Seisukoht AS Veere Sadam hoonestusloa taotluse kohta. Keskkonnaamet

Ahto Tuuling Teie 15.11.2016 nr 15-1438-004 ehitus- ja elektriosakonna juhataja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 12.12.2016 nr 14-3/16/716-2 [email protected] Seisukoht AS Veere Sadam hoonestusloa taotluse kohta Austatud Ahto Tuuling Küsisite veeseaduse § 227 lg 2 alusel Keskkonnaameti seisukohta AS Veere Sadam hoonestusloa taotluse menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma vastuses palusite käsitleda veeseaduse § 227 lg 7 märgitud asjaolusid. Veeseaduse § 227 lg 7 p 2 ja 3 alusel määrab hoonestusloa menetluse algatamisel pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise ning vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja. AS Veere Sadam (registrikood 10021196) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 11.01.2013 hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Saaremaa põhjarannikule Tagalahte paigaldada kalakasvatuslik sumbakomplekt. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse kevadel paigaldada merre u 400x400 m sump, milles kasvatatakse kalu kuni sügiseni. Kalu planeeritakse kasvatada 190 t aastas. Koormatava ala suurus on u 160 000 m2. Täpsustatud koordinaatide põhjal jääb hoonestusala osaliselt Tagamõisa hoiualale, mis kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Tagamõisa linnu- ja Tagamõisa loodusalana. Läheduses on ka Koorunõmme hoiuala. Tagamõisa linnuala ja Tagamõisa loodusala on Natura 2000 võrgustikku arvatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“. Tagamõisa hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine“. Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärk on mitmete nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide, II lisas märgitud liikide elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Tagamõisa hoiuala on peamiselt moodustatud maismaal asuvate elupaikade kaitseks, mereala on liidetud juurde kui lindude toitumisala. Mereelupaikade inventuuri järgi on kavandataval sumba paigaldamise alal registreeritud elupaigatüüp liivmadalad, kuid need ei ole Tagamõisa hoiuala ega Tagamõisa loodusala kaitse-eesmärgiks. Keskkonnaamet on varasemalt 25.10.2013 kirjas nr 6-6/13/1032-2 Keskkonnaministeeriumile andnud seisukoha Arowana OÜ ja Torgu Kala OÜ poolt esitatud hoonestusloa taotlustele Saaremaale Kihelkonna valda Tagalahe lahte sumbakomplektide paigaldamiseks Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 intensiivkalakasvatuseks. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kuulutati 19.05.2016 välja Torgu Kala OÜ äriühingu pankrot. Sumpasid kavandati tookord väljaspoole hoiuala ja oma kirjas oli Keskkonnaamet seisukohal, et sumpade paigaldamine ei kahjusta ümbritsevaid hoiualasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid ning eeldatavalt ei mõjuta ka linde ega hüljeseid. Samas leidsime, et kahjulik mõju keskkonnale võib ilmneda edaspidise intensiivse kalakasvatuse käigus ning seda peamiselt kalade kasvatamiseks kasutatavate toitainete ja ravimite tõttu. Oma kirjas juhtisime tähelepanu sellele, et enne loa andmist tuleb koostada eelhinnang ning otsustada keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse üle arvestades kogu kavandatavat kalakasvatust piirkonnas (lisaks nimetatud kahe ettevõtte hoonestusloa taotlusele oli varasemalt antud OÜ-le Redstorm vee erikasutusluba L.VV/320992 kalakasvatuseks meresumpades Tagalahes Veere sadama lähistel). 07.01.2016 kinnitas Vabariigi Valitsus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015-2021 (edaspidi nimetatud VMK). VMK-s on Soela rannikuveekogumi, kuhu kuulub ka Tagalaht, seisund hinnatud halvaks. Meetmeprogrammis (http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021) on toodud, et mitte hea seisundi põhjuseks on füüsikalis-keemilised kvaliteedi näitajad ja fütoplanktoni seisund. Uute koormuste (sh toitainete lämmastiku-ja fosforiühendite näol) lisandumine on VMK-kohaselt veekogumile üldjuhul keelatud. Erandina saab kõne alla tulla juhused, kus veekasutus ei too kaasa negatiivset mõju veekogumile või mõju on tühine. Kalade kasvatamisega seoses on suurim kaasnev negatiivne keskkonnamõju toitesoolade sattumine veekogudesse ja sellest tulenev eutrofeerumine, mis sõltub väga paljudest teguritest (tootmistegevuse tüüp, kasvatatav kalaliik, kasutatav sööt, kasutatav tehnoloogiline lahendus, setete ja kasutatava vee hilisem käitlemine, söötmisnormi valik ja kalade söödakasutus). Lämmastiku- ja fosforikoormuse teke kalakasvatuses algab kalasööda lisamisega, millest osa akumuleerub kalades ja osa väljub jääkainetena lahustunult ning tahketes sõnnikuosakestes. Sumbas kasvatamise puhul toimub kogu sööda kasutusest jääkidena eraldunud toitainete edasikandumine suublasse. Keskkonnaametil puudub täpsem info AS-i Veere Sadam kalakasvatusega seotud mahtude kohta (kasutav söödakogus ja selle toitainete sisaldus jms), samuti ei ole Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa taotlust kalakasvatamise eesmärgil, mistõttu Keskkonnaamet ei saa praegu anda seisukohta, kas kalade intensiivkasvatus kavandatavas sumbas on tulevikus võimalik. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 3 sätestab, et keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 punkti 10 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamisel on oluline keskkonnamõju ning § 15 punkti 8 kohaselt sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Antud juhul on tegevusloaks hoonestusluba ning otsustajaks KeHJS § 9, veeseaduse § 226 lg 1 ja § 229 lg 1 alusel Tehnilise Järelevalve Amet. Sarnaselt meie 25.10.2013 kirjas nr 6-6/13/1032-2 toodule on Keskkonnaamet seisukohal, et AS Veere Sadama hoonestusloa taotluse aluseks oleva sumba kui füüsilise objekti paigaldamine Tagalahte ja osaliselt Tagamõisa hoiualale ei avalda eeldatavalt olulist negatiivset 2 (3) keskkonnamõju ega kahjusta Tagamõisa hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe looduskaitseseaduse § 3 lg 1 ja § 32 lg 2 tähenduses. Keskkonnaamet on aga jätkuvalt seisukohal, et kavandatud kalade intensiivkasvatamisega võivad kaasneda negatiivsed mõjud Tagamõisa ja Koorunõmme hoiualade kaitse-eesmärkidele ning Soela veekogumi seisundile ja neid tuleb eelhinnangu käigus analüüsida koosmõjus sumpade paigaldamisega. Sumpade paigaldamine ei ole mõistlik, kui hiljem selgub, et kalade intensiivkasvatusega kaasneb oluline keskkonnamõju ja tegevust ei saa lubada. Keskkonnaamet juhib tähelepanu sellele, et lisaks eelpool mainitud Arowana OÜ ja Torgu Kala OÜ hoonestusloa taotlusele ning OÜ-le Redstorm väljastatud vee erikasutusloale, on Ösel Aquafarms OÜ esitanud hoonestusloa ja vee erikasutusloa taotluse kalade intensiivkasvatuseks samuti Tagalahes Kesknõmme kalakasvatuses. Keskkonnaamet on seisukohal, et eelpool loetletud käitiste puhul tuleb arvestada nende tegevuste koosmõju nii Soela veekogumi veekvaliteedile kui ka keskkonnale üldisemalt, sh läheduses asuvate kaitstavate alade loodusväärtustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Kätlin Kallas 452 7761 [email protected] Melika Paljak 452 7763 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected] 3 (3)