Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE)

Vabariigi Valitsus .04.2023 nr 1-1/15-20/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 26. aprillil algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri 22 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Keeleseaduse ja uhistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus l.l.Sisukokkuvöte Eelnöus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna öigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks uhiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-öiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, vöörkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenöudeid. Uhistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nöutaval tasemel riigikeele oskuse nöude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. 1.2.Eelnou ettevalmistaja Eelnöu on pöhiosas ette valmistatud Haridus- ja Teadusministeeriumis eelmise valitsuse ajal, mil ministriks oli Tönis Lukas. Esitame eelnöu muudetud kujul. Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk ja algatamise vajalikkus Keelevaldkonna toimimise öiguslik raamistik on reguleeritud keeleseadusega, mis jöustus l. juulil 2011. a ning mis on pfisinud sisuliste muutusteta viimased 11 aastat. Eelnöuga ei muudeta senist keelepoliitikat, vaid viiakse see kooskölla uhiskonnaelus toimunud muudatustega ning uhiskonna ootustega, arvestades seejuures keeleseaduse täitmise järelevalves ilmsiks tulnud probleeme. Eelnöu eesmärk on aidata saavutada Eesti keele arengukava 2021-2035 eesmärke. Arvestades ilhiskonnas toimunud arenguid ning suurt survet avaliku ruumi kiirele vöörkeelestumisele, on eesti keele säilitamiseks tekkinud vajadus keeleseaduse muutmiseks. Käesolev eelnöu toetab uhtlast keelemumi korrastatust, et tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning aitab tagada, et eesti keel oleks uhiskonnas peamine suhtluskeel igas valdkonnas. 3. Eelnou sisu ja vördlev analuiis Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab keeleseaduse muudatusedja teine paragrahv sätestab uhistranspordiseaduse muudatused. Eelnöu paragrahviga l muudetakse keeleseaduse sätteid. Punktis l täpsustatakse asutuste loetelu, milles eestikeelne asjaajamine on kohustuslik. Eesti keele arengukavas 2021-2035 on öeldud, et eesti keele staatuseja maine alamvaldkonna l tugevused on eesti keele kui riigikeele staatusest tulenev kindel positsioon ning Euroopa Liidu ametliku keele eelised. Peamise kitsaskohana saab esile tuua, et uleilmne keelelise mitmekesisuse vähenemine möjutab eesti keele kasutamistja on valdkondi (nt IT, körgharidus, teadus, aga ka teenindussektor), kus eesti keele kasutamine on vähenenud nii rahvusvahelise koostöö kui ka välistööjöu suurenenud osakaalu töttu. Et tugevdada eesti keele staatust ja mainet, tuleb pidevalt jälgida keelevaldkonna öigusaktide ajakohasust, populariseerida ja soodustada eesti keele kasutamist, öppimist ja uurimist ning tähtsustada eesti keelt identiteedi kandjana.3 Kehtiva keeleseaduse §10 löige l sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nöue laieneb kariigi enamusosalusega äriuhingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusuhingule. Loetelust puudub avalik-öiguslik juriidiline isik ning väliä- voi linnavolikoguja väliä- voi linnavalitsus. Avalik-oiguslik onjuriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Nii kuuluvaa avalik-öiguslike juriidiliste isikute hulka Eesti Rahvusraamatukogu, samuti avalik-öiguslikud ulikoolid (Tartu Ulikool, Tallinna Tehnikaulikool, Tallinna Ulikool, Eesti Maaulikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) jt. Eestikeelse asjaajamise nöue puudutab enneköike ulikoole, sest rahvusvahelistumise töttu tekkinud vöörkeelne suhtlemine on levinud just seal. Teiste avalik-oiguslike juriidiliste isikute jaoks, kus illikoolidega sarnast rahvusvahelistumise möju ei ole, eestikeelse asjaajamise nöude sätestamine muudatusi kaasa ei too. Seadusemuudatus ei möjutateisi avalik-öiguslikkejuriidilisi isikuid eganende asjaajamist, sest erinevalt ulikoolidest, kus on ingliskeelse öppe- ja teadustöö ning ingliskeelsete oppekavade töttu asjaajamise vöörkeelestumise surve, teistes avalik-öiguslikes juriidilistes isikutes sellist survet ei ole täheldatud. Körgharidusseaduse kohaselt on erakörgkooli asjaajamiskeel eesti keel. Körgharidusseaduse § 30 löige 3 sätestab, et erakörgkooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakörgkoolis, kus öppekeel ei ole eesti keel, vo ib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele körval erakörgkooli öppekeelt voi mönda muud vöörkeelt. Körgharidusseadus ei reguleeri avalik-öiguslike illikoolide asjaajamiskeelt. Ka avalik-öiguslike ulikoolide tegevust reguleerivates seadustes puudub viide eestikeelse asjaajamise nöudele. Kuna seda pole ka keeleseaduses, on oht, et vöörkeelse öppetöö laienedes vöib ulikoolide asjaajamine vöörkeelestuda. Seetöttu lisatakse käesoleva seadusemuudatusega avalik- öiguslikud juriidilised isikud nende institutsioonide hulka, kus tuleb tagada eestikeelne asjaajamine. Avalik-öiguslike ulikoolide puhui toimub pidev suhtlus ka välisuliöpilastega ning öppejöududega. Nil nagu välissuhtluses (vt ka käesoleva seletuskirja p 3), vöivad ulikoolid kasutada mölemale poolele sobivat keelt, samuti on ulikoolidel öigus kasutada asjaajamisesja suhtlemises välisuliöpilastega ning öppejöududega vajadusel vöörkeelt. Loetelu täiendatakse ka kohaliku omavalitsuse organite - väliä- ja linnavolikogu ning väliä- ja linnavalitsusega (edaspidi volikogu ja valitsus). Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu ega valitsus pole kohaliku omavalitsuse asutused, siis vo ib tölgendada, et volikogu ja valitsuse asjaajamise tile ei ole vöimalik Keeleametil järelevalvet teha, sest keeleseadus ei sätesta 2 volikogule ja valitsusele eestikeelse asjaajamise nöuet. Kindlustamaks Keeleameti järelevalvepädevus volikoguja valitsuse ule, on möistlik § 10 Ig l loetelu täiendada. Punktis 2 lisatakse keeleseaduse § 10 löige 5, mille kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema äratuntavalt eestikeelsed. Äratuntavalt eestikeelne tähendab enneköike seda, et see ei ole vöörkeelne. Välissuhtluses vöib eestikeelsete körval kasutada vöörkeelseid domeeninimesid ja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime. Pöhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti keel ning keeleseaduse § 10 löige l sätestab, et riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Asutuse domeeninimi (veebiaadress) on seotud nii eesti keele staatuse kui ka asjaajamiskeelega, kuid praegu puudub keeleseaduses domeeninimeja sellega seotud e-posti aadressi domeeniosa eestikeelsuse nöue. Nii domeeninimi kui ka e-posti aadressi domeeniosa sisaldavad olulist teavet asutuse ja selle tegevusvaldkondade kohta, nt on päästeameti veebiaadress rescue.ee, keskkonnaministeeriumi veebiaadress on envir.ee, mitme riigiasutuse eri valdkondade e-posti aadressid sisaldavad vöörkeelset teavet: wintemavigation(%transpordiamet.ee, [email protected]; köik Päästeameti elektronpostiaadressid on tähistatud inglisekeelse ,,rescue.ee"-ga: https://www.rescue.ee/et/yldkontaktid. Justiitsministeerium on oma arvamuses sedastanud, et keeleseaduses sätestab § 10 löike l lause uhemötteliselt, et riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Sellele vastab sisuliselt keeleseaduse § 10 löikes sätestatu, et igauhel on öigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Nimetatud sätted on seaduse eesmärgi ja mötte möistmiseks täiesti piisavad. Viidatud normidest juhindudes ei peaks sisaldama asutuse uldiseks kasutamiseks möeldud e-posti aadress voi domeeninimi reeglina vöörkeelseid sönu. Vöörkeelse e-posti aadressi ja domeeninime kasutamine vöib viia keeleseadusest tulenevate öiguste rikkumiseni ning vaidlusteni uksikjuhtumitel. Eriti peaks nimetatud normidest juhindudes olema puhtalt eestikeelsed need asutuse e-posti aadressid ja domeeninimed, mis on möeldud kasutamiseks inimestele, kes soovivad informatsiooni saada eelistatult eesti keeles. Justiitsministeerium on seisukohal, et domeeninimede ja meiliaadresside eestikeelsuse nöude saab tuletada asjaajamiskeele paragrahvist, kuid eelnöu esitaja eelistab, et seaduses oleks see nöue selgelt kirjas. Asutuse domeeninimi ja uldjuhul sellest moodustatud e-posti aadress viitab asutuse nimele. Sate puudutab ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, mille nimi ei saa juba pöhimötteliselt olla vöörkeelne, see saab olla uksnes eestikeelne. Eestikeelse domeeninime saab tuletada eestikeelsest asutuse nimest. Sellestsamast nimest on vajadusel vöimalik moodustada ka luhendeid. Nime eestikeelsuse tuvastamisel on abiks eesti keele käsiraamat ja sönaraamatud. Eesti keele sönavara koosneb eesti keele käsiraamatu kohaselt omasönadest, vöörsönadest ja tsitaatsönadest. Muudatuse eesmärk on, et asutuse domeeninimes ega e-posti aadressis ei kasutataks vöörkeelseid sönu ehk sönu, mis on otse vöörkeelest ule vöetud (rescue, maritime security), 3 Kull aga vöivad domeeninimena kone alla tulla eesti keeles muganenud ja kasutusel olevaa vöörsönad, nagu näiteks agri (luhendatud vöörsönast agrikultuur). Oma- ja vöörsönade ning tsitaatsönade vahe on ka selles, et tsitaatsönu ehk vöörkeelseid sönu on konkreetset vöörkeelt mitteoskaval inimesel vaga raske ules kirjutada. Kui oelda inimesele telefonis ,,Palun mine veebilehele rescue.ee, voi kirjuta aadressil maritime.security(@transpordiamet.ee, vöib juhtuda, et inimene ei suuda aadressi korrektselt kirjutada. Palju väiksem vöimalus on eksida omasönade voi eesti keeles mugandunud vöörsönade kirjutamisel. Kuna domeeninime ja e-posti aadressi saab vaadelda ka osana asutuse asjaajamisest, on pöhjendatud juhtudel (nt välissuhtluses. Eesti riigiasutuse välisesinduses jms) otstarbekas kasutada voörkeelset domeeninimeja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime. KeeleS §-i 10 lisatavas löikes 5 nähakse ette, et ka asutuse ametnikuja töötaja e-postiaadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. E-posti aadress koosneb kahest osast: kasutajaosastja domeeniosast. Äratuntavalt eestikeelne peab olema domeeniosa. Isikunimesid ei tölgita ning köik (ka vene-, saksa voi inglisepärased) nimed jäävad kehtima algsel kujul. Lubatud on täpitähtede ja vöörtähtede (näiteks c, T, l, a, l jne) asendamine teiste eesti-ladina tähtedega vms korrigeeritud kujul. Punktis 3 muudetakse §13 teksti ning sätestatakse, et riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsus, avalik-öiguslik juriidiline isik, riigi enamusosalusega äriuhing, riigi asutatud sihtasutus, riigi osalusega mittetulundusuhing ning nende teenistujad vöivad kasutada oma välissuhtluses mölemale poolele sobivat keelt. Kehtiva seaduse § 13 sönastus välistab riigi enamusosalusega äriuhingu, riigi asutatud sihtasutuse ja riigi osalusega mittetulundusuhingu ja nende teenistujate öiguse kasutada oma välissuhtluses sohivat keelt, lubades seda teha vaid riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikulja töötajal. Eelnöu muudatusega on loetellu lisandunud väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsus, ning avalik-öiguslikjuriidiline isik, kellel on öigus kasutada välissuhtluses osapooltele sobivat keelt. Punktis 4 täpsustatakse pöhimötteid, kuidas lisada vöörkeelse kaubamärgi kasutamisel ettevötte tegevuskoha tähisena voi välireklaamis vöörkeelses kaubamärgis sisalduvale olulisele teabele tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta eestikeelne teave, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvöimet. Vöörkeelse kaubamärgi kasutamisel avalikus teabes tuleb kehtiva keeleseaduse § 16 löige 3 kohaselt esitada kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvöimetja kohaldamata keeleseaduse § 16 löiget 2. Nimetatud teabe vöib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Kehtiva keeleseaduse §16 löige 3 ei kirjuta ette mingeid nöudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele, seadus utleb vaid, et eestikeelse teabe voib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Nöuet, et eestikeelne tekst peaks olema selgelt nähtavja klientidele sobivas kohas, seadus ei esitä. 4 Keeleameti järelevalvepraktika näitab, et paljud ettevötjad paigutavad eestikeelse teabe sellisesse kohta, kus kliendil ei ole vöimalik seda näha, näiteks uksematile, kaupluseruumis asuvale körvalisele riiulile, kaupluse välisseina alaosasse, kus selle märkamiseks peab kukitama. Tihti on eestikeelne tekst nii väike, et seda on voimatu märgata. Kuna seadus ei sea noudeid eestikeelse tölke paigutusele ega vaadeldavusele, on ka selliste juhtumite puhui eestikeelse teabe esitamise nöue täidetud. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et vöörkeelsetes kaubamärkides sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta peab olema esitletud ka eesti keeles ning tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas. Ettevötted, kelle kaubamärgis sisaldub tegevusalale viitav vöörkeelne sona, ei pea eestikeelset tegevusvaldkonna nimetust lisama oma kaubamärgi juurde (hoone fassaadile). Näiteks kaubamärgi ,,barbershop"' puhui, tuleb kliendile vaadeldavasse kohta paigutada teave, millist teenust konkreetselt osutatakse. Teenuse kirjeldus on kindlasti vajalik, kuna otsetölge ei anna teenuse kohta infot. Sate utleb, et eestikeelne tekst peab olema eelköige tegevuskoha sissepääsu juures, kuna see on iiks nähtavamaid kohti ettevöttesse sisenemisel. Samas peab tekst ise olema ka eksponeeritud selliselt, et tagaks kliendile sama selgelt nähtavuse kui vöörkeelse teksti puhui, sest teksti nähtavus avalikus ruumis söltub paljudest asjaoludest. Kui sissepääsu juures ei ole vöimalik eestikeelset teksti eksponeerida, tuleb leida muu koht, kus tekst oleks erilist pingutust nöudmata kliendile nähtav voi tema vaateväljas, kui sisenetakse ettevöttesse. Eelnöu ei sätesta identsuse nöuet, seega ei pea eestikeelne tekst olema kaubamärgiga sarnases stiilis ega sama suur. Eelnöu esitaja märgib, et muudatusettepanek ei puuduta pankade nimede tölkimist, sest krediidiasutuse seaduse §12 löige 2 lubab kasutada krediidiasutuse nimes nii söna pank kui ka selle tuletisi ja vöörkeelseid vasteid. Punktis 5 lisatakse keeleseaduse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi (ehk paragrahvi 16) audioreklaami keelt reguleeriv sate, mis utleb, et avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust. Avalikus kohas edastatava audioreklaami defineerimisel tuleb lähtuda enneköike reklaamiseadusest. Reklaamiseaduse § 21g l p3 sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes uldtajutaval kujul, tasu eest voi tasuta, teenuse osutamise voi kauba mutigi suurendamise, urituse edendamise voi isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Avalik koht on reklaamiseaduse möttes territoorium, ehitis voi selle osa, mis on avatud uldiseks kasutamiseks voi mis on tegelikult uldkasutatav, voi uhistranspordivahend. Nii on audioreklaam avalikus kohas, naiteks kaubanduskeskuses, bussi- voi raudteejaamas, aga ka linnaväljakul (näiteksjöululaadal) kölav kuuldav reklaam. Söna ,,audio" tähendab, et tegemist on kuuldelise ehk helireklaamiga. See erineb audiovisuaalsest, mis on uhtaegu kuuldavja nahtav. 5  Kehtivat keeleseadust hakati väljä töötama 2009. aastal, see jöustus l. juulil 2011. aastal. Vörreldes enam kui kumne aasta taguse aj aga, on kaubanduse ja teeninduse vallas toimunud olulised muudatused ning uha enam on kauplused ja teenindusasutused koondunud suurtesse kaubanduskeskustesse, kus viibib pidevalt suur hulk inimesi. Seetöttu kasutatakse klientideni jöudmiseks varasemast tunduvalt enam audiorekl aarni, mille keelekasutust aga keeleseadus ei reguleeri. Reklaamikeele regulatsioon on keeleseaduse §-s 16, mille löige l sätestab: avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevötte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Okski neist ei reguleeri avalikkusele suunatud audio- ehk helireklaami. Keeleseaduse §-s 18 on sate, mis reguleerib vöörkeelse audiovisuaalse teose tölkimist, kuid audioreklaam ei ole vöörkeelne audiovisuaalne (ehk kujutised koos helidega) teos. Viimaste ali peetakse silmas enneköike televisioonis näidatavaid ja kinos linastuvaid saateid ja filme, millele on vöimalik lisada eestikeelsed subtiitrid, pealeloetud tekst voi viipekeelne tölge. Audioreklaami puhui ei tule ukski neist kone alla. Seni on keeleamet järelevalves lähtunud § 16 löikes l sätestatud reklaami keele iildpöhimötetest: kui audioreklaam on eestikeelne ja sellele järgneb vöörkeelne reklaam, on eestikeelsuse nöue täidetud. Ametile laekunud kaebustest vöibjäreldada, et kaubanduskeskuses viibides jääb tihti mulje, et eestikeelset reklaami polegi. Seda näiteks juhul, kui inimene viibib keskuses luhikest aega, mille jooksul kuuleb ta ainult vöörkeelset reklaami, sest vöörkeelse reklaami plokid on pikad, järjest kölavad vöörkeelsed reklaamia, mille eestikeelset tölget klient keskuses viibides ei kuule. Tallinna suuremate kaubanduskeskuste allahindluskampaaniate ajal vöib eestikeelsele reklaamile lisaks kölada nii venekeelne kui ka ingliskeelne reklaam ning nii jääb eestikeelse audioreklaami osakaaluks vaid kolmandik kogu reklaamist. Laekunud kaebused annavad tunnistust, et audioreklaamiga seonduv vajab keeleseaduses täpsemat reguleerimist. Nil lisatakse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi 16 löige 6, mille kohaselt on avalikus kohas edastatav audioreklaam eestikeelne. Kuna Eestis elavatest ja viibivatest isikutest hinnanguliselt 20 protsenti ei pmugi eesti keelest aru saada, on möistlik isikute teavitamise huvides vöimaldada esitada osa audioreklaamist vöörkeeles. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami avaldamise osakaal ei tohi uletada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Vöörkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust. Muudatusettepaneku mote ei ole, et vöörkeelne teavitus peab olema luhem voi vähem uksikasjalik kui eestikeelne. Selle eesmärk on, et eestikeelset reklaami kölaks rohkem kui vöörkeelset. Muudatuse kohaselt vöib audioreklaami edastada selliselt, et neljä eestikeelse reklaamiploki kohta kölab uks vöörkeelne reklaamiplokk, mis on eestikeelse reklaami tölge. Venekeelses meedias (raadio, venekeelsed ajakirjandusväljaanded, sotsiaalmeedia), ei ole reklaamikeele piiranguid ja seal saab sihtgruppe teavitada nende keeles ja ilma kohustuseta neid eesti keelde tölkida. 6 Punktis 6 muudetakse keeleseaduse § 23 löiget 2 ning lisatakse loetellu, kellele kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nöue, ka platvormitööd tegev isik, kes vahetult suhtleb tarbijaga. Eelnöu sätestab möiste ,,platvormitööd tegev isik", mida Eesti öigusaktides ei ole varem kasutatud. Euroopa ParlamendijaNöukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste uhtset turguja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EU (digiteenuste määrus) hölmab ELis platvormitöö tegijaid ning esitab platvormitööga seotud moisted: - Digitaalne tööplatvorm (edaspidi ka platvorm) on direktiivi eelnöu kohaselt fuusiline voi juriidiline isik, kes osutab äriteenust, mis vastab köigilejärgmistele nöuetele: (a) seda pakutakse vahemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, naiteks veebisaidi voi mobiilirakenduse kaudu; (b) seda pakutakse teenusesaaja taotlusel; (c) see hölmab vajaliku ja olulise komponendina uksikisikute tehtävä töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis voi konkreetses asukohas. Digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hölma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine voi jagamine. Samuti piirdub see määratlus selliste teenuste osutajatega, mille puhui uksikisiku tehtävä töö (nt inimeste voi kaupade veo) korraldamine ei ole uksnes vähemtähtis ja toetav komponent, vaid vajalikja oluline osa. Näiteks ei lähe Airbnb platvormid, mis tegelevad majutuse rentimise korraldamisega, tööplatvormide alla, vaatamata sellele, et nendes vöib esineda ka töö tegemise korraldamise komponente (nt ruumide koristamme). Platvormitöö on too, mida korraldatakse digitaalse tööplatvonni kaudu ja mida teeb liidus uksikisik digitaalse tööplatvormi ja uksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe uksikisikuja teenusesaaja vahel. Platvormitööd tegev isik (edaspidi ka platvormitöö tegija) on uksikisik, kes teeb platvormitööd, olenemata sellest, millisena on asjaomased pooled kindlaks määranud selle isikuja digitaalse tööplatvormi lepingulise suhte. Nii holmab platvormitöö tegija möiste ka platvormitöötajat kui töölepingu alusel tööd tegevat isikut. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kellel on tööleping voi töösuhe liikmesriigis kehtivate öigusaktide, kollektiivlepingute voi tavade tähenduses, vöttes arvesse Euroapa Kohtu praktikat. Eesti on 17.02.2022. a esitanud direktiivi eelnöu kohta oma seisukoha dokumendis ,,Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta - c0M(2021) 762".Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohtaan öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud möisteid. Kull aga on platvormitöötaja möiste puhui lähtutud varasemates ELi direktiivides toodud töötaja möiste sisustamise pöhimötetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. 7 Kehtiva ELI öiguse järgi on töötaja möiste kiill liikmesriikide määratleda, kuid riikide kaalutlusöigus ei ole kohtupraktika töttu piiramatu. Nii ei saa ELi öigusaktide ulevötmisel jätta kohaldamisalast väljä töötavaid isikuid ainuuksi pöhjusel, et riigisiseses öiguses ei loeta neid töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötaja tingimustele.1 Tulenevalt eelnevast kasutab ka eelnöu koostaja platvormitöö direktiivi eelnöus esitatud möistet ,,platvormitööd tegev isik", kuna Vabariigi Valitsus on asunud seisukohale, et uut kontseptsiooni ei hakata looma. ELi aktide ulevötmisel tuleb vajadusel keeleseaduses vastavaid möisteid korrigeerida, kui Eesti vötab kasutusele uued moisted voi otsustab sisustada erinevalt. Keeleseaduse jöustumisel 2011. aastal ei olnud digitaalsete tööplatvormide kaudu osutatavad teenused Eestis veel aktuaalsed, kuid viimastel aastatel on nende osutamine plahvatuslikult kasvanud. Teenuste turul tegutsevad tuhanded platvormi vahenduse tööd tegevaid isikuid, kelle hulgas on arvukalt eesti keelt mitteoskajaid. Digitaalsete platvormide vahendatav töö vöib olla fuusilises keskkonnas tehtav, näiteks söidujagamine, koristustöö ja isikuhooldus kui ka veebipöhine, näiteks tarkvara arendus, raamatupidamine jne. Too sisu poolest vöib eristada väheseid voi spetsialiseemnud oskuseid eeldavaid töid. Enim tuntud platvormitöö tuubid on söidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Tarbijaga vahetut suhtlust nöuab pigem kohapöhine platvormitöö, enneköike söidujagamisteenus, kullerteenus, isikuhooldusteenus ning teenused isikute kodudes. Platvormitöö uuringu kohaselt teeb iganädalaselt platvormitööd 7,0% (esindusliku valimiga kusitlusele vastanutest), mis tööealise elanikkonna (vanuses 18-64) arvule laiendades on ligikaudu 56 000 inimest.2 Uuringu tulemused näitasid, et platvormitöö mustritest nähtub suvenev segregatsioon tööturul. Keskmine regulaarne (igal nädalal vähemalt korra) platvormitöötaja on pigem mees, pigem nooremaealine, elab pigem Pohja- voi Kirde-Eestis ning pigem vene keelt könelev. Venekeelsete vastajate seas on just fuusiliste platvormide kaudu vahendatavate teenuste osutamise tase körgem (venekeelsele ankeedile vastanutest 9,5% osutab vähemalt kord aastas söidujagamisteenust ja 11,7% osutab vähemalt kord aastas kulleriteenust. Eestikeelsele ankeedile vastanute vastav osakaal oli 4,1% ja 6,5%).3 Uuringu tulemustest on selgunud, et kui 2018. aastal pakkus söidujagamisteenust iganädalaselt 11,4% platvormitöötajatest, siis 2021. aasta kevadel juba 19%. On vöimalik, et enne koroonakriisi algust oli söidujagamise osakaal veelgi suurem. Kulleriteenust osutas 2021. aastal ligikaudu veerand ehk 26,5% platvormitöötajatest. Kulleriteenuse osutamise näitajat ei saa 2018. aasta tulemusega muutunud kusitlusmeetodi töttu vörrelda. Kusitluse valimisse sattusid vaid eesti ja vene keelt könelevad inimesed - on ' Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta; Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse ,,Seisukohad Euroopa Parlamendija nöukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta" juurde - c0M(2021) 762, lk 3, kättesaadav: https://www.riigikQgy.,ee/tegevus/dokumendireeister/dokument/7121b07e-b843-4921-b306-072f9a5c4fce. 2 Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Kusitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. https://www.riieikoeu.ee/wDcms/wp-content/UDloads/2021/06/2021 olatvormitoo uuring.odf 3 Samas; lk 6. 8 töenäoline, et ajutiselt Eestis viibivate kulleritööd tegevate inimeste töttu on kulleritöö osakaal kogu platvormitöös oluliselt suurem. Keeleametile laekunud kaebused annavad tunnistust sellest, et digiplatvorm, mis vahendab teavet kauba voi teenuse tellija ning pakkuja vahel (ehk individuaalne transporditeenus voi kullerteenus), ei aita alati leida lahendust teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulleri voi taksojuhi vahel teenusega seotud amsaamatustele, olgu siis tegemist öige sihtkoha leidmise, aadressi voi keilaaja täpsustamise voi möne muu teenusega seotud asjaoluga. Keeleamet saab 40-50 teadet eesti keelt mitteoskavate kullerite kohta aastas. Ettevötetest on nimetatud Bolt, Wolt, Supersa, DPD ning Vip Shop. Kaebusi ei esitata ainult vene keelt könelevate isikute kohta, vaid tihti on probleem laiem, sest kullerid ei oska peale oma emakeele uhtegi levinumat vöörkeelt. Keeleametil ei ole alust menetlusi algatada, sest keeleoskusnöudeid ei ole kulleritele kehtestatud.Taksofirmadest on keeleoskamatu taksojuhi kohta tulnud teateid Forus Takso OU, Bolt Services EE OU, Manejar OU, Krooni Takso OU, BAMY Eesti OU, OU Freya Investment, MultiTaxi OU, Söprade Takso OU, Ida Takso OU, Narva Takso OU, Seti Takso OU, Soodne Taksa OU, Amigo Takso OU, Reval Takso OU kohta, samuti Yandex Takso OU, kes Eestis enam selle nime ali ei tegutse. Ka keeleoskamatute taksojuhtide kohta esitatud teadete hulk on praegu sarnane kulleritele, kuid siis, kui uhistranspordiseaduse nöue kaotati, oli neid märksa rohkem, nt 2016. aastal tehti ettekirjutus 211 taksojuhile. Menetlusse on vöetud kaebused juhul, kui klient suudab esitada kontrollimiseks vajalikud andmed: taksojuhi nimi ja söiduki number. Tihti ei ole kliendil neid andmeid ning menetlust ei ole vöimalik alustada. Tulenevalt eelnevast, on keeleoskuse nöude kehtestamine platvormitöö tegijale keeleseaduse §-s 23 lg 2 avalikes huvides pöhjendatud, et olenemata isiku lepingulisest suhtest oleks vöimalik kaitsta tarbijate huve. Keelenöude taseme kehtestamiseks on vajalik lähtuda konkreetse töökoha tööulesannetest. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" § 3 sätestab A-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sättes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nöutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused voi tööulesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tuupdokumentide koostamise voi plankide täitmisega. Määmse § 6 p 3 järgi nöutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on köige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööulesannete kirjeldusele. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuseja kasutamise nöuded" § 7 p 10 utleb, et vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust nöutaksejärgmistelt isikutelt: uhissöidukitejuhid (v.a laevadeja öhusöidukite ning veduri- ja rongijuhid). Platvormi tööd tegevad isikud, kes osutavad teenust digitaalse tööplatvormi vahendusel taksoteenust ehk individuaalset transporditeenust, on uhissöidukitejuhid uhistranspordiseaduse 4Samas;lkll. 9 § 7 tähenduses ning ilma teenindajakaarti omamata ei ole ka platvormitöö tegijal öigust taksoteenust osutada, olenemata tema töölepingulisest voi völaöiguslikust suhtest platvormiga. Järgnevalt analuusitakse, kas platvormitöö tegija osutab infouhiskonna teenust ning kas lasub kohustus teavitada Euroopa Komisjoni. Infouhiskonna teenuse seaduse § 31 löike l kohaselt tuleb Euroapa Komisjoni teavitada ettevalmistatavast öigusaktist, mis sisaldab infouhiskonna teenusele kehtestatavat nöuet. Infouhiskonna teenuse seaduse § 2 punkti l kohaselt on infoiihiskonna teenus, mida osutatakse majandus- voi kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhui andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks möeldud elektrooailiste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi uheaegselt samas kohas. Infouhiskonna teenus peab olema täielikult ale kantud, edastatudja vastu vöetud elektrooniliste sidevahendite abil. Eelnöu esitaja soovib kehtestada eesti keele oskuse nöude platvormitöö tegijale, kes suhtleb vahetult tarbijaga. Eelnevast tulenevalt peab hindama, kas takso- voi kullerteenus on täielikult ule kantud, edastatudja vastu vöetud elektroonilise sidevahendi abil. Platvormitöö tegija osutab teenust fuusiliselt, pärast seda, kui on sidevahendite abil tellimuse saanud. Digiplatvormi abil osutatud vahendusteenus erineb transpordi- voi kullerteenusest, mis on fuusiline toiming, millega viiakse kas siis isik voi kaup uhest kohast teise. Eelnöu esitaja on seisukohal, et platvormitöö tegija ei ole infouhiskonna teenuse osutaja ning viitab Euroapa Kohtu otsusele C-434/15; Asociaciön Profesional Elite Taxi versus Uber Systems SpainSL. Hispaania kohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks muu hulgas järgmises kusimuses: Kuidas kvalifitseerida Uberi teenuseid, kas ,,transporditeenus", »elektrooniline vahendus" voi ,,infouhiskonnateenus"? Euroopa kohus jöudis otsuse punktides 35 ja 36 järeldusele, et: vahendusteenus, mis vöimaldab edastada nutitelefoni rakenduse abil transporditeenuse broneerimise andmeid reisija ja oma autot kasutades transporditeenust osutava mittekutselisejuhi vahel, vastab pöhimötteliselt kriteeriumidele, mille pöhjal saaks selle kvalifitseerida ,,infouhiskonna teenuseks" direktiivi 98/34 artikli l punkti 2 - millele viitab direktiivi 2000/31 artikli 2 punkt a - tähenduses. Selline vahendusteenus vastab direktiivi 98/34 könealuses sättes toodud määratlusele ,,köik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused". individuaalne linnatransporditeenus nagu taksoteenus tuleb seevastu kvalifitseerida ,,transpordi valdkonna teenuseks" direktiivi 2006/123 artikli 2 löike 2 punkti d - koostoimes direktiivi pöhjendusega 21. 10 Seega platvormitöö tegija ei osuta infouhiskonna teenust, vaid individuaalset transporditeenust voi kullerteenust. Eelnöu puhui ei ole tegemist öigusaktiga, mis sisaldab infouhiskonna teenusele kehtestatavat nöuet ning teavitamiskohustus puudub. Kutseala repuleeriva öieusnormi vastuvötmisele eelnev Droportsionaalsuse kontroU Individuaalse transporditeenuse osutaja ftaksoteenuse osutaja) Euroapa Parlamentja nöukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu voi nendel tegutsemist piiravate uute öigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Uhistranspordiseaduse § 2 sätestab, et uhistransport on tasuline söitjatevedu, mida teostatakse eelköige liiniveojuhuveo voi taksoveo korras, ning tasuline söidukija selle haagise vedulaeva- ,väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse uhistransporditeenust. Eesti keele oskuse nöuded on taksojuhile, kui uhissöiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase noudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuiisilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" kehtestanud uhissöiduki juhtidele B l taseme keeleoskuse nöue. Ohistranspordiseaduse § 3 löige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses söitjate vedu tellija soovitud sihtkohta voi söitjale tellitud kohta järele söitmine, samuti taksopeatuses voi söitjaga kokkulepitud kohas söitja ootamine. Taksoveoks ei loeta söitjate vedu söiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Söidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on uhissöiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nöue ka isikule, kes osutab teenust söidujagamise platvormi kaudu (ehk äpitaksojuht). Hoolimata kehtivatest eesti keele nöuetestja uhiskondlikust ootusest, et uhistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, tegutseb taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nöuetele. Keelesoksuse nöude kehtestamisega seaduse tasandil on vöimalik lubada uhistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nöuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninöuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab köik pöhiöiguste seisukohalt olulised kusimused otsustama ise5, sealhulgas peavad seaduses sisalduma pöhiöiguste riive raamia. Pöhiseaduse § 29 löikes l on sätestatud oluline majanduslik pöhiöigus: inimese öigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Oigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hölmab isiku öigust, et riik ei sekkuks pöhjendamatult tegevusala, elukutseja töökoha vaba valiku öigusesse. Samas ei ole inimese öigus valida endale elukutse, tegevusalaja too siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga 5 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24. 11 pöhiöigusega. Seega vöib seadusandjapöhjendatudjuhtudel piirata inimese valikuöigust. Vahel on seadusandja teiste isikute oiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud pöhiseaduse § 29 löikes l toodud öigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed6. Che suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus-ja kogemusnöuded teatud elukutsetele voi töökohtadele, tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide voi klientide ohutuse ja heaolu . Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keeleja kultunri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldaval taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. b. Taksojuhi poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda ja saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööulesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvalifikatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija öigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nöue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalikja möödukas. Kullerteenuse osutaja Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane uksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. 6PS§ 11; RKP JKo 27.03.2012. 3-4-1-1-12. 7 Pöhiseaduse kommentaaria, § 29 p-d l, 2 ja 9. 12  a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse §31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav kullerteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab osa tema teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. b. Kullerteenuse poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda ja saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 Ig 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööulesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" § 3 sätestab A- tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sättes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nöutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused voi tööulesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tuupdokumentide koostamise voi plankide täitmisega. Määruse § 6 p 3 järgi nöutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on köige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööulesannete kirjeldusele. Seega on kvalifikatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija öigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et kullerteenuse osutajale esitatavad eesti keele oskuse nöuded vähemalt madalamal tasemel on proportsionaalsed, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik j a möödukas. Riigi poolt on loodud vajalikud meetmed, abistamaks erineva keeleoskuse tasemega isikutel omandada riigikeelt. Nil kullerite kui ka taksojuhtidena töötavad isikud saavaa tasuta eesti keele öpingutega alustada juba tänä riigi poolt loodud algtaseme ja edasijöudnute e-kursustel Keeleklikkja Keeletee (www.keeletee.ee). Vörreldes aasta algusega on kursustele lisandunud ule 16 000 uue oppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samuti on Haridus- ja Teadusministeeriumulikoolidega halduslepingute raames kokku leppinud välisuliöpilastele eesti keele öppe pakkumise mahu suurendamise (6EAP), et toetada nende seas eesti keele omandamist. Samuti pakub tasuta eesti keele öpet Integratsiooni Sihtasutus, kes koos selle koosseisus tegutsevate eesti keele majadega pakub aastas keskmiselt 5000 öppekohta tasuta eesti keele kursustel ning mitmekesiseid vöimalusi suhtluskeele harjutamiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks iganädalaste haaravate tegevuste kaudu. 13 Eraturul tegutseb ale 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud söjapögenike eesti keele öppeks tellinud 10 000 öppekohta. Just sotsiaalseid riske arvestades ongi riik keeleöppe vöimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et öpe saaks olla paindlik, arvestaks vöimalikult paljude öppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist töötuml ning ilhiskonnas laiemalt. Punktis 7 nähakse paragrahvi 23 löike 4 muudatusega ette, et ametniku, töötajaja fuusilisest isikust ettevötja ning vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegija (edaspidi platvormitöö tegija) keele oskuseja kasutamise nöuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus kehtestab keele oskuse ja kasutamise nöude platvormitöö tegijale, kelle töökohustuste hulka kuulub tarbijatega vahetu suhtlemine. Keele oskuse ja kasutamise nöue kehtestatakse avalikke huve kaaludes. Punktis 8 täiendatakse keeleseaduse paragrahvi 23 löikega 4 ning sätestatakse vastav volitusnorm. Kehtivas seaduses on volitusnorm sätestatud paragrahvi 23 löike 4 teises lauses. Tulenevalt HÖNTE nöudest esitada volitusnorm uhelauselises löikes, nähakse volitusnormi täpsustav satte ettejärgnevas löikes. Keeleseaduse § 23 löikega 41 delegeeritakse Vabariigi Valitsusele paragrahvis 23 löikes l ja 2 nimetatud isikute keeleoskuse noutava tasemeja kasutamise nöuete kehtestamine. Keeletasemeja kasutamise nöuete kehtestamine kujutab endast isiku pöhiöiguste (öigus vabale eneseteostusele, öigus valida endale tegevusala) riivet. Pöhiseaduse § 3 löike l esimese lause kohaselt vöib riigivöimu teostada uksnes pöhiseaduse ja sellega kooskölas olevate seaduste alusel. Riigivöimu teostamisena tuleb moista ka keeleoskustasemete ja kasutamise nöuete kehtestamist. See tähendab, et pöhiseadusest tulenevalt, tuleb nöuded kehtestada seaduses. Riigikohtu senist praktikat arvestades ei saa välistada keeleoskusnöuete kehtestamist ka madalama astme öigusaktiga seaduse alusel (Pöhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 3-4-1-1-98 p V) Pöhiseaduse preambula kohaselt on riigi uheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kuituun säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuseja kultuuri olemuslik komponent. Pöhiseaduse §-ga 52 lg l on määratud kindlaks, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Pöhiseaduse § 51 lg l alusel on igauhel öigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Keeleseaduse § 23 löike l kohaselt peavad ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-öiguslikujuriidilise isikuja selle asutuse töötaja, avalik-öigusliku juriidilise isiku liikme, notari, kohtutäituri, vandetölgi ja nende buroo töötaja oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste voi tööulesannete täitmiseks. 14 Pöhiseaduse § 14 sätestab pöhiöiguste adressaadid, ehk need, kes on kohustatud tagama pöhiöigusi. Pöhiöiguste adressaadina on loetletud riigiasutusedja kohalikud omavalitsused kuid pöhiöiguste adressaatideks loetakse ka köik teised asutusedja organid, kelle kohustus on tagada pöhiöigusi. Seega seadusandja on kehtestanud asutuste ja organite (pöhiöiguste adressaatide) teenistujatele eesti keele valdamise uldise nöude ning volitab Vabariigi Valitsusttäpsustama noutavat taset, lähtudes töö iseloomustja töö- voi ametikoha keelekasutusolukorrast. Keeleseaduse paragrahvi 23 löike 2 kohaselt kehtestatakse eesti keele oskuse nöuded äriuhingu, mittetulundusuhinguja sihtasutuse töötajale ning ftiusilisest isikust ettevötjalejatematöötajale, vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusuhingu juhatuse liikmele kui see on öigustatud avalikes huvides ning lähtudes too iseloomustja too- voi ametikoha keelekasutusolukorrast. Nimetatud paragrahvi osas ei ole seadusandja ette näinud eesti keele valdamise uldist nöuet nagu seda on paragrahvi 23 löike l puhui kuid Uldkogu on asunud seisukohale, et vähem intensiivseid piiranguid vöib täitevvöim kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel ka määrusega (Riigikohtu uldkogu otsus asjas nr 4-4-1-8- 09, p 160). Keeleseaduse delegatsiooninormi sisu ,,Vabariigi Valitsus täpsustab noutavat taset, lähtudes too iseloomustja too- voi ametikoha keelekasutusolukorrast" on korrektne, sest selle formuleeringuga seotakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad keeleoskuse nöuded tasemega, mis on tööalaseks suhtlemiseks vajalik. Vabariigi Valitsusele antud delegatsiooninormis on antud määrusandliku volituse selge eesmärk, sisujaulatus. Volitusnormi, sisulisi täiendusi ei tehta, kuid paragrahvi 23 löike 2 muudatusega reguleerib Vabariigi Valitsus nende platvormitöö tegijate keelenöudeid, kelle tööulesaiinete hulka kuulub vahetu suhtlemine tarbijatega. Punktis 9 täpsustatakse asutusteja isikute loetelu, kellele on keeleametil öigus teha ettepanek löpetada tööleping voi vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui isik ei oska eesti keelt nöutaval tasemel, voi kellele on ametil öigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Seni keeleseaduse § 31 löikes 2 kasutusel olnud möiste tööandja asendatakse öigusselguse huvides seni keeleseaduse § 3 l löikes 4 kasutatud möistetega riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse asutuse hallatav asutus, ärifihing, mittetulundusuhing ja sihtasutus. Lisaks avalikule teenistujale ning töölepingu alusel töötavale töötajale on keeleametil öigus teha keeleoskusnöude rikkumise puhui ettepanek lepingu löpetamiseks, kui isik teeb tööd völaöigusliku lepingu alusel. Lepingu löpetamise ettepanek ei ole ettekirjutus, see ei pane kohustust lepingu löpetamiseks. Tööandja voi lepingu teine pool vöib seda teha, kuid soovi korral on vöimalik olukordlahendada selliselt, et näiteks seni isikutele saadetisi otse kätte toimetanud kulleri too korraldatakse umber jatatoimetab edaspidi saadetisi kontakti vabalt, näiteks pakiautomaadist pakiautomaati, ega pea kliendiga otse suhtlema. 15 Samast praktikat on kasutatud paljudes teenindusettevötetes, kus eesti keele oskuseta teenindaja too korraldatakse umber nil, et isikutega suhtlemine ei kuulu enam tema tööulesannete hulka ning ta tegeleb kas kauba paigutamise voi muude ulesannetega, mis ei eelda isikutega suhtlemist. Keeleseaduse §31 punkti 3 lisatakse nöuetele mittevastavale töötajaleja avalikule teenistujale, keda ametil on vöimalik saata tasemeeksamile, ka platvormitöö tegija. Keeleseaduse §31 punktis 4 lisatakse isikute hulka, kellele keeleametil on öigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, ka platvormitöö tegija. Muudatuste eesmärk on tagada, et ka platvormitöö tegija, kes peab tööulesannete täitmiseks isikutega suhtlema, oskaks eesti keelt tööulesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Nii ei piira keeleoskusnöude rakendamist lepingu tuup, mille alusel isik teenuseid pakub, vaid tema konkreetsed tööulesandes ning see, kas ta suhtleb isikutega tööalaselt voi ei subtle. Punktiga 10 täiendatakse seaduse paragrahvi 39 löigetega 3-5, milles nähakse ette säte, et § 10 löikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nöuet rakendatakse 2025. aasta 31. detsembrist ning paragrahvi 16 löikes 3 - kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nöuete rakendamine. Alates l. jaanuarist 2024. a rakendatakse nöuet, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena voi välireklaamis tuleb kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Kusjuures eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui vöörkeelne tekst ning see peab paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas. Samuti täiendatakse seaduse paragrahvi 39 löikega 5, milles nähakse ette säte § 16 löikes 6 - avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nöuete rakendamine. Alates l. juulist 2023. a rakendatakse nöuet, et avalikkusele suunatud audioreklaam peab olema eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda tölge vöörkeelde, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Eelnöu paragrahviga § 2 täiendatakse uhistranspordiseaduse sätteid. Punktis l täiendatakse §57 löiget l punktiga l ning sätestatakse, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ja omaja peab oskama eesti keelt vähemalt Bl-tasemel. Muudatusega esitatakse seadusesse enne 2016. a marts! kehtinud satte sönastus. 2015. aastal jöustunud uhistranspordiseadus sätestas, et taksojuhi teenindajakaardi taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt tasemel B l. See tähendas, et teenindajakaardi väljastaja ehk kohalik omavalitsus voi muu volitatud asutus pidi veenduma, et teenindajakaardi taotleja oskab eesti keelt, taotleja aga pidi esitama keeletunnistuse. 2016. aastal tuhistati see nöue pöhjendusega, et tegemist on topeltregulatsiooniga, kuna taksojuhtide keelenöue on juba kehtestatud keeleseaduse alusel valitsuse määrusega. Seadusemuudatusest on möödunud viis aastat ning kahjuks tuleb tödeda, et muudatus ei ole ennast öigustanud, kuna taksoteenust osutavad ule tuhande ebapiisava keeleoskusega juhi. Pelgalt järelevalve raames teostatav kontroll ei ole osutunud töhusaks meetmeks taksojuhtide keelenöude tagamisel. Taksojuhtide keelenöude tuhistamine uhistranspordiseaduses on kahjuks viinud olukorrani, et teenindajakaardi väljastajal ei ole enam 16 vöimalik teenindajakaardi väljastamisel taksojuhikandidaatide keeleoskuses veenduda. Nii saavaa teenindajakaardi köik soovijad söltumata sellest, kas nad oskavad eesti keelt voi ei. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas vastutab taksoteenusega seonduva eest Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kes saab sarnaselt Keeleametiga pidevalt kaebusi taksojuhtide kohta, kes ei oska sönagi eesti keelt. Mitmel korral on kaebajad märkinud, et taksojuht ei ole suutnud suhelda ka muudes meie piirkonnas levinud rahvusvahelise suhtlemise keeltes nagu inglise voi vene keel. Nii ei ole taksoteenuse eest vastutaval asutusel vöimalik juhtide keeleoskuses veenduda, Keeleamet saab aga sekkuda alles siis, kui laekub kaebus keeleoskamatu taksojuhi kohta. Amet alustab kaebuse alusel järelevalvemenetlustja teeb keeleoskamatule juhile ettekirjutuse, kuid keeleseaduse kohaselt tuleb isikule anda piisavalt aega eesti keele öppimiseks. Motiveeritud oppija jöuab Bl-tasemeni umbes uhe aastaga, kuid senikaua pakub ta teenust, ja siin söltub juba kliendi vöörkeelteoskusest, kas tai önnestub jouda soovitud sihtkohta. See on vastuolus pöhiseaduse aluspöhimötete ning keeleseadusega. Ametile laekunud kaebustest nähtub, et paljud infouhiskonna teenuse vahendusel individuaalset transporditeenust pakkuvad taksod (nn äpitaksod) ei suuda tagada tarbija keeleöigusi. On vöimalik, et taksojuhi keelenöude tuhistamisel uhistranspordiseaduses eeldati, et taksoteenuse pakkumisel infouhiskonnateenuse vahendusel asendavad teenindajat kliendiga suhtlemisel tehisintellekti vöimalusi kasutavad digiseadmed. Kahjuks ei ole infouhiskonna teenuse seaduse § 2 Ig l nimetatud elektroonilised sidevahendid arenenud sellisele tasemele, et teenuse kvaliteet oleks vörreldav inimese poolt pakutud teenuse kvaliteediga. Tutvumisel eri riikides taksojuhtide suhtes kehtestatud nöuetega ilmneb, et keeleseaduse alusel antud öigusaktiga (valitsuse määrusega) on riigikeele oskuse nöue kehtestatud Eestis, Lätis ja Leedus. Mitmes teises riigis on keeleoskusnöue esitatud taksoveolubade väljaandmist reguleerivas öigusaktis, nt Inglismaal (Bl-taseme nöue), Taanis, Soomes (Soomes tuleb sooritada taksojuhi eksam, mis toimub soome voi rootsi keeles, teenuse pakkumiseks vajaliku keeleoskuse peab tagama taksoettevötja), Tsehhi Vabariigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Luksemburgis (vähemalt uhe ametliku keele oskuse nöue), Maltal (inglise voi malta keele oskuse nöue). Mitmes riigis nöutakse peale riigikeele ka uhe vöorkeele (uldjuhul inglise) oskust vähemalt algtasemel (Kreeka, Bulgaaria). Brusselis nöutakse taksojuhilt peale prantsuse keele ka hollandi ja inglise keele oskust algtasemel. Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas Norras nöutakse taksojuhtidelt norra keele oskust tasemel B l voi B2, viimast peavad paljud taksojuhid liiga körgeks, on vöimalik, et sellest loobutakse ning keelenöudeks jääb B l, nagu see on ka Eestis. Kutseala reeuleeriva öigusnormi vastuvötmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll Ulalkirjeldatud eelnöu paragrahv on seotud Euroopa Parlamendi ja nöiikogu direktiiviga 2005/36/EU kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EU), mis reguleerib liidu öigust kutsealade valdkonnas. Euroopa Parlamentja nöukogu vöttis 28. juunil 2018 vastu direktiivi - (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate öigusnormide vastuvötmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate öigusnormide vastuvötmist voi muutmist. Euroopa Parlamentja nöukogu direktiivi 2018/958 aluset tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu voi nendel tegutsemist piiravate uute öigusnormide kehtestamist hinnata nende 17  proportsionaalsust. Uhistranspordiseaduse § 2 sätestab, et uhistransport on tasuline söitjatevedu, mida teostatakse eelköige liiniveo, juhuveo voi taksoveo korras, ning tasuline söiduki ja selle haagise vedu laeva- , väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse uhistransporditeenust. Eesti keele oskuse nöuded on taksojuhile, kui uhissöiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase noudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded" kehtestanud uhissöiduki juhtidele B l taseme keeleoskuse nöue. Uhistranspordiseaduse § 3 löige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses söitjate vedu tellija soovitud sihtkohta voi söitjale tellitud kohta järele söitmine, samuti taksopeatuses voi söitjaga kokkulepitud kohas söitja ootamine. Taksoveoks ei loeta söitjate vedu söiduautoga, kui veo teostaj a teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil j a kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Söidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on uhissöiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nöue ka isikule, kes osutab teenust söidujagamise platvormi kaudu (ehk äpitakso juht). 18 Hoolimata kehtivatest eesti keele nöuetestja uhiskondlikust ootusest, et uhistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, töötab taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nöuetele. Keelesoksuse nöude kehtestamisega seaduse tasandil, on vöimalik lubada uhistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nöuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninöuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi pöhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab köik pöhioiguste seisukohalt olulised kusimused otsustama ise8, sealhulgas peavad seaduses sisalduma pöhiöiguste riive raamia. Pöhiseaduse § 29 löikes l on sätestatud oluline majanduslik pöhiöigus: inimese öigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Öigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hölmab isiku öigust, et riik ei sekkuks pöhjendamatult tegevusala, elukutseja töökoha vaba valiku öigusesse. Samas ei ole inimese öigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga pöhiöigusega. Seega vöib seadusandja pöhjendatudjuhtudel piirata inimese valikuöigust. Vahel on seadusandja teiste isikute oiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud pöhiseaduse § 29 löikes l toodud öigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed9. Ohe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnöuded teatud elukutsetele voi töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide voi klientide ohutuse ja heaolu10. Pöhiöiguste riive on pöhiseaduspärane iiksnes siis, kui see on pöhjendatud. Selleks, et riive oleks pöhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. a. Keelenöude sätestamise eesmärk on tarbija keeleöiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi pöhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keeleja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse pöhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Pöhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on öigus tegelda ettevötlusega ning koonduda tulundusuhingutesse ja - liitudesse. Seadus vöib sätestada selle öiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevötluse ulatuslikum reguleerimineja piirangute kehtestamine lubatavjuhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenöude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. 8 RKP JKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24. 9 PS § 11; PUCPJKo 27.03.2012. 3-4-1-1-12. 10 Pöhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d l, 2 ja 9. 19  b. Taksojuhi poolt osutatava teenuse kvaliteet söltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on öigus nouda j a saada teenust, mis vastab nöuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja töest teavet teadliku valiku tegemiseks ning öigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nöustunud selle esitamisega mones muus keeles. Meede on sob iv eesmärgi saavutamiseks. c. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööulesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvalifikatsiooninöuded vajalik meede, et tarbija öigused oleks kaitstud. Eelnevale analuusile tuginedes on käesoleva eelnöu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nöue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalikja möödukas. Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 58 löiget 3 punktiga 21, mis sätestab, et teenindajakaardi taotleja esitab teenindajakaardi andjale dokumendi, mis töendab vähemalt B l tasemel eesti keele oskust. Uhistranspordiseaduse muudatusega taastatakse olukord, kus taksojuht peab töendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi. Selliseks dokumendiks vöib olla eesti keele tasemeeksami sooritamisega saadud tasemetunnistus voi dokument selle kohta, et taotleja on omandanud eesti keeles kas pöhihariduse, uldkeskhariduse, pohihariduse baasil kutsehariduse, pöhihariduse baasil keskerihariduse voi körghariduse. Sellega tagatakse kliendi öigus eestikeelsele teabelejateenindamisele. Punktis 3 täiendatakse paragrahvi 96 löike 19 ning nähakse ette, et teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud enne käesoleva seaduse § 58 löike l punkt 21 jöustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2023 . aasta 31. detsembriks vähemalt B l -tasemel eesti keele oskust töendava dokumendi. Kuna öiguslik olukord ei ole teenindajakaardi omaja jaoks muutunud (taksojuhile ei ole kehtestatud täiendavat keelenöuet vaid dokumendi esitamise kohustus), ei ole vajalik ette näha pikemat uleminekuaega. Kui eesti keele oskust töendavat dokumenti ei ole tähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele. See tähendab, et vastavalt § 63 löike 2 punkti l järgi vöib teenindajakaardi ja söidukikaardi andja omajale teha puuduste körvaldamiseks ettekirjutuse voi teenindajakaardija söidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada voi selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele. Teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad esitama keelenöude täitmist töendava dokumendi, mille vastavust öigsusele peab hindama loa andja. Keeleseaduse § 26 sätestab eesti keele oskuse töendamise erisused. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles pöhihariduse, keskhariduse voi körghariduse. Seoses vene öppekeelega koolide uleminekuga osalisele eestikeelsele öppele kerkis vajadus täpsustada ka eestikeelse hariduse möistet, mistöttu uue keeleseaduse § 26 löikes 4 esitati täpsustus: hari dus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% öppetööst toimus eesti keeles. Sama paragrahvi löike 5 kohaselt on keeleeksamist vabastatud ka need isikud, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning kes 20  töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal. Eelnevast tulenevalt on töendamise aluseks olevaid dokumente mitmeid. Selleks, et loa andjaja ka loa taotleja saaks esitatud töendi pöhjal olla kindel, et tegemist on keelenöude täitmist töendava dokumendiga, on otstarbekas väljä töötada vastav juhend kompetentse asutuse, nt Keeleameti poolt. Isikutel, kellel on vajadus keeleoskuse taset tösta, saavaa tasuta eesti keele öpingutega alustada juba tänä riigi poolt loodud algtaseme ja edasijöudnute e-kursustel Keeleklikk ja Keeletee (www.keeletee.ee), mis viivad oppija Bl-tasemeni. Vorreldes 2022 aasta algusega on kursustele lisandunud file 16 000 uue oppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samuti pakub tasuta eesti keele öpet Integratsiooni Sihtasutus ning eraturul tegutseb ule 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud söjapögenike eesti keele öppeks tellinud 10 000 öppekohta. Arvestades sotsiaalseid riske, on riik keeleöppe vöimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et öpe saaks olla paindlik, arvestaks vöimalikult paljude öppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist tööturul ning uhiskonnas laiemalt. Hari dus- ja Noorteamet korraldatavad eesti keele tasemeeksamid toimuvad neli korda aastas ka edaspidi ning köik eksamit sooritada soovivad isikud seavad seal osaleda - ulempiir puudub ning Haridus- ja Teadusministeerium tagab vajalikud vahendid eksamite korraldamiseks ja hindamiseks. 4. Eelnou terminoloogia Eelnöu sätestab termini ,,platvormitööd tegev isik", mida Eesti öigusaktides ei ole varem kasutatud. Eesti on esitanud direktiivi eelnöu kohta 17.02.2022 oma seisukoha dokumendis »Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta - c0M(2021) 55- 762". Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnöu kohta on öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöötegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defmeeritud eeltoodud möisteid. Kull aga on platvormitöötaja möiste puhui lähtutud varasemates ELi direktiivides toodud töötaja möiste sisustamise pöhimötetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöul ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Käesolev seaduse möjul laieneb eesti keele kasutamineja roll avalikus ruumis ning tagatakse eestikeelne teenindus. Samuti laienevad keelenöuded neile nn platvormitööd tegevatele isikutele, kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva seaduse rakendamine ei too uldjuhul kaasa täiendavaid kulusid. Kulu vöib kaasneda neile asutustele, kes peavad oma domeeninimedja/vöi e-posti aadressid väljä vahetamaning erinevates dokumentides infot uuendama. 21 8. Rakendusaktid Eelnöu esitatud kujul vastuvötmisel muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määrust nr 84 ,,Ametniku, töötaja ning fuusilisest isikust ettevötja eesti keele oskuseja kasutamise nöuded" 9. Seaduse joustumine Käesolev seadusjöustub uldises korras. Algatab Isamaa fraktsioon 26.04.2023. a. '7 Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees 22  f EELNÖU Keeleseaduse ja uhistranspordiseaduse muutmise seadus § l. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 10 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, väliä- voi linnavolikogu, väliä- voi linnavalitsuseja avalik-öigusliku juriidilise isiku asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nöue kehtib ka riigi enamusosalusega äriuhingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusuhingule. Avalik-öiguslike ulikoolide asjaajamises vöib vöörkeelsete öppekavade korral kasutada mölemale poolele sobivat keelt."; 2) paragrahvi 10 täiendatakse löikega 5 järgmises sönastuses: ,,(5) Riigiasutuseja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimi ning selle asutuse ametnikuja töötaja e-posti aadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. Välissuhtluses vöib eestikeelse körval kasutada vöörkeelset asutuse domeeninime ja e-posti aadressi domeeniosas vöörkeelset domeeninime."; 3) paragrahvi 13 tekst muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,Käesoleva seaduse § 10 löikes l nimetatud asutusel, väliä- voi linnavolikogul, väliä- voi liimavalitsusel, avalik-öiguslikul juriidilisel isikul, äriuhingul, sihtasutusel, mittetulundusuhingul ning nende ametnikel ja töötajatel on öigus välissuhtluses kasutada mölemale poolele sobivat keelt."; 4) paragrahvi 16 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena voi välireklaamis tuleb kaubamärgi vöörkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba voi teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvöimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi löiget 2. Eestikeelne tekst peab olema kliendile selgelt nähtavja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures voi muus kliendile nähtavas kohas."; 5) paragrahvi 16 täiendatakse löikega 6järgmises sönastuses: ,,(6) Avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile vöib järgneda audioreklaam vöörkeeles, kusjuures vöörkeelse audioreklaami osakaal ei tohi uletada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust."; 6) paragrahvi 23 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Ariuhingu, mittetulundusuhingu ja sihtasutuse töötajale, fuilsilisest isikust ettevötjale ja tema töötajale, vahetult tarbijaga suhtlevale platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusuhingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nöuded, kui see on öigustatud avalikes huvides."; Riigikogu Kantselei Kuupäev l Viit. /-/77r:^ 7) paragrahvi 23 löige 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Käesoleva paragrahvi löigetes l ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nöuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega."; 8) paragrahvi 23 täiendatakse löikega 4 järgmises sönastuses: ,,(41) Käesoleva paragrahvi löikes 4 nimetatud määruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja kasutamise nöudeid, lähtudes töö iseloomustja töö- voi ametikoha keelekasutusolukorrast."; 9) paragrahvi 31 löike l punktid 2-4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,2) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse ?;• asutuse hallatavale asutusele, äriuhingule, mittetulundusuhingule voi sihtasutusele ettepanek löpetada töötajaga tööleping voi völaöiguslik leping voi teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise öigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja, völaöigusliku lepingu alusel töötav isik voi avalik teenistuja ei oska eesti keelt nöutaval tasemel; 3) saata nöuetele mittevastava keeleoskusega töötaja, avalik teenistuja voi platvormitöö tegija tasemeeksamile; 4) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse voi kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äritihingule, mittetulundusuhingule, sihtasutusele voi nende ametiisikule, töötajale voi platvormitöö tegijale ettekirjutusi käesolevas seadusesjaselle alusel kehtestatud öigusaktides sätestatud nöuete rikkumise löpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks;"; 10) paragrahvi 39' täiendatakse löigetega 3-5 järgmises sönastuses: ,(3) Käesoleva seaduse §10 löikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse 5? domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nöuet rakendatakse 2026. aasta l.jaanuarist. (4) Käesoleva seaduse §16 löikes 3 kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nouet rakendatakse 2024. aasta l.jaanuarist. (5) Käesoleva seaduse § 16 löikes 6 avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nöuet rakendatakse2023. aasta l.juulist. § 2. Uhistranspordiseaduse muutmine Uhistranspordiseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 57 löiget l täiendatakse punktiga l1 järgmises sönastuses: „! ) oskama eesti keelt vähemalt Bl-tasemel;"; 2) paragrahvi 58 löiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sönastuses: ,,21) vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust töendav dokument;"; 2 L^ 3) paragrahvi 96 täiendatakse löikega 19järgmises sönastuses: ,,(19) Teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud enne käesoleva seaduse § 58 löike 3 punkti 2 jöustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks vähemalt Bl-tasemel eesti keele oskust töendava dokumendi. Kui eesti keele oskust töendavat dokumenti ei ole käesolevas löikes nimetatudtähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nöuetele.". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Isamaa fraktsioon 26.04.2023. a. Ä^. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees 3  EELNÕU Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus § 1. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue kehtib ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamises võib võõrkeelsete õppekavade korral kasutada mõlemale poolele sobivat keelt.“; paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimi ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. Välissuhtluses võib eestikeelse kõrval kasutada võõrkeelset asutuse domeeninime ja e-posti aadressi domeeniosas võõrkeelset domeeninime.“; paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud asutusel, valla- või linnavolikogul, valla- või linnavalitsusel, avalik-õiguslikul juriidilisel isikul, äriühingul, sihtasutusel, mittetulundusühingul ning nende ametnikel ja töötajatel on õigus välissuhtluses kasutada mõlemale poolele sobivat keelt.“; paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata käesoleva paragrahvi lõiget 2. Eestikeelne tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures või muus kliendile nähtavas kohas.“; paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kusjuures võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust.“; paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale, füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, vahetult tarbijaga suhtlevale platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded, kui see on õigustatud avalikes huvides.“; paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses reguleeritakse eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast.“; paragrahvi 31 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele ettepanek lõpetada töötajaga tööleping või võlaõiguslik leping või teha avaliku teenistuja ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepanek vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui töötaja, võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik või avalik teenistuja ei oska eesti keelt nõutaval tasemel; saata nõuetele mittevastava keeleoskusega töötaja , avalik teenistuja või platvormitöö tegija tasemeeksamile; teha riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatavale asutusele, äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või nende ametiisikule, töötajale või platvormitöö tegijale ettekirjutusi käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks;“; paragrahvi 39 1 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nõuet rakendatakse 2026. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nõuet rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuarist. Käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nõuet rakendatakse 2023. aasta 1. juulist. § 2. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel;“; paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendav dokument;“; paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19) Teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud enne käesoleva seaduse § 58 lõike 3 punkti 2 1 jõustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi. Kui eesti keele oskust tõendavat dokumenti ei ole käesolevas lõikes nimetatud tähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 3 Algata b Isamaa fraktsioon 26 .0 4 .202 3 . a. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõus tehakse muudatusettepanekud keelevaldkonna õigusraamistiku ajakohastamiseks, et tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust avalikus ruumis. Muudatuste eesmärk on tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad avalik-õiguslike juriidiliste isikute eestikeelset asjaajamist, võõrkeelsete kaubamärkide, audioreklaami ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebiaadresside keelsust, samuti platvormitööd tegevate isikute keelenõudeid. Ühistranspordiseaduse muudatuse sisuks on taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõude sätestamine teenindajakaardi saamise eeldusena. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on põhiosas ette valmistatud Haridus- ja Teadusministeeriumis eelmise valitsuse ajal, mil ministriks oli Tõnis Lukas. Esitame eelnõu muudetud kujul. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk ja algatamise vajalikkus Keelevaldkonna toimimise õiguslik raamistik on reguleeritud keeleseadusega, mis jõustus 1. juulil 2011. a ning mis on püsinud sisuliste muutusteta viimased 11 aastat. Eelnõuga ei muudeta senist keelepoliitikat, vaid viiakse see kooskõlla ühiskonnaelus toimunud muudatustega ning ühiskonna ootustega, arvestades seejuures keeleseaduse täitmise järelevalves ilmsiks tulnud probleeme. Eelnõu eesmärk on aidata saavutada Eesti keele arengukava 2021-2035 eesmärke . Arvestades ühiskonnas toimunud arenguid ning suurt survet avaliku ruumi kiirele võõrkeelestumisele, on eesti keele säilitamiseks tekkinud vajadus keeleseaduse muutmiseks. Käesolev eelnõu toetab ühtlast keeleruumi korrastatust, et tugevdada eesti keele positsiooni riigikeelena ning aitab tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine suhtluskeel igas valdkonnas. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k ahest paragrahvist. Esimene paragrahv sätestab keeleseaduse muudatused ja teine paragrahv sätestab ühistranspordiseaduse muudatused. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse keeleseaduse sätteid. Punktis 1 täpsustatakse asutuste loetelu, milles eestikeelne asjaajamine on kohustuslik. Eesti keele arengukavas 2021-2035 on öeldud, et eesti keele staatuse ja maine alamvaldkonna tugevused on eesti keele kui riigikeele staatusest tulenev kindel positsioon ning Euroopa Liidu ametliku keele eelised. Peamise kitsaskohana saab esile tuua, et üleilmne keelelise mitmekesisuse vähenemine mõjutab eesti keele kasutamist ja on valdkondi (nt IT, kõrgharidus, teadus, aga ka teenindussektor), kus eesti keele kasutamine on vähenenud nii rahvusvahelise koostöö kui ka välistööjõu suurenenud osakaalu tõttu. Et tugevdada eesti keele staatust ja mainet, tuleb pidevalt jälgida keelevaldkonna õigusaktide ajakohasust, populariseerida ja soodustada eesti keele kasutamist, õppimist ja uurimist ning tähtsustada eesti keelt identiteedi kandjana. 3 Kehtiva keeleseaduse § 10 lõige 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Loetelust puudub avalik-õiguslik juriidiline isik ning valla- või linnavolikogu ja valla- või linnavalitsus. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Nii kuuluvad avalik-õiguslike juriidiliste isikute hulka Eesti Rahvusraamatukogu, samuti avalik-õiguslikud ülikoolid (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) jt. Eestikeelse asjaajamise nõue puudutab ennekõike ülikoole, sest rahvusvahelistumise tõttu tekkinud võõrkeelne suhtlemine on levinud just seal. Teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute jaoks, kus ülikoolidega sarnast rahvusvahelistumise mõju ei ole, eestikeelse asjaajamise nõude sätestamine muudatusi kaasa ei too. Seadusemuudatus ei mõjuta teisi avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ega nende asjaajamist, sest erinevalt ülikoolidest, kus on ingliskeelse õppe- ja teadustöö ning ingliskeelsete õppekavade tõttu asjaajamise võõrkeelestumise surve, teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes sellist survet ei ole täheldatud. Kõrgharidusseaduse kohaselt on erakõrgkooli asjaajamiskeel eesti keel. Kõrgharidusseaduse § 30 lõige 3 sätestab, et erakõrgkooli asjaajamiskeel on eesti keel. Erakõrgkoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel, võib sisemise asjaajamise keelena kasutada eesti keele kõrval erakõrgkooli õppekeelt või mõnda muud võõrkeelt. Kõrgharidusseadus ei reguleeri avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamiskeelt. Ka avalik-õiguslike ülikoolide tegevust reguleerivates seadustes puudub viide eestikeelse asjaajamise nõudele. Kuna seda pole ka keeleseaduses, on oht, et võõrkeelse õppetöö laienedes võib ülikoolide asjaajamine võõrkeelestuda. Seetõttu lisatakse käesoleva seadusemuudatusega avalik- õiguslikud juriidilised isikud nende institutsioonide hulka, kus tuleb tagada eestikeelne asjaajamine. Avalik-õiguslike ülikoolide puhul toimub pidev suhtlus ka välisüliõpilastega ning õppejõududega. Nii nagu välissuhtluses (vt ka käesoleva seletuskirja p 3), võivad ülikoolid kasutada mõlemale poolele sobivat keelt, samuti on ülikoolidel õigus kasutada asjaajamises ja suhtlemises välisüliõpilastega ning õppejõududega vajadusel võõrkeelt. Loetelu täiendatakse ka kohaliku omavalitsuse organite – valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsusega (edaspidi volikogu ja valitsus). Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu ega valitsus pole kohaliku omavalitsuse asutused, siis võib tõlgendada, et volikogu ja valitsuse asjaajamise üle ei ole võimalik Keeleametil järelevalvet teha, sest keeleseadus ei sätesta volikogule ja valitsusele eestikeelse asjaajamise nõuet. Kindlustamaks Keeleameti järelevalvepädevus volikogu ja valitsuse üle, on mõistlik § 10 lg 1 loetelu täiendada. Punktis 2 lisatakse keeleseaduse § 10 lõige 5, mille kohaselt peavad riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimed olema äratuntavalt eestikeelsed. Äratuntavalt eestikeelne tähendab ennekõike seda, et see ei ole võõrkeelne. Välissuhtluses võib eestikeelsete kõrval kasutada võõrkeelseid domeeninimesid ja e-posti aadressi domeeniosas võõrkeelset domeeninime. Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti Vabariigi riigikeel eesti keel ning keeleseaduse § 10 lõige 1 sätestab, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Asutuse domeeninimi (veebiaadress) on seotud nii eesti keele staatuse kui ka asjaajamiskeelega, kuid praegu puudub keeleseaduses domeeninime ja sellega seotud e-posti aadressi domeeniosa eestikeelsuse nõue. Nii domeeninimi kui ka e-posti aadressi domeeniosa sisaldavad olulist teavet asutuse ja selle tegevusvaldkondade kohta, nt on päästeameti veebiaadress rescue.ee, keskkonnaministeeriumi veebiaadress on envir.ee, mitme riigiasutuse eri valdkondade e-posti aadressid sisaldavad võõrkeelset teavet: [email protected] , [email protected] ; kõik Päästeameti elektronpostiaadressid on tähistatud inglisekeelse „rescue.ee“-ga: https://www.rescue.ee/et/yldkontaktid . Justiitsministeerium on oma arvamuses sedastanud, et keeleseaduses sätestab § 10 lõike 1 lause ühemõtteliselt, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Sellele vastab sisuliselt keeleseaduse § 10 lõikes sätestatu, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele. Nimetatud sätted on seaduse eesmärgi ja mõtte mõistmiseks täiesti piisavad. Viidatud normidest juhindudes ei peaks sisaldama asutuse üldiseks kasutamiseks mõeldud e-posti aadress või domeeninimi reeglina võõrkeelseid sõnu. Võõrkeelse e-posti aadressi ja domeeninime kasutamine võib viia keeleseadusest tulenevate õiguste rikkumiseni ning vaidlusteni üksikjuhtumitel. Eriti peaks nimetatud normidest juhindudes olema puhtalt eestikeelsed need asutuse e-posti aadressid ja domeeninimed, mis on mõeldud kasutamiseks inimestele, kes soovivad informatsiooni saada eelistatult eesti keeles. Justiitsministeerium on seisukohal, et domeeninimede ja meiliaadresside eestikeelsuse nõude saab tuletada asjaajamiskeele paragrahvist, kuid eelnõu esitaja eelistab, et seaduses oleks see nõue selgelt kirjas. Asutuse domeeninimi ja üldjuhul sellest moodustatud e-posti aadress viitab asutuse nimele. Säte puudutab ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, mille nimi ei saa juba põhimõtteliselt olla võõrkeelne, see saab olla üksnes eestikeelne. Eestikeelse domeeninime saab tuletada eestikeelsest asutuse nimest. Sellestsamast nimest on vajadusel võimalik moodustada ka lühendeid. Nime eestikeelsuse tuvastamisel on abiks eesti keele käsiraamat ja sõnaraamatud. Eesti keele sõnavara koosneb eesti keele käsiraamatu kohaselt omasõnadest, võõrsõnadest ja tsitaatsõnadest. Muudatuse eesmärk on, et asutuse domeeninimes ega e-posti aadressis ei kasutataks võõrkeelseid sõnu ehk sõnu, mis on otse võõrkeelest üle võetud ( rescue, maritime security ). Küll aga võivad domeeninimena kõne alla tulla eesti keeles muganenud ja kasutusel olevad võõrsõnad, nagu näiteks agri (lühendatud võõrsõnast agrikultuur). Oma- ja võõrsõnade ning tsitaatsõnade vahe on ka selles, et tsitaatsõnu ehk võõrkeelseid sõnu on konkreetset võõrkeelt mitteoskaval inimesel väga raske üles kirjutada. Kui öelda inimesele telefonis „Palun mine veebilehele rescue.ee, või kirjuta aadressil [email protected] , võib juhtuda, et inimene ei suuda aadressi korrektselt kirjutada. Palju väiksem võimalus on eksida omasõnade või eesti keeles mugandunud võõrsõnade kirjutamisel. Kuna domeeninime ja e-posti aadressi saab vaadelda ka osana asutuse asjaajamisest, on põhjendatud juhtudel (nt välissuhtluses, Eesti riigiasutuse välisesinduses jms) otstarbekas kasutada võõrkeelset domeeninime ja e-posti aadressi domeeniosas võõrkeelset domeeninime. KeeleS §-i 10 lisatavas lõikes 5 nähakse ette, et ka asutuse ametniku ja töötaja e-postiaadressi domeeniosa on äratuntavalt eestikeelne. E-posti aadress koosneb kahest osast: kasutajaosast ja domeeniosast. Äratuntavalt eestikeelne peab olema domeeniosa. Isikunimesid ei tõlgita ning kõik (ka vene-, saksa või inglisepärased) nimed jäävad kehtima algsel kujul. Lubatud on täpitähtede ja võõrtähtede (näiteks č, ī, ļ, ā, ł jne) asendamine teiste eesti-ladina tähtedega vms korrigeeritud kujul. Punktis 3 muudetakse § 13 teksti ning sätestatakse, et riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi enamusosalusega äriühing, riigi asutatud sihtasutus, riigi osalusega mittetulundusühing ning nende teenistujad võivad kasutada oma välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt. Kehtiva seaduse § 13 sõnastus välistab riigi enamusosalusega äriühingu, riigi asutatud sihtasutuse ja riigi osalusega mittetulundusühingu ja nende teenistujate õiguse kasutada oma välissuhtluses sobivat keelt, lubades seda teha vaid riigiasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning nende ametnikul ja töötajal. Eelnõu muudatusega on loetellu lisandunud valla- või linnavolikogu, valla- või linnavalitsus, ning avalik-õiguslik juriidiline isik, kellel on õigus kasutada välissuhtluses osapooltele sobivat keelt. Punktis 4 täpsustatakse põhimõtteid, kuidas lisada võõrkeelse kaubamärgi kasutamisel ettevõtte tegevuskoha tähisena või välireklaamis võõrkeelses kaubamärgis sisalduvale olulisele teabele tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta eestikeelne teave, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. Võõrkeelse kaubamärgi kasutamisel avalikus teabes tuleb kehtiva keeleseaduse § 16 lõige 3 kohaselt esitada kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata keeleseaduse § 16 lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Kehtiva keeleseaduse § 16 lõige 3 ei kirjuta ette mingeid nõudeid eestikeelse teksti asukohale ega vaadeldavusele, seadus ütleb vaid, et eestikeelse teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures. Nõuet, et eestikeelne tekst peaks olema selgelt nähtav ja klientidele sobivas kohas, seadus ei esita. Keeleameti järelevalvepraktika näitab, et paljud ettevõtjad paigutavad eestikeelse teabe sellisesse kohta, kus kliendil ei ole võimalik seda näha, näiteks uksematile, kaupluseruumis asuvale kõrvalisele riiulile, kaupluse välisseina alaosasse, kus selle märkamiseks peab kükitama. Tihti on eestikeelne tekst nii väike, et seda on võimatu märgata. Kuna seadus ei sea nõudeid eestikeelse tõlke paigutusele ega vaadeldavusele, on ka selliste juhtumite puhul eestikeelse teabe esitamise nõue täidetud. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et võõrkeelsetes kaubamärkides sisalduv oluline teave tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta peab olema esitletud ka eesti keeles ning tekst peab olema kliendile selgelt nähtav ja paiknema tegevuskoha sissepääsu juures või muus kliendile nähtavas kohas. Ettevõtted, kelle kaubamärgis sisaldub tegevusalale viitav võõrkeelne sõna, ei pea eestikeelset tegevusvaldkonna nimetust lisama oma kaubamärgi juurde (hoone fassaadile). Näiteks kaubamärgi „ barbershop “ puhul, tuleb kliendile vaadeldavasse kohta paigutada teave, millist teenust konkreetselt osutatakse. Teenuse kirjeldus on kindlasti vajalik, kuna otsetõlge ei anna teenuse kohta infot. Säte ütleb, et eestikeelne tekst peab olema eelkõige tegevuskoha sissepääsu juures, kuna see on üks nähtavamaid kohti ettevõttesse sisenemisel. Samas peab tekst ise olema ka eksponeeritud selliselt, et tagaks kliendile sama selgelt nähtavuse kui võõrkeelse teksti puhul, sest teksti nähtavus avalikus ruumis sõltub paljudest asjaoludest. Kui sissepääsu juures ei ole võimalik eestikeelset teksti eksponeerida, tuleb leida muu koht, kus tekst oleks erilist pingutust nõudmata kliendile nähtav või tema vaateväljas, kui sisenetakse ettevõttesse. Eelnõu ei sätesta identsuse nõuet, seega ei pea eestikeelne tekst olema kaubamärgiga sarnases stiilis ega sama suur. Eelnõu esitaja märgib, et muudatusettepanek ei puuduta pankade nimede tõlkimist, sest krediidiasutuse seaduse § 12 lõige 2 lubab kasutada krediidiasutuse nimes nii sõna pank kui ka selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid. Punktis 5 lisatakse keeleseaduse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi (ehk paragrahvi 16) audioreklaami keelt reguleeriv säte, mis ütleb, et avalikus kohas edastatav audioreklaam on eestikeelne. Eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kusjuures võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti audioreklaami esitamise kogumahust. Avalikus kohas edastatava audioreklaami defineerimisel tuleb lähtuda ennekõike reklaamiseadusest. Reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3 sätestab, et reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Avalik koht on reklaamiseaduse mõttes territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend. Nii on audioreklaam avalikus kohas, näiteks kaubanduskeskuses, bussi- või raudteejaamas, aga ka linnaväljakul (näiteks jõululaadal) kõlav kuuldav reklaam. Sõna „audio“ tähendab, et tegemist on kuuldelise ehk helireklaamiga. See erineb audiovisuaalsest, mis on ühtaegu kuuldav ja nähtav. Kehtivat keeleseadust hakati välja töötama 2009. aastal, see jõustus 1. juulil 2011. aastal. Võrreldes enam kui kümne aasta taguse ajaga, on kaubanduse ja teeninduse vallas toimunud olulised muudatused ning üha enam on kauplused ja teenindusasutused koondunud suurtesse kaubanduskeskustesse, kus viibib pidevalt suur hulk inimesi. Seetõttu kasutatakse klientideni jõudmiseks varasemast tunduvalt enam audioreklaami, mille keelekasutust aga keeleseadus ei reguleeri. Reklaamikeele regulatsioon on keeleseaduse §-s 16, mille lõige 1 sätestab: avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded peavad olema eestikeelsed. Ükski neist ei reguleeri avalikkusele suunatud audio- ehk helireklaami. Keeleseaduse §-s 18 on säte, mis reguleerib võõrkeelse audiovisuaalse teose tõlkimist, kuid audioreklaam ei ole võõrkeelne audiovisuaalne (ehk kujutised koos helidega) teos. Viimaste all peetakse silmas ennekõike televisioonis näidatavaid ja kinos linastuvaid saateid ja filme, millele on võimalik lisada eestikeelsed subtiitrid, pealeloetud tekst või viipekeelne tõlge. Audioreklaami puhul ei tule ükski neist kõne alla. Seni on keeleamet järelevalves lähtunud § 16 lõikes 1 sätestatud reklaami keele üldpõhimõtetest: kui audioreklaam on eestikeelne ja sellele järgneb võõrkeelne reklaam, on eestikeelsuse nõue täidetud. Ametile laekunud kaebustest võib järeldada, et kaubanduskeskuses viibides jääb tihti mulje, et eestikeelset reklaami polegi. Seda näiteks juhul, kui inimene viibib keskuses lühikest aega, mille jooksul kuuleb ta ainult võõrkeelset reklaami, sest võõrkeelse reklaami plokid on pikad, järjest kõlavad võõrkeelsed reklaamid, mille eestikeelset tõlget klient keskuses viibides ei kuule. Tallinna suuremate kaubanduskeskuste allahindluskampaaniate ajal võib eestikeelsele reklaamile lisaks kõlada nii venekeelne kui ka ingliskeelne reklaam ning nii jääb eestikeelse audioreklaami osakaaluks vaid kolmandik kogu reklaamist. Laekunud kaebused annavad tunnistust, et audioreklaamiga seonduv vajab keeleseaduses täpsemat reguleerimist. Nii lisatakse avaliku teabe keelt reguleerivasse paragrahvi 16 lõige 6, mille kohaselt on avalikus kohas edastatav audioreklaam eestikeelne. Kuna Eestis elavatest ja viibivatest isikutest hinnanguliselt 20 protsenti ei pruugi eesti keelest aru saada, on mõistlik isikute teavitamise huvides võimaldada esitada osa audioreklaamist võõrkeeles. Eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda audioreklaam võõrkeeles, kusjuures võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal ei tohi ületada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Võõrkeelse audioreklaami avaldamise osakaal on tuletatud proportsionaalselt eesti keelt mitteoskavate isikute osakaalust. Muudatusettepaneku mõte ei ole, et võõrkeelne teavitus peab olema lühem või vähem üksikasjalik kui eestikeelne. Selle eesmärk on, et eestikeelset reklaami kõlaks rohkem kui võõrkeelset. Muudatuse kohaselt võib audioreklaami edastada selliselt, et nelja eestikeelse reklaamiploki kohta kõlab üks võõrkeelne reklaamiplokk, mis on eestikeelse reklaami tõlge. Venekeelses meedias (raadio, venekeelsed ajakirjandusväljaanded, sotsiaalmeedia), ei ole reklaamikeele piiranguid ja seal saab sihtgruppe teavitada nende keeles ja ilma kohustuseta neid eesti keelde tõlkida. Punktis 6 muudetakse keeleseaduse § 23 lõiget 2 ning lisatakse loetellu, kellele kehtestatakse avalikes huvides eesti keele oskuse nõue, ka platvormitööd tegev isik, kes vahetult suhtleb tarbijaga. Eelnõu sätestab mõiste „platvormitööd tegev isik“, mida Eesti õigusaktides ei ole varem kasutatud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) hõlmab ELis platvormitöö tegijaid ning esitab platvormitööga seotud mõisted: - Digitaalne tööplatvorm (edaspidi ka platvorm) on direktiivi eelnõu kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kes osutab äriteenust, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele: seda pakutakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; seda pakutakse teenusesaaja taotlusel; see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina üksikisikute tehtava töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas. Digitaalsete tööplatvormide määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine. Samuti piirdub see määratlus selliste teenuste osutajatega, mille puhul üksikisiku tehtava töö (nt inimeste või kaupade veo) korraldamine ei ole üksnes vähemtähtis ja toetav komponent, vaid vajalik ja oluline osa. Näiteks ei lähe Airbnb platvormid, mis tegelevad majutuse rentimise korraldamisega, tööplatvormide alla, vaatamata sellele, et nendes võib esineda ka töö tegemise korraldamise komponente (nt ruumide koristamine). Platvormitöö on töö, mida korraldatakse digitaalse tööplatvormi kaudu ja mida teeb liidus üksikisik digitaalse tööplatvormi ja üksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe üksikisiku ja teenusesaaja vahel. Platvormitööd tegev isik (edaspidi ka platvormitöö tegija) on üksikisik, kes teeb platvormitööd, olenemata sellest, millisena on asjaomased pooled kindlaks määranud selle isiku ja digitaalse tööplatvormi lepingulise suhte. Nii hõlmab platvormitöö tegija mõiste ka platvormitöötajat kui töölepingu alusel tööd tegevat isikut. Platvormitöötaja on platvormitöö tegija, kellel on tööleping või töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat . Eesti on 17.02.2022. a esitanud direktiivi eelnõu kohta oma seisukoha dokumendis „Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta - COM(2021) 762“. Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta on öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud mõisteid. Küll aga on platvormitöötaja mõiste puhul lähtutud varasemates ELi direktiivides toodud töötaja mõiste sisustamise põhimõtetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. Kehtiva ELi õiguse järgi on töötaja mõiste küll liikmesriikide määratleda, kuid riikide kaalutlusõigus ei ole kohtupraktika tõttu piiramatu. Nii ei saa ELi õigusaktide ülevõtmisel jätta kohaldamisalast välja töötavaid isikuid ainuüksi põhjusel, et riigisiseses õiguses ei loeta neid töötajateks, kuigi töötamise tingimused on sarnased töötaja tingimustele. 1 Tulenevalt eelnevast kasutab ka eelnõu koostaja platvormitöö direktiivi eelnõus esitatud mõistet „platvormitööd tegev isik“, kuna Vabariigi Valitsus on asunud seisukohale, et uut kontseptsiooni ei hakata looma. ELi aktide ülevõtmisel tuleb vajadusel keeleseaduses vastavaid mõisteid korrigeerida, kui Eesti võtab kasutusele uued mõisted või otsustab sisustada erinevalt. Keeleseaduse jõustumisel 2011. aastal ei olnud digitaalsete tööplatvormide kaudu osutatavad teenused Eestis veel aktuaalsed, kuid viimastel aastatel on nende osutamine plahvatuslikult kasvanud. Teenuste turul tegutsevad tuhanded platvormi vahenduse tööd tegevaid isikuid, kelle hulgas on arvukalt eesti keelt mitteoskajaid. Digitaalsete platvormide vahendatav töö võib olla füüsilises keskkonnas tehtav, näiteks sõidujagamine, koristustöö ja isikuhooldus kui ka veebipõhine, näiteks tarkvara arendus, raamatupidamine jne. Töö sisu poolest võib eristada väheseid või spetsialiseerunud oskuseid eeldavaid töid. Enim tuntud platvormitöö tüübid on sõidujagamine, kullerteenus, aga ka IT-töö ja graafiline disain veebiplatvormidel. Tarbijaga vahetut suhtlust nõuab pigem kohapõhine platvormitöö, ennekõike sõidujagamisteenus, kullerteenus, isikuhooldusteenus ning teenused isikute kodudes. Platvormitöö uuringu kohaselt teeb iganädalaselt platvormitööd 7,0% (esindusliku valimiga küsitlusele vastanutest), mis tööealise elanikkonna (vanuses 18–64) arvule laiendades on ligikaudu 56 000 inimest. 2 Uuringu tulemused näitasid, et platvormitöö mustritest nähtub süvenev segregatsioon tööturul. Keskmine regulaarne (igal nädalal vähemalt korra) platvormitöötaja on pigem mees, pigem nooremaealine, elab pigem Põhja- või Kirde-Eestis ning pigem vene keelt kõnelev. Venekeelsete vastajate seas on just füüsiliste platvormide kaudu vahendatavate teenuste osutamise tase kõrgem (venekeelsele ankeedile vastanutest 9,5% osutab vähemalt kord aastas sõidujagamisteenust ja 11,7% osutab vähemalt kord aastas kulleriteenust. Eestikeelsele ankeedile vastanute vastav osakaal oli 4,1% ja 6,5%). 3 Uuringu tulemustest on selgunud, et kui 2018. aastal pakkus sõidujagamisteenust iganädalaselt 11,4% platvormitöötajatest, siis 2021. aasta kevadel juba 19%. On võimalik, et enne koroonakriisi algust oli sõidujagamise osakaal veelgi suurem. Kulleriteenust osutas 2021. aastal ligikaudu veerand ehk 26,5% platvormitöötajatest. Kulleriteenuse osutamise näitajat ei saa 2018. aasta tulemusega muutunud küsitlusmeetodi tõttu võrrelda. Küsitluse valimisse sattusid vaid eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed – on 899160 196215 0 0 1 Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta; Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta“ juurde - COM(2021) 762, lk 3, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/7121b07e-b843-4921-b306-072f9a5c4fce . 2 Vallistu, J., Piirits, M., (2021) Platvormitöö Eestis 2021. Küsitlusuuringu tulemused. Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/06/2021_platvormitoo_uuring.pdf 3 Samas; lk 6. tõenäoline, et ajutiselt Eestis viibivate kulleritööd tegevate inimeste tõttu on kulleritöö osakaal kogu platvormitöös oluliselt suurem. 4 Keeleametile laekunud kaebused annavad tunnistust sellest, et digiplatvorm, mis vahendab teavet kauba või teenuse tellija ning pakkuja vahel (ehk individuaalne transporditeenus või kullerteenus), ei aita alati leida lahendust teenuse tellija ning eesti keelt mitteoskava kulleri või taksojuhi vahel teenusega seotud arusaamatustele, olgu siis tegemist õige sihtkoha leidmise, aadressi või kellaaja täpsustamise või mõne muu teenusega seotud asjaoluga. Keeleamet saab 40-50 teadet eesti keelt mitteoskavate kullerite kohta aastas. Ettevõtetest on nimetatud Bolt, Wolt, Supersa, DPD ning Vip Shop. Kaebusi ei esitata ainult vene keelt kõnelevate isikute kohta, vaid tihti on probleem laiem, sest kullerid ei oska peale oma emakeele ühtegi levinumat võõrkeelt. Keeleametil ei ole alust menetlusi algatada, sest keeleoskusnõudeid ei ole kulleritele kehtestatud.Taksofirmadest on keeleoskamatu taksojuhi kohta tulnud teateid Forus Takso OÜ, Bolt Services EE OÜ, Manejar OÜ, Krooni Takso OÜ, BAMY Eesti OÜ, OÜ Freya Investment, MultiTaxi OÜ, Sõprade Takso OÜ, Ida Takso OÜ, Narva Takso OÜ, Seti Takso OÜ, Soodne Takso OÜ, Amigo Takso OÜ, Reval Takso OÜ kohta, samuti Yandex Takso OÜ, kes Eestis enam selle nime all ei tegutse. Ka keeleoskamatute taksojuhtide kohta esitatud teadete hulk on praegu sarnane kulleritele, kuid siis, kui ühistranspordiseaduse nõue kaotati, oli neid märksa rohkem, nt 2016. aastal tehti ettekirjutus 211 taksojuhile. Menetlusse on võetud kaebused juhul, kui klient suudab esitada kontrollimiseks vajalikud andmed: taksojuhi nimi ja sõiduki number. Tihti ei ole kliendil neid andmeid ning menetlust ei ole võimalik alustada. Tulenevalt eelnevast, on keeleoskuse nõude kehtestamine platvormitöö tegijale keeleseaduse §-s 23 lg 2 avalikes huvides põhjendatud, et olenemata isiku lepingulisest suhtest oleks võimalik kaitsta tarbijate huve. Keelenõude taseme kehtestamiseks on vajalik lähtuda konkreetse töökoha tööülesannetest. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 3 sätestab A-tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sättes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega. Määruse § 6 p 3 järgi nõutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on kõige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööülesannete kirjeldusele. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 7 p 10 ütleb, et vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt isikutelt: ühissõidukite juhid (v.a laevade ja õhusõidukite ning veduri- ja rongijuhid). Platvormi tööd tegevad isikud, kes osutavad teenust digitaalse tööplatvormi vahendusel taksoteenust ehk individuaalset transporditeenust, on ühissõidukite juhid ühistranspordiseaduse 899160 106045 0 0 4 Samas; lk 11. § 7 tähenduses ning ilma teenindajakaarti omamata ei ole ka platvormitöö tegijal õigust taksoteenust osutada, olenemata tema töölepingulisest või võlaõiguslikust suhtest platvormiga. Järgnevalt analüüsitakse, kas platvormitöö tegija osutab infoühiskonna teenust ning kas lasub kohustus teavitada Euroopa Komisjoni. Infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni teavitada ettevalmistatavast õigusaktist, mis sisaldab infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet. Infoühiskonna teenuse seaduse § 2 punkti 1 kohaselt on infoühiskonna teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Eelnõu esitaja soovib kehtestada eesti keele oskuse nõude platvormitöö tegijale, kes suhtleb vahetult tarbijaga. Eelnevast tulenevalt peab hindama, kas takso- või kullerteenus on täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektroonilise sidevahendi abil. Platvormitöö tegija osutab teenust füüsiliselt, pärast seda, kui on sidevahendite abil tellimuse saanud. Digiplatvormi abil osutatud vahendusteenus erineb transpordi- või kullerteenusest, mis on füüsiline toiming, millega viiakse kas siis isik või kaup ühest kohast teise. Eelnõu esitaja on seisukohal, et platvormitöö tegija ei ole infoühiskonna teenuse osutaja ning viitab Euroopa Kohtu otsusele C-434/15; Asociación Profesional Elite Taxi versus Uber Systems SpainSL. Hispaania kohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks muu hulgas järgmises küsimuses: Kuidas kvalifitseerida Uberi teenuseid, kas „transporditeenus“, „elektrooniline vahendus“ või „infoühiskonnateenus“? Euroopa kohus jõudis otsuse punktides 35 ja 36 järeldusele, et: vahendusteenus , mis võimaldab edastada nutitelefoni rakenduse abil transporditeenuse broneerimise andmeid reisija ja oma autot kasutades transporditeenust osutava mittekutselise juhi vahel, vastab põhimõtteliselt kriteeriumidele, mille põhjal saaks selle kvalifitseerida „ infoühiskonna teenuseks “ direktiivi 98/34 artikli 1 punkti 2 – millele viitab direktiivi 2000/31 artikli 2 punkt a – tähenduses. Selline vahendusteenus vastab direktiivi 98/34 kõnealuses sättes toodud määratlusele „kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused”. individuaalne linnatransporditeenus nagu taksoteenus tuleb seevastu kvalifitseerida „ transpordi valdkonna teenuseks “ direktiivi 2006/123 artikli 2 lõike 2 punkti d – koostoimes direktiivi põhjendusega 21. Seega platvormitöö tegija ei osuta infoühiskonna teenust, vaid individuaalset transporditeenust või kullerteenust. Eelnõu puhul ei ole tegemist õigusaktiga, mis sisaldab infoühiskonna teenusele kehtestatavat nõuet ning teavitamiskohustus puudub. Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll Individuaalse transporditeenuse osutaja (taksoteenuse osutaja) Euroopa Parlament ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Ühistranspordiseaduse § 2 sätestab, et ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva- ,väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse ühistransporditeenust. Eesti keele oskuse nõuded on taksojuhile, kui ühissõiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase nõudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ kehtestanud ühissõiduki juhtidele B1 taseme keeleoskuse nõue. Ühistranspordiseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui veo teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Sõidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on ühissõiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nõue ka isikule, kes osutab teenust sõidujagamise platvormi kaudu (ehk äpitakso juht). Hoolimata kehtivatest eesti keele nõuetest ja ühiskondlikust ootusest, et ühistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, tegutseb taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Keelesoksuse nõude kehtestamisega seaduse tasandil on võimalik lubada ühistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nõuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise 5 , sealhulgas peavad seaduses sisalduma põhiõiguste riive raamid. Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus: inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga 899160 194310 0 0 5 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24 . põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed 6 . Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele, tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu 7 . Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. Keelenõude sätestamise eesmärk on tarbija keeleõiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtluse ulatuslikum reguleerimine ja piirangute kehtestamine lubatav juhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldaval taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenõude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. Taksojuhi poolt osutatava teenuse kvaliteet sõltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on õigus nõuda ja saada teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööülesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvalifikatsiooninõuded vajalik meede, et tarbija õigused oleks kaitstud. Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nõue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Kullerteenuse osutaja Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. 899160 164465 0 0 6 PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12. 7 Põhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9. Keelenõude sätestamise eesmärk on tarbija keeleõiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtluse ulatuslikum reguleerimine ja piirangute kehtestamine lubatav juhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav kullerteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab osa tema teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenõude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. Kullerteenuse poolt osutatava teenuse kvaliteet sõltub eesti keele oskusest. Tarbijal on õigus nõuda ja saada teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööülesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 3 sätestab A- tasemel keelekasutaja keelekasutusolukordade iseloomustuse. Sättes on öeldud, et vähemalt A-tasemel keeleoskust nõutakse isikutelt, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on konkreetset laadi ning täpselt piiritletud, keelekasutusolukorrad on rutiinsed ja kirjalik töö piirdub tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega. Määruse § 6 p 3 järgi nõutakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust järgmistelt isikutelt: valvetöötajad, piletikontrolörid, riidehoidjad, uksehoidjad, käskjalad. Nimetatud tase, mis on kõige madalam keeleoskuse tase, vastab ka kullerite tööülesannete kirjeldusele. Seega on kvalifikatsiooninõuded vajalik meede, et tarbija õigused oleks kaitstud. Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et kullerteenuse osutajale esitatavad eesti keele oskuse nõuded vähemalt madalamal tasemel on proportsionaalsed, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigi poolt on loodud vajalikud meetmed, abistamaks erineva keeleoskuse tasemega isikutel omandada riigikeelt. Nii kullerite kui ka taksojuhtidena töötavad isikud saavad tasuta eesti keele õpingutega alustada juba täna riigi poolt loodud algtaseme ja edasijõudnute e-kursustel Keeleklikk ja Keeletee (www.keeletee.ee). Võrreldes aasta algusega on kursustele lisandunud üle 16 000 uue õppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samuti on Haridus- ja Teadusministeeriumülikoolidega halduslepingute raames kokku leppinud välisüliõpilastele eesti keele õppe pakkumise mahu suurendamise (6EAP), et toetada nende seas eesti keele omandamist. Samuti pakub tasuta eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutus, kes koos selle koosseisus tegutsevate eesti keele majadega pakub aastas keskmiselt 5000 õppekohta tasuta eesti keele kursustel ning mitmekesiseid võimalusi suhtluskeele harjutamiseks ja Eesti kultuuriga tutvumiseks iganädalaste haaravate tegevuste kaudu. Eraturul tegutseb üle 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud sõjapõgenike eesti keele õppeks tellinud 10 000 õppekohta. Just sotsiaalseid riske arvestades ongi riik keeleõppe võimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et õpe saaks olla paindlik, arvestaks võimalikult paljude õppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist tööturul ning ühiskonnas laiemalt. Punktis 7 nähakse paragrahvi 23 lõike 4 muudatusega ette, et ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja ning vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegija (edaspidi platvormitöö tegija ) keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus kehtestab keele oskuse ja kasutamise nõude platvormitöö tegijale, kelle töökohustuste hulka kuulub tarbijatega vahetu suhtlemine. Keele oskuse ja kasutamise nõue kehtestatakse avalikke huve kaaludes. Punktis 8 täiendatakse keeleseaduse paragrahvi 23 lõikega 4 1 ning sätestatakse vastav volitusnorm. Kehtivas seaduses on volitusnorm sätestatud paragrahvi 23 lõike 4 teises lauses. Tulenevalt HÕNTE nõudest esitada volitusnorm ühelauselises lõikes, nähakse volitusnormi täpsustav sätte ette järgnevas lõikes. Keeleseaduse § 23 lõikega 4 1 delegeeritakse Vabariigi Valitsusele paragrahvis 23 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikute keeleoskuse nõutava taseme ja kasutamise nõuete kehtestamine. Keeletaseme ja kasutamise nõuete kehtestamine kujutab endast isiku põhiõiguste (õigus vabale eneseteostusele, õigus valida endale tegevusala) riivet. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt võib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamisena tuleb mõista ka keeleoskustasemete ja kasutamise nõuete kehtestamist. See tähendab, et põhiseadusest tulenevalt, tuleb nõuded kehtestada seaduses. Riigikohtu senist praktikat arvestades ei saa välistada keeleoskusnõuete kehtestamist ka madalama astme õigusaktiga seaduse alusel (Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus 3-4-1-1-98 p V) Põhiseaduse preambula kohaselt on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent. Põhiseaduse §-ga 52 lg 1 on määratud kindlaks, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Põhiseaduse § 51 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Keeleseaduse § 23 lõike 1 kohaselt peavad ametnik, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle asutuse töötaja, avalik-õigusliku juriidilise isiku liikme, notari, kohtutäituri, vandetõlgi ja nende büroo töötaja oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Põhiseaduse § 14 sätestab põhiõiguste adressaadid, ehk need, kes on kohustatud tagama põhiõigusi. Põhiõiguste adressaadina on loetletud riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kuid põhiõiguste adressaatideks loetakse ka kõik teised asutused ja organid, kelle kohustus on tagada põhiõigusi. Seega seadusandja on kehtestanud asutuste ja organite (põhiõiguste adressaatide) teenistujatele eesti keele valdamise üldise nõude ning volitab Vabariigi Valitsust täpsustama nõutavat taset, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Keeleseaduse paragrahvi 23 lõike 2 kohaselt kehtestatakse eesti keele oskuse nõuded äriühingu, mittetulundusühingu ja sihtasutuse töötajale ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja tema töötajale, vahetult tarbijaga suhtleva platvormitöö tegijale ning seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu juhatuse liikmele kui see on õigustatud avalikes huvides ning lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast. Nimetatud paragrahvi osas ei ole seadusandja ette näinud eesti keele valdamise üldist nõuet nagu seda on paragrahvi 23 lõike 1 puhul kuid Üldkogu on asunud seisukohale, et vähem intensiivseid piiranguid võib täitevvõim kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel ka määrusega (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 4-4-1-8- 09, p 160). Keeleseaduse delegatsiooninormi sisu „Vabariigi Valitsus täpsustab nõutavat taset, lähtudes töö iseloomust ja töö- või ametikoha keelekasutusolukorrast“ on korrektne, sest selle formuleeringuga seotakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad keeleoskuse nõuded tasemega, mis on tööalaseks suhtlemiseks vajalik. Vabariigi Valitsusele antud delegatsiooninormis on antud määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Volitusnormi, sisulisi täiendusi ei tehta, kuid paragrahvi 23 lõike 2 muudatusega reguleerib Vabariigi Valitsus nende platvormitöö tegijate keelenõudeid, kelle tööülesannete hulka kuulub vahetu suhtlemine tarbijatega. Punktis 9 täpsustatakse asutuste ja isikute loetelu, kellele on keeleametil õigus teha ettepanek lõpetada tööleping või vabastada avalik teenistuja ametikohalt, kui isik ei oska eesti keelt nõutaval tasemel, või kellele on ametil õigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Seni keeleseaduse § 31 lõikes 2 kasutusel olnud mõiste tööandja asendatakse õigusselguse huvides seni keeleseaduse § 31 lõikes 4 kasutatud mõistetega riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse hallatav asutus, äriühing, mittetulundusühing ja sihtasutus. Lisaks avalikule teenistujale ning töölepingu alusel töötavale töötajale on keeleametil õigus teha keeleoskusnõude rikkumise puhul ettepanek lepingu lõpetamiseks, kui isik teeb tööd võlaõigusliku lepingu alusel. Lepingu lõpetamise ettepanek ei ole ettekirjutus, see ei pane kohustust lepingu lõpetamiseks. Tööandja või lepingu teine pool võib seda teha, kuid soovi korral on võimalik olukord lahendada selliselt, et näiteks seni isikutele saadetisi otse kätte toimetanud kulleri töö korraldatakse ümber ja ta toimetab edaspidi saadetisi kontaktivabalt, näiteks pakiautomaadist pakiautomaati, ega pea kliendiga otse suhtlema. Sarnast praktikat on kasutatud paljudes teenindusettevõtetes, kus eesti keele oskuseta teenindaja töö korraldatakse ümber nii, et isikutega suhtlemine ei kuulu enam tema tööülesannete hulka ning ta tegeleb kas kauba paigutamise või muude ülesannetega, mis ei eelda isikutega suhtlemist. Keeleseaduse § 31 punkti 3 lisatakse nõuetele mittevastavale töötajale ja avalikule teenistujale, keda ametil on võimalik saata tasemeeksamile, ka platvormitöö tegija. Keeleseaduse § 31 punktis 4 lisatakse isikute hulka, kellele keeleametil on õigus teha ettekirjutusi keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, ka platvormitöö tegija. Muudatuste eesmärk on tagada, et ka platvormitöö tegija, kes peab tööülesannete täitmiseks isikutega suhtlema, oskaks eesti keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel. Nii ei piira keeleoskusnõude rakendamist lepingu tüüp, mille alusel isik teenuseid pakub, vaid tema konkreetsed tööülesandes ning see, kas ta suhtleb isikutega tööalaselt või ei suhtle. Punktiga 1 0 täiendatakse seaduse paragrahvi 39 1 lõigetega 3–5, milles nähakse ette säte, et § 10 lõikes 5 sätestatud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse domeeninimele ning selle asutuse ametniku ja töötaja e-posti aadressile kehtestatud nõuet rakendatakse 2025. aasta 31. detsembrist ning paragrahvi 16 lõikes 3 – kaubamärgi kasutamisele kehtestatud nõuete rakendamine. Alates 1. jaanuarist 2024. a rakendatakse nõuet, et kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena. Kusjuures eestikeelne tekst peab olema sama hästi nähtav kui võõrkeelne tekst ning see peab paiknema tegevuskoha sissepääsu juures või muus kliendile nähtavas kohas. Samuti täiendatakse seaduse paragrahvi 39 1 lõikega 5, milles nähakse ette säte § 16 lõikes 6 – avalikkusele suunatud audioreklaamile kehtestatud nõuete rakendamine. Alates 1. juulist 2023. a rakendatakse nõuet, et avalikkusele suunatud audioreklaam peab olema eestikeelne ning eestikeelsele audioreklaamile võib järgneda tõlge võõrkeelde, kusjuures võõrkeelse audioreklaami osakaal ei tohi ületada 20 protsenti avaldatava audioreklaami kogumahust. Eelnõu paragrahviga § 2 täiendatakse ühistranspordiseaduse sätteid. Punktis 1 täiendatakse § 57 lõiget 1 punktiga 1 1 ning sätestatakse, et taksoveo teenindajakaardi taotleja ja omaja peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. Muudatusega esitatakse seadusesse enne 2016. a märtsi kehtinud sätte sõnastus. 2015. aastal jõustunud ühistranspordiseadus sätestas, et taksojuhi teenindajakaardi taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt tasemel B1. See tähendas, et teenindajakaardi väljastaja ehk kohalik omavalitsus või muu volitatud asutus pidi veenduma, et teenindajakaardi taotleja oskab eesti keelt, taotleja aga pidi esitama keeletunnistuse. 2016. aastal tühistati see nõue põhjendusega, et tegemist on topeltregulatsiooniga, kuna taksojuhtide keelenõue on juba kehtestatud keeleseaduse alusel valitsuse määrusega. Seadusemuudatusest on möödunud viis aastat ning kahjuks tuleb tõdeda, et muudatus ei ole ennast õigustanud, kuna taksoteenust osutavad üle tuhande ebapiisava keeleoskusega juhi. Pelgalt järelevalve raames teostatav kontroll ei ole osutunud tõhusaks meetmeks taksojuhtide keelenõude tagamisel. Taksojuhtide keelenõude tühistamine ühistranspordiseaduses on kahjuks viinud olukorrani, et teenindajakaardi väljastajal ei ole enam võimalik teenindajakaardi väljastamisel taksojuhikandidaatide keeleoskuses veenduda. Nii saavad teenindajakaardi kõik soovijad sõltumata sellest, kas nad oskavad eesti keelt või ei. Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas vastutab taksoteenusega seonduva eest Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, kes saab sarnaselt Keeleametiga pidevalt kaebusi taksojuhtide kohta, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Mitmel korral on kaebajad märkinud, et taksojuht ei ole suutnud suhelda ka muudes meie piirkonnas levinud rahvusvahelise suhtlemise keeltes nagu inglise või vene keel. Nii ei ole taksoteenuse eest vastutaval asutusel võimalik juhtide keeleoskuses veenduda, Keeleamet saab aga sekkuda alles siis, kui laekub kaebus keeleoskamatu taksojuhi kohta. Amet alustab kaebuse alusel järelevalvemenetlust ja teeb keeleoskamatule juhile ettekirjutuse, kuid keeleseaduse kohaselt tuleb isikule anda piisavalt aega eesti keele õppimiseks. Motiveeritud õppija jõuab B1-tasemeni umbes ühe aastaga, kuid senikaua pakub ta teenust, ja siin sõltub juba kliendi võõrkeelteoskusest, kas tal õnnestub jõuda soovitud sihtkohta. See on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtete ning keeleseadusega. Ametile laekunud kaebustest nähtub, et paljud infoühiskonna teenuse vahendusel individuaalset transporditeenust pakkuvad taksod (nn äpitaksod) ei suuda tagada tarbija keeleõigusi. On võimalik, et taksojuhi keelenõude tühistamisel ühistranspordiseaduses eeldati, et taksoteenuse pakkumisel infoühiskonnateenuse vahendusel asendavad teenindajat kliendiga suhtlemisel tehisintellekti võimalusi kasutavad digiseadmed. Kahjuks ei ole infoühiskonna teenuse seaduse § 2 lg 1 nimetatud elektroonilised sidevahendid arenenud sellisele tasemele, et teenuse kvaliteet oleks võrreldav inimese poolt pakutud teenuse kvaliteediga. Tutvumisel eri riikides taksojuhtide suhtes kehtestatud nõuetega ilmneb, et keeleseaduse alusel antud õigusaktiga (valitsuse määrusega) on riigikeele oskuse nõue kehtestatud Eestis, Lätis ja Leedus. Mitmes teises riigis on keeleoskusnõue esitatud taksoveolubade väljaandmist reguleerivas õigusaktis, nt Inglismaal (B1-taseme nõue), Taanis, Soomes (Soomes tuleb sooritada taksojuhi eksam, mis toimub soome või rootsi keeles, teenuse pakkumiseks vajaliku keeleoskuse peab tagama taksoettevõtja), Tšehhi Vabariigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Luksemburgis (vähemalt ühe ametliku keele oskuse nõue), Maltal (inglise või malta keele oskuse nõue). Mitmes riigis nõutakse peale riigikeele ka ühe võõrkeele (üldjuhul inglise) oskust vähemalt algtasemel (Kreeka, Bulgaaria). Brüsselis nõutakse taksojuhilt peale prantsuse keele ka hollandi ja inglise keele oskust algtasemel. Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvas Norras nõutakse taksojuhtidelt norra keele oskust tasemel B1 või B2, viimast peavad paljud taksojuhid liiga kõrgeks, on võimalik, et sellest loobutakse ning keelenõudeks jääb B1, nagu see on ka Eestis. Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll Ülalkirjeldatud eelnõu paragrahv on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas . Euroopa Parlament ja nõukogu võttis 28. juunil 2018 vastu direktiivi – (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist. Euroopa Parlament ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Ühistranspordiseaduse § 2 sätestab, et ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva- , väikelaeva- ja parvlaevaliinidel. Seega taksoveoga osutatakse ühistransporditeenust. Eesti keele oskuse nõuded on taksojuhile, kui ühissõiduki juhile, kehtinud aastaid ning tegemist ei ole uue kutsealase nõudega. Keeleseaduse alusel on Vabariigi Valitsus 20. juuni 2011. a määruses nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ kehtestanud ühissõiduki juhtidele B1 taseme keeleoskuse nõue. Ühistranspordiseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et taksovedu on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine, samuti taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine. Taksoveoks ei loeta sõitjate vedu sõiduautoga, kui ve o teostaja teeb seda isiklikul otstarbel planeeritud marsruudil ja kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Sõidujagamisplatvormi kaudu teenust osutav isik peab samuti taksoveo teenuse osutamiseks taotlema teenindajakaardi ning kuna tegemist on ühissõiduki juhiga, kehtib nimetatud keeleoskuse nõue ka isikule, kes osutab teenust sõidujagamise platvormi kaudu (ehk äpitakso juht). Hoolimata kehtivatest eesti keele nõuetest ja ühiskondlikust ootusest, et ühistransporditeenust osutavad isikud valdavad riigikeelt, töötab taksojuhtidena hulgaliselt inimesi, kelle eesti keele oskus ei vasta kehtestatud nõuetele. Keelesoksuse nõude kehtestamisega seaduse tasandil, on võimalik lubada ühistransporditeenust osutama vaid need isikud, kes oskavad nõuete kohaselt riigikeelt. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise 8 , sealhulgas peavad seaduses sisalduma põhiõiguste riive raamid. Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus: inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil kohustatud põhiseaduse § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed 9 . Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu 1 0 . Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses. Keelenõude sätestamise eesmärk on tarbija keeleõiguste kaitsmine, teenuse kvaliteedi tagamine ning riigikeele kaitse.. Eesti Vabariigi põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selleks nähakse põhiseaduse §-s 6 ette, et Eesti riigikeeleks on eesti keel. Põhiseaduse § 31 sätestab, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtluse ulatuslikum reguleerimine ja piirangute kehtestamine lubatav juhul, kui see kaitseb tarbijat. Riigikeelt mittevaldav taksoteenuse osutajal on piiratud suhtlemine tarbijaga ning suhtlemine moodustab olulise osa teenuse osutamisest. Selle eesmärgi tagamiseks on keelenõude sätestamine vajalik meede riigikeele ning tarbija kaitseks. 899160 237490 0 0 8 RKPJKo 24.12.2002, nr 3-4-1-10-02, p 24 . 9 PS § 11; RKPJKo 27.03.2012, 3-4-1-1-12. 1 0 Põhiseaduse kommentaarid, § 29 p-d 1, 2 ja 9. Taksojuhi poolt osutatava teenuse kvaliteet sõltub suurel määral eesti keele oskusest. Tarbijal on õigus nõuda ja saada teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale; saada pakutavate teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta. Tarbijakaitseseaduse 4 lg 3 sätestab, et tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks. Riigikeele oskus tuleneb otseselt tööülesannetest, milleks on igapäevane tarbijatega suhtlemine. Seega on kvalifikatsiooninõuded vajalik meede, et tarbija õigused oleks kaitstud. Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et taksojuhtidele esitatav eesti keele oskuse nõue on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Punktis 2 täiendatakse paragrahvi 58 lõiget 3 punktiga 2 1 , mis sätestab, et teenindajakaardi taotleja esitab teenindajakaardi andjale dokumendi, mis tõendab vähemalt B1 tasemel eesti keele oskust. Ühistranspordiseaduse muudatusega taastatakse olukord, kus taksojuht peab tõendama oma eesti keele oskust enne teenindajakaardi väljastamist ning esitama vastava dokumendi. Selliseks dokumendiks võib olla eesti keele tasemeeksami sooritamisega saadud tasemetunnistus või dokument selle kohta, et taotleja on omandanud eesti keeles kas põhihariduse, üldkeskhariduse, põhihariduse baasil kutsehariduse, põhihariduse baasil keskerihariduse või kõrghariduse. Sellega tagatakse kliendi õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele. Punktis 3 täiendatakse paragrahvi 96 lõike 19 ning nähakse ette, et teenindajakaardi omaja, kellele on teenindajakaart väljastatud enne käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punkt 2 1 jõustumist, esitab loa andjale hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendava dokumendi. Kuna õiguslik olukord ei ole teenindajakaardi omaja jaoks muutunud (taksojuhile ei ole kehtestatud täiendavat keelenõuet vaid dokumendi esitamise kohustus), ei ole vajalik ette näha pikemat üleminekuaega. Kui eesti keele oskust tõendavat dokumenti ei ole tähtajaks esitatud, ei vasta teenindajakaardi omaja käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. See tähendab, et vastavalt § 63 lõike 2 punkti 1 järgi võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. Teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad esitama keelenõude täitmist tõendava dokumendi, mille vastavust õigsusele peab hindama loa andja. Keeleseaduse § 26 sätestab eesti keele oskuse tõendamise erisused. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse. Seoses vene õppekeelega koolide üleminekuga osalisele eestikeelsele õppele kerkis vajadus täpsustada ka eestikeelse hariduse mõistet, mistõttu uue keeleseaduse § 26 lõikes 4 esitati täpsustus: haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% õppetööst toimus eesti keeles. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on keeleeksamist vabastatud ka need isikud, kes on sooritanud eestikeelse kutseeksami ning kes töötavad kutsetunnistusel märgitud kutsealal. Eelnevast tulenevalt on tõendamise aluseks olevaid dokumente mitmeid. Selleks, et loa andja ja ka loa taotleja saaks esitatud tõendi põhjal olla kindel, et tegemist on keelenõude täitmist tõendava dokumendiga, on otstarbekas välja töötada vastav juhend kompetentse asutuse, nt Keeleameti poolt. Isikutel, kellel on vajadus keeleoskuse taset tõsta, saavad tasuta eesti keele õpingutega alustada juba täna riigi poolt loodud algtaseme ja edasijõudnute e-kursustel Keeleklikk ja Keeletee (www.keeletee.ee), mis viivad õppija B1-tasemeni. Võrreldes 2022 aasta algusega on kursustele lisandunud üle 16 000 uue õppija, mis näitab, et muu emakeelega inimesed peavad eesti keele oskust vajalikuks. Samuti pakub tasuta eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutus ning eraturul tegutseb üle 100 keelefirma. Lisaks on riik Ukrainast saabunud sõjapõgenike eesti keele õppeks tellinud 10 000 õppekohta. Arvestades sotsiaalseid riske, on riik keeleõppe võimalusi sellest lähtuvalt laiendanud, et õpe saaks olla paindlik, arvestaks võimalikult paljude õppijate vajadusi ning toetaks hakkamasaamist tööturul ning ühiskonnas laiemalt. Haridus- ja Noorteamet korraldatavad eesti keele tasemeeksamid toimuvad neli korda aastas ka edaspidi ning kõik eksamit sooritada soovivad isikud seavad seal osaleda – ülempiir puudub ning Haridus- ja Teadusministeerium tagab vajalikud vahendid eksamite korraldamiseks ja hindamiseks. Eelnõu terminoloogia Eelnõu sätestab termini „platvormitööd tegev isik“, mida Eesti õigusaktides ei ole varem kasutatud. Eesti on esitanud direktiivi eelnõu kohta 17.02.2022 oma seisukoha dokumendis „Eesti seisukohad platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta - COM(2021) 762“. Vabariigi Valitsus oma seisukohas platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta on öelnud, et Eestis ega ELis laiemalt ei ole varasemalt reguleeritud platvormitöö tegijate töötingimusi, samuti ei ole varasemalt defineeritud eeltoodud mõisteid. Küll aga on platvormitöötaja mõiste puhul lähtutud varasemates ELi direktiivides toodud töötaja mõiste sisustamise põhimõtetest, millega riigid peavad juba arvestama ning uut kontseptsiooni siinkohal ei looda. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Käesolev seaduse mõjul laieneb eesti keele kasut amine ja roll avalikus ruumis ning tagatakse eestikeelne teenindus . Samuti laienevad keelenõuded ne ile nn platvormitööd tege vatele isikute le , kes teenusesaajatega vahetult suhtlevad . 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva seaduse rakendamine ei too üldjuhul kaasa täiendavaid kulusid. Kulu võib kaasneda neile asutustele, kes peavad oma domeeninimed ja/või e- posti aadressid välja vahetama ning erinevates dokumentides infot uuendama. 8. Rakendusaktid Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmisel muudetakse Vabariigi Valitsuse 20.06.2011. a määrust nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ 9. Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub üldises korras. ________________________________________________________________________ Algatab Isamaa fraktsioon 26.04.2023. a. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 28.04.2023 / 1-1/15-20; Riigikantselei / 28.04.2023 / 2-5/23-00690 Resolutsiooni teema: Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 18.05.2023 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 11.05.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 25.5.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0437. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.04.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0437 - Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (20 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.4.2023 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 18.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fcc15b6-e2b4-4feb-8036-cdfe215f04e5 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fcc15b6-e2b4-4feb-8036-cdfe215f04e5?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main