Ettepanekute esitamine Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta

Keskkonnaministeerium Teie 04.04.2023 nr 1-14/23/1417 [email protected] Paldiski mnt 96 Meie 02.05.2023 nr 2-7/2023/1917 13522, Tallinn Ettepanekute esitamine Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta Saadan ettepanekud Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) eelnõu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande (edaspidi aruanne) kohta. Kommentaarid on esitatud teemade kaupa. Üldine kommentaar ja merekeskkonna kaitse tagamine Lisada tuleks terviklikult täpsem kirjeldus keskkonnanõuete kohta, st kohustuste kohta, mis tulevad erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumisest ja vastavatest välislepingutest. Seejärel tuleb analüüsida, kuidas me nende nõuete täitmise tagame ja kus on meie ambitsioon suurem ja mis selleks on vaja. Antud dokumendi põhjal me tegelikult ei tea, millised täpsemad kohustused keskkonna vaates on tulemas. Merekeskkonna osas on mainitud IMO (the International Maritime Organization), aga tegelikult on lisaks välislepinguid, mis ei tule IMO-st. Kliimapoliitika Soovitame aruannet täiendada ptk 5.2.2, et toodaks välja vajadus täiendada KEVADe kliimapoliitika eesmärgi elluviimiseks kavandatud poliitikainstrumente selliselt, et oleks tagatud: esiteks, fossiilkütuste (eelkõige põlevkivi ja transpordikütuste) kasutuse, F-gaaside, karjakasvatusega (sh lihatööstuse ja -tarbimisega), märgaladega (eelkõige rekultiveerimata turbakaevanduste alad) seotud KHG heite vähendamine, vältides samal ajal mõjude kandumist mujale (nt biokütuste tootmisel hävitatud troopilised metsad jms) ning teiseks, kliimakohanemine sellega seonduvates olulisimates valdkondades. Samuti palume täpsustada aruandes lk 63, milliseid KEVAD eesmärke on selles lauses silmas peetud „KEVADe eesmärkideks vähendada KHG heitkoguseid, hoida ja suurendada maakasutuslikku süsinikusidumist (LULUCF regulatsioon) ning suunata nii tootmist kui tarbimist keskkonna-kliimateadlikele otsustele.“, kui KEVAD kliimapoliitika alaeesmärke aastaks 2030 on üks ja see on täiesti teises sõnastuses. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Selgitus ja puudused: Kliimapoliitika alaeesmärgi all on KEVADe eelnõus lk 19 selgitus „KEVAD annab majandusvaldkondade ülesed tegevussuunised, millest edaspidi lähtuda erinevate valdkondade (sh transpordi, põllumajanduse, energeetika, ruumilise planeerimise) arendamisel.“, kuid nimetatud tegevussuuniseid pole eelnõus toodud. Kuigi üldteada on, et peamiselt on kasvuhoonegaaside heite allikateks fossiilkütuste põletamine, F-gaasid, karjakasvatuses tekkiv metaan ja märgalad, ei täpsusta eelnõu vastavate heiteallikatega seotud eesmärke ega instrumente, KEVAD jääb pigem üldsõnaliseks ja seega vastavate heiteallikate vähendamise asemel pigem kaudsematele lahendustele toetuvaks lükates vastutuse sellega justkui tavatarbijale ja kohalikele omavalitsustele eelkõige põlevkivil elektrist, fossiilsetest autokütustest ja lihatarbimisest loobumisel ning turbaalade rekonstrueerimisel. Täpsustamata on valdkonnad, kus kliimakohanemise tegevused on kriitilisemad. Elurikkus ja maastikud Palume täpsustada aurande ptk 5.1, esitades mõjuhinnangu alaeesmärkide ja poliitikainstrumentidega seostatult, sh välja tuues, kas ja millised on kõigi tasandite otsustes elurikkusega arvestamise mõju, kuidas, millele (sh maastikud) ja mis ajaraamis see avaldub ning seonduvad mõõdikud. Lk 53 on toodud aruandes toodud näited, seostamata neid ühegi poliitikainstrumendiga ja rakendamise mõjuga. Arusaamatuks jääb ka toodud näide „Näiteks kliimaeesmärke toetavad tegevused (tuulepargid, päikesepargid) ei pruugi kavandamisel alati elurikkuse eesmärke toetada ja siin peab ühiskond olema valmis olukorraks, kus ühte eesmärki saavutatakse teise eesmärgi arvelt.“. Taastuvenergia kasutuselevõtt on kavandatud tänase fossiilidel põhineva energiatootmise asendamiseks. Palume täpsustada lk 53, kas KSH eksperdi hinnangul oleks elurikkuse eesmärkide täitmiseks eelistatum siiski jätkata põlevkivil elektri tootmisega, võrreldes kavandatavate tuule- ja päikeseparkide mõjuga elurikkusele ning millel vastav võrdlus põhineb. Selgitus ja puudused: Elurikkuse ja maastike alaeesmärk on KEVADe eelnõus järgmine „Eesti loodus on hoitud ja elurikas. Majandus ja maakasutus on kooskõlas elurikkuse edendamise vajadusega.“ Täiendavalt on selgitatud, et „kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega“. Viidatud vajadused on konkreetselt ja arusaadavalt sõnastamata, sh täpsustamata seonduv KeHJS muutmise vajadus (KMH ja KSH on täna looduse-, laiemalt keskkonnakasutusega seotud otsuste aluseks). Poliitikainstrumendi (PI) nr 1 all on täpsustamata, millised konkreetsed tegevused sektorites rakendatakse ehk mida mõeldakse soodustamise ja tõhustamise all elurikkuse integreerimiseks kõigis sektorites. PI nr 2 jääb segaseid, milliseid põhimõtteid täiendatakse (kus need kirjas) ja milliseid elurikkust soosivaid standardeid luuakse infrastruktuuri objektidele (kas võetakse nt ISO standardeid üle). PI nr 3 juures on välja toomata, kuidas ikkagi looduslikud rohealad inimasumite lähedal säilitatakse (reaalsus midagi muud) ehk kas riik plaanib eraomandis olevad rohealad ära osta jääb selgusetuks, PI nr 4 jääb selgusetuks, kas plaanis on otsuste registri loomine ja otsuste seire, seejuures, milliste otsuste (valitsuse, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete juhatuse või mis instantsi otsuseid mõjutada ja seirata plaanitakse), PI nr 5 on desorienteeriv, kuna elurikkuse vähenemist ei mõjuta ainult „maksev saastaja“, st kas nt tuule- ja päikesepargid saab selle põhjal elurikkust mitte vähendavateks objektideks kategoriseerida ja seonduvates otsustes pole eraldi elurikkusega arvestada, PI nr 6 puhul jääb selgusetuks, kas nt infrastruktuuri objektide elurikkust vähendavat mõju tuleb seonduvate otsuste puhul kompenseerida arendajal rahaliselt, et see sama raha kasutada siis elurikkuse kaitses. Aruandes ei ole elurikkuse ja maastike alaeesmärgi ja instrumentidega seotud 2 (6) mõju hinnatud, st ptk 5.1 on kokku pandud elurikkuse, maastike ja mulla valdkonnad ning aruandes on toodud vastavus seotud teiste arengudokumentide eesmärkidega, lisas 2 pole hinnatund poliitikainstrumentide mõju, vaid eelnõu mõju tervikuna ehk seetõttu poliitikainstrumentide elluviimisega eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud pole hinnatud ja teada edasiste otsuste aluseks (kuigi antud alaeesmärgi põhifookus on kõigi tasandi otsustesse elurikkuse arvestamise sisse viimine). Aruande ptk 5.1.2 on nimetatud elurikkuse arengusuundade, mere- ja veekeskkonna tegevussuundade määramist, mida KEVAD eelnõust ei leia ja jääb segaseks, mille alusel mõjuhinnang on antud. Ptk 5.1 puhul pole aluseks võetud eelnõu alaeesmärke ega poliitikainstrumente, mõjuvaldkonnad on seostamata täpsemalt eelnõuga. Ringmajandus Juhime tähelepanu, et aruandes lk 72 on lõik „Arvestades „Ringmajanduse valge raamatu“132 olemasolu, jääb KEVADes toodud ringmajanduse käsitluse mõte arusaamatuks. Arengusuunad ja strateegilised valikud (teise nimega eesmärgid?) on valges raamatus sõnastatud ja üsna hästi arusaadavad. Arvestades seal toodut: „Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikud.“, tekib küsimus, kas KEVADes käsitletu peakski olema tegevuste kava? Sellisel juhul on KEVAD hetkel selgelt liiga üldine. Kui see ei peaks olema tegevuste kava, siis mis see on ja kuidas see asetub ringmajanduse süsteemse edendamise raamistikku?“, mis tekitab ebaselgust ja jääb mulje nagu oleks kellegi kommentaar tahtmatult faili jäetud. Ringmajandus, merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine ja jäätmekäitluse korraldamine Jäätmekäitluse ja ringmajanduse osas on vajalik sisse viia, et ka laevad annavad jäätmeid ära ja see on osa riigi terviklikust jäätmemajandusest ning ka ringmajandusest. Sellest tulenevalt mõjutavad jäätmemajandust ka ÜRO/IMO jt nõuded ja välislepingud, kuid praegu räägitakse ainult EL regulatsioonist. Eesti Vabariigi territooriumi osa on ka territoriaalmeri ja sealt lähtuvad jäätmed. Merekeskkonna kaitse tagamine ning kasutuse korraldamine (Jaak ja Katrin) KEVADe eelnõus toodud digikaksiku loomine merest on igati tervitatav ning nutipoide võrgustiku loomine toetab kindlasti andmete kogumist, kuigi eraldi küsimus on see, kas ja mis ulatuses see teostatav on. Märkusena tuleks ikkagi täiendada eelnõu osa, mis puudutab kestlikkuse teemasid, sest eelnevalt tuleb ära kaardistada, milliseid survetegureid on võimalik mõjutada tulenevalt merenduse õiguslikust staatusest ning millise tasandi kaudu neid üldse saab mõjutada. Paraku ei saa keset merd tõmmata joont rahvusvahelise laevaliikluse vaates ning nendega seotud survetegurite mõjutamiseks on vaja sekkumismehhanismi ka ÜRO tasandilt. Hetkel on välja toodud ainult HELCOM’i tasand. Samuti tuleb merekeskkonna strateegilistele eesmärkidele vastavust hinnata ka meremajanduse strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt, sh Meremajanduse valge raamatu aastateks 2022-20351 eesmärkidest. Ka tuleb täiendada KEVADe eelnõud, seostades arengukava kõigi meremajanduse strateegiadokumentidega – sh tuleb arvestada, et 1 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/merendus 3 (6) meremajanduse arendamisel tuleb arvestada keskkonnaeesmärkidega ja vastupidi. Sarnaselt viidatakse eelnõus ja mõjude hindamise aruandes ju ka Ringmajanduse valgele raamatule. Keskkonnaandmed Kuigi KEVADe raames pole andmete blokile ettenähtud eraldiseisvaid eesmärkide mõõdikuid, tuleks sellegipoolest ambitsioon seada oluliselt kõrgemaks praegu pakutust. Aruande lk 106 “Keskkonnaandmete strateegiliste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste sõnastamine – aastaks 2029” asemel tuleks lähiaastatel paika panna strateegilised eesmärgid, mõõdikud ja neist lähtuvalt tegevused, mis aitavad eesmärke seada. Andmed on läbiv tugifunktsioon KEVADe eesmärkide saavutamiseks ja andmete targem kasutamine võimaldaks ka tõhusamalt tegevusi ellu viia ning eesmärkide saavutamist seirata. See nõuab oluliselt ambitsioonikamat lähenemist valdkonnale. Ka teiste pakutud eesmärkide mõõdikute puhul pole tegemist kliendi- ja ärispetsiifikat silmas pidavate mõõdikutega („Kogutavate keskkonnaandmete süstematiseerimine, mis sisaldaks olemasoleva olukorra ülevaadet, vajaduste ja võimaluste kaardistamist – aastaks 2025“, „Keskkonnaandmete kogumise süsteemi ja kohustuste jaotamine ning andmebaaside loomise ja/või hooldamise rahastusallikate määratlemine – aastaks 2027“). Mõõdikud peaksid olema iga-aastased ja lähtuma KEVADe üldeesmärkidest. Näiteks, andmete valdkonna vaatest oleks mõistlik mõõta “kodanike ja ettevõtjate andmete kasutatavust”, “avalikustatud avaandmete arvu”, “andmete kvaliteeti”, “andmete kirjelduste ajakohasust”, “lõppkasutajate rahulolu” või muud. Keskkonnakorraldus Palume aurandes täpsustada mõju keskkonnakorralduse alaeesmärgis keskkonnakorralduslike meetmete poliitikainstrumentide rakendamise kiirendamisel, sest hetkel see mõjuhinnang eraldiseisvalt puudub. Keskkonnakorralduse alaeesmärk näeb ette kiirendatud korras keskkonnakorralduslike meetmete rakendamise kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamiseks, samal ajal sidumata neid teiste KEVADe eelnõus seatud alaeesmärkidega, sh elurikkusega ja elurikkuse arvestamisega kõigis otsustes. Eelnõu lk 42 on kirjas: „Keskkonnakorralduslikud meetmed on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise kiirendamiseks“. Sellest saab järeldada, et KEVAD keskendub seatud eesmärkide täitmise kiirendamiseks vahendite leidmisele, st vahendid poliitikainstrumentide kiirendamiseks - KMH/KSH protsesside arendamine (seejuures on lk 43 täpsustamata, mis on „roheülemineku kesksed suunad“, kuidas ja milliste riskide alusel toimub „optimeerime menetlust vastavalt riskidele“), keskkonnakasutuse reguleerimine, keskkonnakestlik tarbimine, lubade süsteemi tõhustamine, automaatotsustele üleminek. Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes tuleb reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele üleminekus selguse huvides eristada paremini „Keskkonnaluba 3.0“ eesmärke ja muud valdkondlikku otsustamist (aruandes lk 11 eesmärk 15 punkt 5: “Läheme üle reaalajamajanduse põhisele andmevahetusele ettevõtete ja riigi keskkonnaandmete vahetamisel ja tagame andmepõhiste otsuste automatiseerimise”). Kindlasti loob reaalajamajanduse põhimõtete rakendamine teadmised andmetel põhinevateks otsusteks. 4 (6) Nii KEVADe eelnõus kui mõjude hindamise aruandes peaks strateegiliste eesmärkide hindamisel võtma arvesse ka Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärke 2, kuivõrd eesmärk on ju tuua ka ettevõtjate keskkonnaalased kaalutlused ja ärilised/finantsilised otsused kokku. Üldiselt KEVAD järgib reaalajamajanduse printsiipe. Maavarade uurimine, kaevandamine ja kasutamine Maavarade osa võib vajada laiendamist, kui soovitakse katta detailsemalt laia spektri maavarad. Sel juhul tuleb integreerida ka majanduslik ja ruumiline mõõde ja potentsiaal. Aruande lk 80 on kirjas: „Maavarade kasutamise kohta puuduvad rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped.“ Tegime varasemalt uue sõnastuse ettepaneku: „Maavarade kasutamise kohta on vastu võetud ja ka väljatöötamisel rahvusvahelised, sh Euroopa Liidu tasandi strateegilised eesmärgid või kokkulepped. Hetkel juhindume teatud maavarade puhul mh Euroopa Liidu konfliktmaavarade direktiivist nr (EL) 2017/821 ning ettevalmistamisel on kriitiliste toormete määrus.“ Ettepanekut ei arvestatud (kooskõlastustabelis MKM rida 70) põhjendades, et viidatud direktiivis ja määruses (segane sõnastus) käsitletakse maavarasid, mida Eestis ei kaevandata ega praeguste teadmiste juures ka tähtsust omavas koguses ei leidu.“ Täiendame oma ettepanekut, et siiski võiks EL direktiivile (2017/821) viitamine olla õigustatud, sest hoolimata sellest, et see direktiiv ei käsitle Eestis kaevandatavaid maavarasid, käsitletakse seal ikkagi maavarasid, mida Eestisse imporditakse ja/või mida siin ka töödeldakse (näiteks tantaal NEO Silmetis). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kohustus teostada järelkontrolli ettevõtete üle, kes direktiivis nimetatud maavarasid sisse toovad üle kokkulepitud piirmäära. Samuti on liikmesriikidele juba saadetud Euroopa Liidu kriitiliste toormete määruste eelnõu. Ka KEVADe eelnõus tuleb teksti täiendada, selle lk 30 on kirjas: „Samas leidub Eestis veel teisigi maavarasid, mida praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit, graptolliitargiliit ja rauamaak.“ Sõna „maavarad“ ette tuleb lisada sõna „potentsiaalseid“, sest kogu loetelu ei ole meil veel maavarana arvel, näiteks graprolliitargilliit. Graniidi asemel on parem kasutada sõnastust „kristalse aluskorra kivim“, sest lisaks graniidile (mis on tardkivim), võib potentsiaalse maavarana tulla arvesse gneiss (mis on moondekivim). Gneiss on eriti aktuaalne Energiasalve projekti juures. Mõjude hindamine seoses Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavaga 2021–2035 Leiame, et aruande lk 110 on TAIE arengukava 2021–2035 suhtes mõjusid puudulikult hinnatud. Puudub usutav selgitus väitele “Kokkuvõtlikult võib hinnata, et KEVAD ei avalda ebasoodsat mõju TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele.”, mistõttu tuleb see kustutada. TAIE üheks põhieesmärgiks on tootlikkuse kasvatamine 110%-ni EL-27 keskmisest. Tootlikkuse üks komponent on ärikasum ja kui KEVADe elluviimise tulemusena muutuvad Eesti ettevõtete jaoks mingid sisendid kallimaks või väheneb nende kättesaadavus, siis tähendab see otsest negatiivset mõju TAIE peaeesmärgile. Lisaks on TAIE üheks fookusvaldkonnaks kohalike ressursside väärindamine. See eeldab suuremat juurdepääsu kohalikele ressurssidele, peamiselt 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52015DC0192 5 (6) maavaradele ja puidule, ning juhul kui KEVADe rakendamine peaks ühel või teisel moel seda piirama, siis võib ka seda lugeda negatiivseks mõjuks TAIEle. Lõigus 5.12.3 Leevendavad meetmed ja ettepanekud ei ole välja toodud ühtegi leevendavat meedet, et vältida ressursside kättesaadavuse vähenemist, vaid on lihtsalt nenditud, et tuleb leida meetmed: “Loodusressursside kättesaadavust piiravate reeglite ja neid (maavarad, turvas või puit) kulukamaks muutvate otsuste vajadus tuleb põhjalikult läbi kaaluda. Tuleb leida meetmeid, et vähendada ebasoodsat mõju ettevõtetele tulenevalt tegevuste piiramisest ja tegevuskeskkonna muutumisest.” Seega tuleb leevendusmeetmete osas aruannet täiendada, sest hetkel ei ole lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks. Aruande lisa 2 Aruande lisas 2 veerus F ja G toodud mõju olulisuse kirjelduses palume täpsustada reas 17: esiteks, milliste energiakandjate maksumust KEVADe poliitikainstrumendid võivad mõjutada (energiahind on mõjutatud eelkõige nafta, gaasi, puidu turuhinnast) ja tesieks, mida mõeldakse „keskkonnakasutaja maksab“ ulatuslikuma rakendamise all (milliseid tasusid on siinkohal mõeldud, mis võiksid nt energia hinda mõjutada). Samuti palume täpsustada reas 23, kuidas elurikkuse hoid ja „keskkonnakasutaja maksab“ põhimõte ettevõtjate võimekust nimetatud valdkondades täpsemalt piirata võib. Hetkel jääb segaseks, mis täpsemalt võib ebasoodsat mõju tekitada, kas nt maakasutuse võimalikud piirangud või mis täpsemalt lähtuvalt KEVADe rakendamisest. Palume täpsustada ka reas 33, kas mh nt elurikkuse arvestamine kõigi tasandi otsustes vastavalt elurikkuse alaeesmärgile võib tuua kaasa täiendavaid töö- ja haldusprotsesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Kristel Järve 639 7619 [email protected] 6 (6)