Tagasiside eelnõule

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kuupäev: 2026-05-07 11:04 From: Annika Nõmmik Aydin <[email protected]> Sent: Monday, May 4, 2026 10:37 AM To: Lily Mals - SOM <[email protected]>; Jelizaveta Ter-Minasjan - SOM <[email protected]> Cc: Karin Saan <[email protected]>; Merli Laur <[email protected]> Subject: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Eelnõude infosüsteemi EIS-i kohaselt on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus hetkel teisel kooskõlastusringil ning Justiits- ja Digiministeeriumi vastamise tähtaeg on täna ehk 4. mail 2026. Esimese kooskõlastusringi ajal käis see eelnõu ka Siseministeeriumis, kuid kahetsusväärselt ei edastatud seda tagasiside andmiseks rahvastiku toimingute osakonnale ning seetõttu me ei saanud esimese kooskõlastusringi ajal eelnõuga tutvuda. Meie osakonnal on puutumus selle eelnõuga seoses sätetega KVEKS-is, kuna lapse sünni registreerimisel hinnatakse põlvnemise aluseid lisaks perekonnaseaudusele ka KVEKS-i nõusolekute alusel. Eelnõus korrastatakse muuhulgas sätteid selliselt, et laiendatakse naissoost abikaasadele partnerannetuse võimalus. Palume vaadata üle, kas oleks vaja täiendada ka kehtivas KVEKS-is seetõttu § 17.2 ja lisada sinna partnerannetuse mõiste analoogselt §-ga 17.1. Palume täiendada ka seletuskirja. Nimelt on esimesel kooskõlastusringil Justiits- ja digiministeerium kommenteerinud: PKS-i kohaselt on lapse vanemad sooliselt määratletud ning tekib küsimus, kelleks lugeda PKS-i mõttes teist naist, kes on olnud doonor. Taoline põlvnemine tuleb kindlaks teha eriregulatsioonis (KVEKS). Oluline on eristada, millal toimub põlvnemise kindlaks tegemine PKS-i ja millal eriregulatsiooni alusel. See teema võib puudutada ka teisi eelnõuga plaanitavaid muudatusi. Palume seletuskirja täpsustada. Olete sellele kommentaarile vastanud: Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad kaks naist saada ühise lapse sugurakkude doonorluse abil ning neid loetakse lapse vanemateks. Selles osas ei too eelnõu kaasa sisulist uut regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on eelkõige abielus olevate naiste jaoks menetlusliku protsessi lihtsustamine. Seletuskiri on täiendatud vastavalt. Palume muuta/täiendada eelnõu § 4 punkti 1 seletuskirja selliselt, et oleks üheselt aru saada, et ka edaspidi on lapse emaks jätkuvalt lapse sünnitanud naine ning laps loetakse täiendavalt põlvnenuks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Kui võimaldatakse partnerannetust naissoost abikaasade puhul, on see täpsustus vajalik eelkõige selleks, kuna perekonnaseaduse käsitluse kohaselt loetakse lapse emaks üksnes lapse sünnitanud naine, siis naissoost abikaasade puhul partnerannetuse tulemusel võib tekkida olukord, kus lapse mittesünnitanud naine on geneetiliselt lapse ema. Trackiga muudatus on näha ka meili manuses olevas seletuskirja failis. Parimate soovidega Annika Nõmmik Aydin õigusnõunik Siseministeerium [email protected] +372 612 5184 <https://www.siseministeerium.ee/> <http://www.facebook.com/siseministeerium> <https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53> Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kehtivas õiguses on tervishoiuteenuse osutamisega seotud kliinilised, rahastuse ja retseptide andmed koondatud eraldi andmekogudesse, mille eesmärgid ja kasutus on sisuliselt läbipõimunud, kuid õiguslikult ja korralduslikult lahus. Selline killustatus põhjustab andmete dubleerimist, ebaühtlast andmekvaliteeti ja märkimisväärset halduskoormust teenuseosutajatele ning piirab andmete süsteemset kooskasutust ravikvaliteedi hindamisel, rahastamise järelevalves ja tervishoiuteenuste planeerimisel. Praegune korraldus eeldab ulatuslikku manuaalset ja ajalise viitega andmetöötlust, takistab automatiseeritud ristkontrollide rakendamist ning suurendab õigusruumi ja IT‑lahenduste keerukust. Seetõttu ei toeta kehtiv regulatsioon piisavalt andmepõhist, tõhusat ja läbipaistvat tervishoiu juhtimist ning vajab muutmist . Eelnõu eesmärk on terviseandmete kasutamise edendamise kaudu toetada tervishoiutöötajat tervishoiuteenuse osutamisel ja patsienti ravi protsessis , tagada tervishoiuteenuste hea kvaliteet ning vähendada raviraha ebaotstarbekat kasutust , andmete esitamise koormust ja dubleerimist . Eelnõu aitab lahendada Eesti tervishoiusüsteemi väljakutseid , nagu kasvav ravivajadus ja tervishoiutöötajate puudus , mis omakorda süvendavad teisi probleeme , nagu pikad ravijärjekorrad ja ebapiisav rahastus . Muudatusega liidetakse T ervisekassa andmekogu ( edaspidi KIRST ) (raviarved) ja retseptikeskus ( edaspidi RETS ) (retseptid ) tervise infosüsteemiga ( edaspidi TIS ) (tervisedokumendid ) ning täpsustatakse TIS - i pidamist t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse s, t ervisekassa seaduses , r avimiseaduses ja selle muudatusega seonduvalt teis tes seadus tes , samuti tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad KIRST-u ja RETS-i pidamist . Andmekogude liitmine lihtsust a b tervise andmete edastamist ja kasutamist . Muudatustega vähendatakse andmeesitajate koormust andmete esitamisel ning korrastatakse TIS - i pidamisega seotud õigusruumi. Muudatus ed aita vad vähendada dubleerimist, parandada tervise andmete kvaliteeti , usaldusväärsust ja kättesaadavust, toeta vad tõhusama järelevalve tegemist ning võimalda vad tulevikus andmete esitamist tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO ) jaoks lihtsustada . Samuti luuakse muudatustega eeldused tervishoiu korralduses tulemuspõhise rahastamise rakendamiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks . Eelnõuga koondatakse seni killustatud viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed ühtsesse riiklikku infosüsteemi. Praegune andmete hajutatus teenuseosutajate vahel takistab biovalvsuse ja jälgitavuse tagamist, raskendab kontrolli doonormaterjali kasutuskordade üle ning piirab tõenduspõhist järelevalvet ja teadustegevust, ohustades seeläbi patsientide ja doonorite õiguste kaitset ning teenuse kvaliteedi tagamist . Sellest tulenevalt on e elnõu eesmärk ka korrasta da viljatusravi ja suguraku doonorlusega seotud andmete kogumist. Eelnõuga luuakse alus nende andmete kogumiseks riiklikku andmekogusse – TIS - i , mille abil t agatakse Eesti viljatusravi teenuse osutajate üle selt teave sugurakkude annet amise kordade ja ühe doonori materjalist sündinud laste arvu kohta , millega t õhustatakse k unstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest (KVEKS) tuleneva te kohustust e täitmist . Viljatusravi ja suguraku doonorluse andmete struktureeritud kogumisega par a ndatakse biovalvsust ja andmete jäl gitavust , nagu on sätestatud r akkude , kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduses. Samuti tehakse tervishoiuteenus t e korraldamise seaduses (TTKS) ja ravikindlustuse seaduses ( RaKS ) kolme määruse andja vahetus ning sätestatakse, et vastavad määrus ed kehtesta b Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister – sotsiaalminister. Olemuslikult ei pea volitusnormi alusel antavad määrused olema Vabariigi Valitsuse tasemel, kuivõrd tegemist on valdkonnaspetsiifilisi küsimusi reguleerivate rakendusaktidega. Eelnõu mõjutab inimes i , TTO-sid ( sh viljatusravi teenuse osutajad ), apteegiteenuse osutaja i d , meditsiinisead meid väljastavaid isikuid, akadeemilist sektori t , T ervise Arengu Instituuti (edaspidi TA I ) , Terviseameti t , Tervisekassat , Ravimiameti t ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus t (edaspidi TEHIK ) , avaldades sotsiaal set ja majanduslik ku mõju, samuti mõju haridusele ja teadusele ning riigivalitsemisele. Eelnõu vähendab osapoolte praegust halduskoormust. H alduskoormuse muutuste t äpsem kirjeldus on esitatud seletuskirja punkti des 6. 1.6 ja 6.2.5 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna andmepoliitika juht Liisi Lillipuu ( [email protected] ) , tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan ( [email protected] ) , ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ( [email protected] ) ning integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal ( [email protected] ) . Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa andmeinfo arhitekt Kai Tiitsaar ( [email protected] ) ja jurist Aigi Veber ( [email protected] ) , Tervise ameti õigusosakonna juhataja Agne Ojassaar ( [email protected] ) , Ravimiameti õigusosakonna juhataja Andrus Varki ( [email protected] ) j a sama osakonna õigusnõunik Heleni Mäe ( [email protected] ) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse jurist Laine Mokrik ( [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ( [email protected] ) . Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakonna analüütik Kadri K eller ( [email protected] ) . Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva muu eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu tuleneb Vaba riigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025 – 2027 tegevusest nr 487 „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega ) “ . Lisaks on eelnõu vähesel määral seotud sama tegevusprogrammi tegevusega nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“. Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: t ervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) RT I, 17.03.2026, 2; t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus RT I, 26.06.2025, 29; inimgeeniuuringute seadus (IGUS) RT I, 17.03.2026, 1; k unstliku v iljastamise ja e mbrüokaitse seadus ( K VE K S ) RT I, 06.07.2023, 52; liikluskindlustuse seadus ( LKindlS ) RT I, 29.06.2024, 12; maksukorralduse seadus (MKS) RT I, 02.10.2025, 4; r avimiseadus ( RavS ) RT I, 17.03.2026, 9 ; r avikindlustuse seadus ( RaKS ) RT I, 03.12.2025, 10 ; Tervisekassa seadus ( TerKS ) RT I, 17.03.2026, 12 ; t ervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (TOKVS) RT I, 21.06.2024, 30 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punkti de s 6. 1. 5 ja 6.2.4 . Seaduse eesmärk Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM ) on võtnud strateegilise suuna võimaldada terviseandmete efektiivsemat kasutust valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks . Tehnoloogia ja andmed võimaldavad haigusi ennetada, var em diagnoosida ja tõhusamalt ravida, toetades seeläbi tervisevaldkonnas töötavaid spetsialiste nende igapäevases töös. Samu andmeid ei peaks esitama mitmesse kohta dubleerivalt. Andmeid peab olema ka lihtne kasutada – nii tõenduspõhiste otsuste tegemiseks, tulemuslikuks teenuste osutamiseks, poliitikakujund ami seks kui ka teadus- ja arendustegevuseks. K äesoleva seaduse e esmärk on loetletud väljakutsete leevendamiseks luua selgem ja tõhusam tervise a ndme te korraldus, mis võimaldab neid kasutada ühtse tervikuna. Selleks liidetakse kolm andmekogu ühi s e eesmär gi ja regulatsioon iga andmekoguks – KIRST (raviarved) ja RETS (retseptid) liidetakse TIS - iga ( tervisedokumen did ) . Muudatusega luuakse eeldused terviseandmete ühtseks ja süsteemseks kasutamiseks, mis on vajalik tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks, rahastamise järelevalveks, tervishoiu teenuste ja ressursside planeerimiseks , teenuste kvaliteedi parandamiseks ja uute teenuste arendamiseks. Muudatus loob vajalikud eeldused TTO-de halduskoormuse vähendamiseks. Seaduse eesmär k on ka korrasta da viljatusravi ja sugurak udoonorlusega seotud andmete kogumist . Nende andmete koondamine TIS - i aitab tagada raviasutuste ülese doonorrakkude kasutamise jälgitavuse ning piirata ühelt doonorilt sündivate laste arvu . Samuti aitab see edastada asjakohast ja eetilist teavet viljatusravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta Eestis, korrastada kunstliku viljastamisega seotud meditsiinistatistika kogumist ning luua võrdlusvõimalus nii Eesti viljatusravi teenuse osutajate vahel kui ka rahvusvaheliselt. Andme te kogumine loob aluse viljatuse põhjuste, kunstliku viljastamise ja eri ravimeetodite tulemuslikkuse hindamiseks , kaugtagajärgede jälg i miseks ja kulu tõhususe analüüsimiseks . E nne e elnõu koostamis t on SoM-i , Tervisekassa, Terviseameti, TAI, Ravimiameti ja TEHIK-u koostöös valminud väljatöötamiskavatsus . Kavandatav eelnõu vastab suures osas väljatöötamiskavatsuses esitatud eesmärkidele ja eelistatuimale lahendusvariandile . Eelnõu täpsustab regulatiivset lahendust ja rakenduslikke aspekte, arvestades väljatöötamis kavatsuse kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet. Väljatöötamiskavat s us es ei käsitletud viljatusravi ja sugurak udoonorlusega seotud andmete kogumist, kuna käesoleva eelnõu kohaselt tehtavad muudatused tulenevad kehtivas KVE K S - is ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse s sätestatud kohustus test . Need kohustused hõlmavad ühe doonori materj alist sündinud laste arvu jälgimis t , biovalvsuse ja jälgitavuse tagamis t ning lo ovutuste arvu kontrolli mist . Seega on tegemist õigusest tulenevate kohustuste täitmisega, mitte uue poliitika kujundamisega, mistõttu ei ole eraldi väljatöötamiskavatsuse koostamine vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike punktile 2 vajalik . Samuti ei käsitletud väljatöötamiskavatsuses eelnõusse lisatud RaKS - is sisalduva volitusnormi muudatus t , mis sätestab Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise . E raldi väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt vajalik , kuna muudatus ei too kaasa uusi poliitilisi valikuid ega põhimõttelisi suunamuutusi, vaid täpsustab rakenduslikke detaile kehtiva regulatsiooni elluviimiseks. Muudatus tugineb varasematele otsustele ja kehtivale õigusraami stiku le ning on kooskõlas HÕNTE tasandi valiku põhimõtetega , mille kohaselt sätestatakse põhimõttelised otsused seaduses ja rakenduslikud detailid määruse tasandil; muudatus puudutab määruse tasandi l volitusnormi adressaadi (Vabariigi Valitsuselt ministrile) muutmist , mis on põhjendatud regulatsiooni valdkonnaspetsiifilise ja tehnilise iseloomu tõttu. Kavandatava te muudatus t e peamised eesmärgid on järgmised : 1 . Tagada Eesti inimes t ele tervishoiuteenuste hea kvaliteet. Tervisekassa saab andmete abil jälgida, et pakutav raviteenus vasta b ravi rahastamise nõuetele ning tehtavad tegevused on põhjendatud ja tulemuslikud. Kvaliteedi mõõtmine ja tulemuspõhine rahastamine tähendavad ühtlasi, et ka raviasutustele on selge, millist tulemust neilt oodatakse ning neil tekib võimalus jooksvalt jälgida oma kvaliteedinõuete täitmist. Esimeses järjekorras on plaanis kasutada kliinilisi näitajaid raviteekondade hindamisel ning pakkuda andmepõhiseid töölaudu perearstidele ja kiirabidele. 2 . Vähendada raviraha raiskamist ja suunata rohkem ressursse ravi kättesaadavuse parandamisse. Tõhus järelevalve raviraha kasutamise üle toetab ravirahade eesmärgipärast kasutamist . Kui tehnilised kontrollid on automatiseeritud (nt kas arvele vastav kanne on TIS - i tehtud ja kas raviarvel on samad teenused, mis TIS-is ) , vabaneb Ter visekassa järelevalve ressurssi , et jälgida ka raviteenuste sisulisi tingimusi (kas soodusravimi või protseduuri jaoks nõutav kliiniline nõue on täidetud). 3 . Tagada tervis hoius kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed planeerimiseks. Kui käsitleme kolme tervishoiu andmekogu ühe tervikuna ja loome andmekogude vahele ristkontrollid, parane vad andmete esitamise distsipliin ja andmekvaliteet. See tähendab, et tervishoiuteenuste planeerimisel ja muudatuste kavandamisel saab keskenduda eelkõige sisulisele vajadusele ja teenuse disainile. 4 . Toetada patsiendi raviprotsessi kvaliteetsete andmetega. Vaja on kasutada olemasolevaid andmeid maksimaalselt ning seeläbi vähendada inimesele teenuse saamisel tekitatavat ebamugavust ja ebaselgust . Vajalikud tehnilised lahendused selleks on olemas, kuid praegu puuduvad andmekogude vahel ristkontrollid ja järelevalve, mistõttu on andmete edastamise distsipliin ebaühtlane. Kontrollide kasutuselevõtul on positiivne mõju andmekvaliteedile, seeläbi saavad arstid vajaliku info varasemate uuringute kohta kiirelt ja piisava detailsusega kätte ning puudub vajadus tellida sama analüüs uuesti. 5 . Tagada kvaliteetsete andmetega vundament tulemuspõhisele rahastusele liikumiseks. Tervishoiu rahastuses tervikuna saab järk-järgult liikuda kulupõhiselt tulemuspõhisele rahastusele. Tulemuspõhine rahastus suunab TTO-sid osutama kvaliteetsemat raviteenust. Kvaliteetsed andmed on võtmetegur selle eesmärgi saavutamiseks. Tulemuspõhise rahastamise üks näide on raviteekond, mille rakendamisega Tervisekassa on juba alustanud (n t endoproteesimise ja insuldi raviteekonnad) ning t eise näitena võib välja tuua perearstide rahastamise, mis on seotud nimistus olevate isikute tervisenäitajate ja kasutatavate ravimitega (vaktsineerimine, krooniliste haiguste jälgimine ja ravi). Tervisekassa soovib süsteemselt võtta ravi kvaliteedi rahastamise aluseks . 6 . Vähendada TTO-de halduskoormust andmete edastamisel . Tulevikus saab Tervisekassa moodustada arveid TIS-i esitatud andmete alusel. Eesmärk on, et TTO-d saaksid esitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid ühe korra – see vähendab koormust andmete esitamisel . 7 . Käsitleda terviseandmeid ühtse tervikuna. TIS -i , KIRST-u ja RETS-i ühendamisel vähenda takse Eestis andmete ja nendega seotud tööprotsesside dubleerimist eri asutustes. Samas võimaldab see valdkonnas suuremat arengut ja koostööd, kuna väheneb segadus, kes milliseid andmeid haldab ning missugustel põhimõtetel on võimalik saada juurde pääs andmetele statistika, uuringute ja teadustöö tegemise ks. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab tagada jätkusuutlikumalt infoturvet ja andmekaitset. 8 . Vähendada bürokraatiat õigusruumi korrastamise abil. Eesmärk on vähendada üha ulatuslikumas terviseandmete kasutuses õigusruumi loomise ja ajakohastamise bürokraatiat. Andmekorraldust reguleeriv õigusruum peab toetama andmekogule seatud ülesannete täitmist parimal viisil, olles samal ajal jätkusuutlik ja jõukohane. Uute lahenduste loomisel saab keskenduda lahenduse sisule, mitte üha kasvava keerukusega õigusruumi küsimustele. 9 . Tagada TTO-de ülene doonor sugu rakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavus vastavalt KVEKS § -le 13 . Andmete kesksesse andmekogusse kogumine võimaldab v äljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid. Samuti võimaldab see a utomatiseerida sugurakkude ja embrüote hankimise, käitlemise ja viljatusravitsüklite aruande koostami st Ravimiametile ning ka s utada kogutud andmeid rahvusvahelis e statistika jaoks . Kogutud andmete alusel on võimalik teha viljatusraviga seotud statistikat ja jagada saadud teavet avalikkusega , väljastada kogutud andmeid teadusuuringuteks , s aada teavet sugurakkude säilitaja, partneri, mittepartnerist annetaja või anonüümse annetaja surma fakti ning vajaduse korral ka surma põhjuse kohta. So M- i tehtud analüüs i „ Laste saamise ja kasvatamise toetami n e “ kohaselt on Eestis aastatel 2019–2023 kunstliku viljastamise abil sündinud kokku ligi 3300 last, mis moodustab 5,4% kõigist elussündidest sel ajavahemikul ning on aja jooksul märgatavalt kasvanud . Seega on kvaliteetse ja kättesaadava teenuse tagamine muutu nud veelgi olulisemaks. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist , millega nähakse ette muudatused TTKS- is , t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus es, IGUS- i s , KVE K S- is , LKindlS-is , MKS- i s , RavS-is , RaKS-is , TerKS-is ja TOKVS- is . Viimases paragrahvis on sätestatud seaduse jõustumi se aeg . 3.1 . TTKS -i muudatused Eelnõu §- ga 1 muudetakse TTKS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTKS § 26 4 lõike 7 esimeses lauses viidet TTKS § -le 59 3 ning asendatakse viide lõikele 2 1 viitega lõikele 4 . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti ga 2 tehtava muudatusega ning vajalik seoses viid a tava sätte asukoha muut umi se ga . Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKS § 50 8 lõike 3 punkt 5. Muudatus on vajalik andmekogude ühendamise tõttu. R etsepti andmeid töödeldakse piiriülesel andmev ahetusplatvormil ka edaspidi, kuid andmekogude ühendamise tulemusena on nimetatud andmekoosseis edaspidi TIS-i osa ning retseptikeskuse eraldi nimetamine ei ole vajalik. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TT KS §- e 59 1 –59 3 , et TIS-i pidamise eesmärk, andmekoosseis , säilitustähtajad, andmete edastamine ja andmetele juurdepääsu võimaldamine hõlmaksi d senise KIRST-u ja RETS-i pidamisega seo nduvat ning TIS-i regulatsiooni üle toodavaid sätteid . TTKS § 59 1 lõige 1 sätestab TIS-i pidamise eesmärgid. Loetletud viis eesmärki koondavad senise kolme andmekogu , s.o TIS-i , KIRST-u ja RETS-i pidamisega seotud ülesande d , mis seni olid sätestatud vastavalt TTKS § 59 1 lõikes 1 , TerKS §-s 46 1 ja RavS §-s 81 . Loetelu on järjestatud sisupõhiselt . Ühtne a ndmekogu eesmärk võrreldes kehtivate andmekogude pidamise eesmärkide ga kogumina oluli selt ei muutu, kuid sõnastus i on täpsustatud . Kehtivaid TIS-i eesmärke on eeltoodust tulenevalt täiendatud ka he eesmär giga pun k tides 3 ja 4 . Kehtiva sätte ülesehitus t on muudetud: varasem seotud tekst on asendatud punktidena esitatud loeteluga, mis muudab regulatsiooni ülesehituse selgemaks ja eristatavamaks. Punkt 1 võetakse muutumatul kujul üle kehtivast TTKS § 59 1 lõike 1 sõnastusest . P unkti s 2 on patsiendi mõiste asendatud isiku mõistega. Muudatus on vajalik, sest andmekogude ühendamisel töödeldakse ja kaitstakse ka selliste isikute isikuandmeid , kellel ei ole patsiendi staatust TTKS § 3 1 tähenduses , näiteks ravikindlustatuse, hüvitiste või tervishoiuteenuste korraldamisega seotud toimingutes . Patsient TTKS-i tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust. S enise KIRST-u andmed hõlmavad ka isikuid, kes ei mahu patsiendi mõiste definitsiooni alla. KIRST-us on ka nende isikute andmed, kellel on tekkinud õigus ravikindlustatusele (alused sätestatud RaKS-is ), kuid kes ei pruugi olla patsiendid. Mõiste „isik“ kasutamine tagab regulatsiooni kooskõla andmete tegeliku kasutusulatusega ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. Terminit „patsient “ kasutatakse peatükis edaspidi juhtudel, kui sätestatud õigused kaasnevad üksnes patsiendiks olemisega. Punkt 3 on lisatud andmekogu pidamise e esmärkide l oetellu tulene valt KIRST-u liitmisest TIS-iga . TerKS § 46 1 sätestab, et KIRST-u peetakse seadusest tulenevate Tervisekassa avalike ülesannete täitmise eesmärgil, milleks on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele. Selle eesmärgi ületoomisel TIS-i pidamise eesmärkide hulka on välja jäetud viited eriseadustele j a m uudele õigusaktidele ning eelarvele, sest need ei ole TIS-i pidamis e eesmärkide sätesta misel asjakohased . Punkt 4 on lisatud andmekogu pidamise e esmärkide loetellu seoses RETS-i liitmise ga TIS-iga . RavS § 81 lõi ge 1 sätestab, et retseptikeskus on retseptide ja meditsiiniseadme kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks ning ravikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel kindlustatud isikutele ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamiseks asutatud andmekogu, mille eesmärk on tagada retseptiravimeid kasutavate isikute tervise kaitse ja järelevalve ravimite väljastamise õigsuse ja põhjendatuse üle ning luua riigile võimalused ravimistatistika tegemiseks. Ka siin on sõnastust täpsustatud vastavalt senisele TIS-i pidamise eesmärkide sätestamise loogikale. Uues sõnastuses on eesmär gi na nimetatud retsepti ja meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine, ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine, ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamine . Varasemas sõnastuses kasutatud sõna „ töötlemine “ on asendatud sõnadega „ravimi ja meditsiiniseadme väljastamine “ . Muudatus on tehtud, et sisustada varem ebamäärane eesmärk sisuga, milleks andmete töötlemine on sisuliselt vajalik. Lisaks on eesmärgi sõnastuses eristatud ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise võimaldamis t ning täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis e võimaldamist, mis on sisuliselt kaks erinevat hüvitise liiki. Ravimi‑ ja meditsiiniseadme hüvitis on ravikindlustushüvitis, mille raames tasub Tervisekassa osa soodusretseptiga ostetud ravimi või meditsiiniseadme maksumusest juba ostuhetkel vastavalt kehtivale soodustusmäärale. Täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis on lisahüvitis, mille eesmärk on vähendada kindlustatud isiku suurt omaosalust juhul, kui tema aastased kulutused Tervisekassa soodustusega ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad seaduses sätestatud piirmäärad. Täiendav hüvitis rakendub automaatselt ning kompenseerib osa vältimatust omaosalusest suuremate kulutuste korral. Kehtiva RavS § 81 lõi ke 1 sõnastuse ga võrreldes on TIS-i eesmärgi sõnastamisel ära jäetud järelevalve eesmärk, sest järelevalve ei ole andmekogu pidamise esmane eesmärk. Rav S § 100 lõikes 1 nimetatud riikliku ja haldusjärelevalve asutustele ning TTKS § 60 lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve asutusele võimaldatakse regulaarne juurdepääs TIS-i andmetel e siis , kui see on seaduses ette nähtud . Selle kordamine TIS-i pidamise eesmärgina ei ole vajalik . RavS § 81 lõi ke 1 kehtivas sõnastuses sisaldunud isikute tervise kaitse tagamise ja ravimistatistika tegemise eesmärk sisaldub uue sätte punktis 5 . Seega on RETS-i pidamise sisulised eesmärgid , välja arvatud järelevalve, üle toodud TIS-i pidamise eesmärkide hulka . Punktis 5 on täpsustatud rahvastiku tervise kaitsega seotud eesmärk i tulenevalt andmekogude ühendamisest – varasem tervisestatistika tegemise ülesanne on sõnastatud järgmiselt: „ tervis hoiuvaldkonnaga seotud statistika ja analüüside tegemine “ . T äpsustu s on vajalik , sest lis aks tervis hoiu statistikale ja analüüsidele töödeldakse ühendatud andmekogu andmeid edaspidi ka ra v i m i te ja meditsiiniseadmete ning Tervisekassa avalike ülesannetega seotud statistika ja analüüside tegemiseks . Analüüside all on mõeldud asutuste igapäevast analüütilist tegevust, seiret ja aruandlust, mitte teadus- ja ajaloouuringuid IKS-i tähenduses. Lisaks täpsusta ta kse punktis 5 tervishoiu juhtimise ülesannet ning lisatakse tervishoiu korraldami se ülesanne . TIS-i pidamise eesmärk hõlma b lisaks tervishoiu juhtimisele ka tervishoiu korraldust, kuna andmekogude ühendamise tulemusena kasutatakse TISi andmeid TerKS- i st tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. TerKS § 2 kohaselt hõlmab Tervisekassa roll ka tervishoiuteenuste korraldamis t , sealhulgas ravikindlustuse korraldamist, tervishoiuteenuste eest tasumist, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist ning järelevalvet. Nende ülesannete täitmine eeldab operatiivset ja õiguslikult selget alust TISis olevate andmete kasutamiseks. Mõiste „tervishoiu korraldus“ lisamine TISi pidamise eesmärkide hulka tagab õigusselguse ning kajastab korrektselt Tervisekassa tegelikku pädevust ja vastutust pärast andmekogude ühendamist. Muudatus ei laienda andmete kasutamist uutele eesmärkidele, vaid täpsustab juba kehtivatest õigusaktidest tulenevat andmete kasutamise alust. TTKS § 59 1 lõige 1 1 sätestab TIS-i andmete õigusliku tähenduse ulatuse , et oleks üheselt selge, millises ulatuses millist tähendust andmetele omistatakse. P aragrahvi 59 1 lõike 4 punktides 2 2 , 6–8 ja 10–1 2 nime tatud andmetel on õiguslik tähendus , ülejäänud punktides nime tatud andmetel on informatiivne tähendus. Sätte lisamine on vajalik KIR ST-u liitmise tõttu TIS-iga . See tuleneb k eh tiv a TerKS § 46 3 lõi k e st 4 , mis sätestab KIRST-u andmete õigusliku tähenduse. Edaspidi omavad viidatud punktides nime tatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmis est. Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja selleks, et oleks üheselt mõistetav, milliseid õiguslikke tagajärgi andmete kasutamine kaasa toob ja milliseid mitte. Õigusnorm ei reguleeri üksnes andmete kogumist ja säilitamist, vaid reguleerib ka nende rolli õiguslikes otsustusprotsessides. Ilma õiguslikku tähendust määratlemata jääb ebaselgeks, kas ja millisel määral võivad andmed mõjutada isiku õigusi ja kohustusi või olla aluseks haldus‑, tsiviil‑ või muude otsuste tegemisel. Õigusliku tähenduse selgesõnaline sätestamine võimaldab piirata andmete mõju üksnes seadusandja poolt ette nähtud ulatus es. See aitab vältida olukordi, kus andmetele omistatakse praktikas suurem kaal või laiem õiguslik toime, kui see on normi eesmärgiga kooskõlas. Eriti oluline on see isikuandmete, sealhulgas tervise‑ ja sotsiaalandmete puhul, mille kasutamine võib otseselt mõjutada isiku õigussfääri. Lisaks loob andmete õigusliku tähenduse määratlemine selguse selle s , mis puudutab otsuste vaidlustatavus t ja vastutuse jaotus t. Kui on ette teada, milli ne on andmete õiguslik mõju, saab isik hinnata, kas ja kuidas andmete alusel tehtud otsust vaidlustada. Samuti võimaldab see selgemalt määratleda vastutust olukordades, kus andmed osutuvad ebaõigeks, puudulikuks või ajakohatuks. Andmete õigusliku tähenduse sätestamine on eriti oluline digitaalses ja automatiseeritud keskkonnas, kus andmeid kasutatakse infosüsteemides, andmevahetuses ja otsustusprotsesside toetamiseks. Selge regulatsioon välistab andmete muutumise de facto automaatseteks otsusteks ilma piisava normatiivse aluseta ning tagab, et andmete kasutamine jääb kontrollitavaks, läbipaistvaks ja õiguspäraseks. Lisaks on seoses TerKS § 49 3 lõike 5 ületoomisega täiendatud lõiget kolmanda lausega . Tervisekassa andmekogu kanne tehakse TerKS-i kehtiva sõnastuse kohaselt viie kalendripäeva jooksul pärast kande tegemise aluseks olevate nõuetekohaselt vormistatud dokumentide Tervisekassasse saabumist. Selleks, et oleks üheselt selge, millal andmetel õiguslik tähendus tekib, on vaja sätet täiendada täpsustusega, et Tervisekassa kannab dokumentidel olevad andmed TIS-i ettenähtud viie kalendripäeva jooksul , millest alates on nendel andmetel õiguslik tähendus. TTKS § 59 1 lõige 2 sätest ab TIS-i kaasvastutavad töötlejad . Senise KIRST-u ja RETS-i vastutav töötleja ol i Tervisekassa ning TIS-i kaasvastutavad töötlejad ol id SoM ja Tervisekassa . Sisulist muudatust vast utavates töötlejates ei teh t a : ü hendatud andmekogu kaasvastutava d töötleja d on So M ja Tervisekass a. SoM-i ja Tervisekassa vahel on TIS-i pidamiseks sõlmitud 2024. aastal kaasvastutavate töötlejate leping , mi da andmekogude ühendamise korral täiendatakse, et tagada kaasvastutavate tööt lejate omavaheline selge tegelik tööjaotus nii andmekogu pidamisel kui ka IKÜM- i st tulenevate kohustuste täitmisel. TTKS § 59 1 lõi k e ga 3 antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamise k s: andmete hoidmise, kogumise, väljastamise, rahastamise ja muude korraldusküsimuste täpsem kord sätestatakse TIS-i põhimääruses , mis hõlmab edaspidi muu hulgas ka KIRST-u ja RETS-i korraldusküsimusi . Loetelu punktide senine nummerdus ei muutu, lõiget täiendatakse punktiga 6 1 . Sätte sisu s on tehtud k olm muud a t ust . P unkti 2 on täpsustatud, lisades andmetele juurde sõna „täp s e m “ . J uh is eelnõude koostamiseks näeb ette, et seaduses tuleb andmekogu pidamisel sätestada üldiselt, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse ning mille täpsem loetelu tuleb sätestada põhimääruses. Kuna üldised kategooriad on TTKS- is juba loetletud , esita takse andmete täpsem koosseis põhimääruses . P unktiga 6 1 on loetellu lisatud andmetöötluse logimise kord. Juhis eelnõude koostamiseks näeb ette, et andmekogu logimise kord tuleb sätestada andmekogu põhimääruses. Kuigi TIS-i põhimäärus juba sätestab infosüsteemi logimise korra , tehakse selguse huvides ka TTKS- is täpsustus , et põhimäärus es selline kord sätestatakse . Lisaks pannakse muudatusega Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga TIS -i põhimääruse kehtestamiseks. Muudetav volitusnorm näe b rakendusakti n a ette määrus e , mis reguleeri b valdkonnaspetsiifilis i küsimus i , mistõttu on volitusnormi muutmisega kohane anda volitus ministri määruse kehtestamiseks. TTKS § 59 1 lõige 4 sätestab TIS-i uue andmekoosseisu , et kajastada ühenda tavate andmekogu de andmeid. Uues sõnastuses on andmete loetelu laiendatud , sõnastus t ühtlustatud . P unktide numeratsioon on maksimaalses ulatuses säilitatud kehtival kujul . S eoses KIRST-u ja RETS- i andmekoosseisude lisandumisega on mõnes punktis tehtud sisulisi muudatusi ning lisandunud on punktid 2 1 , 2 2 ja 6 –12, millega seoses on senine punkt 6 „ andmetöötluse logid ja süsteemi teated “ viidud viimaseks, punktiks 13. P unkti s 1 on kasutusele võetud mõiste „ üldandmed “ . Isiku üldandmed on vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi 2025. a asta oktoobris antud juhisele kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus , kontakt andmed , sh aadress, emakeel . S eaduse tasandil piisab üldandmete nimetamisest, mille täpsem koosseis esi ta takse põhimääruse tasandil. Kuigi juhis seda otsesõnu ette ei näe, loeme ka sünnia ja üldandmete hulka , sest olemuslikult on sünniaeg osa isikukoodis sisalduvast infost . Kodakondsus ei kuulunud varem TIS-i andmete koosseisu, kuid see lisandub seoses KIRST-u ühendamisega TIS-iga (Tervisekassa andmekogu põhimäärus e § 1 lõi ke 1 punkt 7 ). Juhises k innisesse loetellu vaikimisi kaasa arvatud e makeele andmeid TIS- is praegu ei töödelda, sest vajadus selleks puudub . Punktis 1 asendatakse ka sõna „patsient “ sõnaga „isik “ ( vt seletuskirja osa § 59 1 lõi ke 1 kohta ) . Lisaks on punktis 1 täpsustatud, et töödeldakse ka isiku varasema id üldandmeid , s.o käesoleval ajal enam mitte kehtiva id andme id , mis võimaldab töödelda ka rahvastikuregistris olemasolevat endist isiku ees- ja perekonnanim e , isikukood i , sünniaega või ka sugu . Teisi varasemaid üldandmeid ei ole vaja töödelda. Varasemate üldandmete töötlemine on vajalik tervisedokumentide sidumiseks olukordades, kus isiku identiteeditunnused on muutunud, näiteks kirikuraamatute paranduste, soovahetuse või lapsendamise tõttu. Ilma varasemate andmete säilitamiseta kaoks osa isiku varasematest terviseandmetest või seostuks valesti, mis kujutaks endast olulist patsiendiohutuse riski. Senini kehtestas muutunud andmetele eelnenud andmete töötlemise võimaluse TTKS § 59 1 lõi ge 6. Muudatus , et varasemad üldandmed on toodud kohe üldandmete punkti juurde, on tehtud sätete ühtlustamise ja selguse tagamise eesmärgil . Punktis 2 on t äpsustatud isiku muude isikuandmete koosseisu, lisades surmaaja ja arvelduskonto andmed , nagu need on seni olnud KIRST-us . Andmete täpsem koosseis esita takse andmekogu põhimääruses. Lisaks asendatakse sõna „patsient “ sõnaga „isik “ ( vt seletuskirja osa § 59 1 lõi ke 1 kohta ) . Eestkostja ja esindaja andmed on viidud punkti 2 1 , ravikindlustuse andmed punkti 2 2 ja tervishoiuteenusega seotud lisatasu piirmäära andmed punkti 1 0 . Punkti s 2 1 on eraldi nimetatud seni patsiendi muude andmete all sisaldunud eestkostja või esindaja andmed. Sõna „ andmed “ on asendatud terminiga „ üldandmed “ , mi da on selgitatud sama lõike punkti 1 selgituses. Eestkostja ja esindaja andmed ei ole käsitatavad isiku muude andmetena, kuna need ei kirjelda isikut ennast, vaid teist isikut, kellel on seadusest või volitusest tulenev õigus tegutseda isiku nimel. Tegemist on eraldiseisva õigussuhte andmetega, mis määravad kindlaks esindusõiguse olemasolu, ulatuse ja kehtivuse. Isiku muud andmed puudutavad reeglina isiku enda tunnuseid, seisundit või õigusi. Eestkostja ja esindaja andmed seevastu täidavad funktsionaalset eesmärki, võimaldades tuvastada, kellel on õigus isiku nimel õigusi teostada või kohustusi täita. Nende andmete töötlemine on vajalik eelkõige õiguspärase suhtluse ja otsustamise tagamiseks, mitte isiku enda kirjeldamiseks. Seetõttu on loogiline ja õigusselguse huvides põhjendatud käsitleda eestkostja ja esindaja andmeid eraldi andmekategooriana, mitte koondada neid isiku muude andmete alla. Punktiga 2 2 eristatakse seni patsiendi muude andmete (punkti 2) all sisaldunud ravikindlustuse andmed eraldi andmekategooriaks. Ravikindlustuse andme i d on edaspidi mõistlik käsitleda eraldi kategooriana, sest seni KIRST-u koosseisu kuulunud kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed on edaspidi TIS-i osa ( TerKS § 46 3 lõi ke 1 punkt 2 ) . See kategooria sisaldab ka RavS § 81 lõike 1 2 punkti 3 – kindlustuskaitse kehtivuse ja kaitsega seotud isikuandmed. Punk te 3– 5 ei muudeta, v.a osas, kus punktides 3 ja 4 1 asendatakse sõna „patsient “ sõnaga „isik “ ( vt seletuskirja osa § 59 1 lõi ke 1 kohta ) . Punkt 6 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmise st TIS-i ga ( TerKS § 46 3 lõi ke 1 punkt 3). Punkt 7 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmise st TIS-i ga ( TerKS § 46 3 lõi ke 1 punkt 4). Lisatakse sõnad „ ja dokumendid “ . Rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks võivad lisaks andmetele olla ka dokumendid (nt piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise puhul). Punkt 8 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmise s t TIS-i ga ( Tervisekassa andmekogu põhimäärus e § 7 lõi kes 8 1 nimetatud andmed ). Punkt 9 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmise st TIS-i ga (Tervisekassa andmekogu põhimäärus e § 7 lõi kes 8 2 nimetatud andmed ). Punkt on üle toodud TerKS § 46 3 lõi k e 1 punkti st 5 1 . Punkt 10 lisatakse tulenevalt KIRST-u liitmise st TIS-i ga . Tervisekassa korraldab ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist ( TerKS § 2 lg 2 p 1). Ülesanded on täpsemalt reguleeritud erinevates seadustes (nt TTKS, RaKS ). Üheks viidatud Tervisekassa ülesannete täitmise väljenduseks on andmete tagamine raviasutustele, et need ei võtaks kindlustatud isikutelt rohkem visiiditasu, kui seadus ette näeb. RaKS § 67 lõike 3 kohaselt ei tohi Tervisekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud TTO (s.o raviasutus) nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniseadmete loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui RaKS 6. jaos sätestatud alustel ja ulatuses – see tähendab, et visiiditasu võib võtta üksnes RaKS- i s sätestatud ulatuses. Punkt on üle toodud TerKS § 46 3 lõike 1 punktist 5 2 . Punkt 11 lisatakse tulenevalt RETS -i liitmisest TIS-i ga ( RavS § 81 lõi ke 1 2 punkt 1 ). Lisatud on sõna „ravimi “ , sest väljak i rjutatud retsepti alusel väljastatakse ravimit, mitte retsepti. Tegemist on keelelise parandusega. Punkt 12 lisatakse tulenevalt RETS-i liitmisest TIS-i ga ( RavS § 81 lõi ke 1 2 punkt 2 ). Lisatud on sõna „ meditsiiniseadme “ , sest väljakirjutatud meditsiiniseadme kaardi alusel väljastatakse meditsiiniseade . Tegemist on keelelise parandusega. Punkti 13 ei muudeta , kuid on uuesti nummerdatud lähtuvalt loogikast, et logid ja süsteemi teated ei peaks paiknema sisupunktidest eespool . TTKS § 59 1 lõige 5 sätestab andmete säilitamise tähtajad . Lõike 5 e simese lause kohaselt säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult, välja arvatud sama lõike teises lauses loetletud erisused . Üldreeglis sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigus ega ei tehta. Muudatusega viiakse kehtivas seaduses olev säilitustähtaja üldreegel (tähtajatus) ja erandid eraldi lausetesse , et viitamine üldreeglile oleks hõlpsam. Ka vastavalt HÕNTE käsiraamatule (§ 24 komm 3) peaks ü ks l ause sisaldama üh t käitumisjuhis t või reegli t . Andmekogude ühendamise ga kaasneb eelnõuga senise RETS-i andmete säilitusaja sisuline muudatus seitsmelt aastalt tähtajatule ning uutele (alates 01. 01.2028) viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele sätestatakse samuti tähtajatu säilitamise tähtaeg : Tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga antakse ka RETS-i andmetele TIS-is säilitamise tähtaeg. RETS-i andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva RavS § 81 lõike 1 1 kohaselt seitse aastat. Praegu säilitatakse TIS-is osalist infot retseptide ja ravimisoovituste kohta epikriisi koosseisus tähtajatult koos ülejäänud ravidokumentidega, kuid see info ei ole terviklik. Retsept on ainus usaldusväärne infoallikas selle kohta, milline ravim on inimesele määratud ja milliseid ravimisoovitusi on talle antud. Teave inimesele määratud ravimite ja ravimisoovituste kohta on vajalik tervishoiutöötajale patsiendi edasise raviprotsessi jaoks, näiteks pikaajalise kroonilise haiguse korral. Info väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta on oluline patsiendiohutuse tagamiseks ja võimalike ravivigade tuvastamiseks. Kasutatud ravimid ja inimese tervise tulemid on oluline sisend raviteekondade analüüsiks. Selle alusel arvutatakse optimaalsemaid ja efektiivsemaid viise ravi korraldamiseks ning planeeritakse ennetustegevusi. Retsept on oluline teadus- ja analüüsiväärtusega andmeallikas. Retrospektiivsete kohortuuringute tegemiseks nii teadus- kui ka ametiasutustes on vajalik juurde pääs andmetele, mis ulatuvad oluliselt kaugemale kui seitse aastat. Vanemate andmete olemasolu võimaldab hinnata pikaajaliste ravitrendide ja ravimikasutuse mõjusid rahvastiku tervisele ning kujundada tõenduspõhiseid tervisepoliitika otsuseid. Ka patsiendil on ootus saada terviklikku ülevaadet talle osutatud tervishoiuteenustest, sealhulgas talle kirjutatud ravimist ja sellest, kuidas ravimit tarvitada. Retsept on üks ravidokument teiste kõrval ning vajab samaväärset käsitlust andmete säilitamisel. R etsepti andmetega koos on vaja säilitada ka ravimi väljaostmise andmeid. Arst võib küll ravimi välja kirjutada, kuid patsient ei pruugi seda välja osta, mistõttu ei taga ainult ravimi väljakirjutamise andmete säilitamine soovitud tulemust. Ravisoostumise ja ravijärgimuse seisukohast on oluline, et arst teab, kas patsient ravi järgib , ja oskab sellele vastavalt ravimiskeemi muuta. Andmekogude ühendamisel säilitatakse ka retsepti andmeid teiste ravidokumentidega analoogselt tähtajatult ja terviklikult . See kehtib retseptiandmetele tagasiulatuvalt, st ka nendele andmetele, mis on juba kogutud. Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete säilitamisele erisust ei seata, see tähendab, et kohaldub tähtajatu säilitamise nõue . Neid andmeid säilitatakse tähtajatult, kuna andmete kättesaadavus peab olema doonormaterjalist kunstliku viljastamise teel sündinud isikule tagatud, kui hilisemas eas avastatakse tal pärilikke haigusi või terviseseisundeid. Lisaks on andmete jälgitavus vajalik teiste sama doonori materjalist sündinud isikute ja doonori teavitamiseks, materjali tagasikutsumiseks ning ühelt doonorilt sündivate laste piirmäärast kinnipidamiseks. Kuna tegemist on aktiivselt areneva valdkonnaga, on spetsialistide soov teha suuremat koostööd teadlastega, et edendada valdkonna arengut ja saada paremaid ravitulemusi. See tähendab, et tagatud peab olema võimekus väljastada viljatusraviteenuse osutamise raames kogutud andmeid teadusuuringuteks ja seda ka pikema perioodiga tagasiulatavalt. Lõike 5 t ei ne lause sätestab andmete säilitamise tähtaja erisused. P unktide senine numeratsioon säilita ta kse, v.a viima ne pun kt (logid), mis viiakse viimaseks, punktiks 8, kuivõrd loetelu täiendatakse punktidega 4–7 . Punktist 1 ( kehtiv a TTKS § 59 1 lõi ke 5 punkt 1 ) jäetakse välja kiirabikaardi andmed, mistõttu kohaldub lõikes 5 sätestatud üldregulatsioon . See tähendab, et eelnõuga muudetakse kehtivat kiirabikaardi säilitustähtaega. Kiirabikaartide säilitustähtaeg kehtiva TTKS § 59 1 lõike 5 punkti 1 järgi on viis aastat, mille seadmise alusel oli eeldus, et kiirabikaardile järgneb alati epikriis , kus on detailselt kirjeldatud juhtumi asjaolusid ja mida säilitatakse tähtajatult. Epikriis koostatakse siis, kui inimene on viidud kiirabiga haiglasse ja jäetud haiglaravile. Kiirabikaart dokumenteerib patsiendi terviseseisundi kriitilises ja sageli eluohtlikus faasis, mis on edasise diagnoosimise ja ravi järjepidevuse seisukohalt asendamatu väärtusega infoallikas. Kuna paljud kroonilised seisundid või korduvad ägenemised vajavad retrospektiivset analüüsi aastakümnete lõikes, on andmete kättesaadavus vältimatu patsiendi eluliste huvide kaitsek s. Praegused juhised ei näe ette ja puudub ka vajadus, et kiirabikaardil olev info tuleks kanda alati epikriisile , mistõttu seda iga kord ei tehta. Kiirabikaart on seetõttu ainus dokument, kus on detailselt kirjeldatud juhtumit ja kiirabi osutatud teenuse asjaolusid. Tervishoiutöötajal on vaja terviklikku ülevaadet kõigist inimesele osutatud tervishoiuteenustest, et pakkuda talle parimat ravi. Terviklik ülevaade on vajalik ka patsiendi ohutuse tagamiseks ja ravivigade tuvastamiseks. Viieaastane säilitustähtaeg on vastuolus patsiendi õigusega tõhusale õiguskaitsele, kuna paljud tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused või hilisest diagnoosimisest tulenevad kahjunõuded võivad ilmneda alles pärast selle tähtaja möödumist. Andmete enneaegne hävitamine muudaks võimatuks objektiivse tõendamise ja ravikvaliteedi tagantjärele hindamise. Lisaks ei võimalda praegune 5-aastane säilitustähtaeg hinnata kiirabi kasutamise pikaajalist dünaamikat ega planeerida tervishoiuteenuseid tõhusalt. Pikaajalised andmed on olulised, et analüüsida kiirabiteenuse koormuse ja kasutusmustrite muutumist ajas ning seeläbi kavandada ressursside jaotust – näiteks hinnata, kuhu oleks vaja rajada uusi kiirabibaase või lisada brigaade. Kiirabikaartide info koos ülejäänud tervisedokumentidega on vajalik tervishoiuteenuste ja ressursside strateegiliseks planeerimiseks, inimese raviteekondade optimeerimiseks ning leidmaks võimalusi selliste juhtumite ennetamiseks. S eega toetab s äilitustähtaja pikendamine IKÜM -i põhjenduspunktis 157 nimetatud avalikku huvi rahvatervise valdkonnas. Pikaajalised andmeread on aluseks tõenduspõhisele tervishoiupoliitikale, võimaldades tuvastada regionaalseid terviseriske ja optimeerida ressursside jaotust riiklikul tasandil. Kiirabikaart on oluline osa inimese ravidokumentidest, sisaldades eelkõige infot seisunditest, mis on vajanud kiiret sekkumist. Seetõttu on kiirabikaartidel olev info oluline teiste tervisedokumentide kõrval ning vajab analoogset säilitamist. Kiirabikaartide andmeid säilitatakse ühendatud andmekogu tingimustes edaspidi tähtajatult. Punkte 2 ja 3 ei muudeta. Punkt 3 1 jäetakse loetelust välja ja luuakse ülemineku sä te ( eelnõu § 1 p 10) . Säilitustähtaegades ei tooda enam esile vastavustõendite säilitustähtaja erisust. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud eraldi käsitlemiseks. Praegu väljastatakse üksikuid selliseid vastavustõendeid, kuid praktilist väärtust nei l ei ole – neid ei saa kuskil praktikas kasutada. Seni esitatud vastavustõendeid säilitatakse vastavalt kehtivale seadusele kaks aastat, kuid juurde neid enam pärast muudatuse jõustumist ei teki – TEHIK sulgeb seaduse jõustumisel seda võimaldava tehnilise teenuse. Selle erisuse kaotamine ei mõjuta immuniseerimise andmete säilitamist TIS-is , mida jätkuvalt säilitatakse tähtajatult. Punkt id 4 ja 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamisest TIS-iga . Ravikindlustuse andmete ning rahalise ja mitterahalise ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevate andmete säilitamise tähtaeg on kehtiva TerKS § 46 3 lõike 2 kohaselt 75 aastat andmekogusse kandmisest või 30 aastat isiku surmast – sama säilitustähtaeg tuuakse TTKS-i andmekogude ühendamise tulemusena üle. Sisulist muu da tust nende andmete säilitamises ei tehta. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtajad vaadati üle isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse menetlemise käigus. Kõnealuste andmete säilitamisel järgitakse IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid, eelkõige eesmärgipärasuse, andmeminimeerimise ja säilitamise piirangu põhimõtet (art 5 lg 1 p-d b, c ja e). Andmete töötlemise õiguslik alus tuleneb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e (õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine ja avalikes huvides oleva ülesande täitmine) ning eriliigiliste isikuandmete puhul artikli 9 lõike 2 punktidest h ja i (tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemi toimimine ning avalik huvi rahvatervise valdkonnas). Ravikindlustuse ja hüvitistega seotud andmete säilitamine on vajalik ravikindlustussüsteemi toimimise, hüvitiste õiguspärase määramise ja maksmise, järelevalve, auditi ning vaidluste lahendamise tagamiseks. Säilitustähtaja määramisel on arvesse võetud maksimaalseid võimalikke nõuete aegumis e tähtaegu ja tõendamisvajadust. Lepingu kontekstis on võimalik nõuete esitamise tähtaeg sätestatud eelkõige võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 771. Lepingulisest nõudest pikema tähtaja ( s.o 5 aastat ) aegumine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse ( TsÜS ) § 153 lõikest 2 tulenevalt 30 aastat. Nimetatud 30-aastane aegumistähtaeg võib kohalduda nii lepingulistele kui ka deliktilistele nõuetele, sealhulgas tervisekahju või surma põhjustamisega seotud nõuetele. Ravikindlustuse andmed ja ravikindlustushüvitise väljamakse aluseks olevad andmed võivad olla vajalikud: hüvitiste määramise, ümberarvestuse, tagasinõuete ja regressinõuete lahendamiseks; tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju, tervisekahjustuse või surma asjaolude tuvastamiseks ja tõendamiseks; järelevalve-, vaide- ja kohtumenetluste läbiviimiseks; riigivastutuse ja kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks; auditi ja kontrolli tege miseks avalikes huvides. Arvestada tuleb, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või raske tervisekahjustuse tuvastamine võib toimuda pika aja möödumisel ning andmed võivad olla vajalikud ka kriminaalmenetluses. Näiteks , raske tervisekahjustuse tekitamisega seotud asjaolude hindamisel ( KarS § 118) võib tõendamisvajadus ulatuda pika ajavahemiku taha. Seetõttu on põhjendatud, et andmeid säilitatakse piisava aja jooksul, mis võimaldab tagada tõendite olemasolu võimalike tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluste jaoks. Seaduses sätestatud säilitustähtaeg on vajalik ja proportsionaalne, arvestades: kuni 30-aastast aegumistähtaega võimalike nõuete esitamiseks ( TsÜS § 153 lg 2); tervishoiuteenuse osutamisega seotud kahju või surma asjaolude hilisemat tuvastamist; pärijate või teiste õigustatud isikute võimalikke nõudeid; riigi ja tervishoiusüsteemi järelevalve- ja vastutuskohustust. Isiku surma korral piiratakse säilitustähtaega 30 aastaga, kuna pärast seda ei ole andmete säilitamine isikut tuvastaval kujul enam üldjuhul vajalik võimalike nõuete ega menetluste jaoks. Punktid 4 ja 5 on esitatud kahe eraldiseisva punktina , sest eelnõus on ravikindlustuse andmed, mitterahaliste ravikindlustushüvitiste eest tasumise aluseks olevad andmed ja rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevad andmed ja dokumendid nimetatud eraldi andmekategooriatena. Samuti parandab kahe eraldiseisva punkti esitamine sätete loetavust. Punkt 6 on lisatud erisus kinnipidamisasutuses, kinnipidamiskeskuses või arestimajas viibiva isiku andme te säilitamise tähtajale. Punkt on üle toodud TerKS § 46 3 lõike 2 1 punktist 1. Punkt 7 on lisatud eri sus tagasinõudeõiguse realiseerimiseks vajalike andme te säilitamisele. Punkt on üle toodud TerKS § 46 3 lõike 2 1 punktist 2. Punkti sõnastusest on välja jäetud täpsustus „ nende andmekogusse kandmisest arvates “ , sest see selgub juba lõike esimesest lauses t , mille suhtes teine lause teeb erandeid. Seetõttu on täpsustus ebavajalik ning tekitab arusaamatust sama lõike teiste punktide tõlgendamisel, kus üldjuhul seda täpsustust lisatud ei ole. Punkti 8 ( endine punkt 4 ) on täiendatud sõna dega „ja alusandmeid“ seoses KIRST-u lisandumisega ( TerKS 46 3 lõike 2 1 punkt 3 ) . TTKS §-s 59 1 lõige 6 on endine sama paragrahvi lõige 7 ja selle sisu ei muudeta. Numeratsiooni muudatus on tingitud senise TTKS § 59 1 lõike 6 sisu üleviimisest sama paragrahvi lõike s 4 sätestatud andmekooseisu . TTKS § -s 59 2 sätestatakse , millistel osapoolte l on kohustus ja õigus andmeid TIS-i esita da . Kohustus andmeid TIS-i esitada säilib kõigil osapooltel , kellel on see kohustus kehtivas õigusruumis . Sama kehtib ka nendele osapooltele, kes seni on andmeid edastanud KIRST-u ja RETS-i . Viimati nimetatute jaoks muutub juriidiline andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus, kuid sisulist muu da tust selle eelnõuga andmete esitamisel nimetatud andm ekogude ühendamisel ei kaasne . TTO-dele lisandub kohustus esitada viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid, mille andmekoosseis u täpsustatakse lõike 2 alusel kehtestatud määrusega. Kehtivate punktide numeratsiooni ei ole muudetud , kuid loetelu on täiendatud punktidega 4–6 . Lõike 1 punktid e 1 ja 2 sisu muudetud ei ole. L õike 1 punkti s t 3 on välja jäetud tekstiosa „ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks“. Nimetatud tekstiosa säilitamine ei ole vajalik, sest tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamine on nimetatud juba TIS-i pidamise eesmärkide seas. Nimetatud sättes ei defineerita eesmärke, milleks TIS-i andmeid töödeldakse, vaid TTO-de kohustused andmeid esitada koos viitega seotud seadus e sätetele või volitusnormidele . Lõike 1 p unkt 4 (raviarved) on lisatud tulenevalt KIRST-u ühendamise st TIS-iga . Kui varem esitasid TTO-d info raviarvete kohta KIRST-u vastavalt põhimääruse § 7 lõikele 4 , siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 3 2 . Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole – muutub vaid andmeid vastuvõtva andmekogu nimetus. Lõike 1 punkt 5 ( retsepti d ja meditsiiniseadme kaardi d ) on lisatud tulenevalt RETS-i ühendamisest TIS-iga . Kui varem esitasid TTO-d retsepti väljakirjutamise andmed RETS-i ( RavS § 81 lõi ke 4 punkt id 1 ja 2 , lõike 6 esimene lause ja lõige 7 ) , siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt TIS-i põhimäärusele. Seni kasutatud teksti osad „töötlema läbi retseptikeskuse “ ja „salvestatakse retseptikeskuses “ asendatakse teksti osaga „kohustus edastada andmed “ . Sõnastuse muut mine ei too TTO jaoks kaasa kohustuse sisulist muudatust, tegemist on sõnastuse ühtlustamisega. Lõike 1 punkt 6 (töövõimetuslehed) on lisat ud tulenevalt KIRST-u ühendamise st TIS-iga . Kui s eni on TTO esitanud andmed töövõimetuslehtede kohta KIRST-u , siis edaspidi esitatakse need andmed TIS-i vastavalt RaKS §-le 52 . Sisulist muudatust TTO jaoks ei ole. Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette volitusnormid, mille asukohti ei muudeta ja mille alusel kehtestatakse täpsed andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega nii, nagu see on ka kehtivas seaduses. Lõigete järjekorras on lõiked nende loogilises asukohas – järgnevad vahetult TTO andmete esitamise kohustust käsitlevatele sätetele. Lõikes 2 on tehtud sõnade järjekorras ühtlustamise eesmärgil parandus, mis sätte sisu ei muuda. Lõiget 3 ei ole muudetud. L õike 4 (endine lõige 1 1 ) punktis t 1 jäetakse välja kitsendav teksti osa selle kohta , millisel juhul surma põhjuse andmed TIS-i esitatakse. S urma põhjuse info esitatakse TIS-i igal juhul, kui surma fakt on tuvastatud , vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele. Punkti 2 ei muudeta. L õi g e 5 on lisatud tulenevalt KIRST-u ja RETS-i ühendamise st TIS-iga . See sätestab nende osapoolte kohustuse , kes ei ole TTO-d , edastada andmeid TIS-i . Loetelu on esitatud tähestikulises järjekorras. Lõike 5 punkt 1 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga . S õnastust on võrreldes kehtiva RavS -iga ( § 81 lõike d 5 ja 11 ) muudetud. Uus sõnastus koondab ühte punkti ravimi väljastamisega seotud andmete esitamise kohustuse (ravimi müügiandmed) ja kehtivas § 81 lõikes 11 sätestatud erisuse olukorras, kus apteeki jõuab paberretsept , ning välisriigis väljastatud retsepti puhul seonduvate dokumentide andmed. Säte on sisulise l t üle võetud kehtival kujul, kuid sellest on välja jäetud lõike viimane lause „Kui retseptikeskuse kasutamine ei ole võimalik, sisestatakse andmed mõistliku aja jooksul.“ Täpsustuse kordamine ei ole seaduse tasemel vajalik, kuna ravimi väljastamise andmed tuleb esitada viivitamata ning infosüsteemi ajutise mittetoimimise korral esitatakse andme d esimesel tehniliselt võimalikul hetkel vastavalt üldistele andmete esitamise põhimõtetele. Samuti on välja jäetud sõna „ vormikohase “ , sest täpsustus ei enam asjakohane ega vajalik. Lõike 5 punkt i 2 (endine TTKS § 59 2 lõige 1 4 ) sõnastust on ühtlustatud ja see on viidud ühe punktina lõikesse 5, kus on nimetatud teis ed isiku d , kellel on kohustus TIS-i andmeid esitada. Lõike 5 punkt 3 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga . Vastavalt Ra K S-ile esitavad ravikindlustuse aluseks olevaid andmeid mitmed osapooled , s eal h ulgas Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet , ä riregister jt. A ndmeandjate loetelu esitatakse TIS-i põhimääruse s. Lõike 5 punkt 4 tuleneb KIRST-u ühendamisest TIS-iga . Kindlustatud isiku eest sotsiaalmaksu maksja esitab RaKS § 53 alu sel andmed ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Lõike 5 punkt 5 tuleneb RETS-i ühendamisest TIS-iga . Meditsiiniseadme väljastajal on kohustus andmeid esitada RavS § 81 lõike 4 punkti 3 ja lõike 6 teise lause kohaselt . Sisulist muudatust meditsiiniseadme väljastaja jaoks andmete esitamisel ei ole – muutub vastuvõtva andmekogu nimetus. Lõikes se 6 on koondat ud kõik osapooled, kellel on õigus, mitte kohustus, esitada andmeid TIS-i . See lõige koondab endised TTKS § 59 2 lõiked 1 2 ja 1 3 ning uue osapoolena lisatakse apteegiteenuse osutaja . Lõigete asukoha muutus on tingitud nii paragrahvi loogilisest ülesehitusest kui ka sätete ümber kujundamise st selguse ja õigusselguse tagamise eesmärgil. Viited k õnealuste le endistele lõigetel e muudes õigusaktides puuduvad. Lõike 6 punkti 1 (endine lõige 1 2 – isik ise ) sõnastus t on võrreldes kehtivaga muudetud , lisades sõna „talle “ . Muudatus lisab selgust selles , et isik võib esitada lisa info t selleks , et just talle saaks osutada teenuseid. Kuna isik ise teenuseid ei osuta, on tegemist keelelise parandusega. Samuti on sõna „patsient“ asendatud sõnaga „isik“ ( vt seletuskirja osa § 59 1 lõi ke 1 kohta ) . Lõike 6 punkti 2 (endine lõige 1 3 – TTO ) sõnastust ei muudet a . Lõi ke 6 punkt 3 on uue punktina lisatud selleks , et and a apteegiteenuse osutajale õigus edastada teavet TIS-i . Praktikas on apteegis retseptiravimit väljastaval proviisoril või farmatseudil teatud juhtudel põhjendatud vajadus anda ravimi välja kirjutanud arstile tagasisidet, näiteks informeerida konkreetse ravimi välja kirjutanud arsti, et väljakirjutatud ravimil on pikemaajalised tarneraskused ning paluda see asendada sama toimeainega muu ravimiga või täpsustada ravimi ordineerimisega seonduvat, kui on tõsine kahtlus, et raviarst võib olla eksinud väljakirjutatud ravimi, annuse, ravimvormiga vms. Samuti on oluline anda arstile tagasisidet, kui apteeker asendas ravimi , näiteks kui välja on kirjutatud 5 mg tugevusega ravim, mis apteegis puudub , võib apteeker väljastada 2,5 mg ravimi ning nõustada patsienti võtma korraga kaks tabletti. S eda infot saab apteeker ka prae gu RETS-i edastada, kuid perearstid seda tehnilistel põhjustel oma infosüsteemis ei näe . I nfot edasta takse ainult retsepti kohta, mitte ravimi kohta. Praegu praktikas a rst id var em välja kirjutatud retsepte ei ava (ainult nii oleks võimalik seda infot näha) , sest kusagil pole mingit märget, et apteeker on info lisanu d. Samuti võib arsti välja kirjutatud ravikuuri kestus olla pikem kui apteegist patsiendile ühekordselt väljastada lubatud kogus. Näiteks , narkootiliste ravimite puhul ei ole apteegil lubatud väljastada rohkem tablette kui retseptil kirjas. Kui arst on kirjutanud seitse tabletti ja ravimipakend is on kümme tabletti, siis apteeker ravimit väljastada ei saa. Mõningatel juhtudel on apteekril vaja anda tagasisidet raviarstile ravimvormi, patsiendi ravisoostumuse vms kohta. Retseptile tuleb märkida raviarsti telefon inumber , aga praktikas on apteekril väga keeruline raviarsti telefoni teel kätte saada. Patsiendi kaudu raviarstile info edastamine ei pruugi aga anda soovitud tulemust , kuivõrd ravimispetsiifiline selgitus võib patsiendil ununeda või jõuda arstini ebaõigel kujul. Seega on a pteegiteenus t osuta val isikul vaja lisada TIS-i märkus i ravimite väljastamise oluliste asjaolude kohta : ravimi tarneraskusest tulenev asendamine, asendamise või sellest keeldumise põhjused, muu raviohutuse või ravimi väljastamisega seonduv teave. Apteegiteenuse osutaja ja raviarsti vahel on vaja operatiivset , mugavat ja turvalist suhtluskeskkonda, kui vajalikku info t on võimalik seoses ravimiskeemiga vahetada. Muudatusega nä hakse ette õigus ja tehnili ne võimalus, et apteegiteenuse osutaja saab vajaduse korra l ka ise infot TIS-i esitada. Tehniliselt on planeeritud anda üld - ja haiglaapteekide proviisoritele ja farmatseutidele juurde pääs tervisejuhtimise töölauale. Alternatiiv on apteegil liidestuda ravimiskeemi mikroteenusega, mille kaudu on võimalik rollipõhise autentimise tulemuse na sisestada töölaual paiknevasse ravimiskeemi moodulisse tarvilikku infot. TTKS § 59 3 sätestab TIS-i andmetele juurdepääsu võimaldamise ja tasu . Seda paragrahvi korrastatakse, et luua senisest suurem õigusselgus andmesubjektile selle kohta , kellel, millises ulatuses ja milleks on TIS-i andmetele juurdepääs. Juurdepääsude loetelu täiendatakse andmekogude ühendamisest tingitud muudatustega . Paragrahvi on ülesehituselt ümber kujundatud, millega kaasnevad ka numeratsiooni muudatused. Lõi k e 1 kohaselt on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele isikul endal . Siin asendatakse sõna „ patsient “ sõnaga „ isik “ vastavalt eespool kirjeldatule . Sisuliselt kehtib sama õigus ka KIRST-u ja R ETS-i puhul, mistõttu muus osas sõnastust ei muudeta. Isikul on õigus pääseda juurde kõigile tema endaga seotud isikuandmetele. Isikule tema enda kohta TIS-is olevatele andmetele juurdepääsu andmine võib olla praktikas realiseeritud erinevalt: automatiseeritud tehniliste rakenduste kaudu või nende puudumise korra l päringupõhiselt . Samuti jääb isikule võimalus teha lis a päringuid konkreetse TTO juures. Lisaks viiakse selle lõike teine lause lõikeks 1 1 , et parandada sätte loetavust ja seetõttu, et tegemist on eri neva sisuga sätetega. Lõi kega 1 1 täpsusta ta kse selguse huvides endise lõike 1 teise lause sõnastust selliselt , et pärast TTO määratud tähtaja möödumist avatakse andmed patsiendile. Säte näeb ette TTO õiguse seada piirang inimesele tema enda andmetega iseseisvale tutvumisele isiku elu ja tervise kaitseks. K ui andmed on sellel eesmärgil suletud, on TTO sekkumine kindlasti vajalik, et selgitada patsiendile suletud andmete sisu. Sellist sulgemise õigust ei saa kasutada andmete põhjuseta sulgemiseks, n äite ks selle ks , et lükata edasi patsiendi pöördumisi seoses analüüsi vastustega. Lõikes 2 täpsusta ta kse üksnes sätte sissejuhatavas lauseosas TTO-de TIS- i s olevatele andmetele juurdepääsu ulatust . Punktides sisulisi muudatusi ei teh t a. Kui TTO-del on kehtivas õiguses laialdane juurdepääs TIS- i s olevatele andmetele, siis andmekogude ühendamisel ei ole see üle kõigi andmestike enam põhjendatud. Ühendatud andmekogu tingimustes ei anta TTO-dele juurdepääsu senise KIRST-u koosseisu kuulunud teiste TTO-de raviarvete ja tagasinõuete andmetel e . Nimetatud juurdepääsuõigus ei ole põhjendatud . Juurdepääs antakse ainult konkreetse TTO enda esitatud raviarvetele , s eal h ulgas isikustatud raviarved (lõige 5) . Lisaks ei anta TTO-le juurdepääsu tagasinõuete andmetele, mis tuleneb praegusest KIRST-u koosseisust. Lõike 2 punkti 1 ei muudeta. Lõike 2 punktis 2 tehakse sõnastuses mittesisulised muudatused. Lisataks e sõna d „sätestatud“ ja „tagamisega“ – tegemist on keeleli se, mitte sisulise parandus ega . Nimetatud punkti kohaselt on TTO - dele tagatud juurde pääs kooskõlas TTKS § 4 1 lõike 1 punkti ga 3, mida on täpsemalt selgitatud t ervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus e 522 SE seletuskirjas . Lõike 2 punkti 3 ei muudeta. Lõikes 3 sätestatakse, et TTO-l on enda esitatud raviarvetele juurdepääsu õigus, kuid ei anta juurdepääsu teiste TTO-de esitatud raviarvetele, s eal h ulgas isikustatud kujul. Enda esitatud raviarvete nägemine on vajalik nende halduse ja lepingumahu jälgimiseks. Teiste TTO-de esitatud raviarvete nägemine ei ole põhjendatud. Lõi kes 4 (endine TTKS § 59 3 lõige 2 1 ) on punktide järjestus muudetud tähestikuli seks , kuid sisulisi muudatusi ei tehta. Muudatus on tingitud asjaolus t , et kogu paragrahv esi tatakse uues sõnastus es , millise l juhul ei ole võimalik säi li tada tühistatud sätteid, mi s loendis sisalduvad. Lõikesse 5 on üle toodud endine TTKS § 59 3 lõige 2 2 , mille sisu ei muudeta. Tegemist on volitusn ormiga, mille alusel kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamise l osale vate isikute TIS-i s olevatele andmete le juurde pääsu ulatus . Seoses volitusnormi asukoha muu t umisega muutub senine määrus kehtetuks ning see kehtestataks uue terviktekstina. Lõikes 6 ( endine TTKS § 59 3 lõige 3 ) täpsustatakse, et isikul endal on õigus keelata sama paragrahvi lõigetes 2 j a 4 (end ise numeratsiooni järgi lõige 2 1 ) nimetatud isikute juurdepääs TIS-is olevatele meditsiinilistele andmetele ja nende andmetega seotud dokumendi koostaja andmetele. Ülejäänud andmekategooriatele andmete sulgemise õigus ei laiene. Ulatuse täpsem defineerimine on vajalik, sest ühendatud andmekogu sisaldab senisest rohkem andmeid, mille puhul nimetatud õiguse laiendamine ei ole põhjendatud . Näiteks ei ole põhjendatud, et isik saaks sulgeda retsepti andmeid . Nende andmete puhul ei ole andmete sulgemise õiguse rakendamise korral apteegiteenuse osutajal võimalik täita talle RavS -iga pandud ülesandeid, näiteks hinnata ravimi kõrvaltoimeid, hinnata narkootiliste ainete puhul koguseid , nõustada ravimi kasutust. Samuti ei ole põhjendatud , et isik saaks sulgeda TTO eest tema endaga seotud raviarveid. Lisaks on lõiget täiendatud nii , et keeldumist saab esitada nii ise kui ka TTO kaudu – varem oli isiku andmete sulgemise õigus sätestatud kahe erineva lõikena. Uue lõike sõnastuse täiendamisega on välja jäetud eraldi lõige ( kehtiv TTKS § 59 3 lõige 4 ), mis lubab isikul oma andmete sulgemise õigust teostada ka TTO vahendusel . Isikul on õigus sulgemisõiguse kohta tahet väljendada kas terviseportaali kaudu või otse TTO-le . TIS-i põhimääruses täpsustatakse, et a ndmesubjektil on nimetatud õigust võimalik teostada kas infosüsteemi vahendusel, esitades vastavasisulise tahteavalduse vastutavale või volitatud töötlejale, või TTO kaudu . Kitsendus „ kui tervise infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud teisiti “ tuleneb samuti senisest TTKS § 59 3 lõikest 4, hõlmates TTO tehnilisi võimalusi andmete sulgemiseks. S õna „patsient “ asendatakse sõnaga „isik “ ( vt seletuskirja osa § 59 1 lõi k e 1 kohta ) . Lõige 7 koondab punktidena loetelu nendest asutustest ja isikutest ( kes ei ole TTO ja kelle TIS-i andmetele juurdepääsu õigus ei ole reguleeritud mõnes teises eriseaduses ), kellel on juurdepääs mingile osale TIS-i andmete st . Sätte sissejuhatavas lauseosas täpsustatakse, et juurdepääs TIS- i s olevatele andmetele antakse selle lõike kohaselt ilma isiku nõusolekuta. Igas punktis on reeglina täpsustatud juurdepääsu ulatus t andmekategooriatena. Kui täpsustust andmekategooriates ei ole lisatud, on õigus pääseda juurde kõikidele TIS-i andmetele. Samuti on täp s ustatud eesmärk i , milleks andmetele juurdepääs antakse. Varasemad eraldiseisvad lõiked juurdepääsuõiguse sätestamiseks on esitatud lõike 8 punktidena. Loetelu on rikastatud punktidega, mis tulenevad KIRST-u ja RETS-i liitmisest TIS-iga ning viljatusraviga seotud andmete kogumisest, samuti täpsustatakse ja ühtlustatakse sõnastusi. Lõike 7 punkt 1 (endine TTKS § 59 3 lõige 5 3 ) on ümber sõnastatud, kuid sisulist muudatust ei teh t a . Lõike 7 punkti 2 lisatakse Ravimiameti õigus pääseda juurde TIS-i s olevatele isiku andmetele riikliku või haldus järelevalve tege miseks. Seni on Ravimiamet saanud andmeid kahel eri viisil: teabepäringu alusel ja isiku nõusolekul . Neist esimene asendatakse pideva juurdepääsu õigusega, isiku nõusolekul andmete väljastamine ei muutu. Selline juurdepääsuõigus on analoogne Terviseametiga. Ravimiameti ülesan ne on teha ravimialas t järelevalve t eesmärgiga tagada Eestis kasutusel olevate ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihipärast kasutamist. Muu hulgas teeb Ravimiamet järelevalvet ravimi kliinilise uuringu nõuete, sealhulgas uuringus osaleja ohutust reguleerivate sätete järgimise üle. Ravimiametil on õigus järelevalve tege misel oma ettekirjutusega peatada ja lõpetada ravimi kliiniline uuring ning nõuda sponsorilt uuringu tingimuste muutmist, kui järelevalve käigus on ilmnenud rikkumisi. Üheks oluliseks nõudeks ravimi kliiniliste uuringu te tege misel on vastata osalejate värbamise tingimustele ning Ravimiametil peab olema juurdepääs andmetele, mille alusel on võimalik hinnata, kas uuringus osaleja vastavust ja sobivust osale da uuringus on õiguspäraselt hinnatud. Juurdepääs TIS-i andmetele tekib järelevalves juhtudel, kui inspektoril on vaja kontrollida, kas uuringusse kaasatud isik vastab uuringusse kaasamise tingimustele ja on uuringusse sobiv. TIS- i s kajastuvate andmete töötlemine on vajalik patsiendi ohutuse tagamiseks, st kontrollitakse, kas uuringu vältel on kõiki uuritava terviseandmeid arvesse võetud ja nõuetekohase lt dokumenteeritud. Selleks on vaja võrrelda uuringukeskuses olevaid dokumente TIS- i s olevate andmetega. Uuringuandmete kontrollimine tagab nende usaldusväärsuse ja objektiivsuse ning on vajalik uuritavate ohutuse tagamiseks uuringus osalemisel. TIS-i s olevatele andmetele juurdepääs vähenda b nende töötlemise mahtu ja ulatust, sest puudu b vajadus päringutega saadud andmeid salvestada, säilitada ja kustutada. Andmete töötlemine piirdu b üldjuhul nende vaatamisega. A astas toimub keskmiselt kaheksa k liiniliste uuringute inspektsioon i. Erinevates uuringutes võib uuritavate arv olla ühes keskuses üks kuni kaks , aga võib ulatuda sadadeni ( n t vaktsiiniuuringud on suuremahulised). Samuti kontrollib Ravimiamet rakkude, kudede ja elundite hankimis e ja käitlemise nõuete täitmist. Muu hulgas tähendab see vajadust järelevalvemenetluses sugurakkude ja embrüote hankimist ja käitlemist puudutavate andmete töötlemis e järele . Seni on vajalikke andmeid küsitud vastutavalt töötlejalt juhupõhiselt vajaduse tekkimise korra l, kuid järelevalvemenetluse paremaks tagamiseks ja kiiremaks toimimiseks peab vajalike andmete töötlemise õigus olema seaduses sätestatud. Juurdepääs on vajalik ka TIS- i s olevatele kunstliku viljastamise ja suguraku doonorluse andmete le , mille puhul on eelkõige vajalik Ravimiameti juurdepääs hankimis- ja käitlemisaruannetele, kuid järelevalve käigus on vajadus töödelda ka TIS- i s olevaid doonori valikuga seotud andmeid ning muid uuringuandmeid. Järelevalve käigus saab Ravimiamet juurdepääsu hankija või käitleja n - ö majasisesele dokumentatsioonile, kuid vastavalt kehtivale seadusele ei ole võimalik kontrollida selle vastavust TIS-is esitatud andmetele (analoogia kliiniliste uuringute järelevalvega). 2024. aastal toimus inimpäritolu materjalide käitlejate juurde 15 inspektsiooni . Põhimõtteliselt oleks igas inspektsioonis võinud olla vajadust kontrolli da andme id TIS-ist (nt info uuringute ja tahteavalduste kohta). Lisanduvad ka raskete kõrvalekallete ja raskete kõrvaltoimete teatised (2024. aastal 99), millest kõik kindlasti ei nõuaks TIS-ist andmete kontrollimist, kuid mõningate puhul võiks TIS-ist saadavate andmetele tuginedes järelevalve seisukohalt kiiremaid otsuseid teha. TIS-i päringut nõudvate kõrvalekallete ja kõrvaltoimete osakaalu on aga väga raske ennustada. TIS-i võimalike päringumahtude hindamisel tuleb arvestada, et ühe labori või doonoriga seotud järelevalvealune juhtum võib potentsiaalselt mõjutada väga paljusid inimesi. Selliseid juhtumeid ei esine sageli, kuid Ravimiametil oli näiteks ühel markantsemal juhtumil vajadus nädala jooksul 18 inimese andmete järele, mille vahendajaks saab praegu olla ainult hankimise ja käitlemise tegevusloa omajast TTO . Juurde pääs TIS-is olevatele andmetele võimaldaks Ravimiametil järelevalve protsessi kiirendada ning annaks paremad alused biovalvsuse seisukohalt oluliste otsuste langetamise k s , näiteks vajaduse korra l kiireloomuliselt sekkuda ja meetmeid rakendada. Oluline on fakt, et mitmed Ravimiameti järelevalvatavate asutuste hulka kuuluvad hankijad ja käitlejad on ka TTO-d , kes soovivad kinnitust Ravimiameti korraldusel süsteemis tehtavate päringute õiguspärasusele. TIS-i s olevatele andmetele juurdepääs on vajalik doonorite kaitseks ning objektiivse ja õiguspärase teabe saamiseks. Doonorlust ning käideldavate rakkude, kudede ja elundite kvaliteeti mõjutavate uuringute andmed peavad olema järelevalve käigus kiirelt kättesaadavad. Antud juurdepääsu õiguslik alu s tagab, et Ravimiameti poolt riiklikku või haldusjärelevalvet tegeval isikul on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele ning juurdepääs on piiratud seaduses sätestatud järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalikele andmetele juurdepääsuga ja töötlemine on piiratud üksnes nende andmetega. RavS § 3 lõi ke 3, § 30 lõigete 7 ja 8 ning § 100 l õike 1 kohaselt teeb Ravimiamet haldusjärelevalvet riigiasutuste ravimiseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmise üle . J ärelevalve subjektideks on riigiasutused, kellele on väljastatud ravimite käitlemise tegevusluba või seaduse alusel pandud ülesan ne tagada ravimite kättesaadavus , ehk asutused, kes hangivad ravimeid edasiandmise eesmärgil (nt Kaitseväe haiglaapteek, terviseministri 7. jaanuari 2025 . a määruse nr 2 „ Ravimite hulgiostu õigust omavate isikute nimekiri“ § -s 5 loetletud riigiasutused). Samuti on Ravimiameti l pädevus ja õigus teha haldusjärelevalve t vereseaduse § 20 lõike 1 alusel, meditsiiniseadme seaduse § 33 lõike 1 alusel ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 12 1 alusel. Lõike 7 punktiga 3 sätestatakse andmetele juurdepääs u õigus TAI-le tervise - ja tervis hoiu s tatistika tegemiseks. Nimetatu d juurdepääsuõigus lisandub kehtivas õigusruumis olevatele juurdepääsuõigustele, mis on sätestatud surma põhjuse tuvastamise seaduses ja rahvatervishoiu seaduses. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada andmeid statistika tegemiseks, milleks ta praegu kogub andmeid TTO-delt iseseisvalt TTKS § 56 lõike 1 alusel . See dubleeriv andmekorje on TTO-dele koormav ning põhjendatud on võtta kasutusele juba riiklikku kesksesse andmekogusse ehk TIS-i kogutud andmed. Muudatus on vajalik, et TAI saaks jätkata statistika tegemist ja samal ajal vähendada A-veebi kaudu kogutavate aruannete mah tu (VVTP 2025 – 2027 tegevus nr 486 „A-veebi aruandluskoormuse vähendamine“ ) . Nimetatud juurdepääsuõigus ei laiene geneetilistele algandmetele. Geneetiliste le algandmete le juurdepääsu välistamine on vajalik, kuna individuaalsed geneetilised järjestused ei ole statistika tegemiseks vajalikud. Piirang on proportsionaalne ja kooskõlas minimaalsuspõhimõttega, vähendades suuri privaatsus - ja diskrimineerimisriske ning parandades isikuandmete kaitset ja usaldust tervisesüsteemi vastu. Piirang ei kehti epikriisi s või muus meditsiinilises dokumendis või andmestikus juhuslikult esinevatele geeniandmetele. Eelnõus peetakse vajalikuks selgelt eristada mõisteid tervisestatistika ja tervishoiustatistika , kuna nende tähendus, eesmärk ja õiguslik käsitlus on sisuliselt erinevad ning senine terminikasutus on praktikas põhjustanud ebaselgust. Tervishoiustatistika hõlmab eeskätt andmeid tervishoiuteenuste osutamise, tervishoiusüsteemi toimimise, ressursside, kulude ja teenusemahtude kohta ning on ajalooliselt kujunenud sektoripõhiseks aruandluseks tervishoiuteenuste korraldamise raames, sh teenuseosutajate aruandekohustuse kaudu. Tervisestatistika seevastu on sisult laiem mõiste, mis hõlmab lisaks tervishoiuteenuste andmetele ka rahvastiku terviseseisundit, tervisekäitumist, tervisemõjureid ja tervisetulemusi käsitlevaid andmeid ning mille eesmärk on anda terviklik ja võrreldav ülevaade rahvastiku tervisest, toetada poliitikakujundamist ning täita Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi statistikakohustusi. Praktikas on tervishoiustatistika tervisestatistika üks osa, kuid nende mõistete samatähenduslik kasutamine ei võimalda piisavalt selgelt eristada avaldatavat tervisestatistikat ega tervishoiuteenuste korraldamisega seotud valdkondlikku aruandlust. Mõistete eristamine loob selguse andmete kasutamise õigusliku aluse ja vastutava asutuse osas ning võimaldab ühtlustada Eesti tervisestatistika käsitlust Euroopa statistikaraamistiku nõuetega, säilitades samal ajal tervishoiustatistika rolli tervishoiusüsteemi juhtimise ja seire töövahendina. Eelnõus kasutatakse mõlemat mõistet läbivalt koos , et tagada andmete kasutamise eesmärgi õigusselgus. Muudatusega saab TAI TIS-ist edaspidi kasutada tervis e- ja tervis hoiu statistika tegemiseks ka neid andmeid, mida ta praegu kogub Tervisekassalt ning mida talletatakse RETS-is ja KIRST-us . TAI-le antakse juurdepääs isiku rahaliste ravikindlustushüvitiste väljamaksmise aluseks olevatele andmetele, isiku retsepti väljakirjutamise ja ravimi väljastamise andmetele ning isiku meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmetele. Juurdepääsu ulatus t täpsustatakse rakendusaktis. Teistes eespool viidatud seadustes TAI-le antud juurdepääsuõigustes sisulisi muudatusi ei tehta. Nimetatud juurdepääsu eesmär k ei ole mitte teadusuuringute, vaid tervis e- ja tervis hoiu statistika te gemine ning kehtivas TTKS - is on volitusnorm andmete töötlemiseks olemas. TTKS § 47 kohaselt on tegevusloa saanud ettevõtja kohustatud koostama tervis e- ja tervis hoiustatistikat ja esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele. Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „ Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ § 1 l õike 2 kohaselt teeb tervishoiustatistikat TTKS - i alusel TAI . TTKS § 59 1 kohaselt töödeldakse TIS-is andmeid muu hulgas ka tervisestatistika tegemiseks. Tervis e- ja tervis hoiu statistika on Euroopa statistikaprogrammi kohustuslik osa. EL i määrus (EÜ nr 1338/2008) kohustab kõiki liikmesriike koguma andmeid rahvatervis hoiu , töötervishoiu, tervishoiukulude ja muu kohta. Terviseandmeid tuleb regulaarselt kogu da ja edasta da , sealhulgas tegema elanikkonna terviseuuringuid. Seniajani on tervis e- ja tervis hoiu statistika tegemine olnud suures osas T AI ülesanne, kuid TAI opereerib piiratud volituste piirides, kuna Eestis pole tervis e- ja tervis hoiu statistika arvatud riikliku statistika hulka riikliku statistika seaduse tähenduses. Sotsiaalministeeriumis on valmimisel väljatöötamiskavatsus viidatud õigusliku lünga ületamiseks. Uue tervis e- ja tervis hoiu statistika metoodika väljatöötamiseks analüüsib TAI TIS-i andmeid teadusuuringu „Tervise infosüsteemi andmete teisene kasutamine Eesti tervisestatistika tegemiseks aastatel 2025–2028 “ raames. Uuringu ettevalmistamisel ja esmasel analüüsil on kaardistatud edasine regulaarne andmevajadus TIS-ist . See uuring selgitab välja osa TIS-i andmetest, mida on tarvis sisendandmetena tervis e- ja tervis hoiu statistika tegemiseks. TTKS- is käsitletakse tervis e- ja tervis hoiu statistikat nimetatud uuringust laiemalt ehk TAI võib vajada TIS-ist rohkem andmeid . Selle m uudatusega antakse TAI-le juurdepääs isiku meditsiiniliste dokumentide andmetele ja dokumendi või andmestiku koostaja andmetele. Tervis e- ja tervis hoiu statistika tegemiseks on eelnõu koostamise ajal teadaolevalt vajalikud ambulatoorse epikriisi , statsionaarse haigusjuhtumi avamise teatise, statsionaarse haigusjuhtumi lõpetamise teatise, statsionaarse ja päevaravi epikriisi , sünniepikriisi , iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi , kiirabikaardi, hambaravikaardi, laste tervisekontrollide , kasvamise teatise ja läbivaatuse teatise , viljatusravi ja suguraku doonorluse teatise ja saatekirja vastuste andmed. Juurdepääs antakse pseudonüümsetele andmetele. Juurdepääsu ulatus t täpsustatakse rakendusaktis. Lõike 7 p unkti s 4 sätestatakse üld - ja haiglaapteegis apteegiteenust osutava isiku juurdepääs nii välja ostetud kui ka välja ostmata retseptide andmetele . RavS § 81 lõike 9 kohaselt on retsepti või meditsiiniseadme kaardi alusel ravimi või meditsiiniseadme väljastanud isikul õigus näha RETS-ist isiku väljaostmata retsepte. Muudatusega laiendatakse juurdepääsuõigust ning võimaldatakse näha ka väljastatud ravimite andme id . Ravimi väljastamise all mõeldakse nii väljastamist isikule endale kui ka väljastamist haiglaapteegist ( RavS § 30 l õige 4 ). Lisaks antakse ü ld - ja haiglaapteegis apteegiteenust osutavale isikule täiendav juurdepääs ravimi annustamist ja toimet mõjutava tele näitaja tele . Nende hulka kuuluvad sellised analüüsid nagu neerufunktsioon, ALAT , allergiad ja antropomeetrilised näitajad nagu pikkus ja kaal. Samuti antakse juurde pääs ravimiohutuse otsustustoe hoiatusteadetele. Apteegiteenus on defineeritud RavS § -s 29 ja on laiem tegevus kui vaid ravimi väljastamine , lisaks katab mõiste „ apteegiteenus “ ka ravimialas t nõustamis t ning ravimite ratsionaalse ja sihipärase kasutamise soodustamis t. Apteegiteenust võivad RavS § 29 lõike 3 kohaselt osutada ainult Terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Veterinaararstidele õigus ei laiene. Proviisorid ja farmatseudid on tervishoiutöötajad, kel lel puudub praegu juurde pääs TIS- i s olevatele andmete le . Arvestades Eesti vananevat elanikkonda ja uu si ravivõimalus i, tarbib järjest suurem hulk elanikkonnast korraga mit ut ravim it . Ligi 100 000 inimest tarbib Eestis sama l ajal enam kui viit ravimit. Mitme ravimi samaaegsel kasutamisel suureneb kõrval- ja koostoimete risk. Inimesi on vaja apteegis põhjalikumalt nõustada ning iga uue ravimi lisandumisel raviskeemi tuleb hinnata, kas võib tekkida ravimite koostoime ning kas ravimeid võib manustada koos või on vajalik ravimi toime saavutamiseks jätta erinevate ravimite võtmise vahele teatud aeg. Ravimite koos- ja kõrvaltoimed suurendavad tervishoiukulutusi, sest vajaliku ravitoime asemel võivad inimesed vajada uusi ravimeid või koostoimete tõttu uut ravi, mõnikord ka haiglaravi. Muudatuse laiem eesmärk on viia patsiendile tervishoiuteenuseid ja raviminõustamist pakkuvad proviisorid ja farmatseudid kui ravimispetsialistid ning patsient ühisesse infovälja ja toetada patsienti süsteemsemalt ravimite kasutamisega seotud ohtude vältimisel ja parimate ravitulemuste saavutamisel. Praegu näevad jaeapteegis töötavad proviisorid ja farmatseudid RETS-i kaudu patsiendile välja kirjutatud kehtivaid retsepte. Muudatusega antakse nii apteegis kui ka haiglas töötavale proviisorile ja farmatseudile õigus näha TIS-i kaudu patsiendile var em välja kirjutatud retsepte ja väljaostetud ravimeid tervikliku ravimiskeemina , samuti nende koostoimete otsusetoe infot, et kontrollida, kas apteegist väljastataval ravimil puuduvad ebasoovitavad koosmõjud ravimitega, mida patsient samal ajal kasutab . See võimaldab vajaduse korra l informeerida patsienti võimalikest olulistest koos- ja kõrvaltoimetest ning pakkuda patsiendikeskset ja terviklikku nõustamist. Selline nõustamine võib osut u da vajalikuks olukorras, kus erinevad tervishoiutöötajad on kirjutanud patsiendile välja ravimeid ega ole võtnud arvesse ravimite koosmõjust tingitud omavahelist sobimatust või kõrvalnähte . Vaid RETS-i andmete põhjal ei saa proviisor ega farmatseut teada patsiendi kehtivat terviklikku raviskeemi ja pakkuda sellele vastavat nõustamist. Kui inimese raviskeem muutub, jäävad varasemas raviskeemis olnud ravimite retseptid mõnikord endiselt kehtima. Kui patsient ei oska öelda, milliseid asendusi või muudatusi arst raviskeemis on teinud, ei ole proviisoril ega farmatseudil võimalik soovitada patsiendile sobivaimat ravimit, mis võib tähendada patsiendile halvemat ravimisoostumust. P r oviisorite ja farmatseutide jaoks on samuti oluline teada erandeid, mida arstid ravimite väljakirjutamisel teevad . Üks sagedasemaid teemasid, millega kokku puututakse , on nn näidustusest erinev ravimikasutus, mis tähendab, et arst kirjutab teadlikult välja ravimi muul näidustusel , kui on välja toodud ravimi infolehel ja ravimi omaduste kokkuvõttes . Näiteks , lapsele kirjutatakse välja ravim, mis ei ole pakendi infolehe alusel lastele kasutamiseks mõeldud. Arst on siin reeglina hinnanud riski/kasu suhet ja teinud otsuse sellise ravimi sobivuse s patsiendile. Proviisorid ja farmatseudid arsti kaalutlusi ei tea ega saa vaadata ka vastavast infosüsteemist, mistõttu tekib ravimi väljastamisel õigustatud kahtlus, kas välja on kirjutatud vale ravim (eksimus) või on arst teadlikult hinnanud näidustusest erineva ravimikasutamise vajadust konkreetsel patsiendil. Praegu on sellises olukorras proovitud pöörduda telefoni teel raviarsti poole, kuid tihti on telefoni teel arsti kättesaamine võimatu. TIS-i andmetele juurde pääs võimaldab sellistel juhtudel näha arsti selgitusi ravimi näidustusest erineva väljakirjutamise kohta, mis annab proviisorile ja farmatseudile kindlustunde ja vajaliku info ning patsient saab asjakohase nõustamise ja ravimi apteegist probleemideta kätte. TIS- i s olevate andmete nägemise õigus hõlmab nii üld - kui ka haiglaapteekides töötavaid proviisoreid ja farmatseute. Praegu on haiglaapteekritel j uurde pääs ainult enda haigla infosüsteemi s oleva patsiendi terviseandmetele. Arvestades (kliiniliste) proviisorite rolli haiglates patsiendi ravikvaliteedi ja ravimiohutuse tagamisel, on vaja anda juurde pääs patsiendi terviklikule ravimiinfole , sealhulgas ambulatoorselt kasutatavatele ravimitele. Proviisorid haiglas tegelevad igapäevaselt ravimikasutuse hindamisega – hindavad ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, kohandavad raviannuseid (nt neeru/maksa funktsioonidest, vanuserühmadest tulenevalt), optimeerivad raviskeeme jne. Kõige selle juures õigete otsuste langetamiseks on oluline omada terviklik ku pilt i patsiendi kõikidest kasutatavatest ravimitest, mida toetab juurdepääs TIS-is sisalduvale terviklikule ravimiskeemile ja selles olevate ravimite koostoimete otsusetoe infole. Proviisoritele ja farmatseutidele võimaldatakse juurde pääs andmete kuvamiseks mõeldud tehnilistele lahendustele nagu ravimiskeem ja otsustustoed, mi s seni on olnud mõeldud kasutamiseks TTO-dele . Nimetatud j uurde pääs ei võrdsustu täieliku juurde pääsuga TIS-ile , s eal h ulgas ei laiene juurdepääsuõigus epikriisidele . Lõike 7 punktis 5 sätestatakse meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadet väljastava isiku juurdepääs meditsiiniseadme kaardi andmetele tulenevalt RavS § 81 lõike st 9 . Muudatus tuleneb andmekogude ühendamisest ja sisulist muudatust ei teh t a. Meditsiiniseadet väljastav isik näeb ka edaspidi meditsiiniseadme kaardi andmeid. Lõike 7 punkti des 6 ja 7 (endine TTKS § 59 3 lõige 5) sisus muudatusi ei tehta, välja arvatud lisatud täpsustus tulenevalt KIRST-u andmete lisandumise st , millega seoses ei laiene juurdepääsuõigus tagasinõuete andmetele . Selline juurdepääsuõigus ei ole nimetatud andmete puhul põhjendatud. Lõi ge 8 ( endine TTKS § 59 3 lõige 7 ) sõnastatakse ümber ja õigusselguse eesmärgi l sätestatakse juhud, mil TIS- i st väljastatakse andmeid päringupõhiselt ilma andmesubjekti nõusolekuta. Loetavuse eesmärgil esitatakse need juhud varasema seotud teksti asemel tähestikulise järjestusega punktidena. Nimetatud juurdepääsude puhul hindab andmekogu vastutav töötleja nii andmepäringu põhjendatust kui ka väljastatavate andmete ulatust konkreetse päringu põhiselt, tagades nii suurema kontrolli väljastatavate andmete üle. Nende juhtude alla kuuluva te andmeväljastus te ulatu s t eelnõuga sisuliselt ei muudeta : andmete väljastamine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks , TTKS § 56 lõike 1 punkti 12 alusel moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks ja Andmekaitse Inspektsioonile riikliku järelevalve tegemiseks . Punktis 5 nimetatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks väljastatakse andmeid IKS §-s 6 sätestatud tingimustel. Varasemast loetelust on välja jäetud Terviseamet, sest nimetatud asutusel on järelevalvemenetlusteks TIS-i andmetele juurdepääs regulaarne ja isiku nõusolekuta (lõige 8), mitte päringupõhine. Samuti on välja jäetud Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemise juht, sest selle asutuse õigus pääseda juurde TIS-i s olevatele andmetele ei ole päringupõhine, vaid on selgelt sätestatud asjakohastes eriseadustes. Sätte viimane teksti osa „ ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud “ on viidud sama paragrahvi lõikeks 11. Lõike 8 punkt 2 lisatakse loetellu KIRST-u TIS-iga liitmise tõttu . K oht utäituri l on päringupõhiselt õigus saada andme id isiku töövõimetus hüvitise arestimiseks. Kohtutäitur küsib TIS-ist andme i d täitemenetluse seadustiku alusel, n äi t eks mis kuupäeval ja mi llisele kontole töövõimetushüvitis on kantud . Selliseid päringuid esineb harva. Lõikega 9 (endine TTKS § 59 3 lõige 8 ) korratakse üle juba kehtivast TTKS-ist tulenev õigus, et lõike 7 punktides 1 –3 , 6 ja 7 ning lõikes 8 sätestatud juurde pääsud kehtivad ka olukorras, kus andmesubjekt on juba surnud. Terviseameti, Ravimiameti ja TAI juurdepääs andmetele laieneb ka surnud isikutele. Terviseameti sama õigus oli sätest atud juba kehtivas seaduses, kuid lisatud on Ravimiameti ja TAI juurdepääs ning sellega seoses on täpsustatud nende juurdepääs u surnu andmetele. Apteegiteenuse osutajale ja meditsiiniseadme väljastajale ei ole see õigus vajalik . Lõikes 1 0 täpsustakse, et muudel isikutel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest. Muudel isikutel võib TIS-i andmetele juurdepääsu õigus olla eriseadustes sätestatud kas isiku nõusolekuta või isiku nõusolekul. Teistes eriseadustes kehtestatud sätteid ei ole otstarbekas TTKS-i TIS-i pidamist reguleerivas peatükis üle korrata . Teiste seaduste alusel on juba praegu isiku nõusolekuta õigus TIS-is t saada : Eesti Töötukassal töövõimetuslehtede ja ajutise töövõimetuse hüvitise andme id vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 7 lõike le 2 2 ja § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; Häirekeskusel kriisiinfo teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatava kannatanu andme id ja kiirabiressursi andme id vastavalt päästeseaduse § 9 1 lõigetes 2 4 – 2 6 sätestatule; julgeolekuasutusel andmeid julgeolekuasutuste seaduse alusel; Kaitseressursside Ametil ravikindlustuse andmeid sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 3 3 alusel; Maksu- ja Tolliametil ravikindlustuse andme id sotsiaalmaksuseaduse § 12 1 alusel; Politsei- ja Piirivalveametil ravikindlustuse andmeid välismaalaste seaduse § 120 lõike 9 ja § 232 lõike 1 punkti 4 ning Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 2 alusel; Siseministeeriumil elukoha andme id , kontaktandme id ja surmaandme id vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 , § 29 lõike 3 ja § 97 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusaktides sätestatule ning perekonna seisu toimingute seaduse §-des 31 ja 32 sätestatule; Sotsiaalkindlustusametil isiku ravikindlustatuse, töövõimetuslehtede ja retseptide andme id sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalmaksuseaduses, perehüvitiste seaduses, ohvriabi seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks järg miselt : isiku töövõimetuslehtede andme id (hüvitatud periood, päevade arv, määratud ajutise töövõimetuse hüvitise suurus ja töövõimetuslehtede liigid) perehüvitiste määramiseks ja maksmiseks vastavalt perehüvitiste seaduse § 39 lõikele 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; isiku töövõimetuslehtede andme id tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 2 lõike 1 alusel; ravikindlustuse andme id , mis on vajalikud sotsiaalmaksu seaduse § 6 l õike 1 punktide 1, 1 1 , 8 ja 10 alusel sotsiaalmaksu maksmiseks erijuh t u del ning piiriüleselt töötavate isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks; ravikindlustatuse andmeid ja perearsti kontaktandme id vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele ; TAI-l surma fakti ja surma põhjuse andmeid surma põhjuse tuvastamise seaduse § 7 lõike 1 alusel ja andmeid rahvatervishoiu seaduse § 23 lõi k e 5 alusel registrite pidamiseks, mille täpne andmekoosseis sätestatakse registri pidamist reguleerivas määruses ; Terviseametil perearsti, nakkushaiguse kahtluse, saatekirja vastuse, laboritulemuse, haigestumise ja surma andme id vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatule; Transpordiametil tervisetõendi andmeid liiklusseaduse § 102 alusel; Tööinspektsioonil tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Isiku enda nõusolekul on TIS-i andmete le juurdepääs u õigus : Eesti Töötukassal töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel; Kaitseressursside Ametil kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõigete 6 – 10 ja § 98 lõike 2 alusel ; Kaitseväel k aitseväe korralduse seadus e § 41 6 lõigete 1 ja 2 alusel; Ravimiametil RavS § 99 20 lõike 3 alusel; Sotsiaalkindlustusametil : vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tuvastamiseks ohvriabi seaduse § 46 lõike 3 alusel; tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse tekitatud varalise kahju hüvitamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 5 lõigete 2 ja 3 alusel; puude raskusastme tuvastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 3 lõigete 2 ja 3 alusel; riikliku pensioni taotlemisel riikliku pensionikindlustuse seaduse § 31 lõigete 8 ja 9 alusel; erihoolekandeteenuse taotlemisel otsuse tegemiseks sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lõike 1 1 alusel. Lõikes 1 1 täpsustatakse, et isiku enda nõusolekul väljastatakse andmeid ka muudel juhtudel . Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TTKS § 59 1 lõiget 4 punktidega 1 2 1 ja 1 2 2 . Punktina 1 2 1 on lisatud sugurakudoonori andmed, mille alla on seoses viljatusravi ja sugurakudoonorlusega lisatud sugurakudoonori unikaalne kood, mis võimaldab jälgida doonormaterjali kasutamist ja vältida selle kasutamist lubatust rohkem kordi. See võimaldab teavitada doonorit ennast ja selle doonori materjalist sündinud last või tema vanemaid , samuti viljatusraviteenust osutavaid TTO-sid hiljem avastatud terviseseisunditest ning tagada efektiivne andmete kaasamine teadusuuringutesse. Sugurakudoonori rahvuse, sünniriigi, haridustaseme, perekonnaseisu ja bioloogilisi ehk fenotüübi andmeid (nagu nahavärvus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus ning veregrupp) hakatakse koguma kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naise ja mehe ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isiku õiguste tagamiseks, nagu on sätestatud KVEKS §-des 27 ja 28. Punktina 1 2 2 on lisatud sugurakkude hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmed, et koguda struktureeritult spetsiifilisi viljatusravi andmeid ravi tulemuslikkuse jälgimiseks TAI, Ravimiameti ja Euroopa Liidu tasemel statistika tegemiseks ja aruandluse koostamiseks. Andmete kogumine lubab tuvastada, kellelt rakud pärinevad ja kes neid kasuta s , ning vajaduse korra l jälgida kogu teekonda rakkude annetamise hetkest kuni lapse sünnini, kaasa arvatud suguraku doonorile tehtud analüüsid, proovid ja nende tulemused. Punktides 1 2 1 ja 1 2 2 nimetatud andmete kogumise esmane eesmärk on tervishoiuteenuse osutamine. Andme i d on tarvis struktureeritult koguda peamiselt selleks, et pakkuda kvaliteetset andmetega toetatud viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud tervishoiuteenust. TAI ja Ravimiamet on kogutava teabe teisesed kasutajad . TAI ülesanded volitatud töötlejana on loetletud TIS-i põhimääruse kavandis. Ravimiameti peamine ülesanne siin kontekstis on ohutu ja kvaliteetse käitlemise korraldamine, aruandluse täitmine ja järelevalve. Siinkohal on oluline välja tuua, et punktide 1 2 1 ja 1 2 2 puhul ei rakendata isiku õigust andmeid sulgeda. Isikul ei ole võimalik keelata TTO-de juurdepääsu rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele, kuna nende andmete kättesaadavus on doonormaterjali ohutu kasutuse ja jälgitavuse eeltingimuseks . Kui hiljem selgub, et doonoril või doonormaterjalist sündinud isikul esineb pärilik haigus või terviseseisund, peab TTO-l olema võimalik doonormaterjali jälgida. Vajaduse korral tuleb see kasutusest kõrvaldada ning asjaomaseid isikuid avastatud terviseseisundist või haigusest teavitada. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 59 3 lõiget 2 , lisades pärast sõna „tagasinõuete“ teksti osa „ning viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi“. Muudatus on vajalik, ses t ei ole põhjendatud , et TIS-i edasta ta vaid viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmeid näevad kõik TTO-d . TTO-le ei anta juurdepääsu viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Lõike s 3 defineeritud üldisest TTO TIS- i s olevatele andmetele juurdepääsu õigusest arvatakse need andme d välja ning neid täpsustatakse eraldi lõikes ( e elnõu § 1 punkt 6). Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse TTO-de õigust näha viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmeid . TTKS § 59 3 lõike s 2 1 sätestatakse erisus TTO-le TIS- i s olevatele andmetele juurdepääsu õiguses – KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajale ja tema juures töötaval embrüoloogile. Juurdepääs kunstliku viljastamisega seotud detailsetele terviseandmetele, rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmetele ning anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele võimaldatakse vaid TTO-dele , kes osutavad konkreetset viljatusraviga seotud teenust. Selleks piiratakse juurdepääsu vaid TTO-dele , kellel on ambulatoorse või statsionaarse sünnitusabi- ja günekoloogiateenuse osutamise tegevusluba ning Ravimiameti poolt väljastatud rakkude, kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba vähemalt ühega järgmistest kõrvaltingimustest : seemnerakud, munarakud, embrüod. Sellega tagatakse andmete otstarbeka kasutamise ja tundliku info säilitamise põhimõte. Viidatud andmete le juurdepääsu õigus on piiratud nii konkreetset teenust osutavate TTO-dega kui ka nende juures töötavate asja omaste pädevate töötajatega. Juurdepääsu viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele saavad vaid TTO juures töötavad spetsialistid, kes osutavad viljatusraviteenust. Viljatusraviga mitteseotud isikute juurdepääsu piiramise kohustus langeb TTO-le . Lõike 2 1 punktis 1 sätestatakse, et viljatusravi protsessi kaasatud isikud näevad vaid enda TTO juures sisestatud detailseid viljatusravi ning rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andmeid. Lõike 2 1 punktis 2 sätestatakse, et anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmed, doonormaterjalist sündinud laste arv, sugurakudoonori ja doonormaterjalist sündinud lapse pärilike haiguste andmed, kunstliku viljastamise tagajärjel sündinud lapse sünni- ja surmaandmed, patsiendi ja sugurakudoonori surmaandmed ning patsiendi raseduse katkemise ja katkestamise andmed on nähtavad nii TTO-le endale kui ka teistele viljatusraviteenust osutavatele TTO-dele . Sellega tagatakse doonori sugurakumaterjali mõistlik, eetiline, ohutu ja seaduslik kasutamine. Silmas tuleb pidada seda, et vastav info tehakse teisele TTO-le kättesaadavaks vaid juhul, kui asjaomane isik pöördub teise viljatusraviteenust osutava TTO poole sugurakkude loovutamise eesmärgiga. Eelkirjeldatud juurdepääsuõigus laieneb ka TTO juures töötavale embrüoloogile . Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele ainult töökohaga seonduvalt ehk embrüoloog peab olema teenistussuhtes TTO-ga , kes osutab viljatusraviteenust. Embrüoloogi tööülesannete täitmiseks on vajalik tagada juurdepääs terviseandmetele ka tagasiulatuvalt, kuna raviprotsesside hindamine, jälgimine ja kvaliteedikontroll eeldavad terviklikku ülevaadet patsiendiga seotud varasematest ravietappidest ja uuringutest. Juurdepääs võimaldatakse embrüoloogidele üksnes teenistussuhte alusel ning vaid ulatuses, mis on otseselt seotud viljatusraviteenuse osutamisega. Lisaks on embrüoloogi töö oluline komponent kvaliteedijuhtimises – süsteemne andmete kogumine ja analüüs võimaldavad hinnata ravitulemusi, tuvastada arenduskohti ja tagada teenuse teaduspõhisus e . Andmete koondamine ja töötlemine loob samuti eeldused teadus- ja arendustegevuseks, mis on valdkonna arenguks ja ravi tõhustamiseks vältimatu. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse TTKS § 59 3 lõikes 6 esitatud viidet osapooltele, kelle eest saab inimene oma andmed sulgeda. See muudatu s on vajalik, sest e elnõu § 1 punktiga 6 tehakse eraldi sättes erisus viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud TTO-dele ning andmete sulgemise õigus sätestatud andmete ulatuses kehtib ka nendele. Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse r iikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti või selle asutuse lepingulise arsti TIS- i s olevatele andmetele juurdepääsu ulatust . See õigus ei laiene anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andmetele. Muudatus on vajalik seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i . Eelnõu § 1 punktiga 9 t äpsustatakse Terviseameti TIS- i s olevatele andmetele juurdepääsu ulatust seoses viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete lisandumisega TIS-i . Terviseametile ei ole põhjendatud laiendada õigust pääseda juurde viljatusraviga seotud rakkude ja kudede hankimise, käitlemise ja jälgitavuse andme tele ega anonüümse ja mittepartnerist sugurakudoonori unikaalse koodi andme tele , sest need andmed ei seondu Terviseameti järelevalvepädevusega (järelevalvepädevus on siin Ravimiametil). Kõigile muudele andmetele on Terviseametil põhjendatud juurdepääs järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TTKS-i rakendussättega. Lõike s 1 sätestatakse üldiselt, et KIRST-u ja RETS-i kogutud andmestik kuulub alates kõnealuse seaduse jõustumisest TIS-i andmestiku hulka. Lõike s 2 sätestatakse vastavustõendite säilitamis e tähtajad. COVID-19 pandeemia ajal välja töötatud ja kasutusele võetud vastavustõendid ei ole enam asjakohased ega vajalikud TIS-is eraldi andmekategooriana käsitlemiseks, COVID-19 vastu vaktsineerimise andmed sisalduvad TIS- i s olevates immuniseerimise andmetes. Vastavustõendite säilitustähtaeg on vastavalt kehtivale TTKS § 59 1 lõike 5 punktile 3 1 kaks aastat. Sellest lähtudes täiendatakse rakend u ssätet nii, et enne seaduse jõustumist koostatud vastavustõendeid säilitatakse sellest hetkest alates kaks aastat, seaduse jõustumisel lõpetatakse nende koostamine ja neid enam juurde ei teki. Lühem tähtaeg võib olla kehtiva õiguse järgi ette nähtud infosüsteemi põhimääruses , nagu see on kehtiva põhimääruse § 8 1 lõikes 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse TTKS-i rakendussättega, mis kohustab KVEKS § 9 nõuetele vastava t eriarstiabi osutajat esitama viljatusravi ja sugurakudoon or lusega seotud aktiivsete juhtumite andmeid ( TTKS § 59 1 lõike 4 punktides 1 2 1 ja 1 2 2 nimetatud andmed ) TIS-i hiljemalt 2028. aasta 1. juulist. Muudatus on vajalik, et anda TTO-dele üleminekuaeg kohustuse täitmiseks. 3.2. M uudatused TTKS -i , töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduses Eelnõu §-ga 2 tehakse tehnilised muudatused TTKS-i , töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse s , mis muudab TTKS - i ja jõustub 2027. aasta 1. jaanuari l . Kuivõrd käesoleva eelnõu on planeeritud jõustum a 2026. aasta 1 . oktoobril , on vajalik muuta viidatud seaduse § 1 punktis 2 TTKS § 59 1 lõi kes 5 tehtud muudatuste asukohtasid kooskõlas käesoleva eelnõu § 1 punktis 2 tehtud muudatustega. 3.3. IGUS -i muudatused Eelnõu § -ga 3 muudetakse IGUS- i . Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse seniseid andmeandjaid. Andmekogude ühendamisel on geenivaramu andmeandjaks edaspidi senise KIRST-u ja RETS-i andmete puhul TIS (nimetatud IGUS § 9 lõike 1 punktis 1) ning punktid 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 2 tehakse tehniline muudatus numeratsiooni korrigeerimiseks , lõikeid sisuliselt ei muudeta. 3. 4 . KVEKS -i muudatused Eelnõu §-ga 4 muudetakse K VE KS -i. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KVEKS § 3 2 lõige t 1 selliselt, et tagada võrdsed tingimused sugurak kude partnerannetuseks ka abielu s olevatele naistele. K ui samasoolis t e abielu korral on doonormunarakkude kasutamine meditsiiniliselt näidustatud , võib sobivuse korral olla naisele sugurakkude doonoriks ka tema naissoost abikaasa , kelle sugurakkude kasutamiseks ja sellest tulenevate õiguslike järelduste kohta vormistatakse KVEKS- is sätestatud korras kirjalik nõusolek. Kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemine määratakse kindlaks KVEKS § 17 2 kohaselt, lähtudes osapoolte (sh suguraku doonori ja last kandva naise) kirjalikest nõusolekutest. Ka kehtiva õiguse kohaselt võivad kaks naist saada ühise lapse suguraku doonorluse abil . Perekonnaseaduse kohase lt on lapse emaks lapse sünnitanud naine . O luline on märkida, et ka naissoost abikaasa poolt partnerannetuse kaudu sugurakkude annetamise tulemusel sündinud lapse emaks on lapse sünnitanud naine , kuid laps loetakse põlvnenuks ka kunstliku vi ljastamise nõusoleku (sh partnerannetusena) andnud naissoost abikaasast teise vanemana. nin g neid loetakse lapse vanemateks . Selles osas ei too eelnõu kaasa sisulist uut regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on eelkõige lihtsustada menetluslik k u protsessi abielus olevate naiste jaoks . Eelnõu § 4 p unktiga 2 jäetakse KVEKS § 5 lõi k e st 1 välja tekstiosa, mis on üleliigne ja eba täpne . Muudatuse eesmärk on tagada selgem sõnastus, sisulist muudatust sättes ei teh t a . Eelnõu § 4 p unktiga 3 täpsustatakse KVEKS § 9 sõnastust ning sätestatakse, millistele kriteeriumidele peab vastama eriarstiabi os utaja, kelle l on õigus pakkuda kunstliku viljastamise teenu s t . Muudatuse eesmärk on täpsustada kunstliku viljastamise teenuse osutamise nõudeid, et tagada sugurakkude ja embrüote käitlemise kvaliteet, ohutus ja jälgitavus. Kehtiv regulatsioon piirdub üldise tegevusloaga, kuid ei taga ühtseid standardeid ega vasta täielikult rakkude ja kudede käitlemisele kehtestatud nõuetele. Uue sõnastusega seatakse selged tingimused: teenust võib osutada üksnes sünnitusabi- ja günekoloogiateenuseid pakkuv asutus, kellel on samal ajal ka Ravimiameti rakkude , kudede ja elundite hankimise või käitlemise tegevusluba asjakohaste kõrvaltingimustega . Sellega vähendatakse tõlgenduslünki ja tagatakse kvaliteetse teenuse pakkumist. Teenuse osutamise õigus ei muutu formaalselt kitsamaks, kuid edaspidi on nõuded üheselt selged ja ühtlustatud. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse KVEKS § 13 . Lõikes 1 täpsustatakse juba kehtivaid ühest suguraku doonorist sündinud laste arvu jälgimise põhimõt t eid. Kehtivas õiguses on sätestatud, et ühelt anonüümselt või mittepartnerist doonorilt võetud sugurakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündi va lapse eostamiseks Eestis . Seni kasutusel olnud sõnastus on praktikas põhjustanud tõlgendusprobleeme, kuna eostamine ei pr uu gi lõppeda la p s e sünni ga . Sisulist muu da tust ei tehta ning endiselt saab ühe doonori materjali abiga sünnitada lapsi maksimaalselt kuus naist . T äiendatud sõnastus lubab arves se võtta ka ebaõnnestunud rasedusi ja juba eostatud lapsi, mis annab kliinikutele selge ja ennetava piiri doonormaterjali kasutamisel ning ai tab vältida olukord i , kus ühelt doonorilt sünnib juhuslikult üle kuu e la pse . See võimaldab doonormaterjali kasutamist täpsemalt ja usaldusväärsemalt kontrollida. Sätte eesmärk on kehtestada üheselt mõistetav ja kontrollitav keeld anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkude edasisele kasutamisele pärast kindla piiri saavutamist, vältimaks olukorda, kus ühe doonori kaudu sünnib ebamõistlikult suur arv lapsi ning suureneb geneetiliste ja sotsiaalsete riskide tõenäosus. Keeld rakendub hetkest, mil ühelt doonorilt kogutud sugurakkude abil on Eestis kuus last juba sündinud või loetakse eostatuks, ning see põhineb objektiivsetel ja registreeritavatel faktidel, mitte üksikisiku tõlgendusel. Normi ei ole võimalik lihtsamalt sõnastada ilma õigusselgust kahjustamata, sest üksnes üldine piirang „kuni kuus last“ ei lahendaks küsimust, millal täpselt tuleb doonori kasutamine lõpetada , ega hõlmaks olukordi, kus viljastamised toimuvad paralleelselt ja osa lastest on alles eostatud, kuid mitte veel sündinud, mistõttu on vajalik sõnastus, mis seob keelu selgelt nii sündimise kui ka eostamise faktilise hetkega. Lõikes 2 lõdvendatakse piirangut kui mitu last võib ühe lt anonüümse lt või mittepartnerist doonori lt kogutud sugurak kude abil sünd i da . Praktikas on selline absoluutne piirang osutunud liiga jäigaks, kuna see ei võimalda arvestada olukordi, kus sama doonori materjalist on üks laps juba sündinud ja pere soovib saada sama doonori abil veel lapsi. Kehtiv piirang võib seega takistada bioloogiliste õdede-vendade sündi ning seada pered ebavõrdsesse olukorda. Muudatusega nähakse ette, et kuue lapse piirmäära ei kohaldata juhul, kui lapsi soovib saada naine, kes on sama doonori materjalist juba lapse sünnitanud või sama doonori rakkudega viljatusravi alustanud. Selline lahendus tagab ühelt poolt, et ühe doonori materjalist ei sünniks piiramatul hulgal lapsi, mis võiks suurendada geneetiliselt seotud isikute omavaheliste tahtmatute sugulussuhete riski , teisalt võimaldab see säilitada perekondliku järjepidevuse ja õigluse, andes doonori abil lapse saanud peredele võimaluse saada samalt doonorilt veel lapsi. Eelnõu § 4 punktiga 5 loetakse senine KVEKS § 14 tekst lõikeks 1 ja lisatakse uus lõige, mis annab võimaluse kasutada kunstliku viljastamise loo dokumenteerimiseks lisaks senisele ka TISi . Muudatus on vajalik, kuivõrd alates 2028. aasta 1. jaanuarist tagatakse KVEKS § 9 nõuetele vastava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötajal ja tema juures töötaval embrüoloogil juurdepääs TISis olevatele andmetele (eelnõu § 1 p 6) ning koos sellega on asjakohane võimaldada ka andmete esitamine TISi . Eelnõu § 4 p unkti de ga 6 ja 7 jäetakse seadusest välja volitusnorm kunstliku viljastamise loo vormi ja dokumenteerimise korra kehtestamiseks ning keh testatakse KVEKS - is eriarstiabi osutaja kohu s tu s edasta d a TIS- i andmeid , selles kontekstis rakk ude ja kudede hankimise, käitl e mise ja jälgitavuse andmeid ning sugurak udoonori tervisea nd meid. Muudatus jõustub 2028. aasta 1. juulil. Eelnõu § 4 p unktiga 8 muudetakse KVEKS § 17 1 lõi ke 1 esimese lause sõnastust selliselt, et säte oleks üheselt mõistetav , et sõltumata sugurakkude annetamise vii sist on kunstliku viljast ami se korral vajalik mehe nõusolek , kuna nõusolekus t tuleneb annetuse tüüp ja kunstl i ku viljastamise tagajärjel sündiva lapse p õlvnemine . Nõusolek antakse iga toimingu kohta eraldi. Mees võib olla selles kontekstis ühel ajal abikaasa ja sugurakkude annetaja – see ei ole oluline, kas mees on naise abikaasa või mitte . Eelnõu § 4 p unktiga 9 tunnistatakse KVEKS § 17 1 lõige 6 kehtetuks, kuna sugurakkude partnerannetuse tulemuse na sündinud lapse põlvnemine on juba reguleeritud KVEKS § 3 2 lõi k es 1. Mehe nõusoleku tagasivõtmise korra l aga kunstlik viljastamine ei saa ega tohi toimuda. Eelnõu § 4 p unktiga 10 muudetakse KVEKS § 18 lõige t 1 se lliselt, et ka naissoost abikaasade abielu lahutamise jär el oleks nende sugurakkude kasutamise ja kunstliku viljastamise nõusolek automaatselt tagasi võ etud , kuna abielus olevate mehe ja naise puhul sarnane põhimõt e juba kehtib. P aragrahvi 18 lõige t 2 muudetakse selliselt, et ka naisso o st abikaas at saaks peale lahutus t kunstlikult viljastada tema lahutatud abikaasa sugurakkudega , kui selleks vormistatakse uus nõusolek. Muudatus on vajalik selleks, et ka naissoost abikaasadele laieneksid samad õigused, mis praegu kehtivad mehe ja naise vahel. Eelnõu § 4 p unktiga 11 laiendatakse partnerannetusena loovutatud sugurak k u de kasutamise keeldu, sätestades, et ka munarakud loovutanud naissoost abikaasa surma korral ei ole lubatud tema loovutatud sugurakke kasutada alates ühe kuu möödumisest surmast. Muudatus tagab regulatsiooni ühtsuse, viies selle kooskõlla seni kehtiva keeluga, mis rakendub mehe poolt loovutatud seemnerakkude kasutamisele partnerannetuse korral. Eelnõu § 4 punktiga 1 2 jäetakse KVEKS § 23 lõi k est 3 välja teine lause, kuna asjakohane täiendus lisatakse KVEKS § 25, mis käsitleb sugurak u doonorlust. Eelnõu § 4 p unktiga 1 3 tehtava KVEKS § 25 lõi ke 1 muudatusega t äpsustatakse senist regulatsiooni eesmärgiga suurendada õigusselgust ega sätestata uusi nõudeid . Paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse teises lauses erandiga, mis võimaldab sugurak kude partnerannetajal , mittepartnerannetajal ja sugulasest munarak kude annetajal olla vanem kui 40 aastat (sperma doonori puhul) või 35 aastat (munaraku doonori puhul). Esimeses lauses tehakse tehnilised parandused. Selline muudatus annab võimaluse kasutada kunstlikuks viljastamiseks tuttava isiku seemnerakke või sugulase munarakke ka juhul, kui nende vanus ületab üldise doonorvanuse piiri. Muudatuse kavandamisel lähtuti praktikast, kus naine võib soovida järglase saamiseks kasutada talle isiklikult lähedase või sugulussidemes oleva isiku sugurakke. Tegemist ei ole uue lähenemise ga , vaid kehtiva KVEKS -i redaktsiooni kohaselt kehtinud põhimõtte täpsema sõnastamisega, mis aitab vältida tõlgendamisprobleeme ning tagab regulatsiooni ühtse rakendamise. Eelnõu § 4 p unktiga 1 4 muudetakse KVEKS § 27 lõiget 2 , kuid sisu poolest täiendatakse sätet üksnes punkti de ga 10 ( veregrupp ) ja 11 ( vanus ) , millega täiendatakse bioloogiliste ja sotsiaalsete andme te nimekir ja , mida on õigus teada saada anonüümse doonori kohta k unstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel ning k u nstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul. A nnetamise hetkel vanuse ja veregrupi (reesuse) teadmine aitab doonori valimisel vältida reesuskonflikt i ja teisi terviseriske . Doonori vanuse registreerimine tagab parima jälgitavuse, võimaldab hinnata võimalikke riske hilisemate terviseandmete põhjal ning toetab andmete analüüsi viljatusravi tulemuste kohta. Võrreldes kehtiva sättega muudetakse punktide sõnastuses käänet (osastava asemel nimetav ) . Eelnõu § 4 p unktiga 1 5 muudetakse KVEKS § 28 lõi ge t 1 selliselt, et k ohustus tagada kunstliku viljastamise tulemusena sündinud ja täisealiseks saanud isikul e KV E KS § 27 lõikes 2 nime tatud andmed anonüümse doonori kohta antakse perekonnaseisu asutuse asemel TAI-le . Alates 202 8 . a asta 1. jaanuar ist TIS-i volitatud töötlejana omab TAI mainitud andmetele juurdepääsu vastavalt TIS-i põhimääruse § 5 lõike s 5 sätestatule. Vahepealsel perioodil – 01.10.2026 kuni 31.12.2027 – tuleb TAI-l korraldada isikule andmete väljastamine viisil, mis tagab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohase andmete minimeerimise ja eesmärgipärasuse . Selleks toimib TAI teabe vahendajana: TAI tuvastab oma käsutuses olevate metaandmete põhjal asjakohast teavet valdava TTO (kliiniku), kes vastutava töötlejana kontrollib andmete väljastamise õigustatust , ning avaldab teabe vahetult päringu esitajale. Muudatus on vajalik, et korrigeerida seni praktikas mittetoiminud süsteemi, kus perekonnaseisuasutustel puudub tegelik andmekoosseis ja tehniline võimekus KVEKS § 28 lõikest 1 tulenevat kohustust täita. Kuna perekonnaseisuasutusse jõuab info kunstliku viljastamise nõusoleku kohta vaid juhul, kui vanemad seda lapse sünni registreerimisel vabatahtlikult põlvnemise tuvastamiseks esitavad, puudub rahvastikuregistris igasugune jälg anonüümse doonori kasutamise kohta neil juhtudel, kus sünd registreeriti üldistel alustel või kus põlvnemist nõusoleku alusel ei tekitatud. Arvestades, et tagasiulatuvalt enne 2024. aastat ei ole perekonnaseisuasutustele kunstliku viljastamise nõusolekuid praktiliselt esitatud ning ka hilisemal perioodil ei liigu andmed meditsiiniasutustest perekonnaseisuasutusse automaatselt, on TAI määramine pädevaks asutuseks ainuvõimalik lahendus, et koondada killustatud info ja tagada isikutele nende seadusjärgne õigus teabele. Alates 2028. a asta 1 . jaanuarist vähendab m uutus ebavajalik ku andmete liikumi st asutuste vahel ja halduskoorm ust. Eelnõu § 4 p unktiga 1 6 pikendatakse külmutatud embrüo säilitamise aega. Arvestades, et KVEKS -i kohaselt on kunstlik viljastamine lubatud kuni 51-aastasele teovõimelisele naisele tema enda soovil, on põhjendatud, et ka embrüote säilitamine võib kesta kuni naise 51-aastaseks saamiseni . Seejuures tuleb arvestada, et külmutatud embrüo kvaliteeti ei mõjuta külmutatud olekus möödunud aastate arv. Samuti on nooremas eas loo dud embrüod potentsiaalselt seotud suurema raseduse ja elussünni saavutamise tõenäosusega. Kui naisel oli kunstliku viljastamise kasutamine meditsiiniliselt näidustatud ning ta soovib saada rohkem kui ühe lapse, on nooremas eas saadud embrüote säilitamine edaspidiseks nii meditsiiniliselt põhjendatud kui ka kulutõhusam. Kehtiv seadusesäte on püsinud muutumatuna alates 2008. aastast, kuid enam kui kümne aasta jooksul on embrüote külmutamise metoodika oluliselt täiustunud. Rahvusvaheliste teadusuuringute kohaselt ei mõjuta embrüote külmsäilitamise kestus kunstliku viljastamise tulemuslikkust. Pärast naise 51-aastaseks saamist embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt naise eelnevalt antud nõusolekule. Ka praegu rakendatakse samu põhimõtteid pärast senise seitsmeaastase säilitamisperioodi lõppemist. Kui meessoost partnerannetaja nõusolek lõpeb enne naise 51-aastaseks saamist (lahutuse, surma või nõusoleku tagasivõtmise tõttu), ei ole naisel õigust embrüoid kasutada ega neid teise riiki või kliinikusse üle viia. Sellisel juhul embrüod kas hävitatakse või neid kasutatakse teadusuuringutes vastavalt varem antud nõusolekule. Samad põhimõtted kehtivad ka välisriikide patsientide suhtes, kelle vanust jälgitakse isikukoodi puudumise korra l sünni kuupäeva ja - aasta alusel. Eelnõu § 4 punktiga 1 7 täiendatakse KVEKS-i §-ga 3 8 1 , kus sätestatakse embrüote säilitamise tähtaja kohaldamine. Täiendus on vajalik seaduse jõustumise h et keks juba külmutatud embrüote säilitamistingimuste määramiseks. Kliinikud teavitavad e-kirja teel embrüot säilitanud lepingupartnerit sellest, et seadus võimaldab lepingu t pikenda da kuni naise 51. eluaastani , ja kui lepingupartner jätkab säilitamise eest maksete teostamist, loetakse leping pikendatuks kuni mainitud vanuse sse jõudmiseni . 3. 5 . LKindlS -i muudatused Eelnõu §-ga 5 muudetakse LKindlS -i. Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse LKindlS § 75 lõikega 7 3 selliselt, et nimetada TIS andmeandjaks liikluskindlustuse fondile ja fondi liikmetele. Nimetatud andmete esitamine KIRST-ust ja RETS-ist fondile ja fondi liikmetele tuleneb kehtivast õigusest ja on praktikas kaua toiminud . KIRST-u ja RETS-i andme id kasuta takse fondi ja tema liikmete poolt kindlustuslepingu täitmise kohustuse väljaselgitamisel kindlustustegevuse seaduse ( KindlTS ) § 218 l õike 2 ja § 219 ning LKindlS § 23, § 24, § 35, § 37 ja § 69 l õike 1 p unkti 8 alusel . Andmekogude ühendamise tulemusena on edaspidi andmeandjaks TIS. Eesmärgiga tagada õigusselgus ja läbipaistvus liikluskindlustuse registrisse antavate andmete osas, on vaja vastavalt täiendada seda eriseadust, kus on sätestatud ka teised andmevahetused. Sätte lisamine on va ja lik , et tagada õigusselgus andmetele juurdepääsu õigust puudutavas. Kuna LKindlS § 75 sätestab andmevahetuse teiste registritega, on otstarbekas täiendada just LKindlS -i nende andmete ulatuses, mida KIRST ja RETS on seni regulaarselt fondile esitanud. Muudatuse eesmärk on tagada kindlustusandjale juurdepääs andmetele, mis on vajalikud kindlustusandja hüvitatava niinimetatud isikukahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks. Andmetöötlus on lubatud üksnes eelmises lauses sätestatud eesmärgil ja andmekoosseis on piiritletud üksnes sättes nimetatud andmetega, mille töötlemine on sellel andmetöötluseesmärgil minimaalselt vajalik . Kindlustusandja on kohustatud tagama, et kõiki andmeid, millele tal on juurde pääs , töödeldakse üksnes kõnealusel eesmärgil ( LKindlS § 77 lg 2) ning kindlustusandjal ja tema töötajatel lasub saladuses hoidmise kohustus vastavalt KindlTS § -le 220 1 . Juurdepääs kõnealustele andmetele võimaldab kindlustusandjal hinnata liikluskindlustus juhtumist tulenevate tervise kahjustamisest ( VÕS § 130) või surma põhjustamisest (VÕS § 129) erinevate hüvitise liikide (ravikulu, saamata jäänud tulu, vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju ja mittevaraline kahju (VÕS § 134 lg -d 2 ja 3)) hüvitamise kohustust ja selle ulatust tõhusalt ning õigeaegselt. Oluline on rõhutada, et nimetatud andmete töötlemine on minimaalselt vajalik ja sageli võib olla põhjendatud töödelda ka mu id andme id (nt epikriis ), millele kindlustusandjale kõnealuse sätte alusel juurdepääsu ei anta – neid andmeid peab kindlustusandja küsima andmesubjektilt või TTO-lt ( KindlTS § 219). Samuti aitab muudatus tagada, et kannatanu või kulude kandja (raviasutus või Tervisekassa) saaks õige hüvitise, kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Lisatav § 75 lõige 7 3 näeb ette, et kindlustusandjal on õigus saada TIS-ist andmeid liikluskindlustuse registri kaudu . Liikluskindlustuse registri andmete vahendaja roll aitab andmeedastajal (Tervisekassa) kontrollida ( KindlTS § 219, IKÜM art 6 lg 1 p c) andmete edastamise seaduslikkuse ja vajalikkuse kriteeriumi täitmist IKÜM art ikli 6 lõike 1 p unkti b ning art ikli 9 l õike 2 p unktide f ja g tähenduses, sest liikluskindlustuse registri andmetele tuginedes saab registripidaja kontrollida, kas on toimunud andmesubjekti (kannatanu) osalusel kindlustusjuhtum, mille täitmiseks on vajalik kõnealuseid andmeid töödelda. Samal viisil on tagatud kindlustusandjate juurde pääs näiteks töövõime hindamise andmetele LKindlS § 75 lõike 7 1 alusel ja maksusaladust sisaldavale teabele MKS § 29 p unkti 41 alusel. Tegemist ei ole uue andmetöötluse loomisega, vaid olemasoleva kahju hüvitamise menetluses vajaliku andmetöötluse täpsustamisega. praegu toimub a ndmetöötlus eelnõus sätestatud ulatuses lepinguõiguslikul alusel, tuginedes KindlTS §-le 219. Muudatus on vajalik eelkõige seetõttu, et KIRST liidetakse TIS-iga ning on vajalik tagada õigusselgus andmete le juurdepääsu ulatuse määratlemiseks ühendatud andmekogu tingimustes. Liikluskindlustus juhtumite korral esitatakse kindlustusandjatele igal aastal ligikaudu 1100–1300 ravikulu hüvitamise nõuet, millest märkimisväärse osa esitavad raviasutused ja Tervisekassa ( Ra K S § 26). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Liikluses kannatanud ja liikluskindlustuse ravikulu nõuded Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Vastaval aastal kindlustusandjate poolt makstud ravikulu hüvitise summa Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Esitatud kahju põhjustaja ravikulu nõuete arv. Nõude esitajaks saab olla üksnes raviasutus või Tervisekassa Lisaks esitatakse aastas ligikaudu 200–300 ajutise töövõimetuse hüvitise nõuet ja 400–500 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Vähem on vajaduste suurenemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid, kuid nende puhul tuleb hinnata näiteks meditsiiniseadme vajaduse seost liikluskindlustus juhtumiga . A astas esitatakse ligikaudu 20 uut p ikaajalise töövõimetuse hüvitise nõu et , kuid menetluses on kokku üle 300 sellise nõude. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Perioodi l lisandunud isikukahju nõuete arv. Üheks nõudeks on loetud vastava nõude liigi esimene nõue, st kui näiteks ravikulu omaosaluse nõude esitab kannatanu ja põhiosas esitab ravikulu nõude raviasutus, kajastub see graafikul ühe nõudena . Raviarvete andmed võimaldavad kindlustusandjal kindlaks teha, millist ravi teenust kannatanule osutati, millal ja kes seda osutas ning millises summas seda osutati. VÕS § 489 lõike 1 kohaselt peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Samuti võimaldavad need hinnata tervisekahjustuse ja osutatud tervishoiuteenuse seotust liikluskindlustus juhtumis saadud vigastusega või muu terviseseisundiga, sealhulgas seda, kas sarnast ravi teenust on osutatud juba enne liiklusõnnetust. Kindlustusjuhtumi tõttu saa dud tervisekahjustus peab olem a tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos, VÕS § 127 lg 4). Nimetatud teave on oluline ka mittevaralise kahju hindamisel, et mõista kannatanu talutud kannatusi ja ebamugavusi. Kindlustusandja selgitab välja mittevaralise kahju hüvitise suuruse, arvestades muu hulgas tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastet , tekkinud funktsioonihäire sügavust, ravi ja töövõime vähenemise kestust, elukvaliteedi ja heaolu langust ning kahjustatud isiku enda osa kindlustusjuhtumi toimumisel ( LKindlS § 32 lg 7). Töövõimetuslehe andmed on vajalikud eelkõige selleks, et hinnata, kas töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemine on põhjustatud liikluskindlustus juhtumis saadud tervisekahjustusest või muust asjaolust. Tavapäraselt on liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest taastumine pikaajaline protsess ning töövõimetuslehti väljastatakse ja pikendatakse korduvalt. Retsepti ja meditsiiniseadme kaardi andmed on vajalikud raviarvetega samadel põhjustel, et hinnata kulude seotust kindlustusjuhtumiga (VÕS § 127 lg 4). Ilma TIS-i andmetele juurde pääsuta peaks kindlustusandja vajalikku teavet koguma kannatanult või TTO-lt eraldi päringute kaudu. See suurendaks kannatanu, raviasutuste, Tervisekassa ja kindlustusandjate halduskoormust ning pikendaks nõuete menetlemise aega. Samuti tuleks nõuetele lisada detailne dokumentatsioon ning edastada see turvalisel viisil, näiteks krüpteeritud e-kirjana, mis oleks ressursimahukam kui infosüsteemide vaheline andmevahetus. Märkimisväärse osa isikukahju nõuetest esitab riik, eelkõige Tervisekassa, kelle tagasinõuete esitamise kulud andmetele juurde pääsu puudumise korra l suureneksid . Kindlustuslepingu t äitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks vajalike andmete kättesaadavus TIS-ist liikluskindlustuse registri kaudu võimaldab menetleda hüvitise nõudeid kiiremini ja tõhusamalt, maksta hüvitised välja õiges summas, vähendada kõigi osapoolte halduskoormust ning tagada andmete turvaline liikumine. Lahendus on kooskõlas e-riigi põhimõttega, mille kohaselt ei peaks riigi infosüsteemides juba olemasolevaid andmeid koguma ega edastama dubleerivalt, vaid neid tuleb kasutada turvaliste andmevahetuslahenduste kaudu. Täpsustame, et LKindlS § 75 l õike 7 3 sissejuhatav lause osa ei tähenda, et liikluskindlustuse kindlustusandja võiks töödelda üksnes lõikes 7 3 nimetatud terviseandmeid. Kindlustusandja õiguse töödelda terviseandmeid määratlevad KindlTS § 218 l õige 2 ja § 219 l õige 1. Praktikas realiseerub kindlustusandja õigus saada muid terviseandme id TTO kaudu, mitte otse TIS-ist . Üksnes TTO saab hinnata, milliste lisa andmete töötlemine on konkreetse juhtumi kontekstis vajalik. Eelnõu § 5 punktiga 2 täpsustatakse, et LKindlS § 75 lõikes 7 3 nimetatud andmevahetus toimub X -tee kaudu . Täpsustus on vajalik, sest LKindlS § 75 lõige 8 loetleb tagasiviitavalt kõik lõiked, mille p uhul toimub andmevahetu s infosüstee m ide andmevahetuskihi kaudu. Lisandu v a TIS- i s olevaid andme id puudutava punkti puhul toimub andmevahetus samuti X -tee kaudu , nagu teisedki samas lõikes viidatud andmevahetused. 3.6. MKS -i muudatused Eelnõu §-ga 6 muudetakse MKS -i. MKS § 29 täiendatakse, et anda vajalikele andmetele juurdepääsu õigus TAI-le , kes teeb sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ alusel tervis e- ja tervis hoiustatistikat . Kuna tervis e- ja tervis hoiustatistika tegijal puudub praegu õigus nõuda töötamise registrist andmeid statistika tegemiseks, küsitakse neid otse TTO-delt , mistõttu ei ole rakendatud andmete ühekordse esitamise põhimõte. Kuivõrd eelnõuga tervikuna lahendatakse mitmeid tervis e - ja tervis hoiu statistikat puudutavaid kitsaskohti eesmärgiga vähendada dubleerivat andmekogumist, anna b TAI täiendav juurde pä äs andmetele võimaluse vähendada A-veebi aruandluskoormust andmeandjate vaatest. Eeldusel, et ühe aruande täitmiseks kulub maksimaalselt 15 minutit, on kolme andmevälja puhul registripäringute tege mise korral võimalik aruande täitmisel 1600 asutuse aruandluskoormust vähendada hinnanguliselt 48 tundi aastas. Andmeandjate aruandluskoormuse vähendamine ja dubleeriva andmekogumise vähendamine on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse 2025 – 2027 tegevusprogrammiga. Tervis e- ja tervis hoiustatistika tegemiseks on vajalikud järgmised andmeväljad: isikukood, amet ja lepinguline koormus. Viidatud andmekoosseisu kogumise aluseks tervis e- ja tervis hoiustatistika tegemise l on sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määrus e nr 51 „Tervishoiualase statistika ja majandustegevuse aruannete andmekoosseis ja esitamise tingimused“ lisa 10 „Tervishoiutöötajad“. Aruande „Tervishoiutöötajad“ eesmärk on saada ülevaade sellest, milliste TTO-de juures, millistel ametikohtadel, mis vanuses, mis soost ja millise töökoormusega tervishoiutöötajad töötavad. Need andmed on olulised riigi tervisepoliitika kujundamisel. Koostatav tervis e- ja tervis hoiu statistika ei ole oluline üksnes riigi siseselt , tegemist on ka Eesti Vabariigi ametliku statistikaga, mida esitatakse Eurostatile ja OECD- le . Täiendavalt plaanitakse tervis e-ja tervis hoiu statistika programmi lülitada töötamise alguse, peatumise ja lõppemise aegade ning aluste andmete kogumine. Andmete vajalikkus tervis e- ja tervis hoiustatistika vaates: Isikukoodi küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et töötajaid üheselt tuvastada ja arvestada . Paljud tervishoiutöötajad töötavad sama l ajal mitmel ametikohal või mitmes tervishoiuasutuses. Isikukood võimaldab sellised kirjed omavahel siduda ning vältida sama isiku mitmekordset arvestamist, mis tagab tervishoiutöötajate tegeliku arvu korrektse hindamise. Lisaks võimaldab isikukoodi kasutamine hinnata tervishoiutöötajate töökoormust, koondades ühe isiku erinevatel ametikohtadel töötamise andmed tervikuks. Samuti võimaldab see ühendada tervishoiutöötajate aruande andmeid teiste registrite (nt Maksu- ja Tolliameti töötamise regis t er ja Terviseameti tervishoiutöötajate regist er) andmetega , et parandada andmete kvaliteeti, vähendada dubleerimist ja saada terviklikum ülevaade tervishoiutöötajate töötamisest. Isikukoodi kasutamine võimaldab tuletada ka töötaja soo ja vanuse, ilma et neid andmeid oleks vaja aruandes eraldi küsida. See vähendab vastajate koormust ning aitab tagada andmete ühtsuse ja täpsuse statistilistes analüüsides. Ameti küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et koostada statistikat tervishoiutöötajate jaotuse kohta ameti järgi . See võimaldab hinnata, kui palju töötab tervishoiusektoris eri kutsealade esindajaid, näiteks arste, õdesid, ämmaemandaid ja teisi spetsialiste. Ametipõhised andmed aitavad analüüsida tervishoiutöötajate struktuuri, tööjõuvajadust ja võimalikke puudujääke erinevates ametirühmades. Samuti võimaldavad need jälgida muutusi ajas ning toetavad tervishoiusüsteemi planeerimist ja poliitikakujundamist. Lepingulise koormuse küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata tervishoiutöötajate tegelikku tööpanust ja tööjõu kasutust tervishoiusektoris. Kuna paljud tervishoiutöötajad töötavad osalise koormusega või mitmel ametikohal, ei anna töötajate arv üksi piisavat ülevaadet olemasolevast tööjõuressursist. Lepingulise koormuse andmed võimaldavad arvutada töökoormust täistööaja ekvivalentides ning hinnata, kui suur on tervishoiutöötajate tegelik töömaht erinevates ametirühmades ja asutustes. See aitab saada täpsema ülevaate tervishoiutöötajate kättesaadavusest ning toetab tööjõuvajaduse analüüsi, tervishoiuteenuste planeerimist ja poliitikakujundamist. Töötamise alguse ja lõpu ning töötamise peatumise alguse ja lõpu aja küsimine tervishoiutöötajate aruandes on vajalik, et hinnata töötajate tööaega ja töökoormust korrektselt aruandeperioodil. Kuna aruandes kogutakse andmeid novembrikuu kohta, on oluline teada, kas töötaja töötas kogu kuu või ainult osa sellest. Töötamise ja peatumise alguse ja lõpu kuupäevade abil on võimalik arvestada olukordi, kus töötaja alustas või lõpetas, kas lõplikult või ajutiselt, töö novembrikuu jooksul. See võimaldab täpsemalt hinnata töötajate tegelikku tööpanust aruandeperioodil ning tagab, et töökoormuse ja tööjõu kohta koostatud statistika on võimalikult täpne ja võrreldav. Töötamise lõpetamise ja peatumise aluse kogumine on statistikas vajalik, et analüüsida tööjõuturu dünaamikat ja mõista töösuhete lõppemise/peatumise põhjuseid. Selline eristus annab võimaluse hinnata tööjõu liikumist, töökohtade stabiilsust ja majanduslike või organisatsiooniliste tegurite mõju tööhõivele. Lisaks toetavad töötamise lõpetamise ja peatumise aluse andmed tööjõupoliitika kujundamist ja hindamist, aidates tuvastada võimalikke probleeme tööturul ning hinnata meetmete mõju tööhõivele ja töökohtade säilimisele. MKS § 25 4 lõike 1 kohaselt kantakse töötamise registrisse andmed, mis on määratletud maksukohustuslaste registri põhimääruses. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus e nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõige 2 sätestab töötamise registri andmekoosseisu. Punkt i 1 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus isikukood. Punkt i 7 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus ametinimetus, mis vastab tervis e- ja tervis hoiustatistika andmekoosseisus ametile. Punkti 11 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus tööaja määr, mis vastab tervis e- ja tervis hoiustatistika andmekoosseisus lepingulisele koormusele. Punkti 5 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise alustamise kuupäev, mida soovitakse tervis e- ja tervis hoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida. Punkti 9 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise lõpetamise kuupäev ja alus, mida soovitakse tervis e- ja tervis hoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida. Punkti 8 kohaselt sisaldub töötamise registri andmekoosseisus töötamise peatumise algus- ja lõp p kuupäev ning peatumise alus, mida soovitakse tervis e- ja tervis hoiustatistika andmekoosseisus edaspidi andmeandjate käest täiendavalt küsida. Seega on töötamise registrist viidatud andmete kogumine tervis e- ja tervis hoiustatistika tegemiseks võimalik lahendus andmeandjate aruandluskoormuse vähendamiseks ja andmete dubleeriva küsimise lõpetamiseks. 3. 7 . RavS -i muudatused Eelnõu §-ga 7 muudetakse RavS -i. Eelnõu § 7 punktiga 1 asendatakse RavS § 33 lõikes 1 3 viide RETS-ile viitega TIS-ile . Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogude ühendamisega kehtetuks. Sisulist muudatust ei tehta . Eelnõu § 7 p unktiga 2 täiendatakse RavS § 33 lõikega 1 9 . RavS § 81 lõike 7 järgi võib retsepti välja kirjutada paberkandjale, kui retsepti välja kirjutamine elektroonilisel kujul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Tehniliselt paigutatakse n imetatud säte RavS-is ümber, sest § 81 tunnistatakse muus osas kehtetuks . Regulatsiooniga ei muudeta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väljakirjutamise põhimõtteid ning nimetatud ainete väljakirjutamine ja väljastamine toimub ainult elektroonse retsepti alusel. Eelnõu § 7 p unktiga 3 muudetakse RavS 6. jao pealkirja. Muudatus on vajalik, sest § 81 tunnistatakse seoses andmekogud e ühendamisega kehtetuks . Sisulist muu da tust ei tehta . Eelnõu § 7 p unktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RavS § 81, milles oli sätestatud RETS-i pidamist puudutav , ja RavS § 81 1 , mille s oli sätestatud RETS-ist andmete väljastamisel teadus eetikakomitee lt hinnangu saamise kohustus. Muudatus ed on seotud andmekogude ühendamisega, mi s t õttu ei ole need sätted enam asjakohased. Allj ärgnevalt on esitatud kokkuvõte selles t , millised sätted on TTKS-i üle toodud ja millised mitte , ning lisatud selgitused. RavS § 81 lõige 1 sisaldub edaspidi TTKS § 59 1 lõikes 1, lõige 1 1 TTKS § 59 1 lõikes 5 , lõige 1 2 TTKS § 59 1 lõikes 4 , lõige 2 TTKS § 59 1 lõikes 3 , lõige 3 TTKS § 59 1 lõikes 2 , lõige 4 sisaldub punkt e 1 ja 2 puudutavas edaspidi TTKS § 59 2 lõike 1 punktis 5 ning punkti 3 puudutavas TTKS § 59 2 lõike 5 punktides 1 ja 5 (v t täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa ) . Lõike 4 punkti 5 ei ole üle toodud , sest Tervisekassa on andmekogu vastutav töötleja ja andmekogus töödeldavate andmete koosseis on esitatud TTKS § 59 1 lõikes 4. Lõike 4 punktid 6 ja 7 nimetatakse TIS-i põhimääruses andmeandjatena. L õi kes 4 1 nimetatud andmed on edaspidi osaks TIS-i andmete koosseisust , sisaldudes TTKS § 59 1 lõikes 4 . L õige 5 sisaldub edaspidi TTKS § 59 2 lõike 5 punktis 1 (retsepti alusel ravimi väljastamise andmed ) , l õi k e 6 esimene lause TTKS § 59 2 lõike 1 punktis 5 ja teine lause TTKS § 59 2 lõike 5 punktis 5 . L õike 7 esimene lause sisaldub edaspidi TTKS § 59 2 lõike 1 punktis 5, sama lõike teine lause on üle viidud RavS § 33 , mida täiendatakse lõikega 1 9 ( vt täpsemalt seletuskirjast eelnõu § 5 punkt i 3 selgitust ) . L õige 8 sisaldub edaspidi TTKS § 59 3 lõike s 2 ( vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa ) . L õige 9 sisaldub edaspidi TTKS § 59 3 lõike 7 punktides 4 ja 5 ( vt täpsemalt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastavat osa ) . L õiget 10 üle ei tooda, sest retseptide sulgemise õigus takistaks apteegiteenuse osutajal seadusest tuleneva ülesande täitmist ( vt täpsemalt seletuskirjas § 1 punkti 3 vastavat osa ) . Sulgemise õiguse ulatus on defineeritud TTKS § 59 3 lõikes 6 , millest retseptiandmed on välja arvatud. L õige 1 1 sisaldub TTKS § 59 2 lõike 5 punktis 1 ja lõige 12 TTKS § 59 3 lõikes 1. L õiget 1 3 üle ei tooda, sest vastavalt avaliku teabe seaduse ( Av TS ) § 4 lõikele 4 tagatakse juurdepääs avalikule teabele tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud . Seega ei ole üldreegli üle kordamine TTKS- is vajalik. RavS § 81 1 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS § -s 59 4 . Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse RavS § 99 15 lõikes 8 viidatud volitusnormi . Muudatusega nähakse ette, et vaktsiinikindlustusmakse määra kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Rakendusakti tasandi muutmine on põhjendatud, kuna vaktsiinikindlustusmakse määra puhul on tegemist kitsalt valdkondliku, tehnilise ja arvutusliku regulatsiooniga, mis on otseselt seotud tervishoiu - ja ravimipoliitika kujundamisega ning kuulub sisuliselt sotsiaalministri (valdkonna eest vastutav minister) pädevusse. H ÕNTE põhimõtete kohaselt on asjakohane, et sellised regulatsioonid, mis puudutavad ühe ministeeriumi vastutusala ega vaja kogu valitsuse poliitilist kaalutlust, kehtestatakse ministri määrusega, kuna see võimaldab tagada regulatsiooni suurema paindlikkuse ja ajakohasuse. Muudatus on kooskõlas ka riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kui see on normitehniliselt põhjendatud. Volitusnormi muutmine on kooskõlas põhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Seaduses on sätestatud ( RavS § 99 15 lõige 7) selge põhimõte, mille alusel vaktsiinikindlustusmakse määr arvutatakse ning sellest peab ka valdkonna eest vastutav minister määra kehtestamisel lähtuma. Sisend vaktsiinikindlustus maks e määra suuruse kohta tuleb Tervisekassalt. Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab ka suuremat haldusressurssi, mistõttu vabastab protsessi lihtsustamine ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Ministri määruse kasutamine võimaldab lihtsustada ja lühendada menetlust ning vältida tarbetut bürokraatiat, säilitades samal ajal regulatsiooni sisulise kvaliteedi ja õigusselguse. Eelnõu § 7 p unktiga 6 asendatakse RavS § 99 20 lõikes 11 viide KIRST-ule viite ga TIS-ile . Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muu da tust ei tehta . 3. 8 . RaKS -i muudatused Eelnõu §-ga 8 muudetakse RaKS-i . Eelnõu § 8 punktidega 1 , 4 ja 5 asendatakse RaKS-is läbivalt viited KIRST-ule või RETS-ile viidetega TIS-ile vastavas käändes. Muudatus on seotud andmekogude ühendamisega. Sisulist muu da tust ei tehta . Eelnõu § 8 punkti dega 2 ja 3 muudetakse RaKS § 30 lõikes 1 ja § 33 1 lõikes 1 sätestatud volitusnorme. Muudatusega pannakse Vabariigi Valitsuse asemel kohustus ministrile kooskõlas haldusmenetluse seaduse 6. peatükis sätestatuga kehtestada R a KS-i rakendusakt , s.o „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu “, mis sätestab Te rvisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtesta mise ja v ähemalt 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis e tingimused . Volitusnormi muutmine on kooskõlas p õhiseaduse § 94 ja Vabariigi Valitsuse seaduse regulatsiooniga, mille kohaselt annab minister seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Muudatusega tagatakse, et rakendusaktid, mis reguleerivad valdkonnaspetsiifilisi ja tehnilisi küsimusi, antakse ministri määrusega, mis on normitehniliselt sobiv tasand. Seaduses sätestatakse volitusnormi ese, siht, ulatus ja tingimused, tagades volituse piisava määratletuse ning järgides seadusreservatsiooni põhimõtet. Muudatus on põhjendatud järgmistel alustel: Tehniline iseloom – Vabariigi Valitsus kehtestab 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ range ja detailse metoodika, mille alusel uusi teenuseid loetellu lisatakse või sealt eemaldatakse. Kuna Vabariigi Valitsus on juba viidatud määrusega kehtestanud ranged raamid ja kriteeriumid, on loetelu muutmine muutunud puhtalt tehniliseks ja eksperdipõhiseks menetluseks. Valitsuse tasandil sisu (nt konkreetse operatsioonimeetodi koodi või hinna) üle otsustamine ei lisa sisulist väärtust, kui raamid on juba paigas. Sisulise kontrolli olemasolu – k una loetelu komisjon ja Sotsiaalministeerium omavad otsest pädevust kriteeriumide täitmise kontrollimisel, on minister otsustusahelas lähemal sisulisele ekspertsusele kui valitsuskabinet tervikuna. Operatiivsus ja kiirus – t ervishoiuteenuste loetelu on mahukas ja muutub kiiresti seoses meditsiini arenguga. Vabariigi Valitsuse määruse menetlus on pikk ja formaalne (kooskõlastusringid kõigi ministeeriumidega, valitsuse istungi päevakord), mis võib võtta kuid. Ministri määruse menetlus on oluliselt kiirem, võimaldades Tervisekassal reageerida paindlikult, näiteks tarneraskuste korral või elupäästvate protseduuride kiireks lisamiseks. Küsimuse äärmine tehnilisus – l oetelu on sadade lehekülgede pikkune dokument täis koode, piirhindu ja meditsiinilisi termineid. Vabariigi Valitsuse tasandil on otsus reeglina formaalne, sisuline töö tehakse Tervisekassas ja ministeeriumis. Ministri tasandile viimine väldib nn kummitempli efekti ja aeganõudvat formaalset menetlust, mis sisulist väärtust ei lisa. Kui Vabariigi Valitsus on kokku leppinud põhimõtetes (kriteeriumides) (vt Vabariigi Valitsus e 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord“ ) , siis detailide täitmine on täidesaatva võimu (ministri) igapäevane töö. See on kooskõlas hea õigusloome tavaga, kus strateegilised otsused teeb valitsus ja rakenduslikud otsused valdkondlik minister. Tervisekassa nõukogu kui filter – Tervisekassa nõukogu, kuhu kuuluvad riigi (sh Rahandusministeeriumi), tööandjate ja töövõtjate esindajad, kontrollib muudatuste eelarvemõju ja huvigruppide tasakaalu. Vabariigi Valitsuse kinnitus dubleerib seda kontrolli. Rahandusminister osaleb nõukogus, mis tagab fiskaalse kontrolli ka ministri määruse menetluses. Ametnike t öökoormuse vähendamine – Vabariigi Valitsuse määruse ettevalmistamine nõuab suur emat haldusressurssi. Protsessi lihtsustamine vabastab ametnike tööaega sisulisemateks tegevusteks. Selgem poliitiline vastutu s – k ui otsus on ministri allkirja taga, on vastutus selge ja minister saab paremini juhtida tervishoiupoliitika elluviimist vastavalt seatud eesmärkidele. Eelarve ja loetelu eristamine – r iigieelarve ja Tervisekassa eelarve kinnitatakse Riigikogus ja nõukogus, mis määrab rahalised raamid. Loetelu reguleerib üksnes vahendite jaotust kehtestatud raami piires, mis on operatiivne juhtimisotsus ega vaja valitsuse sekkumist. Üldine suund V abariigi V alitsuse määruste vähendamisele – m uudatus on kooskõlas riigi õigusloomepraktika trendiga, mille eesmärk on vähendada Vabariigi Valitsuse määruste hulka ja anda valdkonnaspetsiifilised rakendusaktid ministri tasandile, kus see on normitehniliselt põhjendatud. Muudetav ad volitusnorm id näe vad rakendusakti na ette ministri määru se , mis reguleeri b tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Seaduses sätestatakse selgelt, et loetelu muutmisel hinnatakse tõendatud meditsiinilist efektiivsust, kulutõhusust, kooskõla riigi tervishoiupoliitikaga ja Tervisekassa eelarvevahenditega. Eelnõu § 8 punktiga 6 täiendatakse RaKS-i sättega, mille kohaselt kontrollib Tervisekassa enne ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist täitmisregistrist isiku arestimisakte. K ui isikul on kehtivaid arestimisakte , kannab Tervisekassa ajutise töövõimetuse hüvitise vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole . Muudatus e eesmär k on luua õigusselgus ja kirjeldada õigusaktis kehtiv at praktika t . Kohtutäituritel on juurdepääs TIS -is olevatele ajutise töövõimetuse andmetele Tervisekassa poolt makstavale ajutise töövõimetus e hüvitisele aresti seadmiseks ja aresti alt vabastamiseks . Kirjeldatud lahendus asendab varasemat praktikat, kus Tervisekassale edastati arestimisaktid ennetavalt ka siis, kui isikule ajutis e töövõimetus e hüvitist veel määratud ei olnud, mida aga ei saa pidada minimaalse ja eesmärgipärase andmetöötlus e põhimõtetega kooskõlas olevaks. Seetõttu tagati Tervisekassale juurdepääs täitmisregistri le , et Tervisekassa saaks enne väljamakse te gemist kontrollida arestimisakti olemasolu ning jaatava vastuse korr al kanda ajutise töövõimetuse hüvitis e vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole . 3. 9 . TerKS -i muudatused Eelnõu §-ga 9 muudetakse TerKS-i . Eelnõu § 9 p unktiga 1 muudetakse Tervisekassa ülesannete täitmiseks peetava andmekogu nimetust. Senine Tervisekassa andmekogu asendatakse TIS-iga , mille kaasvastutavaks töötlejaks on SoM-i kõrval juba praegu Tervisekassa. Edaspidi kasutab Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kaasvastutava töötlejana TIS-i . Tervisekassal on TIS-i andmetele juurdepääsu õigus seni küll olnud , kuid muudatuse tulemusena on Tervisekassal võimalik andmeid automatiseeritumalt töödelda ning selle tulemusena tõhusamalt täita oma avalikke ülesandeid. Eelnõu § 9 p unktiga 2 tunnistatakse TerKS § 2 lõiked 2 2 , 2 3 ja 2 4 kehtetuks. Nende sätetega on reguleeritud TIS-i andmeandjaks olemist KIRST-ule . Andmekogude ühendamisel ei ole sätted enam asjakohased , sest tegemist on edaspidi ühe ja sama andmekoguga . Andmekogu üldine andmete koosseis on esitatud eelnõus TTKS § 59 1 lõikes 4 . Eelnõu § 9 punktiga 3 muudetakse TerKS § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastust ning jäetakse välja tekstiosa „ teha Vabariigi Valitsusele ettepanek “ . Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu § 6 punktidest 2 ja 3, millega muudetakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestamise volitusnormi ja pannakse loetelu kehtestamise kohustus Vabariigi Valitsuse asemel ministrile. Eelnõu § 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TerK S-i peatükk, mis sätestab T ervisekassa andmekogu. Muudatus on seotud eelnõu §-s 1 tehtud muudatustega. Allj ärgnevalt on esitatud ülevaade sellest , millised sätted on üle toodud TTKS-i ja milliseid üle ei tooda. TerKS § 46 1 sisaldub edaspidi osaliselt TTKS § 59 1 lõikes 1 ( vt seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 3 vastava t osa ) . TerKS § 46 2 sisaldub edaspidi TTKS § 59 1 lõikes 2 , § 46 3 lõige 1 TT KS § 59 1 lõikes 4 , § 46 3 lõi g e 2 TTKS § 59 1 lõike 5 punktides 4 ja 5 , § 46 3 lõike 2 1 punkt id 1 ja 2 TTKS § 59 1 lõike 5 punkti de s 6 ja 7 , § 46 3 lõike 3 kohtutäiturite osa TTKS § 59 3 lõike 8 punktis 2, § 46 3 lõike 3 TTO osa TTKS § 59 3 lõike s 2 . Paragrahvi 46 3 lõike 3 sotsiaalmaksu maksja osa ei ole üle toodud, sest TTKS §-des 59 2 ja § 59 3 on täpsusta t ud, mida töötlemise all silmas peetakse ( kas ta esitab või saab andmeid ning mis eesmärgil ) . Seega on uus sõnastus täpsem ning TerKS § 46 3 sotsiaalmaksu maksja osas sätestatu ei oma enam iseseisvat tähendust. TerKS § 46 3 lõige 4 sisaldub osaliselt edaspidi TTKS § 59 1 lõikes 1 1 . Sättes on vajalik üle tuua peamiselt õiguslik tähendus, kuid seaduse tasemel ei ole vaja täpsustada, millal täpselt õiguslik tähendus tekib. Edaspidi omavad viidatud punktides nime tatud andmed õiguslikku tähendust alates TIS-i kandmisest . Andmed, mis on andmekogusse esitatud, omavad TTKS § 59 1 lõikes 1 1 sätestatud ulatuses õiguslikku tähendust. TTKS § 59 1 lõikes 1 1 nimetamata andmekategooriad on informatiivsed. TerKS § 46 3 lõige 5 sisaldub kohandatud sõnastuses TTKS § 59 1 lõike 1 1 kolmandas lauses. TerKS § 46 4 lõi ked 1 ja 2 ületoomist ei vaja , ses t eri osapoolte TIS-i andmete esitamise kohustused ja andmete edastamise õigused on loetletud TTKS § -s 59 2 . Lisa vajadus t andmete küsimiseks Tervisekassal teadaolevalt ei esine. Lõige 3 ei vaja ületoomist , sest avalikku teavet väljastatakse üldjuhul tasuta ( AvTS ). Lõike 4 ületoomist ei peeta otstarbekaks. Säte reguleerib üldisi kohustuse täitmise põhimõtteid ja selle eraldi sätestamine ei ole vajalik. Andmete väljastamise kohustus tuleb täita viivitamata ning olukordades, kus see ei ole ajutiselt võimalik, lähtutakse üldistest haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtetest. Paragrahvi 46 5 lõi keid 1 ja 2 üle ei tooda, sest ühendatud andmekogu tingimustes ei ole volitusnorm enam asjakohane. Andmekogude ühendamise tulemusel sisaldub KIRST edaspidi TIS-is , mille põhimääruse volitusnorm sisaldub edaspidi TTKS § 59 1 lõikes 3 . TerKS § 46 6 üle ei tooda, sest edaspidi sisaldub samasisuline nõue TTKS §-s 59 4 . 3. 10 . TOKVS -i muudatused Eelnõu § - ga 10 muudetakse TOKVS-i, et täpsustada kindlustusandja TIS-i ja t öötukassa andmekogu andmetele juurdepääsu ulatus t . T OK VS ehk nn patsiendikindlustuse seadus on analoogselt LKindlS - i ga kehtestatud avalikes huvides ja mõlema eesmärk on kindlustusjuhtumi korra l kaitsta kahjustatud isikut (nn kaitsefunktsioon) ja teisalt vabastada kindlustatud isik (sõiduki juht või TTO ) kahju hüvitamisest (nn vabastamise funktsioon). Patsiendikindlustuse regulatsioon tervise kahjustamisest ja surma põhjustamisest tuleneva kahju osas on sisuliselt võrreldav LKindlS - iga . Kuigi regulatsioonid on sarnased, on sellest hoolimata liikluskindlustuse kindlustusandjal ulatuslikumad õigused TIS-i ja t öötukassa andmekogu andmete saamiseks kui patsiendikindlustuse kindlustusandjal, mis muudab patsiendikindlustuse kahjukäsitluse aeglasemaks ja kulukamaks ning koormab andmete esitamisel kahjustatud isikut (patsienti) . K indlustusandja on taotlenud Eesti Töötukassalt ja Tervisekassalt vajalikele andmetele juurde pääsu TOKVS § 21 l õike 3, KindlTS § 219 l õike 1 ja IKÜM art ikli 6 l õike 1 p unkti e koos IKÜM art ikli 9 l õike 2 punkt i b või c alusel. KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (nt tervisekassa, töötukassa), TTO või muu kolmas isik (nt TIS-i vastutav töötleja) kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed (sh terviseandmed) või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Seega on kindlustusandjal kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda juhtumi hindamiseks kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud IKÜM art ikli 5 l õike 1 p unkti c ning KindlTS §-de 218 ja 219 tähenduses kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks või tagasinõuete esitamiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama vajalikud isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Ka Riigikohus on lahendis 3-20-1449 rõhutanud , et isikuandmete väljastamine kindlustusandjale on kohustuslik ulatuses, mi s on tema ülesande täitmiseks vajalikud . KindlTS näeb ette eraldi aluse ka isikuandmete töötlejate omavaheliseks andmete vahetuseks. Nii tuleneb KindlTS § 219 l õike 1 punkti st 1, et riigiasutus on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas § 218 lõike s 2 (terviseandmed) nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. Muudatus on vajalik , et tagada õigusselgus selles , millistele andmetele pidev isiku nõusolekuta juurdepääs kindlustusandjale antakse. Terviseandmetele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja täpsustada terviseandmetele juurdepääsu ulatus t TOKVS- is analoogselt LKindlS -iga. Kindlustusandjate tegevuse seaduspärasuse üle te eb järelevalvet Finantsinspektsioon. K ui kindlustusandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, on Finantsinspektsioonil õigus rakendada järelevalvemeetmeid ning KindlTS § 23 alusel ka tegevusluba kehtetuks tunnistada. Lisaks peab kindlustusandja terviseandmete töötlemisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ). Kindlustusandjal on kohustus määrata ja ta on ka määranud andmekaitseametniku, kelle kohustus on tagada, et kindlustusandja töötleks andmeid vastavalt andmekaitsenormidele. Lisaks on kindlustusandjal ja andmete edastajal eelduslikult vaja sõlmida ka asjakohane leping, milles on võimalik kokku leppida andmete edastamise tingimused, poolte kohustused, vastutus jm. T eadaolevalt on liikluskindlustuse fond liikluskindlu s tuse puhul sõlminud sarnased lepingud . Praegu sisaldab seadus tagatisi, mille rikkumine või täitmata jätmine tooks kindlustusandjale kaasa järelevalvemeetmete rakendamise ning võib teatud juhul viia ka tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni. Kindlustusandjad on nende nõuete täitmiseks kehtestanud sise -eeskirjad ja töökorralduslikud meetmed, mis selliste riskide realiseerumist ära hoiavad. Kuna eelnõu eesmärk on , et juurde pääs andmetele oleks samasugune , nagu on praegu liikluskindlustuses, on need meetmed ka samasugused. TOKVS § 21 lõikega 3 1 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs TIS-is loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemi de andmevahetuskihi kaudu TIS-ist kindlustusandja hüvitatava kahju olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks järgmisi andmeid : raviarve andmed , töövõimetuslehe andmed , retsepti andmed ja meditsiiniseadme kaardi andmed. Loetletud andmeid saadud välditava tervisekahju raskuse kohta ( täiendavalt seetõttu saadud tervishoiuteenused ja nende liik , nt intensiivravi või operatsioonid , töövõimetuse kest us , täiendavad ravimid ja abivahendid ) ja kaasneva varalise kahju ulatuse hindamiseks ( teenuste , abivahendite ja ravimite omaosalus , töövõimetush üvitis) saadakse praegu üksikpäringute abil ning kindlustusandja vajab neid kahju hindamiseks ja hüvitise suuruse määramiseks . I nfosüsteemi de andmevahetuskihi kaudu toimuv a utomatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustat ud isikute koormamist vajadusega esitada neid andmeid , mis TIS-is juba olemas on . TOKVS § 21 lõikega 3 2 antakse regulaarne isiku nõusolekuta juurdepääs t öötukassa andmekogus olevatele loetletud andmekategooriatele. Kindlustusandjal on õigus saada infosüsteemi de andmevahetuskihi kaudu töötukassa andmekogust kindlustusandja töövõimetushüvitisega seotud täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse kindlakstegemiseks töövõime hindamis e ja töövõimetoetus e andme i d , s eal h ulgas töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmed , töövõime hindamise otsuse andme i d , töövõime hindamise taotluse andme i d , määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andme i d. Neid andmeid vajab kindlustusandja varalise kahju suuruse hindamiseks ning neid saadakse praegu üksikpäringute abil . I nfosüsteemi se andmevahetuskihi kaudu toimuv a utomatiseeritud andmevahetus vähendab kindlustusandjate halduskoormust ja kahjustatud isikute koormamist vajadusega esitada andme id , mi da on võimalik saada t öötukassa andmekogust andmevahetuse korras . TOKVS § 21 lõikega 3 3 täpsustatakse, et töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andme id võib töödelda vaid arstiõppe läbinud isik. Täpsustus on vajalik, et tagada andmete pädev ja otstarbekohane kasutamine. 3. 1 1 . Seaduse jõustumine Eelnõu § -s 1 1 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 1 lõike 1 kohaselt on e elnõu planeeritud seadusena jõustuma 2026. aasta 1 . oktoobril . Seaduse jõustumise aeg on planeeritud vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanis (VVTP) märgitud tähtajale, s.o III kvartal 2026, sest siis valmivad Tervisekassa andmelao arendustööd ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus selle kasutusele võtmis eks . Eelnõu § 1 1 lõike s 2 nähakse ette erisus seoses volitusnormi muudatusega, mis käsitleb Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid e ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor ra kehtestamist edaspidi ministri määrusena. E elnõu § 8 pun k ti de ga 2 ja 3 muudetakse R a KS- i s volitusnorme, millega antakse volitus ministri määruse kehtestamiseks. Tegemist on kehtivate volitusnormide muutmisega. Muudatuste tõttu on vaja tunnistada kehtetuks R a KS § 30 lõike 1 ja § 33 1 lõike 1 alusel kehtestatud Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning kehtestada see uuesti ministri määrusena. Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt on § 1 punktid e 4–9 ja 11 ning § 4 punkti 5 jõustumise aeg on 2028 . aasta 1. j aanuaril . Erinev jõustumisaeg on seotud viljatusraviteenus t puudutavate arendustega, mis nõuavad rohkem aega , et taga da TIS-i võimekus andmeid vastu võtta . Teenuseosutajatel tek ib vabatahtlik võimalus TIS arendusi kasutama hakata ning seeläbi andmeid TIS-i esitada . Eelnõu § 11 lõi g e 4 näeb ette erisuse seoses kunstliku viljastamise dokumenteerimist puudutavate reeglite jõustumisega ning § 4 punktid 6 ja 7 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil. Selline jõustumise aeg annab piisava ülemineku aja, et kõik teenuseosutajad jõuaksid luua võimekuse esitada asjakohaseid andmeid ning loobuda senises t dokumenteerimise vormist. 3. 1 2 . Põhiseaduspärasuse analüüs 3. 1 2 .1. Andmekogude ühendamine (TIS, KIRST ja RETS) Andmekogude ühendamine ja terviseandmete koondatud töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat õigust eraelu puutumatusele, kuna sellega kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete kogumine, säilitamine, omavaheline seostamine ja juurdepääsu võimaldamine laiemale ringile seaduses nimetatud isikutele ja asutustele. Tegemist on eriliigiliste isikuandmete töötlemisega, mis kujutab endast intensiivset eraelu riivet. Puhtalt tehnilised ja formaalsed muudatused (nt andmekogu nimetuse asendamine, viidete korrigeerimine, volitusnormi andja muutmine) iseenesest põhiõigusi ei riiva. Riive eesmär k on kaitsta rahva tervist , tagada tervishoiuteenuste kvalitee t ja patsiendiohutus, tõhustada raviraha eesmärgipärase kasutamise järelevalve t ning paranda da tervishoiusüsteemi toimimis t ja jätkusuutlikkus t . Tegemist on põhiseaduslikult legitiimsete ja kaalukate eesmärkidega, mis tulenevad riigi kohustusest kaitsta inimeste tervist ja korraldada toimiv tervishoiusüsteem. Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel: Sobivus – a ndmekogude ühendamine on sobiv meede nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab terviseandmete terviklikku ja ajakohast kasutamist, automaatsete ristkontrollide rakendamist, andmete dubleerimise vähendamist ning järelevalve ja analüüside tõhustamist. Ilma andmete koondatud töötlemiseta ei ole võimalik saavutada samaväärset tulemust. Vaja likkus – m eede on vajalik, kuna senine killustatud andmekogude süsteem ei võimalda andmete süsteemset kooskasutust ning eeldab ulatuslikku manuaalset ja viitega andmetöötlust. Eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne muu, isikut vähem koormava, kuid sama tõhusa abinõuga. Mõõdukus – r iive on mõõdukas, kuna andmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja subjektid on seaduses selgelt määratletud, juurdepääs on piiratud rolli‑ ja eesmärgipõhiselt ning andmete töötlemisel kohaldatakse IKÜM- i st tulenevaid põhimõtteid. Isikul säilib üldjuhul õigus oma andmetega tutvuda ning seaduses on ette nähtud juurdepääsupiirangud ja kontrollimehhanismid. Eeltoodust lähtuvalt on a ndmekogude ühendamine põhiseaduspärane, kuna riive on seaduses ette nähtud, suunatud legitiimsete eesmärkide saavutamisele ning sobiv, vajalik ja mõõdukas. 3. 1 2 .2. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine ja töötlemine riivab põhiseaduse § 26 alusel kaitstavat eraelu puutumatust ning puudutab ka § 27 kaitsealasse kuuluvat perekonna‑ ja eraelu. Tegemist on eriti tundlike tervise‑ ja päritoluandmetega, mistõttu on riive intensiivsem kui üldiste terviseandmete töötlemisel. Riive eesmär k on tagada KVEKS - ist ning rakkude ja kudede käitlemist reguleerivast õigusest tulenevate kohustuste täitmine, eelkõige biovalvsus ja jälgitavus, ühelt doonorilt sündivate laste arvu piirangute järgimine ning patsientide, doonorite ja doonormaterjalist sündinud isikute tervise ja õiguste kaitse. Samuti on eesmär k tagada rahva tervise kaitse ja teenuse ohutus. Muudatuse proportsionaalust hinnati järgmiste kriteeriumide alusel: Sobivus – a ndmete koondatud ja struktureeritud kogumine riiklikku andmekogusse on sobiv meede nende eesmärkide saavutamiseks, kuna see võimaldab raviasutuste üleselt jälgida doonormaterjali kasutamist, tuvastada riske ning vajaduse korral teavitada asjaomaseid isikuid. Ilma keskse andmekoguta ei ole võimalik tagada nõutavat jälgitavust ega biovalvsust . Vaja likkus – m eede on vajalik, kuna alternatiivsed lahendused (nt üksnes teenuseosutajapõhine andmekorje või lepinguline andmevahetus) ei võimalda tagada täielikku ülevaadet ega seadusest tulenevate piirangute tegelikku täitmist. Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate, kuid sama tõhusate vahenditega. Mõõdukus – r iive on mõõdukas, kuna juurdepääs viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmetele on rangelt piiratud üksnes nendele TTO-dele ja asutustele, kellel on seadusest tulenev pädevus ja vajadus neid andmeid töödelda. Andmete kasutamine on seotud konkreetsete ja selgelt määratletud eesmärkidega ning IKÜM-ist tulenevad kaitsemeetmed rakenduvad täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on v iljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine põhiseaduspärane, kuna tegemist on seadusest tulenevate kohustuste täitmisega ning riive on suunatud kaalukate eesmärkide saavutamisele ning on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega IKÜM-i tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs kahe muudatuse kohta eraldi : seletuskirja punktis 6.1. 5 – a ndmekogude ühendamine; seletuskirja punktis 6.2.4 – viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumi ne riiklikku andmekogusse . Seaduse mõjud Mõjude hindamisel on keskendutud muudatuste sisulistele tagajärgedele võrreldes kehtiva õigusega, hinnates nende ulatust, sagedust ja võimalikke riske. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju inimestele , TTO-dele , apteegiteenuse osutajatele , meditsiiniseadmeid väljastavatele isikutele , akadeemilisele sektorile, T AI-le , Terviseametile, T er visekassa le , Ravimiametile ja TEHIK-ule . Mõju tuvastati neljas valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju , mõju haridusele ja teadusele ning mõju riigivalitsemisele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule ei tuvastatud. 6.1. Kavandatav m uudatus 1 – Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS) 6. 1.1. Sotsiaal ne mõju Sihtrühm: kõik Eesti inimesed Andmekogude ühendamise ga kaasneb rahakasutuse järelevalve tugevdamine, mille tulemusena paraneb inimeste jaoks raviteenuste kvaliteet (vastavus Tervisekassa lepingus sätestatud nõuetele). T ervishoiuteenuse dokumenteerimise kvaliteet ja seeläbi inimeste haiguslugude terviklus para neb , toetades paremini raviprotsessi. TIS-i , raviarvete ja retseptide koondamine vähendab topeltsisestust ja -uuringuid ning seega on arstil terviklikum ülevaade ka varasematest uuringutest ja ravist , mistõttu on ka vähem kordusanalüüse ja otsustamine on kiirem. Retseptiandmete ja kiirabikaartide pikem säilitusaeg tagab info pikaajalisema olemasolu väljakirjutatud retseptide ja ravimisoovituste kohta, mis on oluline patsiendiohutus e tagamiseks ja võimalik e ravivig ade tuvastam iseks. Tõhusam rahakasutuse kontroll toetab pikas perspektiivis kaudselt teenuste ja ravimite kättesaadavust. Tervishoiu rahastamisel saab järk-järgult üle minna tulemuspõhisele rahastamisele (raviteekonnad): tekib terviklik ülevaade kasutatud teenustest ja nende tulemustest. R avimiskeemi terviklik nägemine proviisorite ja farmatseutide poolt vähendab p atsientide jaoks võimalike ravimite koos- ja kõrvaltoimete riski , nendest tingitud haigestumisi ja hospitaliseerimisi ning optimeerib ravimikasutust , samuti aitab suurendada inimese terviseteadlikkust. Sihtrühm: TTO-d ( ca 1630) , apteegid ( ca 4 70 üld - ja haruapteeki) , meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 aptee ki ) Ühtse andmekogu abil luuakse eeldused teenuseosutajatele paremate infoteenuste ja otsusetugede pakkumiseks ( nt kvaliteedinäitajate töölauad ) . Kõige esimesena on kavas sellised töölauad teha perearstidele ja kiirabidele. Terviklik ülevaade inimese raviteekonnast suurendab tervishoiusüsteemi integreeritust ja ekspertide juurde pääs andmetele paraneb. R etseptide ja kiirabikaartide pikaajali ne säilitami ne koos tervisedokumentidega loob inimesele ja arstile eelduse saada terviklik ülevaade inimese ravi teekonnast. See aitab tervishoiutöötajal parandada ravi kvaliteeti . Tõhusamad kontrollimeetmed suurendavad läbipaistvust ja motivatsiooni esitada andmeid korrektselt. Automaatkontrollid aitavad järelevalve tegevusi paremini sihitada ja ebaotstarbekaid tegevusi ära hoida: kui TTO on tegevused korrektselt dokumenteerinud ja andmed edastanud, ei ole tarvis ametitel täiendavaid kontrolle teha . See hoiab ära tarbetu koormus e TTO-dele . Tõhusam järelevalve aitab üles leida TTO-sid , kellel on süsteemselt probleeme dokumenteerimise ja andmete esitamisega, ning järelevalves ei sat t uta vaatluse alla pelgalt kaebuse või juhuse tõttu . See võimaldab luua ausamaid ja läbipaistvamaid tingimusi teenuste osutamisel. Tulevikus, kui arvete moodustamine toimub ravidokumentide alusel , peab TTO tagama andmekvalitee di üks kord esitatavatel andmetel, mis vähendab oluliselt kaasnevat halduskoormust. Apteegipidajatel säilib senine tehnoloogiline juurdepääs välja ostetud ja välja ostmata retseptiandmetele nii nagu praegu . Lisaks saab apteegite enuse osutaja juurde õiguse näha inimese ravimiskeemi terviklikult koos ravimite koostoime infoga ning võimalikku ravimite ebapiisavat kasutust või väärkasutust indikeerivate olulisemate l aboratoorsete uuringute näitudega. Muudatuse eesmärk on parandada ravimiohutust seeläbi, et proviisor või farmatseut saab inimest hoi atada ohtlike ravimite koostoimete st ja kõrvaltoimete st , mis muudel tervishoiutöötajatel võivad olla tähelepanuta jäänud. Samuti saavad proviisorid ja farmatseudid õiguse andmeid ise TIS-i edastada. Ka see on seotud ravi soo st umuse ja ravimite ohutu kasutamise parandamisega . A pteeker saab edaspidi digitaalselt informeerida ravimi välja kirjutanud arsti ravimi väljastamisel tekkinud probleemidest ja patsiendi kaebustest seoses kasutatavate ravimitega. See muudatus loob turvalise suhtluskanali apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate vahel. Lisaks säilib meditsiinisead meid väljastavatel isikutel senine juurde pääs meditsiiniseadme kaardi andmetele. 6.1.2. Mõju haridusele ja teadusele Sihtrühm: akadeemiline sektor (kõik ülikoolid) , TAI Ühendatud andmekogu tingimustes ei pea välised andmetarbijad (nt TAI, teised valitsemisalad, akadeemiline sektor) iseseisvalt kolme andmekogu andmeid omavahel võrdlema ja iga väljastuse jär el andmete lahknevusest tekkivaid probleeme lahendama . Tekib selgus, et riigi käes olevad terviseandmed on ühes andmekogus. Muudatus toob kaasa alusandmete kvaliteedi olulise paranemise , mida saab kasutada teadusuuringuteks. Terviseandmete kvaliteedi paranemi ne riiklikus andmekogus võimaldab vähendada dubleerivat andmekogumist statistika tegemiseks (nt TAI). 6.1.3. Mõju riigivalitsemisele KIRST-u ja RETS-i liitmisel TIS-iga on võimalik suurendada kontroll i raha kasutuse üle: Tervisekassa saab teha tervishoiuteenuste rahastuse üle tõhusamat järelevalvet ja hinnata ravi kvaliteeti ravidokumentide alusel. Andmete kõrvutamisel saab ka Terviseamet sihitatult ja selektiivselt kontrollida raviteenuste dokumenteerimise nõuete täitmist, koormamata selle käigus liigselt või asjatult TTO-sid . Andmete automaatse kõrvutamise ja kontrollmehhanismide loomise tulemusena paraneb andmete kvaliteet. Raviteenuste dokumenteerimise paranemine kiirendab näiteks vaktsiinikahjude hüvitamise menetlust Ravimiameti ja Tervisekassa jaoks (väheneb TTO-delt andmete juurdeküsimise vajadus). Pikas vaates väheneb lisatöö, mis kulub tervis e- ja tervis hoiu statistika jaoks andmetes vastuolude uurimise le ja lahendamisele (nt TAI jaoks). Muudatusega luuakse andmete valdkonnas eeldused tulemuspõhise rahastamise järk järguliseks rakendamiseks tervishoius. Tervisekassa täpsustab tulemuspõhisele rahastusele ülemineku strateegilisi plaane arengukavas, mis on väljatöötamisel. Esialgne siht on rahastada tervishoiuteenuseid nii, et 20% rahastusest sõltub ravitulemusest ja üleminek toimub ühe eriala kaupa aastas . Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille tegevused on hajutatud 5–10 aasta peale , sest p raktikas on tulemuspõhise rahastamise test imisel ilmnenud, et olemasolevad andmekogud ei võimalda kõiki vajalikke mõõdikuid automaatselt kasutada ja seetõttu tuleb teha muudatusi ka andmete kogumis e protsessides ning nende kooskõlastamine ja juurutamine vajab aega . Paralleelselt hindab Tervisekassa võimalusi kasutada ravi dokumenteerimise andmeid arve alusena. Selleks tuleb esmalt analüüsi da andmete sobivust ja vajaduse korra l täienda da dokumenteerimise reegleid , et taga da piisavalt täpsed arve alusandmed. Analüüs ja j uurutamine toimuvad järk-järgult pärast andmekogude ühendamist umbes viie aasta pärast. Pikas perspektiivis väheneb andmekogude põhimääruste muudatuste tege mise le kuluv tööaeg S o M -i haldusalas kõikide seotud asutuste ja ekspertide puhu l. Õigusmuudatused muutuvad kiiremaks, sest neid ei ole vaja hinnata kolme põhimäärus e s e isukohas t. Terviseandmetega seotud õigusruum muutub ühtsemaks, ülevaatlikumaks ja selgemaks. Mõjuanalüüsid tulevaste muudatuste tegemise ks tuleb teha ühe andmekogu vaatest ja hinnat a mõju terviklikult kogu terviseandmestikule. Muudatus kiirendab andmete kasutuselevõttu ja innovaatiliste lahenduste väljatöötamist terviseandmeid kasutades, mis toob kaasa positiivse mõju Eesti majandusele. Andmekogude liitmise tulemusena on võimalik lõpetada andmete dubleeriv hoi dmine ja hoida ära X -tee teenuste arvu kasv. See hoiab IT arendus- ja ülalhoiukulusid So M- i haldusalas kontrolli all. Seda kulu kannaks id muidu eelkõige TEHIK ja Ter visekassa . Andmete dubleerimine võib olla tehniliselt vajalik kindlate eesmärkide saavutamiseks (tervishoiuteenuse osutamise eripärad). Andmekogude ühendamisel on võimalik ühtlustada mõisteid, juhiseid, säilitamisreegleid ja dokumentatsiooni ning seega teha andmekogude andmed paremini arusaadavaks. See võimaldab jätkusuutlikumalt tagada andmekaitset ja infoturvet. Tulevikus vähene vad ühendatud andmekoguga liidestumise k ulud andmeandjatele. Avalik sektor saab terviklikuma ja kvaliteetsema ülevaate tervishoiuvaldkonnas osutatud teenustest ja teenuse vajadustest, mis omakorda võimaldab planeerida andmepõhiseid muudatusi. Näiteks saab Ravimiamet paremini hinnata ravimite vajadust, Tervisekassa saab täpsemalt prognoosida rahastatavate tervishoiuteenuste kasutamist ning SoM saab ennustada poliitikamuudatuste pikaajalist mõju. Andmekogude liitmine annab võimaluse ühtlustada ja optimeerida andmekogumise, töötlemise ja väljastamise protsesse ning tehnilisi lahendusi, mis pikas perspektiivis hoiab kogu SoM-i haldusalas kulusid kokku. Muudatus aitab ette valmistada ja vähendada bürokraatiat Euroopa terviseandmeruumi riigisisesel rakendamisel . 6.1.4. Majanduslik mõju Sihtrühm: T ervisekassa lepingulised TTO-d ( ca 1170) Eelnõuga ei kaasne vahetult arenduskulusid TIS-i andmevahetus t e muutmiseks. Pikaajaline mõju TTO-dele on oluline. See võimaldab lõpetada dubleeriva andmeesitami se kolme andmekogusse, vähendades nii asutuste halduskoormust. See muudatus too b k aasa ühekordse arenduskulu, kuid vähendab andmevahetuse ülalhoiukulusid ning vabastab tervishoiuspetsialisti andmete esitamiseks kuluvat tööaega. TTO-dele kaasneb arenduskulu 5 – 10 aasta perspektiivis. Tervisekassa planeerib lii kuda muudatustega andmete esitamisel järk-järgult do kumentide kaupa , kasutades test imise tulemusi järgmiste sammude planeerimiseks. T ervisedokumentidel põhinevale rahastus ele ülemineku eelduseks on struktureeritud ja piisav alt k valiteet sed andmed TIS-is . Sihtrühm: apteegid ( ca 470 ), meditsiiniseadet väljastavad isikud ( 60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki ) Andmekogude ühendamisest tulenev o luline m ajanduslik mõju apteekidele ja meditsiiniseadet väljastavatele isikutele puudub. Proviisorite ja farmatseutide juurde pääs patsiendi ravimiskeemile tagatakse tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu. TJT - sse sisenemine toimub riikliku autentimisteenuse TARA abil, mille käigus kontrollitakse nii isiku rolli kui ka tema seost teenuseosutajaga. Kui proviisor või farmatseut kasutab TJT - d otse veebikeskkonna kaudu, ei ole vaja apteegi infosüsteemides täiendavaid arendusi teha. Oluline majanduslik mõju apteekritele puudub eeldusel, et apteekrid saavad turvaserverina kasutada MISP-i . 6. 1.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Tervisekassal on juba praegu seadusest tulenev ( TerKS § 2 lg 2 2 ) õigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil pääseda juurde TIS-is olevatele isikuandmetele, seda ka automatiseeritud ehk masin-masin töötluse kaudu. Samuti on tal juurdepääs uõigus vaktsiinikahjude menetlemise eesmärgil ( RavS § 99 20 lõiked 3 ja 4). Muudatuse tulemusena suureneb eeldatavasti TIS-i , KIRST-u ja RETS-i andmete automaatse koostöötlemise võimekus. Selle võrra võib põhiõiguste riive küll mõnevõrra suureneda , kuid samal ajal jääb ära terviseandmete dubleeriv töötlus kolmes eraldiseisvas andmekogus, samuti väheneb inimfaktori roll andmete edastamisel ja töötl e mi sel ning suureneb kontrollitavus , kuivõrd kõigi kolme andmekogu andmeid on võimalik töödelda turvalise masinlahenduse kaudu. Isikuandmete töötlemise kavandamisel on arvesse võetud IKÜM artikli 5 põhimõtteid, mille kohaselt peab andmetöötlus olema muu hulgas seaduslik ja taotletava eesmärgiga proportsionaalne . Andmekogude liitmine ei too Tervisekassale kaasa uusi juurdepääsuõigusi ega muudatusi töötlemise eesmärkides, vaid võimaldab seniste seadusest tulenevate ülesannete täitmist ühtlustatumal ja tehniliselt kontrollitavamal viisil. Proportsionaalsuse hindamisel on lähtutud sellest, et Tervisekassa ülesanded tervishoiuteenuste eest tasumise, järelevalve ja planeerimise valdkonnas eeldavad mitme andmekogu koostoimimist ning sama ülesande täitmine eraldiseisvate andmekogude alusel tooks kaasa korduvat ja dubleerivat töötlemist. Ühendamisega kaasnev põhiõiguste riive ei suurene oluliselt, kuna töötlemise ulatus jääb samaks ning kehtivad edasi senised juurdepääsupiirangud, logimisnõuded ja muud andmekaitselised meetmed, mis tagavad, et töötlemine toimub üksnes Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Juba praegu kasutatakse Tervisekassas TIS-i ja KIRST-u andmete töötlemisel erinevaid töökorralduslikke, füüsilisi ja infotehnoloogilisi riive maandamise meetmeid, näiteks selge t juurdepääsude haldus t – andmetele pääseb juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja, kellel on juurdepääsu vaja talle määratud tööülesannete täitmiseks. Andmete konfidentsiaalsuse tagamine on Tervisekassale otse seadusest tulenev ülesanne ( TerKS § 3 p 6). Isikustatud andmete töötlemise käigus kasutatakse andmete vähesus e põhimõtet ja võimaluse korral isikutunnuste räsimist. Andmete kasutami st logitakse ja logisid säilitatakse vastavalt õigusaktides sätestatule ning TIS-i andmetele kohaldatakse andmejälgijat. TIS, KIRST ja RETS jätkavad iseseisvate operatiiv süsteemidena ning nende senine töökorraldus, juurdepääsupiirangud ja turvanõuded ei muutu. Endiselt toimub isikuandmete töötlemine nendes süsteemides vastavalt kehtivatele andmekaitse- ja infoturbemeetmetele, mille alusel teenindatakse Eesti inimesi, TTO-sid ja teisi õigustatud kasutajaid. Andmekaitsealane mõju on seega vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogude auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui ka tehnilised meetmed. Oluline muudatus seisneb eraldi Tervisekassa andmelao loomises, kuhu koondatakse nimetatud andmekogude andmestikud Tervisekassa seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete koondamine ühte analüütilisse keskkonda võib tekitada lisa riske, mis ei esine seniste operatiiv süsteemide eraldiseisval kasutamisel. Esiteks võib ühendatud andmestikus suureneda võimalus, et eri süsteemidest pärinevad ebatäpsed või vastuolulised kirjed mõjutavad automaatsete analüüside tulemusi. Samas ei ole kavas selliste tulemite pealt vastu võtta isikut m õjutada võivaid automaatotsuseid. Samuti võib koondatud andmestiku ulatus tähendada, et turvaintsidendi korral võib andmete potentsiaalne lekke maht olla suurem kui eraldatud süsteemides. Need riskid on seotud üksnes uue andmelao analüütilise keskkonnaga ega puuduta TIS-i , KIRST- u ja RETS-i operatiivsüsteemide toimimist, mille olemasolevad kaitsemeetmed jäävad täielikult kehtima. Uue andmelao loomisega seotud riske maandatakse andmelaos rakendatavate tehniliste ja töökorralduslike meetmetega . Andmelaole on piiratud juurdepääs: andmetele pääse vad juurde vaid autenditud konfidentsiaalsuskohustusega Tervisekassa töötaja d . Juurde pääsud on isikupõhised (nimelised kontod) ning võimalikud ainult VPN‑i kaudu ja keskselt hallatud töövahenditest , mis vähendab volitamata juurdepääsu riski. Lisaks Tervisekassa analüütikutele on andmelao tehnilise ülalhoiuga seoses piiratud juurdepääs TEHIK - u arendus-, haldus- ja majutusmeeskonna volitatud töötajatel. Nende juurdepääs on eesmärgipiiranguga ( arendus, hooldus ja veaotsing), isikupõhine ja autenditud, allub konfidentsiaalsuskohustusele ning on logitav . A nalüütilisteks töödeks TEHIK seda juurdepääsu ei kasuta. Andmelao kasutuskeskkond on lahutatud igapäevastest operatiiv süsteemidest ning test- ja tootmiskeskkonnad on teineteisest eraldatud . Andmelao välisvõrgu otsejuurdepääs on suletud , mis aita b maandada andmete lekkimis e ja rünnete riski. Tervisekassa ja TEHIK‑u vahelise andmeliikluse puhul kasutatakse turvalist krüpteeritud ühendust . Kõik andmetele tehtud päringud logitakse ning logisid hinnatakse regulaarselt, et kontrollida päringute vajalikkust ja vastavust tööülesannetele. A rendus‑ ja testimistegevustes kasutatakse testandmeid. Andmelaos on eristatud andmekihid (toor andmed , transformatsioonid , analüüs ikiht ), mis toetavad sihtotstarbelist kasutust ning võimaldavad tuvastada ja lahendada allikasüsteemidest pärinevaid vastuolusid enne analüüsides kasutamist. Andmekvaliteet tagatakse standardsete valideerimis- ja järelkontrollidega. Andmeladu on määratud turbeklassi: K1T2S2 ( turbeaste keskmine ) – sellele vastavad infoturbemeetmed on rakendatud vastavalt E-ITS standardile . Arvestades rakendatud juurdepääsupiiranguid, võrgueraldatust, logimist, krüpteerimist ja laadimiste kontrolle , on andmete töötlemisega seotud riskid maandatud sellisel tasemel, et uue andmelao kasutuselevõtt ei põhjusta isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet võrreldes seadusest tulenevate Tervisekassa ülesannete täitmise vajadustega . Andmelao arendustööd on käimas ning süsteemi kasutuselevõtt on planeeritud toimuma samal ajal seaduse jõustumisega. Arhitektuur ja põhilised tehnilised lahendused on läbi arutatud ning nende alusel on käivitatud nii andmekaitsealase mõjuhinnangu kui ka detailse IT- riskianalüüsi koostamine. Kuna andmelao loomine hõlmab mitut tehnilist komponenti ja üksikasjalikku arhitektuurilist ülesehitust, on detailse andmekaitsealase mõjuhinnangu ja IT‑riskianalüüsi koostamine kavandatud andmelao arendusetappi, mil süsteemi tehniline lahendus on täpselt kirjeldatud. Praegu antakse esmane hinnang andmete koondamise mõjule ja proportsionaalsusele, kuid lõplikke tehnilisi riske saab hinnata alles pärast seda, kui TEHIK ja Tervisekassa on määratlenud andmelao täpsed andmevood, töötlemisprotsessid, juurdepääsumudelid, tehnilised turvameetmed ja süsteemikomponendid. Tehniline mõjuhinnang ja riskianalüüs koostatakse seetõttu paralleelselt andmelao detailse projekteerimise ja testimisega, et hinnangud kajastaksid tegelikke lahendusi ning võimaldaksid enne andmelao kasutuselevõttu tuvastada ja maandada kõik ülejäänud riskid. Mõjuhinnang ja riskianalüüs valmivad piisava ajalise varuga enne andmelao kasutuselevõttu, et hinnata kavandatud meetmete piisavust, määratleda jääkriskid ning vajaduse korral täiendada meetmeid . Selline ajastus tagab, et hinnangud põhinevad süsteemi tegelikul arhitektuuril ja konfiguratsioonidel, on kooskõlas E - ITS -i nõuetega ning praktikas rakendatavad . Eelnõuga ei muudeta olemasolevate operatiivsüsteemide kasutust: IT-tehnilised rakendused jäävad edasi toimima eraldiseisvate süsteemidena vastavalt neile kehtestatud nõuetele. Analüütili n e kasutus Tervisekassa andmelaos on suunatud seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamisele ning ei laienda andmete töötlemise eesmärke ega ulatust. E elnõus on koondatud põhimõtted, mis kujundavad andmete töötlemise ja turvameetmete rakendamise raamid ning mille alusel tehakse ka andmelao andmekaitsealane mõjuhinnang ja IT- riskianalüüs. Kokkuvõtvalt on andmete koondamine ja uue andmelao rakendamine kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning toetab Tervisekassa seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmist ilma isikute põhiõigusi ebamõistlikult riivamata. 6. 1 . 6. Mõju halduskoormusele Halduskoormus väheneb : Tervisekassa lepingulistel kiirabipidajatel ( 9 ) ; Kaotatakse kohustus kiirabidel ise arvutada ja edastada Tervisekassale kvaliteedinäitajad. Edaspidi saab Tervisekassa kiirabikaartide alusel ise kvaliteediindikaatorid välja arvutada ning kuvada need TTO-le . Arvutused on tehtud ühtsetel alustel ning vähenevad nii edasi-tagasi kirjavahetused asutustega kui ka esitatud küsimuste ja tehtavate paranduste hulk. p erearstidel (405 asutust , 784 nimistut ) ; Väheneb käsitöö vajadus nimistu riskipatsientide terviseandmete kontrollimisel TIS -i andmetest. Pärast andmekogude ühendamist on võimalik perearstide kvaliteedisüsteemi töölauale kuvada ka TIS-is olevaid laborianalüüsi tulemusi ja arst ei pea enam ükshaaval oma süsteemist tuvastama, kelle haigus on kõige raskemas seisus ja vajab kiiremat sekkumist. a pteegiteenuse osutajate l ( ca 470) ; J uurdepääsuga ravimiskeemile ja seda toetava tehnilise lahendusega võimaldatakse neile mugav ja turvaline kanal arstiga ravimitega seotud info vahetamiseks ning väheneb vajadus arstiga telefoni teel konsulteerimiseks . k õigil Tervisekassa lepingulistel TTO-del ( ca 1170 ) . 5– 10 aasta perspektiivis on võimalik hakata raviarveid järk-järgult moodustama tervisedokumentide põhjal, vähendades nii andmete topelt esitamist. 6.2. Kavandatav muudatus 2 : viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS) 6.2.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kõik Eesti inimesed Viljatusravi patsientidele tagatakse eetiline ja tõenduspõhisel teadmisel tuginev nõustamine. Pikemas perspektiivis paraneb ka teenuse kvaliteet ja ohutus, sest andmeid saab kasutada teadusuuringuteks ning saavutatakse kontroll ühelt doonorilt sündinud laste arvu üle. Kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tagatakse teave tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogilistest ja sotsiaalsetest andmetest, et täita KVEKS §-ga 28 pandud kohustusi. Sihtrühm: TTO-d ( ca 1630) , apteegid ( ca 470 üld - ja haruapteeki) , meditsiiniseadet väljastavad isikud (60 meditsiiniseadmeid müüvat poodi ja ca 470 apteeki ) Andmevahetus ja andmekasutus viljatusraviteenuse osutajate vahel paraneb, ühelt doonorilt sündinud laste arvu kontrollimine muutub mugavamaks ja ressursisäästlikumaks. Teave doonori või patsiendi surmast jõuab teenuseosutajani automaatselt, mis võimaldab õigel ajal võtta vastu otsuseid materjali edasise kasutuse või säilitamise kohta. Viljatusraviga seotud andmestik muutub struktureerituks, mis võimaldab andmeid süstematiseerida ja analüüsida ning kasutada statistikaks ja teadusuuringuteks. Seeläbi paranevad osutatava teenuse kvaliteet ja ohutus. Samuti langeb TTO-delt ära vajadus manuaalselt koostada mahukaid aruandeid Ravimiametile ja Euroopa Liidu organisatsioonidele, kuna aruandlus läheb üle TAI-le ning see digiteeritakse ja automatiseeritakse. 6.2.2. Mõju riigivalitsemisele Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud aruannete Ravimiametile ja Euroopa Liidu asutustele esitamise kohustus läheb üle TAI-le TIS-i viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi volitatud töötlejana. Muudatuse eesmärk on optimeerida viljatusravikliinikute aruandluskoormust, suurendada kuluefektiivsust ja tagada aruannete kvaliteet. Ravimiameti jaoks see muudatus protsessilisi muudatusi kaasa ei too. Samuti läheb TAI-le üle perekonnaseisuasutuste senine kohustus edastada doonormaterjalist sündinud lapsele doonori sotsiaalsed ja bioloogilised ( fenotüübilised ) andmed. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasi loomine ja TAI volitatud töötleja roll võimaldavad perekonnaseisuasutustelt selle kohustuse üle võtta. Muudatuse eesmärk on vähendada asutustevahelist andmeedastust ja perekonnaseisuasutuste halduskoormust. 6.2.3. Majanduslik mõju Sihtrühm: viljatusraviteenuse osutajad (6) Viljatusravi andmete struktureeritud kogumise vajadust ja võimalikku mõju TTO-dele on käsitletud 2024. aastal T AI ja TEHIK-u koostöös valminud ärianalüüsis. Eestis osutab viljatusravi teenust kuus teenuseosutajat, kes kasutavad andmete dokumenteerimiseks erinevaid infosüsteeme, sealhulgas LIISA, eHL , eKliinik , MediTEX , BABE ja Excel. Selline hajutatud dokumenteerimispraktika põhjustab andmete ebaühtlust ning piirab nende kasutus- ja analüüsivõimalusi. Kavandatava muudatuse eesmärk on luua ühtne masinloetavate viljatusravi andmete keskkond koos vajaliku andmekoosseisu ja mõistete defineerimisega, mis võimaldab teenuseosutajatel edastada andmeid TIS -i automaatselt või sisestada need loodavasse keskkonda. See annab uue töövahendi neile, kes seni kasutavad Exceli-põhiseid lahendusi, ning pakub võimaluse vähendada eraldi arendus- ja ülalpidamiskulusid neile, kellel on välispartnerite arendatud süsteemid. Uue andmekoosseisu rakendamine toob üleminekuperioodil kaasa ajutis e lisakoormus e seoses mõistete kooskõlastamise, süsteemide kohandamise ja andmeedastuse testimisega. Riskide maandamiseks on ette nähtud koolitused ja juhendmaterjalid. Oluline on rõhutada, et TIS-i ja TTO dokumenteerimis- ja säilitamistegevused on paralleelsed, mitte dubleerivad. Originaaldokumendid tuleb säilitada ettenähtud tähtaegade jooksul ka juhul, kui samad andmed on TIS-i edastatud vastavalt TTKS- ile . Kavandatav lahendus aitab ühtlustada viljatusravi andmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuid ei muuda ega vähenda teenuseosutajate seadusest tulenevaid kohustusi. Viljatusraviteenuse osutajad on kohustatud üks kord aastas edastama Ravimiametile sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise statistilis e aruan de , mille koostamisele kulub suurematel asutustel aega kuni kaks kuud ja mida reeglina peetakse eraldi Exceli programmis. Viljatusravi andmete esitamine TIS-is lihtsustab riikliku ja Euroopa Liidu, sealhulgas Euroopa viljatusraviregistri ( European Monitoring of Medically Assisted Reproduction ) aruandluskohustuse täitmist, kuivõrd TTO-del puudub vajadus andmeid eraldi koguda. Selliselt lihtsustub protsess ja väheneb halduskoormus. Lõpptulemusena kaob viljatusravikliinikutel mahukate aruannete koostamise ja esitamise kohustus, kuna süsteem genereerib aruandeid automaatselt. Kui praegu on teenuseosutajatel viljatusravi tulemuslikkuse statistikaks vaja kontakteeruda kõikide embrüo siirdamise läbinud viljatusravi patsientidega, siis keskselt kogutud viljatusravi andmeid on võimalik seostada raseduse infosüsteemi andmetega, vähendades halduskoormust. Raseduse infosüsteem on planeeritud viljatusravi infosüsteemile andmeandjaks vastavalt TIS-i põhimääruse kavandile. 6. 2.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Viljatusravi ja sugurakudoonorlusega seotud isikustatud andmed kogutakse eraldiseisvasse andmebaasi otse TTO-delt . Isikuandmete töötlemisel on alati teatud lekkimise ja väärkasutamise risk ning eksliku avaldamise korral võib see ohustada patsientide privaatsust. Nende riskide maandamiseks edastatakse andmeid turvaliste masin-masin liideste kaudu, kasutades X-tee andmevahetuskihti. See tagab turvalise andmevahetuse ja andmete liikumise logid. Viljatusravi andmestik luuakse TIS-i , kus on pikaajaline ja ohutu meditsiiniandmete haldamise kogemus. Üldine tervishoiuteenuse dokumenteerimise loogika kehtib edasi ka viljatusraviteenuse osutajatele, kuid viljatusravi andmete keskse kogumisega kaotatakse vajadus hoida teenuseosutajate juures paralleelse id viljatusravi- spetsiifilis i Exceli fail e , vähendades andmekaitselisi turvariske. Vastavalt töökorraldusele on viljatusravi andmetele juurde pääs vaid selleks volitatud töötajatel ja töötajad identifitseeritakse. Andmetega tehtud toimingud logitakse toimingu tegija isikutunnuse ja aja andmetega. Volitatud töötajad läbivad regulaarselt andmekaitsealaseid koolitusi. T TO-l on kohustus esitada patsiendile osutatud tervishoiuteenuste andmed , praktikas teevad andmesisestusi vaid viljatusraviteenust osutavad arstid, õed, ämmaemandad, embrüoloogid ja konfidentsiaalsuslepingu sõlminud isikud. Andmete täpsuse ja terviklikkuse tagamiseks kasutatakse andmete liikumisel ja töötlemisel andmekvaliteedi kontrolle nii aktiiv- (andmete sisestamisel) kui passiivmeetodil (loogilised järelkontrollid). Andmekogu andmeid varundatakse regulaarselt. Andmekogusse kogutavaid andmeid töödeldakse vaid seaduste nõuetest tulenevatel ja põhimääruses ette nähtud eesmärkidel. Riikliku ja Euroopa Liidu statistika väljavõtete jaoks ei ole andmete isikustamine vajalik ning aruannetes esitatavad andmed ei ole konkreetse isikuga seostatavad. Viljatusravi andmete keskse kogumisega riiklikku andmekogusse ei muutu TTO-de viljatusravi haiguslugude kokkuvõtete edastamine TIS-i , kust patsient saab oma terviseandmeid näha. Infot oma viljatusravi tsüklite kohta saab patsient sarnaselt praegusega jätkuvalt viljatusravikliinikust, kus protseduurid läbiti. Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmebaasist saab patsient vajaduse korral oma andmeid pärida andmetaotluse alusel. Tehnilise toe pakku miseks pääsevad viljatusravi andmetele juurde TEHIK-u andmebaasi ja rakenduse administraatorid. TAI-s pääsevad viljatusravi andmetele juurde töötajad, kelle ametijuhendis on kindlaks määratud viljatusravi andmebaasiga tegelemine. 6.2. 5. Mõju halduskoormusele Viljatusraviteenuse osutajate (6) halduskoormus väheneb mahukate aruannete manuaalse koostamise ning Ravimiametile ja EL-i organisatsioonidele edastamise kohustuse äralangemisega. Samadel TTO-del kaob ära vajadus vahendada valdkonnas meilide ja telefonikõnede teel sugurakudoonorlusega seotud teavet, kuna vastav info päritakse edaspidi infosüsteemis automaatselt. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sihtrühm: Tervisekassa, T EHIK Muudatus 1. Tervisekassa andmekogu (KIRST) ja retseptikeskuse (RETS) liitmine tervise infosüsteemiga (TIS) Seadusemuudatusega kaasneb uue andmelao loomine, mille ühekordne maksumus on 920 0 00 eurot . See kaetakse osaliselt Tervisekassa vahenditest ( 40 0 000 eurot ) ja osaliselt välis vahenditest ( 520 000 eurot ) . IT-teenus t pakub TEHIK. Tervisekassa esialgsel hinnangul on tulemuspõhisele rahastusele ülemineku k ulude suurusjärk kuni 2030 . aastani 2 – 4 m i lj onit eurot. Kavandatava rahastusmudeli puhul , kus 20% makstavast tasust sõltub tulemusest, on hinnanguline kulude kokkuhoid keskmiselt 6% eriala kohta . Näiteks psühhiaatria eriala lepingumaht on praegu 66 miljonit eurot. Kui 20% sellest sõltub ravi tulemustest, hakkab 13 miljonit eurot sõltuma kvaliteedimõõdikute täitmisest. Eeldusel, et ligikaudu 70% asutustest täidab soovitud mõõdikud, võib psühhiaatria erialal saavutada kuni 4 miljoni euro suuruse kokkuhoiu. Muudatus 2. Viljatusravi ja suguraku doonorlusega seotud andmete kogumine riiklikku andmekogusse (TIS ) TAI eelarves on aastatel 2024 – 2027 kajastatud 66 0 000 eurot , et käivitada viljatusravi andmete kogumi ne riiklikku andmekogusse . 2024 . aastal oli ette nähtud 39 0 000 eurot, sealhulgas personali töötasuks, andmekoosseisu kokku leppimiseks, andmekogu funktsionaalsuste dokumendi loomiseks, ärianalüüsi hankeks, IT- analüüsi hankeks , platvormi arendusteks ja andmete edastamise testimiseks. Aastatel 202 5 – 2027 on ametikoha kuludeks, andmekogu ülalpidamiseks ja arendusteks ette nähtud 9 0 000 eurot aastas . 2024. aastal lepiti kokku andmekoosseis koostöös Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsiga ning koostati eelanalüüse , sealhulgas ärianalüüs koostöös TAI, TEHIK - u ja SoM - iga . IT-hanke arenduste eeldatav valmimisaeg on 2026. aasta IV kvartal. Edasiseks ülalpidamiseks TAI ja TEHIK alates aastast 2028 kulude tõusu ei prognoosi ning summa võiks jääda samasse suurusjärku (~90 000 eurot aastas), sisaldades ühe inimese töötasu TAI-s ja tõrgeteta tööks vajalikke arendusi TEHIK-us . Terviseametil tekivad kulud, et luua võimalus embrüoloogidel andmeid näha ja sisestada. Selle ühekordse kulu suurus on 50 000 eurot. Sotsiaalministeerium Tervisemeti ja TEHIK-uga koostöös otsivad vajalikud rahalised vahendid 2027. aastal. Hilisemaks muudetud rakendusaeg võimaldab ka MEDRE arendusi hiljem teostada (arendus peab valmima oktoobriks 2027). Teistele riigiasutustele tööd ega kulusid viljatusrav i andmekogu loomisel ei prognoosita. Seaduse rakendamisega otseseid tulusid seoses viljatusravi ga ei kaasne, aga viljatusravi andmete keskse andmekogumise käivitamine võimaldab hinnata viljatusravi kulutõhusust, korraldada paremini tervishoiuteenuseid ja töötada välja tervisepoliitikat. Tänu viljatusravi andmete kogumisele TIS-i on võimalik kontrollida ühe doonori doonorrakkudest sündivate laste arvu ja seeläbi vähendatakse ühe doonori genotüübiga seotud haiguslike muudatuste levimise ohtu Eesti rahva hulgas, millega kaasneksid kulud riigile . Perekonnaseisuasutuste k ohustus edastada kunstliku viljastamise teel sündinud isikule anonüümse doonori KVEKS § 27 lõikes 2 sätestatud andmed antakse üle TAI-le . E elnõu mõju k ohalike omavalitsuste eelarvele ei ole oluline . Väheoluline mõju avaldub nende eelarvele halduskoormuse vähenemise näol seoses ee spool esile toodud kohustuse üleandmisega TAI-le . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) TTKS § 59 1 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1 . detsembri 2016 . a määrus nr 138 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus “ ; 2) k aitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrus nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus “ ; 3) RaKS § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrus nr 62 „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökord “ ; 4 ) R av S § 33 lõike 7 alusel kehtestatud s otsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „ Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm “ ; 5 ) rahvatervishoiu seaduse § 25 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaal ministri 21. augusti 2025. a määrus nr 34 „ Vähi sõeluuringute registri põhimäärus “ ; 6 ) rahvatervishoiu seaduse § 2 7 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaal ministri 21. augusti 2025. a määrus nr 3 7 „ Müokardiinfarktiregistri põhimäärus “ ; 7 ) TTKS § 59 2 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „ Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“; 8) TTKS § 4 2 lõigete 3 ja 6 alusel kehtestatud s otsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord “ ; 9 ) sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „ Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus “ ; 10 ) sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 12 „ Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus “ ; 1 1 ) rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 5 ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 15 lõike 3 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 18. märtsi 2015. a määrus nr 12 „ Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, kudede või elundi annetamist välistavate asjaolude loetelu, doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu ning uuringute tegemise tingimused ja kord “ ; 1 2 ) meditsiiniseadme seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „ Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimäärus “ ; 1 3 ) TTKS § 50 8 lõike 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 15. novembri 2018. a määrus nr 48 „ Piiriülese andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete koosseis, andmevahetuse korraldus ja logide säilitamise tähtaeg “ ; 14) RaKS § 13 lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud s otsiaalministri 18. augusti 2004. a määrus nr 101 „Tervisekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis “ ; 15) RaKS § 52 lõike 4 alusel kehtestatud t ervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja andmete edastamine “ ; 1 6 ) töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja infotehnoloogia ministri 22. detsembri 2023 . a määrus nr 69 „ Töötukassa andmekogu põhimäärus “ ; 1 7 ) välismaalaste seaduse § 111 lõike 1 alusel kehtestatud siseministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 27 „ Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus “ . Määrus t e kavandid on esitatud seletuskirja lisades 1, 2 ja 3. Seaduse rakendamise l muutuvad volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks järgmised määrused: 1) RavS § 81 lõike 2 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „ Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus “ ; 2) Tervisekassa seaduse § 2 lõike 2 4 alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 10. aprilli 2019. a määrus nr 37 „ Tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste statistika ning Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“; 3 ) Tervisekassa seaduse § 46 5 lõike 1 alusel kehtestatud t ervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 14 „ Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus “ ; 4) KVEKS § 14 alusel kehtestatud s otsiaalministri 4. aprilli 2003. a määrus nr 56 „Kunstliku viljastamise loo vorm ja dokumenteerimise kord “ . Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse TTKS § 59 3 numeratsiooni, s eal h ulgas muutub senises lõikes 2 2 paiknenud volitusnormi asukoht . Eelnõu § 5 punkti de ga 2 ja 3 muudetakse määrus t e kehtestajat, kuid mitte volitusnormi sisu. E elviidatud juhtudel ei saa tekkida küsimust määruste sisu põhiseadusele vastavusega , sest volitusnormi asukoha muudatus toob kaasa üksnes preambulis muudatuse tegemise . Sisulisi sätteid ei ole vaja muuta, seega puudub vajadus kavandit lisada . Küll aga muutuvad nimetatud muudatus t e tõttu HMS § 93 lõike 1 alusel kehtetuks järgmised määrused , mis tuleb volitusnormi muutumisel kehtestada uute ministri määrustena : 1) t ervise- ja tööminist ri 15. märtsi 2019 . a määrus nr 27 „ Tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus “; 2) Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2025 . a määrus nr 20 „ Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu “ . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1 . oktoo bril , v.a : § 6 punkt id 2 ja 3 , mis jõustu vad 2027. aasta 1. jaanuaril ; § 1 punktid 4–9 ja 11 ning § 4 punkt 5 , mis jõustuvad 2028 . aasta 1. jaanuaril ; § 4 punktid 6 ja 7, mis jõustuvad 2028. aasta 1. j uuli l . Seaduse jõustumis e aeg on planeeritud vastavalt Tervisekassa andmelao arendustööd e valmimisele ja seaduse jõustumine on vajalik eeltingimus sell e kasutusele võtmiseks . Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmete TIS-i esita m ine muutub kohustuslikuks alates 1. juuli st 2028. IT-arendus on planeeritud valmim a oktoobris 2027 ning sellele lisandub üheksa kuu pikkune ü leminekuperiood , mis on piisav personali väljakoolitamiseks ja tehnilise võimekuse loomiseks. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist tekib TTO-l vabatahtlik võimalus võimekuse olemasolul TIS-i andmeid esitada. Kliiniku infosüsteemi ja arendatava viljatusravi mooduli vahelise liidestuse ettevalmistamisega saavad kliinikud hakata tegelema juba koostöös arendajaga, kui see selgub. Vacatio legis on vajalik, et tagada seaduse sujuv ja õiguspärane rakendamine ning võimaldada kõigil asjaomastel osapooltel teha vajalikud ettevalmistavad tegevused. Eelkõige hõlmavad need: infosüsteemide arenduste ja liidestuste lõpuleviimist ning testimist; andmekogude ühendamisest tulenevate tehniliste ja korralduslike muudatuste rakendamist; asutuste ja teenuseosutajate sisemise töökorralduse kohandamist; normidega tutvumist ja juhendmaterjalide ettevalmistamist. Arvestades, et Riigikogu menetlus seaduse vastuvõtmiseks kestab üldjuhul ligikaudu 3–4 kuud, võimaldab kavandatud jõustumisaeg ettevalmistusi teha paralleelselt seadusandliku menetlusega ning tagab piisava aja nii tehnilisteks kui ka organisatsioonilisteks tegevusteks. Seetõttu on kavandatud vacatio legis hinnanguliselt piisav eelnõus kavandatud muudatuste rakendamiseks. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni töökor ra volitusnormide muudatuse jõustumine on planeeritud 2027. a asta algusesse , et tagada väiksem halduskoormus muudatuste tegemisel , kuivõrd Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu sisulis ed muudatus ed vaadatakse igal aastal üle just 1. jaanuari seisuga. Juhul kui eelnõu menetlus Riigikogus peaks pikenema ning seaduse jõustumine võrreldes seletuskirjas kavandatuga hilineb , võib see põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi, sealhulgas infosüsteemide arenduste ja kasutuselevõtu edasilükkumise, ettevalmistuste ümberplaneerimise ning ajutise õigusselguse vähenemise andmete töötlemis t ja kasutamis t puudutavas . Seetõttu on oluline, et seadus jõustuks kavandatud ajaraamis, mis tagab muudatuste kooskõlalise ja tõhusa rakendamise. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (raviarvete ja retseptide liitmine tervishoiuteenuste andmetega) esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu . Eelnõu saadet i EIS - i kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Eratervishoiuasutuste Lii dule , Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noortele Perearstidele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, TAI-le , Terviseametile, Te r visekassale ja TEHIK-u le . Lisaks tutvustat i muudatusi eraldi teavitusüritusel 14. jaanuaril 202 6 . Eelnõu kohta laekunud tagasiside on lisatud kooskõlastustabeli na eelnõule . Lisaks andsid tagasiside t ka Eesti Arstide Liit, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Õdede Liit . N ende tagasiside ei sisaldanud sisulisi märkusi eelnõu kohta, mistõttu ei ole nende ettepanekuid kooskõlastustabelisse lisatud . Algatab Vabariigi Valitsus … ………… ……… 20 26