonide rakendamise tervikliku süsteemi osas asjakohased, proportsionaalsed ja vajalikud. Jäetud arvestamata. Käesoleva juhendi 2.3.9 kohaselt tuleb juhendi täitmisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et erikohustustega isik peab oma protseduurireeglid, sisekontrollieeskirjad koostama ja sanktsiooni hoolsusmeetmeid kohaldama ning vahendid valima vastavalt oma ettevõtte majandustegevuse laadile, ulatusele ja keerukuse astmele, sh riskiisule ja erikohustustega isiku tegevusega kaasnevatele riskidele. Proportsionaalne lähenemine on eraldi välja toodud ka juhendi punktides 3.2.10, 3.5.1, 3.6.6, 3.6.10, 3.6.12 ja Lisas 2. Eraldi on proportsionaalse lähenemise põhimõtet toonitatud ka juhendi punktis 3.6.9, mis viitab otseselt AST-i kasutamisele ja ka Lisas 1, mis käsitlebki AST-i kasutamist. Samas toob Finantsinspektsioon välja, et kasutatavate süsteemide testimine on nende korrapärase ja plaanitud toimimise oluliseks eelduseks – see on üks väheseid viise, kuidas saab erikohustusega isik teada, et tema süsteemis on viga enne, kui ta on jätnud finantssanktsiooni kohaldamata. Eriti tähtis on kasutatavate süsteemide testimine, kui nendele tuginetakse oma kohustuste täitmisel olulises osas. Seega on AST-i kasutamisel tingimata vajalik ka selle testimine, kuid testimise ulatusele saab läheneda proportsionaalselt. 143. 2.2.2. Finantsinspektsioon võib juhendi tehnilise iseloomuga lisasid, v.a käesolevas punktis nimetatud sektoripõhised juhendid, muuta või täiendada, kaasamata selleks turuosalisi või teisi eksperte. - Jääb ebaselgeks milliste muudatuste tegemiseks FI jätab omale õiguse neid ühepoolselt muuta. Samuti jääb ebaselgeks, kas turuosalisi ka teavitatakse kui juhendit täiendatakse või muudetakse. Finantsinspektsioon võib käesoleva juhendi lisadena anda sektoripõhiseid juhendeid. Nende sektoripõhiste juhendite andmisel, muutmisel ja täiendamisel konsulteerib Finantsinspektsioon vajadusel asjaomaste turuosaliste või teiste ekspertidega. Juhendi tehnilise iseloomuga lisasid võib Finantsinspektsioon muuta või täiendada, kaasamata selleks turuosalisi või teisi eksperte. Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi täiendused või muudatused avaldatakse minimaalselt Finantsinspektsiooni veebilehel. 144. 2.3.12. „Juhendi osas kehtib „täidan või selgitan” põhimõte, mille kohaselt järelevalvesubjekt peab vajadusel suutma põhjendada, miks ta mõnda juhendi punkti ei rakenda või teeb seda osaliselt.“ – Muudab ebaselgeks juhendi olemuse, kas juhend on soovituslik või kohustuslik. Finantsinspektsiooni § 57 lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks. Tegemist on soovitusliku juhendiga, mis kirjeldab põhimõtteid ja kriteeriume, millest Finantsinspektsioon lähtub erikohustustega isiku riskikontrollide ja süsteemide nõuetele vastavusele hinnangu andmisel. 145. 3.6.2. Erikohustustega isik tagab kliendi andmete pideva kasutamise ja uuendamise ärisuhte vältel, sh kliendi tehingute kontrollimise, et see oleks kooskõlas kliendi, tema äri riskiprofiiliga ning et see ei rikuks finantssanktsiooni ja teda ei kasutataks ära sanktsioonidest kõrvale hiilimiseks. – Juhendist jääb ebaselgeks, mida tähendab kliendi andmete pidev kasutamine ja uuendamine. Juhendi punkt võib tekitada kohustatud isikutele ebamõistlikku halduskoormust. Käesoleva juhendi 2.3.9 kohaselt tuleb juhendi täitmisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. See tähendab, et erikohustustega isik peab oma protseduurireeglid, sisekontrolli -eeskirjad koostama ja sanktsiooni hoolsusmeetmeid kohaldama ning vahendid valima vastavalt oma ettevõtte majandustegevuse laadile, ulatusele ja keerukuse astmele, sh riskiisule ja erikohustustega isiku tegevusega kaasnevatele riskidele. Proportsionaalne lähenemine on eraldi välja toodud ka juhendi punktides 3.2.10, 3.5.1, 3.6.6, 3.6.9, 3.6.10, 3.6.12, Lisas 1 ja Lisas 2.